Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni

istungi protokoll nr 112

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026

Algus 13.30, lõpp 14.40

Juhataja: Maris Lauri (esimees)

Protokollija: Terje Pall (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ando Kiviberg, Aivar Kokk, Andrus Seeme (Mart Võrklaev asendusliige)

Komisjoni ametnikud: Jüri Nurme (nõunik)

Puudusid: Raimond Kaljulaid, Rene Kokk, Lauri Laats ja Juku-Kalle Raid

Kutsutud: Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskuse (TEHIK) direktor Margus Arm; tervise

infosüsteemi teenuste valdkonna juht Roman Kostrõkin; heaolu valdkonna juht Epp

Laanepõld; infoturbe valdkonna juht Anto Kallas ja õigustiimi juht Ave Liina Antonik;

andmekaitse spetsialist Laine Mokrik (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Terviseandmete kasutamine

3. Info ja muud küsimused

4. Tutvumine dokumentidega

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni nädala (12.10.2026-15.10.2026)

töökava kinnitamine.

Komisjon istung esmaspäev, 12.10.2026 kell 13.30

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Terviseandmete kasutamine

3. Info ja muud küsimused

4. Tutvumine dokumentidega

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ando Kiviberg, Aivar Kokk, Maris Lauri, Andrus

Seeme).

2

2. Terviseandmete kasutamine

Maris Lauri selgitas sissejuhatuses, et terviseandmete kasutamise teemat on komisjonile

varem tutvustanud Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti

esindajad. Komisjon soovib saada Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskuse (TEHIK) vaadet

terviseandmete kasutamisele ja neile juurdepääsule jälitustegevuse kontekstis.

Margus Arm tutvustas lühidalt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tegevust. TEHIK

on Sotsiaalministeeriumi hallatav asutus, mille klientide hulka kuuluvad Terviseamet,

Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, haiglad ja

tervishoiuteenuse osutajad. Haiglatel ja tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus edastada

terviseandmed TEHIKu hallatavasse kesksesse tervise infosüsteemi, kus neid on võimalik

ristkasutada. Üldjuhul kasutatakse terviseandmeid patsiendi juuresolekul. Terviseandmed on

delikaatsed isikuandmed ning nende turvaline hoidmine on oluline ka küberturvalisuse vaates.

Inimestel on võimalik oma terviseandmetele juurdepääsu piirata, kuid Eestis on seda

võimalust kasutanud vaid 0,02% inimestest. See näitab, et usaldus süsteemi vastu on olnud

kõrge. Terviseandmeid kasutavad oma ülesannete täitmisel ka teised asutused ning TEHIKul

on seadusest tulenev kohustus neid andmeid väljastada. Politsei teeb päringuid

kriminaalmenetluse raames, Transpordiamet tervisetõendite kontrollimiseks ja

Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamiseks.

Ave Liina Antonik täiendas, et tervise infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium

ning TEHIK on volitatud vastama üksikutele päringutele Sotsiaalministeeriumi juhiste ja

seaduse alusel. Andmete väljastamise aluseks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §

593 lõige 7, mille kohaselt on süüteo- või kohtumenetluses Politsei- ja Piirivalveametil,

Kaitsepolitseiametil, prokuratuuril ja kohtutel õigus pääseda terviseandmetele ligi tõe

väljaselgitamise eesmärgil. Tõe väljaselgitamine on määratlemata mõiste, kuid TEHIK ei

otsusta oma tehniliste ülesannete täitmisel, kas uurijal on kriminaalmenetluses tõe

väljaselgitamiseks õigus konkreetsetele andmetele juurde pääseda. TEHIK kontrollib, kas

taotluse on esitanud pädev asutus ja süüteomenetleja, kas taotluse on allkirjastanud pädev

ametnik, kas menetlus on alustatud ning kas taotluses on märgitud menetluse sisu, õiguslik

alus ja andmekoosseis. TEHIK on keeldunud andmete väljastamisest, kui menetlust ei ole

veel alustatud. Kui taotluses soovitakse isiku kõiki terviseandmeid, palub TEHIK täpsustada,

milliseid andmeid menetluseks konkreetselt vajatakse. Taotlused esitatakse kinnise

dokumendihalduskeskkonna Delta kaudu.

TEHIKu seadusejärgne kontrollinõue ja reaalne ulatus sellega piirdub.

Aivar Kokk küsis 12. oktoobril Postimehes avaldatud artiklile viidates, miks ei ole TEHIK

täitnud seadusest tulenevat kohustust ja vastanud 30 päeva jooksul isiku pöördumisele selle

kohta, kas tema terviseandmeid on päritud ja kes on neid päringuid teinud?

Ave Liina Antonik vastas, et päringule tuleb vastata ühe kuu jooksul ning TEHIK on seda

tähtaega järginud.

Margus Arm täiendas, et antud kaasus on menetluses ja selle tehniline lahendamine nõuab

tavapärasest rohkem aega. TEHIKu eesmärk on täita seadusest tulenevaid kohustusi ja vastata

pöördumistele 30 päeva jooksul. Kui menetlus kestab kauem, teavitatakse sellest isikut

eelnevalt. Meediakajastuste tõttu on päringute mahud märkimisväärselt kasvanud ning sellise

koormusega ei ole TEHIKu igapäevatöös arvestatud, seetõttu võtab päringutele vastamine

rohkem aega ja ühe juhtumi korduvatele kirjadele on jäänud vastamata.

Aivar Kokk küsis, kas TEHIK suudab vastata septembris esitatud kõigile 60 päringule?

Laine Mokrik sõnas, et inimeste huvi ei puuduta nende terviseandmete kasutamise logisid,

vaid Politsei- ja Piirivalveametil tehtud päringuid. TEHIK ei saa avaldada teavet selle kohta,

kas politsei on isiku suhtes menetluse algatanud või tema terviseandmeid küsinud, kuna

3

sellise teabe väljastamine rikuks isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Inimesed

on teadlikud, et Terviseportaalis on kättesaadavad ja nähtavad kõik X-tee-üleselt tehtud

päringute logid, nii Sotsiaalkindlustusameti, Transpordiameti ja arstide päringud, välja

arvatud PPA päringud, sest PPA ei tee neid X-tee kaudu, vaid saab TEHIKult

üksikpäringutele vastused kirjaliku menetluse teel. X-tee päringud tehakse infosüsteemide

taustal ning inimesed ei ole nende tegemisest teadlikud.

Aivar Kokk selgitas, et murekoht seisneb selles, et erikomisjon kontrollis kevadel Politsei- ja

Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis numbrituvastuskaamerate süsteemis tehtud

päringuid ning tuvastas, et enamikul Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud päringutel puudub

õiguslik alus.

Ando Kiviberg palus täpsustada, kas uurimisorganid vaikimisi terviseandmetele juurde ei

pääse, vaid peavad tegema vastava päringu?

Ave Liina Antonik kinnitas seda.

Ando Kiviberg palus täpsustada, kas kodanikul on Terviseportaalis võimalik näha tema

terviseandmete kohta tehtud päringute logisid?

Laine Mokrik vastas, et kodanik näeb Terviseportaalis kõiki X-tee kaudu tehtud päringuid,

kuid ei näe TEHIKule dokumendihaldussüsteemi kaudu esitatud digiallkirjastatud päringuid,

näiteks Politsei- ja Piirivalveameti või Terviseameti päringuid.

Ando Kiviberg küsis, kes teostab TEHIKu tegevuse üle järelevalvet ja kui regulaarselt seda

tehakse?

Margus Arm vastas, etjärelevalvet teostavad TEHIKU sisekontrolli spetsialist,

Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond, Riigikontroll, Riigi Infosüsteemide Amet ja

Andmekaitse Inspektsioon. Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond teostab järelevalvet

vastavalt teemale perioodiliselt 3-4 korda aastas.

Maris Lauri küsis, kas uurimisasutusel on võimalik elektroonse kanali kaudu juurde pääseda

isiku ravikindlustatuse, retsepti või diagnoosi andmetele ja kas need päringud on logitud?

Margus Arm vastas, et ravikindlustatuse ja retseptiandmed on Tervisekassa andmebaasides.

Laine Mokrik lisas, et uurimisasutustel on juurdepääs X-tee liidese kaudu Tervisekassa poolt

hallatavale ravikindlustatuse ja retsepti andmekogule. TEHIK haldab tervise infosüsteemi.

Maris Lauri küsis, kas kõik TEHIKUle tehtud päringud logitakse ning hiljem on võimalik

kontrollida, kes TEHIKus andmetele juurdepääsu võimaldas?

Ave Liina Antonik vastas, et kõiki tehtud päringuid on võimalik kontrollida.

Maris Lauri küsis, kas TEHIK võib terviseandmete kohta lisateabe saamiseks pöörduda arsti

poole?

Laine Mokrik selgitas, et Riigikohtu lahendi kohaselt ei tohi arstid patsiendi

konfidentsiaalsuse põhimõttest tulenevalt patsiendi andmeid väljastada. Pärast Riigikohtu

lahendit hakati otsima õiguslikku lahendust, mis võimaldaks Politsei- ja Piirivalveametil

terviseandmetele juurde pääseda ning seetõttu täiendati tervise infosüsteemi regulatsiooni

isikuandmete kaitse seaduse rakendusseaduses Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse

ülevõtmisel.

Maris Lauri küsis, kas Kaitsepolitseiameti poolt tehakse isikute taustakontrolliks TEHIKU-le

päringuid?

Laine Mokrik vastas, kui tegemist ei ole kriminaalmenetlustoiminguga, siis TEHIK

juurdepääsu andmetele anda ei saa. Kaitsepolitseiamet on soovinud vastavat regulatsiooni,

kuid see on lahendamata.

Ando Kiviberg küsis täpsustavalt, kui TEHIK terviseandmeid taustakontrolliks

Kaitsepolitseametile ei väljasta, kuidas on võimalik neil isiku tervislikku või sõltuvusseisundit

kontrollida?

4

Laine Mokrik vastas, et praktikas läbivad välismaale tööle suunduvad isikud, näiteks

meremehed, narkootiliste ainete tarvitamise kontrolli. Kontrolli tulemusena väljastatud tõendit

on võimalik kasutada taustakontrollis.

Maris Lauri küsis, kuidas on pikaajaliselt säilitatavad terviseandmed kaitstud õngitsemiste ja

küberrünnete vastu?

Anto Kallas vastas, et infoturve on üles ehitatud mitmekihiliselt. Tervise infosüsteemi

andmebaasi kaitstakse nii serveri- kui ka võrgutasandil. Kaitsemeetmete vastavust Eesti

infoturbestandardile kontrollitakse auditite käigus. Lisaks koolitatakse ja treenitakse töötajaid

küberintsidentidele reageerima. Andmed varundatakse andmesaatkonnas, kust on neid

vajaduse korral võimalik taastada.

Ando Kiviberg palus tehisaru kiiret arengut arvestades prognoosida, millal praegused

kaitsemeetmed võivad mõttetuks muutuda?

Anto Kallas vastas, et tehisaru ei ole seni loonud uusi ründemeetodeid, kuid on andnud

ründajale juurde automatiseerimisvõimekuse ja kiiruse. Kui varem tegid ründajad või

ründeorganisatsioonid üksikuid tegevusi mitme kuu jooksul, siis tehisaru abil on võimalik

teha minutitega 10 000 ründekatset. Kui süsteemid ei ole õigel ajal paigatud, võib leida

kiiremini turvanõrkusi ning süsteeme üle koormata.

Margus Arm lisas, et nii TEHIKU kui Sotsiaalministeeriumi töötajatel on kohustus kord

aastas läbida kübertestid, mis aitavad tavakasutajatel küberohtudest teadlikumad olla.

Maris Lauri palus selgitada, kuidas võideldakse küberohtudega sotsiaalkaitsevaldkonnas.

Epp Laanepõld selgitas, et sotsiaalkaitsevaldkonnas on kasutusel kaks infosüsteemi:

kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR ning sotsiaalkaitse

infosüsteem SKAIS. Tegemist on riiklike teenustega, millele juurdepääs on piiratud. Kui

kohalik omavalitsus ei ole pööranud infoturbele piisavalt tähelepanu, võib selle kaudu tekkida

ründevõimalus. Süsteemid on siiski üles ehitatud rollipõhise juurdepääsu ja autentimise alusel

ning kõik arendused läbivad turvatestid. Ka sotsiaalkaitsevaldkonna infosüsteemide infoturve

on lahendatud mitmekihiliselt. Andmeid varundatakse andmesaatkonda igapäevaselt, mis

võimaldab need ründe korral taastada. Järelevalvet sotsiaalkaitsevaldkonnas teostab

Sotsiaalkindlustusamet.

Aivar Kokk palus täpsustada asutusi, kes TEHIKult terviseandmeid küsivad?

Ave Liina Antonik vastas, et Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel terviseteenuse

osutajad, kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria eksperdid ning Terviseamet.

Laine Mokrik lisas, et Terviseameti päringutele vastatakse anonüümistatult. Terviseamet ei

kontrolli konkreetseid isikuid, vaid tervishoiuteenuste dokumenteerimist, ravikvaliteeti ja

tervishoiuteenuse osutajate kohustuste täitmist. Terviseametil on seadusest tulenev õigus

pääseda süsteemile ligi X-tee kaudu, kuid vastavat tehnilist võimekust alles arendatakse.

Transpordiametil, Sotsiaalkindlustusametil, Töötukassal ja Kaitseressursside Ametil on

menetluste läbiviimiseks juurdepääs X-tee kaudu. Süsteemile otse juurdepääsu omavatel

asutustel peab päringute tegemiseks olema seadusest tulenev alus.

Maris Lauri küsis, kas päringus fikseeritakse alus?

Laine Mokrik vastas, et päringus fikseeritakse menetluse number.

Ando Kiviberg sõnas, et ühiskonnas tekitavad ärevust olukorrad, kus ametikohast tuleneva

juurdepääsuõigusega isikud kasutavad andmeid isiklikust uudishimust ajendatuna.

Margus Arm selgitas vastuseks X-tee toimimise aluspõhimõtteid. X-tee kaudu andmete

pärimiseks peab päringu tegijal olema seadusest tulenev alus, mille olemasolu kontrollib

andmete väljastaja. Pärida saab üksnes konkreetseid andmevälju, mis on vastava teenuse

osutamiseks eelnevalt kokku lepitud, sest andmevahetus toimub infosüsteemide vahel

automaatselt.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku parlamentaarse järelevalve raames tutvuda infosüsteemidega

5

TEHIKUs kohapeal.

Laine Mokrik tõi välja, et õigusruumi muudetakase ja täpsustatakse ning on menetluses

Riigikogus ning lisas, etPolitsei- ja Piirivalveameti päringud on enamuses nõusolekupõhised.

3. Info ja muud küsimused

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kutsuda komisjoni 19. oktoobri istungile kaitseminister ja

siseminister seoses Lätis toimunud piiriintsidendiga.

Maris Lauri sõnas, et komisjoni 19. oktoobri istung toimub kaitseministriga 2027. a eelarve

ülevaatamiseks ning 26. oktoobril Kaitseväe Luurekeskuse ülemaga. Piiriintsidendiga

seonduvad küsimused ei ole julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni pädevuses vaid

kuuluvad riigikaitsekomisjoni valdkonda ning soovitas pöörduda ettepanekuga

riigikaitsekomisjoni esimehe poole. Teemat võib vajadusel arutada riigikaitsekomisjoni ja

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ühisistungi formaadis.

4. Tutvumine dokumentidega

Komisjoni liikmed tutvusid dokumentidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Lauri

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Pall

protokollija

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni

istungi protokoll nr 112

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026

Algus 13.30, lõpp 14.40

Juhataja: Maris Lauri (esimees)

Protokollija: Terje Pall (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ando Kiviberg, Aivar Kokk, Andrus Seeme (Mart Võrklaev asendusliige)

Komisjoni ametnikud: Jüri Nurme (nõunik)

Puudusid: Raimond Kaljulaid, Rene Kokk, Lauri Laats ja Juku-Kalle Raid

Kutsutud: Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskuse (TEHIK) direktor Margus Arm; tervise

infosüsteemi teenuste valdkonna juht Roman Kostrõkin; heaolu valdkonna juht Epp

Laanepõld; infoturbe valdkonna juht Anto Kallas ja õigustiimi juht Ave Liina Antonik;

andmekaitse spetsialist Laine Mokrik (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Terviseandmete kasutamine

3. Info ja muud küsimused

4. Tutvumine dokumentidega

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni nädala (12.10.2026-15.10.2026)

töökava kinnitamine.

Komisjon istung esmaspäev, 12.10.2026 kell 13.30

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Terviseandmete kasutamine

3. Info ja muud küsimused

4. Tutvumine dokumentidega

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ando Kiviberg, Aivar Kokk, Maris Lauri, Andrus

Seeme).

2

2. Terviseandmete kasutamine

Maris Lauri selgitas sissejuhatuses, et terviseandmete kasutamise teemat on komisjonile

varem tutvustanud Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti

esindajad. Komisjon soovib saada Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskuse (TEHIK) vaadet

terviseandmete kasutamisele ja neile juurdepääsule jälitustegevuse kontekstis.

Margus Arm tutvustas lühidalt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tegevust. TEHIK

on Sotsiaalministeeriumi hallatav asutus, mille klientide hulka kuuluvad Terviseamet,

Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, haiglad ja

tervishoiuteenuse osutajad. Haiglatel ja tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus edastada

terviseandmed TEHIKu hallatavasse kesksesse tervise infosüsteemi, kus neid on võimalik

ristkasutada. Üldjuhul kasutatakse terviseandmeid patsiendi juuresolekul. Terviseandmed on

delikaatsed isikuandmed ning nende turvaline hoidmine on oluline ka küberturvalisuse vaates.

Inimestel on võimalik oma terviseandmetele juurdepääsu piirata, kuid Eestis on seda

võimalust kasutanud vaid 0,02% inimestest. See näitab, et usaldus süsteemi vastu on olnud

kõrge. Terviseandmeid kasutavad oma ülesannete täitmisel ka teised asutused ning TEHIKul

on seadusest tulenev kohustus neid andmeid väljastada. Politsei teeb päringuid

kriminaalmenetluse raames, Transpordiamet tervisetõendite kontrollimiseks ja

Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamiseks.

Ave Liina Antonik täiendas, et tervise infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium

ning TEHIK on volitatud vastama üksikutele päringutele Sotsiaalministeeriumi juhiste ja

seaduse alusel. Andmete väljastamise aluseks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §

593 lõige 7, mille kohaselt on süüteo- või kohtumenetluses Politsei- ja Piirivalveametil,

Kaitsepolitseiametil, prokuratuuril ja kohtutel õigus pääseda terviseandmetele ligi tõe

väljaselgitamise eesmärgil. Tõe väljaselgitamine on määratlemata mõiste, kuid TEHIK ei

otsusta oma tehniliste ülesannete täitmisel, kas uurijal on kriminaalmenetluses tõe

väljaselgitamiseks õigus konkreetsetele andmetele juurde pääseda. TEHIK kontrollib, kas

taotluse on esitanud pädev asutus ja süüteomenetleja, kas taotluse on allkirjastanud pädev

ametnik, kas menetlus on alustatud ning kas taotluses on märgitud menetluse sisu, õiguslik

alus ja andmekoosseis. TEHIK on keeldunud andmete väljastamisest, kui menetlust ei ole

veel alustatud. Kui taotluses soovitakse isiku kõiki terviseandmeid, palub TEHIK täpsustada,

milliseid andmeid menetluseks konkreetselt vajatakse. Taotlused esitatakse kinnise

dokumendihalduskeskkonna Delta kaudu.

TEHIKu seadusejärgne kontrollinõue ja reaalne ulatus sellega piirdub.

Aivar Kokk küsis 12. oktoobril Postimehes avaldatud artiklile viidates, miks ei ole TEHIK

täitnud seadusest tulenevat kohustust ja vastanud 30 päeva jooksul isiku pöördumisele selle

kohta, kas tema terviseandmeid on päritud ja kes on neid päringuid teinud?

Ave Liina Antonik vastas, et päringule tuleb vastata ühe kuu jooksul ning TEHIK on seda

tähtaega järginud.

Margus Arm täiendas, et antud kaasus on menetluses ja selle tehniline lahendamine nõuab

tavapärasest rohkem aega. TEHIKu eesmärk on täita seadusest tulenevaid kohustusi ja vastata

pöördumistele 30 päeva jooksul. Kui menetlus kestab kauem, teavitatakse sellest isikut

eelnevalt. Meediakajastuste tõttu on päringute mahud märkimisväärselt kasvanud ning sellise

koormusega ei ole TEHIKu igapäevatöös arvestatud, seetõttu võtab päringutele vastamine

rohkem aega ja ühe juhtumi korduvatele kirjadele on jäänud vastamata.

Aivar Kokk küsis, kas TEHIK suudab vastata septembris esitatud kõigile 60 päringule?

Laine Mokrik sõnas, et inimeste huvi ei puuduta nende terviseandmete kasutamise logisid,

vaid Politsei- ja Piirivalveametil tehtud päringuid. TEHIK ei saa avaldada teavet selle kohta,

kas politsei on isiku suhtes menetluse algatanud või tema terviseandmeid küsinud, kuna

3

sellise teabe väljastamine rikuks isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Inimesed

on teadlikud, et Terviseportaalis on kättesaadavad ja nähtavad kõik X-tee-üleselt tehtud

päringute logid, nii Sotsiaalkindlustusameti, Transpordiameti ja arstide päringud, välja

arvatud PPA päringud, sest PPA ei tee neid X-tee kaudu, vaid saab TEHIKult

üksikpäringutele vastused kirjaliku menetluse teel. X-tee päringud tehakse infosüsteemide

taustal ning inimesed ei ole nende tegemisest teadlikud.

Aivar Kokk selgitas, et murekoht seisneb selles, et erikomisjon kontrollis kevadel Politsei- ja

Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis numbrituvastuskaamerate süsteemis tehtud

päringuid ning tuvastas, et enamikul Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud päringutel puudub

õiguslik alus.

Ando Kiviberg palus täpsustada, kas uurimisorganid vaikimisi terviseandmetele juurde ei

pääse, vaid peavad tegema vastava päringu?

Ave Liina Antonik kinnitas seda.

Ando Kiviberg palus täpsustada, kas kodanikul on Terviseportaalis võimalik näha tema

terviseandmete kohta tehtud päringute logisid?

Laine Mokrik vastas, et kodanik näeb Terviseportaalis kõiki X-tee kaudu tehtud päringuid,

kuid ei näe TEHIKule dokumendihaldussüsteemi kaudu esitatud digiallkirjastatud päringuid,

näiteks Politsei- ja Piirivalveameti või Terviseameti päringuid.

Ando Kiviberg küsis, kes teostab TEHIKu tegevuse üle järelevalvet ja kui regulaarselt seda

tehakse?

Margus Arm vastas, etjärelevalvet teostavad TEHIKU sisekontrolli spetsialist,

Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond, Riigikontroll, Riigi Infosüsteemide Amet ja

Andmekaitse Inspektsioon. Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond teostab järelevalvet

vastavalt teemale perioodiliselt 3-4 korda aastas.

Maris Lauri küsis, kas uurimisasutusel on võimalik elektroonse kanali kaudu juurde pääseda

isiku ravikindlustatuse, retsepti või diagnoosi andmetele ja kas need päringud on logitud?

Margus Arm vastas, et ravikindlustatuse ja retseptiandmed on Tervisekassa andmebaasides.

Laine Mokrik lisas, et uurimisasutustel on juurdepääs X-tee liidese kaudu Tervisekassa poolt

hallatavale ravikindlustatuse ja retsepti andmekogule. TEHIK haldab tervise infosüsteemi.

Maris Lauri küsis, kas kõik TEHIKUle tehtud päringud logitakse ning hiljem on võimalik

kontrollida, kes TEHIKus andmetele juurdepääsu võimaldas?

Ave Liina Antonik vastas, et kõiki tehtud päringuid on võimalik kontrollida.

Maris Lauri küsis, kas TEHIK võib terviseandmete kohta lisateabe saamiseks pöörduda arsti

poole?

Laine Mokrik selgitas, et Riigikohtu lahendi kohaselt ei tohi arstid patsiendi

konfidentsiaalsuse põhimõttest tulenevalt patsiendi andmeid väljastada. Pärast Riigikohtu

lahendit hakati otsima õiguslikku lahendust, mis võimaldaks Politsei- ja Piirivalveametil

terviseandmetele juurde pääseda ning seetõttu täiendati tervise infosüsteemi regulatsiooni

isikuandmete kaitse seaduse rakendusseaduses Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse

ülevõtmisel.

Maris Lauri küsis, kas Kaitsepolitseiameti poolt tehakse isikute taustakontrolliks TEHIKU-le

päringuid?

Laine Mokrik vastas, kui tegemist ei ole kriminaalmenetlustoiminguga, siis TEHIK

juurdepääsu andmetele anda ei saa. Kaitsepolitseiamet on soovinud vastavat regulatsiooni,

kuid see on lahendamata.

Ando Kiviberg küsis täpsustavalt, kui TEHIK terviseandmeid taustakontrolliks

Kaitsepolitseametile ei väljasta, kuidas on võimalik neil isiku tervislikku või sõltuvusseisundit

kontrollida?

4

Laine Mokrik vastas, et praktikas läbivad välismaale tööle suunduvad isikud, näiteks

meremehed, narkootiliste ainete tarvitamise kontrolli. Kontrolli tulemusena väljastatud tõendit

on võimalik kasutada taustakontrollis.

Maris Lauri küsis, kuidas on pikaajaliselt säilitatavad terviseandmed kaitstud õngitsemiste ja

küberrünnete vastu?

Anto Kallas vastas, et infoturve on üles ehitatud mitmekihiliselt. Tervise infosüsteemi

andmebaasi kaitstakse nii serveri- kui ka võrgutasandil. Kaitsemeetmete vastavust Eesti

infoturbestandardile kontrollitakse auditite käigus. Lisaks koolitatakse ja treenitakse töötajaid

küberintsidentidele reageerima. Andmed varundatakse andmesaatkonnas, kust on neid

vajaduse korral võimalik taastada.

Ando Kiviberg palus tehisaru kiiret arengut arvestades prognoosida, millal praegused

kaitsemeetmed võivad mõttetuks muutuda?

Anto Kallas vastas, et tehisaru ei ole seni loonud uusi ründemeetodeid, kuid on andnud

ründajale juurde automatiseerimisvõimekuse ja kiiruse. Kui varem tegid ründajad või

ründeorganisatsioonid üksikuid tegevusi mitme kuu jooksul, siis tehisaru abil on võimalik

teha minutitega 10 000 ründekatset. Kui süsteemid ei ole õigel ajal paigatud, võib leida

kiiremini turvanõrkusi ning süsteeme üle koormata.

Margus Arm lisas, et nii TEHIKU kui Sotsiaalministeeriumi töötajatel on kohustus kord

aastas läbida kübertestid, mis aitavad tavakasutajatel küberohtudest teadlikumad olla.

Maris Lauri palus selgitada, kuidas võideldakse küberohtudega sotsiaalkaitsevaldkonnas.

Epp Laanepõld selgitas, et sotsiaalkaitsevaldkonnas on kasutusel kaks infosüsteemi:

kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR ning sotsiaalkaitse

infosüsteem SKAIS. Tegemist on riiklike teenustega, millele juurdepääs on piiratud. Kui

kohalik omavalitsus ei ole pööranud infoturbele piisavalt tähelepanu, võib selle kaudu tekkida

ründevõimalus. Süsteemid on siiski üles ehitatud rollipõhise juurdepääsu ja autentimise alusel

ning kõik arendused läbivad turvatestid. Ka sotsiaalkaitsevaldkonna infosüsteemide infoturve

on lahendatud mitmekihiliselt. Andmeid varundatakse andmesaatkonda igapäevaselt, mis

võimaldab need ründe korral taastada. Järelevalvet sotsiaalkaitsevaldkonnas teostab

Sotsiaalkindlustusamet.

Aivar Kokk palus täpsustada asutusi, kes TEHIKult terviseandmeid küsivad?

Ave Liina Antonik vastas, et Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel terviseteenuse

osutajad, kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria eksperdid ning Terviseamet.

Laine Mokrik lisas, et Terviseameti päringutele vastatakse anonüümistatult. Terviseamet ei

kontrolli konkreetseid isikuid, vaid tervishoiuteenuste dokumenteerimist, ravikvaliteeti ja

tervishoiuteenuse osutajate kohustuste täitmist. Terviseametil on seadusest tulenev õigus

pääseda süsteemile ligi X-tee kaudu, kuid vastavat tehnilist võimekust alles arendatakse.

Transpordiametil, Sotsiaalkindlustusametil, Töötukassal ja Kaitseressursside Ametil on

menetluste läbiviimiseks juurdepääs X-tee kaudu. Süsteemile otse juurdepääsu omavatel

asutustel peab päringute tegemiseks olema seadusest tulenev alus.

Maris Lauri küsis, kas päringus fikseeritakse alus?

Laine Mokrik vastas, et päringus fikseeritakse menetluse number.

Ando Kiviberg sõnas, et ühiskonnas tekitavad ärevust olukorrad, kus ametikohast tuleneva

juurdepääsuõigusega isikud kasutavad andmeid isiklikust uudishimust ajendatuna.

Margus Arm selgitas vastuseks X-tee toimimise aluspõhimõtteid. X-tee kaudu andmete

pärimiseks peab päringu tegijal olema seadusest tulenev alus, mille olemasolu kontrollib

andmete väljastaja. Pärida saab üksnes konkreetseid andmevälju, mis on vastava teenuse

osutamiseks eelnevalt kokku lepitud, sest andmevahetus toimub infosüsteemide vahel

automaatselt.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku parlamentaarse järelevalve raames tutvuda infosüsteemidega

5

TEHIKUs kohapeal.

Laine Mokrik tõi välja, et õigusruumi muudetakase ja täpsustatakse ning on menetluses

Riigikogus ning lisas, etPolitsei- ja Piirivalveameti päringud on enamuses nõusolekupõhised.

3. Info ja muud küsimused

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kutsuda komisjoni 19. oktoobri istungile kaitseminister ja

siseminister seoses Lätis toimunud piiriintsidendiga.

Maris Lauri sõnas, et komisjoni 19. oktoobri istung toimub kaitseministriga 2027. a eelarve

ülevaatamiseks ning 26. oktoobril Kaitseväe Luurekeskuse ülemaga. Piiriintsidendiga

seonduvad küsimused ei ole julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni pädevuses vaid

kuuluvad riigikaitsekomisjoni valdkonda ning soovitas pöörduda ettepanekuga

riigikaitsekomisjoni esimehe poole. Teemat võib vajadusel arutada riigikaitsekomisjoni ja

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ühisistungi formaadis.

4. Tutvumine dokumentidega

Komisjoni liikmed tutvusid dokumentidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Lauri

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Pall

protokollija