EELNÕU
15.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS


Tallinn, Toompea 2026 nr


Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71
„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruses nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „ministri“ sõnaga „kantsleri“;

2) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) digiarengu osakonna põhiülesanne on ministeeriumi ja selle valitsemisala digiarengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning andmehalduse strateegiline juhtimine, küberturvalisuse ning infoturbe juhtimise süsteemi rakendamine;“;

3) paragrahvi 22 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „ja infoturbe juhtimise süsteemi rakendamine“;

4) paragrahvi 22 lõike 2 punktist 19 jäetakse välja tekstiosa „digiarengu ja andmehalduse valdkonna tegevuse koordineerimine ja toetamine,“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 2–4 jõustuvad 1. veebruaril 2027. a.


Kristen Michal
Peaminister Erkki Keldo Kuldar Leis
Energeetika- Taristuminister
ja keskkonnaminister Keit Kasemets
Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71
„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruses nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) tehakse muudatused seoses Vabariigi Valitsuse kabineti 16.07.2026 päevakorrapunktiga 3 IKT konsolideerimise kohta, millest lähtuvalt Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) ühendatakse loodava Riigi Digikeskusega. Ministeeriumi ja haldusala IKT valdkonna strateegiline ja koordineeriv roll liigub Kliimaministeeriumisse, millega seoses on vajalik teha ministeeriumi struktuuris mõningad muudatused.

Luuakse uus, digiarengu osakond, ning muudetakse sellega seoses strateegia- ja kriisiosakonna ülesandeid. Lisaks tehakse üks korrastav muudatus seoses asekantsleri ülesannetega valitsemisala asutuste töö korraldamisel, tulenevalt praktikas ilmnenud vajadusest.

Määrus ei avalda mõju halduskoormusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi strateegiaosakonna juhataja Merilin Olo (tel 630 8962, [email protected]), strateegiaosakonna nõunik Kätlin Weinzierl (tel 626 2951, [email protected]) ja õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]).

1.3. Märkused

Muudatuste aluseks on valitsuse 16.07 kabineti päevakorrapunkt 3 IKT konsolideerimise kohta.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase määrusega muudetakse Kliimaministeeriumi põhimääruse 1. augustil 2026. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.07.2026, 6).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb neljast punktist.

Punktiga 1 täpsustatakse valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse korraldamisse puutuvat. Põhimääruse § 12 punkti 2 kohaselt suunab ja koordineerib kantsler ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta. Põhimääruse § 16 lõike 1 punkti 5 kohaselt koordineerib asekantsler ministri volitusel oma pädevusse kuuluvates valdkondades ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd.

Riigiasutusi mõjutavad sisulised otsused peab tegema minister, kuid valitsemisalas olevate riigiasutuste töö koordineerimise ülesanne on pigem korralduslik ja tehniline, mistõttu ei ole põhjendatud, et asekantslerile saab koordineerimisrolli põhimääruse praeguse sõnastuse kohaselt anda minister. Lähtudes põhimääruse § 12 punktist 1 juhib kantsler vahetult asekantslerite tööd. Seega on sobilik, et ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste töö koordineerimise ülesande annab asekantslerile kantsler.

Punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 22 lõiget 2 ja luuakse uus osakond - digiarengu osakond - mille põhiülesanne on ministeeriumi ja selle valitsemisala digiarengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning andmehalduse strateegiline juhtimine, küberturvalisuse ning infoturbe juhtimise süsteemi rakendamine.

Uus osakond luuaks lähtudes vajadusest tugevdada ministeeriumi IKT strateegilise juhtimise võimekust. Kuna KEMIT ühendatakse edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas oleva Riigi Digikeskusega, koondub sinna suur osa riigi IKT kompetentsist. Samas on Kliimaministeeriumis vajalik tagada ministeeriumi ja haldusala IKT teemade strateegiline juhtimine ning targa tellija roll, mistõttu on vaja luua vastavad ametikohad ministeeriumi koosseisus.

Punktidega 3 ja 4 muudetakse strateegiaosakonna ja kriisiosakonna ülesandeid, sest digiarengu ja andmehalduse valdkonna tegevuse koordineerimine ja toetamine ning infoturbe juhtimise süsteemi rakendamine liiguvad digiarengu osakonna ülesannete alla.

Paragrahv 2 sätestab määruse jõustumise aja. Paragrahvi 1 punkt 1, mis puudutab asekantslerite ülesannete määramist ja ei ole seotud IKT reformiga, jõustub üldises korras. Muus osas jõustub määrus 1. veebruaril 2027.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Määrus ei oma sotsiaalset mõju ega mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta määrus majandust, riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele.

Sihtrühm: Kliimaministeerium.

Määruse vastuvõtmisega kaasneb mõningane mõju riigiasutuse (Kliimaministeeriumi) korraldusele.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub.

Määruse mõju avaldub peamiselt Kliimaministeeriumi IKT strateegilist juhtimist puudutavate tööprotsesside muudatustes. IT teenuste tellija roll tugevneb, mis tähendab ka vastavaid töökorralduslikke muudatusi. Kliimaministeeriumi valitsemisalale pakutavate IT teenuste kvaliteet säilib.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks on vaja muuta Kliimaministeeriumi töökorralduslikke dokumente, kuid tegemist ei ole mahuka ülesandega. Mõju on ühekordne ja lühiajaline.

Määruse rakendamise tulemusel suureneb ministeeriumi teenistuskohtade arv. Teenistuskohtadega seotud personalikulud annab ministeeriumile üle KEMIT. Muid olulisi kulusid ega tulusid määruse muutmisega ei teki.

6. Määruse jõustumine

Paragrahvi 1 punkt 1, mis puudutab asekantslerite ülesannete määramist, jõustub üldises korras.

Muus osas jõustub määrus 1. veebruaril 2027, mis lähtudes Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2026 kabineti päevakorrapunktist 3 on kavandatud KEMITi ülesannete Riigi Digikeskusele ülemineku ning KEMITi tegevuse lõpetamise ajaks. Sellest ajahetkest liigub ka ministeeriumi ja haldusala IKT valdkonna strateegiline ja koordineeriv roll Kliimaministeeriumisse ning selleks vajalikud struktuurimuudatused peavad jõustuma.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt ei tule enne õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist seda teiste ministeeriumidega kooskõlastada, kui neile ei ole eelnõus ette nähtud kohustusi ja kui esitatav eelnõu ei puuduta nende valitsemisala ega ülesandeid. Eelnõukohane määrus reguleerib üksnes Kliimaministeeriumi valitsemisala töökorraldust. Eelnõu on esitatud tutvumiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reformi õiguse töörühmale.