Keit Kasemets Teie: 01.10.2026 nr 7-2/26-01927-1

Riigikantselei

eis@eelnõud.valitsus.ee Meie: 20.10.2026 nr 2-7/26-257/2

Arvamuse andmine kriisiülesandega ametikohtadega seonduva määruse eelnõu kohta

Austatud riigisekretär

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust kriisiülesandega ameti- ja töökohtade

regulatsiooni puudutava määruse eelnõu kohta.

Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt peetakse arvestust kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavate ning

sellisel kohal töötama määratud isikute üle töötamise registris. Euroopa Parlamendi liikmeid

maksukorralduse seaduse alusel töötamise registrisse ei kanta, mistõttu võiks see asjaolu selles

sättes kajastuda.

Eelnõu §-des 4–6 sätestatud töökohustuse piiramise tingimused ja vaidluste lahendamise kord

vajavad Riigikogu Kantselei hinnangul täiendavat läbivaatamist, et tagada regulatsiooni kooskõla

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) §-ga 108 ning arvestada põhiseaduslike

institutsioonide eripära ja institutsionaalse autonoomiaga.

KORKS-i § 108 lõike 3 kohaselt selgitab Kaitseressursside Amet (KRA) koostöös Kaitseväe ja

muu hulgas põhiseadusliku institutsiooniga välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut

sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada. Paragrahvi 108 lõike 4

kohaselt võib KRA Kaitseväe ettepanekul piirata isiku töökohustuse rakendamist ja täitmist juhul,

kui lõikes 3 sätestatud menetluses selgub, et isikut ei ole võimalik tema sõjaaja ametikohal

asendada.

Eelnõu § 5 lõikes 1 on kasutatud seadusest erinevat kriteeriumi. Selle kohaselt võib KRA piirangu

kehtestada, kui isiku asendamise võimalused sõjaaja ametikohal on väiksemad või samaväärsed

kui kriisiülesandega ameti- või töökohal. Seega lähtub seadus küsimusest, kas isikut on

võimalik sõjaaja ametikohal asendada, eelnõu aga sisuliselt küsimusest, kummal ametikohal

on isikut raskem asendada. Need kriteeriumid ei ole samatähenduslikud. Eelnõus kasutatud

võrdlev kriteerium lubab piirangu kehtestada ka juhul, kui isikut on sõjaaja ametikohal võimalik

asendada, kuid tema asendamise võimalusi hinnatakse kriisiülesandega ameti- või töökohaga

võrreldes väiksemaks või samaväärseks.

Palume seetõttu hinnata eelnõu § 5 lõike 1 kooskõla KORKS-i § 108 lõikega 4. KORKS-i § 108

lõikes 11 sätestatud volitus kehtestada määrusega töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise

täpsemad tingimused võimaldab seaduses sätestatud tingimusi täpsustada, kuid määrusega ei

peaks kujundama seaduses sätestatud piirangu kohaldamise eeldusest sisuliselt erinevat alust.

2

Põhiseadusliku institutsiooni puhul vajab regulatsioon lahendust, mis arvestab tema

institutsionaalset autonoomiat. Põhiseadusliku institutsiooni hinnang sellele, milline personal on

vajalik tema põhiseadusest ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning kas konkreetne isik

on nende ülesannete täitmiseks vältimatult vajalik, ei ole käsitatav üksnes tavapärase tööandja

personalivajaduse hinnanguna. Tegemist on hinnanguga põhiseadusliku institutsiooni võimele

jätkata talle pandud ülesannete täitmist ka kriisiolukorras.

Teeme ettepaneku sätestada põhiseadusliku institutsiooni puhul, et KRA võib põhiseadusliku

institutsiooni seisukohast hoolimata piirata kriisiülesandega ameti- või töökohal oleva isiku

töökohustuse rakendamist ja täitmist üksnes juhul, kui isik on sõjaaja ametikoha ülesannete

täitmiseks vältimatult vajalik, vajaliku väljaõppe või ettevalmistusega asendajate hulk ei ole piisav

ning võimaliku asendaja väljaõppeks või ettevalmistamiseks kulub rohkem kui kuus kuud.

Selline lahendus tasakaalustaks ühelt poolt sõjaaja ametikoha täitmise eriti kaalukat vajadust ja

teiselt poolt põhiseadusliku institutsiooni autonoomiat oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks

vältimatult vajaliku personali määratlemisel.

Sellest vaatenurgast vajab täiendavat hindamist ka Riigikantselei roll eelnõu §-s 6 sätestatud

vaidluste lahendamisel. KORKS-i § 108 lõike 10 kohaselt lahendatakse vaidlused koostöös

Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel. Eelnõu

kohaselt annab aga Riigikantselei kokkuleppe mittesaavutamisel riigikaitse tervikhuvist lähtuva

põhjendatud seisukoha ning KRA teeb otsuse sellest seisukohast lähtudes. Seega omandab

Riigikantselei seisukoht erimeelsuse püsimisel lõpliku otsuse kujundamisel määrava tähenduse.

Põhiseadusliku institutsiooni puhul on küsitav, kas selline lahendus on vajalik ja kohane.

Riigikantselei saab täita seaduses ette nähtud koordineerivat rolli ning aidata kaasa kokkuleppe

saavutamisele. Seevastu ei ole põhjendatud anda sellele sisuliselt määravat rolli otsustamisel,

milline kaal tuleb omistada põhiseadusliku institutsiooni enda hinnangule tema põhiseaduslike

ülesannete täitmiseks vajaliku personali kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Silver Sära

631360, [email protected]