EUROOPA PARLAMENT 2026 - 2027

VÄLJAVÕTE

DOKUMENDIST „VASTUVÕETUD TEKSTID”

OSAISTUNGJÄRK

14. - 17. september 2026

ET Ühinenud mitmekesisuses ET

3

SISUKORD

P10_TA(2026)0279 ................................................................................................................... 5 HOONETE, MAANTEETRANSPORDI JA TEATAVATE MUUDE SEKTORITE TURUSTABIILSUSRESERV

P10_TA(2026)0280 ................................................................................................................. 19 SELLISTE MEETMETE RAKENDAMINE LIIDU ÕIGUSES, MILLE ON VASTU VÕTNUD PIIRKONDLIKUD

KALANDUSORGANISATSIOONID

P10_TA(2026)0281 ............................................................................................................... 119 VAHEMERE ÜLDINE KALANDUSKOMISJON (GFCM): KALAPÜÜK GFCMI LEPINGUGA HÕLMATUD

PIIRKONNAS

P10_TA(2026)0282 ............................................................................................................... 289 ARMEENIA TOODETE SUHTES KOHALDATAVAD AJUTISED KAUBANDUSE LIBERALISEERIMISE

MEETMED

P10_TA(2026)0290 ............................................................................................................... 345 LIIDU TOLLISEADUSTIKU KEHTESTAMINE JA EUROOPA LIIDU TOLLIAMETI LOOMINE

P10_TA(2026)0291 ............................................................................................................... 347 KAITSEVALMIDUSPROJEKTIDE LOAMENETLUSE KIIRENDAMINE (V KOONDPAKETT)

P10_TA(2026)0292 ............................................................................................................... 393 KAITSEOTSTARBELISTE TOODETE ELI-SISESTE VEDUDE LIHTSUSTAMINE NING JULGEOLEKU- JA

KAITSEALASTE HANGETE LIHTSUSTAMINE (V KOONDPAKETT)

P10_TA(2026)0293 ............................................................................................................... 487 KAITSEVALMIDUS NING KAITSEINVESTEERINGUTE JA KAITSETÖÖSTUSE TINGIMUSTE

LIHTSUSTAMINE (V KOONDPAKETT)

P10_TA(2026)0300 ............................................................................................................... 523 TUUMAOHUTUSALASE KOOSTÖÖ INSTRUMENT AJAVAHEMIKUKS 2028–2034

P10_TA(2026)0283 ............................................................................................................... 553 EUROOPA LIIDU 2026. AASTA PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 2 – TULUDE AJAKOHASTAMINE

(OMAVAHENDID) JA KULUDE KOHANDAMINE

P10_TA(2026)0286 ............................................................................................................... 559 EUROOPA DEMOKRAATIA KAITSE ERIKOMISJONI JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

P10_TA(2026)0295 ............................................................................................................... 629 FLUPÜRADIFUROONI JÄÄKIDE PIIRNORMID

P10_TA(2026)0296 ............................................................................................................... 635 ELI JA ŠVEITSI VAHELINE LEPING, MIS KÄSITLEB BRONEERINGUINFO EDASTAMIST

TERRORIAKTIDE JA RASKETE KURITEGUDE ENNETAMISEKS, AVASTAMISEKS, UURIMISEKS JA

NENDE EEST VASTUTUSELE VÕTMISEKS

P10_TA(2026)0297 ............................................................................................................... 637 ELI JA ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELINE NENDE KONKURENTSIÕIGUSE KOHALDAMISEL TEHTAVAT

4

KOOSTÖÖD KÄSITLEV LEPING

P10_TA(2026)0298 ............................................................................................................... 639 ELI JA ISLANDI VAHELINE LEPING ISLANDI OSALEMISE KOHTA GOVSATCOMIS JA LIIDU

TURVALISE ÜHENDUSE PROGRAMMIS

P10_TA(2026)0299 ............................................................................................................... 641 ELI JA NORRA VAHELINE LEPING NORRA OSALEMISE KOHTA GOVSATCOMIS JA LIIDU

TURVALISE ÜHENDUSE PROGRAMMIS

P10_TA(2026)0304 ............................................................................................................... 643 ELI SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE STRATEEGIA

P10_TA(2026)0306 ............................................................................................................... 685 VASTUVÄIDE KODUKORRA ARTIKLI 115 LÕIGETE 2 JA 3 ALUSEL: GENEETILISELT MUUNDATUD

SOJAUBA GMB151 X DAS-44406-6

P10_TA(2026)0307 ............................................................................................................... 695 GENEETILISELT MUUNDATUD SOJAUBA MON 94313

P10_TA(2026)0308 ............................................................................................................... 703 GENEETILISELT MUUNDATUD MAIS MON 87460

P10_TA(2026)0312 ............................................................................................................... 711 ELI TERVISHOIUTÖÖTAJATE KRIISI KAVA: TERVISHOIUSÜSTEEMIDE KESTLIKKUS NING

TERVISHOIUSEKTORI TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED

P10_TA(2026)0313 ............................................................................................................... 739 SOTSIAALMEEDIA JA VEEBIKESKKONNA MÕJU NOORTELE

P10_TA(2026)0315 ............................................................................................................... 769 ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA HINDAMINE JA JÄRELMEETMED

P10_TA(2026)0317 ............................................................................................................... 777 HILJUTISED HÜBRIIDRÜNNAKUD JA RÄNDAJATE ÄRAKASUTAMINE CEUTAS NING VAJADUS

KOORDINEERITUD REAGEERIMISE JÄRELE ELI VÄLISPIIRIDE KAITSEKS

P10_TA(2026)0318 ............................................................................................................... 785 ÜLEMAAILMSE TERVISEHOIUALASE VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE PARTNERRIIKIDES

5

Euroopa Parlament 2024-2029

VASTUVÕETUD TEKSTID

P10_TA(2026)0279

Hoonete, maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite

turustabiilsusreserv

Euroopa Parlamendi 15. septembri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku

kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse

otsust (EL) 2015/1814 hoonete, maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite

turustabiilsusreservi osas (COM(2025)0738 – C10-0320/2025 – 2025/0380(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule

(COM(2025)0738),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192

lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile

(C10-0320/2025),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2026. aasta

arvamust1,

– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks

kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 24. juuni 2026. aasta kirjas

võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,

– võttes arvesse keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A10-0098/2026),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha2;

1 ELT C, C/2026/1968, 28.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/1968/oj. 2 Käesoleva seisukohaga asendatakse 29. aprillil 2026 vastu võetud

muudatusettepanekud (vastuvõetud tekstid P10_TA(2026)0139).

6

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab

selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja

komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

7

P10_TC1-COD(2025)0380

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. septembril

2026. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2026/…,

millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 hoonete, maanteetranspordi ja teatavate

muude sektorite turustabiilsusreservi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2

1 ELT C, C/2026/1968, 28.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/1968/oj. 2 Euroopa Parlamendi 15. septembri 2026. aasta seisukoht.

8

ning arvestades järgmist:

(1) 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu

võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 4. novembril 2016.

Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri

tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha pingutusi

temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni, võrreldes tööstusajastueelse tasemega.

(2) Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustes kinnitati eesmärki

saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi kokkuleppe

eesmärkidega.

3 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

9

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18144 loodi turustabiilsusreserv,

mis vähendab pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse riski, mis on seotud

heitkogustega kauplemise süsteemi käivitamisega hoonete, maanteetranspordi ja

teatavates muudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/9595 ette

nähtud sektorites, ning muudab selle süsteemi turušokkidele vastupidavamaks.

(4) Turustabiilsusreservi eeldatava toimimise analüüsid näitavad hiljutist teavet arvesse

võttes, et mõne parameetri sihipärased muudatused aitaksid parandada turu

prognoositavust ja hinnamuutuse stabiilsust uue heitkogustega kauplemise süsteemi

kasutuselevõtu algusaastatel.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis

käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1814/oj).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/959/oj).

10

(5) Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ja liikmesriikide tasandil teha

märkimisväärseid avaliku ja erasektori investeeringuid, mis suunatakse

kliimapöörde ja energiasüsteemi ümberkujundamise meetmetesse hoonete ja

maanteetranspordi sektoris, kus prognooside kohaselt on vaja täiendavaid

keskkonnahoidlikke investeeringuid kuni 2030. aastani. Hoonete,

maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi

peaksid täiendama riiklikud meetmed. See võimaldaks leibkondadel ja

transpordikasutajatel tulemuslikult reageerida, minnes üle puhastele kütte- ja

maanteetranspordialternatiividele. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2003/87/EÜ6 artikli 30d lõikega 6 peaksid liikmesriigid kulutama

hoonete, maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite heitkogustega

kauplemisest saadud enampakkumistulu olemasoleva heitkogustega kauplemise

süsteemi jaoks kindlaks määratud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks,

eelistades tegevusalasid, mis võivad aidata kaasa hoonete, maanteetranspordi ja

teatavate muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi sotsiaalsete aspektide

käsitlemisele, või selliste konkreetsete meetmete elluviimiseks, mille eesmärk on

nende sektoritega seotud probleemide lahendamine, sealhulgas liikmesriigi osalus

kliimameetmete sotsiaalkava hinnangulise kogumaksumuse rahastamises vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/9557 artiklile 15.

(6) Turu pikaajalise prognoositavuse suurendamiseks peaksid hoonete,

maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite turustabiilsusreservi lisatud LHÜd,

mida reservist ei vabastata, jääma kehtivaks ka pärast 31. detsembrit 2030.

(7) Kui ringluses olevate LHÜde koguarv langeb allapoole 260 miljoni LHÜ taset, aitaks

LHÜde järkjärgulisem ja reageerimisvõimelisem vabastamine veelgi parandada turu

stabiilsust ja prognoositavust turuosaliste jaoks. Seepärast tuleks

vabastusmehhanismi puhul arvesse võtta ringluses olevate LHÜde koguarvu ja

madalama künnise vahelist erinevust.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ,

millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/955/oj).

11

(8) Selleks et veelgi parandada süsteemi suutlikkust reageerida põhjendamatutele

hinnakõikumistele ja suurendada turu prognoositavust, tuleks hoonete,

maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi

esimesel kolmel rakendamisaastal läbimõeldult tugevdada hinnastabiilsuse

suurendamise mehhanismi. See võiks hõlmata varasemast suurema hulga LHÜde

viivitamatut vabastamist turul. Kui seda mehhanismi kohaldatakse 12-kuulise

ajavahemiku jooksul kaks korda, peaks täiendav vabastamine toimuma kaks korda.

12

(9) Hoonete, maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite heitkogustega

kauplemise süsteem ning liikmesriikide poolt nendes sektorites võetavad riiklikud

meetmed tugevdavad teineteist vastastikku. Kõnealuse uue heitkogustega

kauplemise süsteemi järkjärguline ja sujuv käivitamine toetab liidu 2030. aasta

kliimaeesmärgi saavutamiseks liikmesriikide meetmete õigeaegset rakendamist,

tagades sotsiaalselt õiglase ülemineku ning vältides ülemäärast hinnamõju

vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele. Seepärast lisab komisjon

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30i kohase läbivaatamise raames Euroopa

Parlamendile ja nõukogule esitatavasse uue heitkogustega kauplemise süsteemi

rakendamist käsitlevasse aruandesse asjakohasel juhul põhjaliku hinnangu

kõnealuse direktiivi artikli 30h kohaste hinnastabiilsusmehhanismide ning otsuse

(EL) 2015/1814 kohaste hoonete, maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite

turustabiilsusreservi normide kohaldamise kohta, et tagada nii keskkonnaalane

terviklikkus kui ka sotsiaalne õiglus. Läbivaatamisel kaalutakse eelkõige, kuidas

toimib ülemäärase hinnatõusu korral võetav meede, mille eesmärk on suurendada

kodanike kindlustunnet, et kõnealuse uue heitkogustega kauplemise süsteemi

toimimise esimestel aastatel ei ületa süsiniku hind direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30h

kohast taset, ning kas seda meedet tuleks pärast 2029. aastat jätkata.

13

(10) Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva otsuse eesmärki tugevdada

hoonete, maanteetranspordi ja teatavate lisasektorite heitkogustega kauplemise

süsteemi turustabiilsusreservi, eelkõige parandades selle süsteemi

reageerimissuutlikkust ja suurendades turu stabiilsust, küll aga saab seda

kavandatava tegevuse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib

liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks

vajalikust kaugemale.

(11) Otsust (EL) 2015/1814 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

14

Artikkel 1

Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine

Otsust (EL) 2015/1814 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 1a muudetakse järgmiselt:

a) lõike 3 teine lause jäetakse välja;

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon avaldab igal aastal direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga

hõlmatud ringluses olevate LHÜde koguarvu järgmise aasta 1. juuniks

eraldi käesoleva otsuse artikli 1 lõike 4 kohaselt ringluses olevate LHÜde

arvust. Käesoleva artikli alusel konkreetsel aastal ringluses olevate

LHÜde koguarvu arvutamisel lähtutakse kõnealuse peatükiga hõlmatud

välja antud LHÜde kumulatiivsest arvust, millest arvatakse maha

ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni konkreetse aasta 31. detsembrini

kõnealuse peatükiga hõlmatud tõendatud heitkoguste kumulatiivne kogus

tonnides ning kõik kõnealuse peatükiga hõlmatud direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtetuks tunnistatud LHÜd. Esimest korda

avaldatakse koguarv hiljemalt 1. juunil 2028.“;

15

c) lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb aasta jooksul vahemikku 210–260

miljonit, vabastatakse reservist täiendav kogus LHÜsid. Täiendava koguse

arvutamiseks lahutatakse 100 miljonist LHÜst ringluses olevate LHÜde

koguarvu ja 210 miljoni kahekordne vahe. See täiendav kogus lisatakse LHÜde

kogusele, mille liikmesriigid müüvad alates sama aasta 1. septembrist direktiivi

2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohasel enampakkumisel.“;

d) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30h kohaselt reservist vabastatavad LHÜde

kogused lisatakse direktiivi IVa peatükiga hõlmatud LHÜde kogusele,

mille liikmesriigid müüvad direktiivi artikli 30d kohaselt

enampakkumisel. Kui LHÜd vabastatakse direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 30h lõike 2 kohaselt reservist, lisatakse reservist vabastatavale

kogusele veel 20 miljonit LHÜd. Reservist vabastatavad kogused

jaotatakse võrdselt kolme kuu peale ning nende vabastamist alustatakse

hiljemalt kahe kuu möödumisel päevast, mil Euroopa Liidu Teatajas

avaldati direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30h lõike 8 kohane teade

tingimuste täitumise kohta.“

16

2) Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva otsuse artikli 1a puhul võetakse käesoleva artikli esimeses lõigus

osutatud läbivaatamise käigus ülejäänud LHÜde arvu hindamisel arvesse nii

keskkonnaalast terviklikkust kui ka sotsiaalset õiglust.“

17

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

19

Euroopa Parlament 2024-2029

VASTUVÕETUD TEKSTID

P10_TA(2026)0280

Selliste meetmete rakendamine liidu õiguses, mille on vastu võtnud

piirkondlikud kalandusorganisatsioonid

Euroopa Parlamendi 15. septembri 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku

kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

määrust (EL) 2017/2107 (millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala

Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja

kontrollimeetmed), määrust (EL) 2018/975 (millega kehtestatakse majandamis-, kaitse-

ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku

kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal), määrust (EL) 2019/833

(millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas

kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed), määrust (EL) 2021/56 (millega

kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad

majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed), määrust (EL) 2022/2056 (millega

kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal

kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed), määrust (EL) 2022/2343 (millega

kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal

kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed) ning määrust (EL) 2023/2053

(millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude

majandamise mitmeaastane kava) (COM(2025)0195 – C10-0082/2025 –

2025/0106(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule

(COM(2025)0195),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2,

mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10-0082/2025),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. juuli 2025. aasta arvamust1,

– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks

kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. aprilli 2026. aasta kirjas

1 ELT C, C/2025/5154, 28.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5154/oj.

20

võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A10-0039/2026),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja

komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

21

P10_TC1-COD(2025)0106

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. septembril 2026. aastal

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega

muudetakse määrust (EL) 2017/2107 (millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi

Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse-

ja kontrollimeetmed), määrust (EL) 2018/975 (millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja

kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku

kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal), määrust (EL) 2019/833 (millega

kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad

kaitse- ja rakendusmeetmed), määrust (EL) 2021/56 (millega kehtestatakse Ameerika

Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja

kontrollimeetmed), määrust (EL) 2022/2056 (millega kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja

keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed), määrust

(EL) 2022/2343 (millega kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse

kuuluval alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed) ning määrust (EL)

2023/2053 (millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude

majandamise mitmeaastane kava)

22

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/21073 rakendati liidu õiguses

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) poolt vastu võetud

majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldati ICCATi konventsiooni alal kuni

selle aastakoosolekuni 2015. aastal (kaasa arvatud).

1 ELT C, C/2025/5154, 28.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5154/oj. 2 Euroopa Parlamendi 15. septembri 2026. aasta seisukoht. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega

kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2107/oj).

23

(2) Määrust (EL) 2017/2107 muudeti seejärel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega

(EL) 2019/11544, (EL) 2023/20535 ja (EL) 2024/8976, et rakendada ICCATi poolt

2023. aastal toimunud 28. korralisel koosolekul vastu võetud täiendavad meetmed. Need

hõlmavad vaalhai ja merisarviklaste kaitse meetmeid ning merikilpkonnade

kaitsemeetmete kohaldamise geograafilist piirangut. Lisaks määratleti Euroopa

Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) ülesanne tuvastusüksusena, kes tegeleb laevade

tuvastamisega ja ICCATi sekretariaadi edasise teavitamisega.

(3) Määrusega (EL) 2023/2053 rakendati liidu õiguses meetmed, mille ICCAT on vastu võtnud

hariliku tuuni varude majandamiseks.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1154, mis käsitleb

Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastast kava ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2107 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1154/oj).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053,

millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude

majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001,

(EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627

(ELT L 238, 27.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/oj). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/897, millega

muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi

Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-,

kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi

ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava

(ELT L, 2024/897, 19.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj).

24

(4) 2023. aastal toimunud 28. korralisel koosolekul ja 2024. aastal toimunud 24. erakorralisel

koosolekul võttis ICCAT oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitseks vastu ka

kontrollimeetmed, mis on seotud kvootide vahetamisega ühiste püügioperatsioonide vahel,

lossimise eelteadetega, hariliku tuuni üleviimistoimingute seirega videokaamera abil,

sumpadesse paigutamisega ja kontrollitegevusega kalakasvandustes pärast sumpadesse

paigutamist.

▌

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/9757 rakendati liidu õiguses Vaikse

ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) poolt vastu võetud

majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldati SPRFMO konventsiooni alal

kuni selle aastakoosolekuni 2017. aastal (kaasa arvatud).

(6) SPRFMO komisjon võttis oma 2018., 2019., 2020., 2021., 2022., 2023. ja 2024. aasta

koosolekutel oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitseks vastu täiendavad

meetmed, mis on seotud põhjapüügi, ümberlaadimise, nakkevõrkude, vaatlusprogrammide

ja -andmete ning laevaseiresüsteemidega, samuti uued meetmed, näiteks uue protokolli

avamerel pardalemineku ja inspekteerimise kohta, sealhulgas väidetavate rikkumiste puhul

rakendatava korra, ning meetmed merereostuse ning kalalaevade märgistamise ja

identifitseerimise kohta.

▌

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/975, millega

kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse

ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal

(ELT L 179, 16.7.2018, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/975/oj).

25

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/8338 rakendati liidu õiguses Loode-

Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) poolt vastu võetud kaitse- ja rakendusmeetmed,

mida kohaldati NAFO reguleerimispiirkonnas kuni selle aastakoosolekuni 2018. aastal

(kaasa arvatud). Et rakendada liidu õiguses täiendavad NAFO meetmed, mis võeti vastu

NAFO 2019., 2020., 2021. ja 2022. aasta koosolekutel, muudeti kõnealust määrust hiljem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/12319, (EL) 2022/203710 ja

(EL) 2023/285711.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega

kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas

kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007

(ELT L 141, 28.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/833/oj). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1231, millega

muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi

Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed

(ELT L 274, 30.7.2021, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1231/oj). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2037, millega

muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 275, 25.10.2022, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2037/oj).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2857, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L, 2023/2857, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2857/oj).

26

(8) NAFO võttis oma 2023. ja 2024. aasta koosolekutel vastu täiendavad meetmed oma

pädevusvaldkonda kuuluvate tursavarude kaitseks rajoonides 2J3KL ning need hõlmavad

püügikeeldu, kaaspüüki ja pardal hoidmist, vaatlejaid, järelevalvet ja asjakohast tõsiste

rikkumiste puhul rakendatavat täiendavat korda.

▌

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/5612 rakendati liidu õiguses

Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) poolt vastu võetud sätted, mida kohaldati

IATTC konventsiooni alal kuni selle aastakoosolekuni 2019. aastal (kaasa arvatud).

(10) IATTC võttis oma 2020., 2021., 2022., 2023. ja 2024. aasta koosolekutel vastu oma

pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse meetmed, mis on seotud

peibutuspüügivahendite, poide aktiveerimise, peibutuspüügivahendite takerdumise

vähendamise ja biolagunevate materjalide kasutamisega, idatuuni püügi aruannetega,

laevaandmete miinimumnõuetega, laevade seiresüsteemi muudatustega, elektrooniliste

seiresüsteemide kasutuselevõtuga, sealhulgas kalandusandmete kogumisega, siidhallhaide

kaitsega, haide ohutu vabakslaskmise, hailiikide andmete kogumisega ja vastavusaruannete

ajakohastamisega.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/56, millega

kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad

majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust

(EÜ) nr 520/2007 (ELT L 24, 26.1.2021, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/56/oj).

27

▌

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/205613 rakendati liidu õiguses

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) poolt vastu võetud kaitse-

ja majandamismeetmed, mida kohaldati WCPFC konventsiooni alal kuni selle

aastakoosolekuni 2021. aastal (kaasa arvatud).

(12) WCPFC võttis oma 2022., 2023. ja 2024. aasta koosolekutel vastu meetmed, mis on seotud

punkerdamisteenuste ja haide kaitsega ning jadaõnge lipsude, landitrosside ja

haipüüginööride kasutamisega liidu õngejadalaevadel, haide pardal hoidmise keeluga ja

vabastamise kohustusega ning tahtmatult püütud pikkuim-hallhaide ja siidhallhaide või

vaalaliste isendite loovutamise või tagasiheitega.

▌

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/234314 rakendati liidu õiguses India

Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) poolt vastu võetud majandamis-, kaitse- ja

kontrollimeetmed, mida kohaldati IOTC pädevusalasse kuuluval alal kuni selle

aastakoosolekuni 2021. aastal (kaasa arvatud).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2056, millega

kehtestatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskonventsiooni alal kohaldatavad

kaitse- ja majandamismeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007

(ELT L 276, 26.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2056/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2343, millega

kehtestatakse India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) pädevusalasse kuuluval alal

kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrusi

(EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 311, 2.12.2022, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2343/oj).

28

(14) IOTC võttis seejärel oma 2022., 2023. ja 2024. aasta koosolekutel ning kuuendal

erakorralisel istungil vastu oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse meetmed

seoses ankurdatud ja triivivate peibutuspüügivahendite haldamisega, vabatahtliku

püügikeeluga, ümberlaadimistega, vaalaliste ja merelindude kaitsemeetmetega,

piirkondlike vaatluskavadega, laevaseirekavadega, elektroonilise seire standarditega ja

sadamate inspekteerimisega.

(15) IOTC resolutsiooniga 24/06 rakendati IOTC pädevuspiirkonnas tegutsevate IOTC

loaregistrisse kantud laevade poolt püütud suursilm-tuuni, triiptuuni, kulduim-tuuni ja

mittesihtliikide tagasiheite keeld. Liidu kalalaevu, mis kasutavad muud liiki

kalapüügivahendeid kui seinnoodalaevad, ergutati hoidma pardal ja seejärel lossima kõik

inimtoiduks kõlblikud kalad ning võtma kõik mõistlikud meetmed, et tagada võimalikult

suurel määral kõikide elusalt püütud mittesihtliikide isendite ohutu vabakslaskmine, võttes

arvesse laevapere ohutust, samuti hoidma pardal ja seejärel lossima kõik surnud

mittesihtliikide isendid, välja arvatud need, mis on inimtoiduks kõlbmatud või mille

hoidmine pardal on keelatud.

29

(16) Need ICCATist, SPRFMOst, NAFOst, IATTCst, WCPFCst ja IOTCst tulenevad

meetmed on liidule siduvad. Seepärast tuleks need meetmed rakendada liidu õiguses, välja

arvatud juhul, kui selliseid meetmeid on juba täielikult käsitletud ja need on hõlmatud

kehtivate liidu õigusaktidega. Seetõttu tuleks määruseid (EL) 2017/2107, (EL) 2018/975,

(EL) 2019/833, (EL) 2021/56, (EL) 2022/2056, (EL) 2022/2343 ja (EL) 2023/2053

vastavalt muuta.

(17) Tuleb tagada, et eri piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastu

võetud soovitused rakendatakse liidu õiguses täielikult ja õigeaegselt, võimaldades

seeläbi liidul täita usaldusväärse rahvusvahelise partnerina oma rahvusvahelisi

kohustusi, ning tagada nende ühetaoline ja tulemuslik rakendamine liidus, kindlustades

liidu kalalaevade käitajatele selguse ja prognoositavuse.

(18) On hädavajalik, et liit võtaks rahvusvaheliste lepingute, näiteks piirkondlike kalavarude

majandamise organisatsioonide poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete üle

peetavatel läbirääkimistel hoolikalt arvesse vajadust tasakaalustada kestlikkuse kolm

sammast. Sellised meetmed peavad põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel

nõuannetel ning olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1380/201315 artikliga 2.

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013

ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj).

30

(19) SPRFMO, NAFO, IATTC, IOTC ja ICCATi teatavaid sätteid muudetakse sagedamini ning

tõenäoliselt muudetakse neid kõnealuste piirkondlike kalavarude majandamise

organisatsioonide tulevastel aastakoosolekutel. Selleks et rakendada sellised tulevased

muudatused kiiresti liidu õiguses, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et teha järgmist: i) muuta SPRFMO

puhul määrust (EL) 2018/975 seoses tähtaegade, kaugusega signaaltaseme ületamise

piirkonnast, ümberlaadimise teatega seotud kaugustega, andme- ja teabenõuetega ning

laevateabe esitamisega; ii) muuta NAFO puhul määrust (EL) 2019/833 seoses meetmetega,

mis on seotud liikmesriigi kohustusega esitada teavet pardal hoitava kaaspüügi

muudatuste, püügikeeluaegade, vaatlejate kvalifikatsiooni, ülesannete ja koolituse,

vaatlusandmete valideerimise, vaatlejate ohutusvarustuse, liidu laevade käitajate ja

kaptenite õiguste ja kohustuste ning hädaolukorras vajalike protseduuride kohta; iii) muuta

NAFO poolt vastu võetud kaitse- ja rakendusmeetmete puhul määrust (EL) 2019/833

seoses püügikeeluaegade, saagi hoidmisega pardal, kapteni kohustustega seoses

mahajäetud püügivahenditega, mahajäetud püügivahendite pardale võtmise,

vaatlusprogrammist tehtavate erandite ja viitega laeva vaatlusdokumendile, mida

liikmesriigid kasutavad; iv) muuta IATTC puhul määrust (EL) 2021/56 seoses meetmetega,

mis on seotud IATTC viidetega haide ohutu vabakslaskmise suunistele ja liikmesriikide

täidetavate standardküsimustikuga nõuetele vastavuse kohta; v) muuta IOTC puhul

määrust (EL) 2022/2343 seoses meetmetega, mis on seotud IOTC kohustusega anda aru

peibutuspüügivahenditest, ning vi) muuta ICCAT puhul määrust (EL) 2023/2053 seoses

teabe esitamise tähtaegade, püügihooaegade perioodide, protsentide ja võrdlusväärtuste

ning komisjonile esitatava teabega.

31

(20) On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid

konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks

läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome

kokkuleppes16 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu

kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev

juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamist.

(21) Tuleks selgitada, et käesoleva määrusega muudetavate määruste raames töödeldavaid

andmeid tuleb käsitleda kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/200917 artiklites 112

ja 113 osutatud asjakohaste andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõuetega. Et tagada

muudetud määrustest (EL) 2017/2107, (EL) 2018/975, (EL) 2019/833, (EL) 2021/56,

(EL) 2022/2056, (EL) 2022/2343 ja (EL) 2023/2053 tulenevate kohustuste täitmine,

tuleks isikuandmeid säilitada kuni kümme aastat. Juhul kui kõnealuseid isikuandmeid

on vaja rikkumiste, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete

võtmiseks, peaks olema võimalik neid andmeid säilitada kauem kui kümme aastat, kuid

mitte üle 20 aasta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

16 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 17 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse

kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

32

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/2107 muutmine

Määrust (EL) 2017/2107 muudetakse järgmiselt.

1) II jaotise V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „Varilõpusesed“.

2) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 30a

Vaalhai (Rhincodon typus)

1. Keelatud on:

a) hoida pardal, ümber laadida või lossida koos ICCATi kalavarudega püütud

vaalhaide rümpasid või nende osi;

b) asetada seinnoota ümber tuuniparve, milles on vaalhai, pärast seda, kui seda

haid on märgatud.

2. Liidu kalalaevade kaptenid võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada tahtmatult

seinnoota püütud vaalhaide ohutu vabakslaskmine.

33

3. Liikmesriigid tagavad, et ▌ seinnoodaga püügi ajal registreeritakse nende riiklikes

vaatlusprogrammides lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkupuuted vaalhaiga ja et

kogutakse järgmist teavet:

a) üksikasjalikud andmed seinnoota sattumise põhjustanud ja sellega seotud

asjaolude kohta;

b) kokkupuutejuhtumis osalenud isendite arv;

c) kokkupuutejuhtumi geograafiline asukoht;

d) seinnoota püütud isendite ohutu käitlemise ja vabakslaskmise tagamiseks

võetud meetmed;

e) hinnang vaalhai isendi(te) seisundi kohta vabakslaskmisel

(elus/surnud/surev/ebaselge).

4. Liikmesriigid esitavad lõike 3 kohaselt kogutud andmed ja teabe oma

aastaaruannetes ▌ komisjonile kooskõlas ICCATi andmete esitamise nõuetega.

Komisjon esitab need andmed ICCATi sekretariaadile.

34

5. Lõikeid 1–4 kohaldatakse üksnes kalalaevade suhtes, mis tegutsevad 40° põhjalaiuse

ja 40° lõunalaiuse vahel.“

3) Artiklisse 33a lisatakse järgmised lõiked:

„6. Liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on üle 12 meetri, lubatakse Lõuna-Atlandi

lühiuim-makohaid pardal hoida üksnes juhul, kui kala on väljatõmbamisel surnud ja

laeva pardal on vaatleja või toimiv elektrooniline seiresüsteem (EMS) haide seisundi

kontrollimiseks.

7. Lisaks lõikes 6 sätestatud tingimustele ei tohi 12-meetrise kogupikkusega või

lühematel liidu kalalaevadel mis tahes püügireisiks pardal hoida rohkem kui ühte

Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai isendit.“

35

4) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 35a

Merisarviklased

1. Keelatud on pardal hoida, ümber laadida, lossida ja säilitada koos ICCATi

kalavarudega püütud Alfredi sarvikraide (Manta alfredi), hiid-sarvikraide (Manta

birostris), atlandi merisarvikute (Mobula hypostoma), astelsaba-merisarvikute

(Mobula japanica), vahemere merisarvikute (Mobula mobular), sirpuim-

merisarvikute (Mobula tarapacana) või silesaba-merisarvikute (Mobula thurstoni)

(edaspidi „merisarviklased“) rümpasid või nende osi.

2. Liidu püügilaevad vabastavad merisarviklased võimaluse korral viivitamata ja neid

vigastamata kohe, kui neid võrgus, konksu küljes või tekil märgatakse, tehes seda

viisil, millega tekitatakse püütud isendile võimalikult vähe kahju.

36

3. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud vaatlusprogrammid registreerivad koos

ICCATi kalavarudega püütud ning seejärel vette tagasi lastud ja vabastatud

merisarviklaste arvu ning teevad võimaluse korral märke nende seisukorra kohta

(surnud või elus). Liikmesriigid esitavad kõnealused andmed komisjonile. Komisjon

esitab need andmed ICCATi sekretariaadile.

4. Seinnoodalaeva tegevuse käigus tahtmatult püütud ja külmutatud merisarviklaste

puhul loovutavad liidu püügilaevad lossimiskohas terve merisarviklase pädevatele

asutustele või heidavad selle vette tagasi. Sel viisil loovutatud merisarviklasi ei tohi

müüa ega vahetada, aga need võib riigisiseselt inimtoiduks annetada.“

37

5) Artiklisse 41 lisatakse järgmine lõige:

„7. Atlandi ookeani lõunaosas:

a) ei kohaldata lõikeid 2a, 4 ja 5 laevade suhtes, mis tegutsevad üksnes põhja pool

55° põhjalaiust või lõuna pool 35° lõunalaiust ega laevade suhtes, mis

tegutsevad üksnes Atlandi ookeani kaguosas ja lõuna pool 40° lõunalaiust

Atlandi ookeani edelaosas;

b) kulgeb Atlandi ookeani kaguosa ja Atlandi ookeani edelaosa vaheline piir

mööda meridiaani 20° läänepikkust.“

6) Artikli 66a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui laev tuvastatakse lõike 1 kohaselt, registreerib asjaomane liikmesriik või

Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) (edaspidi „tuvastusüksus“) asjaolud ja

edastab viivitamata aruande, võimaluse korral elektrooniliselt, tuvastatud laeva

lipuliikmesriigi või konventsiooniosalise või mittekonventsiooniosalise lipuriigi

asjaomastele asutustele ning koopia ICCATi sekretariaadile, komisjonile ja EFCA-le.

Kui tuvastatud laev on liikmesriigi lipu all, võtab lipuliikmesriik põhjendamatu

viivituseta asjaomase laeva suhtes asjakohased meetmed. Nii tuvastusüksus kui ka

tuvastatud laeva lipuliikmesriik esitavad komisjonile ja EFCA-le tuvastamist

käsitleva teabe, sealhulgas üksikasjaliku teabe võimalike järelmeetmete kohta.“

38

7) Artikkel 72 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 72

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1. Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas

andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõuetega, mida kohaldatakse vastavalt määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud

teisiti.

2. Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse käesolevas määruses

sätestatud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete rakendamiseks ja nende

täitmise tagamiseks, sealhulgas kaebuste ja rikkumistega seotud järelepärimiste

ning nendega seotud kohtu- või haldusmenetluste jaoks.

3. Käesoleva määruse kohaselt töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem kui kümme

aastat, välja arvatud juhul, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumiste puhul

võetavate järelmeetmete, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluste

võimaldamiseks. Sellistel juhtudel võib isikuandmeid säilitada maksimaalselt

20 aastat. Kui andmeid säilitatakse pikema aja jooksul, isikuandmed

anonüümitakse.“

39

Artikkel 2

Määruse (EL) 2018/975 muutmine

Määrust (EL) 2018/975 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) punkt 7 ▌ asendatakse järgmisega:

„7) „põhjapüük“ – kalapüük mis tahes tüüpi püügivahenditega, sealhulgas

põhjatraalid, pelaagilised traalid ja põhjaõnged, mis võivad tavalise

püügitegevuse käigus tõenäoliselt kokku puutuda merepõhja või

põhjaorganismidega;“;

b) lisatakse järgmised punktid:

„7a) „kalapüük põhjatraaliga“ – kalapüük traalnoodaga, mis on ette nähtud läbi vee

vedamiseks ja kokkupuuteks merepõhjaga;

7b) „kalapüük pelaagilise traaliga“ – kalapüük bentopelaagiliste liikide püügiks

kasutatava traalnoodaga, mis on ette nähtud merepõhja lähedasest veest

läbivedamiseks ja mis ei ole ette nähtud pikaajaliseks kokkupuuteks

merepõhjaga;

40

7c) „kalapüük põhjaõngega“ – kalapüük õngejadaga, mille külge on kinnitatud

õngekonks või õngekonksud (söödaga või söödata) ja mis on varustatud

raskustega kalapüügiks merepõhjas või selle lähedal, sealhulgas õngejadad,

ridvata õnged, rippõngejadad, põhjaõngejadad ja dahni õngejadad;“;

c) punkt 11 ▌ asendatakse järgmisega:

„11) „uurimuslik kalapüük“ – kalapüük, mille puhul:

a) ei ole viimase kümne aasta jooksul kala püütud ja mis piirdus SPRFMO

komisjoni poolt SPRFMO teaduskomitee nõuannete alusel lubatud

sihtpüügiga ning sihtliiki määratleti kui suurimat osa püügivahendi iga

haalamise, traalimise või püügile asetamisega püütud kogusaagi

eluskaalust;

41

b) ei ole viimase kümne aasta jooksul konkreetset tüüpi püügivahendiga või

püügiviisil kalapüügiks seda konkreetset tüüpi püügivahendit või

püügiviisi kasutatud ja mis piirdus SPRFMO komisjoni poolt SPRFMO

teaduskomitee nõuannete alusel lubatud sihtpüügiga ning sihtliiki

määratleti kui suurimat osa püügivahendi iga haalamise, traalimise või

püügile asetamisega püütud kogusaagi eluskaalust;

c) on püük eelneva kümne aasta jooksul toimunud uurimusliku kalapüügina

ja SPRFMO komisjon ei ole veel vastu võtnud otsust kehtestada

püügikeeld või majandada kalavarusid tavapärase kalapüügi abil;

d) kujutab püük endast põhjapüüki vastavalt artikli 12 lõikes 2 sätestatud

tingimustele või

42

e) ei ole teaduskomitee püügiandmeid läbi vaadanud ega rakendanud

teaduslikku seiret ning teaduskomitee ei ole esitanud kõnealuse kalapüügi

kohta nõuannet või kui teaduskomitee on sellise nõuande esitanud,

SPRFMO komisjon ei ole seda arvesse võtnud;

uurimusliku kalapüügi puhul on eluskaal terve kala kaal püügi ajal enne

mis tahes töötlemist, muutmist või osade, näiteks pea eemaldamist, rookimist,

kuivatamist või külmutamist;“;

d) lisatakse järgmised punktid:

„19) „kalandusüksus“ – ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 305 lõike 1

punktides c, d ja e osutatud üksus, kes on väljendanud kindlat kohustust järgida

SPRFMO konventsiooni tingimusi ning järgib kõiki selle alusel vastu võetud

kaitse- ja majandamismeetmeid, nagu on sätestatud SPRFMO konventsiooni

IV lisas;

43

20) „SPRFMO volitatud inspekteerimislaevade ja inspekteerimislaeva

ametiasutuste register“ – SPRFMO sekretariaadi hallatav ning komisjoni või

EFCA, konventsiooniosaliste ja koostööpartnerite teadetel põhinev nimekiri

inspekteerimislaevadest ja ametiasutustest, kes on volitatud SPRFMO

konventsiooni alal pardale minema ja inspekteerima;

21) „inspekteerimislaeva ametiasutused“ – selle konventsiooniosalise

ametiasutused, kelle lipu all inspekteerimislaev sõidab;

22) „volitatud inspekteerimislaev“ – laev, mis on kantud SPRFMO volitatud

inspekteerimislaevade ja inspekteerimislaeva ametiasutuste registrisse;

23) „volitatud inspektor“ – SPRFMO volitatud inspekteerimislaevade ja

inspekteerimislaeva ametiasutuste registrisse kantud pardalemineku ja

inspekteerimise eest vastutavate ametiasutuste koolitatud ja määratud

inspektor;

44

24) „mahajäetud püügivahendid“ – püügivahendid, mille laev on vääramatu jõu või

muude ettenägematute asjaolude tõttu tahtlikult merele jätnud;

25) „kaotatud püügivahendid“ – püügivahendid, mille üle laev on juhuslikult

kaotanud kontrolli ning mida ei ole võimalik leida ja/või kätte saada;

26) „kõrvaleheidetud püügivahendid“ – püügivahendid, mis lastakse merre tagasi,

ilma et laev üritaks neid kontrollida või kätte saada;

27) „plast“ – tahke materjal, mis sisaldab olulise koostisosana ühte või mitut suure

molekulmassiga polümeeri ning mis vormitakse (kujundatakse) soojuse ja/või

rõhu mõjul kas polümeeri tootmise või lõpptoote valmistamise käigus.“

45

2) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Komisjon teavitab liikmesriike, kui kogupüük on jõudnud 70 %ni SPRFMO

komisjoni poolt kokku lepitud piirmäärast kogu kalavaru levikuala ulatuses.

1b. Olenemata lõikest 1 rakendavad liikmesriigid pärast lõikes 1a osutatud

teavitamist 15-päevaseid aruandlusperioode. Selleks jagatakse kalendrikuu

kaheks aruandlusperioodiks, millest esimene hõlmab ajavahemikku 1.–15. päev

ja teine ajavahemikku 16. päevast kuni kuu lõpuni.

1c. Esimese 15 päeva aruande puhul esitavad liikmesriigid komisjonile aruande

oma saagi kohta 15 päeva jooksul pärast esimese ajavahemiku lõppu. Komisjon

edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast kõnealuse

ajavahemiku lõppu. Järgmiste 15-päevaste ajavahemike puhul teatavad

liikmesriigid oma püügist komisjonile viie päeva jooksul pärast iga

ajavahemiku lõppu. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile

kümne päeva jooksul pärast iga ajavahemiku lõppu.“

46

3) III jaotise I peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Põhjapüügi majandamispiirkonnad

1. Käesoleva peatüki kohane põhjapüük toimub SPRFMO konventsiooni alal üksnes

XIV lisas sätestatud põhjatraaliga, pelaagilise traaliga ja põhjaõngega püügi

majandamise piirkondades. Nendes piirkondades toimub

a) kalapüük põhjatraaliga ainult põhjatraaliga kalapüügi majandamise piirkonnas;

b) kalapüük pelaagilise traaliga ainult pelaagilise traaliga kalapüügi majandamise

piirkonnas või põhjatraaliga kalapüügi majandamise piirkonnas ning

c) põhjaõngega kalapüük ainult põhjaõngega kalapüügi majandamise

piirkonnas.

47

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 toimub põhjapüük SPRFMO konventsiooni alal

vastavalt uurimuslikku kalapüüki käsitlevatele II peatüki sätetele, kui see toimub:

a) väljaspool majandamispiirkonda;

b) majandamispiirkonnas, kus kasutatakse muid põhjapüügimeetodeid kui püük

põhjatraaliga, pelaagilise traaliga või põhjaõngejadaga;

c) pelaagilise traaliga püügi majandamise piirkonnas, kus kasutatakse põhjatraale,

või põhjaõngega püügi majandamise piirkonnas, kus kasutatakse põhjatraale

või pelaagilisi traale või

d) majandamispiirkonnas, kus püütavaid liike ei ole varem sihtliigina püütud,

välja arvatud juhul, kui neid liike on pidevalt püütud olemasoleva püügi

raames.“

48

4) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Põhjapüügiluba

1. Liikmesriigid ei anna nende lipu all sõitvatele kalalaevadele luba tegeleda

põhjapüügiga ilma SPRFMO eelneva loata.

2. Liikmesriigid, kelle laevadega kavandatakse põhjapüüki XIV lisas sätestatud

põhjapüügi majandamispiirkondades, esitavad komisjonile loa taotluse hiljemalt

75 päeva enne SPRFMO teaduskomitee asjaomast koosolekut, kus nad soovivad, et

nende taotlus läbi vaadataks. Komisjon edastab taotluse SPRFMO sekretariaadile

hiljemalt 60 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut. Taotlus sisaldab

kavandatud püügitegevusega seotud põhjapüügi mõju hinnangut.

49

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud mõjuhinnang tehakse kooskõlas SPRFMO

põhjapüügi mõjuhinnangu standardiga18 parimate kättesaadavate andmete põhjal ja

see koostatakse ulatuses, mis ei ole suurem XV lisas sätestatud kalavarude

majandamise piirkondadest, võttes arvesse eelnevat põhjapüüki kavandatud

piirkondades ning varasema ja kavandatava kalapüügi kumulatiivset mõju,

sealhulgas võimalikku märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele

mereökosüsteemidele, ning see hõlmab kavandatud leevendusmeetmeid sellise mõju

vältimiseks.

4. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile SPRFMO otsusest seoses loaga tegeleda

põhjapüügiga SPRFMO konventsiooni alal, mille kohta mõjuhinnang koostati, tehes

sealhulgas teatavaks seonduvad tingimused ja asjaomased meetmed, et vältida

märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

18 Kättesaadav aadressil https://www.sprfmo.int/science/benthic-impact-assessments/.

50

5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud mõjuhinnanguid ajakohastatakse

vähemalt iga kolme aasta järel ja kui püügitegevuses on toimunud oluline muudatus,

mis tõenäoliselt mõjutab riskitaset või kalapüügi mõju. Liikmesriigid edastavad

kõnealuse teabe komisjonile kohe, kui see on kättesaadav. Komisjon edastab selle

teabe SPRFMO sekretariaadile.“ ▌

5) Artikkel 13 jäetakse välja.

6) Artiklid 14, 15 ja 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Ohualtid mereökosüsteemid põhjapüügil

1. Kui mis tahes ühel traalimisel ulatub XVI lisas sätestatud ohualdiste

mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltase XVII lisas sätestatud

kaalukünniseni või üle selle või kolme või enama erineva ohualdiste

mereökosüsteemide indikaatorliigi signaaltase ulatub XVIII lisas sätestatud

kaalukünniseni või üle selle, lõpetavad kalalaevad viivitamata põhjapüügi

signaaltaseme ületamise piirkonnas 1 meremiili laiusel alal kummalgi pool

traalimisteed, mida pikendatakse 1 meremiili võrra kummaski otsas.

51

2. Kalalaevad teatavad ohualdiste mereökosüsteemide signaaltaseme ületamisest

lipuliikmesriigile IV lisas sätestatud suuniste alusel, esitades sealhulgas

signaaltaseme ületamise üksikasjaliku kirjelduse. Lipuliikmesriik võrdleb

signaaltaseme ületamist olemasoleva mudelprognoosiga ja esitab soovitatavad

majandamismeetmed ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva olulise kahjuliku

mõju vältimiseks, et kontrollida, kas ohualti mereökosüsteemi olemasolu

signaaltaseme ületamise piirkonnas ja/või ümbritseval alal on tõenäoline, kas on

esinenud olulist kahjulikku mõju ja kas tulevikus võib tekkida oluline kahjulik mõju.

Liikmesriik edastab selle teabe viivitamata komisjonile. Komisjon edastab selle

teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

52

3. Komisjon teavitab liikmesriike kõikidest ohualdiste mereökosüsteemide

indikaatorliikide signaaltaseme ületamistest, millest teised SPRFMO konventsiooni

osalised või SPRFMO koostööpartnerid on SPRFMO sekretariaati teavitanud.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad ei tegele põhjapüügiga

lõigete 2 ja 3 kohaselt teatatud ohualdiste mereökosüsteemide signaaltaseme

ületamise piirkondades, välja arvatud juhul ja seni, kui SPRFMO komisjon määrab

kindlaks majandamismeetmed, mis võimaldaksid põhjapüügi jätkamist piirkonnas.

Artikkel 15

Vaatleja pardalolek põhjapüügil

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad põhjapüügiga tegelevad kalalaevad

rakendaksid XIX lisas sätestatud teadusliku vaatlemise miinimumtasemeid. ▌

53

Artikkel 16

Põhjapüügiga seotud andmete esitamine

1. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile iga

kuu 15. kuupäevaks eelmisel kuul põhjapüügi käigus püütud liikide kogused.

2. Liikmesriigid keelavad nende lipu all sõitvatel kalalaevadel tegeleda põhjapüügiga,

kui V lisas sätestatud kalalaeva identifitseerimiseks vajalikke miinimumandmeid ei

ole esitatud.

3. Erandina artikli 29 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et nende kalapüügi seirekeskused

esitavad SPRFMO sekretariaadile automaatselt ja pidevalt laevaseiresüsteemi (VMS)

andmed nende lipu all sõitvate SPRFMO konventsiooni alal põhjapüügiga tegelevate

kalalaevade kohta iga püügireisi jooksul vähemalt kord 30 minuti jooksul, kusjuures

püügireis algab laeva sadamast lahkumise ajast, hõlmab kogu perioodi, mil laev

viibib SPRFMO konventsiooni alal, ja lõpeb pärast sadamasse sisenemist.“

54

7) Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Uurimusliku kalapüügi luba

1. Liikmesriigid, kes kavatsevad lubada nende lipu all sõitval kalalaeval tegeleda

uurimusliku kalapüügiga, esitavad komisjonile järgmised dokumendid:

a) hiljemalt 130 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut teavitamise

eesmärgil oma kavandatava kalapüügi tegevuskava kokkuvõtliku kirjelduse,

kasutades kalapüügi tegevuskava kokkuvõtliku kirjelduse vormi ▌. Komisjon

edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile hiljemalt 120 päeva enne

SPRFMO teaduskomitee koosolekut;

b) hiljemalt 80 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut järgmiste

dokumentide koopiad:

▌

55

i) loa taotlus, milles on esitatud V lisa kohane teave;

ii) VI lisa kohane kalapüügi tegevuskava, sealhulgas kohustus järgida

käesoleva määruse artikli 18 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud SPRFMO

andmekogumiskava.

2. Komisjon edastab taotluse SPRFMO komisjonile ja kalapüügi tegevuskava

SPRFMO teaduskomiteele hiljemalt 60 päeva enne SPRFMO teaduskomitee

koosolekut.

3. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile uurimusliku kalapüügi loa asjus tehtud

SPRFMO otsusest.“

8) Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Nakkevõrgud

Liikmesriigid, kelle laevadega, mille pardal on nakkevõrgud, kavatsetakse läbida SPRFMO

konventsiooni ala:

56

a) annavad vähemalt 72 tundi enne laeva SPRFMO konventsiooni alale sisenemist

sellest teada SPRFMO sekretariaadile ja komisjonile, teatades muu hulgas alale

sisenemise ja sealt väljumise eeldatavad kuupäevad ning pardal oleva nakkevõrgu

pikkuse;

b) tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel kasutatakse laevaseiresüsteemi ja neilt

edastatakse SPRFMO konventsiooni alal viibides andmed iga tunni järel;

c) esitavad SPRFMO konventsiooni ala läbimisel laevaseiresüsteemi asukohateated

automaatselt oma kalapüügi seirekeskusele;

d) tagavad, et nende kalapüügi seirekeskus edastab punktis b osutatud

laevaseiresüsteemi teated vähemalt kord tunnis automaatselt SPRFMO

sekretariaadile, ning

e) juhul kui nakkevõrk kogemata kaotatakse või see kukub üle parda, teatavad

SPRFMO sekretariaadile ja komisjonile esimesel võimalusel, kuid igal juhul 48 tunni

jooksul alates püügivahendi kaotamisest nakkevõrgu kaotamise kuupäeva, kellaaja ja

asukoha ning nakkevõrgu pikkuse meetrites.“

57

9) Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende lipu all sõitvatest kalalaevadest,

millega on lubatud püüda kala SPRFMO konventsiooni alal ja mis ei ole varem

SPRFMO laevaregistrisse kantud, vähemalt 20 päeva enne selliste laevade

esmakordset sisenemist SPRFMO konventsiooni alale SPRFMO kalavarude

püügi eesmärgil. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile

vähemalt 15 päeva enne SPRFMO konventsiooni alale esmakordse sisenemise

kuupäeva.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„4a. Lõike 4 kohaldamisel kaotab loakanne SPRFMO laevaregistris kehtivuse, kui

on muutunud mõni järgmistest üksikasjadest, ja kuni nõutava teabe

ajakohastamiseni:

58

a) laeva lipuriik;

b) rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS) (kui on olemas);

c) loa alguskuupäev;

d) loa lõppkuupäev;

e) UVI (kordumatu laevatunnus)/IMO number.“

10) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Merel ja sadamas võib ümberlaadimistoiminguid teha üksnes püügiloaga

kalalaevadega, mis on kantud SPRFMO laevaregistrisse.

3. SPRFMO konventsiooni alal võivad kütust, laevapere liikmeid,

püügivahendeid või muud varustust merel üle anda üksnes püügiloaga

kalalaevad, mis on kantud SPRFMO laevaregistrisse.“;

59

b) lisatakse järgmised lõiked:

„5. Liidu kalalaevadel on keelatud samal püügireisil tegutseda nii lossiva kui ka

vastuvõtva kalalaevana, välja arvatud laevast sõltumatu vääramatu jõu korral.

Vääramatu jõu alla kuulub raske mehaaniline rike või muud sündmused, mis

ohustavad laevapere ohutust või põhjustavad kalade riknemise tõttu

märkimisväärset rahalist kahju. Sellisel juhul teavitab kalalaev lipuliikmesriiki

ümberlaadimisest ja vääramatu jõu põhjustanud asjaoludest. Lipuliikmesriigid

edastavad kogu saadud teabe ühe tööpäeva jooksul pärast ümberlaadimise

lõpetamist SPRFMO sekretariaadile ja komisjonile või tema määratud

asutusele.

60

6. Iga aasta 15. jaanuariks esitavad liikmesriigid komisjonile nimekirja nende lipu

all sõitvatest kalalaevadest, mis tegelesid eelneval aastal muude liikide kui

stauriidide aktiivse püügi või ümberlaadimisega SPRFMO konventsiooni alal.

Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile iga aasta

30. jaanuariks.“

11) Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Ümberlaadimisest teatamine

1. SPRFMO konventsiooni alal püütud kalavarude ümberlaadimise korral edastab

vastuvõtva liidu kalalaeva lipuliikmesriik samal ajal komisjonile ja SPRFMO

sekretariaadile vähemalt 36 tundi enne sellise ümberlaadimise eeldatavat algusaega

VII lisa kohase SPRFMO ümberlaadimise eelteate. Selline teatamine on nõutav

olenemata sellest, kus ümberlaadimine toimus.

61

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ümberlaadimist ei alustata 72 tunni jooksul

alates ümberlaadimise teatatud hinnangulisest alguskuupäevast või 50 meremiili

piires ümberlaadimise eelteates teatatud hinnangulisest asukohast, edastab vastuvõtva

liidu kalalaeva lipuliikmesriik nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul hiljemalt

24 tundi pärast ümberlaadimise tegelikku algusaega samaaegselt komisjonile ja

SPRFMO sekretariaadile VII lisa kohase muudetud SPRFMO ümberlaadimise

eelteate.

3. Kui teatatud ümberlaadimist ei toimu, teavitab vastuvõtva liidu kalalaeva

lipuliikmesriik samaaegselt komisjoni ja SPRFMO sekretariaati nii kiiresti kui

võimalik, kuid igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast ümberlaadimise

teatatud kellaaega.“

62

12) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Säilitamisnõuded vastuvõtvatele liidu kalalaevadele

Kui vastuvõttev liidu kalalaev tegeleb rohkem kui ühe ümberlaadimisega, säilitab see iga

ümberlaadimise käigus saadud saaki ▌ eraldi, et see oleks kergesti tuvastatav. Vastuvõtval

liidu kalalaeval peab pardal olema lastiplaan, milles on ette nähtud erinevatelt lossitavatelt

kalalaevadelt saadud saagi selline eraldamine.“

63

13) Artiklid 25 ja 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Ümberlaadimise seire

1. Vastuvõtvatel liidu kalalaevadel, mis tegelevad merel ümberlaadimisega, on pardal

vaatleja, kes jälgib ümberlaadimist ja kannab teabe VIII lisa kohaselt

ümberlaadimisega seotud SPRFMO vaatleja püügipäevikulehele.

2. Lisaks käesoleva artikli lõikele 1, kui lossiva liidu kalalaeva pardal on

ümberlaadimise ajal vaatleja, jälgib kõnealune vaatleja ka ümberlaadimist ja kannab

teabe VIII lisa kohaselt ümberlaadimisega seotud SPRFMO vaatleja

püügipäevikulehele.

64

3. Vastuvõttev liidu kalalaev teeb korraga ainult ühe ümberlaadimise iga vaatleja kohta,

kes saab ümberlaadimist jälgida ja sellest aru anda.

4. Ümberlaaditavate kalavarude koguse ja liikide kontrollimiseks ning selle tagamiseks,

et kontrolli saaks teha nõuetekohaselt, peab pardal oleval vaatlejal olema täielik

juurdepääs kontrollitavale liidu kalalaevale, sealhulgas laevaperele,

püügivahenditele, varustusele, püügiandmetele (sealhulgas elektrooniliselt) ja

kalatrümmidele.

65

5. Vaatleja täidab ümberlaadimisega seotud SPRFMO vaatleja püügipäevikulehe

vastavalt VIII lisale ja esitab nimetatud teabe elektrooniliselt vastuvõtva liidu

kalalaeva lipuliikmesriigi pädevatele asutustele hiljemalt 15 päeva jooksul alates

pardalt lahkumisest.

6. Vastuvõtva liidu kalalaeva lipuliikmesriik esitab ümberlaadimisega seotud SPRFMO

vaatleja püügipäevikulehel olevad vaatlusandmed komisjonile elektrooniliselt

hiljemalt 25 päeva jooksul alates vaatleja pardalt lahkumisest. Komisjon edastab

kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile elektrooniliselt hiljemalt 30 päeva jooksul

alates vaatleja pardalt lahkumisest.

66

Artikkel 26

Pärast ümberlaadimist esitatav teave

1. ▌Ümberlaadimisega tegelevad vastuvõtvad kalalaevad koostavad SPRFMO

ümberlaadimisdeklaratsiooni vastavalt IX lisale ja esitavad selle deklaratsiooni oma

lipuliikmesriigile hiljemalt ümberlaadimise lõpetamise kuule järgneva kuu

viiendaks päevaks. Lipuliikmesriik edastab deklaratsiooni komisjonile hiljemalt

ümberlaadimise lõpetamise kuule järgneva kuu kümnendaks päevaks. Komisjon

edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile hiljemalt ümberlaadimise lõpetamise

kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks.

2. ▌Ümberlaadimisega tegelevad vastuvõtvad kalalaevad säilitavad SPRFMO

ümberlaadimisdeklaratsiooni koopia laeval kogu püügireisi vältel ning esitavad selle

nõuetekohaselt igale volitatud inspektorile.“

67

14) Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Lisaks artiklites 7, 11, 14, 16, 18, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 28a, 28u, 29, 35b, 35e,

40 ja 41 sätestatud aruandlusnõuetele esitavad liikmesriigid, kelle laevad

püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, komisjonile käesoleva artikli

lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud andmed.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„3a. Iga aasta 15. jaanuariks esitavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad SPRFMO

konventsiooni alal muid kalu kui stauriidid, komisjonile nimekirja laevadest,

mis püüdsid eelneval kalendriaastal aktiivselt kala või laadisid seda ümber

konventsiooni alal. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile iga

aasta 30. jaanuariks.“

68

15) IV peatüki artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„1. JAGU

Vaatlusprogrammide akrediteerimismenetlus ja miinimumnõuded

Artikkel 28

Vaatlusprogrammid

1. Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, kehtestavad

X lisas sätestatud andmete kogumiseks vaatlusprogrammid.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt kehtestatud vaatlusprogrammid ja kõik

teenuseosutajad lähetavad ainult sõltumatuid ja erapooletuid vaatlejaid.

69

3. Püügipiirkondade puhul, kus on nõutav vaatlejate pardaloleku miinimumtase,

tagavad liikmesriigid, et nende lipu all sõitvate kalalaevade pardale on lähetatud

vaatlejad ainult SPRFMO komisjoni akrediteeritud vaatlusprogrammidest ja

teenuseosutajate poolt.

4. Püügipiirkondade puhul, kus vaatlejate pardalolekut 100 % ulatuses ei nõuta, tagavad

liikmesriigid, et nende lipu all sõitvatele kalalaevadele vaatlejate määramise meetod

on jälgitava püügi suhtes representatiivne ja vastab kalapüügi kui terviku

konkreetsetele andmevajadustele.

5. Liikmesriigid dokumenteerivad ja esitavad teabe meetodite kohta, mida kasutatakse

vaatlejate määramiseks nende lipu all sõitvatele kalalaevadele, et vaatlejate

pardaloleku nõuded oleksid täidetud. Liikmesriigid esitavad selle teabe komisjonile

oma teaduslikus aastaaruandes, mis hõlmab eelnenud aastat.

70

6. Liikmesriigid, kes kavatsevad lähetada vaatlejaid teise ▌ konventsiooni osalise või

koostööpartneri vaatlusprogrammist, teavitavad sellest enne lähetamist komisjoni.

Komisjon küsib ▌ konventsiooni osalise või koostööpartneri nõusolekut ja teavitab

asjaomast liikmesriiki.

Liikmesriigid, kes kavatsevad lähetada vaatlejaid teise liikmesriigi akrediteeritud

vaatlusprogrammist, teavitavad sellest enne lähetamist komisjoni.

71

7. Liidu teadusuuringute laevad, mis tegelevad kalapüügiga teadusuuringute eesmärgil,

on vabastatud kohustusest hoida pardal akrediteeritud vaatlejaid, välja arvatud juhul,

kui nad tegelevad uurimusliku kalapüügiga. Teadusuuringute eesmärgil

kalapüügiga tegelevate teadusuuringute laevade, mis ei tegele uurimusliku

kalapüügiga, lipuliikmesriigid täidavad X lisas ja artiklis 28a sätestatud

andmekogumis- ja aruandlusnõudeid ning tagavad, et pardal olevad teadustöötajad

on võimelised täielikult täitma kõiki kõnealustes nõuetes sisalduvaid vaatlus- ja

aruandluskohustusi.

Artikkel 28a

Vaatlusandmete esitamine

1. Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad

komisjonile iga aasta 15. septembriks X lisas sätestatud kohaldatavad vaatlusandmed

eelneva kalendriaasta kohta. Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile

iga aasta 30. septembriks.

72

2. Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad

hiljemalt 45 päeva enne SPRFMO teaduskomitee koosolekut aastaaruande nende

eelneva aasta püügitegevust hõlmava vaatlusprogrammi rakendamise kohta. Aruanne

kajastab vaatlejate koolitust, programmi ülesehitust ja ulatust, kogutud andmete liiki,

kasutatud teenuseosutajate andmeid ning aasta jooksul ilmnenud probleeme.

Komisjon edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile hiljemalt 30 päeva enne

SPRFMO teaduskomitee koosolekut.

73

Artikkel 28b

Vaatlusprogrammi akrediteerimine

1. Liikmesriigid, kes soovivad oma vaatlusprogrammi akrediteerida, esitavad

komisjonile vähemalt seitse kuud enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut, millel

nad soovivad akrediteeringu menetlemist, kogu asjakohase teabe ja dokumendid, mis

vastavad artiklites 28c–28o sätestatud nõuetele, sealhulgas käsiraamatud, juhendid ja

koolitusmaterjalid, ning vajaduse korral teabe teiste piirkondlike

kalandusorganisatsioonide poolt juba akrediteeritud riiklike programmide ja

teenuseosutajate kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile

vähemalt kuus kuud enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut.

74

2. Liikmesriigid esitavad vajaduse korral komisjonile nende vaatlusprogrammiga

seotud täiendavat teavet ja parandusi. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO

sekretariaadile.

3. Komisjon edastab liikmesriikidele nende vaatlusprogrammi esialgse

hindamisaruande kavandi märkuste esitamiseks ja edastab kõik märkused SPRFMO

sekretariaadile.

4. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki SPRFMO otsusest liikmesriigi

vaatlusprogrammi akrediteerimise kohta.

Artikkel 28c

Erapooletus, sõltumatus ja usaldusväärsus

1. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid ja teenuseosutajad lähetavad

ainult sõltumatuid ja erapooletuid vaatlejaid. See tähendab, et ei vaatlusprogrammil,

või olenevalt asjaoludest, teenuseosutajal ega konkreetsetel vaatlejatel ei ole otsest

finantshuvi, omandisuhet ega ärisidemeid laevade, töötlejate, esindajate ja

jaemüüjatega, kes tegelevad kala või kalatoodete püüdmise, loomuse võtmise,

kogumise, transportimise, töötlemise või müümisega.

75

2. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid ja teenuseosutajad ning

konkreetsed vaatlejad:

a) ei oma SPRFMO pädevusvaldkonda kuuluvates püügipiirkondades peale

vaatlusteenuste osutamise otsest finantshuvi, sealhulgas:

i) mis tahes omandisuhet, hüpoteegiga tagatud nõudeid ega muud

tagatisega seotud huvi laeva või töötleja suhtes, kes on seotud kala

püüdmise, loomuse võtmise, kogumise või töötlemisega;

ii) ühtegi ettevõtjat, kes müüb kalapüügiga seotud laevadele või töötlejatele

varustust või teenuseid;

iii) ühtegi ettevõtjat, kes ostab kalapüügiga seotud laevalt või töötlejalt toor-

või töödeldud tooteid;

b) ei küsi ega võta otseselt ega kaudselt vastu tasu, kingitust, teenet,

meelelahutust, sobimatut majutust, laenu või muid rahalisi hüvesid isikult, kes

tegeleb konventsiooni osalise või koostööpartneri reguleeritava tegevusega,

mis on seotud tema teenustega või SPRFMOga, või kellel on huve, mida

vaatleja ametikohustuste täitmine või mittetäitmine võib oluliselt mõjutada;

76

c) ei tegutse vaatlejana mis tahes laeval või mis tahes töötleja juures, mis kuulub

isikule või mida käitab isik, kes on vaatleja viimase kolme aasta jooksul varem

muul ametikohal (nt laevapere liikmena) tööle võtnud ning

d) ei taotle ega võta liikmesriigi vaatlusprogrammi või teenuseosutaja teenistuses

olles vastu tööd laevapere liikmena või laeva või töötleja töötajana.

Artikkel 28d

Vaatlejate kvalifikatsioon

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejatel, kes võetakse tööle nende vaatlusprogrammi või kelle

on lähetanud nende teenuseosutajad ▌:

a) on asjaomaste laevastike jaoks asjakohane haridus või tehniline koolitus ja/või

kogemus;

b) on võime täita käesolevas jaos kirjeldatud vaatlejate kohustusi;

c) puuduvad süüdimõistvad kohtuotsused, mis seaksid kahtluse alla vaatleja

usaldusväärsuse või viitaksid kalduvusele kasutada vägivalda, ning

77

d) on oskus hankida kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas passid ja viisad.

Artikkel 28e

Vaatlejate koolitus

1. Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad, kes osalevad nende vaatlusprogrammides või

kelle on lähetanud nende teenuseosutajad, saavad enne nende lähetamist asjakohase

koolituse. Koolitus hõlmab järgmist:

a) kalandusteaduse ja kalavarude majandamise vaheline seos ning andmete

kogumise tähtsus selle kontekstis;

b) SPRFMO konventsiooni, käesoleva määruse ning SPRFMO kaitse- ja

majandamismeetmete asjakohased sätted, mis on seotud vaatlejate ülesannete

ja kohustustega;

c) vaatlusprogrammide tähtsus, sealhulgas vaatlejate kohustuste, õiguste, volituste

ja vastutuse mõistmine;

78

d) meresõiduohutus, sealhulgas hädaolukorrad merel, veeülikonna selgapanek,

ohutusvahendite kasutamine, raadiosaatja kasutamine, ellujäämine merel ning

konfliktijuhtimine ja külmas vees ellujäämine;

e) esmaabikoolitus, mis on asjakohane töötamiseks merel või kaugetes

piirkondades;

f) liikide määramine ja merel esinevate liikide registreerimine, sealhulgas siht- ja

mittesihtliigid, kaitsealused liigid, merelinnud, mereimetajad, merikilpkonnad

ning ohualdiste mereökosüsteemide esinemisele viitavad selgrootud;

g) teadmised SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmetega nõutavate kaaspüügi

vähendamise seadmete eri liikidest ja toimimisest;

h) ohutu käitlemise eeskirjad merelindude, mereimetajate ja merikilpkonnade

tervisliku seisundi taastamiseks ja vabastamiseks;

i) SPRFMO puhul asjakohased kalalaevad ja püügivahendid;

79

j) saagi ja liigilise koosseisu hindamise meetodid ja kord;

k) proovivõtuseadmete, sealhulgas kaalude ja nihikute kasutamine ja hooldamine;

l) proovivõtumeetodid merel, ehk kaladest proovide võtmine, kalade soo

määramine, mõõtmis- ja kaalumismeetodid, proovide kogumine ja säilitamine

ning proovivõtumeetodid;

m) arusaamine proovivõtu võimalikest kõrvalekalletest, nende põhjustest ja nende

vältimisvõimalustest;

n) proovide säilitamine analüüsimiseks;

o) andmete kogumise koodid ja andmete kogumise vormingud;

80

p) püügipäevikute ja arvestuse pidamise nõuete tundmine, et aidata vaatlejatel

koguda andmeid SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete kohaselt;

q) digitaalsete salvestusseadmete või elektronmärkmike kasutamine;

r) vaatlustööks kasutatavate elektrooniliste seadmete ja nende tööpõhimõtete

tundmine;

s) elektrooniliste seiresüsteemide kasutamine vaatlustöö täiendusena, kui see on

asjakohane;

81

t) suuline küsitlemine ja kirjaliku aruande koostamine;

u) rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni

(MARPOL) asjakohaseid aspekte käsitlev koolitus.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad pakuvad

pidevat kvalifikatsiooninõuetele vastavat täiendkoolitust. SPRFMO kaitse- ja

majandamismeetmete ning vaatlejaid käsitlevate nõuete asjakohane ajakohastatud

teave edastatakse vaatlejatele enne iga lähetust teavitamise osana, näiteks

ajakohastatud käsiraamatus.

Artikkel 28f

Vaatlejate koolitajad

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejate koolitajatel, kes osalevad nende vaatlusprogrammides

või kelle on lähetanud teenuseosutajad, on asjakohased oskused ning et kõnealune

programm või teenuseosutaja on andnud neile loa vaatlejate koolitamiseks.

82

Artikkel 28g

Teavitamine ja küsitlemine

1. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on

olemas süsteemid vaatlejate teavitamiseks ja küsitlemiseks ning igal ajal laeva

kaptenitega suhtlemiseks.

2. Teavitamist ja küsitlemist korraldavad nõuetekohaselt koolitatud töötajad ning

sellega tagatakse, et vaatlejad ja laevakaptenid mõistavad selgelt oma vastavaid

ülesandeid ja kohustusi.

83

Artikkel 28h

Andmete valideerimise protsess

1. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on

kehtestatud vaatlusandmete valideerimise protsess.

2. Andmete valideerimise protsessi viivad läbi nõuetekohaselt koolitatud töötajad ning

protsessiga tagatakse, et vaatleja kogutud andmeid ja teavet kontrollitakse

lahknevuste või ebatäpsuste suhtes, ning et lahknevused või ebatäpsused

parandatakse enne teabe andmebaasi sisestamist või analüüsiks kasutamist. See

hõlmab selle tagamist, et liikmesriigi vaatlusprogramm või teenuseosutaja rakendab

mehhanismi andmete, aruannete ja muu asjakohase teabe saamiseks vaatlejalt viisil,

mis välistab selle mõjutamist muudest allikatest pärinevate andmetega.

84

3. Andmete valideerimise protsessiga tagatakse, et andmed vastavad järgmistele

nõuetele:

a) mehhanism, mis võimaldab teaduslikke andmeid turvaliselt ja

konfidentsiaalselt säilitada ja liikmesriigi vaatlusprogrammile (või

teenuseosutajale) edastada;

b) laeva andmed, mille abil identifitseeritakse üheselt tegelik laev, millel püük

toimus;

c) püügikoormuse kuupäevad ja kellaajad on esitatud ning need on omavahel

kooskõlas (näiteks, et lõpuajad on algusaegadest hilisemad);

d) püügi kehtiv asukoht (näiteks loogilised laius- ja pikkuskraadide

kombinatsioonid), mis on sisemiselt järjepidev ja sisestatud kasutades õigeid

ühikuid;

e) püügikoormuse andmed, mille abil on võimalik määrata kindlaks laeva

püügikoormus, mis vastab kasutatavale püügiviisile ja mis on samuti kindlaks

määratud;

85

f) püüki käsitlev teave, mille abil identifitseeritakse kalavarud (võimaluse korral

liigi tasandil) ja selle liigi pardale jäetud või vette tagasi lastud kogus, ning kui

kasutatakse liigikoode, kasutatakse neid täpselt;

g) kui kala kohta kogutakse bioloogilist teavet või pikkusandmeid, peavad need

olema otseselt seotud asjaomaste kalade püügi koormusega, sealhulgas

kuupäev, kellaaeg, asukoht ja püügiviisi kohta käiv teave, ning teave peab

hõlmama andmete kogumise metoodikat;

h) kui vaatlusprogramm hõlmab ümberlaadimist ja/või lossimist,

kvantifitseeritakse ja registreeritakse ümberlaaditud/lossitud kalavarude kogus

ja liigid vastavalt standardmetoodikale;

i) mereimetajate, merelindude, mereroomajate ja/või muude ohustatud liikidega

kokkupuute kohta käivad andmed, mis sisaldavad konkreetseid liiginimetusi

(võimaluse korral), loomade arvu, nende saatust (pardale jäetud või vabaks

lastud/tagasi heidetud), nende seisundit vabakslaskmisel (elujõuline, elus,

letargiline, surnud) ja kokkupuute viisi (konksu/tõrjeliini takerdumine/vaieri

löök/võrku sattumine/muu).

86

Artikkel 28i

Vaatlejate isikutunnistused

Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides osalevatele vaatlejatele või

teenuseosutajate poolt lähetatud vaatlejatele antakse isikutunnistused, mis sisaldavad

järgmist teavet:

a) vaatleja täisnimi;

b) väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppemise kuupäev;

c) liikmesriigi vaatlusprogrammi või teenuseosutaja nimi;

d) kordumatu identifitseerimisnumber (kui selle on väljastanud vaatlusprogramm või

teenuseosutaja);

e) vaatleja passifoto stiilis foto ning

f) hädaabinumber.

87

Artikkel 28j

Vaatlejate määramise ja lähetamise koordineerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammidel või teenuseosutajatel on piisav

suutlikkus vaatlejate õigeaegseks lähetamiseks ning et valitud vaatlejad saavad kogu

lähetusperioodi jooksul igakülgset abi.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on

kehtestatud vaatlejate asendamise kord juhuks, kui vaatleja ei saa enam oma

tööülesandeid täita.

88

3. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad püüavad

võimaluse korral vältida sama vaatleja lähetamist sama laeva järjestikustele

püügireisidele.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad haldavad ka

vaatlejate määramisi, et säilitada vaatlejate sõltumatus ja erapooletus kooskõlas

artikliga 28c ning ühtlasi tagada, et pärast vaatlejate sadamasse naasmist lõpetatakse

kõik vaatlejate määramised ametlikult niipea kui võimalik.

89

5. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad suhtlevad

vaatlejaga seoses eelseisvate lähetustega, koordineerivad vaatlejate reisimist ja

varustavad vaatlejad ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega.

Artikkel 28k

Vaatlejate ohutusvahendid

1. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammide raames või teenuseosutajate

poolt lähetatud vaatlejatel on laeva pardal tööülesannete täitmiseks asjakohane

varustus, sealhulgas ohutusvahendid, mis on heas töökorras, regulaarselt kontrollitud

ja uuendatud.

2. Olulise varustuse hulka kuuluvad päästevest, kahepoolset sidet võimaldav

autonoomne sideseade, mis on võimeline saatma ja vastu võtma hääl- või

tekstisõnumeid, personaalsed raadiomajakad, veeülikonnad, kaitsekiiver, tekil

töötamiseks sobivad saapad või kingad, kindad ja kaitseprillid (sh päikeseprillid).

90

Artikkel 28l

Vaatlejate väidetava väärkäitumise puhul rakendatav kord

Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad kehtestavad

koostöös vaatlejate, laevakaptenite ning asjaomaste konventsiooniosaliste ja

koostööpartneritega vaatlejate väärkäitumise ennetamise, uurimise ja sellest teatamise

korra.

Artikkel 28m

Vaidluste lahendamise kord

Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on kehtestatud

kõigi poolte suhtes õiglane vaidluste lahendamise kord, millega nähakse ette probleemide

lahendamise menetlus asjakohaste vahendite, sealhulgas suhtluse hõlbustamise ja

vahendamise abil.

Artikkel 28n

Vaatlejate ohutus

1. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammides või teenuseosutajatel on

kehtestatud kord, millega toetatakse vaatlejate suutlikkust täita oma tööülesandeid

takistusteta ja ohutus töökeskkonnas, ning sealhulgas on kehtestatud hädaolukorra

tegevuskava. Hädaolukorra tegevuskava sisaldab juhiseid teadete saatmiseks

teenuseosutaja määratud ööpäevaringse(te)le kontaktpunkti(de)le, et teatada ohtlikest

olukordadest, sealhulgas ahistamisest, hirmutamisest või ründamisest.

91

2. Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammid või teenuseosutajad pakuvad

maismaal asuvat alalist esindajat või juhendajat, kellega merel olev vaatleja saab igal

ajal suhelda.

Artikkel 28o

Kindlustus ja vastutus

Liikmesriigid tagavad, et nende vaatlusprogrammide raames või teenuseosutajate poolt

lähetatud vaatlejatel on enne vaatleja laevale asumist mis tahes kestusega lähetuse ajaks

tervise-, ohutus- ja vastutuskindlustus, mis vastab vaatlusprogrammi või teenuseosutaja

liikmesriigis sellisele kindlustusele kehtivatele riiklikele standarditele.

2. JAGU

Vaatlejate õigused ja kohustused

Artikkel 28p

Vaatlejate õigused

1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate kalalaevade pardal olevatel

vaatlejatel on käesolevas artiklis sätestatud õigused ning et nende õiguste koopia

antakse selliste laevade laevaperele või see asub laevas nähtaval kohal.

92

2. Vaatlejatel on oma ülesannete ja kohustuste täitmisel liidu kalalaevade pardal

järgmised õigused:

a) vabadus täita oma tööülesandeid, ilma et neid rünnataks, takistataks, sunnitaks

viivitama, hirmutataks või mõjutataks;

b) juurdepääs kõigile laeva rajatistele ja seadmetele, mis on vaatlejale tema

tööülesannete täitmiseks vajalikud, sealhulgas täielik juurdepääs sillale, saagile

enne sorteerimist, töödeldud saagile ja pardal olevale mis tahes kaaspüügile,

samuti aladele, mida võib kasutada kalade hoidmiseks, töötlemiseks,

kaalumiseks ja säilitamiseks, järgides seejuures ohutusnõudeid;

c) juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas püügipäevikutele, laevaskeemidele ja

dokumentidele, mis on vajalikud dokumentide läbivaatamiseks, hindamiseks ja

kopeerimiseks, samuti juurdepääs navigatsiooniseadmetele, kaartidele ja muule

püügitegevusega seotud teabele;

93

d) taotluse alusel juurdepääs sidevahenditele ja laevapere liikmetele ning nende

kasutamine tööga seotud andmete või teabe sisestamiseks, edastamiseks ja

vastuvõtmiseks;

e) pardal olevate sidevahendite mõistlik kasutamine maismaal asuva

vaatlusprogrammiga suhtlemiseks mis tahes ajal, sealhulgas hädaolukordades;

f) juurdepääs lisavarustusele, kui see on olemas, et hõlbustada vaatleja tööd laeva

pardal, näiteks suure võimsusega binoklid, elektroonilised sidevahendid,

külmutusseade isendite hoidmiseks ja kaalud;

g) ohutu juurdepääs töötekile või haalamisjaamale nooda või õngejada

väljavõtmise ajal ning juurdepääs tekil olevatele (elus või surnud) isenditele

proovide võtmiseks;

h) piiramatu juurdepääs toidule, majutusele ja sanitaarruumidele, mis on

samaväärsed laeva juhtkonna liikmetele tavaliselt kättesaadavatega, ning

meditsiinivahenditele, mis vastavad rahvusvahelistele merendusstandarditele;

94

i) juurdepääs pardal olevate ohutusvahendite kontrollimiseks (juhtkonna või

laevapere liikmete korraldatud ohutusalase ringkäigu ajal) enne laeva sadamast

lahkumist;

j) piiramatu luba salvestada mis tahes asjakohast teavet, mis on oluline

teaduslikel eesmärkidel ja andmete kogumiseks;

k) õigus omada maismaal määratud kontaktisikut või juhendajat, kellega merel

olev vaatleja saab igal ajal suhelda;

l) õigus keelduda kalalaeva pardale lähetamisest mõjuvatel põhjustel, sealhulgas

juhul, kui on kindlaks tehtud ohutusprobleemid;

m) võimalus alati vastavalt vajadusele teavitada ohutusprobleemidest laeva

kaptenit, vaatlusprogrammi või teenuse osutaja ametiasutusi, SPRFMO

sekretariaati ja asjakohasel juhul lipuliikmesriiki;

95

n) õigus saada vaatleja taotluse korral laevaperelt mõistlikku abi vaatleja

tööülesannete täitmisel, sealhulgas proovide võtmisel, suurte isendite

käitlemisel, juhuslikult püütud isendite vette tagasi laskmisel ja mõõtmistel;

o) privaatsus vaatleja isiklikel aladel;

p) mitte täita laevaperele määratud ülesandeid, nagu näiteks püügivahendite

käsitsemine (püügi eesmärgil), kalade mahalaadimine;

q) õigus sellele, et nende vaatlusandmeid, märkmeid, dokumente, seadmeid või

isiklikke asju hoitakse juurdepääsu, kahjustamise ja hävitamise eest.

3. Kui vaatleja keeldub liidu kalalaeva pardale lähetamisest, dokumenteerivad selle

liikmesriigi pädevad asutused, kelle vaatlusprogrammi või teenuseosutaja juurde

vaatleja lähetati, keeldumise põhjused ja edastavad teabe komisjonile. Komisjon

edastab selle teabe SPRFMO sekretariaadile.

96

Artikkel 28q

Vaatlejate kohustused

1. Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad, kes on nende vaatlusprogrammide raames või

teenuseosutajate poolt kalalaevade pardale lähetatud, täidavad enne liidu kalalaeva

pardale minekut järgmisi nõudeid:

a) neil on kõik vajalikud kehtivad dokumendid, sealhulgas ajakohasel juhul

isikut tõendavad dokumendid, passid, viisad ja meresõiduohutuse koolituse

tunnistused;

b) nad esitavad punktis a osutatud dokumentide koopiad ettenähtud viisil

vaatlusprogrammi juhtidele või teenuseosutajale.

2. Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad, kes on nende vaatlusprogrammide raames või

teenuseosutajate poolt liidu kalalaevade pardale lähetatud:

a) säilitavad sõltumatuse ja erapooletuse kogu tööülesannete täitmise ajal;

b) järgivad selle liikmesriigi õigusnorme, kelle lipu all laev sõidab;

97

c) järgivad laevapere suhtes kohaldatavat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid;

d) täidavad kohustusi viisil, mis ei sega põhjendamatult laeva tegevust, ning

võtavad oma tööülesannete täitmisel nõuetekohaselt arvesse laeva

tegevusvajadusi ja suhtlevad pidevalt laeva kapteniga;

e) tunnevad laeva pardal kehtivaid hädaolukorra protseduure, sealhulgas teavad

päästeparvede, tulekustutite ja esmaabikomplektide asukohti, ning osalevad

korrapäraselt hädaolukorra õppustel, mille jaoks vaatleja on saanud väljaõppe;

f) suhtlevad pidevalt laeva kapteniga asjakohaste vaatlejaga seotud küsimuste ja

kohustuste asjus;

g) hoiduvad tegevusest, mis võib negatiivselt mõjutada vaatlusprogrammi

kuvandit või teenuseosutajat;

98

h) järgivad vaatlejate mis tahes nõutavaid tegevusjuhendeid, sealhulgas

kohaldatavaid õigusakte, reegleid ja korda;

i) suhtlevad ettenähtud korrapärasusega maismaal asuvate programmijuhtidega

või vaatlusprogrammi koordinaatoriga;

j) järgivad neid SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid, mille sätted on

vaatlejate suhtes vahetult kohaldatavad;

k) austavad privaatsust kapteni ja laevapere isiklikel aladel. ▌

3. JAGU

Liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite õigused ja kohustused

Artikkel 28r

Liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite õigused

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate liidu kalalaevade käitajatel ja kaptenitel on

järgmised õigused:

a) konsulteerida ja leppida kokku või pakkuda muul viisil välja alternatiive seoses

vaatlejate ajakavade koordineerimise ja lähetamisega, kui see on vajalik ühe või

mitme vaatleja pardale võtmiseks;

99

b) juhtida laeva tegevust ilma vaatleja kohalolekuga või tema ülesannete täitmisega

seotud põhjendamatu sekkumiseta;

c) määrata omal äranägemisel laevapere liige, kes saadab vaatlejat, kui vaatleja täidab

oma ülesandeid ohtlikes piirkondades;

d) saada vaatleja vaatlusperioodi lõppemisel vaatlusprogrammi või teenuseosutaja

kaudu õigeaegselt teada kõikidest laeva tegevusega seotud märkustest. Käitajal ja

kaptenil on võimalus vaatleja aruanne läbi vaadata ja selle kohta märkusi esitada ning

neil on õigus lisada asjakohaseks peetavat täiendavat teavet ja teha isiklik avaldus.

Artikkel 28s

Liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite kohustused

Laevade käitajad ja kalalaevade kaptenid austavad artiklis 28p sätestatud vaatlejate õigusi

ning ▌:

100

a) võtavad laeva pardale ühe või mitu vaatlusprogrammi raames või teenuseosutaja

poolt vaatlejaks määratud isikut, kui seda nõuab nende lipuliikmesriik;

b) tagavad, et laevapere on nõuetekohaselt teavitatud ning ei ründa, ahista, takista,

hakka vastu, hirmuta, mõjuta ega sega vaatlejat ega takista või sunni vaatlejat

viivitama tema kohustuste täitmisel;

c) paigaldavad ja hooldavad toimivaid elektroonilisi seiresüsteeme või -seadmeid kui

täiendavaid seirevahendeid kõikidel vaatluseks valitud püügireisidel, kui seda

nõutakse käesoleva määruse alusel;

d) tagavad, et vaatlejal on juurdepääs saagile enne saagi osade sortimist, liigitamist või

muul viisil eraldamist;

e) tagavad, et SPRFMO konventsiooni alal tegutsevatel laevadel on piisavalt ruumi, et

vaatleja saaks võtta proove kaaspüügist või vajaduse korral muid proove ohutul

viisil, mis häirib võimalikult vähe laeva tegevust, spetsiaalse proovivõtujaama ja

muude seadmetega, näiteks kaaluga;

101

f) tagavad vaatlejale kasutamiseks ohutu ja puhta proovivõtujaama olemasolu;

g) hoiduvad proovivõtujaama muutmisest vaadeldud püügireisi ajal ilma vaatlejaga

eelnevalt konsulteerimata ja seejärel laeva lipuliikmesriiki teavitamata;

h) teavitavad laevaperet vaatlusprogrammi ajakavast ja eesmärkidest ning vaatleja

pardaletuleku ajakavast, samuti laevapere kohustustest seoses ▌ vaatleja pardal

olekuga;

i) abistavad vaatlejat, et laeva pardale tulek ja pardalt lahkumine kokkulepitud kohas ja

kellaajal toimuks ohutult;

j) võimaldavad ja aitavad kaasa, et vaatleja saaks ohutult täita kõiki oma kohustusi,

ning tagavad, et vaatlejat ei takistata tema kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul,

kui tekib käitaja või kapteni sekkumist vajav ohutusprobleem;

102

k) võimaldavad ja aitavad vaatlejal võtta saagist proove ja neid säilitada ning

võimaldavad vaatlejale juurdepääsu säilitatavatele isenditele;

l) tagavad vaatlejale laeva pardal toidu, majutuse, piisavad sanitaartingimused ja

meditsiinivahendid, mis on samaväärsed laeva pardal üldtunnustatud rahvusvaheliste

standardite kohaselt tavaliselt kättesaadavatega, ilma et kaasneks kulusid vaatlejale,

vaatlusprogrammile või teenuseosutajale;

m) võimaldavad ja aitavad kaasa täielikule juurdepääsule kõigile laeva rajatistele ja

seadmetele, mis on vaatlejale tema kohustuste täitmiseks vajalikud, sealhulgas

täielikule juurdepääsule sillale, saagile enne sorteerimist, töödeldud saagile ja pardal

olevale mis tahes kaaspüügile, samuti aladele, mida kasutatakse kalade hoidmiseks,

töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks;

103

n) järgivad kõiki SPRFMO komisjoni loodud mehhanisme konfliktide lahendamiseks,

mis täiendaksid kasutatavaid vaatlusprogrammi või teenuseosutaja esitatud vaidluste

lahendamise korda;

o) teevad vaatlejaga koostööd, kui vaatleja võtab saagist proovi;

p) teavitavad vaatlejat vähemalt 15 minutit enne püügivahendite vettelaskmist või

haalamist, välja arvatud juhul, kui vaatleja konkreetselt nõuab, et teda ei teavitataks;

q) tagavad vaatlejale sillal või muul ettenähtud alal piisava ruumi kirjatööks, samuti

piisava ruumi tekil või töötlemisalal vaatleja ülesannete täitmiseks;

r) varustavad vaatleja isikukaitsevahenditega ja asjakohasel juhul veeülikonnaga;

104

s) annavad vaatlejale õigeaegselt arstiabi füüsilise või psüühilise haiguse või vigastuse

korral;

t) töötavad välja vaatlejate ohutust käsitleva hädaolukorra tegevuskava ja haldavad

seda.

Artikkel 28t

Ohutusalane ülevaade

Liidu kalalaeva kapten või kapteni määratud laevapere liige annab vaatlejale laevale

saabumisel ja enne sadamast lahkumist ohutusalase ülevaate. Ohutusalane ülevaade

sisaldab järgmist teavet:

a) laeva ohutusalaste dokumentide esitamine ja asukoha näitamine;

b) päästeparvede asukoht, parve mahutavus, vaatleja ülesanded, aegumine ja

paigaldamine ning muu asjakohane ohutusega seotud teave;

c) avariiraadiomajakate asukoht ja kasutusjuhised, mis näitavad päästeparvede asukohta

hädaolukorras;

105

d) veeülikondade ja individuaalsete ujuvvahendite asukoht, nende ligipääsetavus ja arv

kõigi pardal viibivate inimeste jaoks;

e) signaalrakettide asukoht, nende tüübid, numbrid ja aegumiskuupäevad;

f) tulekustutite asukoht ja arv, nende aegumiskuupäevad ja ligipääsetavus;

g) päästerõngaste asukoht;

h) hädaolukordades käitumise kord ja vaatleja olulised toimingud igat liiki

hädaolukorras, näiteks tulekahju korral pardal või üle parda kukkunud isiku

päästmisel;

i) esmaabivahendite asukoht ja esmaabi eest vastutavate laevapere liikmete teadmine;

j) raadiojaamade asukoht, hädaabikõne tegemise kord ja raadiojaama käsitsemine kõne

ajal;

k) ohutusõppused;

l) ohutud töötamiskohad tekil või töötlemisalal ja vajalikud ohutusvahendid;

106

m) vaatleja või muu laevapere liikme haiguse või õnnetuse puhul rakendatav kord.

Artikkel 28u

Hädaolukorras tegutsemise kord

1. Liikmesriigid tagavad, et vaatleja surma, kadunuks jäämise või eeldatavalt üle parda

kukkumise korral teeb nende lipu all sõitev kalalaev järgmist:

a) lõpetab viivitamata kõik püügitoimingud;

b) alustab viivitamata otsingu- ja päästeoperatsioone, kui vaatleja on kadunud või

eeldatavalt üle parda kukkunud, ning viib läbi vähemalt 72 tundi kestvad

otsingud, välja arvatud juhul, kui vaatleja leitakse varem või kui lipuliikmesriik

ei ole andnud korraldust otsingut jätkata;

c) teavitab viivitamata oma lipuliikmesriiki;

d) teavitab viivitamata liikmesriiki, konventsiooni osalist või koostööpartnerit või

teenuseosutajat, kelle vaatlusprogrammi alusel vaatleja oli lähetatud, kui see on

asjakohane;

107

e) hoiatab viivitamata läheduses viibivaid laevu, kasutades kõiki kättesaadavaid

sidevahendeid;

f) teeb otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus täielikku koostööd;

g) olenemata otsingutulemustest pöördub edasiseks uurimiseks lähimasse

sadamasse, nagu on kokku leppinud lipuliikmesriik ja konventsiooni osaline

või koostööpartner, liikmesriigi vaatlusprogramm või teenuseosutaja, kelle

vaatlusprogrammi alusel vaatleja oli lähetatud;

h) esitab juhtumi kohta aruande oma lipuliikmesriigile, kes edastab selle

komisjonile, vaatleja lähetajatele ja juhtumist olenevalt pädevatele asutustele,

ning

i) teeb täielikku koostööd juhtumi ametlike uurimiste käigus ning säilitab kõik

võimalikud tõendid, samuti surnud või kadunuks jäänud vaatleja isiklikud

esemed ja eluruumide seisukorra.

108

2. Liikmesriigid võtavad ja rakendavad nõuetekohase hoolsusega kõik meetmed, et

vältida nende lipu all sõitvatel kalalaevadel viibivatele vaatlejatele raskeid

tervisekahjustusi või surma põhjustavaid intsidente, ning rakendavad asjaomaste

isikute suhtes sunniabinõusid või karistavad neid, sealhulgas kriminaalmenetluse

toimetamise ja süüdistuse esitamise kaudu. Liikmesriigid teevad selleks koostööd

komisjoni, teiste liikmesriikide, konventsiooniosaliste ja koostööpartneritega.“

16) IV jaotises lisatakse artikli 29 ette järgmine peatükk:

„IVa PEATÜKK

Kalalaevade identifitseerimine ja laevaseiresüsteemid“

17) IVa peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Üle 25meetrise kogupikkusega kalalaevade märgistamine ja identifitseerimine

1. Lisaks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011* artiklis 6 sätestatud

kalalaevade märgistamise eeskirjadele nõuavad liikmesriigid, et nende lipu all

sõitvatel üle 25meetrise kogupikkusega kalalaevadel peab olema rahvusvahelise

raadiokutsungi (IRCS) märgistus, mis vastab järgmisele tehnilisele kirjeldusele:

109

a) läbivalt on kasutatud suurtähti ja numbreid;

b) laevakere, tekiehitise ja/või kaldpindade puhul ei tohi tähtede ja numbrite

kõrgus (h) olla väiksem kui 1,0 m;

c) sidekriipsu pikkus on pool tähtede ja numbrite kõrgusest;

d) kõigi tähtede, numbrite ja sidekriipsu paksus on h/6;

e) vahekaugus:

i) tähtede ja/või numbrite vaheline kaugus ei tohi olla suurem kui h/4 ega

väiksem kui h/6;

ii) kõrvuti paiknevate kaldus külgedega tähtede vahekaugus ei tohi olla

suurem kui h/8 ega väiksem kui h/10;

f) taust peab moodustama märgistuse ümber ala, mille laius on vähemalt h/6;

g) mis tahes horisontaalsel tekipinnal, näiteks roolikambri katusel, paikneva

täiendava IRCS-märgistuse kõrgus ei tohi olla väiksem kui 0,3 m.

_______________

* Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega

kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse

kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks)

üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2011/404/oj).“

110

18) Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. ▌Sadamaliikmesriigid nõuavad, et kolmanda riigi kalalaevad, kes kavatsevad

kasutada nende sadamaid mis tahes eesmärgil, esitaksid hiljemalt kolm

tööpäeva enne arvestuslikku sadamasse saabumise aega vähemalt XI lisas

sätestatud teabe koos järgmise teabega:

a) kalapüügiloa koopia või asjakohasel juhul mõni muu kalalaevale antud

luba tegevuse tõendamiseks seoses SPRFMO kalandustoodetega või luba

neid ümber laadida;

b) kalalaeva munsterroll;

c) püügireisi kuupäevad.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„1a. Sadamaliikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõigist lõike 1 kohaselt

saadud taotlustest kasutada nende sadamaid ja komisjon edastab selle teabe

SPRFMO sekretariaadile.“

111

19) Artiklisse 33 lisatakse järgmised lõiked:

„3. Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 4 lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada

kalalaeval nende sadamatesse siseneda üksnes selleks, et laeva inspekteerida ja et

võtta muid rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid asjakohaseid meetmeid, mille

eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning sellist

kalapüüki toetava tegevuse vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine.

4. Kui lõikes 3 osutatud laev on mis tahes põhjusel sadamas, keelab sadamaliikmesriik

sellel laeval kasutada oma sadamat kala lossimiseks, ümberlaadimiseks,

pakendamiseks või töötlemiseks ning muudeks sadamateenusteks, sealhulgas

punkerdamiseks, hoolduseks ja kuivdokki viimiseks.“

112

20) Artikli 35 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Sadamaliikmesriigi pädevad asutused edastavad inspekteerimisaruande koopia ja

inspekteerimise käigus kogutud tõendid komisjonile või tema määratud asutusele nii

kiiresti kui võimalik ja igal juhul viie tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise

lõpetamist ning tagavad võimaluste piires tõendite säilitamise. Komisjon või tema

määratud asutus edastab inspekteerimisaruande ja kõik tõendid viivitamata

SPRFMO sekretariaadile ja lipuriigiks olevale konventsiooniosalisele või

koostööpartneri kontaktpunktile.“

21) IV jaotisesse lisatakse järgmised peatükid:

„Va PEATÜKK

Avamerel pardaleminek ja inspekteerimine

113

Artikkel 35a

Üldpõhimõtted

1. SPRFMO konventsiooni alal tegutsevad liidu kalalaevad aktsepteerivad

pardaleminekut ja inspekteerimist, mida teostavad XX lisas sätestatud SPRFMO

inspekteerimislipu ja -vimpli all sõitvad volitatud inspekteerimislaevad ning

SPRFMO konventsiooni osaliste volitatud inspektorid.

2. Komisjon või tema määratud asutus võib SPRFMO komisjonile teatada, et

SPRFMO avamerel pardaleminekut ja inspekteerimist käsitlevaid sätteid

kohaldatakse mutatis mutandis täies ulatuses liidu ja kalandusüksuse vahel.

3. Komisjon või tema määratud asutus teavitab liikmesriike SPRFMO volitatud

inspekteerimislaevade ja inspekteerimislaeva ametiasutuste registrisse kantud

volitatud inspekteerimislaevadest ja inspekteerimislaeva ametiasutustest ning kõigist

registri ajakohastamistest.

114

4. Liikmesriigid edastavad lõike 3 kohase teabe nende lipu all sõitvatele ja SPRFMO

konventsiooni alal tegutsevatele kalalaevadele.

Artikkel 35b

Liidu kalalaevade pardale minek ja inspekteerimine avamerel

1. Pardalemineku ja inspekteerimise ajal teevad liidu kalalaevade kaptenid järgmist:

a) aktsepteerivad ja hõlbustavad volitatud inspektorite kiiret ja turvalist

pardaleminekut;

b) järgivad rahvusvaheliselt tunnustatud hea merepraktika põhimõtteid, et vältida

riske volitatud inspekteerimislaevade ja volitatud inspektorite ohutusele;

c) teevad koostööd ja abistavad laeva inspekteerimisel;

d) hoiduvad volitatud inspektorite ründamisest, neile vastupanu osutamisest,

nende hirmutamisest, segamisest, põhjendamatust takistamisest või neid

viivitama sundimisest nende tööülesannete täitmisel;

115

e) võimaldavad volitatud inspektoritel suhelda volitatud inspekteerimislaeva

laevaperega, inspekteerimislaeva ametiasutustega, pardale võetud vaatlejatega

ning inspekteeritava liidu kalalaeva laevapere ja lipuliikmesriigiga;

f) tagavad volitatud inspektoritele pardal mõistlikud tingimused, sealhulgas

asjakohasel juhul toidu ja majutuse, ning

g) aitavad volitatud inspektoritel pardalt ohutult lahkuda.

2. Kui liidu kalalaeva kapten keeldub lubamast volitatud inspektoril pardale tulla ja

inspekteerida, peab kapten esitama selgituse sellise keeldumise põhjuse kohta.

3. Lipuliikmesriik annab kaptenile korralduse pardaleminekut ja inspekteerimist

aktsepteerida, välja arvatud juhtudel, kui asjakohaste rahvusvaheliste

meresõiduohutusega seotud meetmete, korra ja tavade tõttu on vaja pardaleminekut

ja inspekteerimist edasi lükata. Kui kapten ei järgi sellist korraldust, peatab

lipuliikmesriik laeva kalapüügiloa ja annab laevale korralduse viivitamata sadamasse

tagasi pöörduda.

116

4. Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile või tema määratud asutusele

meetmetest, mida ta on võtnud lõikes 3 osutatud asjaoludel. Komisjon või tema

määratud asutus saadab selle teabe viivitamata inspekteerimislaeva ametiasutustele

ja SPRFMO komisjonile. ▌

Artikkel 35c

Tõsised rikkumised

1. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab tõsine rikkumine järgmisi käesoleva

määruse või SPRFMO konventsiooni ▌ rikkumisi:

a) kalapüük ilma lipuliikmesriigi välja antud kehtiva loata;

b) olulised puudused arvestuse pidamisel aruandlusnõuete kohaste püügiandmete

ja püügiga seotud andmete kohta või selliste püügiandmete ja/või püügiga

seotud andmete kohta valeandmete esitamine;

117

c) kalapüük keelualal;

d) kalapüük keeluajal;

e) teatavate liikide kavatsuslik püük või pardal hoidmine, mis on vastuolus

käesoleva määruse või SPRFMO konventsiooniga;

f) kehtivate püügi piirnormide või püügikvootide oluline rikkumine;

g) keelatud püügivahendite kasutamine;

h) kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik

varjamine;

i) rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

j) mitu rikkumist, mis koos kujutavad endast käesoleva määruse või SPRFMO

konventsiooni ▌ tõsist rikkumist;

k) pardalemineku ja inspekteerimisega nõustumisest keeldumine, tingimusel et

keeldumine ei ole hõlmatud artikli 35b lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud olukorraga;

118

l) volitatud inspektori või vaatleja ründamine, talle vastupanu osutamine, tema

hirmutamine, seksuaalne ahistamine, segamine, põhjendamatu takistamine või

viivitama sundimine või

m) laevaseiresüsteemi töö tahtlik häirimine või rikkumine.

2. Kui liidu kalalaeva lipuliikmesriik on saanud teate väidetava tõsise rikkumise kohta,

teeb ta viivitamata järgmist:

a) korraldab uurimise ja võtab vajaduse korral laeva suhtes täitemeetmeid ning

teavitab sellest komisjoni või tema määratud asutust; komisjon või tema

määratud asutus teavitab inspekteerimislaeva ametiasutusi ja SPRFMO

sekretariaati, või

b) volitab inspekteerimislaeva ametiasutusi uurima väidetavat tõsist rikkumist ja

teavitama sellest komisjoni või tema määratud asutust; komisjon või tema

määratud asutus teavitab sellest SPRFMO sekretariaati.

119

3. ▌Lipuliikmesriigid käsitlevad nende lipu all sõitva kalalaeva või sellise laeva käitaja,

kapteni või laevapere mis tahes sekkumist vaatleja, volitatud inspektori või volitatud

inspekteerimislaeva kohustuste täitmisse samamoodi nagu mis tahes sellist

sekkumist, mis leiab aset liikmesriigi ainupädevuses.

Vb PEATÜKK

Merereostus ning mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite

pardale võtmine

Artikkel 35d

Merereostus

1. ▌Kalalaevadel on keelatud heita merre igasugust plasti, sealhulgas sünteetilisi köisi,

sünteetilisi nakkevõrke, plastist prügikotte ja plasttoodete põletustuhka.

120

2. ▌Kalalaevad hoiavad kogu plasti laeva pardal seni, kuni selle saab anda

nõuetekohastesse sadama vastuvõtuseadmetesse.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kalalaevalt plasti merreheitmise suhtes, mis on vajalik

laeva ja pardal olevate inimeste ohutuse tagamiseks või inimelude päästmiseks

merel, või plasti, sünteetiliste köite või nakkevõrkude juhusliku kalalaevalt

kaotsimineku suhtes, tingimusel et on võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud

sellise kadumise vältimiseks.

Artikkel 35e

Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite pardale võtmine

1. Kalalaevade kaptenid tagavad, et:

a) tehakse kõik mõistlikud jõupingutused, et võidelda nende laevadega seotud

püügivahendite mahajätmise, kaotamise või muul moel kõrvaleheitmise vastu

ning seda minimeerida ja vältida;

121

b) ▌ nende laevadega seotud püügivahendeid ei heideta tahtlikult kõrvale ega

jäeta maha ▌, välja arvatud ohutusega seotud põhjustel, eelkõige merehäda

olukorras või kui inimelu on ohus;

c) kaotatud püügivahendid püütakse võimalikult kiiresti pardale võtta enne, kui

nad maha jäetakse;

d) pardal on võimaluse korral ▌ varustus, mis võimaldab laevaga seotud

mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendid pardale

võtta;

e) kui laeva mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendeid

ei ole võimalik pardale võtta, teatatakse 48 tunni jooksul lipuliikmesriigile

järgmine teave:

i) laeva nimi, IMO number ja kutsung;

ii) püügivahendi tüüp/materjal;

iii) püügivahendite arv;

122

iv) püügivahendi kaotamise, mahajätmise või muul moel kõrvaleheitmise

aeg;

v) mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendi

asukoht (pikkuskraad, laiuskraad);

vi) meetmed kaotatud püügivahendi pardale võtmiseks ning

vii) kui on teada, siis asjaolud, miks püügivahend maha jäeti, kaotati või

muul moel kõrvale heideti;

f) kui ▌ pardale võetakse mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud

püügivahend, mis ei ole kõnealuse laevaga seotud, teavitatakse

lipuliikmesriiki 48 tunni jooksul järgmisest:

i) püügivahendi pardale võtnud laeva nimi, IMO number ja kutsung;

ii) kui on teada, siis püügivahendi maha jätnud, kaotanud või muul moel

kõrvale heitnud laeva nimi, IMO number ja kutsung;

123

iii) pardale võetud püügivahendi tüüp;

iv) pardale võetud püügivahendite arv;

v) püügivahendi pardale võtmise aeg;

vi) püügivahendi pardale võtmise asukoht (pikkuskraad, laiuskraad) ja

võimaluse korral fotod pardale võetud püügivahendist.

2. Liikmesriigid edastavad lõike 1 punktide e ja f kohaselt saadud teabe viivitamata

komisjonile või tema määratud asutusele. Komisjon või tema määratud asutus

edastab selle teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.“

22) Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 40

Konventsiooniosalise, kalandusüksuse või koostööpartneri teatatud väidetavad SPRFMO

kaitse- ja majandamismeetmete rikkumised

1. Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, kellele teised liikmesriigid,

konventsiooniosalised, kalandusüksused ja koostööpartnerid saadavad

inspekteerimise aruanded.

124

2. Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide nimekirja muudatused

komisjonile vähemalt 20 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab

kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne selliste

muudatuste jõustumist.

3. Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab sadamas inspekteerimise korral teiselt

liikmesriigilt, konventsiooniosaliselt, kalandusüksuselt või koostööpartnerilt

inspekteerimisaruande, mis sisaldab tõendeid, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitev

kalalaev on rikkunud käesolevat määrust või SPRFMO kaitse- ja

majandamismeetmeid, uurib lipuliikmesriik viivitamata väidetavat rikkumist ning

teavitab komisjoni või tema määratud asutust uurimise seisust ja võetud

täitemeetmete rakendamisest, et komisjon või tema määratud asutus saaks teavitada

SPRFMO sekretariaati kolme kuu jooksul alates teate saamisest. Kui liikmesriik ei

saa uurimise seisu aruannet komisjonile või tema määratud asutusele esitada kolme

kuu jooksul alates inspekteerimisaruande kättesaamisest, teatab ta komisjonile või

tema määratud asutusele kolme kuu jooksul viivituse põhjused ja kuupäeva,

hiljemalt millal uurimise seisu aruanne esitatakse. Komisjon või tema määratud

asutus edastab uurimise seisu või viivitust käsitleva teabe SPRFMO sekretariaadile.

125

4. Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab avamerel pardalemineku ja

inspekteerimise korral teiselt liikmesriigilt, konventsiooniosaliselt, kalandusüksuselt

või koostööpartnerilt inspekteerimisaruande, mis sisaldab tõendeid, et kõnealuse

liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev on rikkunud käesolevat määrust või SPRFMO

kaitse- ja majandamismeetmeid, teatab lipuliikmesriik komisjonile või tema

määratud asutusele meetmetest, mida ta on võtnud vastuseks väidetavale

rikkumisele, sealhulgas kõikidest alustatud menetlustoimingutest ja kohaldatud

sanktsioonidest, vähemalt 110 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut.

Komisjon või tema määratud asutus edastab kõnealuse teabe SPRFMO

sekretariaadile vähemalt 90 päeva enne aastakoosolekut.“

126

23) Artiklisse 41 lisatakse järgmine lõige:

„4. Liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad

hiljemalt 110 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut komisjonile aruande

meetodite kohta, mida nende lipu all sõitvad kalalaevad kasutavad

satelliitseireseadme omavolilise muutmise vältimiseks. Komisjon edastab kõnealuse

teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 90 päeva enne aastakoosolekut.“

24) Artikkel 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1. Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas

andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõuetega, mida kohaldatakse vastavalt määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud

teisiti.

127

2. Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse käesolevas määruses

sätestatud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete rakendamiseks ja nende

täitmise tagamiseks, sealhulgas kaebuste ja rikkumistega seotud järelepärimiste

ning nendega seotud kohtu- või haldusmenetluste jaoks.

3. Käesoleva määruse kohaselt töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem kui kümme

aastat, välja arvatud juhul, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumiste puhul

võetavate järelmeetmete, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluste

võimaldamiseks. Sellistel juhtudel võib isikuandmeid säilitada maksimaalselt

20 aastat. Kui andmeid säilitatakse pikema aja jooksul, isikuandmed

anonüümitakse.“

128

25) Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a) punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b) artikli 7 lõigetes 1, 1b, 1c ja 2, artiklis 11, artikli 12 lõigetes 2 ja 5, artikli 16

lõigetes 1 ja 3, artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 21 lõigetes 1 ja 2, artikli 22

lõigetes 1–4, artikli 23 lõikes 6, artikli 24 lõigetes 1–3, artikli 25 lõigetes 5 ja 6,

artikli 26 lõikes 1, artikli 27 lõigetes 2, 3 ja 3a, artikli 28 lõikes 2, artikli 28a

lõigetes 1 ja 2, artikli 28b lõikes 1 ▌, artikli 28u lõikes 1, artikli 29 lõigetes 1 ja

2, artikli 30 lõikes 2, artikli 31 lõigetes 1 ja 1a, artikli 34 lõigetes 5 ja 6,

artikli 35 lõigetes 2 ja 3, artikli 35b lõikes 4, artikli 35e lõigetes 1 ja 2,

artiklis 36, artikli 37 lõikes 1, artikli 39 lõikes 2, artikli 40 lõigetes 2, 3 ja 4

ning artikli 41 lõigetes 1, 2 ja 4 kehtestatud tähtaegu;

c) artiklis 6 sätestatud nõuet vaatleja pardaloleku kohta;“;

b) punkt d jäetakse välja;

c) punkt f asendatakse järgmisega:

„f) artikli 7 lõikes 2, artiklis 11, artikli 12 lõigetes 2 ja 3, artikli 14 lõigetes 1 ja 2,

artikli 16 lõikes 1, artikli 17 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 2 ja 3, artikli 19

lõikes 1, artiklis 21, artikli 22 lõigetes 1–4, artikli 23 lõikes 6, artikli 24

lõigetes 1–3, artikli 25 lõikes 1, artikli 26 lõikes 1, artikli 27 lõigetes 2, 3 ja 3a,

artikli 28 lõikes 5, artikli 28a lõigetes 1 ja 2, artikli 28b lõikes 1, artiklis 28i,

artikli 28n lõikes 1, artiklis 28t, artikli 29 lõigetes 1 ja 2, artikli 29a lõikes 1 ▌,

artikli 31 lõikes 1, artikli 35a lõikes 3 ja artikli 35e lõikes 1 sätestatud andmete

liiki ja teabenõudeid;“;

129

d) lisatakse järgmised punktid:

„g) artikli 7 lõikes 1a sätestatud piirmäära;

h) artiklis 11a sätestatud majandamispiirkondade ja püügitegevuse liiki;

i) artikli 14 lõikes 1 sätestatud kokkupuute kriteeriume;

j) artikli 14 lõikes 1, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatud

vahemaid;

k) artikli 22 lõikes 4a sätestatud teavet laevade nimekirja kohta;

l) artiklis 28d sätestatud vaatlejate kvalifikatsioonikriteeriume;

m) artikli 28e lõikes 1 sätestatud vaatlejate koolitusnõuete loetelu;

n) artikli 28h lõikes 3 sätestatud vaatlusandmete valideerimise standardeid;

o) artikli 28k lõikes 2 sätestatud vaatlejate oluliste ohutusvahendite loetelu;

p) artikli 28p lõikes 2 sätestatud vaatlejate õiguste loetelu;

130

q) artikli 28q lõigetes 1 ja 2 sätestatud vaatlejate kohustuste loetelu;

r) artiklis 28r sätestatud liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite õiguste loetelu;

s) artiklis 28s sätestatud liidu kalalaevade käitajate ja kaptenite kohustuste

loetelu;

t) artiklis 28u sätestatud hädaolukorras tegutsemise korda;

u) artiklis 29a sätestatud kalalaevade märgistamise ja identifitseerimise nõudeid.“

26) IV lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa punktis 1 sätestatud tekstiga.

27) X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 2.

28) Lisatakse XIV, XV, XVI, XVII, XVIII, XIX ja XX lisa vastavalt käesoleva määruse I lisa

punktile 3.

131

Artikkel 3

Määruse (EL) 2019/833 muutmine

Määrust (EL) 2019/833 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 5 lõike 3 punktis a asendatakse sõnad „kõik kehtivate kalapüügivõimaluste all

loetletud kalavaruliigid“ sõnadega „kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud kalavarude

saak“.

2) Artikli 6 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) punktides d ja e asendatakse kellaaeg „24.00“ kellaajaga „23.59“;

b) lisatakse järgmine punkt:

„ea) lõpetab tursa sihtpüügi rajoonis 3L ajavahemikus, mis algab 15. aprillil 2025

kell 00.01 UTC ja lõpeb 30. juunil 2025 kell 23.59 UTC. Selle aja jooksul

tagavad liikmesriigid, et nende laevad piiravad kõnealuse kalavaru pardal

olevat ja ühes loomuses hoitavat saaki kooskõlas artikli 7 lõike 3 punktiga a

ning järgivad artikli 8 lõike 1 punkti b sätteid edasiliikumise kohta.“

3) Artikli 7 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tursk rajoonides 3L ja 3M, meriahven rajoonis 3LN ja pikklest rajoonis 3NO:

1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;“.

▌

132

4) Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kaotatud, mahajäetud või kõrvaleheidetud püügivahendid ja püügivahendite pardale

võtmine“;

b) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) ei jäta püügivahendeid tahtlikult maha ega heida kõrvale, välja arvatud

ohutusega seotud põhjustel.“

5) Artikli 27 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina lõikest 2 võib liikmesriik lubada, et tema lipu all sõitvate kalalaevade

pardal on vaatlejad kohal vähem kui 100 %, ent mitte vähem kui 25 % tema

laevastiku püügireisidest või päevadest, mil kalalaevad viibivad ühe kalendriaasta

jooksul reguleerimispiirkonnas, järgmistel juhtudel:

a) kui ▌ laevad püüavad sihtliike piirkondades, kus teiste liikide kaaspüük on

eeldatavasti ebaoluline;

133

b) kui lipuliikmesriik on esitanud teabe selle kohta, miks 100 % kohaloleku taset

ei järgita;

c) kui lipuliikmesriik on nõuetekohaselt dokumenteerinud ja põhjendanud

erakorralisi ja ettenägematuid asjaolusid, mis takistavad vaatlejate pardalolekut

100 % ulatuses, või

d) kui laev kasutab lipuliikmesriigi poolt heaks kiidetud elektroonilist

vaatlusprogrammi ja

i) lipuliikmesriik esitab oma elektroonilise vaatlussüsteemi nõuded ja

suunised NAFO tegevsekretärile ning saadab koopia komisjonile ja

EFCA-le ning

ii) lipuliikmesriik esitab käesoleva määruse lisa punktis 35 osutatud kaitse-

ja rakendusmeetmete II.M lisa täidetud koopia kolme kuu jooksul alates

elektrooniliselt jälgitavast reisist.

Lipuliikmesriik kontrollib oma laevade iga püügireisi puhul, kui vaatlejat ei ole

pardal, füüsiliselt laeva lossimist oma sadamates või hindab asjakohasel juhul muul

viisil pärast riskianalüüsi iga lossimist oma sadamates. Inspekteerimised

dokumenteeritakse käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja

rakendusmeetmete IV.C lisas ettenähtud kujul.“

134

6) Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Järelevalvemenetlus

1. Inspekteeriv liikmesriik tagab, et NAFO konventsiooni osalise lipu all sõitmise

õigusega kalalaeva iga vaatluse kohta reguleerimispiirkonnas kannavad tema

inspektorid vaatlusaruandesse järgmise teabe:

a) inspekteeriv konventsiooniosaline ja inspektori(te) identifitseerimisandmed;

b) inspekteerimisaluse identifitseerimisandmed või kutsung;

c) vaadeldud kalalaeva lipuriik, nimi ja kutsung;

d) vaadeldud kalalaeva tegevus vastavalt kaitse- ja rakendusmeetmete II.I.B lisas

sätestatule;

e) vaatluse kuupäev ja kellaaeg;

f) kalalaeva asukoht vaatluse ajal ning

g) kas on tehtud fotosid või videosalvestisi ja mis tahes muud asjakohased

tähelepanekud.

135

2. Inspekteeriv liikmesriik tagab, et kui inspektor märkab reguleerimispiirkonnas

NAFO konventsiooni osalise lipu all sõitvat kalalaeva, mille puhul on põhjust

kahtlustada käesoleva määruse ilmset rikkumist, ning kui viivitamatu

inspekteerimine ei ole otstarbekas, siis inspektor:

a) täidab käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete

IV.A lisa kohaselt järelevalvearuande. Kui inspektor on hinnanud loomuse

kogust ja saagi koostist, märgitakse järelevalvearuandesse kogu asjaomane

teave loomuse koostise kohta ning koguse hindamisel kasutatud meetod;

136

b) salvestab laeva fotod ja registreerib fotode tegemise asukoha, kuupäeva ja

kellaaja ning

c) edastab järelevalvearuande ja fotod viivitamata oma asjaomasele pädevale

asutusele.

3. Liikmesriigi pädev asutus:

a) edastab lõikes 1 osutatud vaatlusega seotud vaatlusaruande EFCA-le, kes

esitab selle NAFO tegevsekretärile 15 päeva jooksul pärast inspekteerimislaeva

sadamasse naasmist;

b) edastab lõikes 2 osutatud vaatlusega seotud järelevalvearuande EFCA-le, kes

esitab selle viivitamata NAFO tegevsekretärile ▌;

c) edastab taotluse korral fotode ja/või videosalvestiste koopiad ning mis tahes

muu olemasoleva vaatlusega seotud teabe EFCA-le, kes omakorda edastab

need laeva konventsiooniosalisest lipuriigile või lipuliikmesriigile, kui see on

inspekteerivast liikmesriigist erinev;

137

d) tagab tõendite turvalisuse ja säilitamise järgmisteks inspekteerimisteks.

4. Liikmesriigi pädev asutus, kes saab selle liikmesriigi lipu all sõitva laeva kohta

järelevalvearuande, mis on seotud lõikes 2 osutatud vaatlusega, viib läbi vajaliku

uurimise, et määrata kindlaks asjakohased järelmeetmed.

5. Liikmesriik esitab lõikes 4 osutatud uurimisaruande EFCA-le, kes saadab selle

NAFO tegevsekretärile ja komisjonile.“

7) Artikli 35 lõike 3 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:

„v) sihtpüük keeluajal, mis on vastuolus artikli 6 lõike 1 punktiga ea, või püük keelatud

võrgusilma suuruse, võre- või restivahega või ilma võret või resti kasutamata, mis on

vastuolus artikli 13 lõike 2 punktiga d, kui pardal ei ole vaatlejat ja laev püüab turska

rajoonis 3L.“

138

8) Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1. Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas

andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõuetega, mida kohaldatakse vastavalt määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud

teisiti.

2. Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse käesolevas määruses

sätestatud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete rakendamiseks ja nende

täitmise tagamiseks, sealhulgas kaebuste ja rikkumistega seotud järelepärimiste

ning nendega seotud kohtu- või haldusmenetluste jaoks.

139

3. Käesoleva määruse kohaselt töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem kui kümme

aastat, välja arvatud juhul, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumiste puhul

võetavate järelmeetmete, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluste

võimaldamiseks. Sellistel juhtudel võib isikuandmeid säilitada maksimaalselt

20 aastat. Kui andmeid säilitatakse pikema aja jooksul, isikuandmed

anonüümitakse.

4. Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud kohustustele

tagavad liikmesriigid artikli 4 lõike 2 punkti a, artikli 4 lõike 6, artikli 5 lõike 3

punkti c, artikli 10 lõike 2, artikli 15 lõike 4, artikli 22 lõigete 1, 5 ja 6, artikli 23

lõike 6, artikli 25 lõike 8, artikli 26 lõike 9, artikli 27 lõigete 3, 5, 6, 7 ja 15,

artikli 29 lõigete 1 ja 2, artikli 34 lõike 2, artikli 36 lõike 4, artikli 37 lõike 1 ja

artikli 39 lõike 8 kohaselt NAFO-le edastatud ja sealt saadud elektrooniliste

aruannete ja teadete konfidentsiaalsuse.“

140

9) Artikli 50 lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:

„o) artikli 6 lõike 1 punktis ea sätestatud keeluaegade muutmine;

p) kaaspüük, mida hoitakse pardal vastavalt artikli 7 lõikele 3;

q) teave, mille kalalaeva kapten ja liikmesriigid esitavad seoses kaotatud või

mahajäetud püügivahenditega ning püügivahendite pardale võtmisega, nagu on ette

nähtud artikli 15 lõigetes 1 ja 2;

r) erandid artikli 27 lõikes 3 sätestatud vaatlusprogrammist;

s) muudatused viites NAFO dokumendile liikmesriikide poolt artikli 30 lõike 1 punkti d

kohaselt kasutatava laevade tegevuste nimekirja kohta.“

10) Lisa punkt 38 asendatakse järgmisega:

„38) Käesoleva määruse artikli 30 lõike 2 punktis a ja artikli 45 punktis a osutatud kaitse-

ja rakendusmeetmete IV.A lisa kohane järelevalvearuande vorm.“

141

Artikkel 4

Määruse (EL) 2021/56 muutmine

Määrust (EL) 2021/56 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

„25) „elektrooniline seiresüsteem“ või „EMS“ – püügitegevuse videosalvestiste,

asukohaandmete ja/või anduriandmete kogumist toetav integreeritud riist- ja

tarkvarasüsteem, mis võimaldab analüüsida ja esitada elektroonilisi

seireandmeid.“

142

2) Artiklisse 4 lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Seinnoodalaevade suhtes, mis ületavad nende aastase püügi piirnormi, kohaldatakse

järgmisel aastal lõikes 1 osutatud keeluajast pikemat keeluaega järgmiselt:

a) seinnoodalaevade puhul, mis ületasid ▌ suursilm-tuuni aastase püügi piirnormi

1 200 tonni, pikendatakse keeluaega 10 päeva võrra;

b) seinnoodalaevade puhul, mis ületasid suursilm-tuuni aastase püügi piirnormi

1 500 tonni, pikendatakse keeluaega 13 päeva võrra;

143

c) seinnoodalaevade puhul, mis ületasid suursilm-tuuni aastase püügi piirnormi

1 800 tonni, pikendatakse keeluaega 16 päeva võrra;

d) seinnoodalaevade puhul, mis ületasid aastase püügi piirnormi 2 100 tonni,

pikendatakse keeluaega 19 päeva võrra;

e) seinnoodalaevade puhul, mis ületasid aastase püügi piirnormi 2 400 tonni,

pikendatakse keeluaega 22 päeva võrra.

1b. ▌ Lõike 1a kohased täiendavad püügikeelupäevad lisatakse asjakohasel juhul lõikes 1

osutatud esimest püügikeeluperioodi järgivate laevade püügikeelu algusele ja

lõikes 1 osutatud teist püügikeeluperioodi järgivate laevade keeluaja lõpule nii, et

esimese perioodi püügikeeld lõpeb igal aastal alati 8. oktoobril ja teine periood algab

alati 9. novembril.

144

1c. Lõike 1a kohaldamiseks tugevdab iga liikmesriik tuunipüügi seire- ja

kontrollisüsteemi, kasutades muu hulgas pardal olevate vaatlejate kogutud

vaatlusandmeid, püügipäevikuid, proovivõtmist sadamas ja tuunitöötlemisrajatistest

saadud teavet. Komisjon koostab ja esitab IATTC sekretariaadile lõplikud andmed

iga liikmesriigi lipu all sõitva laeva suursilm-tuuni aastase püügi kohta hiljemalt

järgmise aasta 15. veebruariks.

1d. Liikmesriigid hindavad iga nende lipu all sõitva laeva suursilm-tuuni saaki iga

püügireisi lõpus vahetult pärast püügireisi lõppu ja lossimisele vahetult järgnevatel

päevadel (näiteks vaatlejate hinnangud, laeva logiraamatu andmed, sumpadest võetud

proovid, konservitehaste andmed).“

145

3) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

Aruanne idatuuni aastase kaaspüügi kohta

Iga liikmesriik esitab komisjonile igal aastal aruande idatuuni kaaspüügi kohta, mis ei tohi

ületada 10 tonni aastas. Komisjon esitab selle teabe igal aastal IATTC sekretariaadile.“

4) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmised lõiked:

„2a. Liidu seinnoodalaevad võivad peibutuspüügivahendi külge kinnitatud

satelliitpoi desaktiveerida üksnes järgmistel juhtudel:

a) signaali vastuvõtu täielik kadumine;

b) randumine;

146

c) peibutuspüügivahendi omastamine kolmanda isiku poolt;

d) ajutine desaktiveerimine valitud keeluajal;

e) väljaspool järgmisi alasid:

i) meridiaanide 150° W ja 100° W ning paralleelide 8° N ja 10° S

vaheline ala;

ii) meridiaani 100° W ja Ameerika mandri ranniku ning paralleelide

5° N ja 15° S vaheline ala või

f) omandiõiguse üleminek.

147

2b. Liidu seinnoodalaevad võivad merel peibutuspüügivahendi külge kinnitatud

satelliitpoi kaugjuhtimise teel reaktiveerida järgmistel juhtudel: rannale uhutud

peibutuspüügivahendi leidmise hõlbustamiseks; pärast ajutist keeluajal

desaktiveerimist; omandiõiguse ülemineku korral peibutuspüügivahendi merel

kasutamise ajal.

2c. Liidu seinnoodalaevad teatavad lipuliikmesriigile igast peibutuspüügivahendi

külge kinnitatud satelliitpoi desaktiveerimisest või kaugjuhtimise teel

reaktiveerimisest vastavalt II ja III lisale. Liikmesriik saadab aruanded

komisjonile kord kuus vähemalt 60-päevaste, kuid mitte rohkem kui 70-

päevaste ajavahemike järel pärast desaktiveerimist või kaugjuhtimise teel

reaktiveerimist. Komisjon saadab aruanded IATTC sekretariaadile hiljemalt

90 päeva pärast satelliitpoide desaktiveerimist või kaugjuhtimise teel

reaktiveerimist.“;

148

b) lisatakse järgmine lõige:

„4a. Iga liikmesriik esitab komisjonile teabe lõike 4 rakendamise seisu kohta iga

kalendriaasta kohta vormingus, mis vastab IATTC saagi ja püügikoormuse

andmete esitamise standarditele, ning see teave tehakse analüüsimiseks

kättesaadavaks IATTC teadustöötajatele ja peibutuspüügivahendite ajutisele

töörühmale.“;

c) lõiked 5 ja 6 jäetakse välja. ▌

5) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja merest väljavõtmine

1. Haide, merikilpkonlaste või muude liikide takerdumise vähendamiseks kasutavad või

paigutavad liidu kalalaevad ümber üksnes peibutuspüügivahendeid, mis ei ole

valmistatud võrgust ega takermaterjalist vastavalt IV lisas sätestatud tehnilistele

kirjeldustele.

149

2. Sünteetilise mereprügi koguse vähendamiseks:

a) alates 1. jaanuarist 2026 tohivad liidu kalalaevade käitajad kasutada või ümber

paigutada üksnes IV lisas kindlaks määratud biolagunevuse I, II, III või IV

kategooriasse kuuluvaid triivivaid peibutuspüügivahendeid;

b) alates 1. jaanuarist 2029 tohivad liidu kalalaevade käitajad kasutada või ümber

paigutada üksnes IV lisas kindlaks määratud biolagunevuse I või II

kategooriasse kuuluvaid triivivaid peibutuspüügivahendeid.

3. Biolagunematuid materjale, eelkõige nailonköisi kasutatakse üksnes biolagunevuse I

ja II kategooriasse kuuluva peibutuspüügivahendi ujuva või veealuse komponendi

struktuuri tugevdamiseks ajutise lahendusena, kui biolagunevat alternatiivi ei ole.

150

4. Triivivate peibutuspüügivahendite triivimise, kaotsimineku või rannale uhtumise

vältimiseks võivad liikmesriigid konventsiooni alal tegutsevate kalalaevade või

selliste peibutuspüügivahendite merest väljavõtmise projekte rakendavate laevade

koostööalgatuste kaudu algatada triivivate peibutuspüügivahendite vabatahtlikke

merest väljavõtmise programme. Ilma et see piiraks peibutuspüügivahenditega

püüdvate seinnoodalaevade tavalist püügitegevust, piirduvad sellised merest

väljavõtmised triivivate peibutuspüügivahendite kogumisega nende lõplikuks

kõrvaldamiseks ega hõlma mis tahes liiki hooldust või kohandamist. Need laevad ei

tohi kasutada peibutuspüügivahendeid, välja arvatud juhul, kui need on püügiloaga

seinnoodalaevad. Merest väljavõtmise vabatahtliku programmi raames kogutud

triivivad peibutuspüügivahendid võetakse merest välja ja tuuakse sadamasse

ringlussevõtuks või kasutuselt kõrvaldamiseks.“

151

6) Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 7a

Sadamariigi meetmed

1. Liikmesriik, kes soovib anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide

kalalaevadele, mille pardal on konventsiooni alal püütud IATTC kalandustooted või

sellistest kalavarudest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas või

merel lossitud või ümber laaditud, peab:

a) määrama sadamad, kuhu kolmanda riigi kalalaevad võivad taotleda sisenemist

vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

b) määrama kontaktpunkti määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 kohase eelteatise

vastuvõtmiseks;

c) määrama kontaktpunkti määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõike 3 kohaste

inspekteerimisaruannete vastuvõtmiseks.

152

2. Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide ja määratud sadamate loetelu

muudatused komisjonile vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon

edastab selle teabe IATTC sekretariaadile vähemalt seitse päeva enne muudatuste

jõustumist.

3. Kalalaevade kaptenid võimaldavad ohutut kalalaeva pardale tulekut, teevad koostööd

IATTC määratud sadamate pädeva asutusega, hõlbustavad inspekteerimist ja

teabevahetust ning ei takista, hirmuta ega sega ning ei sunni teisi isikuid takistama,

hirmutama või segama sadama ▌ inspektoreid nende tööülesannete täitmisel.

Artikkel 7b

Laevaseiresüsteem

1. Liidu kalalaevad tagavad, et laevaseiresüsteemi kogutud teave sisaldab järgmist:

153

a) laeva tunnusandmed;

b) laeva geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraadid) veaga vähem kui 100

meetrit usaldatavustasemel 98 %;

c) laeva asukoha kindlaksmääramise kuupäev ja kellaaeg (UTC) ning

d) laeva kiirus ja kurss.

2. Liikmesriikide maismaal asuv kalapüügi seirekeskus kogub lõikes 1 osutatud teavet

õngejadalaevade puhul vähemalt iga nelja tunni järel ja muude laevade puhul

vähemalt iga kahe tunni järel.

3. Laevadele paigaldatud laevaseiresüsteemi seadmed on vähemalt rikkumist tuvastada

võimaldavad (ehk kõik seadme omavolilise muutmise katsed on elektroonilise seire

teenuse osutajale ja laeva omanikule tuvastatavad ning neist teatatakse vastavale

laeva lipuriigi pädevale asutusele), täisautomaatselt ja korrapäraselt asukohaandmeid

edastavad, keskkonnatingimustest sõltumatult alati toimivad ning aruannete ja

teadete käsitsi edastamist võimaldavad.

154

4. Defektse satelliitseireseadmega liidu kalalaeval ei lubata püügireisi alustada. Kui

seade lakkab toimimast või sellel tekib tehniline tõrge üle 30 päeva kestva püügireisi

ajal, tuleb see parandada või asendada kohe, kui laev sadamasse siseneb.

5. ▌ Kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadme sellise tehnilise rikke või

mittetoimimise korral, mis takistab kahe järjestikuse edastuse vastuvõtmist, alustab

laeva kapten käsitsi edastamist vastavalt lõikele 6 ning seade parandatakse või

asendatakse 30 päeva jooksul. Seda kohaldatakse üksnes juhul, kui pädevad asutused

on ammendanud kõik mõistlikud meetmed edastamise tagamiseks ja kui pardal ei ole

teist toimivat satelliitseireseadet.

155

6. Defektse satelliitseireseadmega liidu kalalaev edastab kalapüügi seirekeskusele või

asjaomasele pädevale asutusele vähemalt iga kuue tunni järel aruanded, mis

sisaldavad lõikes 1 osutatud teavet, asjakohaste sidevahendite abil (näiteks raadio,

veebipõhine aruandlus, elektronpost, faks või teleks).

Artikkel 7c

Elektroonilised seiresüsteemid ja laevaseirekavad

▌

1. Liidu kalalaevad järgivad konventsiooni alal elektroonilise seiresüsteemi (EMS)

rakendamisel VI ja VII lisas sätestatud tehnilisi miinimumnõudeid,

toimivusstandardeid ja andmenõudeid.

2. Komisjon vaatab VI lisas sätestatud tehnilised miinimumnõuded, toimivusstandardid

ja andmenõuded korrapäraselt läbi, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja

prioriteetide muutusi ning eri suuruse, püügivahendite ja püügitavadega laevade

erinõudeid.

156

3. Tehnilised miinimumnõuded ja toimivusstandardid ning EMSiga kaetavad ja

kaamera(te)ga jäädvustavad tegevused ning üldised soovitused EMSi seadmete

konfiguratsioonide kohta on sätestatud VI lisas. Kõnealuseid tehnilisi

miinimumnõudeid ja toimivusstandardeid järgivatel sarnase konstruktsiooniga

laevadel või laevade rühmadel peab olema laeva või laevade konstruktsioonil ja

spetsifikatsioonil põhinev laevaseirekava.

4. EMSi seadmed koguvad automaatselt ja autonoomselt EMSi kirjeid, et genereerida

nõutavad elektroonilise seire andmed, ning need seadmed peavad olema rikkumist

tuvastada võimaldavad (ehk kõik seadme omavolilise muutmise katsed on

elektroonilise seire teenuse osutajale ja laeva omanikule tuvastatavad ja neist

teatatakse vastavale laeva lipuriigi pädevale asutusele). VII lisas on iga laevatüübi

kohta sätestatud nii kohustuslikud minimaalsed andmeväljad, mida EMS peab

koguma, kui ka vabatahtlikud andmeväljad, mida EMS võib koguda.

157

5. Kui liikmesriik kavatseb saavutada kalandusandmete esitamise EMSi kaudu, töötab

ta iga tuuni või tuunilaadseid liike püüdva laeva või laevade rühma (näiteks

seinnoodalaevad või kõik õngejadalaevad või kõik teatava suurusega

õngejadalaevad) jaoks välja EMSi laevaseirekava, mille alusel tuleb EMSi seadmeid

kasutada.

6. Sarnase konstruktsiooniga laevadel või laevade rühmadel, mis kasutavad

elektroonilisi seiresüsteeme, järgivad VI lisas sätestatud miinimumnõudeid ja

kohaldavad IATTC EMSi miinimumnõudeid, peab olema laevaseirekava, mis

põhineb VI lisa kohasel laeva või laevade konstruktsioonil ja spetsifikatsioonil.

7. Laevaseirekavas kirjeldatakse EMSi seadmete konfiguratsiooni, komponente ja

paigaldamist igale laevale ning see konfiguratsioon peab võimaldama koguda EMSi

kirjeid, mis vastavad kõigile kõnealuses kavas esitatud asjakohastele kohustuslikele

miinimumnõuetele ja tehnilistele kirjeldustele. Laevaseirekava nõutav sisu on

sätestatud VIII lisas. Liikmesriigid võivad valida laevaseirekava muu vormingu,

tingimusel et see vastab VIII lisa punktis 4 sätestatud miinimumnõuetele.

158

8. Liikmesriigi heakskiidetud laevaseirekava koopiat hoitakse iga laeva pardal alati, kui

laeva tegevuse jälgimiseks kasutatakse EMSi seadmeid.

9. Kõigist laevaseirekava muudatustest, sealhulgas seoses EMSi seadmetega, teatatakse

heakskiitmiseks laeva lipuliikmesriigi asutusele.

10. EMSi kirjete salvestamise ja säilitamise, andmete hankimise ja andmete

läbivaatamise ning aruandluse standardid on sätestatud IX lisas.

11. Laevaseirekavaga liidu kalalaeva kapten tagab, et:

a) EMSi seadmete rikete korral teatatakse riketest niipea kui võimalik laeva

lipuliikmesriigi asjaomasele asutusele ja asjakohasel juhul teenuseosutajale;

b) laeva pardal võimaldatakse füüsilist juurdepääsu EMSi seadmete

komponentidele, kui laeva lipuliikmesriigi asutus või mis tahes volitatud isik

seda taotleb;

159

c) vastavalt laevaseirekavale ja kaameravaadetele, mis võimaldavad koguda

käesoleva määruse VI lisas sätestatud miinimumandmeid, on kaameratel

takistusteta vaade ning objektiive või objektiivikatteid puhastatakse vastavalt

vajadusele;

d) saagi ja kaaspüügi käitlemine võimaldab, niivõrd kui see on võimalik,

elektroonilise seire kaameratel saada piisava ülevaate VI lisas sätestatud

asjakohaste andmeväljade andmete kogumisest (näiteks liikide määramine,

saagi koostis jne);

e) elektroonilise seire kirjete edastamine või hankimine toimub vastavalt IX lisas

sätestatud nõuetele;

f) EMSi seadmeid ei muudeta omavoliliselt (näiteks süsteemi lahtiühendamine,

kaamerate ümberpaigutamine või vaate varjamine, kaamerate või andurite

lahtiühendamine, EMSi seadmete käsitsi väljalülitamine, süsteemi tahtlik

lõhkumine), kui lipuliikmesriik või selle liikmesriigi volitatud isik ei ole

andnud muutmiseks luba või korraldust.

160

12. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, et koguda kalandusandmeid IATTC

sekretariaadile esitamiseks, tagavad, et enne EMSi andmete esitamist IATTC

sekretariaadile vastavad nende lipu all sõitvad laevad järgmistele EMSi

miinimumstandardite ja -nõuete kohustuslikele elementidele:

a) liikmesriikide elektroonilise seire programme arendatakse ning kavandatakse ja

rakendatakse viisil, mis tagab, et need on läbipaistvad ja saadud andmed on

IX lisa kohaselt kontrollitavad;

b) elektroonilise seire andmete sünteesimisel analüüsivad EMSi kirjeid

liikmesriigi volitatud ettevõtted või liikmesriigi institutsioonid või ▌ asutused,

kellel on vajalik koolitus, teadmised, oskused ja võimed, et tagada

elektroonilise seire kirjete tulemuslik analüüs ja EMSi andmete genereerimine;

see hõlmab liikide piisavalt täpset määramist;

161

c) EMSi teenuse osutaja või EMSi seadmed ise esitavad iga tema jurisdiktsiooni

alla kuuluva laeva pardal olevate EMSi seadmete tehnilise seisukorra aruande;

d) EMSi seadmete rikke puhuks kehtestatakse reeglid ja kord ning nimetatud

reegleid ja korda järgitakse.

13. Liikmesriigid esitavad komisjonile EMSi programmi kirjelduse, milles on

üksikasjalikult esitatud vähemalt järgmine teave:

a) programmis kasutatavad laevaseirekavad;

b) kalandusasutuste ja laeva omaniku, kapteni ning laevapere kohustused

seadmete paigaldamisel ja hooldamisel, sealhulgas kaamerate regulaarsel

puhastamisel, ning EMSi mehaaniliste või tehniliste rikete korral meetmete

võtmisel;

c) andmete salvestamise, hankimise ja edastamise protokollid kooskõlas

IX lisaga;

162

d) sisemise aruandluse protokollid ja järelmeetmed seoses EMS standarditega

vastuolus oleva tegevuse võimaliku tuvastamisega, sealhulgas reeglid ja kord

EMSi seadmete rikke korral.

14. Komisjon esitab EMSi programmi kirjelduse IATTC sekretariaadile enne, kui

elektroonilise seire programm hakkab IATTC sekretariaadile andmeid saatma.

Liikmesriigid teatavad komisjonile oma riigisisese EMSi programmi mis tahes

muudatustest. Komisjon teavitab sellistest muudatustest IATTC sekretariaati.

15. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, et koguda kalandusandmeid IATTC-

le esitamiseks, esitavad IATTC sekretariaadile iga aasta kohta EMSi andmed, mis on

kogutud kooskõlas käesolevas määruses sätestatud miinimumnõuetega ning

kooskõlas andmete esitamise tähtaegadega või järgmise aasta lõpuks, kasutades VI,

VII ja IX lisas kirjeldatud vorminguid ja suuniseid.

163

16. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, et koguda kalandusandmeid IATTC-

le esitamiseks, esitavad iga aasta 15. märtsiks komisjonile laevaseirekavade

laevastiku tasandil kokkuvõtte, milles kirjeldatakse nende elektroonilise seire

programmi(de) rakendamist eelneval aastal, sealhulgas vähemalt EMSi kasutavate

laevade arvu püügivahendite tüüpide ja püügipiirkondade kaupa; laevastikus

rakendatavate EMSi konfiguratsioonide hulk; laevakaptenitele ja laevaperedele

liikmesriikide poolt kehtestatud EMSi nõuete üldine kirjeldus; saavutatud katvuse

protsent püügipiirkondade ja püügivahendite tüüpide kaupa; üksikasjad selle kohta,

kuidas katvustasemeid arvutati, ning asjakohasel juhul teave nõuete täitmise

järelevalve kohta. Komisjon esitab iga aasta 30. märtsiks IATTC sekretariaadile

aruande elektroonilise seire programmi(de) rakendamise kohta eelneval aastal.“

164

7) Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Siidhallhaid

1. Keelatud on pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa või müügiks

pakkuda konventsiooni alal seinnoodalaevadega püütud siidhallhaide (Carcharhinus

falciformis) rümpasid või nende osi.

2. Liidu seinnoodalaevad vabastavad siidhallhaid võimaluse korral elusalt.

3. Kui siidhallhaid püütakse ja külmutatakse tahtmatult osana seinnoodalaeva

tegevusest ja kui ametiasutused on kohal lossimiskohas, loovutatakse siidhallhai

neile tervikuna. Kui ametiasutused ei ole kättesaadavad, ei tohi tervikuna

loovutatavat siidhallhaid müüa ega vahetada, aga selle võib annetada koduseks

inimtoiduks. Sel viisil loovutatud siidhallhaidest tuleb teatada IATTC sekretariaadile.

165

4. Õngejadalaevad, mis püüavad haisid kaaspüügina, peavad piirama siidhallhaide

kaaspüügi eluskaalu alusel maksimaalselt 20 %ga kogupüügist püügireisi kohta.

Triivõngejadadega segapüügil (mille puhul suurem osa õngekonksudest paikneb

vähem kui 100 meetri sügavusel ja sihtliikide hulgas ei ole mõõkkala) piiratakse alla

100 cm kogupikkusega siidhallhaide püüki 20 %ni püügireisi jooksul püütud

siidhallhaide koguarvust.

5. Triivõngejadadega segapüügil, mille alla 100 cm kogupikkusega siidhallhai kaaspüük

ületab aastas keskmiselt 20 % siidhallhaide kaalust, keelavad liikmesriigid igal aastal

kolme järjestikuse kuu jooksul terasest landitrosside kasutamise. Siidhallhaide

keskmine osakaal saagis arvutatakse eelmise kalendriaasta andmete põhjal.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka uute laevade suhtes, mis sisenevad mitme liigiga

püügipiirkondadesse ja laevade suhtes, mille kohta ei ole vahetult eelneva perioodi

andmed kättesaadavad.

166

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla

12 meetri ja mis kasutavad käsitsi käitatavaid püügivahendeid (ehk ilma mehaaniliste

või hüdrauliliste vintsideta) ja mis ei anna püügireisi jooksul kordagi emalaevadele

saaki üle.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga aasta 15. septembrit lõikes 5 osutatud

terasest landitrosside piiratud kasutamise ühtse ajavahemiku, mida kalendriaasta

jooksul järgitakse. Komisjon teavitab sellest IATTC sekretariaati enne iga aasta

1. oktoobrit.

8. Liikmesriigid nõuavad siidhallhaide püügiandmete kogumist ja esitamist vastavalt

IATTC andmete esitamise nõuetele. Liikmesriigid registreerivad vaatlusprogrammide

ja muude vahendite abil ka kõikidesse püügivõimsuse klassidesse kuuluvate

seinnoodalaevade püütud ja vabastatud siidhallhaide arvu ja seisundi (surnud või

elus) ning esitavad need andmed IATTC sekretariaadile.

167

9. Liidu kalalaevad ei tohi vastavalt IATTC teadustöötajate soovitusele püügiga

tegeledaIATTC kindlaks määratud siidhallhaide poegimisaladel. Komisjon edastab

teabe siidhallhaide poegimisalade kohta liikmesriikidele. Liikmesriigid teevad selle

teabe kättesaadavaks nende lipu all sõitvate kalalaevade käitajatele.“

8) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Haide ohutu vabastamine

1. Liidu kalalaevad vabastavad võimaluse korral viivitamata ja kahjustusteta kõik

püütud elusad haid, mida pardale ei jäeta, ▌ kohe, kui neid konksu küljes, võrgus või

tekil märgatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse inimeste ohutust. Nad heidavad

ühtlasi tagasi surnud haid, mida pardale ei jäeta saagi ega kaaspüügina. ▌

168

2. Seinnoodalaevad kohaldavad lõikes 1 osutatud toimingus osalevate isikute ohutuse

tagamiseks järgmisi meetmeid:

a) haid vabastatakse võimalikult kiiresti võrgust ja lastakse ookeani tagasi kohe,

kui neid võrgus märgatakse;

b) tekile tõstetud haid lastakse vette tagasi niipea kui võimalik, kasutades kas

rampi, mis viib tekilt avauseni laeva küljel, või evakuatsiooniluuke. Kui rampe

ega evakuatsiooniluuke ei ole, tõstetakse haid võimaluse korral vette tropi või

lastivõrguga, kasutades kraanat või sarnast seadet▌;

c) haide käitlemisel on keelatud kasutada kongitsaid, konksusid või sarnaseid

vahendeid;

d) haisid ei tohi tõsta peast, sabast, lõpustest ega hingatsitest ega kasutades hai

keha ümber või läbi hai keha pandud sidumistraati. Haide kehadesse ei tohi

teha auke (näiteks tõstetrossi panemiseks läbi hai);

▌

169

e) vaalhaide (Rhincodon typus) tõstmine laeva pardale on keelatud, samuti

vaalhaide seinnoodast väljavedamine (näiteks puksiirtrosside abil).

3. ▌Õngejadalaevad kohaldavad lõikes 1 osutatud toimingus osalevate isikute ohutuse

tagamiseks järgmisi meetmeid:

a) haid lastakse võimalikult kiiresti ▌ookeani tagasi kohe, kui neid konksu küljes

märgatakse;

b) tekile tõstetud haid lastakse vette tagasi niipea kui võimalik, kasutades kas

rampi, mis viib tekilt avauseni laeva küljel, või evakuatsiooniluuke. Kui rampe

ega evakuatsiooniluuke ei ole, tõstetakse haid võimaluse korral vette tropi või

lastivõrguga, kasutades kraanat või sarnast seadet ▌;

170

c) haide käitlemisel on keelatud kasutada kongitsaid, konksusid või sarnaseid

vahendeid;

d) haisid ei tohi tõsta peast, sabast, lõpustest ega hingatsitest ega kasutades hai

keha ümber või läbi hai keha pandud sidumistraati. Haide kehadesse ei tohi

teha auke (näiteks tõstetrossi panemiseks läbi hai);

e) vaalhaide (Rhincodon typus) tõstmine laeva pardale on keelatud, samuti

vaalhaide ▌ väljavedamine (näiteks puksiirtrosside abil);

f) võimaluse korral jäetakse haid vette;

g) jadaõnge lipsu lõikamiseks võimalikult konksu lähedalt tuleb kasutada

tamiililõikurit, nii et looma külge jääv lipsu osa oleks võimaluse korral lühem

kui 1 meeter.

171

4. Lisaks käesoleva artikli lõikele 1 kohaldavad liidu kalalaevad haide suhtes ohutu

käitlemise ja vabastamise head tava kooskõlas resolutsiooni C-24-05 3. ja 3.1. lisa

suunistega.“

9) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Andmete kogumine hailiikide kohta

1. Liidu kalalaevade kaptenid koguvad püügiandmeid siidhallhaide ja vasarhaide kohta

ning esitavad need lipuliikmesriigile, kes esitab need andmed iga aasta 15. juuniks

komisjonile. Komisjon edastab need andmed IATTC sekretariaadile iga aasta

30. juuniks.

2. Iga liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. juuniks IATTC aruandluskorra

kohaselt andmed, mis käsitlevad saaki, püügikoormust püügivahendite tüüpide

kaupa, haide lossimist ja nendega kauplemist (võimaluse korral liikide kaupa),

sealhulgas kättesaadavad varasemad andmed. Komisjon edastab need andmed

IATTC sekretariaadile iga aasta 30. juuniks.

172

3. Liidu kalalaevadel viibivad vaatlejad registreerivad püütud ja vabastatud

siidhallhaide ja vasarhaide arvu ja seisundi (surnud või elus).

4. Liikmesriigid esitavad vaatlusprogrammide ja elektroonilise seire programmide

kaudu või muul viisil ka kõigi püütud haide liigi määramise andmed, arvu ja seisundi

(surnud või elus) kooskõlas kohaldatavate seirenõuetega, sealhulgas juhuslikult

püütud ja vette tagasi lastud haide liigid, kõikidesse püügivõimsuse klassidesse

kuuluvate seinnoodalaevade ja õngejadalaevade kohta.“

10) Artikli 20 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„q) kehtiv konventsiooni alal kala püüdmise ja/või ümberlaadimise luba.“

11) Artiklisse 25 lisatakse järgmine lõige:

173

„6.Liikmesriigid esitavad peibutuspüügivahendite kohta artikli 6 kohaselt kogutud

andmed komisjonile hiljemalt 75 päeva enne teadusliku nõuandekomitee iga korralist

koosolekut. Komisjon edastab selle teabe IATTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva

enne teadusliku nõuandekomitee koosolekut.“

12) Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige:

„-1. Liikmesriigid täidavad IATTC resolutsioonide täitmist käsitleva

standardküsimustiku, millele on osutatud resolutsiooni C-22-02 I lisas, hiljemalt

75 päeva enne IATTC komisjoni poolt vastu võetud meetmete rakendamise

kontrollikomitee (edaspidi „kontrollikomitee“) aastakoosolekut. Komisjon edastab

selle teabe IATTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne kontrollikomitee

koosolekut.“

174

13) Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1. Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas

andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõuetega, mida kohaldatakse vastavalt määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud

teisiti.

2. Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse käesolevas määruses

sätestatud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete rakendamiseks ja nende

täitmise tagamiseks, sealhulgas kaebuste ja rikkumistega seotud järelepärimiste

ning nendega seotud kohtu- või haldusmenetluste jaoks.

175

3. Käesoleva määruse kohaselt töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem kui kümme

aastat, välja arvatud juhul, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumiste puhul

võetavate järelmeetmete, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluste

võimaldamiseks. Sellistel juhtudel võib isikuandmeid säilitada maksimaalselt

20 aastat. Kui andmeid säilitatakse pikema aja jooksul, isikuandmed

anonüümitakse.

4. Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud kohustuste

täitmisele peavad liikmesriigid, laevakaptenid ja vaatlejad tagama käesoleva

määruse artikli 10 lõike 3, artikli 19 lõigete 5 ja 8 ning artikli 21 lõike 6 kohaselt

IATTC sekretariaadile edastatud ja sealt saadud elektrooniliste aruannete ja

teadete konfidentsiaalsuse.“

176

14) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 27a

Suunised

Komisjon annab konventsioonialal kalapüügivõimalusi omavatele liikmesriikidele kõik

IATTC välja töötatud suunised haide ohutu käitlemise ja vabastamise parimate tavade

kohta.

Asjaomased liikmesriigid tagavad kõnealuste suuniste edastamise asjaomastes

püügipiirkondades kala püüdvate nende lipu all sõitvate laevade kaptenitele. Kõnealused

kaptenid võtavad kõik võimalikud vajalikud meetmed nende suuniste kohaldamiseks.“

15) Artikli 28 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) punkt o asendatakse järgmisega:

„o) käesoleva määruse lisad;“;

b) lisatakse järgmine punkt:

„p) ▌ artikli 26 lõikes -1 sätestatud viide IATTC resolutsioonide täitmist

käsitlevale standardküsimustikule.“

177

16) Lisa nummerdatakse ümber I lisaks ja lisatakse II, III, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa

kooskõlas käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 5

Määruse (EL) 2022/2056 muutmine

Määrust (EL) 2022/2056 muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Üldmeetmed haide kaitseks

1. Liidu õngejadalaevad, mis püüavad tuuni ja purikalalasi 20° põhjalaiuse ja 20°

lõunalaiuse vahel, ei tohi kasutada õngenööre jadaõnge lipsudeks või landitrossideks

ning neil on keelatud kasutada haipüüginööre või jadaõnge lipse, mis on kinnitatud

otse õngejada ujukite külge, või rippõngejadasid, mida nimetatakse

haipüüginöörideks, nagu on kirjeldatud VI lisas. Kui laeva pardal on jadaõng, milles

kasutatakse õngenööre jadaõnge lipsudeks või landitrossideks, tuleb see hoida

stoovituna.

178

2. Liidu kalalaevad, mille pardal on vaatleja või elektroonilise seire kaamera, tagavad

laevapere ja vaatleja ohutust arvesse võttes, et püütud haid, mida ei tohi pardal hoida,

tuuakse enne nende vabaks lõikamist laeva kõrvale, et hõlbustada liikide määramist.

3. Liidu õngejadalaevade püütud haid, mida pardal ei hoita, vabastatakse laevapere ja

vaatleja ohutust arvesse võttes võimalikult kiiresti järgmiselt:

a) võimaluse korral haid vette jättes ning

b) kasutades tamiililõikurit, et lõigata jadaõnge lips läbi võimalikult konksu

lähedalt.“

179

2) Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

„5. Kalalaev loovutab seinnoodalaeva tegevuse käigus tahtmatult püütud ja külmutatud

pikkuim-hallhai isendid pädevatele asutustele või heidab need lossimise või

ümberlaadimise kohas vette tagasi. Pädevad asutused ei tohi sel viisil loovutatud

pikkuim-hallhaisid müüa ega vahetada, aga need võib annetada kodumajapidamistele

inimtoiduks.“

3) Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:

„6. Kalalaev loovutab seinnoodalaeva tegevuse käigus tahtmatult püütud ja külmutatud

siidhallhai isendid pädevatele asutustele või heidab need lossimise või

ümberlaadimise kohas vette tagasi. Pädevad asutused ei tohi sel viisil loovutatud

siidhallhaisid müüa ega vahetada, aga need võib annetada kodumajapidamistele

inimtoiduks.“

180

4) Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige:

„4. Kõigil õngejada- ja seinnoodalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber

laadida, säilitada, lossida või müügiks pakkuda vaalalisi (Cetacea infraselts)

tervenisti või osadena.“

5) Artikli 24 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) mis sõidavad konventsiooniga ühinemata riikide lipu all ning mida käitavad

konventsiooniosalised prahtimise, rendi või muu samalaadse mehhanismi alusel, mis

vastavad kaitse- ja majandamismeetmetele.“

6) Artikli 37 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) vaalaliste ohutu käitlemine ja vabastamine.“

7) Artikli 38 lõikesse 3 lisatakse järgmised punktid:

„j) käesoleva määruse rakendamisel vaalaliste kaitse valdkonnas tehtud edusammud,

sealhulgas teave, mis on kogutud kokkupuute kohta vaalalistega konventsiooniga

hallatava püügitegevuse käigus;

k) idatuuni (Thunnus orientalis) kaaspüük.“

181

Artikkel 6

Määruse (EL) 2022/2343 muutmine

Määrust (EL) 2022/2343 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

„18) „elektrooniline seiresüsteem“ või „EMS“ – püügitegevuse videosalvestiste,

asukohaandmete ja/või anduriandmete kogumist toetav integreeritud riist- ja

tarkvarasüsteem, mis võimaldab analüüsida ja esitada elektroonilisi seireandmeid.“

2) Artiklisse 4 lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Liidu seinnoodalaevad ei tohi troopikatuuni vette tagasi heita pärast püügitoimingu

etappi, kus noot on täielikult kokku tõmmatud ja rohkem kui pool noodast on välja

võetud. Kui seadmete rikked mõjutavad nooda kokkutõmbamise ja väljavõtmise

protsessi nii, et seda nõuet ei ole võimalik täita, peab laevapere tegema jõupingutusi

tuuni ja mittesihtliikide võimalikult kiireks vabastamiseks.

182

1b. Liidu seinnoodalaevad hoiavad võimaluse korral pardal ja lossivad kogu muude kui

lõikes 1 osutatud tuunide, ebaserioolide, harilike kuldmakrellide, ogaselglaste,

purikalalaste, vahuude ja harilike noolhaugide saagi, välja arvatud inimtoiduks

kõlbmatud kalad.“

3) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Vabatahtlik püügikeeld

1. Liikmesriigid võivad otsustada keelata nende lipu all sõitvatel laevadel ▌ piirkonnas

suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja triiptuuni püügi vähemalt 31 järjestikuseks päevaks.

Liikmesriigid võivad nimetatud keelu kohaldamisalast välja jätta alla 12 meetri

pikkused laevad, mis püüavad kala liikmesriigi majandusvööndis.

2. Liikmesriigid, kes otsustavad kehtestada lõikes 1 osutatud püügikeeluaja, teatavad

valitud püügikeeluaja komisjonile hiljemalt iga aasta 15. detsembriks. Komisjon

edastab selle teabe IOTC sekretariaadile hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.“

183

4) Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Triivivate peibutuspüügivahendite haldamine

1. Triivivaid peibutuspüügivahendeid ja mõõtepoisid tohivad kasutada üksnes

seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad.

2. Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad kasutavad triivivaid

peibutuspüügivahendeid üksnes koos mõõtepoiga, mis on aktiveeritud ja

registreeritud triivivate peibutuspüügivahendite registris pärast seda, kui IOTC on

võtnud kasutusele triivivate peibutuspüügivahendite registri. Muude poide, näiteks

raadiopoide kasutamine on keelatud.

3. Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad aktiveerivad mõõtepoid üksnes

juhul, kui poid on füüsiliselt pardal, ja reaktiveerivad mõõtepoid alles pärast seda,

kui need on sadamasse tagasi toodud ja nende lipuliikmesriik on neile loa andnud.

184

4. Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad võtavad kõik mõistlikud

ettevaatusabinõud, et vältida triivivate peibutuspüügivahendite ja mõõtepoide

juhuslikku kaotsiminekut, ning neil on keelatud triivivaid peibutuspüügivahendeid

või nendega seotud mõõtepoisid tahtlikult vette tagasi heita, välja arvatud vääramatu

jõu korral.

5. Enne triiviva peibutuspüügivahendi kaotsiminekust teatamist püüavad

seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad sellise kadunud triiviva

peibutuspüügivahendi asukoha võimalikult kiiresti kindlaks teha ja selle pardale

võtta.

6. Kui seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad võtavad pardale triiviva

peibutuspüügivahendi külge kinnitatud mõõtepoi, ei tohi triivivat

peibutuspüügivahendit ilma mõõtepoita merre jätta.

7. Liikmesriigid koostavad oma kalalaevadele riiklikud majandamiskavad triivivate

peibutuspüügivahendite kasutamise kohta. Majandamiskavas järgitakse 2. lisa A

osas sätestatud suuniseid.

185

8. Liikmesriigid esitavad lõikes 7 osutatud majandamiskava komisjonile hiljemalt

75 päeva enne IOTC iga-aastast koosolekut. Seda ei kohaldata liikmesriikide

suhtes, kes on oma kava esitanud enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise

kuupäev].

Majandamiskavade edasistest muudatustest teatatakse komisjonile hiljemalt

75 päeva enne IOTC iga-aastast koosolekut.

Artikkel 8b

Peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja valmistamine

1. Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad kasutavad üksnes selliseid

triivivaid peibutuspüügivahendeid, mille konstruktsioon ja valmistamine vastavad

järgmistele 3.a lisas näitena esitatud nõuetele:

a) triiviva peibutuspüügivahendi mis tahes osa puhul on keelatud kasutada

võrkmaterjale;

186

b) kasutatakse ainult takerdumiskindlaid materjale ja disainilahendusi ning

c) veealuse osa pikkus ei tohi ületada 50 meetrit.

2. Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad:

a) ei kasuta alates 1. jaanuarist 2026 enam ühtegi V kategooria triivivat

peibutuspüügivahendit ja kasutavad ainult 3.b lisas määratletud biolagunevuse

I, II III ja IV kategooriasse kuuluvaid triivivaid peibutuspüügivahendeid;

b) kasutavad alates 1. jaanuarist 2027 ainult 3.b lisas määratletud biolagunevuse I

ja II kategooria triivivaid peibutuspüügivahendeid ning

c) kasutavad alates 1. jaanuarist 2029 ainult 3.b lisas määratletud biolagunevuse

I kategooria triivivaid peibutuspüügivahendeid.

3. Mõõtepoid, mis on kinnitatud triiviva peibutuspüügivahendi külge, märgistatakse

püsivalt ja selgelt oma kordumatu viitenumbriga (mõõtepoi tootja antud tunnus) ja

IOTC kordumatu laevatunnusega.

187

4. Triivivad peibutuspüügivahendid märgistatakse ▌ püsivalt IOTC sekretariaadi

esitatud spetsiaalse triiviva peibutuspüügivahendi kordumatu tunnusega. Nimetatud

märgistus peab olema mõõtepoi märgistusest eraldi.

5. Seinnoodalaevad ja nendega seotud varustuslaevad, mis puutuvad kokku

peibutuspüügivahenditega, mis ei vasta käesoleva artikli kohastele konstruktsiooni ja

valmistamise nõuetele, peavad sellised triivivad peibutuspüügivahendid võimaluse

korral viivitamata veest välja võtma. Seinnoodalaevad ja nendega seotud

varustuslaevad teatavad sellistest juhtudest oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid

esitavad teabe komisjonile, kes omakorda edastab selle IOTC sekretariaadile.

6. Liikmesriigid esitavad vastavalt artikli 51 lõikele 5 teabe biolagunevate triivivate

peibutuspüügivahendite kasutamise seisu kohta.

188

Artikkel 8c

Triivivate peibutuspüügivahenditega seotud aruandekohustused

1. Liidu kalalaevad registreerivad ujuvobjektiga (triiviv peibutuspüügivahend või palk)

ja/või mõõtepoiga seotud mis tahes püügitegevuse alates ujuvobjekti

kasutuselevõtust kuni kasutamise lõpuni, kasutades 3. lisas sätestatud konkreetseid

andmeelemente ja IOTC sekretariaadi esitatud vormi19. Liikmesriigid saadavad

kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 2.

2. Liidu kalalaevad esitavad oma lipuliikmesriigile igal aastal iga kalendriaasta lõpuks

neile määratud mõõtepoide arvu, sealhulgas mõõtepoid, mis on kaotatud, maha

jäetud või kõrvale heidetud 1° × 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta ning triivivate

peibutuspüügivahendite tüüpide kaupa. Nimetatud liikmesriik saadab teabe

komisjonile. Komisjon stratifitseerib teabe laevastiku, aasta, kuu ja 1° × 1°

ruutvõrgustiku kohta ning väljendab selle aktiivsete mõõtepoide keskmise päevase

arvuna igas kihis, kooskõlas artikli 51 lõikega 2.

19 https://data.iotc.org/reference/latest/guidelines/#DFOB-related_activities

189

3. Kuni komisjon teatab liikmesriikidele triivivate peibutuspüügivahendite registri

jõustumisest, tagavad liikmesriigid, et nende lipu all sõitvad laevad registreerivad

asjakohases püügipäevikus iga mõõtepoi kasutuselevõtu kuupäeva, kellaaja ja

geograafilised koordinaadid (kümnendkraadides), mis on seotud mõõtepoi

kordumatu viitenumbriga.

4. ▌ IOTC triivivate peibutuspüügivahendite ▌ poide omanikud lisavad mõõtepoide

kasutuselevõtu kohta, sealhulgas poide kohta, mis on kasutusele võetud enne

triivivate peibutuspüügivahendite registri jõustumist ja mis on endiselt aktiivsed,

järgmise teabe:

a) mõõtepoi kordumatu viitenumber, mis võimaldab tuvastada poi omaniku;

b) mõõtepoi omaniku nimi;

190

c) mõõtepoile määratud seinnoodalaeva kordumatu IOTC püügiluba omava laeva

registrinumber;

d) liikmesriik, kus on registreeritud seinnoodalaev, millele mõõtepoi on määratud;

e) mõõtepoi tootja;

f) mõõtepoi mudeli nimetus;

g) IOTC triiviva peibutuspüügivahendi kordumatu tunnus, mille annab IOTC

sekretariaat;

h) triiviva peibutuspüügivahendi või asjakohasel juhul palgi, millega poid

kasutati, biolagunevuse kategooria;

i) kasutuselevõtu kuupäev ja kellaaeg;

j) kasutuselevõtu koht.

▌

5. Mõõtepoi omanik teavitab triivivate peibutuspüügivahendite registri kaudu ja 24

tunni jooksul pärast aktiveerimist IOTC sekretariaati ja tema lipuliikmesriiki

mõõtepoi aktiveerimisest koos IOTC sekretariaadi esitatud IOTC triiviva

peibutuspüügivahendi kordumatu tunnusega.

191

6. Liikmesriigid kontrollivad mõõtepoi omaniku poolt triivivate

peibutuspüügivahendite registris esitatud teavet ja kinnitavad selle vähemalt kord

aastas.

7. Mõõtepoi omanik teavitab triivivate peibutuspüügivahendite registri kaudu ja 72

tunni jooksul pärast desaktiveerimist IOTC sekretariaati mõõtepoi

desaktiveerimisest, sealhulgas sellest, kas triiviv peibutuspüügivahend ja mõõtepoi

võeti pardale. Kui triiviva peibutuspüügivahendi külge kinnitatud aktiivne mõõtepoi

on desaktiveeritud ilma seda pardale võtmata, lisab poi omanik triivivate

peibutuspüügivahendite registri kaudu teatele kuupäeva, kellaaja, mõõtepoi viimase

asukoha ja desaktiveerimise põhjused. Mõõtepoi omanik registreerib triivivate

peibutuspüügivahendite registris, kui mõõtepoi on kasutuselt kõrvaldatud (ehk poi

võeti pardale ja seda ei saa ümber paigutada ega reaktiveerida).

192

8. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga päev kõigi aktiivsete triivivate

peibutuspüügivahendite kohta järgmise teabe:

a) geograafiline asukoht (kraadid, minutid ja sekundid);

b) kuupäev;

c) kellaaeg;

d) mõõtepoi kordumatu viitenumber;

e) nende laevade nimed ja IOTC registreerimisnumbrid, millele mõõtepoi on

määratud.

Teave koostatakse kord kuus ja esitatakse mitte varem kui 30 päeva, kuid mitte

hiljem kui 60 päeva pärast asjakohase igakuise teabe koostamist. Komisjon saadab

selle teabe IOTC sekretariaadile.

9. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile põhjendatud taotluse juurdepääsuks lõike 4

punktides c, d ja j loetletud teabele, mis on seotud teiste liikmesriikide või

konventsiooniosaliste poolt kasutatavate triivivate peibutuspüügivahenditega.

193

10. Kui liikmesriik või konventsiooniosaline taotleb juurdepääsu lõike 4 punktides c, d ja

j loetletud teabele, mis on seotud teise liikmesriigi kasutatavate triivivate

peibutuspüügivahenditega, edastab komisjon nimetatud taotluse teisele asjaomasele

liikmesriigile. Kui konventsiooniosaline seda teavet taotleb, edastab komisjon

taotluse alles pärast seda, kui ta on küsinud taotluse esitanud konventsiooniosaliselt

taotluse põhjuseid. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile 20 päeva jooksul oma

nõusolekust lõike 4 punktis j osutatud teabe esitamiseks või oma põhjendatud

keeldumisest.“

5) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Ankurdatud peibutuspüügivahendid

1. Liidu kalalaevad registreerivad ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud

püügitegevuse, kasutades 3. lisas sätestatud konkreetseid andmeelemente.

Liikmesriigid saadavad kõnealuse teabe komisjonile kooskõlas artikli 51 lõikega 2.

194

2. Liikmesriigid koostavad oma kalalaevadele riiklikud majandamiskavad ankurdatud

peibutuspüügivahendite kasutamise kohta. Majandamiskavas järgitakse 2. lisa B osas

sätestatud suuniseid.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende laevad kasutavad üksnes ankurdatud

peibutuspüügivahendeid, mis on püsivalt ja selgelt märgistatud kordumatu riikliku

identifitseerimisnumbriga, mille järgi saab tuvastada liikmesriigi või asjakohasel

juhul laeva(d), kellele ankurdatud peibutuspüügivahend kuulub.

4. Liikmesriigid kohustuvad tegema merel inspekteerimisi tagamaks, et kasutatavad

ankurdatud peibutuspüügivahendid on märgistatud ja valmistatud vastavalt

artiklile 9a.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande uue ankurdatud peibutuspüügivahendi

kasutamise kohta liidu vetes 15 päeva jooksul alates selle kasutuselevõtust, lisades

järgmise teabe:

195

a) kasutuselevõtu kuupäev;

b) asukoht (GPS-koordinaadid);

c) lõikes 3 osutatud kordumatu riiklik identifitseerimisnumber. ▌

Komisjon saadab selle teabe IOTC sekretariaadile viivitamata ja hiljemalt 21 päeva

jooksul pärast peibutuspüügivahendi kasutuselevõttu.

6. Hiljemalt 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut esitavad liikmesriigid eduaruande

ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutamise majandamiskava rakendamise kohta

ja vajaduse korral esialgse majandamiskava ülevaate. Eduaruanne sisaldab kasutatud,

kaotatud, mahajäetud ja kõrvaleheidetud ankurdatud peibutuspüügivahendite registrit

ning lõikes 4 osutatud inspekteerimiste arvu ja tulemusi.

7. Komisjon saadab kõnealuse teabe IOTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne

IOTC aastakoosolekut.“

196

6) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Ankurdatud peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja valmistamine

1. Liikmesriigid ja liidu kalalaevad kasutavad ankurdatud peibutuspüügivahendite

veealuste komponentide valmistamiseks ainult takerdumiskindlaid lahendusi ja

materjale. Haalamisotsa külge kinnitatud veealused komponendid peavad olema

valmistatud biolagunevatest materjalidest.

2. Liikmesriike ja liidu kalalaevu julgustatakse valmistama ankurdatud

peibutuspüügivahendeid materjalidest, mis tagavad pikema kasutuskestuse.

3. Liikmesriigid ja liidu kalalaevad tagavad, et ankurdatud peibutuspüügivahendite

kasutuselevõtmiseks või asendamiseks koha valimisel võetakse arvesse merepõhja

laadi ja profiili ning et kaotsimineku ohu minimeerimiseks välditakse võimaluse

korral järskude nõlvadega alasid.

197

4. Liikmesriigid ja liidu kalalaevad tagavad, et ankurdatud peibutuspüügivahendite

ülemine ujuk sobib kasutamiseks avamere ja tugevate hoovuste tingimustes,

kasutades voolujoonelisi disainilahendusi, et vähendada takistust ning vastupidavust

hoovustele ja lainetele.“

7) Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

„3. Liidu transpordilaevad, millel on lubatud IOTC liike ümber laadida, eraldavad ja

lastivad kalalaevadelt ümberlaaditud kalad ning koostavad lastiplaani, et näidata

lastiruumis olevate koguste asukoht laevade ja peamiste liikide ning võimaluse korral

muude liikide kaupa. Transpordilaeva kapten esitab lastiplaani nõudmise korral

inspektoritele.“

8) Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

198

„b) teatavad kokkupuudetest vaalalistega laeva lipuliikmesriigile, esitades järgmise

teabe:

i) liik (kui on teada);

ii) isendite arv;

iii) juhtumi lühikirjeldus, sealhulgas võimaluse korral üksikasjad selle kohta,

kuidas ja miks loom noota sattus;

iv) noota püüdmise koht;

v) ohutu vabastamise tagamiseks võetud meetmed ning

vi) hinnang looma seisundile tema vabastamise ajal, sealhulgas kas vaalaline

vabastati elusalt, aga suri hiljem.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„4. Liikmesriigid tagavad, et liidu kalalaevad on teadlikud nõuetekohastest

leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja vabastamistehnikatest ja kasutavad

neid ning hoiavad pardal kõiki vaalaliste ohutuks vabastamiseks vajalikke

seadmeid.“

199

9) Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liidu kalalaevad kasutavad leevendusmeetmeid, et vähendada merelindude

kaaspüüki kõigis püügipiirkondades, kõigil püügihooaegadel ja kogu püügitegevuses.

Kõik õngejadalaevad, mis püüavad kala 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool asuval alal,

kasutavad vähemalt kahte 4. lisas ▌ sätestatud kolmest leevendusmeetmest või teise

võimalusena kasutavad ainult konksu varjestusi ning järgivad nende meetmete

miinimumnõudeid. Linnutõrjeliinide konstruktsioon ja kasutamine vastavad 5. lisas

sätestatud täiendavatele tehnilistele kirjeldustele.“

10) Artiklisse 30 lisatakse järgmised lõiked:

„4. Kui minimaalsed kohustuslikud piirkondliku vaatluskava andmete esitamise

standardid20 on täidetud, võivad liikmesriigid täiendada või asendada lõikes 1

sätestatud minimaalset vaatlejate pardalolekut elektroonilise seiresüsteemiga (EMS).

EMSi täiendatakse vajaduse korral sadamas proovide võtmise ja/või muu IOTC

heakskiidetud andmekogumismeetodiga.

20 IOTC piirkondliku vaatluskava andmete kogumise väljad:

https://iotc.org/sites/default/files/documents/2023/05/IOTC-ROS-DataStandards.pdf.

200

5. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, et täita osaliselt või täielikult

käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud katvuse miinimumnõue, tagavad, et nende riiklik

elektroonilise seire programm, elektrooniline seiresüsteem ja andmestandardid

vastavad käesolevas määruses, sealhulgas selle 11. lisas IOTC elektroonilise seire

piirkondliku programmi jaoks sätestatud nõuetele. ▌

6. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada lõikes 1 sätestatud katvuse miinimumnõude

osaliseks või täielikuks täitmiseks EMSi, peavad:

a) tagama, et iga elektroonilise seire seadmestikuga varustatud laeva jaoks

töötatakse välja 11. lisa 3. osas sätestatud laevaseirekava, mis esitatakse

liikmesriigi pädevatele asutustele;

b) tagama, et kõnealustele laevadele paigaldatakse kooskõlas laevaseirekavaga

elektroonilise seire seadmestik, et koguda nõutavaid andmeid ja täita komisjoni

poolt heaks kiidetud katvuse eesmärke;

201

c) tagama, et EMSi rakendamine on kooskõlas IOTC elektroonilise seire

piirkondliku programmi ja selle miinimumnõuetega;

d) tegema vajaduse korral koostööd, et tagada riiklike elektroonilise seire

programmide kokkusobivus ja ühtlustamine;

e) dokumenteerima pädevate asutuste ning laeva omanike ja laevaperede

ülesanded ja kohustused muu hulgas seoses seadmete paigaldamise ja

hooldamisega, kaamerate regulaarse puhastamisega, salvestusseadmete

saatmisega, juurdepääsuga elektroonilise seire kirjetele ja andmetele, EMSi

mehaanilise või tehnilise rikke korral võetavate meetmetega;

f) esitama IOTC sekretariaadile oma elektroonilise seire koordinaatori(te)

kontaktandmed.“

11) Artiklisse 31 lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Oma tööülesannete täitmisel kasutavad vaatlejad komisjoni esitatud IOTC

piirkondliku vaatluskava minimaalseid standardandmevälju, IOTC

andmekogumisvorme, IOTC liikide määramise kaarte, IOTC vaatleja käsiraamatut ja

IOTC vaatlejavorme21.

21 https://iotc.org/science/regional-observer-scheme-science

202

1b. Seinnoodalaevadel olevad vaatlejad koguvad enne iga triiviva peibutuspüügivahendi

kasutuselevõtmist üksikasjalikku teavet konkreetse triiviva peibutuspüügivahendi

konstruktsiooni ja selle vastavuse kohta 3.a lisas sätestatud nõuetele.“

12) Artiklisse 33 lisatakse järgmine lõige:

„4. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada EMSi, esitavad komisjonile järgmise teabe:

a) iga aasta 15. juuniks iga EMSi kasutava laeva kohta koostatud

laevaseirekava, milles kirjeldatakse 11. lisas esitatud suuniste kohaselt igale

laevale paigaldatud EMSi seadmekomplekti;

b) iga aasta 15. juuniks piirkondliku vaatluskava andmete kogumise tabel, milles

on esitatud järgmised andmeväljad:

i) andmevälja nimi ja kirjeldus;

ii) andmeväljade aruandlusnõude tase (st kogumine kohustuslik; esitamine

kohustuslik, kui on kogutud; ei ole kohustuslik);

203

iii) iga andmevälja puhul andmete kogumiseks kasutatud

andmekogumismeetodi lühikirjeldus;

iv) artikli 51 lõike 6 kohaselt esitatavas riiklikus teaduslikus aruandes

laevaseirekava kokkuvõte, milles täpsustatakse:

– riigi lipu all sõitvate laevade arv püügivahendite tüüpide ja

püügipiirkondade kaupa, rakendades EMSi;

– laevastikus rakendatavate EMSi konfiguratsioonide hulk

(sealhulgas kaamerate arv ja paigutus iga konfiguratsiooni puhul);

– ametiasutuse poolt laevaperele kehtestatud EMSi nõuete üldine

kirjeldus.“

13) Artiklisse 44 lisatakse järgmised lõiked:

„3. Sadamaliikmesriigid peaksid inspekteerima sadamas kõigepealt järgmisi laevu:

a) transpordilaevad, mille automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) või

laevaseiresüsteemi (VMS) signaalid kaovad kahtlastel asjaoludel ja ilma

selgitusteta ning transpordilaevad, mille signaalid näitavad kahtlast liikumist;

204

b) transpordilaevad, mis ei ole kantud IOTC transpordilaevade registrisse.

4. Sadamas toimuva ümberlaadimise inspekteerimine peaks hõlmama kogu

ümberlaadimistoimingu jälgimist, sealhulgas sadamas ümberlaadimise eelneva loa

läbivaatamist, mille lipuriigist konventsiooniosaline on kalalaevale andnud.“

14) Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav lauseosa asendatakse järgmisega:

„Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitavad liikmesriigid varustuslaevu ja

peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevade ning ankurdatud

peibutuspüügivahendeid kasutavate kalalaevade kohta järgmised

püügikoormuse andmed:“;

ii) lisatakse järgmised punktid:

„d) ujuvobjektiga (triiviv peibutuspüügivahend või palk) ja/või mõõtepoiga

seotud mis tahes püügitegevus alates ujuvobjekti kasutuselevõtust kuni

kasutamise lõpuni, kasutades 3. lisas esitatud konkreetseid

andmeelemente;

205

e) ankurdatud peibutuspüügivahenditega seotud mis tahes püügitegevus,

kasutades 3. lisas esitatud konkreetseid andmeelemente.“;

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid esitavad komisjonile 75 päeva enne IOTC aastakoosolekut

eelmise kalendriaasta kohta teabe, mis sisaldab andmeid meetmete kohta, mis

on võetud nende aruandekohustuste täitmiseks seoses kogu IOTC hallatava

kalapüügiga, sealhulgas selle püügi käigus püütud hailiikidega, eelkõige nende

otsese ja juhusliku püügi andmete kogumise parandamiseks võetud meetmete

ning biolagunevate triivivate peibutuspüügivahendite kasutamise kohta

vastavalt artiklile 8b. Komisjon koondab kõnealuse teabe liidu

rakendusaruandesse ja esitab selle IOTC sekretariaadile hiljemalt 60 päeva

enne IOTC aastakoosolekut.“;

206

c) lõikesse 6 lisatakse järgmine punkt:

„e) aruanne EMSi kohta vastavalt artikli 30 lõikele 4.“

15) Artikli 54 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„k) artiklis 8c sätestatud triivivate peibutuspüügivahenditega seotud aruandekohustuste

ja teavituse muudatused.“

16) 2. ja 3. lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa punktides 1 ja 2 esitatud tekstiga.

17) Lisatakse 3.a ja 3.b lisa, nagu on esitatud käesoleva määruse III lisa punktis 3.

18) 4. lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisa punktile 4.

19) Lisatakse 11. lisa, nagu on esitatud käesoleva määruse III lisa punktis 5.

207

Artikkel 7

Määruse (EL) 2023/2053 muutmine

1) Artikli 30 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Vääramatu jõu korral, mis takistab kavandatud ühise püügioperatsiooni toimumist, ei

kohaldata sihtkohaks olevaid kalakasvandusi käsitleva teabe suhtes lõikes 5

sätestatud tähtaegu. Sellisel juhul on asjaomasel liikmesriigil lubatud ühises

püügioperatsioonis osalevate laevade kasutamata kvoodid üle kanda oma laevadele

või teiste liikmesriikide laevadele, kes osalevad muus ühises püügioperatsioonis,

tingimusel et selline ülekandmine on vajalik vääramatu jõu tõttu. Liikmesriigid

teatavad sellistest ülekandmistest komisjonile niipea kui võimalik koos vääramatu

jõuna käsitatavate sündmuste kirjeldusega. See teave edastatakse komisjonile enne

kasutamata kvooti saavate laevade ühise püügioperatsiooni algust. Komisjon edastab

selle teabe ICCATi sekretariaadile.“

208

2) Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid, kus harilikku tuuni

lossitakse, kehtestada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eelteate esitamiseks

lühema tähtaja ▌, võttes arvesse kalandustoodete liiki ning kaugust

püügipiirkondade ja sadama või lossimiskoha vahel, ning tingimusel, et selline

lühem etteteatamisaeg ei kahjusta kõnealuse liikmesriigi võimet teha

inspekteerimisi. Liikmesriigid võivad seda erandit kohaldada üksnes

artiklis 26 osutatud laevade suhtes, mis püüavad harilikku tuuni vähem kui

kolm isendit või vähem kui ühe tonni. Kui saak püütakse eelteate esitamise ja

sadamasse saabumise vahelisel ajal, võib pardale jäetud hariliku tuuni

hinnangulisi koguseid muuta ükskõik millal enne sadamasse saabumist.

209

4. Liikmesriigid, kes kasutavad käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandit,

teavitavad komisjoni ning esitavad võimaliku lühendatud etteteatamisaja

üksikasjad ja selle põhjused ning eelteate ülejäänud tingimused, enne selle

rakendamist artiklis 14 osutatud seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas.

Kõigist hilisematest muudatustest teatatakse komisjonile viivitamata ja

vähemalt 20 päeva enne nende muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle

teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne muudatuste jõustumist ja

komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks komisjoni avalikul veebisaidil.

Liikmesriigid teevad teabe lühemate etteteatamisaegade kohta kättesaadavaks

ka avalikel veebisaitidel.

210

5. Sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõik eelteated ühe aasta

jooksul alates sadamasse sisenemise kuupäevast.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„5a. Sadamaliikmesriigi asjakohased kontrolliasutused kontrollivad liidus kõiki

lossimisi ja teatavat osa lossimistest inspekteeritakse riskihindamise süsteemi

põhjal, milles võetakse arvesse kvoote, laevastiku suurust ja püügikoormust.

Liikmesriigi vastuvõetud kontrollisüsteemi täielikud andmed nähakse ette

artiklis 14 osutatud iga-aastases seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavas.“;

c) lisatakse järgmine lõige:

„7. Kui harilikku tuuni lossitakse liikmesriigi või konventsiooniosaliste sadamates

või liikmesriigi või konventsiooniosaliste lossimisrajatistes, mis ei ole

teavitatud liikmesriigi sadamad või lossimisrajatised, esitavad liidu

kalapüügilaevade kaptenid 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist

liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle territooriumil harilikku tuuni

lossiti, lossimisdeklaratsiooni, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 1224/2009

artikli 17 lõike 2 punktides a, b ja c nõutud teavet ning lossitud hariliku tuuni

koguseid ja kaalu.“

211

3) Artikli 42 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaal saadetakse üleviimise sihtkohaks olevasse

kalakasvandusse, kus hariliku tuuni isendid paigutatakse sumpadesse, järgmiselt.

Esimesel üleviimisel, kui saak viiakse seinnoodast või mõrrast rohkem kui ühte

veosumpa, teeb üleandev käitaja ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaalist koopia.

Täiendava üleviimise korral ajakohastab üleandva puksiirlaeva kapten ICCATI

üleviimisdeklaratsiooni, täites selle 3. osa (täiendavad üleviimised), ja esitab

ajakohastatud ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vastuvõtvale puksiirlaevale. Kui

täiendavale üleviimisele kuuluv kala on jagatud rohkem kui ühte veosumpa, teeb

üleandva puksiirlaeva kapten ajakohastatud ICCATi üleviimisdeklaratsioonist

koopia. ICCATi üleviimisdeklaratsiooni originaali/ajakohastatud versiooni koopiat

hoitakse üleandvate kalapüügilaevade või puksiirlaevade pardal või üleandva mõrra

või üleandva kalakasvanduse käitaja juures ning see peab olema igal ajal kontrolli

eesmärgil kättesaadav kogu püügihooaja jooksul.“

212

4) Artikli 43 lõike 1 teises lõigus asendatakse punkt a järgmisega:

„a) esimese ja mis tahes vabatahtliku või kontrollüleviimise korral ICCATi

piirkondlikule vaatlejale, vastuvõtva puksiirlaeva kaptenile ja püügireisi lõpus

üleandva käitaja lipuliikmesriigi või mõrra asukohaliikmesriigi pädevale asutusele;“

5) Artiklit 46a muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Puksiirlaeva saabumisel kalakasvanduse lähedusse tagab kalakasvanduse

asukohaliikmesriigi pädev asutus, et puksiirlaeva ja sumpa hoitakse

kalakasvanduse mis tahes rajatisest vähemalt 0,1 meremiili kaugusel, kuni

kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus on füüsiliselt kohal.

Puksiirlaeva asukohta ja tegevust jälgitakse pidevalt.“;

213

b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kala paigutatakse sumpadesse igal aastal enne 22. augustit, välja arvatud juhul,

kui kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädevad asutused esitavad

mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud, mis lisatakse sumpadesse paigutamise

aruandele, kui see esitatakse. Nimetatud tähtaega ei kohaldata

kasvandustevaheliste üleviimiste puhul.“

6) Artiklisse 49 lisatakse järgmine lõige:

„2a. Kalakasvanduse territooriumil vee püsiva hägususe korral võib kalakasvanduse

asukohaliikmesriigi pädev asutus anda loa kontrolli eesmärgil sumpadesse

paigutamiseks väljaspool kalakasvandust, sellega külgneval alal, kus on piisav

nähtavus. Kalakasvanduse asukohaliikmesriik dokumenteerib standardmeetodite

kohase hägususe mõõtmise.“

214

7) Artiklit 56b muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kalakasvandusesisene üleviimine ei tohi toimuda ilma kalakasvanduse

asukohaliikmesriigi pädeva asutuse loata. Iga üleviimine salvestatakse

kontrollkaameratega, et kinnitada üleviidud hariliku tuuni isendite arv.

Videosalvestis peab vastama X lisas videosalvestusega seotud menetlustele

sätestatud miinimumnõuetele. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev

asutus jälgib kõnealuseid üleviimisi, sealhulgas kontrollides videosalvestisi,

ning tagab, et iga kasvandusesisene üleviimine registreeritakse hariliku tuuni

püügi elektrooniliste dokumentide süsteemis.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„1a. Kalakasvanduse asukohaliikmesriigi pädev asutus võib lubada kuni 5 %

suuruse veamäära kohaldamist kasvandusesisesest üleviimisest tuleneva

hariliku tuuni isendite arvu ja sumpades olema pidavate isendite arvu vahelise

erinevuse suhtes. Kui erinevus on suurem kui 5 %, annab kalakasvanduse

asukohaliikmesriigi pädev asutus korralduse vastava arvu hariliku tuuni

isendite vabakslaskmiseks. Vabakslaskmistoiming viiakse läbi kooskõlas

XII lisaga. Kalakasvanduse eri sumpade vaheliste erinevuste tasaarveldamine

ei ole lubatud.“

215

8) Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1. Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas

andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõuetega, mida kohaldatakse vastavalt määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud

teisiti.

2. Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse käesolevas määruses

sätestatud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete rakendamiseks ja nende

täitmise tagamiseks, sealhulgas kaebuste ja rikkumistega seotud järelepärimiste

ning nendega seotud kohtu- või haldusmenetluste jaoks.

3. Käesoleva määruse kohaselt töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem kui kümme

aastat, välja arvatud juhul, kui need isikuandmed on vajalikud rikkumiste puhul

võetavate järelmeetmete, inspekteerimise või kohtu- või haldusmenetluste

võimaldamiseks. Sellistel juhtudel võib isikuandmeid säilitada maksimaalselt

20 aastat. Kui andmeid säilitatakse pikema aja jooksul, isikuandmed

anonüümitakse.“

216

9) Artikli 66 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b) teabe esitamise tähtajad, nagu on sätestatud artikli 7 lõike 2 punktis a, artikli 9

lõikes 1, artikli 16 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõikes 4, artikli 26 lõikes 1,

artikli 29 lõikes 1, artikli 32 lõigetes 2 ja 3, artikli 35 lõigetes 5 ja 6, artiklis 36,

artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõikes 2, artikli 52 lõikes 2, artikli 57 lõike 5

punktis b ja artikli 58 lõikes 6;

c) artikli 17 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud püügihooaegade perioodid;“;

b) punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) artiklis 13, artikli 15 lõigetes 3 ja 4, artikli 20 lõikes 1, artikli 21 lõikes 2,

artikli 38 lõikes 1, artikli 44 lõikes 2, artikli 46 lõike 1 punktis a, artiklis 50 ja

artikli 51 lõikes 8 sätestatud protsendimäärad ja võrdlusparameetrid;

217

f) artikli 7 lõike 2 punktis a, artikli 11 lõikes 1, artikli 16 lõikes 1, artikli 24

lõikes 1, artikli 25 lõikes 3, artikli 29 lõikes 1, artikli 30 lõikes 5, artikli 32

lõikes 1, artikli 34 lõikes 2 ja artikli 40 lõikes 1 osutatud teave, mis tuleb

komisjonile esitada;“;

c) lisatakse järgmine punkt:

„o) teave artikli 32 lõikes 1 osutatud igapäevastes püügiaruannetes, artikli 34

lõikes 2 osutatud teave lossimise eelteate kohta ning teave, mis peab sisalduma

artikli 40 lõikes 1 osutatud üleviimise eelteates.“

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

218

I LISA

Määruse (EL) 2018/975 lisasid muudetakse järgmiselt.

1) IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

Juhised ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuutest teadete koostamiseks ja

esitamiseks

1. Üldteave:

a) kontaktandmed;

b) lipuriik;

c) laeva nimi;

d) püügikoormuse kuupäevad ja teatamine;

e) traali vettelaskmise algusaeg (UTC);

f) traali väljatõmbamise lõpuaeg (UTC);

g) kasutatud püügivahendid.

219

2. Asukohateave

a) põhjatraal või pelaagiline traal;

b) traalimise lähte- ja lõppasukoht (1/100 kümnendkraadi täpsusega).

3. Teave ohualdiste mereökosüsteemide kohta

a) kokkuvõtlik teave:

i) avastatud ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide arv;

ii) avastatud ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide kogukaal;

b) üksikasjalik teave:

220

i) ohualdiste mereökosüsteemide iga indikaatorliigi kaal traalimisel (sh

künnisest allapoole jääv).“

2) X lisa muudetakse järgmiselt:

a) punkti A alapunkti 1 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g) UVI (kordumatu laevatunnus) / Lloydi/IMO number“;

b) punkti B alapunkti 2 alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c) traali lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, põhjapüügi puhul 1/100

kümnendkraadi täpsusega ja pelaagilise traali puhul 1/10 kümnendkraadi

täpsusega);

d) traali lõppasukoht (laius-/pikkuskraad, põhjapüügi puhul 1/100

kümnendkraadi täpsusega ja pelaagilise traali puhul 1/10 kümnendkraadi

täpsusega);“;

c) punkti B alapunkti 2 alapunktid n, o, p ja q asendatakse järgmisega:

„n) kui püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike,

esitatakse andmed punkti G nõuete kohaselt;

221

o) kui püüti ka põhjaorganisme, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide

indikaatorliike, esitatakse andmed punkti H nõuete kohaselt;

p) kõigi tagasiheidetud liikide (FAO liigikood) hinnanguline püügikogus

liikide kaupa (eluskaal, kilogrammi täpsusega), sealhulgas kõik

põhjaorganismide taksonid;

q) märkida, milliseid järgmisi kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati:

i) linnutõrjeliinid – kui jah, siis märkida punktis L kirjeldatud

üksikasjad;

ii) linnupeleti(d) – kui jah, siis märkida punktis N kirjeldatud üksikasjad;

iii) kalajäätmete haldus – kui jah, siis märkida järgmine:

i) vettelaskmise ja haalamise ajal on jäätmete heide keelatud;

ii) ainult vedeliku heide;

iii) jäätmete hoidmine pardal ≥ 2 tundi/muu/puudub;

iv) muu – kui jah, siis märkida üksikasjad;

__________________________

 Ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigid on määratletud XVII lisas.“;

222

d) punkti C alapunkti 2 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d) püügivahendi lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, 1/100 kraadi täpsusega);“;

e) punkti C alapunkti 2 alapunktid j, k, l ja m asendatakse järgmisega:

„j) kui püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike,

esitatakse andmed punkti G nõuete kohaselt;

k) kui püüti ka põhjaorganisme, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide

indikaatorliike, esitatakse andmed punkti H nõuete kohaselt;

l) kõigi tagasiheidetud liikide (FAO liigikood) hinnanguline püügikogus

liikide kaupa (eluskaal, kilogrammi täpsusega), sealhulgas kõik

põhjaorganismide taksonid;

m) märkida, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati, lähtudes allpool

kirjeldatud tüüpidest ja esitades nõutavad üksikasjad:

223

i) linnutõrjeliinid – kui jah, siis märkida punktis L kirjeldatud

üksikasjad;

ii) linnupeleti(d) – kui jah, siis märkida punktis N kirjeldatud üksikasjad;

iii) kalajäätmete haldus – kui jah, siis märkida järgmine:

i) vettelaskmise ja haalamise ajal on jäätmete heide keelatud;

ii) ainult vedeliku heide;

iii) jäätmete hoidmine pardal ≥ 2 tundi/muu/puudub;

iv) öine vettelaskmine (kui vettelaskmine on piiratud nautilise

hämariku ja koidu vahelise ajaga);

v) muu – kui jah, siis märkida üksikasjad;

__________________________

 Ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigid on määratletud XVII lisas.“;

f) punkti D alapunkti 2 alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c) püügivahendi lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, 1/100 kümnendkraadi

täpsusega);

d) püügivahendi lõppasukoht (laius-/pikkuskraad, 1/100 kümnendkraadi

täpsusega);“;

224

g) punkti D alapunkti 2 alapunktid k, l, m ja n asendatakse järgmisega:

„k) kui püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike,

esitatakse andmed punkti G nõuete kohaselt;

l) kui püüti ka põhjaorganisme, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide

indikaatorliike, esitatakse andmed punkti H nõuete kohaselt;

m) kõigi tagasiheidetud liikide (FAO liigikood) hinnanguline püügikogus

liikide kaupa (eluskaal, kilogrammi täpsusega), sealhulgas kõik

põhjaorganismide taksonid;

n) märkida, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid ja mis tüüpi sööta kasutati,

lähtudes allpool kirjeldatud tüüpidest ja esitades nõutavad üksikasjad:

i) linnutõrjeliinid – kui jah, siis märkida punktis M kirjeldatud

üksikasjad;

ii) linnupeleti(d) – kui jah, siis märkida punktis O kirjeldatud üksikasjad;

225

iii) kalajäätmete haldus – kui jah, siis märkida järgmine:

i) vettelaskmise ja haalamise ajal on jäätmete heide keelatud;

ii) ainult vedeliku heide;

iii) jäätmete hoidmine pardal ≥ 2 tundi/muu/puudub;

iv) öine vettelaskmine (kui vettelaskmine on piiratud nautilise

hämariku ja koidu vahelise ajaga);

v) õngejada – kui jah, siis märkida punktis M kirjeldatud

üksikasjad;

vi) sööda tüüp – märkida, kas kala/kalmaar/segu, elus/surnud/segu,

külmutatud/üles sulatatud/segu, sünteetiline;

vii) muu – kui jah, siis märkida üksikasjad;“;

h) punkti D alapunkti 2 alapunktid p, q ja r jäetakse välja;

226

i) punkt E asendatakse järgmisega:

„E. Kogutavad pikkuselise koosseisu andmed

Sihtliikide ja kui see on ajaliselt võimalik, siis muude peamiste kaaspüügiliikide

kohta tuleb juhusliku valimi alusel koguda esindavad pikkuselise koosseisu

andmed. Pikkuse andmed tuleb vastava liigi puhul koguda ja esitada kõige

suurema täpsusastmega (cm või mm, ümardatud lähima ühikuni üles- või

allapoole) ning samuti tuleb märkida mõõtmisviis (kogupikkus, pikkus ninamiku

tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni või tavapikkus). Võimaluse korral

tuleb registreerida iga liigi pikkuselise koosseisu valimi kogukaal või hinnata seda

ning märkida hindamismeetod. Vaatlejad võivad nõuda mõõdetud kala soo

kindlaksmääramist, et koostada pikkuselise koosseisu andmed sugude kaupa.

227

1. Kaubandusliku proovivõtu protokoll

a) Muud kalaliigid kui varilõpusesed:

i) kala pikkus tuleb mõõta kooskõlas punktiga P sentimeetri

täpsusega kalade puhul, kelle maksimumpikkus on üle

40 cm;

ii) kala pikkus tuleb mõõta kooskõlas punktiga P millimeetri

täpsusega kalade puhul, kelle maksimumpikkus on alla

40 cm.

b) Kalmaarid:

keha pikkus ilma haarmeteta tuleb mõõta sentimeetri täpsusega.

228

c) Railased:

mõõta tuleb maksimaalne keha laius.

d) Haid:

iga liigi puhul tuleb kasutada asjakohast pikkuse mõõtmise viisi (vt

punkt P). Üldjuhul tuleb mõõta kogupikkus.

e) Mereimetajad ja roomajad (võimaluse korral):

võimaluse korral tuleb mõõta kogupikkus.

229

2. Teadusliku proovivõtu protokoll

Liikide teaduslikuks proovivõtuks võib olla vaja punktis 1 kirjeldatust

täpsemat pikkuse mõõtmist.

Selgrootute (näiteks krabid või homaarid) mõõtmise nõuded töötatakse välja

vastavalt vajadusele kooskõlas asjakohase uurimusliku kalapüügi

arenguga.“;

j) punkti F alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. Peamiste sihtliikide ja kui see on ajaliselt võimalik, siis muude peamiselt

püütavate kaaspüügiliikide kohta tuleb esindava valimi jaoks koguda

järgmised bioloogilised andmed:

a) liik;

b) pikkus (mm või cm). Mõõtmistäpsus ja -viis tuleb kindlaks määrata

liikide kaupa kooskõlas punktis E esitatuga;

230

c) kasutatud pikkuse mõõtmise viis (ehk kogupikkus, pikkus ninamiku

tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni jne);

d) sugu (isane, emane, ebaküps, sootu);

e) suguküpsusaste (haide puhul märkida, kui palju tiineid on ja kui palju

(kui on) mune/poegi).“;

k) punkti G alapunkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e) surnud loomade puhul tuleb koguda piisav teave või proovid, et neid saaks

maismaal identifitseerida vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud

proovivõtukorrale. Kui see ei ole võimalik, võivad vaatlejad nõuda

iseloomulike elundite osaproovide kogumist, nagu on täpsustatud

bioloogiliste proovide protokollides.

__________________________

 Võimalused on järgmised: korjuste tagastamine lahkamiseks, asjakohase

protokolli kohaselt tehtud fotod või koe- või suleproovid geneetiliseks

määramiseks.“;

231

l) punkti G alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Märkida taksoni iga isendi sugu, kui see on välisel vaatlusel võimalik

(näiteks loivaliste, väikevaalaliste või varilõpuseste Elasmobranchii ja

muude ohustatud liikide puhul).

3. Märkida iga isendi pikkus (sentimeetrites) ja millist pikkuse mõõtmise viisi

kasutati. Mõõtmistäpsus ja -viis tuleb kindlaks määrata liikide kaupa.“;

m) punkti G lisatakse järgmine alapunkt:

„4. Märkida iga isendi elutsükli järk, kui võimalik (ehk noor/täiskasvanu).“;

n) punkt H asendatakse järgmisega:

„H. Püügitegevuse kindlakstegemine seoses ohualdiste mereökosüsteemidega

1. Kõigi põhjapüügijuhtumite, sealhulgas traali, põhjaõngejada ja

mõrraga püügi kohta tuleb kõigi püütud põhjaorganismide taksonite

kohta koguda järgmised andmed:

232

a) liik (või koos fotoga, kui perekonna või liigi tasandil

kindlaksmääramine on keeruline);

b) püügijuhtumil püütud iga loetletud põhjaorganismide taksoni

hinnanguline kogus (0,1 kg täpsusega);

c) kaalu hindamise meetod (näiteks visuaalne hinnang, täielikult

kaalutud, täpne kogus kastis korrutatuna kastide arvuga)

(tähelepanu, SPRFMO sekretariaat seda teavet ei kogu, kuid see

peab olema taotluse korral kättesaadav);

d) võimaluse korral ja eelkõige uute või haruldaste

põhjaorganismide puhul, mis ei ole kantud liigimäärajatesse,

tuleb koguda terved proovid ja need nõuetekohaselt säilitada

tuvastamiseks maismaal;

e) võimaluse korral koguvad vaatlejad proove ja fotosid vastavalt

eelnevalt kindlaks määratud konkreetsetele

teadusprogrammidele, mida rakendab SPRFMO teaduskomitee

või mida rakendatakse riiklike teadusuuringutega.

233

2. Kõigi põhjapüügi juhtumite kohta kogutakse kõigi XVII lisas kindlaks

määratud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kohta

järgmised andmed:

a) püügijuhtumil püütud iga ohualti mereökosüsteemi

indikaatorliigi hinnanguline kogus (0,1 kg täpsusega);

b) võimaluse korral foto püügijuhtumil püütud igast ohualti

mereökosüsteemi indikaatorliigi hinnangulisest kogusest, mille

lipuliikmesriik arhiveerib oma vaatlusprogrammis viisil, mis

võimaldab foto siduda püügijuhtumi kohta märgitud konkreetse

kaaluga;

c) võimaluse korral foto püügijuhtumil püütud iga ohualti

mereökosüsteemi indikaatorliigi hinnangulisest kogusest, mille

lipuliikmesriik arhiveerib oma vaatlusprogrammis viisil, mis

võimaldab foto siduda püügijuhtumi kohta märgitud konkreetse

kaaluga.

234

3. Iga vaadeldud traali kohta kogutakse kõigi XVII lisas kindlaks

määratud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kohta

järgmised andmed, kasutades asjakohast ohualdiste

mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamise vormi:

a) märge selle kohta, kas traaliga püügil ületas mõne ohualti

mereökosüsteemi indikaatorliigi kaal XVIII lisas kindlaks

määratud konkreetse taksoni kaalukünnise;

b) märge selle kohta, kas traaliga püügil ületas kolme või enama

ohualti mereökosüsteemi indikaatorliigi kaal XVIII lisas

kindlaks määratud konkreetse taksoni kaalukünnise.“;

o) punkti I alapunkt j asendatakse järgmisega:

„j) Püügi asukoht (laius-/pikkuskraad, 1/10 kraadi täpsusega)“;

235

p) punkti J alapunkti 2 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d) püügiaruannete koostamine ja bioloogiliste proovide võtmine tuleb tähtsuse

järgi järjestada liigirühmade lõikes järgmiselt:

Liik Prioriteet (1 –

kõrgeim)

Peamised sihtliigid (nt stauriid pelaagilise püügi

puhul, oranž karekala põhjalähedase püügi puhul,

kalmaar, kui neid püütakse)

1

Merelinnud, imetajad, roomajad (kilpkonnad) või

muud ohustatud liigid 2

Kõik haid 3

Muud liigid, mis kuuluvad viie enim püütud liigi

hulka (nt austraalia makrell pelaagilise püügi puhul,

perekonda Oreosomatidae kuuluvad kalad ja

limapead) põhjalähedase püügi puhul)

4

Kõik muud liigid 5

Nende tegevuste vaatlemiseks kuluv aeg sõltub püügioperatsioonist ja -viisist.

Osaproovide suurus võrreldes kogustega, mida vaatleja ei jälginud (näiteks

konksude arv seoses uuritud liigilise koosseisuga võrreldes kasutatud

õngekonksudega), tuleb selgelt märkida vastavalt liikmesriigi vaatlusprogrammi

juhistele.“;

236

q) punkti O alapunkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e) kordumatu laevatunnus/IMO number (kui on olemas);“;

r) punkti O alapunkti 3 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d) orienteeruv püügipiirkond (laius-/pikkuskraad, 1/10 kümnendkraadi

täpsusega, võimaluste piires);”;

s) lisatakse järgmine punkt:

„P. Pikkuse mõõtmise nõuded

1. Kogupikkus mõõdetakse järgmiste kalaliikide puhul:

a) kivikohad, huntahvenad (Serranidae)

b) kare süvapeetrikala (Oreosomatidae)

c) pikksabad, pikksabalased (Macrouridae)

d) merluusid (Merluccidae)

e) hapuku (Polyprion spp.)

237

f) madukalalased (Ophidiidae)

g) morilased (Moridae)

h) kultkalad (Pseudopentaceros spp.)

i) meriahvenlased, nototeeniad ja okasahvenad (Sebastidae spp.)

j) meripuuklased (Scorpaenidae)

k) karekalad (Trachichthyidae)

l) antarktika kihvkalad (Dissostichus spp.)

m) kõik muul viisil loetlemata hai- ja meritondiliigid (vt FAO

kalandust käsitlev tehniline dokument nr 474 haide mõõtmise

kohta).

2. Pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni

mõõdetakse järgmiste kalaliikide puhul:

a) merevaik-seriool (Seriola spp.)

b) snuuk (Gempylidae)

c) atlandi stromateus (Hyperoglyphe antarctica)

d) limapead jne (Berycidae)

238

e) nomeuslased (Nomeidae)

f) kardinalahvenlased jne (Apogonidae)

g) tšiili stauriid (Trachurus murphyi)

h) jaapani makrell (Scomber japonicus)

i) ümarküüskalad (Nemadactylus spp.)

j) seaninalased (Lethrinidae)

k) merilatiklased (Bramidae)

l) riffahvenlased (Lutjanidae)

m) gempüüllased (Gempylidae)

n) muud stromateusid (kõik).

3. Tavapikkus mõõdetakse järgmiste liikide puhul:

a) oranž karekala (Hopolostethus atlanticus).

4. Keha pikkus ilma haarmeteta mõõdetakse järgmiste liikide puhul:

a) kalmaar (kõik koos Dosidicus gigas).“

239

3) Lisatakse järgmised lisad.

„XIV lisa

Põhjapüügi majandamispiirkonnad

a) Põhjatraaliga kalapüügi majandamispiirkonna koordinaadid

Välja nimi Kalavarude

majandamisp

iirkond

Meetod Laiuskr

aad

Pikkuskr

aad

Majandusv

ööndi

suund

C. Lord

Howe –

West

Central Lord

Howe Rise

põhjatra

al

35°21.0

00′S

165°13.5

53′E

C. Lord

Howe –

West

Central Lord

Howe Rise

põhjatra

al

35°21.0

00′S

165°24.0

00′E

C. Lord

Howe –

West

Central Lord

Howe Rise

põhjatra

al

35°36.0

00′S

165°24.0

00′E

C. Lord

Howe –

West

Central Lord

Howe Rise

põhjatra

al

35°36.0

00′S

165°18.0

00′E

C. Lord

Howe –

West

Central Lord

Howe Rise

põhjatra

al

36°06.0

00′S

165°18.0

00′E

C. Lord

Howe –

West

Central Lord

Howe Rise

põhjatra

al

36°06.0

00′S

164°46.0

00′E

240

C.

Lord

Howe

–

West

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 35°54.000′S 164°46.000′E

C.

Lord

Howe

–

West

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 35°54.000′S 164°54.000′E

C.

Lord

Howe

–

West

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 35°31.000′S 165°54.000′E

C.

Lord

Howe

–

West

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 35°31.000′S 165°13.550′E

C.

Lord

Howe

–

East

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 35°26.000′S 165°44.000′E

C.

Lord

Howe

–

East

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 35°26.000′S 166°21.915′E

C.

Lord

Howe

–

East

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 35°47.000′S 165°26.000′E

C.

Lord

Howe

–

East

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 35°47.000′S 165°44.000′E

241

C. Lord

Howe –

East

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 36°00.500′S 165°26.000′E

C. Lord

Howe –

East

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 36°00.500′S 166°21.915′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 36°13.460′S 164°40.830′E S.

Lord

Howe

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 36°13.460′S 165°06.050′E S.

Lord

Howe

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 36°26.800′S 164°40.830′E S.

Lord

Howe

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjatraal 36°26.800′S 165°06.050′E S.

Lord

Howe

01 South

Louisville

põhjatraal 47°40.000′S 149°27.000′W

01 South

Louisville

põhjatraal 47°40.000′S 150°00.000′W

01 South

Louisville

põhjatraal 48°05.000′S 149°27.000′W

01 South

Louisville

põhjatraal 48°05.000′S 150°00.000′W

242

03 South

Louisville

põhjatraal 45°59.000′S 154°07.224′W

03 South

Louisville

põhjatraal 45°59.000′S 154°28.653′W

03 South

Louisville

põhjatraal 46°15.000′S 154°07.224′W

03 South

Louisville

põhjatraal 46°15.000′S 154°28.653′W

04 South

Louisville

põhjatraal 46°01.000′S 155°40.000′W

04 South

Louisville

põhjatraal 46°01.000′S 156°10.000′W

04 South

Louisville

põhjatraal 46°24.000′S 155°40.000′W

04 South

Louisville

põhjatraal 46°24.000′S 156°10.000′W

05 South

Louisville

põhjatraal 45°26.000′S 156°30.000′W

05 South

Louisville

põhjatraal 45°26.000′S 156°55.000′W

05 South

Louisville

põhjatraal 45°42.000′S 156°30.000′W

05 South

Louisville

põhjatraal 45°42.000′S 156°55.000′W

06 South

Louisville

põhjatraal 45°19.500′S 157°19.000′W

06 South

Louisville

põhjatraal 45°19.500′S 157°55.000′W

243

06 South Louisville põhjatraal 45°30.000′S 157°19.000′W

06 South Louisville põhjatraal 45°30.000′S 157°55.000′W

07 South Louisville põhjatraal 44°43.950′S 158°18.000′W

07 South Louisville põhjatraal 44°43.950′S 158°38.000′W

07 South Louisville põhjatraal 44°57.950′S 158°18.000′W

07 South Louisville põhjatraal 44°57.950′S 158°38.000′W

08 South Louisville põhjatraal 44°13.000′S 159°43.000′W

08 South Louisville põhjatraal 44°13.000′S 159°54.000′W

08 South Louisville põhjatraal 44°21.000′S 159°43.000′W

08 South Louisville põhjatraal 44°21.000′S 159°54.000′W

09 South Louisville põhjatraal 43°51.183′S 160°29.235′W

09 South Louisville põhjatraal 43°51.183′S 160°50.820′W

09 South Louisville põhjatraal 44°07.000′S 160°29.235′W

09 South Louisville põhjatraal 44°07.000′S 160°50.820′W

10 South Louisville põhjatraal 43°22.000′S 161°21.770′W

244

10 South

Louisville

põhjatraal 43°22.000′S 161°39.000′W

10 South

Louisville

põhjatraal 43°31.370′S 161°10.170′W

10 South

Louisville

põhjatraal 43°31.370′S 161°21.770′W

10 South

Louisville

põhjatraal 43°41.440′S 161°10.170′W

10 South

Louisville

põhjatraal 43°41.440′S 161°39.000′W

11 South

Louisville

põhjatraal 42°40.000′S 161°48.000′W

11 South

Louisville

põhjatraal 42°40.000′S 162°07.000′W

11 South

Louisville

põhjatraal 42°54.500′S 161°48.000′W

11 South

Louisville

põhjatraal 42°54.500′S 162°07.000′W

13 Central

Louisville

põhjatraal 41°45.000′S 163°29.500′W

13 Central

Louisville

põhjatraal 41°45.000′S 163°49.000′W

13 Central

Louisville

põhjatraal 42°00.000′S 163°29.500′W

13 Central

Louisville

põhjatraal 42°00.000′S 163°49.000′W

14 Central

Louisville

põhjatraal 41°17.000′S 164°00.000′W

14 Central

Louisville

põhjatraal 41°17.000′S 164°27.000′W

245

14 Central Louisville põhjatraal 41°40.000′S 164°00.000′W

14 Central Louisville põhjatraal 41°40.000′S 164°27.000′W

15 Central Louisville põhjatraal 40°32.897′S 165°12.000′W

15 Central Louisville põhjatraal 40°32.897′S 165°30.000′W

15 Central Louisville põhjatraal 40°42.000′S 164°56.400′W

15 Central Louisville põhjatraal 40°42.000′S 165°12.000′W

15 Central Louisville põhjatraal 40°48.000′S 165°24.000′W

15 Central Louisville põhjatraal 40°48.000′S 165°30.000′W

15 Central Louisville põhjatraal 40°54.000′S 165°12.000′W

15 Central Louisville põhjatraal 40°54.000′S 165°24.000′W

15 Central Louisville põhjatraal 41°06.000′S 164°56.400′W

15 Central Louisville põhjatraal 41°06.000′S 165°12.000′W

17 North Louisville põhjatraal 38°20.013′S 167°29.000′W

17 North Louisville põhjatraal 38°20.013′S 167°47.067′W

17 North Louisville põhjatraal 38°32.000′S 167°29.000′W

246

17 North Louisville põhjatraal 38°32.000′S 167°47.067′W

18 North Louisville põhjatraal 38°11.013′S 168°01.785′W

18 North Louisville põhjatraal 38°11.013′S 168°20.000′W

18 North Louisville põhjatraal 38°40.000′S 168°01.785′W

18 North Louisville põhjatraal 38°40.000′S 168°20.000′W

22 North Louisville põhjatraal 36°45.000′S 169°30.000′W

22 North Louisville põhjatraal 36°45.000′S 170°00.000′W

22 North Louisville põhjatraal 37°08.000′S 169°30.000′W

22 North Louisville põhjatraal 37°08.000′S 170°00.000′W

23 North Louisville põhjatraal 36°00.000′S 169°22.000′W

23 North Louisville põhjatraal 36°00.000′S 169°40.000′W

23 North Louisville põhjatraal 36°10.000′S 169°22.000′W

23 North Louisville põhjatraal 36°10.000′S 169°40.000′W

247

N. Lord

Howe -

South

North Lord

Howe Rise

põhjatraal 34°04.035′S 162°20.000′E

N. Lord

Howe -

South

North Lord

Howe Rise

põhjatraal 34°04.035′S 163°00.000′E

N. Lord

Howe -

South

North Lord

Howe Rise

põhjatraal 34°40.000′S 162°20.000′E

N. Lord

Howe -

South

North Lord

Howe Rise

põhjatraal 34°40.000′S 163°00.000′E

N. Lord

Howe -

East

North Lord

Howe Rise

põhjatraal 32°54.650′S 163°16.615′E

N. Lord

Howe -

East

North Lord

Howe Rise

põhjatraal 32°54.650′S 163°26.380′E

N. Lord

Howe -

East

North Lord

Howe Rise

põhjatraal 33°04.400′S 163°16.615′E

N. Lord

Howe -

East

North Lord

Howe Rise

põhjatraal 33°04.400′S 163°26.380′E

248

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

põhjatraa

l

33°16.400′S 162°52.540′

E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

põhjatraa

l

33°09.296′S 162°52.540′

E

Piki

Austraalia

majandus

vööndit

kirde

suunas

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

põhjatraa

l

33°04.400′S 162°54.941′

E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

põhjatraa

l

33°04.400′S 163°10.540′

E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

põhjatraa

l

33°10.400′S 163°10.540′

E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

põhjatraa

l

33°10.400′S 163°04.540′

E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

põhjatraa

l

33°16.400′S 163°04.540′

E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraa

l

38°00.000′S 169°47.848′

E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraa

l

38°00.000′S 169°42.000′

E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraa

l

37°48.000′S 169°42.000′

E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraa

l

37°48.000′S 169°24.000′

E

249

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°42.000′S 169°24.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°42.000′S 167°42.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°48.000′S 167°42.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°48.000′S 167°24.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 39°06.000′S 167°24.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 39°06.000′S 167°18.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 38°52.000′S 167°18.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 38°52.000′S 167°06.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°48.000′S 167°06.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°48.000′S 167°00.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°42.000′S 167°00.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°42.000′S 166°40.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°01.333′S 166°40.000′E

250

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°01.333′S 169°36.706′E Piki Uus-

Meremaa

majandusvöön

dit kagu

suunas

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°29.902′S 170°00.000′E Otse lõuna

suunas Uus-

Meremaa

majandusvöön

di punktini

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

põhjatraal 37°41.589′S 170°00.000′E Piki Uus-

Meremaa

majandusvöön

dit edela

suunas

S. Tasman

Rise 1

South

Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°08.280′S 147°50.200′E Alates

Austraalia

majandusvöön

dist

S. Tasman

Rise 1 ▌

South

Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°17.370′S 147°50.200′E

S. Tasman

Rise 1 ▌

South

Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°17.370′S 147°32.300′E

S. Tasman

Rise 1 ▌

South

Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°10.197′S 147°32.300′E Piki

Austraalia

majandusvöön

dit ida suunas

kuni

alguspunktini

251

S. Tasman

Rise 1 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°05.160′S 148°24.165′E

S. Tasman

Rise 2 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°05.160′S 148°50.670′E

S. Tasman

Rise 2 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°13.780′S 148°24.165′E

S. Tasman

Rise 2 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°13.780′S 148°50.670′E

S. Tasman

Rise 2 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°21.000′S 148°45.610′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°21.000′S 149°03.200′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°24.015′S 148°37.235′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°24.015′S 148°45.610′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°24.800′S 149°03.200′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°30.320′S 148°44.390′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°30.320′S 148°57.650′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°35.205′S 148°37.235′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South Tasman

Rise ▌

põhjatraal 47°35.205′S 148°44.390′E

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

252

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

Wanganella West Norfolk ▌ põhjatraal 33°28.000′S 167°42.000′E

Wanganella West Norfolk ▌ põhjatraal 33°28.000′S 168°00.000′E

Wanganella West Norfolk ▌ põhjatraal 33°52.000′S 167°13.000′E

Wanganella West Norfolk ▌ põhjatraal 33°52.000′S 167°42.000′E

Wanganella West Norfolk ▌ põhjatraal 34°12.000′S 167°13.000′E

Wanganella West Norfolk ▌ põhjatraal 34°12.000′S 168°00.000′E

Westpac

Bank

Westpac Bank põhjatraal 39°39.000′S 167°05.000′E

Westpac

Bank

Westpac Bank põhjatraal 39°39.000′S 167°21.090′E

Westpac

Bank

Westpac Bank põhjatraal 39°55.000′S 167°05.000′E

Westpac

Bank

Westpac Bank põhjatraal 39°55.000′S 167°21.090′E

253

b) Pelaagilise traaliga kalapüügi majandamispiirkonna koordinaadid

Välja nimi Asukoht Meetod Laiuskraad Pikkuskraad Majandu

svööndi

suund

C. Lord

Howe - East

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

35°26.000′S 165°44.000′E

C. ▌ Lord

Howe - East

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

35°26.000′S 166°21.915′E

C. ▌

Lord Howe -

East

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

35°47.000′S 165°26.000′E

C. ▌ Lord

Howe - East

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

35°47.000′S 165°44.000′E

C. ▌

Lord Howe -

East

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

36°00.500′S 165°26.000′E

C. ▌ Lord

Howe - East

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

36°00.500′S 166°21.915′E

C. ▌ Lord

Howe - West

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

35°21.000′S 165°13.550′E

C. ▌ Lord

Howe - West

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

35°21.000′S 165°24.000′E

C. ▌

Lord Howe -

West

Central

Lord Howe

Rise

pelaagili

ne traal

35°31.000′S 164°54.000′E

254

C. ▌ Lord

Howe - West

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

35°31.000′S 165°13.550′E

C. ▌ Lord

Howe - West

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

35°40.383′S 165°18.000′E

C. ▌ Lord

Howe - West

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

35°40.383′S 165°24.000′E

C. ▌ Lord

Howe - West

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

35°54.000′S 164°46.000′E

C. ▌ Lord

Howe - West

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

35°54.000′S 164°54.000′E

C. ▌ Lord

Howe - West

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

36°06.000′S 164°46.000′E

C. Lord

Howe - West

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

36°06.000′S 165°18.000′E

S. Lord

Howe

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

36°13.460′S 164°40.830′E S. Lord

Howe

S. Lord

Howe

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

36°13.460′S 165°06.050′E S. Lord

Howe

S. Lord

Howe

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

36°26.800′S 164°40.830′E S. Lord

Howe

S. Lord

Howe

Central Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

36°26.800′S 165°06.050′E S. Lord

Howe

255

1 South

Louisville

pelaagili

ne traal

47°40.000′S 149°27.000′W

1 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

47°40.000′S 150°00.000′W

1 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

48°05.000′S 149°27.000′W

1 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

48°05.000′S 150°00.000′W

3 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°59.000′S 154°07.224′W

3 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°59.000′S 154°28.653′W

3 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

46°15.000′S 154°07.224′W

3 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

46°15.000′S 154°28.653′W

4 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

46°01.000′S 155°40.000′W

4 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

46°01.000′S 156°10.000′W

256

4 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

46°24.000′S 155°40.000′W

4 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

46°24.000′S 156°10.000′W

5 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°26.000′S 156°30.000′W

5 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°26.000′S 156°55.000′W

5 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°42.000′S 156°30.000′W

5 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°42.000′S 156°55.000′W

6 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°19.500′S 157°19.000′W

6 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°19.500′S 157°55.000′W

6 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°30.000′S 157°19.000′W

6 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

45°30.000′S 157°55.000′W

7 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°43.950′S 158°18.000′W

257

7 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°43.950′S 158°38.000′W

7 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°57.950′S 158°18.000′W

7 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°57.950′S 158°38.000′W

8 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°13.000′S 159°43.000′W

8 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°13.000′S 159°54.000′W

8 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°21.000′S 159°43.000′W

8 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°21.000′S 159°54.000′W

9 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

43°51.183′S 160°29.235′W

9 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

43°51.183′S 160°50.820′W

9 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°07.000′S 160°29.235′W

9 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

44°07.000′S 160°50.820′W

258

10 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

43°22.000′S 161°21.770′W

10 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

43°22.000′S 161°39.000′W

10 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

43°31.370′S 161°10.170′W

10 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

43°31.370′S 161°21.770′W

10 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

43°41.440′S 161°10.170′W

10 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

43°41.440′S 161°39.000′W

11 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

42°40.000′S 161°48.000′W

11 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

42°40.000′S 162°07.000′W

11 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

42°54.500′S 161°48.000′W

11 South

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

42°54.500′S 162°07.000′W

13 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

41°45.000′S 163°29.500′W

259

13 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

41°45.000′S 163°49.000′W

13 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

42°00.000′S 163°29.500′W

13 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

42°00.000′S 163°49.000′W

14 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

41°17.000′S 164°00.000′W

14 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

41°17.000′S 164°27.000′W

14 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

41°40.000′S 164°00.000′W

14 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

41°40.000′S 164°27.000′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

40°32.897′S 165°12.000′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

40°32.897′S 165°30.000′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

40°42.000′S 164°56.400′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

40°42.000′S 165°12.000′W

260

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

40°48.000′S 165°24.000′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

40°48.000′S 165°30.000′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

40°54.000′S 165°12.000′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

40°54.000′S 165°24.000′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

41°06.000′S 164°56.400′W

15 Central

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

41°06.000′S 165°12.000′W

17 North

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

38°20.013′S 167°29.000′W

17 North

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

38°20.013′S 167°47.067′W

17 North

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

38°32.000′S 167°29.000′W

17 North

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

38°32.000′S 167°47.067′W

18 North

Louisville ▌

pelaagili

ne traal

38°11.013′S 168°01.785′W

261

18 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

38°11.013′S 168°20.000′W

18 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

38°40.000′S 168°01.785′W

18 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

38°40.000′S 168°20.000′W

22 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

36°45.000′S 169°30.000′W

22 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

36°45.000′S 170°00.000′W

22 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

37°08.000′S 169°30.000′W

22 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

37°08.000′S 170°00.000′W

23 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

36°00.000′S 169°22.000′W

23 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

36°00.000′S 169°40.000′W

23 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

36°10.000′S 169°22.000′W

23 North

Louisville ▌

pelaagiline

traal

36°10.000′S 169°40.000′W

262

N. Lord

Howe -

Central

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°49.630′S 162°25.670′E

N. Lord

Howe -

Central

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°48.622′S 162°25.670′E Piki

Austraalia

majandusv

ööndit

kirde

suunas

N. Lord

Howe -

Central

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°32.530′S 162°38.450′E

N. Lord

Howe -

Central

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°32.530′S 162°57.770′E

N. Lord

Howe -

Central

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°49.630′S 162°57.770′E

N. Lord

Howe - East

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

32°54.650′S 163°16.615′E

N. Lord

Howe - East

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

32°54.650′S 163°26.380′E

N. Lord

Howe - East

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°04.400′S 163°16.615′E

N. Lord

Howe - East

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°04.400′S 163°26.380′E

N. Lord

Howe -

South

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°58.670′S 162°20.000′E

263

N. Lord

Howe -

South

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°58.670′S 163°00.000′E

N. Lord

Howe -

South

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

34°40.000′S 162°20.000′E

N. Lord

Howe -

South

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

34°40.000′S 163°00.000′E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°16.400′S 162°52.540′E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°09.296′S 162°52.540′E Piki

Austraalia

majandusv

ööndit

kirde

suunas

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°04.400′S 162°54.941′E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°04.400′S 163°10.540′E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°10.400′S 163°04.540′E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°10.400′S 163°10.540′E

N. Lord

Howe - West

North Lord

Howe Rise

pelaagili

ne traal

33°16.400′S 163°04.540′E

264

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°01.333′S 166°40.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°01.333′S 169°36.706′E Piki Uus-

Meremaa

majandusv

ööndit kagu

suunas

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°29.902′S 170°00.000′E Otse lõuna

suunas

Uus-

Meremaa

majandusv

ööndi

punktini

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°41.589′S 170°00.000′E Piki Uus-

Meremaa

majandusv

ööndit

edela

suunas

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

38°00.000′S 169°47.848′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

38°00.000′S 169°42.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°48.000′S 169°42.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°48.000′S 169°24.000′E

265

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°42.000′S 169°24.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°42.000′S 167°42.004′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°48.000′S 167°42.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°48.000′S 167°24.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

39°06.000′S 167°24.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

39°06.000′S 167°18.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

38°52.000′S 167°18.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

38°52.000′S 167°06.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°48.000′S 167°06.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°48.000′S 167°00.000′E

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°42.000′S 167°00.000′E

266

Northwest

Challenger

Northwest

Challenger

pelaagili

ne traal

37°42.000′S 166°40.000′E

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

S. Tasman

Rise 1 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°08.280′S 147°50.200′E Alates

Austraalia

majandusv

ööndist

S. Tasman

Rise 1 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°17.370′S 147°50.200′E

S. Tasman

Rise 1 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°17.370′S 147°32.300′E

S. Tasman

Rise 1 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°10.197′S 147°32.300′E Piki

Austraalia

majandusv

ööndit ida

suunas kuni

alguspunkti

ni

S. Tasman

Rise 2 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°05.160′S 148°24.165′E

S. Tasman

Rise 2 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°05.160′S 148°50.670′E

S. Tasman

Rise 2 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°13.780′S 148°24.165′E

267

S. Tasman

Rise 2 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°13.780′S 148°50.670′E

S. Tasman

Rise 2 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°21.000′S 148°45.610′E

S. Tasman

Rise 2 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°21.000′S 149°03.200′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°24.015′S 148°37.235′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°24.015′S 148°45.610′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°24.800′S 149°03.200′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°30.320′S 148°44.390′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°30.320′S 148°57.650′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°35.205′S 148°37.235′E

S. Tasman

Rise 3 ▌

South

Tasman Rise

▌

pelaagili

ne traal

47°35.205′S 148°44.390′E

Wanganella West Norfolk

▌

pelaagili

ne traal

33°28.000′S 167°42.000′E

Wanganella West Norfolk

▌

pelaagili

ne traal

33°28.000′S 168°00.000′E

268

Wanganella West Norfolk

▌

pelaagili

ne traal

33°52.000′S 167°13.000′E

Wanganella West Norfolk

▌

pelaagili

ne traal

33°52.000′S 167°42.000′E

Wanganella West Norfolk

▌

pelaagili

ne traal

34°12.000′S 167°13.000′E

Wanganella West Norfolk

▌

pelaagili

ne traal

34°12.000′S 168°00.000′E

Westpac

Bank

Westpac

Bank

pelaagili

ne traal

39°39.000′S 167°05.000′E

Westpac

Bank

Westpac

Bank

pelaagili

ne traal

39°39.000′S 167°21.090′E

Westpac

Bank

Westpac

Bank

pelaagili

ne traal

39°55.000′S 167°05.000′E

Westpac

Bank

Westpac

Bank

pelaagili

ne traal

39°55.000′S 167°21.090′E

269

c) Põhjaõngega kalapüügi majandamispiirkonna koordinaadid

Välja nimi Asukoht Meetod Laiuskraa

d

Pikkuskraad Majandus

vööndi

suund

Capel bank põhjaõng 25°14.950′

S

159°00.285′E

Capel bank põhjaõng 25°14.950′

S

160°00.000′E

Capel bank põhjaõng 25°59.640′

S

159°00.285′E

Capel bank põhjaõng 25°59.640′

S

160°00.000′E

Gascoyne põhjaõng 36°19.950′

S

155°53.630′E

Gascoyne põhjaõng 36°19.950′

S

156°43.770′E

Gascoyne põhjaõng 36°59.440′

S

155°53.630′E

Gascoyne põhjaõng 36°59.440′

S

156°43.770′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 35°20.000′

S

165°00.000′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 35°20.000′

S

166°21.915′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 35°31.000′

S

164°54.000′E

270

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 35°31.000′

S

165°00.000′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 35°54.000′

S

164°46.000′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 35°54.000′

S

164°54.000′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 36°00.500′

S

165°18.000′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 36°00.500′

S

166°21.915′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 36°06.000′

S

164°46.000′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 36°06.000′

S

165°18.000′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 36°13.460′

S

164°40.830′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 36°13.460′

S

165°06.050′E

271

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 36°26.800′

S

164°40.830′E

S. Lord

Howe

Central

Lord Howe

Rise

põhjaõng 36°26.800′

S

165°06.050′E

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 37°45.615′

S

168°35.830′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 37°55.230′

S

168°35.830′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 37°55.230′

S

169°25.400′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 38°13.830′

S

169°25.400′E Piki Uus-

Meremaa

majandusv

ööndit

edela

suunas

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 38°23.165′

S

169°11.967′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 38°23.165′

S

168°30.780′E

272

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 38°32.750′

S

168°30.780′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 38°32.750′

S

167°57.950′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 39°17.180′

S

167°57.950′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 39°17.180′

S

167°30.500′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 38°06.430′

S

167°30.500′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 38°06.430′

S

168°09.833′E

Central

Challenger

Central

Challenger

põhjaõng 37°45.615′

S

168°09.833′E

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

▌ ▌ ▌ ▌ ▌

1 South

Louisville

▌

põhjaõng 47°40.000′

S

149°27.000′W

1 South

Louisville

▌

põhjaõng 47°40.000′

S

150°00.000′W

1 South

Louisville

▌

põhjaõng 48°05.000′

S

149°27.000′W

273

1 South

Louisville

▌

põhjaõng 48°05.000′

S

150°00.000′W

3 South

Louisville

▌

põhjaõng 45°59.000′

S

154°07.224′W

3 South

Louisville

▌

põhjaõng 45°59.000′

S

154°28.653′W

3 South

Louisville

▌

põhjaõng 46°15.000′

S

154°07.224′W

3 South

Louisville

▌

põhjaõng 46°15.000′

S

154°28.653′W

4 South

Louisville

▌

põhjaõng 46°01.000′

S

155°40.000′W

4 South

Louisville

▌

põhjaõng 46°01.000′

S

156°10.000′W

4 South

Louisville

▌

põhjaõng 46°24.000′

S

155°40.000′W

4 South