EELNÕU

14.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jagunemine

Riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 alusel ja kooskõlas sihtasutuste seadusega volitada

majandus- ja tööstusministrit riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (registrikood 90006012) jagunemine eraldumise teel,

mille tulemusena antakse sihtasutuse eluasemevaldkonna teenustega, välja arvatud käenduste

tagamine, seotud vara koos kõikide vara omamisega kaasnevate õiguste ja kohustustega üle

Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (registrikood 90005946).

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

20.10.2026 nr 2-2/3659-1

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

jagunemine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jagunemise kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;

2. Eelnõu seletuskiri.

Kaupo Sempelson +372 625 6350

[email protected]

14.10.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

jagunemine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

28.05.2026 Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisel (valitsuskabineti nõupidamine) otsustati

viia eluasemevaldkonna teenused üle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest Sihtasutusse

Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Korralduse eelnõu kohaselt volitab Vabariigi Valitsus majandus- ja tööstusministrit riigi

sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse jagunemise.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab

asutajaõigusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab

asutajaõigusi Kliimaministeerium.

Eluasemevaldkonna teenuste üleandmise eesmärk on koondada eluasemetega seonduv

kompetents ühte asutusse kujundamaks terviklikult riiklikku eluasemepoliitikat – tõhustada ja

edendada elamuvaldkonna toetusi, laene ja nõustamistegevust ja ühtlustada need Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus vastavate teenustega. Tegevusvaldkonna üleviimise on

kokku leppinud sihtasutuste asutajaõigusi teostavad ministrid. Valitsus on 28.05.2026

valitsuskabineti nõupidamisel kokkuleppe heaks kiitnud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse

ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel 625 6366;

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Annemari Vene ja Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse

juhataja Marju Lepmets.

2. Eelnõu sisu

Korralduse eesmärk on anda Vabariigi Valitsuse poolt riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2

alusel majandus- ja tööstusministrile kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS)

asutajaõigusi teostava ministeeriumi juhile volitus otsustada EISi jagunemine

eluasemevaldkonna teenuste, välja arvatud käendused, eraldamise teel EISst. Eraldatavad

teenused antakse üle Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

Teenuste üleandmine toimub likvideerimismenetluseta ning EISi vastavate teenustega seotud

kohustused ja vara antakse protsessi tulemusena üle KIKile. Teenuste üleandmiseks sõlmivad

sihtasutused notariaalselt tõestatud jagunemislepingu. Protsess viiakse läbi sihtasutuste

seaduses (edaspidi SAS) sätestatud korras.

Arvestades kasvavaid ootusi eluasemete taskukohasuse parandamisele nii Eestis kui ka

Euroopas laiemalt, ootab ühiskond järjest tugevamat riigi sekkumist. Rahvusvaheline

tähelepanu antud teemal annab ka võimaluse moderniseerida meie amortiseeruvat hoonefondi

ning arendada vastavat kõrgekvaliteedilist tööstust. Seetõttu peab Kliimaministeerium oluliseks,

et riigi tasemel vastutaks teema rakendamise eest vastava eesmärgiga kompetentsikeskus. Seni

on selleks asutuseks olnud EIS.

Kliimaministeerium näeb oma haldusalas võimalust eluasemevaldkonna teenuste KIKi

ülevõtmisega tõhustada ja edendada järjest kasvava tähtsusega valdkonna rakendustegevusi, sh

koordineerida ja korraldada rahastamist ja valdkonna strateegiliste eesmärkide elluviimist

alusdokumentide ning ELi poliitika kohaselt.

Mõlemad sihtasutused tegelevad sarnasel põhimõttel toimivate toetusmeetmetega ning teenuste

ühendamine võimaldab tänasest paremini saavutada kummagi eesmärke. Kliimaministeeriumi

eesmärk on teenuste ülevõtmise tulemusel moodustada tervikliku struktuuriga

kompetentsikeskus, ühendades valdkonna tegevused ja varad. Eluasemevaldkonna tegevused

sobivad KIKi üldisesse portfelli hästi, tekitades keskse eluasemevaldkonna fookusega asutuse.

EISi eluaseme ja energiatõhususe osakond pakub teenuseid, mis panustavad hoonete

energiatõhususe suurendamisse, linnaruumi korrastamisse ning annavad võimaluse endale

eluase soetada või seda rekonstrueerida. Oluline osa tegevustest on suunatud üldise teadlikkuse

tõstmisele hõlmates tegevustena nii nõustamist, koolitusi, uuringuid, analüüse, pilootprojekte,

rahvusvahelist koostööd jms. Osakond tegutseb kompetentsikeskuse ning finantseerijana olles

hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviija.

Peamised teenused (olemasolevad ja perspektiivsed teenused):

o Elamufondi ja elukeskkonna uuenemine:

▪ finantsmeetmed, sh riiklikud käendused, laenud (elamuinvesteeringute fond) ja toetused

eluhoonete rekonstrueerimise stimuleerimiseks (uuel MFF perioodil tuleb liikuda rohkem

otsetoetustelt finantsinstrumentide suunas, kuid täna ei ole selge, mis teenus olema saab);

▪ teavitustegevus, sh nõustajate võrgustik maakondlikes arenduskeskustes;

▪ kasutuseta hoonete lammutamise toetus.

o Kvaliteetsete eluruumide kättesaadavuse parandamine:

▪ eluasemelaenude riiklik käendus erinevatele sihtrühmadele;

▪ taskukohase elamufondi ärimudelite väljatöötamine ja rakendamine (plaanitav), sh varasemalt

kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) üürielamute rajamise või rekonstrueerimise

toetamine;

▪ lasterikaste perede kodutoetus.

EIS soovib jagunemisega keskenduda ettevõtja kui oma fookus- ja põhikliendi teenuste

arendamisele arvestades EISi tegevuseesmärke ja ülesandeid. EIS on muutmas oma strateegiat

ning edasise tegevuse põhifookus on eksportivatel ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetel,

sealjuures lähtutakse teenuste pakkumisel TAIE arengukavast ning selles seatud eesmärkidest.

See tähendab muuhulgas teenuste hajususe vähendamist ning teenuste konkretiseerimist ja

täpset sihtimist. Selles olukorras on asjakohane hinnata ka eluasemevaldkonna teenuste

sobivust ja kooskõla asutuse uute strateegiliste eesmärkide, edasise fookuse ja kliendiprofiiliga.

Erinevad rekonstrueerimistoetused ja renoveerimise otselaen sobituvad valdkondlikult hästi

Kliimaministeeriumi valitsemisalas asuva KIKi sisulise põhifookuse ja ülejäänud teenustega,

samuti on tugisüsteem üles ehitatud sarnastel alustel. Õiguslikult ja tehniliselt saab teenused üle

viia, välja arvatud käendused, mille pakkumise õiguslik raamistik, tehnilised lahendused ja

kogu tugisüsteem on ühine ettevõtluse käendustega. Kuna valdavalt kasutavad korteriühistud

renoveerimiseks pangalaenu, siis käenduste puhul jääb kliendi suhtluskanaliks ja partneriks

sõltumata teenusepakkujast siiski pank, seega klienditeekonna vaates jääb teenus endiselt

terviklikult toimima.

KIKi peamised ülesanded on keskkonnavaldkonna eesmärkide täitmiseks vajalike projektide

finantseerimine ja teostamine. KIK suunab investeeringuid keskkonna- ja kliimavaldkonda, et

parandada Eesti elukvaliteeti ning edendada loodus- ja ettevõtluskeskkonna tasakaalustatud

ning jätkusuutlikku arengut. KIK pakub keskkonna ja kliimavaldkonnas vajalikke toetusi ning

finants- ja arendusteenuseid ning viib ellu valdkonnaga seotud projekte, omades

põhikompetentsivaldkondades pikaajalist kogemust ja detailset sisuteadmist. Muu hulgas on

olnud teenuste hulgas vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus, elanike veevärgiga liitumiste

toetamine, kaugküttekatlamajade ja -võrkude renoveerimine, kortermajade liitumised

kaugküttega ja taastuvatele kütteallikatele üleminek, samuti lasteaedade jm avalike hoonete

renoveerimine. Seega sobitub korteriühistute renoveerimine ja muud eluasemevaldkonnaga

seotud toetusmeetmed sisuliselt hästi KIKi teenuste paketti. Mõlemad sihtasutused on EL jm

rahastusvahendite kasutamisel rakendusüksuseks ja kasutavad toetuste andmisel keskset e-

toetuste süsteemi SFOS.

Üleviimine võimaldab hallata hoonete energiatõhususega seotud küsimusi sama haldusala

siseselt asutuses, mis juba tegeleb energiatõhususe, kaugkütte, samuti ühisveevärgi,

ringmajanduse ja jäätmevaldkonna, elektritranspordile ülemineku ning muude elukondlike

teenuste nagu KOV keskkonna- ja energiakavade ning kliimakindluse saavutamiseks vajalike

investeeringute toetamisega. Potentsiaalselt on võimalik elamuvaldkonna teenused sidustada

KIKi teiste (valdkondade) meetmetega ja luua seeläbi terviklike lahendusi näiteks läbi

kompleksse lähenemise energiatootmisele ja tarbimisele sh elektriautode laadimistaristu

lahendamisel, samuti ringmajanduse lahenduste loomisel jäätmemajanduse korraldamisel

kortermajade juures või linnaliste alade elurikkust toetavate tegevuste toetamisel nagu

vertikaalsed aiad, kliimakindlad haljastuslahendused ja muud looduspõhised lahendused.

KIKil on põhjalikud teadmised mahukate ehitushangete kontrollimisest ja nõustamisest, nagu

ka kogemus hangete korraldamisest rakenduslike projektide elluviijana, mis kokkuvõttes annab

hea aluse keskse hangete teenuse korraldamisel tulevikus. Lisaks hangete läbiviimise ja

kontrollimise alasele kogemusele on KIK nii varasematest meetmete rakendamisest kui ka

käimasolevatest meetmetes olemas koostöövõrgustik ekspertidega energiatõhususe valdkonnas,

keda kaasatakse nt hindamistesse. KIKil on olemas majasisene tugev kompetents keskkonna-

ja kliimaekspertide näol, kellel on kogemusi mõjude hindamisega, KHG mudeliga, DNSH ja

kliimakindlusega. See on asjakohane eelkõige korterelamute rekonstrueerimistoetuste

kontekstis.

Muuhulgas saab edasi arendada KIKi kliima- ja keskkonnavaldkonnale orienteeritud

rakenduslike ja arendusprojektide juhtimise alast kogemust, mis pakub võimekust nii

konsultatsiooniteenusteks kui ka näiteks piirkondlike vms renoveerimis- ja pilootprojektide

elluviimisel, sealhulgas nn one-stop-shop põhimõtte rakendamisel korterelamute nõustamiseks.

KIK on ministeeriumidele partneriks mitmete projektide elluviimisel, korraldamisel ja

nõustamisel. Näiteks koordineeris KIK seitsme linna valgustite renoveerimisprojekti, on

ELWINDi ja Eesti vee-ettevõtete reformi projektijuhiks ning on ellu viinud erinevad

reostustõrje projekte nagu Raadi rehvide koristus, seirepuurkaevude sulgemised,

reostusuuringud jms. Samuti on KIK eri osapoolte koostöös ette valmistanud mitmeid

lisarahastuse taotlusi Horisont, LIFE, CEF, NEFCO jms välisvahenditest. Lisaks toetuste

administreerimisele on KIKil võimekus väljastada laenusid – KIK on laenuandjaks KOVidele

ja nende vee-ettevõtetele nende vee- ja kanalisatsiooniprojektide rahastamisel. Seega on KIKis

olemas ka teatav finantsinstrumentide rakendamise kogemus, mida on võimalik edasi arendada.

Jaguneva sihtasutuse üle viidavate töötajate töölepingud jätkuvad senistel tingimustel ja

jaguneva sihtasutuse poolt töötajatega sõlmitud töölepingutest tulenevad tööandja õigused ja

kohustused tulevad omandavale sihtasutusele üle kooskõlas töölepingu seaduse § 112 lõikega

3. Töölepingud lähevad üle omandavale sihtasutusele ning nii üleandjal kui ka omandajal on

keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu (TLS § 112 lg 3).

Planeeritud teenuste üleviimisel on nende jätkuvaks pakkumiseks vajalik ligikaudu 20 FTE

liigutamine KIKi, sealjuures 20 sisuosakonna töötaja ning 2 tugiosakonna töötaja üleviimine.

Ülejäänud FTEd ei ole isikupõhised ning töötajad nendega kaasa ei liigu. FTEdega seotud

ülesanded saab osaliselt integreerida KIKi olemasolevatesse ametikohtadesse, eeldatavalt tuleb

eraldi leida 3 uut töötajat (järelevalve, ostumenetlus, õigus). Lisaks on vaja üleminekust

tulenevat ajutist nn kohanemisaega lepingute ja muude koostööaluste muudatuste elluviimiseks,

samuti struktuurimuudatuste täielikuks rakendumiseks. Siiski on muudatuse tegemine kõige

leebema mõjuga just enne EL struktuurivahendite 2028+ perioodi ja sotsiaalse kliimafondi

käivitumist.

3. Korralduse mõju

Elamuvaldkonna teenuste üleviimine EISist KIKi ei too kaasa olulisi muutusi seni toimivate

tegevuste ja teenuste sisus. Samuti puudub korraldusel otsene mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Teenuste üleviimisel KIKi on potentsiaalselt positiivne mõju nii KIKi olemasolevatele kui

lisanduvatele teenustele. Hoonete rekonstrueerimise lisandumisel muutub KIKi portfell

terviklikumaks ning senisest enam saab otsida võimalusi terviklikumate lahenduste välja

töötamiseks ning osaleda võimalikes (rahvusvahelistes) arendusprojektides. Näiteks asulate

energiakavade, kliimaneutraalsuse ja kliimakindlusele suunatud ning ringmajanduse lahenduste

kasutuselevõtul, samuti veesüsteemide, küttesüsteemide, laadimistaristu jms süsteemide

arendamisel saaks hoonetega seotud teenused nendega üksteist täiendavalt kokku paketeerida,

lahendades elukeskkonnaga seotud küsimusi terviklikumalt, lähtudes laiemast valdkondlikust

kompetentsist ning võimendades pakutavaid tugivõimalusi omavahel. Sisuliselt koonduks nii

laiem eluasemetega seonduv kompetents ühte asutusse.

Teenuste üleviimise kasud ja riskikohad:

a) Korterelamute renoveerimistegevuse üleviimisel KIKi saab tagada nii ühtse klienditeekonna

säilimise kui ka tervikliku, muude teenustega sünergiat loova kompetentsi. Selleks on oluline

viia vastavat sisukompetentsi omav meeskond tervikuna üle KIKi.

b) Laenude andmisel on KIKil toimiv laenuportfell, protseduurika ja kogemus, seega on

võimalik üle anda ka otselaenude portfell. Samas tuleb arvestada, et sellega seoses on vajalik

KIKi luua ka SF finantsinstrumentide elluviimise kompetents, mis on spetsiifiline ja mille osas

on Eestis süvateadmisi väga vähestel.

c) Tagamistegevuse üleandmine ei ole spetsiifilise sisu ja pankadega koostöösuhete, samuti

riskide hajutamise ning käendusportfelli haldamise vaates otstarbekas. See eeldaks seaduse

muudatusi (ETS), sihtkapitali eraldamist, pankade koostöölepingute üleandmist, vastava

aruandluse ja IT-süsteemi ehitamist ning tagatisportfelli üleandmist jms põhjalikumat

ümberkorraldamist. Arvestama peab, et käendusi pakutakse nii eraisikutele oma kodu ostmiseks

ja rekonstrueerimiseks kui ka korteriühistutele elamute rekonstrueerimiseks. Kehtiv

eluasemelaenu käenduste portfell 30.09.2025 seisuga on 71,6 mln eurot, tagatud laenud kokku

1,3 mld eurot, lepinguid ehk olemasolevaid kliente 11 549. Korterelamu laenukäenduse portfell

on 44 mln, tagatud laenud 78,2 mln ja kliente 827. Kaks käendusteenust jäävad jätkuvalt EISi,

mis on otseselt seotud eluasemete kättesaadavuse ja kapitalile ligipääsetavuse tõrgetega. Kuigi

teenus on üles ehitatud selliselt, et kliendiga suhtleb ja käenduslepinguid sõlmib pank, kujundab

EIS teenuse tingimused, määrab teenuse hinna lähtudes isetasuvuse põhimõttest, töötab välja

uusi käendusliike (lähiminevikus nt lasterikaste perede laenukäendus, maapiirkonna käendus),

koolitab pangahaldureid ja annab sisendit riiklike teenusega seotud poliitikate kujundamisse.

Seega ei ole tegemist vaid back-office teenusega ning teenuse jätkumisel EISis jääb sinna ka

konkreetse teenuse ja valdkonna spetsiifikaga seotud kompetents ja vajadus selle arendamiseks.

d) Korterelamute rekonstrueerimisel on kõige suuremaks kitsaskohaks kujunenud kvaliteetsete

ostumenetluste läbiviimine. Sellega seoses on meetmes teatud juhtudel kohustuslik (tehaseline

ja naabruskonnapõhine rekonstrueerimine) suunata ostumenetluste läbiviimine EISi, lisaks on

võimalik ühistul ka omal soovil sellist võimalust kasutada. Ostumenetluste tugifunktsioon

arendati välja sektori ootusele kvaliteetsemateks hangeteks, mis aitab pakkuda parema hinna ja

kvaliteedi suhtega lahendusi ning tõsta renoveerimistööstuse lisandväärtust. Seega ei ole selle

funktsiooni kaotamine mõeldav. Viimati toimunud taotlusvoorus soovis 1/3 taotluse esitajatest

ostumenetluse läbiviimist EISi poolt. Ministeeriumiga kokkulepitult ongi suund sellele, et

ostumenetlusi hakkaks tulevikus ühistu asemel läbi viima EIS. See tähendab märkimisväärset

halduskoormust ning ka võimalikke nõudeid, kui ostumenetluse ebakorrektne läbiviimine on

toimunud hankija poolt. Seega tuleb teenuse üleviimisel täiendada ja tugevdada KIKi senist

hangetega seonduvat praktikat ning luua EISiga samaväärne korterelamute

rekonstrueerimisalane ostumenetluste läbiviimise kompetents ning tagada menetluste kiirus ja

kvaliteet.

e) Kolmandiku valdkonna tegevustest moodustavad erinevad teadlikkuse suurendamisele

suunatud tegevused. Sealjuures on nende elluviimiseks sõlmitud erinevad koostöö- ja

hankelepingud üle Eesti asuvate partnerorganisatsioonidega, nt Korteriühistute Liit,

Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Regionaalne Energiaagentuur jne. Teenuste üleviimisel

tuleb uuendada ka vastavad kokkulepped partneritega. Kuna Kliimaministeerium ja EIS on

taotlenud ELENA programmist teadlikkuse suurendamiseks rahastust, peab teenuste

üleviimisel oluliselt suurendama ka sellega seotud tegevusi, mh tuleb projekti alusel luua 5

nõustamispunkti üle Eesti ning koostada tüüpprojekte, uusi digilahendusi, hallata veebilehte

kodudkorda.ee ja koostada hangete näidisdokumente. Vastavate tegevuste tegemise ja tellimise

kompetents on hetkel eelkõige EISs.

f) SF ning RÜ teenuste üleviimine tuleb läbi rääkida nii korraldusasutuse (RTK) kui

rahastajatega, seejuures tuleb tagada järjepidevus ja vastutus võimalike kontrollide läbiviimisel

ning KIKi poolt täidetavate ülesannete lahusus (elluviija/toetuse saaja/partner versus

rakendusüksus). Oluline on märkida, et kavas on kõik protseduurid üle viia olemasoleval kujul,

mistõttu üleviimisest tulenevalt ei ole ette näha sisulisi takistusi rahastajatega kokkuleppimisel,

samuti on juba täna KIKis rahastaja ja elluviija funktsioonid lahutatud, mis annab võimaluse

lahendada sarnaselt ka eluasemeteenustega seonduv. SFi toetuste/meetmete üleandmisel tuleb

pidada silmas, et edaspidi oleks meetmeid puudutavates võimalikes juhtimis- ja

kontrollisüsteemide auditites auditeeritavaks isikuks KIK. Samuti tuleks konkreetse projekti

projektiauditis anda selgitusi ja vastuseid KIKil. Eelnev on mõistlikult tehtav nende

sisukompetentsi omava meeskonna KIKi tervikuna üle toomise korral. Samuti toetab

vaadeldava küsimuse lahendamist asjaolu, et SF projekte menetletakse SFOSis, mida kasutavad

mõlemad RÜd. Kui JKS audit peaks tuvastama süsteemseid vigu, siis tehtaks tähelepanekud ja

soovitused KIKile, kes vastutab nende rakendamise eest. Lisaks, kui auditites tuvastatakse

mitteabikõlblikud kulud, kohustub KIK need toetuse saajalt tagasi nõudma. Kõnesolevad

tegevused on KIKile teada ja nende täitmiseks kompetents olemas. EISile on ka RRF ja sellega

seotud jätkukohustused, nt peavad üle tulema ka MAKidega sõlmitud hankelepingud

nõustamiseks.

Võimalike riskide maandamine:

Teenuste killustumine ja klienditeekonna keerukamaks muutumine.

Toetused ja otselaenud koonduvad KIKi, käenduste puhul jääb kliendi peamiseks

suhtluspartneriks endiselt pank. Kuna käenduste väljastamine toimub pankade poolt

kokkulepitud tingimuste põhjal, siis ei tähenda käenduste EISi jäämine kliendi jaoks

klienditeekonna mõistes teenuse killustumist. Klient suhtleb vaid pangaga. Käenduste jäämine

EISi tuleneb tagatisportfelli iseloomust, kus riskide hajutamise ja hinnastamise seisukohalt ei

ole portfelli tükeldamine väiksemateks osadeks mõistlik. Samuti eeldaks see mitmesuguseid

tehnilisi ja õiguslike lisategevusi sh seaduse muudatust, mistõttu on eluasemekäendusi

põhjendatud hoida koos EISi ettevõtluskäendustega. Oluline on eluaseme valdkonnas EIS-KIK

koostöö andmevahetuse ja eluaseme teenuste arendamisel erinevate rahastamisvõimaluste

kombineerimise osas. Märgime, et vaid väike osa KÜ käenduse kasutajatest saavad ka

toetust/laenu, seega pole teenuste osutamine omavahel otseselt sõltuvuses.

Finantsinstrumentide areng ja EIS–MES konsolideerumine.

KIKil on olemas laenude väljastamise ja haldamise kogemus ning EISist liigub lisaks üle

osaliselt just eluasemevaldkonna rahastamisega seotud kompetents. Võimalik EIS–MES

konsolideerumine on eraldiseisev tulevikuküsimus ega takista eluasemevaldkonna

finantsinstrumentide arendamist KIKis.

Rakendus- ja finantskompetentsi kadumine.

KIK on pikaajalise kogemusega rakendusüksus, millel on pikaajaline finantsinstrumentide

(laenud vee-ettevõtetele) rakendamise kogemus. EISi eluasemevaldkonna meeskonna terviklik

üleviimine tagab senise erialase kompetentsi ja rakendamise järjepidevuse. Esialgse info

kohaselt on kõik olulisemad võtmeisikud tulemas KIKi.

EISi senise sünergia kadumine.

EISi koostöövõrgustikud ettevõtete, pankade ja teadusasutustega ei kao asutuste vahelise

muudatusega, sisupõhiselt suheldakse kõikide osapooltega ka edaspidi sarnastel alustel. KIKis

lisandub võimalus siduda elamute rekonstrueerimine energiatõhususe, kaugkütte, vee- ja

ringmajanduse ja teiste keskkonnainvesteeringutega luues nii elanike, KOVide kui ettevõtete

vaates tervikliku teenuste paketi.

Kõrge rakendusrisk ja toetuste katkemise oht.

Üleminek toimub ettevalmistatud jagunemisprotsessi kaudu: teenused, mahud ja protsessid on

kaardistatud, IT-arendused on käimas ning meeskond viiakse üle koos kompetentsidega.

Mõlemad asutused kasutavad EL toetuste menetlemiseks SFOSi, mis toetab menetluste

järjepidevust. Laenude rakendamisega seotud eraldi menetluspõhist infosüsteemi EISis

kasutusel ei ole (kasutatav lahendus ei ole menetluseks vaid info koondamiseks). Üleminekuga

seotud riskide juhtimiseks on koostatud tegevuskava ja määratletud vastutajad. Täna

teadaolevalt ei ole tuvastatud üleviimist takistavaid olulisi infosüsteemidega seotud riske.

KIKi selge eelis ja tugevus on tema poolt juba elluviidavate tegevuste valdkondlik haakuvus

eluaseme teemadega ning võimalus koondada energiatõhususalane kompetents ühte asutusse.

Oluline potentsiaal on KIKis arendada teadlikkusega seotud tegevusi, sealhulgas viia

lisarahastuse abil ellu erinevaid pilootprojekte. Kitsaskohaks võib osutuda finantsinstrumentide

arendamine ning ostumenetluste piisava kiirusega ülesehitamise võimekus, samuti teenuste

üleviimisel võtmeisikute valdkonnast lahkumise oht.

Laiemalt jääb tegevuste üleviimisel kõige selgemaks probleemkohaks ühe teenusgrupi ehk

käenduste jäämine EISi, mis tähendab, et erinevate eluaseme valdkonna teenuste arendamine

omavahel seotuna võib osutuda varasemaga võrreldes aeganõudvamaks, lisaks ei ole erinevate

tõrgete puhul enam võimalik ühe asutuse siseselt kasutada kõiki võimalikke teenuste

kombinatsioone (nt toetus + käendus; käendus vs laen).

4. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud

Jagunemislepingu jõustumiseks peavad lepingu sõlmimise järel selle heaks kiitma mõlema

sihtasutuse nõukogud (SAS § 72). Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle

2/3 nõukogu liikmetest (SAS § 72 lg 2). Avalduse registrile võib esitada mitte varem kui ühe

kuu möödudes jagunemislepingu heakskiitmisest (SAS § 74 lg 1). Sihtasutuste seadus sätestab,

et jagunemise kandmisega jaguneva sihtasutuse registrikaardile läheb jaguneva sihtasutuse

eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele

sihtasutustele (SAS § 77 lg 1). Jagunemisel osalev sihtasutus avaldab viivitamata pärast

jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

jagunemise kohta jagunemisel osalevate sihtasutuste võlausaldajatele ja teatab võimalusest

esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates (SAS § 78).

Seoses eluasemevaldkonna teenuste lisandumisega on vajalik muuta KIKi põhikirja, samuti

ajakohastada vastutava ministri käskkirjaga kinnitatavad asutaja ootused.

Otselaenu üleviimiseks on vajalik ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse

muutmine Riigikogu menetluses, Euroopa Komisjoniga kooskõlastatult rakenduskava lisa 2

muutmine, meetmete nimekirja muutmine Vabariigi Valitsuse menetluses, toetuse andmise

tingimuste määruste, asjakohaste lepingute ja sihtasutuste asutaja ootuste ja põhikirjade

muutmine. Ühtlasi oleks antud protsessis pikemas plaanis otstarbekas vaadata üle Maaelu

Sihtasutuse eluasemeteenuste ülesanded. Nimetatud otsustele lisandub hulk tegevusi asjaolude

täpsustamiseks, juhtimislikud tegevused mõjude selgitamiseks töötajatele jt oluliste osapooltele,

töö tehnilise haldamisega seotud aspektides (nt dokumendihaldus, töötajate arvestused,

raamatupidamine, laenude menetlussüsteem, veebikeskkonnad). Lisaks tuleb läbi mõelda ja

ette valmistada kommunikatsioonitegevused ning sõnumid avalikkusele. Teiste hulgas on

oluline teavitada ja vajadusel kokku leppida täpsemad tegevused võimalike rahastajate,

korraldusasutuse (RTK) jt valdkonda kureerivate asutustega sh RaM. Teadaoleva info põhjal on

jagunemisega seotud tegevused võimalik läbi viia hinnanguliselt 11–12 nädala jooksul.

Teenuste üleviimisega seotud juriidiliste toimingute läbiviimise hiliseimaks tähtpäevaks on

kavandatud 31.03.2027.

Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivust ja notaritasudest. Kulud

kaetakse sihtasutuste eelarvest. Teenuste üleviimine ei nõua riigieelarvest lisaraha (seonduvad

kulud kaetakse sihtasutuse omavahenditest).

Edasise tegevuse eluasemevaldkonna teenuste rakendamisel lepivad kokku KIK ja

Kliimaministeerium.

5. Muudatused õigusaktides

Muuta tuleb õigusakte, milles on viidatud EISile kui eluasemevaldkonna teenuste rakendajale

– ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine Riigikogu menetluses,

Euroopa Komisjoniga kooskõlastatult rakenduskava lisa 2 muutmine, meetmete nimekirja

muutmine Vabariigi Valitsuse menetluses, korter- ja väikeelamutele energiatõhususe toetuse

andmise tingimuste määruste ja elamuinvesteeringute fondi lepingu muutmine. Muudatuste

tegemise korraldab Kliimaministeerium teenuste üleviimise lõpule viimise tähtajaks, hiljemalt

2027. aasta 1. aprilliks.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile. Ametlikke märkusi kooskõlastusel ei esitatud.