VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 181

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026

Algus 13.45, lõpp 14.21

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd

ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse nõunik Steven

Andrekson, EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ning EL asjade nõunik Reet Kase (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi digiarengu valdkonna strateegiajuht

Anna-Liisa Pärnalaas ning EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Age Inkinen (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia

kasutamise võimalike piirangute kohta

3. Seisukoha andmine: alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia

kasutamise võimalike piirangute kohta

Anna-Liisa Pärnalaas andis ülevaate alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja

sotsiaalmeedia kasutamise võimalike piirangute kohta. Justiits- ja Digiministeeriumi

digiarengu valdkonna strateegiajuht sõnas, et teema on olnud Brüsselis aktiivne üle aasta ning

selle prioriteetsus kasvab. Seetõttu koostas Justiits- ja Digiministeerium üldised seisukohad, et

osaleda Euroopa Liidu aruteludes juba algfaasis. Euroopa Komisjoni presidendi kokku

kutsutud ekspertpaneel avaldas juuli keskel soovitused ning septembri keskel laste määruse

ettepaneku, mis muu hulgas sisaldab täiendavaid kohustusi erinevatele teenusepakkujatele ja

konkreetseid vanusepõhiseid juurdepääsupiiranguid erinevatele teenustele. Üldised seisukohad

võimaldavad Eestil osaleda aktiivselt aruteludes, kuid konkreetse õigusakti kohta koostatakse

eraldi detailsemad seisukohad. Seisukohtades rõhutame platvormide vastutust tagada kõigile

kasutajatele, kuid eelkõige lastele, turvalised teenused ja maandada nendega seotud riske.

VÄLJAVÕTE

Teiseks tuleb tugevdada järelevalvet. Kuigi digiteenuste määrus (edaspidi DSA) kehtestab

platvormidele ulatuslikud lastekaitsekohustused, on nende rakendamine puudulik ning Euroopa

Komisjoni järelevalvemenetlused suurte platvormide üle on olnud aeglased. Menetlusi tuleks

kiirendada, keskendudes muu hulgas sõltuvust tekitavale disainile, alaealiste juurdepääsule ja

vanusekontrollile. Üldisi keelde ega piiranguid Eesti ei toeta, sest need ei ole osutunud tõhusaks

ning tähelepanu tuleb pigem suunata platvormide ärimudelitele ja teenuste disainile.

Täiendavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ja riskipõhised ning arvestama

terviklikult laste õigusi, sealhulgas õigust teabele, eneseväljendusele ja suhtlusele

eakaaslastega. Põhjendamatuid juurdepääsupiiranguid tuleb vältida. Lastekaitsekohustusi on

Euroopa Komisjon täpsustanud DSA alusel välja antud alaealiste kaitse suunistes. Osa neis

kirjeldatud meetmetest võiks muuta õiguslikult siduvaks, sealhulgas alaealiste kontode

vaikimisi turvalised seaded, sõltuvust tekitavate elementide piiramine, vanemliku kontrolli

vahendid ning eakohased kaebuste esitamise mehhanismid, mille kaudu esitatud laste kaebusi

menetletakse prioriteetsena. Samuti tuleb tõsta laste ja lapsevanemate digipädevust, sest

vanematel on oluline roll laste digikäitumise suunamisel ning murede lahendamisel.

Lea Danilson-Järg sõnas, et tunnustab Eesti seisukohta mitte toetada üldisi siduvaid keelde

ning loodab, et Eesti seisab selle eest, et konkreetsed piirangud jäävad riikide pädevusse. L.

Danilson-Järg küsis, et kui seisukoha 1.5 kohaselt ei tohiks alla kolmeaastased lapsed kasutada

sotsiaalmeediat ega muid digiteenuseid, siis kas see hõlmab ka olukorda, kus lapsevanem

võimaldab lapsel telefonis multifilme vaadata või mänge mängida, ning kas vanemaid saab

selle eest ka vastutusele võtta. Teiseks küsis L. Danilson-Järg, kas Euroopa Liidu nõuded

kohalduvad kõigile siin teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele sõltumata nende asukohast.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas esimesele küsimusele, et üldise seisukohana toetame

ekspertkomisjoni raportis esitatud soovitust, kuid see ei ole õiguslikult siduv ega eelda kodudes

järelevalvet. Kuna kuni kolmeaastased lapsed üldjuhul ise kasutajakontosid ei loo, keskendub

seisukoht eelkõige lapsevanemate teadlikkusele ja vastutusele soovituse järgimisel. Lea

Danilson-Järg küsis esimese küsimuse täpsustusena, kas soovituse eiramine võib mõjutada

lastekaitse hinnangut vanemlikule sobivusele ja lapsevanema suhtes tuua kaasa sanktsioone või

jääb nende küsimuste reguleerimine liikmesriikide pädevusse.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et nende küsimuste reguleerimine jääb pigem liikmesriikide

otsustada. Praegu ei ole seda sätestatud keelu ega siduva nõudena ning ka Euroopa Komisjoni

esitatud laste määruse ettepanek sellist kohustust ette ei näe. Teisele L. Danilson-Järgi

küsimusele vastas A.-L. Pärnalaas, et keelud kohalduvad kõigile teenusepakkujatele, kes

Euroopa Liidus teenust pakuvad. Vanusepõhistest juurdepääsupiirangutest on siiski võimalik

näiteks virtuaalse privaatvõrgu abil kõrvale hoida, mis seab nende efektiivsuse kahtluse alla.

Urve Tiidus sõnas, et mitme riigi kogemus näitab, et vanusepiirangute rakendamine ja

kontrollimine on praktikas väga keeruline ning nende mõju võib jääda peamiselt suunavaks.

Tõhusam meede on lapsevanemate teadlikkuse ja digipädevuse suurendamine, millega tuleks

alustada võimalikult vara. U. Tiidus rõhutas, et on piirangute tulemuslikkuse suhtes skeptiline,

kuid probleemi süvenemise tõttu tuleb lahendusi otsida.

Luisa Värk küsis, mida tähendab riskipõhine lähenemine lapse ja lapsevanema jaoks, milliste

teenuste või funktsioonide puhul on vanusekontroll vajalik ning kas kaitsemeetmed erinevad

näiteks 7., 13. ja 17. aastaste puhul.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et seisukohtades rõhutame riskipõhist lähenemist nii meetmete

VÄLJAVÕTE

üldisel kujundamisel kui ka vanuse kontrollimisel. Vanuse tõendamine ei ole iga teenuse puhul

põhjendatud, sest see riivab põhiõigusi ja eeldab isikuandmete avaldamist. Võimalikud

meetodid on kasutaja enda vanusedeklaratsioon, vanuse hindamine ning kõige täpsema, kuid ka

kõige karmima meetmena isikut tõendaval IT-lahendusel põhinev vanusekontroll. DSA

kohaselt on rangem kontroll põhjendatud suurema riskiga teenuste puhul, kui teenuseosutaja ei

suuda riske muul viisil maandada, näiteks hasartmängude või täiskasvanutele mõeldud sisu

korral.

Vladimir Arhipov sõnas, et laste digiteenuste kasutamise piiramine on lastekaitse, õiguslike

nõuete ja põhiõiguste tõttu keeruline teema. V. Arhipov küsis, kas eelnõu käsitleb ka

telefonikasutuse piiramist või keelamist lasteaedades ja koolides.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et laste määrus ei reguleeri telefonikasutust koolides ega kirjuta

liikmesriikidele selles küsimuses nõudeid ette. Kõneleja teada on see Eestis jäetud koolide

kokkuleppe küsimuseks. Määruse kohaselt ei tohiks alla 15-aastased lapsed iseseisvalt

sotsiaalmeediakontot luua.

Urve Tiidus küsis, kas Euroopa Liit suhtleb suurte tehnoloogiaettevõtetega laste veebiriskide

osas ning kas selles valdkonnas tehakse koostööd.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et valdkonda reguleeriva digiteenuste määruse kohaselt teostab

suurte digiplatvormide, sealhulgas Meta, TikToki ja Snapchati üle järelevalvet Euroopa

Komisjon, kes algatab menetlusi ja suhtleb ettevõtetega. Eestis on pädev asutus Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, kes osaleb digiteenuste koordinaatorite võrgustikus, kuid otsene

suhtlus suurte platvormidega kuulub peamiselt Euroopa Komisjoni pädevusse.

Urve Tiidus küsis täpsustavalt, kes Euroopa Komisjonis digipädevusega tegeleb.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et digivõrkude ja -teema eest vastutab peadirektoraat DG

CONNECT.

Peeter Tali küsis, kas lisaks Austraaliale ja Uus-Meremaale on analüüsitud nende riikide

kogemusi, kes on piiranud laste ja noorte juurdepääsu suurtele digiplatvormidele.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et rahvusvahelisi näiteid on seni vähe ning enim teavet on

Austraalia kohta, kus alla 16-aastaste sotsiaalmeediapiirangut hakati rakendama eelmise aasta

detsembris. Austraalia e-ohutuse voliniku suvine raport osutab mitmele probleemile, näiteks

platvormid ei pruugi juurdepääsu tõkestamiseks piisavalt panustada ja teenuseid saab kasutada

ka kontota. Sotsiaalmeedia kasutus vähenes umbes 10%, sotsiaalmeedia kontot omavate laste

osakaal aga vähem. Lapsevanemate teadlikkus, mis teenuseid lapsed kasutavad ning millistel

platvormidel käivad langes keelu rakendamise järgselt märkimisväärselt. Kui varem oli

teadlikkus umbes 33%, siis pärast ligikaudu 23%. Austraalias läbi viidud teise uuringu kohaselt

kaaluksid lapsed piirangu järgimist siis, kui sotsiaalmeediast loobuks ligikaudu kaks

kolmandikku nende eakaaslastest. A.-L. Pärnalaas sõnas, et Eesti jätkab teiste riikide meetmete

ja nende mõju jälgimist.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Otsustati:

3.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 181

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026

Algus 13.45, lõpp 14.21

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd

ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse nõunik Steven

Andrekson, EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ning EL asjade nõunik Reet Kase (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi digiarengu valdkonna strateegiajuht

Anna-Liisa Pärnalaas ning EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Age Inkinen (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia

kasutamise võimalike piirangute kohta

3. Seisukoha andmine: alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia

kasutamise võimalike piirangute kohta

Anna-Liisa Pärnalaas andis ülevaate alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja

sotsiaalmeedia kasutamise võimalike piirangute kohta. Justiits- ja Digiministeeriumi

digiarengu valdkonna strateegiajuht sõnas, et teema on olnud Brüsselis aktiivne üle aasta ning

selle prioriteetsus kasvab. Seetõttu koostas Justiits- ja Digiministeerium üldised seisukohad, et

osaleda Euroopa Liidu aruteludes juba algfaasis. Euroopa Komisjoni presidendi kokku

kutsutud ekspertpaneel avaldas juuli keskel soovitused ning septembri keskel laste määruse

ettepaneku, mis muu hulgas sisaldab täiendavaid kohustusi erinevatele teenusepakkujatele ja

konkreetseid vanusepõhiseid juurdepääsupiiranguid erinevatele teenustele. Üldised seisukohad

võimaldavad Eestil osaleda aktiivselt aruteludes, kuid konkreetse õigusakti kohta koostatakse

eraldi detailsemad seisukohad. Seisukohtades rõhutame platvormide vastutust tagada kõigile

kasutajatele, kuid eelkõige lastele, turvalised teenused ja maandada nendega seotud riske.

VÄLJAVÕTE

Teiseks tuleb tugevdada järelevalvet. Kuigi digiteenuste määrus (edaspidi DSA) kehtestab

platvormidele ulatuslikud lastekaitsekohustused, on nende rakendamine puudulik ning Euroopa

Komisjoni järelevalvemenetlused suurte platvormide üle on olnud aeglased. Menetlusi tuleks

kiirendada, keskendudes muu hulgas sõltuvust tekitavale disainile, alaealiste juurdepääsule ja

vanusekontrollile. Üldisi keelde ega piiranguid Eesti ei toeta, sest need ei ole osutunud tõhusaks

ning tähelepanu tuleb pigem suunata platvormide ärimudelitele ja teenuste disainile.

Täiendavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ja riskipõhised ning arvestama

terviklikult laste õigusi, sealhulgas õigust teabele, eneseväljendusele ja suhtlusele

eakaaslastega. Põhjendamatuid juurdepääsupiiranguid tuleb vältida. Lastekaitsekohustusi on

Euroopa Komisjon täpsustanud DSA alusel välja antud alaealiste kaitse suunistes. Osa neis

kirjeldatud meetmetest võiks muuta õiguslikult siduvaks, sealhulgas alaealiste kontode

vaikimisi turvalised seaded, sõltuvust tekitavate elementide piiramine, vanemliku kontrolli

vahendid ning eakohased kaebuste esitamise mehhanismid, mille kaudu esitatud laste kaebusi

menetletakse prioriteetsena. Samuti tuleb tõsta laste ja lapsevanemate digipädevust, sest

vanematel on oluline roll laste digikäitumise suunamisel ning murede lahendamisel.

Lea Danilson-Järg sõnas, et tunnustab Eesti seisukohta mitte toetada üldisi siduvaid keelde

ning loodab, et Eesti seisab selle eest, et konkreetsed piirangud jäävad riikide pädevusse. L.

Danilson-Järg küsis, et kui seisukoha 1.5 kohaselt ei tohiks alla kolmeaastased lapsed kasutada

sotsiaalmeediat ega muid digiteenuseid, siis kas see hõlmab ka olukorda, kus lapsevanem

võimaldab lapsel telefonis multifilme vaadata või mänge mängida, ning kas vanemaid saab

selle eest ka vastutusele võtta. Teiseks küsis L. Danilson-Järg, kas Euroopa Liidu nõuded

kohalduvad kõigile siin teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele sõltumata nende asukohast.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas esimesele küsimusele, et üldise seisukohana toetame

ekspertkomisjoni raportis esitatud soovitust, kuid see ei ole õiguslikult siduv ega eelda kodudes

järelevalvet. Kuna kuni kolmeaastased lapsed üldjuhul ise kasutajakontosid ei loo, keskendub

seisukoht eelkõige lapsevanemate teadlikkusele ja vastutusele soovituse järgimisel. Lea

Danilson-Järg küsis esimese küsimuse täpsustusena, kas soovituse eiramine võib mõjutada

lastekaitse hinnangut vanemlikule sobivusele ja lapsevanema suhtes tuua kaasa sanktsioone või

jääb nende küsimuste reguleerimine liikmesriikide pädevusse.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et nende küsimuste reguleerimine jääb pigem liikmesriikide

otsustada. Praegu ei ole seda sätestatud keelu ega siduva nõudena ning ka Euroopa Komisjoni

esitatud laste määruse ettepanek sellist kohustust ette ei näe. Teisele L. Danilson-Järgi

küsimusele vastas A.-L. Pärnalaas, et keelud kohalduvad kõigile teenusepakkujatele, kes

Euroopa Liidus teenust pakuvad. Vanusepõhistest juurdepääsupiirangutest on siiski võimalik

näiteks virtuaalse privaatvõrgu abil kõrvale hoida, mis seab nende efektiivsuse kahtluse alla.

Urve Tiidus sõnas, et mitme riigi kogemus näitab, et vanusepiirangute rakendamine ja

kontrollimine on praktikas väga keeruline ning nende mõju võib jääda peamiselt suunavaks.

Tõhusam meede on lapsevanemate teadlikkuse ja digipädevuse suurendamine, millega tuleks

alustada võimalikult vara. U. Tiidus rõhutas, et on piirangute tulemuslikkuse suhtes skeptiline,

kuid probleemi süvenemise tõttu tuleb lahendusi otsida.

Luisa Värk küsis, mida tähendab riskipõhine lähenemine lapse ja lapsevanema jaoks, milliste

teenuste või funktsioonide puhul on vanusekontroll vajalik ning kas kaitsemeetmed erinevad

näiteks 7., 13. ja 17. aastaste puhul.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et seisukohtades rõhutame riskipõhist lähenemist nii meetmete

VÄLJAVÕTE

üldisel kujundamisel kui ka vanuse kontrollimisel. Vanuse tõendamine ei ole iga teenuse puhul

põhjendatud, sest see riivab põhiõigusi ja eeldab isikuandmete avaldamist. Võimalikud

meetodid on kasutaja enda vanusedeklaratsioon, vanuse hindamine ning kõige täpsema, kuid ka

kõige karmima meetmena isikut tõendaval IT-lahendusel põhinev vanusekontroll. DSA

kohaselt on rangem kontroll põhjendatud suurema riskiga teenuste puhul, kui teenuseosutaja ei

suuda riske muul viisil maandada, näiteks hasartmängude või täiskasvanutele mõeldud sisu

korral.

Vladimir Arhipov sõnas, et laste digiteenuste kasutamise piiramine on lastekaitse, õiguslike

nõuete ja põhiõiguste tõttu keeruline teema. V. Arhipov küsis, kas eelnõu käsitleb ka

telefonikasutuse piiramist või keelamist lasteaedades ja koolides.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et laste määrus ei reguleeri telefonikasutust koolides ega kirjuta

liikmesriikidele selles küsimuses nõudeid ette. Kõneleja teada on see Eestis jäetud koolide

kokkuleppe küsimuseks. Määruse kohaselt ei tohiks alla 15-aastased lapsed iseseisvalt

sotsiaalmeediakontot luua.

Urve Tiidus küsis, kas Euroopa Liit suhtleb suurte tehnoloogiaettevõtetega laste veebiriskide

osas ning kas selles valdkonnas tehakse koostööd.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et valdkonda reguleeriva digiteenuste määruse kohaselt teostab

suurte digiplatvormide, sealhulgas Meta, TikToki ja Snapchati üle järelevalvet Euroopa

Komisjon, kes algatab menetlusi ja suhtleb ettevõtetega. Eestis on pädev asutus Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, kes osaleb digiteenuste koordinaatorite võrgustikus, kuid otsene

suhtlus suurte platvormidega kuulub peamiselt Euroopa Komisjoni pädevusse.

Urve Tiidus küsis täpsustavalt, kes Euroopa Komisjonis digipädevusega tegeleb.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et digivõrkude ja -teema eest vastutab peadirektoraat DG

CONNECT.

Peeter Tali küsis, kas lisaks Austraaliale ja Uus-Meremaale on analüüsitud nende riikide

kogemusi, kes on piiranud laste ja noorte juurdepääsu suurtele digiplatvormidele.

Anna-Liisa Pärnalaas vastas, et rahvusvahelisi näiteid on seni vähe ning enim teavet on

Austraalia kohta, kus alla 16-aastaste sotsiaalmeediapiirangut hakati rakendama eelmise aasta

detsembris. Austraalia e-ohutuse voliniku suvine raport osutab mitmele probleemile, näiteks

platvormid ei pruugi juurdepääsu tõkestamiseks piisavalt panustada ja teenuseid saab kasutada

ka kontota. Sotsiaalmeedia kasutus vähenes umbes 10%, sotsiaalmeedia kontot omavate laste

osakaal aga vähem. Lapsevanemate teadlikkus, mis teenuseid lapsed kasutavad ning millistel

platvormidel käivad langes keelu rakendamise järgselt märkimisväärselt. Kui varem oli

teadlikkus umbes 33%, siis pärast ligikaudu 23%. Austraalias läbi viidud teise uuringu kohaselt

kaaluksid lapsed piirangu järgimist siis, kui sotsiaalmeediast loobuks ligikaudu kaks

kolmandikku nende eakaaslastest. A.-L. Pärnalaas sõnas, et Eesti jätkab teiste riikide meetmete

ja nende mõju jälgimist.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Otsustati:

3.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant