VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 181

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026

Algus 13.45, lõpp 14.21

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd

ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse nõunik Steven

Andrekson, EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ning EL asjade nõunik Reet Kase (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi digiarengu valdkonna strateegiajuht

Anna-Liisa Pärnalaas ning EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Age Inkinen (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

2. Seisukoha andmine: Nõukogu otsused rahapesu, kuritegelikul teel saadud tulu otsimise,

arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsiooni lisaprotokollide

Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta – COM(2026) 366, 367

2. Seisukoha andmine: Nõukogu otsused rahapesu, kuritegelikul teel saadud tulu

otsimise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsiooni

lisaprotokollide Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta – COM(2026) 366, 367

Steven Andrekson andis ülevaate Euroopa Nõukogu otsustest rahapesu, kuritegelikul teel

saadud tulu otsimise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsiooni

lisaprotokollide Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta – COM(2026) 366, 367. Justiits- ja

Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse nõunik sõnas, et toetame Varssavi

konventsiooni lisaprotokolli allkirjastamist Euroopa Liidu nimel, kuna see ajakohastab

rahapesu tõkestamise ning kriminaaltulu jälitamise, arestimise, konfiskeerimise ja tagastatud

vara haldamise rahvusvahelisi reegleid. Samuti parandab see koostööd liikmes- ja

osalisriikidega, et leida kolmandatesse riikidesse viidud kuritegelikku vara, see arestida ning

kannatanutele tagastada. Euroopa Komisjoni andmetel külmutati 2020–2021. aastal keskmiselt

ligikaudu 4,4 miljardi euro väärtuses kuritegelikku vara, mis Europoli andmetel moodustab

VÄLJAVÕTE

vaid umbes 2% organiseeritud kuritegevuse tuvastatud aastatulust. Meetmete tõhustamine on

vajalik, kuna alates konventsiooni jõustumisest 2005. aastal on muutunud organiseeritud

kuritegevuse ja rahapesu meetodid, sealhulgas on kasutusele tulnud virtuaalvara ning keerukad

piiriülesed skeemid. Samuti parandaks koostööd ka Ukraina, Norra ja Ühendkuningriigiga, kui

nad lisaprotokolli osaliseks saavad, ning aitaks tulemuslikumalt võidelda organiseeritud

kuritegevusega ja hüvitada kannatanutele võimalikult suures ulatuses tekitatud kahju.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon

otsustas konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Urve Tiidus sõnas, et Europoli tööst hoolimata õnnestub kuritegelikust varast tagasi saada vaid

väike osa ning küsis, kas kolmandate riikide osalised rakendavad vara leidmiseks rohkem

meetmeid ja täiendavaid rahalisi vahendeid ning milline on konventsiooni praktiline mõju.

Steven Andrekson vastas, et tal puudub täpne ülevaade kolmandate riikide senistest

meetmetest ja nende tõhususest, kuid konventsioon kohustab neid riike tõhustama

kriminaaltulu jälitamist ja konfiskeerimist, sarnaselt Euroopa Liidus direktiividega kehtestatud

nõuetele.

Vladimir Arhipov küsis, kui suur protsent varast on seni kätte saadud.

Steven Andrekson vastas, et 2020.–2021. aasta seisuga tuvastati hinnanguliselt umbes 2%

organiseeritud kuritegevuse varast. See osakaal on jätkuvalt väga madal, sest vara liigub kiiresti

kolmandatesse riikidesse, kus Euroopa Liidu instrumentide hoovad ei kohaldu ja liikmesriikide

õiguskaitseasutuste võimalused on piiratud.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni

arvamusega.

Otsustati:

2.1. toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega (konsensus:

Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 181

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026

Algus 13.45, lõpp 14.21

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Kadri Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd

ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse nõunik Steven

Andrekson, EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ning EL asjade nõunik Reet Kase (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi digiarengu valdkonna strateegiajuht

Anna-Liisa Pärnalaas ning EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Age Inkinen (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

2. Seisukoha andmine: Nõukogu otsused rahapesu, kuritegelikul teel saadud tulu otsimise,

arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsiooni lisaprotokollide

Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta – COM(2026) 366, 367

2. Seisukoha andmine: Nõukogu otsused rahapesu, kuritegelikul teel saadud tulu

otsimise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsiooni

lisaprotokollide Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta – COM(2026) 366, 367

Steven Andrekson andis ülevaate Euroopa Nõukogu otsustest rahapesu, kuritegelikul teel

saadud tulu otsimise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsiooni

lisaprotokollide Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta – COM(2026) 366, 367. Justiits- ja

Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse nõunik sõnas, et toetame Varssavi

konventsiooni lisaprotokolli allkirjastamist Euroopa Liidu nimel, kuna see ajakohastab

rahapesu tõkestamise ning kriminaaltulu jälitamise, arestimise, konfiskeerimise ja tagastatud

vara haldamise rahvusvahelisi reegleid. Samuti parandab see koostööd liikmes- ja

osalisriikidega, et leida kolmandatesse riikidesse viidud kuritegelikku vara, see arestida ning

kannatanutele tagastada. Euroopa Komisjoni andmetel külmutati 2020–2021. aastal keskmiselt

ligikaudu 4,4 miljardi euro väärtuses kuritegelikku vara, mis Europoli andmetel moodustab

VÄLJAVÕTE

vaid umbes 2% organiseeritud kuritegevuse tuvastatud aastatulust. Meetmete tõhustamine on

vajalik, kuna alates konventsiooni jõustumisest 2005. aastal on muutunud organiseeritud

kuritegevuse ja rahapesu meetodid, sealhulgas on kasutusele tulnud virtuaalvara ning keerukad

piiriülesed skeemid. Samuti parandaks koostööd ka Ukraina, Norra ja Ühendkuningriigiga, kui

nad lisaprotokolli osaliseks saavad, ning aitaks tulemuslikumalt võidelda organiseeritud

kuritegevusega ja hüvitada kannatanutele võimalikult suures ulatuses tekitatud kahju.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon

otsustas konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Urve Tiidus sõnas, et Europoli tööst hoolimata õnnestub kuritegelikust varast tagasi saada vaid

väike osa ning küsis, kas kolmandate riikide osalised rakendavad vara leidmiseks rohkem

meetmeid ja täiendavaid rahalisi vahendeid ning milline on konventsiooni praktiline mõju.

Steven Andrekson vastas, et tal puudub täpne ülevaade kolmandate riikide senistest

meetmetest ja nende tõhususest, kuid konventsioon kohustab neid riike tõhustama

kriminaaltulu jälitamist ja konfiskeerimist, sarnaselt Euroopa Liidus direktiividega kehtestatud

nõuetele.

Vladimir Arhipov küsis, kui suur protsent varast on seni kätte saadud.

Steven Andrekson vastas, et 2020.–2021. aasta seisuga tuvastati hinnanguliselt umbes 2%

organiseeritud kuritegevuse varast. See osakaal on jätkuvalt väga madal, sest vara liigub kiiresti

kolmandatesse riikidesse, kus Euroopa Liidu instrumentide hoovad ei kohaldu ja liikmesriikide

õiguskaitseasutuste võimalused on piiratud.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni

arvamusega.

Otsustati:

2.1. toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega (konsensus:

Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant