Riigikohtu Teie: 30.09.2026 nr 5-24-5/28

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Meie: 20.10.2026 nr 12-19/24-11/15

Vastus kohtunõudele

Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) vastab Riigikohtu 30. septembri 2026. a kohtunõudes esitatud

küsimustele, võttes arvesse Euroopa Kohtu 17. septembri 2026. a otsust kohtuasjas C-438/24.

1. Kui hinnata Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks kehtestatud kautsjoni

põhiseaduspärasust, siis millistele põhiseaduse sätetele vastavust tuleks kontrollida, võttes

arvesse Euroopa Kohtu otsuses väljendatud seisukohti ning Euroopa Liidu põhiõiguste

hartas ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 10 sätestatut?

VVK arvates tuleb kautsjoni põhiseaduspärasust hinnata eelkõige põhiseaduse §-de 48, 60 ja 12

järgi. Arvestada tuleb ka §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ning §-st 10 tulenevaid

demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid.

Põhiseaduse § 60 puudutab Riigikogu valimisi ega anna otseselt õigust kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel. Selles väljendatud demokraatlike valimiste põhimõtted on siiski olulised

ka Euroopa Parlamendi valimiste puhul.

Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise õigust kaitseb Euroopa Liidu põhiõiguste harta

artikkel 39 koos Euroopa Liidu lepingu artiklis 10 sätestatud esindusdemokraatia põhimõttega.

Kandideerimisõiguse piirangute lubatavust tuleb hinnata harta artikli 52 lõike 1 järgi.

Kautsjon piirab kandideerimisõigust, sest kandidaat peab registreerimiseks tasuma kindla

rahasumma. See võib olla suurem takistus neile kandidaatidele ja erakondadele, kellel on vähem

rahalisi vahendeid. Seadusandja võib kehtestada kandideerimisele tingimusi, et vältida

mittetõsiseltvõetavate kandidatuuride esitamist ja tagada valimiste tõhus korraldamine. Need

tingimused peavad aga olema põhjendatud ega tohi kandideerimist ülemäära piirata.

2. Kas Euroopa Kohtu otsuse p-i 79, võttes arvesse Euroopa Kohtu järeldust otsuse p-s 86,

tuleb mõista nii, et juhul, kui Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimiste erisusi analüüsides

ilmneb, et kehtestatud kautsjonite erinevus on põhjendatud, võib EPVS § 29 lg-s 5 sätestatud

kautsjoni suurust pidada proportsionaalseks Euroopa Liidu õiguse tähenduses?

VVK leiab, et Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimiste erinevused võivad põhjendada erineva

suurusega kautsjonit. Sellest üksi ei piisa aga järelduseks, et Euroopa Parlamendi valimiste

kautsjon on proportsionaalne.

2

Euroopa Kohus on otsuse punktis 79 jätnud Riigikohtu hinnata, kas kahe valimisliigi erinevused

õigustavad erinevaid kautsjonisummasid. See on siiski ainult üks asjaolu, mida tuleb arvestada.

Otsuse punktides 80–85 on Euroopa Kohus käsitlenud ka kautsjoni rahalist mõju, erakondade

rahastamise piiranguid ning kautsjoni tagastamise tingimusi. Punktis 86 on kohus leidnud, et

kõnealuse suurusega kautsjon koos selle tagastamise tingimustega läheb kaugemale sellest, mis on

eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimistel on kandidaatide registreerimine üsna sarnane.

Mõlemal juhul tuleb kontrollida esitatud dokumente, veenduda kandidaatide vastavuses seaduse

nõuetele ning teha registreerimisotsused. Euroopa Parlamendi valimistel on kandidaate oluliselt

vähem ning seetõttu on ka registreerimisega seotud tööd üldjuhul vähem. Seega ei saa Euroopa

Parlamendi valimiste kõrgemat kautsjonit põhjendada suurema töömahuga.

Kautsjoni üks eesmärk on panna kandidaate ja erakondi enne kandideerimist hindama oma

võimalusi valimistel toetust saada. Nii püütakse vältida juhuslikke ja läbimõtlemata

kandideerimisotsuseid. See eesmärk on põhjendatud nii Euroopa Parlamendi kui ka Riigikogu

valimiste puhul. Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimistel kehtivad kautsjoni tagastamisel

samad põhimõtted. Mõlemal juhul sõltub raha tagasisaamine valimistulemusest. VVK ei näe

valimiste korraldamise seisukohalt põhjust, miks peaksid tagastamise põhimõtted olema neil

valimistel erinevad. Ühesugused reeglid on kandidaatidele ja erakondadele selgemad ning neid on

ka lihtsam rakendada.

Kautsjoni asemel võiks seadusandja nõuda näiteks toetusallkirjade kogumist. See ei pruugi aga

olla kandidaadile või erakonnale lihtsam lahendus. Allkirjade kogumine nõuab aega, inimesi ja

korraldustööd. Olenevalt nõutavate allkirjade arvust ja kogumise korrast võib see olla isegi

koormavam kui kautsjoni tasumine. Ka valimiste korraldajale tooks allkirjade kogumine lisatööd.

Kontrollida tuleks nii allkirju kui ka seda, kas allkirja andnud inimestel oli õigus seda teha. Eestis

ei ole kandidaatide ülesseadmine seni põhinenud toetusallkirjade kogumisel. Sellise süsteemi

kasutuselevõtuks tuleks muuta õigusakte, luua uued kontrollimenetlused ja tehnilised lahendused.

Seetõttu ei saa eeldada, et toetusallkirjade nõue oleks kautsjonist vähem piirav või valimiste

korraldamiseks parem lahendus.

VVK ei näe valimiste korraldamise seisukohalt Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimiste vahel

selliseid erinevusi, mis põhjendaksid Euroopa Parlamendi valimistel kehtestatud kõrgemat

kautsjonit.

3. Kui Riigikohus peaks leidma, et kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord, nagu see

on kehtestatud EPVS § 29 lg-s 5 ja §-s 77, on Euroopa Liidu õiguse ja/või põhiseadusega

vastuolus, siis milline oleks praeguses asjas Euroopa Liidu õiguse ja/või põhiseadusega

kooskõlas olev lahendus, võttes arvesse, et seadusandjal on võimalik kehtestada erinevaid

kandideerimiskünniseid ning on otsustanud kautsjoni kasuks?

Euroopa Kohus ei ole leidnud, et kautsjon kui kandideerimistingimus oleks iseenesest lubamatu.

Küsimus on selles, kui suur võib kautsjon olla ja millistel tingimustel peab selle tagasi saama.

Seega ei tähenda kehtiva korra võimalik vastuolu Euroopa Liidu õiguse või põhiseadusega, et

kautsjonist tuleks täielikult loobuda.

Eestis on kautsjonisüsteemi kasutatud pikka aega. Selle tasumist on lihtne kontrollida ning

erakonnad, kandidaadid ja valimiste korraldajad tunnevad kehtivat korda. VVK arvates oleks

mõistlik võimaluse korral kautsjonisüsteem säilitada ning muuta vajaduse korral selle suurust ja

tagastamise tingimusi. Sellised muudatused peab tegema seadusandja.

3

2024. a Euroopa Parlamendi valimistel esitas Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi Rohelised)

üheksa kandidaati, kuid maksis kautsjoni kahe kandidaadi eest, kokku 8200 eurot. Kõigi üheksa

kandidaadi eest tulnuks tasuda 36 900 eurot. Riigikohtu esialgse õiguskaitse tõttu sai erakond siiski

osaleda valimistel kõigi üheksa kandidaadiga. Seitsme kandidaadi eest kautsjonit ei tasutud. Seega

said Rohelised kõik üheksa kandidaati valimistel üles seada ning pärast valimiste toimumist ei ole

võimalik seda õigust enam täiendavalt tagada. Rohelised ei saanud kautsjoni tagastamiseks

vajalikku hulka hääli ning nende tasutud 8200 eurot kanti riigieelarvesse.

Kui Riigikohus leiab, et kautsjoni suurus või tagastamise kord oli õigusvastane, tuleb otsustada,

kas see raha tuleb erakonnale täielikult või osaliselt tagasi maksta. Tehtav kohtulahend võib omada

mõju ka teiste 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osalenud erakondade ja

üksikkandidaatide vaates. Nemad tasusid kautsjoni seaduses nõutud suuruses. Kui kautsjoni

suurus või tagastamise kord osutub õigusvastaseks, tõstatatakse tõenäoliselt küsimus, kas ka neil

võib olla õigus raha tagasi saada. VVK palub põhiseadusvastasuse korral käsitleda otsuse mõju

teiste kandideerijate suhtes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

Riigikohtu Teie: 30.09.2026 nr 5-24-5/28

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Meie: 20.10.2026 nr 12-19/24-11/15

Vastus kohtunõudele

Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) vastab Riigikohtu 30. septembri 2026. a kohtunõudes esitatud

küsimustele, võttes arvesse Euroopa Kohtu 17. septembri 2026. a otsust kohtuasjas C-438/24.

1. Kui hinnata Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks kehtestatud kautsjoni

põhiseaduspärasust, siis millistele põhiseaduse sätetele vastavust tuleks kontrollida, võttes

arvesse Euroopa Kohtu otsuses väljendatud seisukohti ning Euroopa Liidu põhiõiguste

hartas ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 10 sätestatut?

VVK arvates tuleb kautsjoni põhiseaduspärasust hinnata eelkõige põhiseaduse §-de 48, 60 ja 12

järgi. Arvestada tuleb ka §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ning §-st 10 tulenevaid

demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid.

Põhiseaduse § 60 puudutab Riigikogu valimisi ega anna otseselt õigust kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel. Selles väljendatud demokraatlike valimiste põhimõtted on siiski olulised

ka Euroopa Parlamendi valimiste puhul.

Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise õigust kaitseb Euroopa Liidu põhiõiguste harta

artikkel 39 koos Euroopa Liidu lepingu artiklis 10 sätestatud esindusdemokraatia põhimõttega.

Kandideerimisõiguse piirangute lubatavust tuleb hinnata harta artikli 52 lõike 1 järgi.

Kautsjon piirab kandideerimisõigust, sest kandidaat peab registreerimiseks tasuma kindla

rahasumma. See võib olla suurem takistus neile kandidaatidele ja erakondadele, kellel on vähem

rahalisi vahendeid. Seadusandja võib kehtestada kandideerimisele tingimusi, et vältida

mittetõsiseltvõetavate kandidatuuride esitamist ja tagada valimiste tõhus korraldamine. Need

tingimused peavad aga olema põhjendatud ega tohi kandideerimist ülemäära piirata.

2. Kas Euroopa Kohtu otsuse p-i 79, võttes arvesse Euroopa Kohtu järeldust otsuse p-s 86,

tuleb mõista nii, et juhul, kui Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimiste erisusi analüüsides

ilmneb, et kehtestatud kautsjonite erinevus on põhjendatud, võib EPVS § 29 lg-s 5 sätestatud

kautsjoni suurust pidada proportsionaalseks Euroopa Liidu õiguse tähenduses?

VVK leiab, et Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimiste erinevused võivad põhjendada erineva

suurusega kautsjonit. Sellest üksi ei piisa aga järelduseks, et Euroopa Parlamendi valimiste

kautsjon on proportsionaalne.

2

Euroopa Kohus on otsuse punktis 79 jätnud Riigikohtu hinnata, kas kahe valimisliigi erinevused

õigustavad erinevaid kautsjonisummasid. See on siiski ainult üks asjaolu, mida tuleb arvestada.

Otsuse punktides 80–85 on Euroopa Kohus käsitlenud ka kautsjoni rahalist mõju, erakondade

rahastamise piiranguid ning kautsjoni tagastamise tingimusi. Punktis 86 on kohus leidnud, et

kõnealuse suurusega kautsjon koos selle tagastamise tingimustega läheb kaugemale sellest, mis on

eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimistel on kandidaatide registreerimine üsna sarnane.

Mõlemal juhul tuleb kontrollida esitatud dokumente, veenduda kandidaatide vastavuses seaduse

nõuetele ning teha registreerimisotsused. Euroopa Parlamendi valimistel on kandidaate oluliselt

vähem ning seetõttu on ka registreerimisega seotud tööd üldjuhul vähem. Seega ei saa Euroopa

Parlamendi valimiste kõrgemat kautsjonit põhjendada suurema töömahuga.

Kautsjoni üks eesmärk on panna kandidaate ja erakondi enne kandideerimist hindama oma

võimalusi valimistel toetust saada. Nii püütakse vältida juhuslikke ja läbimõtlemata

kandideerimisotsuseid. See eesmärk on põhjendatud nii Euroopa Parlamendi kui ka Riigikogu

valimiste puhul. Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimistel kehtivad kautsjoni tagastamisel

samad põhimõtted. Mõlemal juhul sõltub raha tagasisaamine valimistulemusest. VVK ei näe

valimiste korraldamise seisukohalt põhjust, miks peaksid tagastamise põhimõtted olema neil

valimistel erinevad. Ühesugused reeglid on kandidaatidele ja erakondadele selgemad ning neid on

ka lihtsam rakendada.

Kautsjoni asemel võiks seadusandja nõuda näiteks toetusallkirjade kogumist. See ei pruugi aga

olla kandidaadile või erakonnale lihtsam lahendus. Allkirjade kogumine nõuab aega, inimesi ja

korraldustööd. Olenevalt nõutavate allkirjade arvust ja kogumise korrast võib see olla isegi

koormavam kui kautsjoni tasumine. Ka valimiste korraldajale tooks allkirjade kogumine lisatööd.

Kontrollida tuleks nii allkirju kui ka seda, kas allkirja andnud inimestel oli õigus seda teha. Eestis

ei ole kandidaatide ülesseadmine seni põhinenud toetusallkirjade kogumisel. Sellise süsteemi

kasutuselevõtuks tuleks muuta õigusakte, luua uued kontrollimenetlused ja tehnilised lahendused.

Seetõttu ei saa eeldada, et toetusallkirjade nõue oleks kautsjonist vähem piirav või valimiste

korraldamiseks parem lahendus.

VVK ei näe valimiste korraldamise seisukohalt Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimiste vahel

selliseid erinevusi, mis põhjendaksid Euroopa Parlamendi valimistel kehtestatud kõrgemat

kautsjonit.

3. Kui Riigikohus peaks leidma, et kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord, nagu see

on kehtestatud EPVS § 29 lg-s 5 ja §-s 77, on Euroopa Liidu õiguse ja/või põhiseadusega

vastuolus, siis milline oleks praeguses asjas Euroopa Liidu õiguse ja/või põhiseadusega

kooskõlas olev lahendus, võttes arvesse, et seadusandjal on võimalik kehtestada erinevaid

kandideerimiskünniseid ning on otsustanud kautsjoni kasuks?

Euroopa Kohus ei ole leidnud, et kautsjon kui kandideerimistingimus oleks iseenesest lubamatu.

Küsimus on selles, kui suur võib kautsjon olla ja millistel tingimustel peab selle tagasi saama.

Seega ei tähenda kehtiva korra võimalik vastuolu Euroopa Liidu õiguse või põhiseadusega, et

kautsjonist tuleks täielikult loobuda.

Eestis on kautsjonisüsteemi kasutatud pikka aega. Selle tasumist on lihtne kontrollida ning

erakonnad, kandidaadid ja valimiste korraldajad tunnevad kehtivat korda. VVK arvates oleks

mõistlik võimaluse korral kautsjonisüsteem säilitada ning muuta vajaduse korral selle suurust ja

tagastamise tingimusi. Sellised muudatused peab tegema seadusandja.

3

2024. a Euroopa Parlamendi valimistel esitas Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi Rohelised)

üheksa kandidaati, kuid maksis kautsjoni kahe kandidaadi eest, kokku 8200 eurot. Kõigi üheksa

kandidaadi eest tulnuks tasuda 36 900 eurot. Riigikohtu esialgse õiguskaitse tõttu sai erakond siiski

osaleda valimistel kõigi üheksa kandidaadiga. Seitsme kandidaadi eest kautsjonit ei tasutud. Seega

said Rohelised kõik üheksa kandidaati valimistel üles seada ning pärast valimiste toimumist ei ole

võimalik seda õigust enam täiendavalt tagada. Rohelised ei saanud kautsjoni tagastamiseks

vajalikku hulka hääli ning nende tasutud 8200 eurot kanti riigieelarvesse.

Kui Riigikohus leiab, et kautsjoni suurus või tagastamise kord oli õigusvastane, tuleb otsustada,

kas see raha tuleb erakonnale täielikult või osaliselt tagasi maksta. Tehtav kohtulahend võib omada

mõju ka teiste 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osalenud erakondade ja

üksikkandidaatide vaates. Nemad tasusid kautsjoni seaduses nõutud suuruses. Kui kautsjoni

suurus või tagastamise kord osutub õigusvastaseks, tõstatatakse tõenäoliselt küsimus, kas ka neil

võib olla õigus raha tagasi saada. VVK palub põhiseadusvastasuse korral käsitleda otsuse mõju

teiste kandideerijate suhtes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees