Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 20.10.2026 nr 9-1/1122-1

Euroopa Kultuuripealinnad 2034-2047

seisukohad

Käesolevaga esitan Vabariigi Valitsuse 22.10.2026 istungile Eesti seisukohad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega uuendatakse liidu

meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Kadri Jauram 5565 2788

[email protected]

isa 1 – huvirühmade sisend

Huvirühm Arvamus Kas arvestatud? Märkus

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Toetab algatuse jätkamist, Eesti tiitliaastat 2038

ning võimalust kandideerida linnade rühmana,

sealhulgas piiriüleselt.

Arvestatud (2026:

p 5.3; 2024: p

5.1–5.2)

Üldine toetus ettepanekule ja linnade rühmana

kandideerimise võimalusele on Eesti

seisukohtadega kooskõlas.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Selgitada Eesti konkursi kavandatavat ajakava

ning taotleda, et komisjoni valiku- ja

seiresuunised, sealhulgas Euroopa mõõtme

hindamispõhimõtted, oleksid kättesaadavad enne

konkursi avamist.

Arvestatud (2026:

p 5.1–5.2)

Seisukohtades nõutakse komisjoni suuniste ja

hindamisnõuete varajast avaldamist ning

stabiilsust; seletuskirjas on märgitud, et Eesti

konkurss tuleb välja kuulutada hiljemalt 2032.

aastal.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Täpsustada, kellele antakse tiitel linnade rühmana

kandideerimisel ning kuidas jagunevad juhtiva

linna ja partnerite kohustused seires, tiitli

võimaliku äravõtmise ja auhinnaga seotud

küsimustes; rühma liikmete rollid ja vastutus

tuleb määratleda juba taotluses.

Arvestatud (2026:

p 5.3 ja 5.6)

Seisukohtades nõutakse juhtlinna, partnerite

vastutuse, juhtimisstruktuuri, otsustuskorralduse

varajast ning kirjalikku kokkuleppimist.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Selgitada enne Eesti konkursi avamist, millised

kohaliku omavalitsuse üksused saavad

kandideerida iseseisvalt või olla linnade rühma

juhtivaks taotlejaks, arvestades, et Eestis

kuuluvad mitmed linnalised asulad valdade

koosseisu.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.3; 2024: p 5.2)

Seisukohtades toetatakse paindlikku kandideerimist

ja väiksemate linnade tegelikku osalemisvõimalust.

Algatus ei sea piire linnade ja KOVide

kandideerimisele, nende endi otsustusõigus ja

kokkuleppe teema.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Täpsustada suunistes, kuidas hinnatakse taotluse

esitamise ajal alles arendatavat taristut, et

tingimused oleksid üheselt mõistetavad ka

väiksematele linnadele ja piirkondi kaasavatele

kandidaatidele.

Arvestatud (2026:

p 5.1; 2024: p 5.2)

Seisukohtades rõhutatakse taristunõuete selgust ja

proportsionaalsust ning seda, et need ei tohi

põhjendamatult eelistada suuri ja juba hästi

varustatud linnu.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Selgitada, millistel alustel valib Eesti

sõltumatusse eksperdikomisjoni kuni kaks

eksperti ja milliseid täiendavaid nõudeid neile

esitatakse.

Arvestatud

osaliselt (2024: p

5.3)

Ekspertide sõltumatuse ja pädevuse üldpõhimõtted

tulenevad õigusraamistikust ning neid selgitatakse

täpsemalt rakendusjuhistes nii nagu on ka praegu

kehtiva õigusraamistiku puhul. Täiendavaid

nõudeid riik seni ei ole esitanud. Eesti ekspertide

valik tuleb riigisiseselt eraldi kindlaks määrata.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Täpsustada, mida käsitatakse programmis või

strateegias olulise muudatusena, kuidas

arvestatakse linnast sõltumatuid asjaolusid ning

tagada tiitli äravõtmise menetluses asjaomase

linna ja teiste rühma liikmete ärakuulamine.

Arvestatud (2026:

p 5.6 ja 5.9)

Seisukohtades rõhutatakse õigusselgust ja

proportsionaalsust ning nõutakse mõjutatud linnale

ja partneritele võimalust esitada enne otsust

selgitusi.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Leppida enne Eesti konkursi avamist kokku

riigipoolse kaasrahastamise põhimõtted,

sealhulgas riigi ja kohalike omavalitsuste rahalise

vastutuse jaotus ning rahastuse ajastus

ettevalmistusperioodil, tiitliaastal ja

jätkutegevustes; pakkuda kandidaatidele varajast

tuge mõju mõõtmise ja aruandluse kavandamisel

ning kasutada Tallinna 2011 ja Tartu 2024

kogemust.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5, 5.7 ja 5.8;

2024: p 5.4)

Seisukohtades toetatakse rahastuse

prognoositavust, proportsionaalset aruandlust,

kandidaatide nõustamist ja teadmussiiret. Riigi ja

kohalike omavalitsuste kaasrahastamise täpne

jaotus on siseriiklik küsimus ning ei puuduta

õigusraamistiku läbirääkimisi.

SA Tartu 2024 Toetab ettepaneku üldist suunda ning pikaajalise

strateegia ja pärandi tugevamat käsitlemist

valikukriteeriumides ja seires.

Arvestatud (2026:

p 5.5)

Seisukohtades toetatakse tiitliaastajärgset seiret,

pikaajalise mõju hindamist ja jätkutegevuste

kavandamist.

SA Tartu 2024 Regionaalse ja piiriülese koostöö jätkumine ning

partnerite roll pärast tiitliaastat tuleb läbi mõelda

juba kandideerimisfaasis.

Arvestatud (2026:

p 5.3 ja 5.5; 2024:

p 5.2)

Seisukohtades rõhutatakse juhtlinna, partnerite

vastutuse, juhtimisstruktuuri, rahastamise ja

otsustuskorralduse varajast kokkuleppimist.

SA Tartu 2024 Pikaajalise mõju seire peab olema sisuline ja

selleks tuleb ette näha vajalik ressurss.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5)

Seire ja proportsionaalse aruandluse põhimõte on

seisukohtades kajastatud. Eraldi seireressursi või

rahastusmehhanism on siseriikliku töökorralduse

teema.

SA Tartu 2024 Teadmussiire peaks arenema dokumentide

repositooriumist võrdlevaks ja otsustamist

toetavaks süsteemiks, mis hõlmab mentorlust,

koolitusi, ekspertvahetust ja kontrollitud häid

tavasid.

Arvestatud

osaliselt (2024: p

5.7)

Seisukohtades toetatakse kogemuste vahetust ja

kultuuripealinnade võrgustikku; süsteemi täpne

ülesehitus jääb komisjoni edasiste juhiste

kujundada.

SA Tartu 2024 Pärast tiitliaastat on vaja stabiilse

üleminekurahastuse võimalusi, et säilitada

koostöö, teadmised ja organisatsiooniline

suutlikkus.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5, 5.7 ja 5.8;

2024: p 5.5)

Seisukohtades toetatakse Melina Mercouri auhinna

sidumist jätkutegevustega. Jätkutegevuste

siseriiklik rahastuskorraldus ei ole õigusraamistiku

läbirääkimiste teema ja vajab eraldi arutamist

siseriiklikult.

SA Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna bränd vajab keskset ELi

tasandi strateegilist kommunikatsiooni.

Arvestatud (2026:

p 5.10)

Seisukohtades toetatakse komisjoni koordineeritud

kommunikatsiooni ja kõigi tiitlilinnade võrdsemat

rahvusvahelist nähtavust.

SA Tartu 2024 Nähtavusnõuded peavad olema selged ja

proportsionaalsed; kõigil materjalidel korraga ELi

logo, kultuuripealinnade ühise logo ja ELi lipu

kasutamine võib olla ebapraktiline.

Arvestatud (2026:

p 5.11)

Seisukohtades rõhutatakse, et ühised nõuded

peavad täiendama linna enda identiteeti, sobima eri

kanalitesse ning jätma ruumi kultuuripealinna

visuaalsele identiteedile.

Pärnu

Linnavalitsus

Riikliku konkursi ajakava tuleb teha võimalikult

vara teatavaks, et omavalitsused saaksid

kavandada partnerlussuhteid ja rahastamist.

Arvestatud (2026:

p 5.1)

Seisukohtades rõhutatakse juhiste varajast

avaldamist; seletuskirjas on märgitud, et Eesti

konkurss tuleb välja kuulutada hiljemalt 2032.

aastal.

Pärnu

Linnavalitsus

Tuleb selgitada „ümbritseva piirkonna

kaasamise“ ja „linnade rühmana kandideerimise“

praktilist, õiguslikku, rahastuslikku ja

aruandluslikku erinevust.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.1 ja 5.3; 2024: p

5.2)

Seisukohtades nõutakse juhtlinna, partnerite

vastutuse, juhtimisstruktuuri, rahastamise ja

otsustuskorralduse varajast ning kirjalikku

kokkuleppimist. Lisaks selgitavate juhiste varajast

koostamist Komisjoni poolt.

Pärnu

Linnavalitsus

Euroopa mõõtme hindamise juhised peavad

olema avaldatud enne Eesti konkursi avamist ning

tagama kandidaatidele võrreldavad ootused.

Arvestatud (2026:

p 5.1–5.2)

Seisukohtades toetatakse Euroopa mõõdet läbiva

põhimõttena ning nõutakse selle sisu selget avamist

juhistes, nõuete varajast avaldamist ja stabiilsust.

Pärnu

Linnavalitsus

Piirkondliku ja maaelu arengu mõõde peaks

kajastuma sisuliselt ka Eesti riikliku konkursi

hindamisjuhistes.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.2–5.3; 2024: p

5.2)

Seisukohtades tunnustatakse piirkondlikku mõju ja

väikeste linnade võimalusi. Eesti riikliku konkursi

juhised lähtuvat õigusraamistiku üldistest

tingimustest ja kandideerimise abimaterjalid

koostatakse enne konkursi väljakuulutamist

hilisemas etapis.

Pärnu

Linnavalitsus

Pika protsessi jooksul tuleb eristada põhjendatud

muudatusi eelarves, juhtimises või partnerite

ringis sisuliste kohustuste rikkumisest.

Arvestatud (2026:

p 5.3, 5.6 ja 4.10)

Seisukohtades rõhutatakse õigusselgust,

proportsionaalsust ja mõjutatud linna ärakuulamist;

partnerite vastutus ja rahalised kohustused tuleb

varakult kirjalikult kokku leppida.

Pärnu

Linnavalitsus

Täpsustada tuleb riigi pikaajalise rahalise

kohustuse ulatust ja ajastust.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.7)

Seisukohtades käsitletakse rahastamise

prognoositavust ja partnerite kokkuleppeid. Riigi ja

kohalike omavalitsuste kaasrahastamise täpne

jaotus on siseriiklik küsimus ning ei puuduta

õigusraamistiku läbirääkimisi.

Pärnu

Linnavalitsus

„Piisava ja toimiva taristu“ nõue ei tohi eelistada

suuri ja juba hästi varustatud linnu; osa taristust

peab saama kujuneda tiitliaastaks kavandatava

arenduse käigus.

Arvestatud (2026:

p 5.1; 2024: p 5.2)

Seisukohtades rõhutatakse nõuete

proportsionaalsust ning väikeste linnade ja

piirkondade tegelikku kandideerimisvõimalust.

Pärnu

Linnavalitsus

Pikaajalise mõju mõõdikud ja baasandmete

kogumise metoodika tuleks avaldada varakult.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5)

Seisukohtades toetatakse ühiseid

hindamissuuniseid ja kohaliku eripära arvestamist.

Õigusraamistik ei nõu ühtset siseriiklikku

hindamismetoodikat.

Pärnu

Linnavalitsus

Luua riiklik teadmussiirde mehhanism Tallinna

2011 ja Tartu 2024 kogemuse süstemaatiliseks

jagamiseks tulevastele kandidaatidele.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.8; 2024: p 5.7)

Seisukohtades toetatakse teadmussiiret ja

mentorlust ELi tasandil. Eraldi Eesti riikliku

mehhanismi loomise küsimus ei puuduta

õigusraamistiku läbirääkimisi. Kandideerivad

linnad on teretulnud omal initsiatiivil suhtlema

eelnevate Euroopa kultuuripealinnadega.

Varasemalt on Kultuuriministeerium korraldanud

kandideerimise ettevalmistamiseks infoseminari,

kutsude sinna nii Euroopa Komisjoni, varasemate

kultuuripealinnade esindajaid oma tähelepanekuid

jagama.

Pärnu

Linnavalitsus

Melina Mercouri auhinna suurus peab vastama

kasvanud nõuetele ja olema kandidaatidele

piisavalt ette teada.

Arvestatud

osaliselt (2024:

p 5.5)

Auhinna suurendamist käsitletakse 2024. aasta

seisukohas. Auhinna konkreetset suurust ei ole

võimalik otsuse tekstis kindlaks määrata, kuna see

sõltub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

läbirääkimistest.

Pärnu

Linnavalitsus

Väiksematele omavalitsustele tuleks pakkuda

juhendmaterjale, koolitusi või jagatud tuge seire-

ja aruandluskohustuste täitmiseks.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5; 2024: p 5.4 ja

5.7)

Seisukohtades nõutakse proportsionaalset ja

dubleerimist vältivat aruandlust ning toetatakse

kandidaatide nõustamist. Riikliku tugiteenuse

kavandamine ei ole õigusraamistiku läbirääkimiste

küsimus.

Narva

Linnavalitsus

Toetab algatuse jätkamist ja kavandatud

arengusuundi, sealhulgas võimalust kandideerida

linnade rühmana ja piiriüleses koostöös. Näeb

selles võimalusi piirkondliku ja rahvusvahelise

kultuurikoostöö arendamiseks ning kohalike

kogukondade kaasamiseks. Narva linn jälgib

algatuse edasist arengut ja kavandab osalemist

sellega seotud tegevustes.

Arvestatud (2026:

p 5.3; 2024: p

5.1–5.2)

Üldine toetus ettepanekule, linnade rühmana

kandideerimisele, piiriülesele koostööle ning

piirkondade ja kogukondade kaasamisele on Eesti

seisukohtadega kooskõlas.

Saaremaa

vald /

Kuressaare

Toetab Euroopa kultuuripealinna algatuse

jätkamist ning peab oluliseks, et tulevane

õigusraamistik võimaldaks kandideerida ka

linnade rühmana ja piirkondlikus koostöös.

Kuressaare ja Saaremaa vaates on oluline, et

väiksematel keskustel ja saarelistel piirkondadel

oleks tegelik võimalus kandideerida ning et

hindamiskriteeriumid, taristu-, rahastus- ja

aruandlusnõuded oleksid selged,

proportsionaalsed ja kandidaatidele varakult

teada.

Arvestatud

osaliselt (2026:

p 5.1, 5.3, 5.5 ja

5.7; 2024: p 5.1–

5.2 ja 5.4)

Seisukohtades toetatakse algatuse jätkamist,

paindlikku kandideerimist linnade rühmana ning

väiksemate linnade ja piirkondade tegelikku

osalemisvõimalust. Samuti rõhutatakse juhiste

varajast avaldamist, nõuete proportsionaalsust,

taristunõuete selgust ning rahastuse ja aruandluse

prognoositavust. Riigi ja kohalike omavalitsuste

täpne kaasrahastamise jaotus jääb siseriiklikuks

küsimuseks.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

10.2026

Päevakorrapunkt nr…

Eesti seisukohtadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega

uuendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034-2047

1. Kiita heaks järgmised kultuuriministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega uuendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“

aastateks 2034-2047.

1.1 Eesti toetab kandidaatidele ühiste juhiste ja taotlusvormi kehtestamist. Peame oluliseks,

et nõuded oleksid selged ja proportsionaalsed, jätaksid liikmesriigile piisava paindlikkuse

riigisisese konkursi korraldamisel ning oleksid avaldatud enne riigisisese konkursi

avamist.

1.2 Eesti toetab Euroopa mõõtme käsitlemist kõiki valikukriteeriume läbiva põhimõttena.

Peame oluliseks, et selle sisu, kaal ja hindamise alused oleksid komisjoni juhistes aegsasti

ja selgelt avatud ning et hindamisel arvestataks linnade ja riikide erineva suuruse ja

võimekusega.

1.3 Eesti toetab võimalust kandideerida linnade rühmana, sealhulgas piiriüleselt, ning peab

piirkondlikku või mitme linna mudelit väikeriigi kontekstis oluliseks tulevikusuunaks.

Peame vajalikuks selgelt eristada linnade rühmana kandideerimist ja ümbritseva

piirkonna kaasamist. Vähemalt komisjoni juhistes tuleb selgitada, kellele antakse rühma

puhul tiitel ning kuidas jagunevad kohustused seires, auhinna maksmisel ja tiitli

võimaliku äravõtmise korral.

1.4 Eesti toetab loomevabaduse, kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisuse ning kultuuri-

ja loometöötajate töötingimuste arvestamist kandideerimisel ja seires. Nõudeid tuleb

hinnata eesmärgipäraselt ja proportsionaalselt, säilitades ruumi kunstiliseks riskiks,

eksperimenteerimiseks ja uue loomingu sünniks.

1.5 Eesti toetab seirekorralduse täiendamist ja ühiseid hindamissuuniseid, sealhulgas

tiitliaastajärgset jätkutegevustele keskenduvat seiret. Peame oluliseks, et

aruandlusnõuded oleksid proportsionaalsed, ei dubleeriks üksteist ning võimaldaksid

ühiste näitajate kõrval arvestada kohaliku programmi eripära. Mõju hindamisel tuleb

arvestada ka uue loomingu sündi, loovisikute rahvusvahelistumist, professionaalsete

võrgustike kujunemist ja kultuurivaldkonna pädevuse kasvu.

1.6 Eesti toetab võimalust erandjuhul võtta ära Euroopa kultuuripealinna tiitel. Peame

oluliseks, et tiitli äravõtmine oleks äärmuslik ja viimane abinõu ning et menetlus oleks

selge, astmeline ja õiguskindel.

1.7 Eesti peab oluliseks, et kandidaatlinnal oleks programmi usutavaks kavandamiseks ja

elluviimiseks kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi poliitiline tugi ning kestlik rahaline

panus.

1.8 Eesti toetab Melina Mercouri auhinna maksmist kahes osas ja teise makse sidumist

jätkutegevuste plaaniga. Peame oluliseks, et tingimused oleksid ette teada ja objektiivselt

hinnatavad.

1.9 Eesti toetab võimalust muuta vääramatu jõu korral ajakava ja lükata nimetatud linna

tiitliaasta edasi. Samuti toetame ajakava muutmist delegeeritud õigusaktiga, kuna see

võimaldab erakorralises olukorras tegutseda kiiremini ja paindlikumalt kui seadusandliku

tavamenetluse kaudu. Peame oluliseks, et delegeeritud volituse kasutamise alused ja

menetlus oleksid selged ning et muudatus arutataks läbi asjaomaste liikmesriikidega.

1.10 Eesti toetab Euroopa kultuuripealinnade nähtavuse suurendamist komisjoni

koordineeritud kommunikatsiooni abil. Peame oluliseks, et ühised nõuded täiendaksid

linnade enda identiteeti.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Kultuuriministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu

ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide

Komitee liikmetele.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

SELETUSKIRI

Eesti seisukohtadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu kohta,

millega uuendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks

2034–2047

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjoni ettepanekuga jätkatakse Euroopa kultuuripealinnade algatust aastatel

2034–2047 ning ajakohastatakse kandidaatide valiku, seire ja Melina Mercouri auhinna

tingimusi. Eesti järgmine võimalus nimetada Euroopa kultuuripealinn on 2038. aastal.

Eesti toetab algatuse jätkamist ja ettepaneku põhisuunda, sealhulgas ühiseid juhiseid, linnade

rühmana ja piiriüleselt kandideerimist, Euroopa mõõtme läbivat käsitlemist, loomevabaduse

ja kultuuritöötajate töötingimuste arvestamist, pikemaajalist seiret ning tugevamat ELi

tasandi kommunikatsiooni.

Samas peab Eesti oluliseks, et nõuded oleksid selged ja proportsionaalsed, säilitaksid

liikmesriikide ja linnade otsustusruumi ning arvestaksid väiksemate linnade ja kohalike

omavalitsuste võimekusega. Täpsustada tuleb linnade rühmade vastutust, tiitli äravõtmise

menetlust ning ühiste juhiste ja hindamisaluste õigeaegset kättesaadavust. Melina Mercouri

auhinna puhul toetab Eesti maksmist kahes osas ja teise makse sidumist jätkutegevustega.

Eesti 2024. aastal heaks kiidetud seisukohad algatuse jätkamise, väikeste linnade ja

piirkondade osalemise, kohalike ekspertide kaasamise, kandidaatide nõustamise ning

kogemuste jagamise kohta kehtivad jätkuvalt.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 10. septembril 2026. aastal ettepaneku1 uuendada Euroopa

kultuuripealinnade meedet aastateks 2034–2047 ning tunnistada kehtetuks praegu kehtiv otsus

nr 445/2014/EL. Uut õigusraamistikku on vaja, sest kehtiva otsuse alusel saab Euroopa

kultuuripealinnu nimetada kuni 2033. aastani. Kuna kultuuripealinnade konkursid kuulutatakse

välja vähemalt kuus aastat enne tiitliaastat, peaks uus otsus olema vastu võetud 2027. aastal.

Ettepanekuga jätkatakse senist algatust, kuid muudetakse mitmeid kandideerimise, valiku, seire

ja auhinna maksmise tingimusi.

Eesti esitas Euroopa kultuuripealinnade algatuse tuleviku kohta seisukohad juba 2024. aastal

toimunud vahehindamise avaliku konsultatsiooni käigus. Neid seisukohti on põhjalikumalt

selgitatud dokumendis Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“

2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31.

1 COM(2026) 455. Kättesaadav: eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52026PC0455&qid=1791274242651

oktoobri 2024 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 22. novembri 2024 istungitel)2. Eesti pidas

muu hulgas oluliseks algatuse jätkumist, väikeste riikide linnade ja piirkondade tegelikku

kandideerimisvõimalust, kohalike ekspertide kaasamist valiku- ja seirekomisjoni, kandidaatide

paremat nõustamist, Melina Mercouri auhinna suurendamist ja ajakohastamist ning

kultuuripealinnade kogemuste süsteemsemat jagamist. Need seisukohad kehtivad jätkuvalt ja

neid käesolevas seletuskirjas uuesti ei korrata. Allpool käsitletakse eelkõige küsimusi, mille

kohta komisjoni ettepanek sisaldab varasemaga võrreldes uut lahendust.

Seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi EL asjade nõunik Kadri Jauram

([email protected]). Valdkonna eest vastutab Kultuuriministeeriumi loomingu osakonna

juhataja asekantsleri ülesannetes Bianka Soe ([email protected]).

2. ELi asja sisu ja lühike taust

Ettepaneku kohaselt võivad edaspidi tiitlile kandideerida nii üksikud linnad kui ka linnade

rühmad, sealhulgas piiriülesed rühmad. Kandidaadid võivad programmi kaasata ka

ümbritsevaid piirkondi. Igal aastal antakse tiitel ühele linnale kummastki kalendris nimetatud

liikmesriigist. Ettepaneku lisas nimetatud igal kolmandal aastal antakse lisaks tiitel ühele

linnale EFTA/EMP riigist, ELi kandidaatriigist või potentsiaalsest kandidaatriigist või muust

asjaomase ELi kultuuriprogrammiga ühinenud kolmandast riigist. Seega võib nendel aastatel

tiitlit kanda kuni kolm linna, muudel aastatel kaks. Eesti kord on ettepaneku lisas 2038. aastal

koos Saksamaaga. See tähendab, et Eesti peab konkursi välja kuulutama hiljemalt 2032. aastal

ning alustama riigisisese konkursi ettevalmistamist veelgi varem.

Uue ettepanekuga jääb kultuuripealinna valiku põhikorraldus üldjoontes samaks, kuid mitmeid

tingimusi täpsustatakse. Komisjon koostab kandidaatidele ühise taotlusvormi ja juhised ning

Euroopa mõõde ei ole enam eraldi hindamiskategooria, vaid peab läbivalt kajastuma kogu

taotluses. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu programmi pikaajalisele mõjule,

loomevabadusele, kultuuri- ja loometöötajate töötingimustele, ligipääsetavusele ja

digilahendustele. Seire jätkub edaspidi kuni tiitliaastale järgneva aastani ning lisatakse

võimalus võtta linnalt ära tiitel, kui ta ei täida enam olulisel määral konkursil võetud kohustusi.

Melina Mercouri auhind makstakse edaspidi kahes osas. Auhinna suurus sõltub jätkuvalt

tulevasest AgoraEU programmist või sellele järgnevast ELi kultuuriprogrammist ja selle

eelarveotsustest.

Seisukohtade koostamisel lähtutakse järgmistest dokumentidest:

2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta vahehindamise avaliku

konsultatsiooni kohta. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d7fff48-b547-4c7d-801f-

4bf27b03eef3

 Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2024 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 22. novembri

2024 seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta

vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta3;

 Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“4;

 Kultuuri arengukava 2021–2030 (“Kultuur 2030”)5.

3. ELi asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõige 5.

Kultuurivaldkonnas on Euroopa Liidul toetav pädevus ning Euroopa kultuuripealinna

programmi peamine kavandamine ja elluviimine jääb kohaliku ja riigi tasandi ülesandeks.

Ühised valiku- ja seiretingimused ning liikmesriikidevaheline koordineerimine on põhjendatud

ELi tasandil, sest need tagavad kandidaatide võrdse kohtlemise ja algatuse järjepidevuse.

Ettepanek on kooskõlas pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Euroopa kultuuripealinna algatusel on mitmeid olulisi mõjusid. Sotsiaalses plaanis toetab

algatus demokraatiat, kultuurilist mitmekesisust ja kogukondade kaasatust, pakkudes platvormi

kogukondade ühendamiseks ja kultuuriprofessionaalide rahvusvahelise koostöö edendamiseks.

See aitab kasvatada eneseusku ja parandada kultuurikorraldajate kompetentsi. Majanduslikult

toob tiitel kaasa märkimisväärse turismi kasvu, luues töökohti ja arendades taristut, mis

omakorda elavdab kohalikku majandust. Tallinna ja Tartu kogemused näitavad, et Euroopa

kultuuripealinna tiitel suurendab piirkonna rahvusvahelist nähtavust, tuues kaasa

investeeringuid ja ärivõimalusi. Keskkonnamõjud on samuti olulised. Algatus soodustab

linnaruumi ja rohealade arendamist, suurendades avaliku ruumi atraktiivsust ja inimeste

keskkonnateadlikkust. Korraldatakse keskkonnahoidlikke sündmusi ja projekte, mis tõstavad

teadlikkust jätkusuutlikkusest ja loodushoiust. Riigiasutustele ja eelarvele avaldab Euroopa

kultuuripealinna programm mõju, kuna seda rahastavad nii linn/regioon kui ka riik oma

eelarvest ning see nõuab põhjalikku planeerimist. Eesti kogemused on näidanud, et varajane

rahastuse planeerimine riigieelarves ja tõhus koordineerimine on taganud programmi sujuva

elluviimise.

3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta vahehindamise avaliku

konsultatsiooni kohta. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d7fff48-b547-4c7d-801f-

4bf27b03eef3 4 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia 5 Kultuuri arengukava 2021–2030. Kättesaadav: https://www.kul.ee/kultuur2030

Põhjalikumalt on mõjusid hinnatud Eesti seletuskirjas 2024. aastal toimunud vahehindamise

avaliku konsultatsiooni kohta6. Käesolevas seletuskirjas ei korrata varasemas seletuskirjas

esitatud mõjuhinnangut, kuna uue õigusraamistiku ettepanek ei muuda Euroopa

kultuuripealinnade algatuse põhilisi mõjusid Eesti jaoks.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1. Ühised juhised ja taotlusvorm

Eesti toetab kandidaatidele ühiste juhiste ja taotlusvormi kehtestamist. Peame oluliseks,

et nõuded oleksid selged ja proportsionaalsed, jätaksid liikmesriigile piisava paindlikkuse

riigisisese konkursi korraldamisel ning oleksid avaldatud enne riigisisese konkursi

avamist.

Selgitus: Ühised juhised ja taotlusvorm aitavad linnadel paremini mõista, mida neilt

kandideerimisel oodatakse, ning muudavad eri riikide kandidaatide hindamise võrreldavamaks.

See on oluline eelkõige Euroopa mõõtme puhul, mille sisu on linnadel seni olnud keeruline

lahti mõtestada. Samas ei peaks juhised muutuma sedavõrd üksikasjalikuks, et kõik

kandidaadid hakkavad koostama ühetaolisi programme või liikmesriigil ei ole enam võimalik

arvestada oma eripäradega. Näiteks peab Eestil säilima võimalus valmistada konkursimaterjalid

ette eesti keeles ning selgitada kandidaatidele nõudeid enne taotluste esitamist. Seetõttu peaks

komisjon avaldama juhised aegsasti ja hoidma need kogu konkursi jooksul võimalikult

stabiilsena.

5.2. Euroopa mõõde läbiva hindamispõhimõttena

Eesti toetab Euroopa mõõtme käsitlemist kõiki valikukriteeriume läbiva põhimõttena.

Peame oluliseks, et selle sisu, kaal ja hindamise alused oleksid komisjoni juhistes aegsasti

ja selgelt avatud ning et hindamisel arvestataks linnade ja riikide erineva suuruse ja

võimekusega.

Selgitus: Euroopa mõõde ei peaks tähendama üksnes seda, et programmi kutsutakse

võimalikult palju välisesinejaid või korraldatakse palju rahvusvahelisi üritusi. Olulisem on, et

kohalik teema seotakse teiste Euroopa linnade ja kogukondade kogemusega ning et koostööst

sünnib midagi, mida üks linn ei saaks üksi teha. Tartu 2024 näitas näiteks, kuidas Lõuna-Eesti

kohalikku omapära, keskkonna- ja kogukonnateemasid saab käsitleda laiemas Euroopa

kontekstis. Samamoodi võib tulevane Eesti kandidaat tuua Euroopa tasandil nähtavale väikeste

keelte ja kultuuride küsimused. Euroopa mõõde peaks muu hulgas võimaldama esile tuua

kultuuri rolli demokraatia, ühiskondliku sidususe ja Euroopa vastupanuvõime tugevdamisel.

6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta vahehindamise avaliku

konsultatsiooni kohta. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d7fff48-b547-4c7d-801f-

4bf27b03eef3

Hindamisel tuleks seetõttu arvestada koostöö sisu ja kvaliteeti, mitte üksnes partnerite arvu või

programmi eelarvet.

5.3. Linnade rühmade kandideerimine

Eesti toetab võimalust kandideerida linnade rühmana, sealhulgas piiriüleselt, ning peab

piirkondlikku või mitme linna mudelit väikeriigi kontekstis oluliseks tulevikusuunaks.

Peame vajalikuks selgelt eristada linnade rühmana kandideerimist ja ümbritseva

piirkonna kaasamist. Vähemalt komisjoni juhistes tuleb selgitada, kellele antakse rühma

puhul tiitel ning kuidas jagunevad kohustused seires, auhinna maksmisel ja tiitli

võimaliku äravõtmise korral.

Selgitus: Linnade rühmana kandideerimine võib olla Eesti jaoks sobiv lahendus, sest meie

linnad on väikesed ning kultuurielu ja külastajate liikumine ei piirdu ühe omavalitsuse

piiridega. Tartu 2024 programmis osales lisaks Tartu linnale 19 Lõuna-Eesti kohalikku

omavalitsust ning kultuuripealinna tegevused jõudsid seeläbi palju suuremale alale. Piiriülene

taotlus võiks omakorda sobida linnadele, kellel on ühine ajalooline või kultuuriline taust. Samas

näitas Tartu kogemus, et suure partnerite arvu puhul tuleb aegsasti kokku leppida, kes teeb

otsuseid, kes vastutab programmi eest ja kuidas jagatakse kulud. Seetõttu peaks rühma taotluses

olema üks selge juhtlinn ning partnerite ülesanded ja rahalised kohustused peavad olema

kirjalikult kokku lepitud.

5.4. Loomevabadus ning kultuuri- ja loometöötajate töötingimused

Eesti toetab loomevabaduse, kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisuse ning kultuuri-

ja loometöötajate töötingimuste arvestamist kandideerimisel ja seires. Nõudeid tuleb

hinnata eesmärgipäraselt ja proportsionaalselt, säilitades ruumi kunstiliseks riskiks,

eksperimenteerimiseks ja uue loomingu sünniks.

Selgitus: Kultuuripealinna õnnestumiseks peab kunstiline meeskond saama teha programmi

puudutavaid otsuseid sõltumatult ka siis, kui suur osa rahastusest tuleb linnalt või riigilt. See

aitab vältida olukorda, kus poliitilise juhtkonna vahetumine toob kaasa programmi või juhtide

põhjendamatu muutmise. Samuti on põhjendatud pöörata tähelepanu sellele, kas

kultuuripealinna programmi kaasatud loovisikutele ja teistele loometöötajatele makstakse

õiglast tasu ning kas töökorraldus on selge. Samas erinevad liikmesriikide tööõigus ja kultuuri

rahastamise mudelid. Seetõttu tuleks ELi tasandi juhistes keskenduda üldiste põhimõtete

seadmisele ning jätta nende rakendamisel piisavalt paindlikkust, et kultuuripealinn saaks

lähtuda oma riigi eripärast ja oma programmi sisus.

5.5. Seire, hindamine ja aruandlus

Eesti toetab seirekorralduse täiendamist ja ühiseid hindamissuuniseid, sealhulgas

tiitliaastajärgset jätkutegevustele keskenduvat seiret. Peame oluliseks, et

aruandlusnõuded oleksid proportsionaalsed, ei dubleeriks üksteist ning võimaldaksid

ühiste näitajate kõrval arvestada kohaliku programmi eripära. Mõju hindamisel tuleb

arvestada ka uue loomingu sündi, loovisikute rahvusvahelistumist, professionaalsete

võrgustike kujunemist ja kultuurivaldkonna pädevuse kasvu.

Selgitus: Kultuuripealinna mõju ei lõpe tiitliaastaga ning osa tulemustest ilmneb alles hiljem.

Tallinn 2011 aitas avada seni suletud mereäärt: Kultuurikilomeeter ühendas kesklinna

Kultuurikatla, Patarei, Lennusadama ja Noblessneri alaga ning muutis arusaama Tallinnast kui

mereäärsest linnast. Pikaajalise mõjuna tugevnesid ka asumiseltsid ja rohujuuretasandi

algatused ning vabatahtlike ja noorte kaasamine andis paljudele esimese kultuurikorralduse

kogemuse. Tartu 2024 pärand ulatub omakorda üle Lõuna-Eesti. Kultuurikorraldajatele loodud

Kultuurikompass jätkab teadmiste ja kogemuste jagamist ning noorte järelkasvuprogramm

Extended annab 14–19-aastastele praktilised oskused oma kultuurisündmuste loomiseks.

Programm jätkub ka pärast tiitliaastat ning on kasvanud Youth Connect projekti kaudu

rahvusvaheliseks koostööks Tartu 2024 ja Liepāja 2027 vahel, mille käigus Eesti ja Läti noored

õpivad ja korraldavad ühiseid sündmusi. Need näited kinnitavad, et pikaajalist mõju tuleb

hinnata lisaks külastajate arvule ja piletitulule ka avaliku ruumi, kogukondade aktiivsuse, uue

loomingu, loovisikute ja kultuurikorraldajate oskuste, rahvusvahelistumise ning püsima jäänud

koostöövõrgustike kaudu. Ühiste näitajate kõrval peab seetõttu säilima võimalus hinnata

kohalikke ja piirkondlikke tulemusi ning vältida sama teabe korduvat esitamist seireks, auhinna

maksmiseks ja lõpphindamiseks. Komisjon peaks tegema ühised suunised ja lähteandmete

kogumise metoodika kandidaatidele kättesaadavaks piisavalt vara enne kandideerimist.

5.6. Tiitli äravõtmise menetlus

Eesti toetab võimalust erandjuhul võtta ära Euroopa kultuuripealinna tiitel. Peame

oluliseks, et tiitli äravõtmine oleks äärmuslik ja viimane abinõu ning et menetlus oleks

selge, astmeline ja õiguskindel.

Selgitus: Seni ei ole Euroopa kultuuripealinna tiitlit pärast selle andmist üheltki linnalt ära

võetud, kuigi näiteks Patras 2006 ja Maribor 2012 ettevalmistusi saatsid tõsised juhtimis- ja

rahastamisraskused. Samas mõistame vajadust kaitsta selle ühe nähtavama ELi kultuurialgatuse

head ja rahvusvahelist mainet. Seetõttu peaks võimalik sekkumine olema astmeline ning

algama dialoogist, nõustamisest ja praktilistest soovitustest. Tiitli äravõtmist võiks kaaluda

üksnes juhul, kui linn ei täida enam olulisel määral valikukriteeriume või taotluses võetud

kohustusi ega kõrvalda puudusi talle antud mõistliku tähtaja jooksul. Komisjoni ettepaneku

kohaselt võib eksperdikomisjon sellisel juhul teha komisjonile ettepaneku tiitel ära võtta.

Liikmesriigi linna puhul palub komisjon asjaomasel liikmesriigil tiitli ära võtta.

5.7. Eri valitsustasandite poliitiline ja rahaline toetus

Eesti peab oluliseks, et kandidaatlinnal oleks programmi usutavaks kavandamiseks ja

elluviimiseks kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi poliitiline tugi ning kestlik rahaline

panus.

Selgitus: Komisjoni ettepanek nõuab kandidaadilt teostatavat rahastamisstrateegiat ning

kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi kestlikku rahalist panust. Samuti peab taotluses olema

kirjeldatud juhtimisstruktuur ja koostöö eri valitsustasandite ning programmi elluviiva

organisatsiooni vahel. Ettepanekus on jäetud jätkuvalt paindlikuks, milliseks ajaks või millises

vormis peaksid linn ja riik rahastamises kokku leppima. Tartu 2024 puhul saavutati riigi ja Tartu

linna kokkulepe juba valikuprotsessi käigus 2018. aastal ning mõlemad pooled võtsid kohustuse

panustada programmi 10 miljonit eurot. Riigi panus kavandati riigi eelarvestrateegias, mis andis

korraldajatele kindluse teha mitmeaastaseid plaane ja sõlmida lepinguid. Sarnane varajane

kokkulepe oleks oluline ka Eesti järgmise kultuuripealinna puhul.

5.8. Melina Mercouri auhinna maksmine ja jätkutegevused

Eesti toetab Melina Mercouri auhinna maksmist kahes osas ja teise makse sidumist

jätkutegevuste plaaniga. Peame oluliseks, et tingimused oleksid ette teada ja objektiivselt

hinnatavad.

Selgitus: Kehtiva otsuse perioodil makstakse 1,5 miljoni euro suurune auhind ühe maksena

hiljemalt tiitliaasta märtsi lõpuks. Uue ettepaneku järgi makstakse samaks ajaks kaks

kolmandikku auhinnast ning ülejäänud osa hiljemalt 24 kuu jooksul, kui linnal on

jätkutegevuste eelarve, Euroopa mõõtmega jätkuprogramm ja ELi rolli esile toov

kommunikatsioon. Kaheosaline makse toetab pikaajalise mõju kavandamist, kuid linn peab

suutma suure osa ettevalmistus- ja tiitliaasta kuludest katta enne esimese makse laekumist. Eesti

tulevase kandidaadi rahastamiskokkuleppes tuleb seetõttu arvestada eelfinantseerimise

vajadusega.

5.9. Vääramatu jõud ja tiitliaasta edasilükkamine

Eesti toetab võimalust muuta vääramatu jõu korral ajakava ja lükata nimetatud linna

tiitliaasta edasi. Samuti toetame ajakava muutmist delegeeritud õigusaktiga, kuna see

võimaldab erakorralises olukorras tegutseda kiiremini ja paindlikumalt kui

seadusandliku tavamenetluse kaudu. Peame oluliseks, et delegeeritud volituse kasutamise

alused ja menetlus oleksid selged ning et muudatus arutataks läbi asjaomaste

liikmesriikidega.

Selgitus: Koroonapandeemia ajal tuli Galway ja Rijeka tiitliaastate pikendamiseks ning Novi

Sadi, Timișoara ja Elefsina tiitliaastate edasilükkamiseks muuta alusotsust seadusandliku

tavamenetlusega. Kuigi muudatus võeti vastu mõne kuuga, eeldas see eraldi komisjoni

ettepanekut ning kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Uue

ettepaneku järgi võib komisjon vääramatu jõu korral muuta ajakava delegeeritud õigusaktiga.

See on kiirem ja paindlikum lahendus ning väldib vajadust muuta iga kriisi korral alusotsust.

Delegeeritud volitust tuleks siiski kasutada üksnes selgelt määratletud juhtudel. Enne

muudatuse tegemist peab komisjon hindama mõju teistele tiitlilinnadele, rahastusele ja

käimasolevatele konkurssidele ning arutama lahenduse läbi kõigi mõjutatud liikmesriikidega.

5.10. ELi tasandi kommunikatsioon ja ühise visuaalse identiteedi kasutamine

Eesti toetab Euroopa kultuuripealinnade nähtavuse suurendamist komisjoni

koordineeritud kommunikatsiooni abil. Peame oluliseks, et ühised nõuded täiendaksid

linnade enda identiteeti.

Selgitus: Euroopa kultuuripealinna tiitel on küll laialt tuntud, kuid tiitliaasta rahvusvaheline

nähtavus sõltub endiselt suuresti linna enda võimalustest. Väiksema riigi linnal ei ole

samasugust turundusvõimekust nagu suurel linnal. Komisjoni ühine kommunikatsioon võiks

aidata tutvustada kõiki tiitlilinnu võrdselt ja jõuda publikuni, kelleni linna enda kanalid ei ulatu.

Näiteks sai Tartu 2024 rahvusvahelist kajastust paljudes Euroopa väljaannetes, kuid sellise

nähtavuse saavutamine eeldas linnalt eraldi suurt tööd. Ühine logo ja tunnuslause aitavad

näidata, et tegemist on ELi algatusega, kuid nende kasutamise nõuded peaksid olema varakult

teada, sobima eri keeltes ja kanalites kasutamiseks ning jätma ruumi kultuuripealinna enda

visuaalsele identiteedile ja sõnumile.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Uus õigusraamistik esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

suurematele linnadele ning SA Tartu 2024-le. Arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit,

SA Tartu 2024, Pärnu Linnavalitsus, Saaremaa vald ja Narva Linnavalitsus. Tagasisides toetati

algatuse jätkamist, Eesti 2038. aasta tiitliaastat ning linnade rühmana ja piirkondlikult

kandideerimise võimalust. ELi tasandi läbirääkimisküsimustena tõsteti esile vajadus avaldada

komisjoni juhised enne riigisisese konkursi avamist; selgitada linnade rühma ja ümbritseva

piirkonna kaasamise erinevust, partnerite vastutust ning tiitli ja auhinnaga seotud kohustusi;

tagada väiksematele linnadele proportsionaalsed taristu-, seire- ja aruandlusnõuded; täpsustada

oluliste muudatuste hindamist; ning tagada Melina Mercouri auhinna piisav ja prognoositav

rahastamine. Tartu 2024 kogemuse põhjal rõhutati ka aktiivse teadmussiirde, mentorluse,

pikaajalise pärandi, piirkondliku koostöö ning kultuurivaldkonna pädevuse ja professionaalsete

võrgustike kasvu tähtsust.

Osa tagasisides tõstatatud küsimusi puudutab eeskätt Eesti konkursi siseriiklikku korraldust ega

vaja eraldi ELi läbirääkimisseisukohta. Enne konkursi avamist tuleb muu hulgas määrata

konkursi ajakava; selgitada, millised kohaliku omavalitsuse üksused võivad Eestis iseseisvalt

või juhtiva taotlejana kandideerida; kujundada kohalike ekspertide valimise kord; leppida

kokku riigi ja kohalike omavalitsuste kaasrahastamise põhimõtted, vastutuse jaotus ja rahastuse

ajastus. Nende küsimuste lahendamisel tuleb arvestada Tallinna 2011, Tartu 2024 ja võimalike

kandidaatide kogemust ning komisjoni lõplikke juhendmaterjale.

Seletuskirja juurde kuulub Lisa 1, kus on täpsemalt ära toodud kaasamise käigus esitatud

ettepanekud ning kuidas nendega on arvestatud seisukohtade kujundamisel.

Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga.