Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 168

Tallinn, Toompea Teisipäev, 13. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.25

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit

Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudus: Züleyxa Izmailova

Kutsutud: Maa- ja Ruumiameti maa tehingute ja toimingute osakonna nõunik Tiina Vooro

(Teamsis)

Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna kinnisvara valdkonna juht Eve Murumaa

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna maapoliitika

õigusnõunik Eike Pärnamägi

Riigimetsa Majandamise Keskuse arendus- ja kliimaosakonna juht Jaarek Konsa

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga (Teamsis) ja

maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens

Advokaadibüroo Sorainen nõunik, vandeadvokaat Sandra Mikli ja advokaat Heidi Rand-Karu

(1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698

SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastriseaduse ja

riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine

kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender selgitas, et komisjon vaatab läbi fraktsioonide ja Riigikogu liikmete

muudatusettepanekud ja arutab võimalike keskkonnakomisjoni muudatusettepanekute

koostamist. Esmalt võeti arutusele Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek.

Andres Metsoja selgitas, et ettepanek on ajendatud Tootsi-Sopi taastuvenergiapargi rajamise

kogemusest, kus ehitamisega kaasnes vajadus parandada teelõike ja suurendada liiklusohutust,

kuid riigieelarves puudusid selleks vahendid. Ettepaneku kohaselt laekuks osa riigimaa

2

võõrandamisest saadavast tulust kohaliku omavalitsuse eelarvesse, et leevendada ehitamisega

kohapeal kaasnevaid mõjusid. Kohaliku omavalitsuse osaks on pakutud pool saadavast tulust,

kuid osakaal on läbiräägitav. A. Metsoja märkis, et laekumine võib tasandusfondi kaudu

mõjutada kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Eve Murumaa sõnul vajab ettepanek laiemat

arutelu ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja võimalike teiste asjaosaliste

kaasamist. Rahandusministeeriumil ei ole konkreetset lahendust pakkuda.

Yoko Alender leidis, et kohaliku omavalitsuse osasaamine tema territooriumil asuval

riigimaal toimuvast tegevusest saadavast tulust on poliitiline otsus. Kõnealune meede peaks

olema teistest meetmetest eraldiseisev ega tohiks neid asendada.

Andres Metsoja rõhutas, et esmalt tuleb otsustada, kas riigimaalt saadavast tasust peaks osa

saama ka kohalik omavalitsus. Ettepanek puudutab üksnes riigimaad ja riigi tulusid, mitte

erakinnistuid. Tasandusfondiga seotuse tehniline lahendamine ei ole tema hinnangul

maapõueseaduse küsimus.

Tarmo Tamm toetas ettepanekut, leides, et kohalik omavalitsus võiks saada osa tema

territooriumil toimuva ulatuslikuma tegevusega kaasnevast tulust.

Andres Metsoja märkis, et kavandatav tegevus ei too kohalikule kogukonnale ja

omavalitsusele kaasa üksnes häiringuid, vaid loob ka võimalusi. Yoko Alender leidis, et

ettepanek soodustab kohalike omavalitsuste kaasamist taastuvenergia arendamisse.

Eike Pärnamägi märkis, et kooskõlastamisel on määruse eelnõu, millega toetatakse

kohalikke omavalitsusi tuuleenergiaprojektide puhul. Yoko Alender selgitas, et nimetatud

toetus laieneb kõigile tuuleenergiaarendustele, kuid arutatav muudatusettepanek puudutab

konkreetselt kaevandamisaladel toimuvat tegevust ning meetmed ei peaks teineteist välistama.

Eve Murumaa juhtis tähelepanu sellele, et kavandatav meede puudutaks ainult

kaevandamisaluseid maid, mistõttu ei saaks teiste piirkondade kohalikud omavalitsused

sellest osa. Yoko Alender märkis, et kaevandamistegevus mõjutab kohalike elanike

elukeskkonda ning saadavat raha saaks kasutada selle taastamiseks, parandamiseks ja

arendamiseks.

Tiit Maran küsis, kuidas toimuks tulude jaotamine juhul, kui kaevandusala paikneb mitme

kohaliku omavalitsuse territooriumil. Yoko Alender vastas, et jaotust saaks arvestada

proportsionaalselt ning selle üksikasjad on võimalik kindlaks määrata. Andres Metsoja

selgitas, et kui kaevandusala paikneb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, tuleks tulu

jaotada vastavalt ala paiknemisele. Tema hinnangul on maa paiknemisel põhinev lahendus

õiglasem kui tuuleparkide häiringutasu puhul, millest naaberomavalitsus ei pruugi osa saada,

kuigi häiringud võivad ulatuda ka tema territooriumile. Metsoja tõi näiteks Ida-Virumaa

põlevkiviga seotud toetusmeetmed ning leidis, et piirkondade erinevast olukorrast lähtuvaid

meetmeid ei saa käsitada kohalike omavalitsuste ebavõrdse kohtlemisena.

Tarmo Tamm leidis, et rahaline meede võiks suurendada kohalike omavalitsuste huvi

ettevõtluse arendamise vastu.

Yoko Alender märkis, et tuulikuid on Tallinnasse, selle lähiümbrusse ja Tartusse keeruline

rajada, mistõttu langeb suurem koormus hajaasustusega piirkondadele, kes peaksid saama

sellest ka võimalusi. Seejärel lõpetati Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku arutelu ja asuti

käsitlema Rain Epleri muudatusettepanekuid.

Rain Epler selgitas, et kui eelnõuga lihtsustatakse kaevandamisaladel ehitamist, ei peaks seda

võimalust piirama üksnes taastuvenergiaehitistega. Bürokraatia vähendamiseks ja tööstuse

edendamiseks tegi ta muudatusettepaneku nr 1, et kohaldada samu lihtsustatud tingimusi ka

3

juhul, kui kaevandamisalale soovitakse rajada muu majandusobjekt. Ene Jürjens märkis, et

Kliimaministeerium ei saa ettepanekuga nõustuda, kuna säte lisati seadusesse konkreetselt

taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, mitte maardla püsivaks hõivamiseks. Ta

selgitas, et taastuvenergiaehitisel on piiratud tehniline eluiga ja selle saab pärast kasutusaja

lõppu lammutada, mistõttu on maavara hiljem võimalik kaevandada. Suured tööstusehitised

on üldjuhul püsiva iseloomuga ning neile ei sobi tähtajalise vahekasutuse põhimõte. Olulise

avaliku huviga ja riigikaitseliste ehitiste lubamiseks on maapõueseaduses eraldi säte.

Rain Epler tutvustas muudatusettepanekut nr 2, mille kohaselt peaks ka energeetiline

maavara olema ammendunud, enne kui ala võetakse muul otstarbel kasutusele. Ta märkis, et

eelnõu kohaselt kehtib maavara ammendumise nõue teiste maavarade puhul, kuid turba ja

põlevkivi puhul mitte. Epleri hinnangul takistaks taastuvenergiaehitise rajamine selle tehnilise

eluea jooksul maavara kaevandamist või kasutamist. Ene Jürjens sõnas, et

Kliimaministeerium ei saa ka selle ettepanekuga nõustuda, kuna eelnõu eesmärk on

taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamine. Ta märkis, et taastuvenergiaehitise planeeringu

menetlemisel küsib Maa- ja Ruumiamet Eesti Geoloogiateenistuse arvamust. Eesti

Geoloogiateenistus hindab eksperdina, kas energeetiline maavara on vaadeldaval

ajavahemikul perspektiivne, arvestades muu hulgas maavara lasundi jätkuvust ja kvaliteeti.

Rain Epler leidis, et Kliimaministeeriumi põhjendus on osaliselt vastuolus eelmise

muudatusettepaneku kohta esitatud seisukohaga. Tema sõnul saaks ka muude tööstusehitiste

rajamise võimalikkust hinnata eksperdiarvamuste alusel. Epler rõhutas, et

muudatusettepaneku eesmärk on sätestada selgelt, et ammendamata maavaraga alale ei või

rajada ka taastuvenergiaehitisi. Yoko Alender ei nõustunud vastuolu olemasoluga, märkides,

et taastuvenergiaehitisi saab pärast kasutusaja lõppu eemaldada. Rain Epler vastas, et ka

muid ehitisi on võimalik lammutada.

Ene Jürjens märkis, et olulise avaliku huvi korral võimaldab kehtiv regulatsioon rajada

maardlale riigile olulisi ehitisi.

Rain Epler selgitas, et tema ülejäänud muudatusettepanekute eesmärk on jätta eelnõust välja

sätted, mis annavad eeliseid taastuvenergia tootmisviiside arendamisele. Tema hinnangul

avaldab taastuvenergia eelisarendamine elektri- ja energiasüsteemile pikaajalist negatiivset

mõju. Yoko Alender selle hinnanguga ei nõustunud, leides, et odavam elekter on ühiskonnale

kasulik.

Rain Epler lisas, et eelnõu algne eesmärk ei välista menetluse käigus muudatuste tegemist.

Yoko Alender täpsustas, et Ene Jürjens esindab arutelul Kliimaministeeriumi ja

ministeeriumi koostatud eelnõu eesmärki. Seejärel asuti käsitlema Sotsiaaldemokraatliku

Erakonna fraktsiooni ja Züleyxa Izmailova koos esitatud muudatusettepanekuid.

Tiit Maran selgitas, et turbaalade taastamist puudutavas muudatusettepanekus juhiti

tähelepanu veestamata jätmisega kaasnevale süsinikdioksiidi heitele ja elurikkuse

taastamisega seotud küsimustele. Ene Jürjens märkis, et sisuliselt on ettepanekut

ministeeriumi poolt komisjonile esitatavas tekstis arvesse võetud ning tõstatatud küsimused

lisatud ettevalmistatavasse määruse eelnõusse, milles täpsustatakse korrastamisviiside valikul

arvestatavaid asjaolusid. Ta lisas, et määruse koostamisel soovitakse lähtuda kavandatavast

seadusemuudatusest.

Yoko Alender leidis, et korrastamisprojekti tingimuste täpsustusi ja nendega seotud

muudatusi saab sisuliselt koos käsitleda.

Ene Jürjens märkis, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Züleyxa Izmailova

teist muudatusettepanekut ei saa toetada, sest kehtiv maakatastriseadus ei pruugi võimaldada

määrata katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbega samal ajal muid sihtotstarbeid, ning

4

pidas vajalikuks küsida Maa- ja Ruumiameti seisukohta.

Tiina Vooro juhtis tähelepanu sellele, et mitme sihtotstarbe määramine ühele katastriüksusele

mõjutaks maa maksustamishinna määramist. Uute metoodikate koostamisel ei ole sellise

võimalusega arvestatud, mistõttu tuleks hinnata muudatuse mõju ning vajadust valemeid ja

metoodikaid täiendada või muuta. Tema hinnangul ei tohiks muudatusettepanekut enne selle

mõju hindamist seadusesse lisada.

Seejärel asuti käsitlema Riigikogu liikme Tarmo Tamme muudatusettepanekut. Yoko

Alender märkis, et komisjonile oli enne muudatusettepaneku esitamist laekunud

huvigruppidelt sarnast muudatust soovivaid kirju.

Tarmo Tamm selgitas, et kui kaevandamisloa omaja saab ise otsustada, kas kaevandusala on

ammendunud, võib taastuvenergia arendamiseks konkursi korraldamine jääda tema huvidest

sõltuvaks. Muudatusettepaneku kohaselt korraldaks riik konkursi, kus saaksid osaleda kõik

huvitatud isikud, kuid kaevandamisloa omajal oleks õigus astuda konkursi võitja asemele.

Tamme hinnangul säiliks nii kaevandamisloa omaja eelisõigus ning riik saaks parima

tulemuse ega jääks tulust ilma.

Yoko Alender märkis, et muudatusettepaneku puhul oli esile toodud riigiabi- ja

konkurentsireeglitega seotud riske ning Soraineni advokaadid on ettepanekut täpsustanud.

Sandra Mikli selgitas, et täpsustatud ettepanekuga lisati menetlusse avalik enampakkumine.

Kaevandamisloa omajal säiliks õigus astuda enampakkumise võitja asemele, kuid

lõpptulemusena peaks kujunema turuhind. Enampakkumise täpsemat korraldust oleks

võimalik reguleerida määrusega.

Yoko Alender tõstatas küsimuse, kas taastuvenergia arengu kiirendamiseks saab anda

kaevandamisloa omajale eelisõiguse, arvestades tema varasemaid kulutusi. Ene Jürjens

märkis, et maapõueseaduse alusel korraldatakse enampakkumisi harva, kuna üldjuhul teeb

arendaja geoloogilised uuringud ja esitab seejärel sama ala kohta kaevandamisloa taotluse. Ta

lisas, et kaevandamisloa omaja võib olla teinud alal kulutusi, näiteks rajanud kuivenduskraave

või tugeva aluse. Jürjensi hinnangul maandab enampakkumine riigiabi riski, kuid seda

küsimust saavad täpsemalt kommenteerida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning Rahandusministeerium.

Eike Pärnamägi märkis, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei toeta

kaevandamisloa omajale eelisõiguse andmist, kuna maa antakse kaevandaja kasutusse üksnes

maavara väljamiseks. Maa muul majanduslikul otstarbel kasutusse andmiseks korraldatakse

enampakkumisi, milles saavad osaleda ka tuule- ja päikeseenergia arendamisest huvitatud

isikud. Riigivaraseaduses on enampakkumise korraldus juba reguleeritud ning Maa- ja

Ruumiametil on selleks oksjonikeskkond. Pärnamägi leidis, et eraldi normistiku loomine

dubleeriks olemasolevat regulatsiooni, ei tagaks teiste arendajate võrdset kohtlemist ning

tekitaks õiguslikku ebaselgust.

Yoko Alender küsis, mis takistab kaevandamisloa omajale eelisõiguse andmist, kui see aitaks

kiirendada ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia arendamist ja saavutada eelnõu

eesmärki. Eike Pärnamägi leidis, et olukord ei ole võrreldav põllumajandusmaa

kasutamisega, kuna põllumajandusmaa antakse kasutusse viieks aastaks, kuid energiapargi

hoonestusõigus kavandatakse kogu selle 40-aastaseks elueaks. Ta lisas, et ministeerium

soovib lõpetada ka teised eelisõigused. Pärnamägi märkis, et kaevandamisloa omajale

eelisõiguse andmine ei oleks kooskõlas mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu ning

võrdse kohtlemise põhimõtetega. Tema hinnangul ei õigusta mõne üksiku ala kasutuselevõtust

saadav kasu nendest põhimõtetest kõrvalekaldumist. Avaliku enampakkumise korral ei tekiks

küll riigiabi probleemi, kuid teised nimetatud põhimõtted jääksid täitmata.

5

Eve Murumaa märkis, et eelisõiguse andmine kitsale isikute ringile ei tagaks võrdset

kohtlemist teiste tuulepargiarendajate ega nende kaevandajatega, kelle alale ei ole võimalik

tuulikuid rajada. Samuti ei pidanud ta vajalikuks uue enampakkumiskorra loomist, sest

eelisõiguse kehtestamise korral piisaks olemasolevast korrast.

Jaarek Konsa selgitas, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldas koostöös Maa-

ja Ruumiametiga avatud enampakkumised, millest võeti aktiivselt osa. Tasu koosneb maa- ja

tootmiskomponendist. Probleemiks on maapõueseaduses sätestatud kuni 35-aastane tähtaeg,

kuna tuulepargi ehitamiseks, käitamiseks ja kõrvaldamiseks on vaja ligikaudu 40 aastat.

Seetõttu loobus RMK kevadel ühest enampakkumisest, kuna alale oli esitatud kaevandamisloa

taotlus, mille menetlus ei olnud lõppenud, ning tuulepargile vajalik periood oli pikem.

Yoko Alender pidas asjakohaseks kaaluda seaduses sätestatud 35-aastase tähtaja

ajakohastamist ning palus täpsustada enampakkumise korraldust. Jaarek Konsa märkis, et

35-aastane tähtaeg tuleneb seadusest, kuid turuosalised on huvitatud tuuleparkide rajamisest

pikemaks perioodiks.

Eike Pärnamägi leidis, et enampakkumine tuleks läbi viia riigivaraseaduse kohaselt.

Sandra Mikli selgitas, et maapõue valdkonda puudutavate sätete süsteemseks koondamiseks

eelistati erikorra koostamist. Määruses nr 23 saaks täpsustada enampakkumise alghinna

kujunemise metoodikat ja vajaduse korral viidata hindamiskorrale. Yoko Alender märkis, et

erikorra kasutamise korral peaks määruse eelnõu olema lisatud menetlusmaterjalidele.

Eike Pärnamägi leidis, et kehtivast hindamiskorrast erineva menetlus- ja hindamiskorra

loomine võib kaasa tuua üksikute juhtumite erineva kohtlemise ja riigiabi riski. Tema

hinnangul tuleks kohaldada riigivaraseaduses sätestatud korda.

Sandra Mikli märkis, et erikorra rakendamine ei anna kellelegi eriõigusi ning selles saab

viidata hindamiskorrale. Eike Pärnamägi ei pidanud erikorda vajalikuks, kuna olemasolevat

korda on kasutatud Maa- ja Ruumiameti ning Riigimetsa Majandamise Keskuse

enampakkumistel.

Ene Jürjens märkis, et Soraineni esindaja viidatud määrused käsitlevad geoloogilise uuringu

loa ja kaevandamisloa andmist mitme pakkuja korral ning enampakkumise viib läbi

Keskkonnaamet. Need määrused ei käsitle maa kasutusse andmist ega ole seetõttu

kavandatava maakasutuse enampakkumise korraga võrreldavad.

Eve Murumaa leidis, et uut korda ei ole vaja kehtestada, kuna olemasolev kord võimaldab

ka kaevandamisalust maad anda kasutusse tuulikute püstitamiseks. Tema hinnangul ei ole

vaja kehtivat korda teises sõnastuses uude määrusesse ümber kirjutada.

Rain Epler küsis, miks on seaduse muutmine vajalik, kui arutelus esitatud seisukohtade järgi

võimaldavad olemasolevad õigusaktid vajalikke tegevusi. Ta meenutas ettevõtjate varasemat

seisukohta, et eelisõiguse puudumisel ei võeta kõnealuseid alasid taastuvenergia arendamiseks

kasutusele.

Yoko Alender märkis, et Tarmo Tamme muudatusettepaneku ja Soraineni juristide

täpsustuste eesmärk on leida sellele probleemile lahendus. Ta küsis, kas eraldi

enampakkumiskorra asemel võiks kasutada olemasolevat korda ning anda kaevandamisloa

omajale kümne päeva jooksul võimalus nõustuda enampakkumisel kujunenud kõrgeima

hinnaga.

Sandra Mikli selgitas, et riigivaraseadust saab üldnormina kohaldada, kuid

6

taastuvenergiaehitiste rajamiseks ja enampakkumise korraldamiseks peab olema seadusest

tulenev alus. Kui enampakkumise korraldamise alus sätestatakse maapõueseaduses, tuleb

lahendada, kuidas kohaldada riigivaraseaduses sätestatud üldnorme. Mikli pidas muudatust

kohalikes omavalitsustes toimuvat eriplaneeringute menetlemist arvestades mõistlikuks.

Yoko Alender leidis, et enampakkumisi ei peaks korraldama Keskkonnaamet. Tema

hinnangul võiks seaduses sätestada, et enampakkumise korraldab riigivara valitseja või

volitatud asutus, ning täpsema korra kehtestada määrusega.

Tiina Vooro rõhutas, et geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa enampakkumine erineb

riigivara pikaajalisest hoonestusõigusega koormamisest, mis peaks toimuma riigivaraseaduse

alusel. Tema hinnangul ei ole vaja riigivaraseaduses sätestatud enampakkumisreegleid

maapõueseaduses või selle alusel antavas määruses korrata, sest see tekitaks ebaselgust nii

riigivara valitsejatele kui ka enampakkumisel osalejatele. Vooro täpsustas, et

kaevandamistegevusega hõlmatud turbaalad on Maa- ja Ruumiameti, mitte Riigimetsa

Majandamise Keskuse haldamisel. Ta lisas, et ebaselgete normide alusel korraldatud

enampakkumised võivad kaasa tuua pikaajalisi kohtuvaidlusi ja takistada arenduste

elluviimist.

Yoko Alender tegi ettepaneku koostada Tarmo Tamme ettepaneku alusel komisjoni

muudatusettepanek, mille kohaselt kasutataks riigivaraseaduses sätestatud

enampakkumiskorda ja antaks kaevandamisloa omajale õigus astuda enampakkumise võitja

asemele. Ta märkis, et eelisõigusega seotud võimalikke õiguslikke riske tuleb kaaluda

võrreldes eesmärgiga soodustada taastuvenergia arendamist kaevandamisaladel.

Mait Klaassen toetas juba alal tegutsevale ettevõtjale enampakkumise võitja asemele

astumise õiguse andmist. Ta märkis, et ettevõtja on katastriüksusele juba investeerinud ning

rajanud sinna tegevuseks vajaliku taristu. Klaasseni hinnangul võimaldaks selline lahendus

kasutada olemasolevat taristut ja säilitada katastriüksuse terviklikkuse. Yoko Alender

täpsustas, et enampakkumise võitja asemele astumine oleks ettevõtja võimalus, mitte

kohustus.

Rain Epler toetas käsitletavas küsimuses kaevandamisloa omajale eelisõiguse andmist, kuid

märkis, et ei toeta eelnõu tervikuna, kui kaevandamisalade lihtsustatud kasutamine piirdub

taastuvenergia arendamisega.

Eike Pärnamägi täpsustas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole vastu

enampakkumise läbiviimisele riigivaraseaduse alusel. Tema hinnangul võiks

muudatusettepanekust välja jätta eraldi enampakkumiskorda käsitlevad sätted.

Sandra Mikli küsis, millises õigusaktis tuleks reguleerida enampakkumise alghinna

arvutamist, arvestades selle eripära ja varem tõstatatud riigiabi küsimust.

Eike Pärnamägi märkis, et riigivaraseaduse alusel toimuvatel tuuleparkide enampakkumistel

ei ole riigiabi riski ilmnenud. Alghinna määramist reguleerivad hindamismäärus ja

hindamisstandardid ning kehtiva korra alusel on kasutusse antud ka endisi kaevandusalasid.

Jaarek Konsa juhtis tähelepanu sellele, et terviklik taastuvenergiaarendus võib hõlmata nii

kaevandusala kui ka sellega piirnevaid riigimaid. Sellisel juhul jääb ebaselgeks eelisõiguse

kohaldamine ning arendust võib olla vaja jagada kaevandusalal ja sellest väljaspool

paiknevateks osadeks. Yoko Alender leidis, et sellisel juhul tuleks arendus jagada osadeks .

Eike Pärnamägi märkis, et eelisõiguse kehtestamisel kohalduksid tervikliku arenduse eri

osadele erinevad tingimused. Tiina Vooro lisas, et selle tulemusena võivad kaevandamisalale

ja sellega piirnevale alale tulla erinevad arendajad, mis raskendaks tervikliku arenduse

7

elluviimist.

Yoko Alender leidis, et probleem on arenduste vähene edenemine ning eesmärk on

soodustada taastuvenergia arendamist kaevandamisaladel, kus häiring on juba olemas.

Rain Epler märkis, et tervikliku arenduse puhul tuleks kaaluda ka kaevandamisalaga

piirnevate alade kaasamist. Samuti rõhutas ta, et ametiasutused peavad lähtuma seadusandja

otsustest.

Ene Jürjens selgitas, et maapõueseadusega saab reguleerida üksnes kehtiva

kaevandamisloaga alasid ning laiem lahendus väljuks eelnõu raamidest. Ta märkis, et

kaevandamislubadega hõlmatud sobiva suurusega alasid on ligikaudu 20, kuid neist võiks

taastuvenergia arendamiseks kasutusele minna alla viie. Lisaks paikneb ligikaudu 20 ala

lähestikku, mis võib võimaldada arenduste kavandamist mitmel alal koos. Tegelikult

kasutusele võetavate alade arv sõltub alade seisundist ning konkreetsete omanike ja ettevõtete

huvist.

Yoko Alender märkis, et eelnõu esimese lugemise eel kaasatud osapooled ei pidanud

tõenäoliseks, et ilma eelisõiguseta hakataks kõnealustel aladel taastuvenergiat arendama. Ta

tegi ettepaneku hääletada esmalt fraktsioonide ja Riigikogu liikmete muudatusettepanekuid

ning koostada Tarmo Tamme ettepaneku põhjal komisjoni muudatusettepanek, milles

kasutataks riigivaraseaduses sätestatud korda ja nähtaks ette kaevandamisloa omaja

eelisõigus. Samuti pidas ta vajalikuks arutada kavandatavat lahendust veel kord

huvigruppidega.

Tarmo Tamm leidis, et kavandatavat lahendust ei saa veel otsustada ning see tuleb selgemalt

sõnastada.

Yoko Alender rõhutas, et komisjon soovib taastuvenergia arendamist edendada, kuid

lahendus peab olema õiguslikult korrektne. Ta tegi ettepaneku sõnastada lähiajal ühiselt

komisjoni muudatusettepanek.

Tiina Vooro märkis, et eelisõigust käsitlevad normid peavad olema selgelt sõnastatud ja

rakendatavad. Ta tõi näiteks põllumajandusmaa eelisõiguse regulatsiooni, mida tuli pärast

vastuvõtmist muuta, et seda oleks võimalik rakendada. Yoko Alender nõustus, et komisjoni

muudatusettepanek tuleb sõnastada sellisena, mida oleks võimalik praktikas rakendada.

Järgnevalt asuti muudatusettepanekute kohta seisukohti kujundama.

X.paragrahvi 1 lisatakse punkt 19 järgmises sõnastuses

„19) paragrahvi 14 lõike 21 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „taastuvenergia ehitise““;

Selgitus: Muudatuse eesmärk on luua võimalus ammendunud maavaraga kaevanduste

kasutuselevõtuks muul otstarbel, näiteks tööstus- või kaitsevaldkonna rajatiste ehituseks.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.paragrahvi 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) paragrahvi 14 lõiget 21 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kehtiva kaevandamisloaga alal, kus maavara on ammendunud, kui kaevandamisloa omaja

on kirjalikult kinnitanud, et ehitisega koormatavat ala kaevandamiseks ei kasutata, ja on

8

nõustunud ala maakasutusõiguse muutmisega tähtajaga kuni 50 aastaks.““;

Selgitus: Muudatuse eesmärk on välistada võimalus piirata viiekümneks aastaks turba või

põlevkivi kaevandamist kehtiva kaevandamisloaga aladel, kus maavara ei ole veel

ammendunud. Energiajulgeoleku aspektist ei ole iseenda energeetiliste maavarade kasutuse

piiramiseks võimaluse loomine mõistlik.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.paragrahvi 1 punkt 4 jäetakse välja;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.paragrahvi 1 punkt 5 jäetakse välja;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.paragrahvi 1 punkt 6 jäetakse välja;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X. Muuta eelnõu § 1 punkti 9 ja sõnastada see järgmiselt:

9) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses::

„(21) Keskkonnaamet võib kaevandamisloa või korrastamistingimuste andmisel otsustada

lubada kuni 15 hektari suuruse mäeeraldise korrastamist käesoleva seaduse §-s 80 ja selle alusel

kehtestatud nõuete kohaselt ning korrastamistingimuste põhjal ilma korrastamisprojekti

koostamata juhul, kui tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka.”

Selgitus: Eelnõu koostamisel ei ole analüüsitud endiste turbatootmisalade kasvuhoonegaaside

heite määrasid ja ei ole tagatud, et korrastamine viiakse läbi viisil, mis väldiks nende alade

9

muutumist pikaajalisteks kasvuhoonegaaside heiteallikateks Eestis. See on vastuolus

vajadusega vähendada Eesti maakasutussektori heiteid ja seega ka Eesti kohustusega

kliimasoojenemist leevendada.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Züleyxa Izmailova

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT, vaata järgmine muudatusettepanek

(konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Lauri Laats,

Tiit Maran, Tarmo Tamm).

X. Eelnõu § 1 punkt 9 (uues tekstis punkt 10) muuta ja sõnastada järgmiselt:

„10) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Keskkonnaamet võib kaevandamisloa või korrastamistingimuste andmisel otsustada

lubada kuni 15 hektari suuruse mäeeraldise ja kuni 150 hektari suuruse turbatootmisala

korrastamist käesoleva seaduse §-s 80 ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt

korrastamistingimuste põhjal ilma korrastamisprojekti koostamata. Korrastamisprojekt on

nõutav juhul, kui maavara kaevandamine või kaevandatud maa korrastamine

kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse või selle alusel

koostatud eelhinnangu kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka.“

Selgitus: Eelnõu sõnastust muudetakse selgemaks, et paremini arvestada seda, et kuni 150

hektari suuruse turbatootmisala ja kuni 15 hektari suuruse mäeeraldise puhul ei ole

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt tegemist eeldatavalt

olulise keskkonnamõjuga tegevusega, kuid otsustaja võib eelhinnangu tulemusel siiski jõuda

järeldusele, et tegevusel on oluline keskkonnamõju. Viimasel juhul on korrastamisel, nagu seni,

vajalik koostada korrastamisprojekt.

Keskkonnakomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Lauri Laats, Tiit Maran, Tarmo Tamm).

X. paragrahvi 1 punkt 13 jäetakse välja;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X. Muuta eelnõu § 2 teksti ja sõnastada see järgmiselt:

§ 2. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 182 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Põhjendatud juhul võib katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba,

määrata mäetööstusmaa sihtotstarbega samal ajal muid sihtotstarbeid, kui muu sihtotstarbe

10

määramiseks on maapõueseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud luba.“.

Selgitus: Vt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Züleyxa Izmailova esimese

muudatusettepaneku selgituse teksti.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Züleyxa Izmailova

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Lauri Laats, Tiit Maran, Tarmo Tamm).

X. Eelnõu §-i 3 täiendatakse punktiga 2 järgmises sõnastuses:

2) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

(10) kehtiva kaevandamisloaga ala, kus maavara on ammendunud või kus asub

keskkonnatasude seaduse § 91 tähenduses energeetilisi maavarasid, taastuvenergia tootmise

eesmärgil võõrandamisel või kasutamiseks andmisel, on võõrandatavat või kasutamiseks

antavat maad enne enampakkumist viimasena kaevandamisloa ja kehtiva rendilepingu alusel

kasutanud isikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus kinnisasi

omandada või kasutusse saada enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva

jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest kinnitab kirjalikult, et ta kasutab seda

õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kes

kasutas võõrandatavat või kasutamiseks antavat kinnisasja suuremas ulatuses.

Selgitus: Eelnõuga sätestatakse, et eelisõigus hoonestusloa saamiseks oleks kehtiva

kaevandamisloa omanikul.

Tarmo Tamm

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT, (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm; ei hääletanud Rain Epler, Lauri Laats, Tiit

Maran).

X.paragrahv 3 jäetakse välja.

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.Eelnõu täiendatakse paragrahviga 4 järgmises sõnastuses:

„§ 4. Rakendussäte

11

Käesoleva seaduse alusel riigimaale taastuvenergia ehitise ehitamiseks hoonestusõiguse

omandanud isiku poolt makstavast hoonestusõiguse tasust laekub pool riigile ja pool

asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.“

Selgitus: Ettepanekuga nähakse ette, et pool riigimaale taastuvenergiaehitise ehitamiseks

makstavast hoonestusõiguse tasust laekub asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

Isamaa fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Lauri Laats, Tiit Maran, Tarmo Tamm).

2. Info ja muud küsimused

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 168

Tallinn, Toompea Teisipäev, 13. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.25

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit

Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudus: Züleyxa Izmailova

Kutsutud: Maa- ja Ruumiameti maa tehingute ja toimingute osakonna nõunik Tiina Vooro

(Teamsis)

Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna kinnisvara valdkonna juht Eve Murumaa

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna maapoliitika

õigusnõunik Eike Pärnamägi

Riigimetsa Majandamise Keskuse arendus- ja kliimaosakonna juht Jaarek Konsa

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga (Teamsis) ja

maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens

Advokaadibüroo Sorainen nõunik, vandeadvokaat Sandra Mikli ja advokaat Heidi Rand-Karu

(1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698

SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastriseaduse ja

riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine

kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender selgitas, et komisjon vaatab läbi fraktsioonide ja Riigikogu liikmete

muudatusettepanekud ja arutab võimalike keskkonnakomisjoni muudatusettepanekute

koostamist. Esmalt võeti arutusele Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek.

Andres Metsoja selgitas, et ettepanek on ajendatud Tootsi-Sopi taastuvenergiapargi rajamise

kogemusest, kus ehitamisega kaasnes vajadus parandada teelõike ja suurendada liiklusohutust,

kuid riigieelarves puudusid selleks vahendid. Ettepaneku kohaselt laekuks osa riigimaa

2

võõrandamisest saadavast tulust kohaliku omavalitsuse eelarvesse, et leevendada ehitamisega

kohapeal kaasnevaid mõjusid. Kohaliku omavalitsuse osaks on pakutud pool saadavast tulust,

kuid osakaal on läbiräägitav. A. Metsoja märkis, et laekumine võib tasandusfondi kaudu

mõjutada kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Eve Murumaa sõnul vajab ettepanek laiemat

arutelu ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja võimalike teiste asjaosaliste

kaasamist. Rahandusministeeriumil ei ole konkreetset lahendust pakkuda.

Yoko Alender leidis, et kohaliku omavalitsuse osasaamine tema territooriumil asuval

riigimaal toimuvast tegevusest saadavast tulust on poliitiline otsus. Kõnealune meede peaks

olema teistest meetmetest eraldiseisev ega tohiks neid asendada.

Andres Metsoja rõhutas, et esmalt tuleb otsustada, kas riigimaalt saadavast tasust peaks osa

saama ka kohalik omavalitsus. Ettepanek puudutab üksnes riigimaad ja riigi tulusid, mitte

erakinnistuid. Tasandusfondiga seotuse tehniline lahendamine ei ole tema hinnangul

maapõueseaduse küsimus.

Tarmo Tamm toetas ettepanekut, leides, et kohalik omavalitsus võiks saada osa tema

territooriumil toimuva ulatuslikuma tegevusega kaasnevast tulust.

Andres Metsoja märkis, et kavandatav tegevus ei too kohalikule kogukonnale ja

omavalitsusele kaasa üksnes häiringuid, vaid loob ka võimalusi. Yoko Alender leidis, et

ettepanek soodustab kohalike omavalitsuste kaasamist taastuvenergia arendamisse.

Eike Pärnamägi märkis, et kooskõlastamisel on määruse eelnõu, millega toetatakse

kohalikke omavalitsusi tuuleenergiaprojektide puhul. Yoko Alender selgitas, et nimetatud

toetus laieneb kõigile tuuleenergiaarendustele, kuid arutatav muudatusettepanek puudutab

konkreetselt kaevandamisaladel toimuvat tegevust ning meetmed ei peaks teineteist välistama.

Eve Murumaa juhtis tähelepanu sellele, et kavandatav meede puudutaks ainult

kaevandamisaluseid maid, mistõttu ei saaks teiste piirkondade kohalikud omavalitsused

sellest osa. Yoko Alender märkis, et kaevandamistegevus mõjutab kohalike elanike

elukeskkonda ning saadavat raha saaks kasutada selle taastamiseks, parandamiseks ja

arendamiseks.

Tiit Maran küsis, kuidas toimuks tulude jaotamine juhul, kui kaevandusala paikneb mitme

kohaliku omavalitsuse territooriumil. Yoko Alender vastas, et jaotust saaks arvestada

proportsionaalselt ning selle üksikasjad on võimalik kindlaks määrata. Andres Metsoja

selgitas, et kui kaevandusala paikneb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, tuleks tulu

jaotada vastavalt ala paiknemisele. Tema hinnangul on maa paiknemisel põhinev lahendus

õiglasem kui tuuleparkide häiringutasu puhul, millest naaberomavalitsus ei pruugi osa saada,

kuigi häiringud võivad ulatuda ka tema territooriumile. Metsoja tõi näiteks Ida-Virumaa

põlevkiviga seotud toetusmeetmed ning leidis, et piirkondade erinevast olukorrast lähtuvaid

meetmeid ei saa käsitada kohalike omavalitsuste ebavõrdse kohtlemisena.

Tarmo Tamm leidis, et rahaline meede võiks suurendada kohalike omavalitsuste huvi

ettevõtluse arendamise vastu.

Yoko Alender märkis, et tuulikuid on Tallinnasse, selle lähiümbrusse ja Tartusse keeruline

rajada, mistõttu langeb suurem koormus hajaasustusega piirkondadele, kes peaksid saama

sellest ka võimalusi. Seejärel lõpetati Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku arutelu ja asuti

käsitlema Rain Epleri muudatusettepanekuid.

Rain Epler selgitas, et kui eelnõuga lihtsustatakse kaevandamisaladel ehitamist, ei peaks seda

võimalust piirama üksnes taastuvenergiaehitistega. Bürokraatia vähendamiseks ja tööstuse

edendamiseks tegi ta muudatusettepaneku nr 1, et kohaldada samu lihtsustatud tingimusi ka

3

juhul, kui kaevandamisalale soovitakse rajada muu majandusobjekt. Ene Jürjens märkis, et

Kliimaministeerium ei saa ettepanekuga nõustuda, kuna säte lisati seadusesse konkreetselt

taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, mitte maardla püsivaks hõivamiseks. Ta

selgitas, et taastuvenergiaehitisel on piiratud tehniline eluiga ja selle saab pärast kasutusaja

lõppu lammutada, mistõttu on maavara hiljem võimalik kaevandada. Suured tööstusehitised

on üldjuhul püsiva iseloomuga ning neile ei sobi tähtajalise vahekasutuse põhimõte. Olulise

avaliku huviga ja riigikaitseliste ehitiste lubamiseks on maapõueseaduses eraldi säte.

Rain Epler tutvustas muudatusettepanekut nr 2, mille kohaselt peaks ka energeetiline

maavara olema ammendunud, enne kui ala võetakse muul otstarbel kasutusele. Ta märkis, et

eelnõu kohaselt kehtib maavara ammendumise nõue teiste maavarade puhul, kuid turba ja

põlevkivi puhul mitte. Epleri hinnangul takistaks taastuvenergiaehitise rajamine selle tehnilise

eluea jooksul maavara kaevandamist või kasutamist. Ene Jürjens sõnas, et

Kliimaministeerium ei saa ka selle ettepanekuga nõustuda, kuna eelnõu eesmärk on

taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamine. Ta märkis, et taastuvenergiaehitise planeeringu

menetlemisel küsib Maa- ja Ruumiamet Eesti Geoloogiateenistuse arvamust. Eesti

Geoloogiateenistus hindab eksperdina, kas energeetiline maavara on vaadeldaval

ajavahemikul perspektiivne, arvestades muu hulgas maavara lasundi jätkuvust ja kvaliteeti.

Rain Epler leidis, et Kliimaministeeriumi põhjendus on osaliselt vastuolus eelmise

muudatusettepaneku kohta esitatud seisukohaga. Tema sõnul saaks ka muude tööstusehitiste

rajamise võimalikkust hinnata eksperdiarvamuste alusel. Epler rõhutas, et

muudatusettepaneku eesmärk on sätestada selgelt, et ammendamata maavaraga alale ei või

rajada ka taastuvenergiaehitisi. Yoko Alender ei nõustunud vastuolu olemasoluga, märkides,

et taastuvenergiaehitisi saab pärast kasutusaja lõppu eemaldada. Rain Epler vastas, et ka

muid ehitisi on võimalik lammutada.

Ene Jürjens märkis, et olulise avaliku huvi korral võimaldab kehtiv regulatsioon rajada

maardlale riigile olulisi ehitisi.

Rain Epler selgitas, et tema ülejäänud muudatusettepanekute eesmärk on jätta eelnõust välja

sätted, mis annavad eeliseid taastuvenergia tootmisviiside arendamisele. Tema hinnangul

avaldab taastuvenergia eelisarendamine elektri- ja energiasüsteemile pikaajalist negatiivset

mõju. Yoko Alender selle hinnanguga ei nõustunud, leides, et odavam elekter on ühiskonnale

kasulik.

Rain Epler lisas, et eelnõu algne eesmärk ei välista menetluse käigus muudatuste tegemist.

Yoko Alender täpsustas, et Ene Jürjens esindab arutelul Kliimaministeeriumi ja

ministeeriumi koostatud eelnõu eesmärki. Seejärel asuti käsitlema Sotsiaaldemokraatliku

Erakonna fraktsiooni ja Züleyxa Izmailova koos esitatud muudatusettepanekuid.

Tiit Maran selgitas, et turbaalade taastamist puudutavas muudatusettepanekus juhiti

tähelepanu veestamata jätmisega kaasnevale süsinikdioksiidi heitele ja elurikkuse

taastamisega seotud küsimustele. Ene Jürjens märkis, et sisuliselt on ettepanekut

ministeeriumi poolt komisjonile esitatavas tekstis arvesse võetud ning tõstatatud küsimused

lisatud ettevalmistatavasse määruse eelnõusse, milles täpsustatakse korrastamisviiside valikul

arvestatavaid asjaolusid. Ta lisas, et määruse koostamisel soovitakse lähtuda kavandatavast

seadusemuudatusest.

Yoko Alender leidis, et korrastamisprojekti tingimuste täpsustusi ja nendega seotud

muudatusi saab sisuliselt koos käsitleda.

Ene Jürjens märkis, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Züleyxa Izmailova

teist muudatusettepanekut ei saa toetada, sest kehtiv maakatastriseadus ei pruugi võimaldada

määrata katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbega samal ajal muid sihtotstarbeid, ning

4

pidas vajalikuks küsida Maa- ja Ruumiameti seisukohta.

Tiina Vooro juhtis tähelepanu sellele, et mitme sihtotstarbe määramine ühele katastriüksusele

mõjutaks maa maksustamishinna määramist. Uute metoodikate koostamisel ei ole sellise

võimalusega arvestatud, mistõttu tuleks hinnata muudatuse mõju ning vajadust valemeid ja

metoodikaid täiendada või muuta. Tema hinnangul ei tohiks muudatusettepanekut enne selle

mõju hindamist seadusesse lisada.

Seejärel asuti käsitlema Riigikogu liikme Tarmo Tamme muudatusettepanekut. Yoko

Alender märkis, et komisjonile oli enne muudatusettepaneku esitamist laekunud

huvigruppidelt sarnast muudatust soovivaid kirju.

Tarmo Tamm selgitas, et kui kaevandamisloa omaja saab ise otsustada, kas kaevandusala on

ammendunud, võib taastuvenergia arendamiseks konkursi korraldamine jääda tema huvidest

sõltuvaks. Muudatusettepaneku kohaselt korraldaks riik konkursi, kus saaksid osaleda kõik

huvitatud isikud, kuid kaevandamisloa omajal oleks õigus astuda konkursi võitja asemele.

Tamme hinnangul säiliks nii kaevandamisloa omaja eelisõigus ning riik saaks parima

tulemuse ega jääks tulust ilma.

Yoko Alender märkis, et muudatusettepaneku puhul oli esile toodud riigiabi- ja

konkurentsireeglitega seotud riske ning Soraineni advokaadid on ettepanekut täpsustanud.

Sandra Mikli selgitas, et täpsustatud ettepanekuga lisati menetlusse avalik enampakkumine.

Kaevandamisloa omajal säiliks õigus astuda enampakkumise võitja asemele, kuid

lõpptulemusena peaks kujunema turuhind. Enampakkumise täpsemat korraldust oleks

võimalik reguleerida määrusega.

Yoko Alender tõstatas küsimuse, kas taastuvenergia arengu kiirendamiseks saab anda

kaevandamisloa omajale eelisõiguse, arvestades tema varasemaid kulutusi. Ene Jürjens

märkis, et maapõueseaduse alusel korraldatakse enampakkumisi harva, kuna üldjuhul teeb

arendaja geoloogilised uuringud ja esitab seejärel sama ala kohta kaevandamisloa taotluse. Ta

lisas, et kaevandamisloa omaja võib olla teinud alal kulutusi, näiteks rajanud kuivenduskraave

või tugeva aluse. Jürjensi hinnangul maandab enampakkumine riigiabi riski, kuid seda

küsimust saavad täpsemalt kommenteerida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning Rahandusministeerium.

Eike Pärnamägi märkis, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei toeta

kaevandamisloa omajale eelisõiguse andmist, kuna maa antakse kaevandaja kasutusse üksnes

maavara väljamiseks. Maa muul majanduslikul otstarbel kasutusse andmiseks korraldatakse

enampakkumisi, milles saavad osaleda ka tuule- ja päikeseenergia arendamisest huvitatud

isikud. Riigivaraseaduses on enampakkumise korraldus juba reguleeritud ning Maa- ja

Ruumiametil on selleks oksjonikeskkond. Pärnamägi leidis, et eraldi normistiku loomine

dubleeriks olemasolevat regulatsiooni, ei tagaks teiste arendajate võrdset kohtlemist ning

tekitaks õiguslikku ebaselgust.

Yoko Alender küsis, mis takistab kaevandamisloa omajale eelisõiguse andmist, kui see aitaks

kiirendada ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia arendamist ja saavutada eelnõu

eesmärki. Eike Pärnamägi leidis, et olukord ei ole võrreldav põllumajandusmaa

kasutamisega, kuna põllumajandusmaa antakse kasutusse viieks aastaks, kuid energiapargi

hoonestusõigus kavandatakse kogu selle 40-aastaseks elueaks. Ta lisas, et ministeerium

soovib lõpetada ka teised eelisõigused. Pärnamägi märkis, et kaevandamisloa omajale

eelisõiguse andmine ei oleks kooskõlas mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu ning

võrdse kohtlemise põhimõtetega. Tema hinnangul ei õigusta mõne üksiku ala kasutuselevõtust

saadav kasu nendest põhimõtetest kõrvalekaldumist. Avaliku enampakkumise korral ei tekiks

küll riigiabi probleemi, kuid teised nimetatud põhimõtted jääksid täitmata.

5

Eve Murumaa märkis, et eelisõiguse andmine kitsale isikute ringile ei tagaks võrdset

kohtlemist teiste tuulepargiarendajate ega nende kaevandajatega, kelle alale ei ole võimalik

tuulikuid rajada. Samuti ei pidanud ta vajalikuks uue enampakkumiskorra loomist, sest

eelisõiguse kehtestamise korral piisaks olemasolevast korrast.

Jaarek Konsa selgitas, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldas koostöös Maa-

ja Ruumiametiga avatud enampakkumised, millest võeti aktiivselt osa. Tasu koosneb maa- ja

tootmiskomponendist. Probleemiks on maapõueseaduses sätestatud kuni 35-aastane tähtaeg,

kuna tuulepargi ehitamiseks, käitamiseks ja kõrvaldamiseks on vaja ligikaudu 40 aastat.

Seetõttu loobus RMK kevadel ühest enampakkumisest, kuna alale oli esitatud kaevandamisloa

taotlus, mille menetlus ei olnud lõppenud, ning tuulepargile vajalik periood oli pikem.

Yoko Alender pidas asjakohaseks kaaluda seaduses sätestatud 35-aastase tähtaja

ajakohastamist ning palus täpsustada enampakkumise korraldust. Jaarek Konsa märkis, et

35-aastane tähtaeg tuleneb seadusest, kuid turuosalised on huvitatud tuuleparkide rajamisest

pikemaks perioodiks.

Eike Pärnamägi leidis, et enampakkumine tuleks läbi viia riigivaraseaduse kohaselt.

Sandra Mikli selgitas, et maapõue valdkonda puudutavate sätete süsteemseks koondamiseks

eelistati erikorra koostamist. Määruses nr 23 saaks täpsustada enampakkumise alghinna

kujunemise metoodikat ja vajaduse korral viidata hindamiskorrale. Yoko Alender märkis, et

erikorra kasutamise korral peaks määruse eelnõu olema lisatud menetlusmaterjalidele.

Eike Pärnamägi leidis, et kehtivast hindamiskorrast erineva menetlus- ja hindamiskorra

loomine võib kaasa tuua üksikute juhtumite erineva kohtlemise ja riigiabi riski. Tema

hinnangul tuleks kohaldada riigivaraseaduses sätestatud korda.

Sandra Mikli märkis, et erikorra rakendamine ei anna kellelegi eriõigusi ning selles saab

viidata hindamiskorrale. Eike Pärnamägi ei pidanud erikorda vajalikuks, kuna olemasolevat

korda on kasutatud Maa- ja Ruumiameti ning Riigimetsa Majandamise Keskuse

enampakkumistel.

Ene Jürjens märkis, et Soraineni esindaja viidatud määrused käsitlevad geoloogilise uuringu

loa ja kaevandamisloa andmist mitme pakkuja korral ning enampakkumise viib läbi

Keskkonnaamet. Need määrused ei käsitle maa kasutusse andmist ega ole seetõttu

kavandatava maakasutuse enampakkumise korraga võrreldavad.

Eve Murumaa leidis, et uut korda ei ole vaja kehtestada, kuna olemasolev kord võimaldab

ka kaevandamisalust maad anda kasutusse tuulikute püstitamiseks. Tema hinnangul ei ole

vaja kehtivat korda teises sõnastuses uude määrusesse ümber kirjutada.

Rain Epler küsis, miks on seaduse muutmine vajalik, kui arutelus esitatud seisukohtade järgi

võimaldavad olemasolevad õigusaktid vajalikke tegevusi. Ta meenutas ettevõtjate varasemat

seisukohta, et eelisõiguse puudumisel ei võeta kõnealuseid alasid taastuvenergia arendamiseks

kasutusele.

Yoko Alender märkis, et Tarmo Tamme muudatusettepaneku ja Soraineni juristide

täpsustuste eesmärk on leida sellele probleemile lahendus. Ta küsis, kas eraldi

enampakkumiskorra asemel võiks kasutada olemasolevat korda ning anda kaevandamisloa

omajale kümne päeva jooksul võimalus nõustuda enampakkumisel kujunenud kõrgeima

hinnaga.

Sandra Mikli selgitas, et riigivaraseadust saab üldnormina kohaldada, kuid

6

taastuvenergiaehitiste rajamiseks ja enampakkumise korraldamiseks peab olema seadusest

tulenev alus. Kui enampakkumise korraldamise alus sätestatakse maapõueseaduses, tuleb

lahendada, kuidas kohaldada riigivaraseaduses sätestatud üldnorme. Mikli pidas muudatust

kohalikes omavalitsustes toimuvat eriplaneeringute menetlemist arvestades mõistlikuks.

Yoko Alender leidis, et enampakkumisi ei peaks korraldama Keskkonnaamet. Tema

hinnangul võiks seaduses sätestada, et enampakkumise korraldab riigivara valitseja või

volitatud asutus, ning täpsema korra kehtestada määrusega.

Tiina Vooro rõhutas, et geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa enampakkumine erineb

riigivara pikaajalisest hoonestusõigusega koormamisest, mis peaks toimuma riigivaraseaduse

alusel. Tema hinnangul ei ole vaja riigivaraseaduses sätestatud enampakkumisreegleid

maapõueseaduses või selle alusel antavas määruses korrata, sest see tekitaks ebaselgust nii

riigivara valitsejatele kui ka enampakkumisel osalejatele. Vooro täpsustas, et

kaevandamistegevusega hõlmatud turbaalad on Maa- ja Ruumiameti, mitte Riigimetsa

Majandamise Keskuse haldamisel. Ta lisas, et ebaselgete normide alusel korraldatud

enampakkumised võivad kaasa tuua pikaajalisi kohtuvaidlusi ja takistada arenduste

elluviimist.

Yoko Alender tegi ettepaneku koostada Tarmo Tamme ettepaneku alusel komisjoni

muudatusettepanek, mille kohaselt kasutataks riigivaraseaduses sätestatud

enampakkumiskorda ja antaks kaevandamisloa omajale õigus astuda enampakkumise võitja

asemele. Ta märkis, et eelisõigusega seotud võimalikke õiguslikke riske tuleb kaaluda

võrreldes eesmärgiga soodustada taastuvenergia arendamist kaevandamisaladel.

Mait Klaassen toetas juba alal tegutsevale ettevõtjale enampakkumise võitja asemele

astumise õiguse andmist. Ta märkis, et ettevõtja on katastriüksusele juba investeerinud ning

rajanud sinna tegevuseks vajaliku taristu. Klaasseni hinnangul võimaldaks selline lahendus

kasutada olemasolevat taristut ja säilitada katastriüksuse terviklikkuse. Yoko Alender

täpsustas, et enampakkumise võitja asemele astumine oleks ettevõtja võimalus, mitte

kohustus.

Rain Epler toetas käsitletavas küsimuses kaevandamisloa omajale eelisõiguse andmist, kuid

märkis, et ei toeta eelnõu tervikuna, kui kaevandamisalade lihtsustatud kasutamine piirdub

taastuvenergia arendamisega.

Eike Pärnamägi täpsustas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole vastu

enampakkumise läbiviimisele riigivaraseaduse alusel. Tema hinnangul võiks

muudatusettepanekust välja jätta eraldi enampakkumiskorda käsitlevad sätted.

Sandra Mikli küsis, millises õigusaktis tuleks reguleerida enampakkumise alghinna

arvutamist, arvestades selle eripära ja varem tõstatatud riigiabi küsimust.

Eike Pärnamägi märkis, et riigivaraseaduse alusel toimuvatel tuuleparkide enampakkumistel

ei ole riigiabi riski ilmnenud. Alghinna määramist reguleerivad hindamismäärus ja

hindamisstandardid ning kehtiva korra alusel on kasutusse antud ka endisi kaevandusalasid.

Jaarek Konsa juhtis tähelepanu sellele, et terviklik taastuvenergiaarendus võib hõlmata nii

kaevandusala kui ka sellega piirnevaid riigimaid. Sellisel juhul jääb ebaselgeks eelisõiguse

kohaldamine ning arendust võib olla vaja jagada kaevandusalal ja sellest väljaspool

paiknevateks osadeks. Yoko Alender leidis, et sellisel juhul tuleks arendus jagada osadeks .

Eike Pärnamägi märkis, et eelisõiguse kehtestamisel kohalduksid tervikliku arenduse eri

osadele erinevad tingimused. Tiina Vooro lisas, et selle tulemusena võivad kaevandamisalale

ja sellega piirnevale alale tulla erinevad arendajad, mis raskendaks tervikliku arenduse

7

elluviimist.

Yoko Alender leidis, et probleem on arenduste vähene edenemine ning eesmärk on

soodustada taastuvenergia arendamist kaevandamisaladel, kus häiring on juba olemas.

Rain Epler märkis, et tervikliku arenduse puhul tuleks kaaluda ka kaevandamisalaga

piirnevate alade kaasamist. Samuti rõhutas ta, et ametiasutused peavad lähtuma seadusandja

otsustest.

Ene Jürjens selgitas, et maapõueseadusega saab reguleerida üksnes kehtiva

kaevandamisloaga alasid ning laiem lahendus väljuks eelnõu raamidest. Ta märkis, et

kaevandamislubadega hõlmatud sobiva suurusega alasid on ligikaudu 20, kuid neist võiks

taastuvenergia arendamiseks kasutusele minna alla viie. Lisaks paikneb ligikaudu 20 ala

lähestikku, mis võib võimaldada arenduste kavandamist mitmel alal koos. Tegelikult

kasutusele võetavate alade arv sõltub alade seisundist ning konkreetsete omanike ja ettevõtete

huvist.

Yoko Alender märkis, et eelnõu esimese lugemise eel kaasatud osapooled ei pidanud

tõenäoliseks, et ilma eelisõiguseta hakataks kõnealustel aladel taastuvenergiat arendama. Ta

tegi ettepaneku hääletada esmalt fraktsioonide ja Riigikogu liikmete muudatusettepanekuid

ning koostada Tarmo Tamme ettepaneku põhjal komisjoni muudatusettepanek, milles

kasutataks riigivaraseaduses sätestatud korda ja nähtaks ette kaevandamisloa omaja

eelisõigus. Samuti pidas ta vajalikuks arutada kavandatavat lahendust veel kord

huvigruppidega.

Tarmo Tamm leidis, et kavandatavat lahendust ei saa veel otsustada ning see tuleb selgemalt

sõnastada.

Yoko Alender rõhutas, et komisjon soovib taastuvenergia arendamist edendada, kuid

lahendus peab olema õiguslikult korrektne. Ta tegi ettepaneku sõnastada lähiajal ühiselt

komisjoni muudatusettepanek.

Tiina Vooro märkis, et eelisõigust käsitlevad normid peavad olema selgelt sõnastatud ja

rakendatavad. Ta tõi näiteks põllumajandusmaa eelisõiguse regulatsiooni, mida tuli pärast

vastuvõtmist muuta, et seda oleks võimalik rakendada. Yoko Alender nõustus, et komisjoni

muudatusettepanek tuleb sõnastada sellisena, mida oleks võimalik praktikas rakendada.

Järgnevalt asuti muudatusettepanekute kohta seisukohti kujundama.

X.paragrahvi 1 lisatakse punkt 19 järgmises sõnastuses

„19) paragrahvi 14 lõike 21 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „taastuvenergia ehitise““;

Selgitus: Muudatuse eesmärk on luua võimalus ammendunud maavaraga kaevanduste

kasutuselevõtuks muul otstarbel, näiteks tööstus- või kaitsevaldkonna rajatiste ehituseks.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.paragrahvi 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) paragrahvi 14 lõiget 21 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kehtiva kaevandamisloaga alal, kus maavara on ammendunud, kui kaevandamisloa omaja

on kirjalikult kinnitanud, et ehitisega koormatavat ala kaevandamiseks ei kasutata, ja on

8

nõustunud ala maakasutusõiguse muutmisega tähtajaga kuni 50 aastaks.““;

Selgitus: Muudatuse eesmärk on välistada võimalus piirata viiekümneks aastaks turba või

põlevkivi kaevandamist kehtiva kaevandamisloaga aladel, kus maavara ei ole veel

ammendunud. Energiajulgeoleku aspektist ei ole iseenda energeetiliste maavarade kasutuse

piiramiseks võimaluse loomine mõistlik.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.paragrahvi 1 punkt 4 jäetakse välja;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.paragrahvi 1 punkt 5 jäetakse välja;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.paragrahvi 1 punkt 6 jäetakse välja;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X. Muuta eelnõu § 1 punkti 9 ja sõnastada see järgmiselt:

9) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses::

„(21) Keskkonnaamet võib kaevandamisloa või korrastamistingimuste andmisel otsustada

lubada kuni 15 hektari suuruse mäeeraldise korrastamist käesoleva seaduse §-s 80 ja selle alusel

kehtestatud nõuete kohaselt ning korrastamistingimuste põhjal ilma korrastamisprojekti

koostamata juhul, kui tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka.”

Selgitus: Eelnõu koostamisel ei ole analüüsitud endiste turbatootmisalade kasvuhoonegaaside

heite määrasid ja ei ole tagatud, et korrastamine viiakse läbi viisil, mis väldiks nende alade

9

muutumist pikaajalisteks kasvuhoonegaaside heiteallikateks Eestis. See on vastuolus

vajadusega vähendada Eesti maakasutussektori heiteid ja seega ka Eesti kohustusega

kliimasoojenemist leevendada.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Züleyxa Izmailova

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT, vaata järgmine muudatusettepanek

(konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Lauri Laats,

Tiit Maran, Tarmo Tamm).

X. Eelnõu § 1 punkt 9 (uues tekstis punkt 10) muuta ja sõnastada järgmiselt:

„10) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Keskkonnaamet võib kaevandamisloa või korrastamistingimuste andmisel otsustada

lubada kuni 15 hektari suuruse mäeeraldise ja kuni 150 hektari suuruse turbatootmisala

korrastamist käesoleva seaduse §-s 80 ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt

korrastamistingimuste põhjal ilma korrastamisprojekti koostamata. Korrastamisprojekt on

nõutav juhul, kui maavara kaevandamine või kaevandatud maa korrastamine

kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse või selle alusel

koostatud eelhinnangu kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka.“

Selgitus: Eelnõu sõnastust muudetakse selgemaks, et paremini arvestada seda, et kuni 150

hektari suuruse turbatootmisala ja kuni 15 hektari suuruse mäeeraldise puhul ei ole

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt tegemist eeldatavalt

olulise keskkonnamõjuga tegevusega, kuid otsustaja võib eelhinnangu tulemusel siiski jõuda

järeldusele, et tegevusel on oluline keskkonnamõju. Viimasel juhul on korrastamisel, nagu seni,

vajalik koostada korrastamisprojekt.

Keskkonnakomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Lauri Laats, Tiit Maran, Tarmo Tamm).

X. paragrahvi 1 punkt 13 jäetakse välja;

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X. Muuta eelnõu § 2 teksti ja sõnastada see järgmiselt:

§ 2. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 182 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Põhjendatud juhul võib katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba,

määrata mäetööstusmaa sihtotstarbega samal ajal muid sihtotstarbeid, kui muu sihtotstarbe

10

määramiseks on maapõueseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud luba.“.

Selgitus: Vt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Züleyxa Izmailova esimese

muudatusettepaneku selgituse teksti.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Züleyxa Izmailova

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Lauri Laats, Tiit Maran, Tarmo Tamm).

X. Eelnõu §-i 3 täiendatakse punktiga 2 järgmises sõnastuses:

2) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

(10) kehtiva kaevandamisloaga ala, kus maavara on ammendunud või kus asub

keskkonnatasude seaduse § 91 tähenduses energeetilisi maavarasid, taastuvenergia tootmise

eesmärgil võõrandamisel või kasutamiseks andmisel, on võõrandatavat või kasutamiseks

antavat maad enne enampakkumist viimasena kaevandamisloa ja kehtiva rendilepingu alusel

kasutanud isikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus kinnisasi

omandada või kasutusse saada enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva

jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest kinnitab kirjalikult, et ta kasutab seda

õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kes

kasutas võõrandatavat või kasutamiseks antavat kinnisasja suuremas ulatuses.

Selgitus: Eelnõuga sätestatakse, et eelisõigus hoonestusloa saamiseks oleks kehtiva

kaevandamisloa omanikul.

Tarmo Tamm

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT, (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm; ei hääletanud Rain Epler, Lauri Laats, Tiit

Maran).

X.paragrahv 3 jäetakse välja.

Selgitus: Muudatus on vajalik, et vältida tuule- ja päikeseenergeetika toomisvõimsuste

arendamise soodustamist.

Rain Epler

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Lauri Laats, Rain

Epler; vastu 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tarmo Tamm;

erapooletuid 0; ei hääletanud Tiit Maran).

X.Eelnõu täiendatakse paragrahviga 4 järgmises sõnastuses:

„§ 4. Rakendussäte

11

Käesoleva seaduse alusel riigimaale taastuvenergia ehitise ehitamiseks hoonestusõiguse

omandanud isiku poolt makstavast hoonestusõiguse tasust laekub pool riigile ja pool

asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.“

Selgitus: Ettepanekuga nähakse ette, et pool riigimaale taastuvenergiaehitise ehitamiseks

makstavast hoonestusõiguse tasust laekub asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

Isamaa fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Lauri Laats, Tiit Maran, Tarmo Tamm).

2. Info ja muud küsimused

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija