EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 14.10.2026 COM(2026) 529 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

Sixth Annual Report on the screening of foreign direct investments into the Union

{SWD(2026) 290 final}

1

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE

COUNCIL

Sixth Annual Report on the screening of foreign direct investments into the Union

INTRODUCTION

This report is the European Commission’s sixth annual report on the application of the EU

Foreign Direct Investment (FDI) Screening Regulation (the ‘FDI Screening Regulation’ or the

‘Regulation’).

The report covers 2025 and provides transparency on the operation of FDI screening in the EU

and developments in national screening mechanisms. It contributes to the accountability of the

EU in an area where, given the security interests at stake, transparency on individual transactions

is neither possible nor appropriate.

It is based on reports by the 27 Member States and official statistics and consists of four

chapters:

▪ Chapter 1 on trends and figures for FDI into the EU;

▪ Chapter 2 on legislative developments in Member States;

▪ Chapter 3 on FDI screening activities carried out by Member States;

▪ Chapter 4 on the EU cooperation mechanism on FDI screening.

This annual report is an important transparency tool highlighting trends, development and action

regarding FDI in order to ensure security and public order in the EU.

2

CHAPTER 1 – FOREIGN DIRECT INVESTMENT INTO THE EUROPEAN UNION

1. Overall evolution1

The stock of foreign direct investment (FDI)2 increased by 8.9% between 2024 and 2025.

Foreign mergers and acquisitions (M&A) and greenfield projects experienced annual cumulative

increases of 12% (from 20,695 to 23,078) and 6.9% (from 27,069 to 28,930) respectively, as

shown by the bars in Figure 1. This increase is consistent with trends observed since 2016, with

the stock of FDI into the EU27 continuously increasing over this 10-year period by an average of

around 5,200 FDIs per year. Looking at this cumulated trend by FDI type, the EU27 received an

average of 2,308 foreign M&A deals, and 2,893 greenfield investments each year between 2016

and 2025. These positive cumulative trends confirm the openness of the Union to foreign

investments, highlighting the attractiveness of the EU Single Market to international investors.

Figure 1: 2016-2025 yearly FDI stocks and flows into the EU27 (number of deals and projects)

Source: JRC elaboration based on Bureau van Dijk data, extracted on 22/02/2026 from Orbis M&A and Orbis Crossborder Investment. Data for 2016 corresponds to the flows of FDI in 2016, while data represented in the bars in subsequent years correspond to the cumulated sum of yearly

flows.

Regarding total FDI inflows (Figure 1, lines), the number of FDI deals and projects increased

only marginally over the last two years, by 0.1% from 2023 to 2024 and by 0.2% from 2024 to

2025. However, different dynamics between M&A deals and greenfield investments exist.

Foreign M&A activity increased annually by 8.5% in 2024 compared to the previous year, and

1 We focus on number of FDI transactions as an indicator in this chapter as data on the FDI values is missing for a

large percentage of the deals and projects in the Orbis M&A and Orbis Crossborder Investment databases. 2 Foreign direct investment transactions can be split into international greenfield investments and M&As.

International greenfield investments typically involve the creation of a new company or establishment of facilities

abroad, while an international M&A amounts to transferring the ownership of existing assets relating to an

economic activity to an owner abroad. M&As are included if they imply an acquisition of equity stakes above 10%

of the capital of an EU27 business.

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

N u

m b

er o

f tr

an sa

ct io

n s

(f lo

w )

N u

m b

er o

f tr

an sa

ct io

n s

(c u

m u

la te

d )

M&A deals - Cumulated Greenfields - Cumulated M&A deals - Flow Greenfields - Flow

3

further by 4% in 2025. Greenfield investments, by contrast, declined over the period, by 8.3%

from 2023 to 2024, and by 4.3% from 2024 to 2025.

The nearly flat year-on-year trend of inbound FDI flows observed in 2024 and 2025 reflects

opposite dynamic between greenfield projects and M&A deals. Following the sharp decline in

2023, M&A activity recovered relatively quickly, whereas greenfield investments continued to

contract. This divergence suggests a compositional shift in FDI towards M&As rather than

greenfield investments, in the context of heightened macroeconomic uncertainty.

2. Top countries of origin of foreign investors

The evolution of foreign M&A deals between 2024 and 2025 shows a mixed pattern across the

top 10 jurisdictions of origin of foreign investors (Figure 2, left chart) with 6 experiencing

increases in M&A investments and 4 recorded declines. The overall decrease in the total number

of greenfield investments observed in 2025 marks a heterogeneous evolution across the origin of

foreign investors, with half of the top 10 investor countries recording increases and the other half

experiencing declines in investment activity (Figure 2, right chart).

Figure 2: Number of acquisitions of equity stakes (left) and greenfield investments (right) in

2024 and 2025 into the EU by foreign jurisdiction (top ten investor countries)

Source: JRC elaboration based on Bureau van Dijk data, extracted on 22/02/2026from Orbis M&A and Orbis Crossborder Investment.OFCs:

Offshore Financial Centres3. RoW: Rest of the World.

The US was the top foreign investor in the EU in 2025, accounting for 30% of all acquisitions

(716 deals), and 38% of greenfield investments (699 projects). M&A deals originating from the

US increased for the second consecutive year, rising by 8.2% in 2025 compared to 2024 and by

10% in 2024 with respect to 2023. Greenfield investments originating from the US also recorded

a modest annual increase of 0.9% in 2025, following a decline between 2023 and 2024.

The second-largest foreign investor jurisdiction was the UK, accounting for 24% (572 deals) of

all acquisitions and 20% (365 projects) of greenfield investments into the EU in 2025. However,

the two investment types evolved in opposite directions: while the number of acquisitions

3 The main offshores by number of transactions in 2025 are (in alphabetical order): Bermuda, British Virgins

Islands, Cayman Islands, Liechtenstein and Monaco. For the full list of Offshore Financial Centres, see e.g.,

Commission Staff Working Document - Following up on the Commission Communication “Welcoming Foreign

Direct Investment while Protecting Essential Interests” – SWD(2019) 108 final – 13 March 2019.

4

increased by 9% in 2025 compared to 2024, the number of greenfield projects declined by 19%

in the same period.

Across the remaining top investor jurisdictions, the strongest growth in M&A deals between

2024 and 2025 was observed for India (+42%), the United Arab Emirates (+37%) and Canada

(+23%), alongside a more moderate increase for Switzerland (+4.8%). The remaining four

investor jurisdictions recorded declines, ranging from 16% for Offshore Financial Centres

(OFCs) to 10% for China and Hong Kong.

For greenfield investments, alongside the US, annual significant increases were recorded for

Israel (230%), the United Arab Emirates (56%) and Canada (27%), while India registered a more

moderate rise of 3.6%. In contrast, declines were observed in four other jurisdictions in addition

to the UK, namely Switzerland (27%), OFCs (17%), Japan (14%) and China and Hong Kong

(4.7%).

3. Top EU Destinations for Foreign Acquisitions

The number of foreign M&A deals into the EU (Figure 3, left chart) increased for most top 10

Member States between 2024 and 2025, with the exception of Spain, Sweden and Poland, which

recorded fewer deals (Figure 3, left chart). In contrast, trends for foreign greenfield investments

by Member State destination (Figure 3, right chart) revealed a more complex pattern. The largest

recipient countries, Spain and Germany, experienced annual declines in 2025, but several other

top 10 destinations experienced positive annual variations.

Figure 3: Number of acquisitions of equity stakes (left) and greenfield investments (right) in

2024 and 2025 by destination Member State (top ten EU27 recipients)

Source: JRC elaboration based on Bureau van Dijk data, extracted on 22/02/2026 from Orbis M&A and Orbis Crossborder Investment. RoEU27

stands for Rest of EU27.

In 2025, Germany and France were the main destinations for foreign M&A deals, accounting for

20% (469 deals) and 14% (339 deals) of the total, respectively. The two countries also recorded

year-on-year growth rates, of 7.8% and 8.3% respectively. In 2025, Italy ranked as third most

important destination of M&As, with a 12% share (297 deals), inter alia due to a 27% year-on-

year increase in M&A deals. Spain ranked fourth with a 9% share (208 deals), following a 17%

annual decline in the number of acquisitions received in 2025.

5

Besides Spain, two other top 10 recipient Member States, Sweden (-17%) and Poland (-36%),

received less foreign M&A deals in 2025 compared to 2024. Meanwhile, Ireland recorded the

strongest increase in M&A activity in 2025 (20%), followed by the Netherlands (5.5%), Finland

(5.3%) and Denmark (3%).

The top two recipients of foreign greenfield investments in 2025 were Spain and Germany,

which received 19% (351 transactions) and 16% (296 transactions) of all projects, respectively.

However, both countries exhibited fewer investments in 2025 than in 2024, with declines of 17%

and 13%, respectively.

France ranked third with a 12% share (215 transactions) and an annual increase in greenfield

projects of 19% in 2025. Several other Member States recorded increases between 2024 and

2025, ranging from the largest in Denmark (110%) and Italy (57%) to the smallest in Ireland

(1.9%). Finally, year-on-year declines in project numbers were observed in Poland (21%) and the

Netherlands (5.8%).

4. Sector Specific Information

Three out of the top five sectoral categories4 (ICT, manufacturing, and finance) experienced

year-on-year increases in foreign M&A deals in 2025 compared to 2024 (Figure 4, left chart).

Conversely, the number of foreign greenfield deals increased only for one of the top five sector

categories (accommodation) in 2025 (Figure 4, right chart).

Figure 4: Number of equity stakes (left) and greenfield investments (right) in 2024 and 2025 by

NACE Rev. 2 sectors (top five categories)

Source: JRC elaboration based on Bureau van Dijk data, extracted on 22/02/2026 from Orbis M&A and Orbis Crossborder Investment.

Prof.Scient. stands for professional, scientific and technical activities (NACE Rev. 2, section M), it contains among other things R&D facilities.

ICT stands for Information and Communication (NACE Rev. 2, section J). Manuf. corresponds to NACE Rev. 2 section C. Finance corresponds to NACE Rev. 2 section K (“Financial and insurance activities “). Retail corresponds to NACE Rev. 2 section G (“Wholesale and retail trade”).

Accomm. corresponds to NACE Rev. 2 section I (“Accommodation and food service activities”).

In 2025, ICT overtook manufacturing as the main sector of dealmaking activity, largely driven

by a strong annual increase of 23% compared to 2024, reaching a 27% share of foreign M&As

(642 transactions). Manufacturing, which grew more modestly by 3.4% in 2025, ranked second

with a 26% share (630 transactions). Professional, scientific and technical activities (Prof.

4 The categories used refer to the NACE Rev. 2 Broad Structure, see: https://ec.europa.eu/eurostat/web/nace-rev2.

6

Scient.) ranked third with a 9% share, with deal activity decreasing slightly by 0.5% in 2025

compared to 2024. Finance occupied 4th place (8.4% share) with an annual increase of 12% in

2025, followed by retail (6.9% share), which recorded a 9.3% annual decline.

In the case of greenfield investments, all top sectors but one (accommodation) experienced

annual declines in the number of projects. Retail related activities accounted for almost one third

of the projects in 2025, with a decrease of 1.2% (562 transactions). Accommodation5, with an

annual increase of 108%, became the second-largest sector, with an 18% share, overtaking Prof.

Scient. activities, which no longer ranked among the top five sectors in 2025 compared to 2024.

Manufacturing with a 15% share ranked third, recording an annual decline of 4.8%, followed by

ICT with a 9% share and a 12% decline. Finance ranked last with a 7% share of the total number

of greenfield projects in 2025 and the steepest year-on-year decline of 28%.

5. Conclusions

The stock of FDI into the EU continued to grow between 2024 and 2025, reflecting steady

cumulative inflows over the past decade, with an average of around 5,200 annual FDI deals and

projects recorded between 2016 and 2025. Overall FDI flows remained broadly stable in recent

years, however, trends differed across investment modes. While foreign M&As recovered in both

2024 and 2025 after the decline recorded in 2023, greenfield investments continued to contract in

the same period, albeit at a slower pace. This divergence suggests a compositional shift in FDI

towards M&As rather than greenfield investments, in the context of heightened macroeconomic

uncertainty.

The US remained the largest foreign investor in the EU in 2025 across both M&A and greenfield

investments, followed by the UK. At the same time, some jurisdictions strengthened their

investment presence in the EU through M&As, particularly India and the United Arab Emirates,

which recorded annual growth in investment activity.

Across Member States, Germany and France remained the main destinations for foreign M&As

in 2025, while Spain and Germany attracted the largest number of greenfield projects. Sectoral

developments highlighted the growing importance of ICT, which emerged as the leading sector

for foreign acquisitions. Greenfield investments remained concentrated in retail-related activities

and accommodation services.

5 Since 2025 Orbis has included franchises under greenfield investments, disproportionately impacting NACE

Sections I (Hospitality) and G (Retail). While franchises have been excluded from the presented statistics, residual

unidentified franchise transactions may still affect the trends reported in this section, particularly the increase

observed in the accommodation sector.

7

CHAPTER 2 – LEGISLATIVE DEVELOPMENTS IN MEMBER STATES IN 2025

1. The EU FDI Screening Regulation and EU Member States’ FDI screening mechanisms

Throughout 2025, the European Commission continued to encourage those Member States that

had not yet adopted national FDI screening laws to do so, thus ensuring that the Commission and

all Member States have the appropriate tools to identify and address risks to security and public

order related to FDI.

The Commission also supported the alignment of national FDI screening mechanisms and

screening practices. It helped Member States with technical and policy guidance, organising

meetings and information exchanges, in particular regarding best practices, but not only.

Nonetheless, noticeable differences between national screening mechanisms remain, especially

regarding: (i) what constitutes formal screening of an FDI triggering a notification to the

cooperation mechanism; (ii) the timelines of national screening procedures; (iii) the sectoral

coverage of national screening frameworks; and (iv) notification requirements by the transaction

parties to the national authorities. All these elements were addressed in the revision of the foreign

direct investment (FDI) screening regulation6, which was adopted on 17 June and will start to

apply on 17 January 2028 (see also chapter 4, section 2 for more information).

2. Overview of Member States’ FDI screening mechanisms and legislative developments

Russia’s war of aggression against Ukraine and uncertainties over geopolitical developments

have brought the need to secure critical raw materials, (advanced) technologies and infrastructure

even more into focus. Consequently, the five Member States without operational screening

mechanisms initiated further steps to adopt or enact national screening mechanisms and six

others acted to update and expand existing ones in response to changing circumstances.

In 2025 we saw the adoption of national FDI screening laws in Croatia, Cyprus and Greece,

meaning that all EU Member States have now a framework for screening FDI.

Furthermore, in the same period, six Member States (Czechia, Lithuania, Luxembourg, Poland,

Slovakia and Spain) introduced amendments to their existing screening legislation, and two

Member States (Bulgaria and Ireland) enacted their previously adopted FDI screening laws.

The map below gives an overview of the legislative situation regarding FDI screening in EU

Member States in 2025.

6 EU strengthens its foreign investment screening framework, news article from 26 June 2026,

https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-strengthens-its-foreign-investment-screening-framework-2026-06-

26_en.

8

The table 1 below gives an overview of the legislative situation and developments in all Member

States in the period 1 January 2025 until 31 December 20257.

7 For more details, please see the accompanying Commission staff working document.

9

Table 1: State of play of legislative developments in EU Member States

National FDI screening mechanism in place (no

legislative changes)

Austria, Belgium, Denmark, Estonia,

Finland, France, Germany, Hungary,

Latvia, Malta, the Netherlands,

Portugal, Romania, Slovenia, Sweden

Amended an existing national FDI screening

mechanism

Czechia, Lithuania, Luxembourg,

Poland, Slovakia, Spain

Adoption or entry into force of a new national

FDI screening law or mechanism

Bulgaria, Croatia, Cyprus, Greece,

Ireland

Adoption or entry into force of new FDI screening mechanisms

Croatia adopted the Foreign Investment Screening Act on 24 October 2025, which entered into

force on 13 November 2025. The Committee for the Screening of Foreign Investments plays a

central role in the screening procedure, issuing opinions on applications for foreign investment

approval. The Ministry of Finance is responsible for adopting final decisions. The Act will

become fully effective once all necessary implementing acts are adopted in 2026. The Act

establishes a screening mechanism for foreign investments affecting critical infrastructure

(including energy, transport, defence), the supply of critical resources (including energy and

food), access to sensitive information, communication infrastructure, electoral infrastructure and

the media sector.

Cyprus established a framework for the screening of foreign direct investments with the

publication of Law 194(I)/2025 on 14 November 2025, which entered into force on 2 April 2026.

The Law designates the Ministry of Finance as the competent Screening Authority, responsible

for assessing applications and issuing decisions. Foreign investors must submit a prior written

application to obtain approval before completing an investment. The screening mechanism

assesses investments based on factors such as sensitive sectors (critical infrastructure, financial

services and real estate), access to sensitive information, media pluralism, critical technologies,

and supply of critical inputs.

The Greek foreign direct investment screening mechanism entered into force on 23 May 2025 as

established by Law 5202/2025 which implements EU Regulation 2019/452. The FDI screening

mechanism became operational on 11 November 2025, with the publication of Joint Ministerial

Decision 64260, which specifies procedural details such as filing and documentation

requirements for foreign investors. The Interministerial Committee for the Screening of Foreign

Direct Investments carries out the screening of foreign direct investment, with participation from

various ministries and authorities. The screening mechanism applies to investments in the

10

sensitive sectors of energy, transport, ICT, digital infrastructure and health as well as in the

highly sensitive sectors of defence and national security (including dual-use items subject to

export controls and equipment on the EU Common Military List), cybersecurity, artificial

intelligence, port infrastructure, critical subsea infrastructure and tourism infrastructure in border

areas. A second Joint Ministerial Decision is expected to further specify the authority and

procedure for imposing administrative fines.

Bulgaria introduced a national screening mechanism for foreign direct investments (FDI) on

security or public order grounds through amendments to the Investment Promotion Act in March

2024. The framework became fully operational on 20 August 2025, following the adoption of

secondary legislation. The FDI screening mechanism ensures participation in the EU cooperation

mechanism and lays down rules on monitoring, enforcement, and sanctions for non-compliance.

Ireland's Screening of the Third Country Transactions Act, enacted in 2023, became operational

on 6 January 2025. The Act lays down the nature, scale and type of investments that undergo

screening. It also sets out the main considerations throughout the screening review process.

Updates to existing FDI screening mechanisms

Czechia adopted four sets of amendments to the national FDI screening legislation in 2025. The

amendments introduced new rules for cooperation between the investment screening authority

and the Office for the Protection of Competition (in the context of the Foreign Subsidies

Regulation8) and provided for the possibility of documents delivery also via a public notice,

amended certain elements of the sectoral screening mechanism in the field of energy, redefined

the critical information infrastructure company list (in the context of the NIS2 Directive9),

specified conditions for sharing FDI screening information with National Cyber and Information

Security Agency and redefined the critical infrastructure company list (in the context of the CER

Directive10).

Lithuania adopted two amendments to the existing FDI screening mechanism in 2025. The first

amendment updated the list of specific facilities and assets deemed critical for national security,

while the second amendment refined the functions, composition, and working procedures of the

national Commission assessing security-relevant entities and transactions.

Luxembourg amended its national law on FDI screening in January 2025, updating two existing

laws on the commercial register and on the establishment of the register of beneficial owners

granting the Ministry of the Economy access to the register of beneficial owners.

8 Regulation (EU) 2022/2560 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 on foreign

subsidies distorting the internal market, available at: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj/eng. 9 Directive (EU) 2022/2555 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 on measures for a

high common level of cybersecurity across the Union, amending Regulation (EU) No 910/2014 and Directive

(EU) 2018/1972, and repealing Directive (EU) 2016/1148 (NIS Directive), available at: https://eur-

lex.europa.eu/eli/dir/2022/2555. 10 Directive (EU) 2022/2557 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 on the resilience

of critical entities and repealing Council Directive 2008/114/EC.

11

Poland made its FDI screening regime permanent by repealing the time limitation provisions of

the Act on the Control of Certain Investments and other acts in July 2025.

Slovakia implemented Act No 367/2024 on critical infrastructure, which entered into force on 1

January 2025, expanding the right of the Ministry of Economy to access data from public

administration information systems and to request confidential data.

Spain extended the temporary screening requirement for FDIs from EU and EFTA residents in

strategic sectors until 31 December 2026, through Royal Decree-Law 1/2025, which came into

effect on 30 January 2025.

Further details on legislative developments related to Member States’ national screening

mechanisms can be found in the accompanying Commission staff working document. An up-to-

date list of national screening mechanisms is available on the European Commission’s website11.

11 The list of screening mechanisms and legal acts amending it notified by Member States (dated 9 February 2026):

https://circabc.europa.eu/rest/download/7e72cdb4-65d4-4eb1-910b-bed119c45d47.

12

CHAPTER 3 - MEMBER STATES’ FDI SCREENING ACTIVITIES

The FDI Screening Regulation establishes a framework for EU Member States to review FDIs in

their territory on grounds of security and public order and to take measures to address specific

risks. The Regulation has also created a cooperation mechanism between the Commission and

the screening authorities of Member States to facilitate the assessment of the security or public

order risks of individual FDI transactions. This EU cooperation mechanism makes it possible to

exchange information and enables both the Commission and other Member States to indicate

security or public order risks that an FDI transaction may pose to other Member States or to EU

programmes or projects, allowing for those risks to be assessed and mitigated. While the EU

cooperation mechanism assists the Member State where the investment takes place in assessing

and mitigating security or public order risks, the Member State screening the FDI ultimately

decides whether to approve, condition, or block a particular investment.

This chapter provides aggregated information on national screening activities carried out in 2025

based on Member States’ annual reports to the Commission under Article 5 of the Regulation. All

in all, Member States with national FDI screening mechanisms in place handled a total of 4 773

requests for authorisation and cases that were initiated by the authorities themselves (ex officio

cases)12, an increase from 3 136 in 2024. 38% of these were formally screened, and about 62%

were deemed ineligible or did not require formal screening (Figure 5)13.

Figure 5 – Member States’ FDI screening activities

Source: Member States’ reporting.

12 Member States have different FDI screening procedures that vary in scope, process steps, ex ante or ex post

eligibility checks, timelines for screening etc., which are all reflected in the reporting of cases screened. For

instance, some Member States declare investments ineligible before a formal screening procedure is carried out,

while others first formally screen investments and then declare them ineligible. Therefore, the graphs and figures

presented in this chapter are intended to reflect the average screening activity of Member States during the

reporting year, based on the data submitted by Member States. 13 Note that the reported data is strongly influenced by Sweden reporting a very high number of cases that did not

require formal screening within its system, surpassing by far the annual number of cases reported by any other

Member State. If Sweden were excluded from the calculation, the share of cases formally screened would be 65%

and the share of cases that did not require formal screening would be 35%.

Cases formally screened

38%

Did not require formal screening

62%

13

Out of the FDIs formally screened in 2025 and for which Member States have reported a

decision, the overwhelming majority (87%) was authorised without conditions (Figure 6). This

means that the foreign investment was approved without requiring any additional action from the

investor. Compared to the previous year, Member States authorised a slightly higher percentage

of formally screened FDIs without conditions (this figure was 86% in 2024).

In parallel, 9% of decisions involved an approval with conditions or mitigating measures, the

same percentage as in 2024. In these cases, national FDI screening authorities have required

certain actions, assurances and commitments from the investors before approving an FDI.

National authorities ultimately blocked investments in about 1% of all cases with a decision (the

same as in previous years). Lastly, 3% of the filings were withdrawn by the parties before a

formal decision was taken, a slightly lower share compared to 2024 (4%).

Figure 6 – Notified decisions on FDI cases

Source: Member States’ reporting

Conclusions on Member States’ screening activities

▪ The proportion of formally screened FDIs stood at 38% of all authorisation requests

submitted by investors/transaction parties to the national FDI screening authorities or

examined by the national authorities on their own initiative. This development is strongly

influenced by Sweden, which reported a very high number of FDI cases for the reporting

year.

▪ Most screened FDIs were authorised without any conditions (87%), which is slightly

higher than in 2024 (86%). This shows that FDI screening in EU Member States has not

Authorised

without

conditions

87%

Authorised with

conditions

9%

Prohibited

1%

Withdrawn

3%

14

resulted in a more restrictive investment climate but provides for greater awareness

among Member States and the Commission of FDI potentially raising security or public

order risks.

▪ As regards authorisations with conditions, in 2025 the share of cases where mitigating

measures were imposed (9%) is the same as in 2024.

▪ The share of FDIs blocked by Member States remained at about 1% in 2025, which

corresponds to the average in recent years.

▪ Overall, these numbers show a stable trend, which confirms that the EU has remained

open to foreign investment and that Member States only block those FDIs that pose

serious risks to security or public order and where such risks cannot be mitigated.

15

CHAPTER 4 – EU COOPERATION MECHANISM ON FDI SCREENING

1. Notifications under the FDI Screening Regulation

1.1 Overview of activity in 2025

In 2025, 21 Member States submitted a total of 667 notifications under Article 614 of the FDI

Screening Regulation compared to 477 notifications submitted in 202415. Four Member States

(Austria, France Italy, Spain) were responsible for 65% of the notifications and seven Member

States (Austria, France, Germany, Ireland, Italy, Lithuania, and Spain) were responsible for 86%

of those notifications16. The notified transactions varied greatly, including in terms of sectoral

scope, value of the transaction and origin of the ultimate investors, among other parameters.

Source: Member States’ reporting.

14 In the same period, the Commission also made use of the EU cooperation mechanism in relation to foreign direct

investments not undergoing screening (Article 7 FDI Screening Regulation) which is not reflected in the statistics

of this chapter. 15 See https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=COM(2024)464&lang=en.

16 In 2024, this share stood at 76% and 84% respectively.

16

The map above indicates the number of FDIs notified by Member States to other Member States

and the Commission in the framework of the EU cooperation mechanism on FDI screening. In

2025, out of the 21 Member States with a national screening mechanism in place, eleven

Member States submitted more than 10 notifications, four submitted 6-10 notifications and six

submitted less than 5 notifications.

Compared with the previous year (2024), there has been a sharp increase of 40% in the number

of notifications from 477 to 667. This has been by far the highest annual rise in the number of

FDIs notified to the EU cooperation mechanism. Furthermore, since the first full calendar year of

the EU cooperation mechanism (2021), the number of notifications has increased by 61% from

414 notifications in 2021 to 667 in 2025. The number of Member States notifying transactions

grew from 13 in 2021 to 21 in 2025.

1.2 Main sectors17 of FDI notified to the EU cooperation mechanism18

The five sectors with the highest number of transactions in 2025 were manufacturing19 (27% of

all transactions), ICT20 (19%), financial activities21 (17%) wholesale and retail22 (13%), and

professional activities23 (8%). This is very similar to last year when the same five sectors

occupied the top places, however in 2025 financial activities and wholesale and retail changed

places. In 2025, notifications relating to manufacturing activities gained in importance by 2

(percentage points) pps from 25% in 2024. Notified transactions concerning the energy sector

accounted for 4% down from 6% in 2024 and other sectors24 accounted for 12% up from 9% in

2024.

17 According to the mainstream approach, the primary sector of activity was selected as the leading indicator. This is

also aligned with the information contained in all sectoral charts in the staff working document accompanying this

annual report. 18 Note that the overall FDI figures and trends depicted in chapter 1 cannot be compared with the FDI screening

specific figures of this chapter as the latter represent a fraction from the general figures and reflect only

transactions notified to the cooperation mechanism for the purpose of assessing risks to security and public order. 19 Manufacturing encompasses activities by companies that are involved in the transformation of materials into new

products (for example, manufacturing of electrical equipment and motors, industrial machinery and equipment,

weapons and ammunitions, and pharmaceuticals). 20 ICT stands for information and communication technologies. It encompasses activities by companies providing

essential infrastructures and tools for knowledge creation, sharing and diffusion (for example, computer

programming, software publishing, data processing and hosting, wireless telecommunication activities).21 Financial activities encompass activities by holdings, funds or similar actors in the financial sector that aim to

acquire a specific (equity) stake or control in a target company (for example, fund management activities,

activities of holding companies, financial services and insurance activities). 22 Wholesale and retail includes wholesale and retail activities relating to pharmaceutical goods, chemical products,

electronic and telecom equipment and supplies, computers, computer peripheral equipment and software, metals

and metal ores. 23 Professional activities include activities by law and accounting firms, as well as consultancy and engineering

activities (for example, activities of head offices, market research and public opinion polling, consultancy, and

research and experimental development on biotechnology). 24 The ‘other’ category encompasses all other sectors below 4%, in particular, administrative activities, transport and

construction.

17

Figure 1 – Sectoral breakdown of all notifications in 2025

Source: Member States’ notifications.

1.3 Total value of FDI notified to the EU cooperation mechanism

Looking at the value of transactions, 66% of notified FDIs had a value25 of less than EUR 500

million, up by 8 pps from 58% in 2024. 29% of the transactions involved a value of EUR 500

million and more (30% in 2024).

Figure 2 – Respective value per notified FDI transaction in 202526

Source: Member States’ notifications.

25 The value, where available, relates to the total value of the transaction of which the notified transaction was part. 26 ‘Not available/not disclosed’ includes blanks, not available/not disclosed and not applicable (for example, because

a transaction involved a restructuring or no investment was provided).

Manufacturing

27%

ICT

19%

Financial activities

17%

Wholesale

and retail

13%

Professional

activities

8%

Energy

4%

Others

12%

< 10 million €

26%

> 500 million €

29% 10 - 100 million €

22%

100 - 500 million €

18%

Not available/Not disclosed

5%

18

1.4 Procedures and timelines for closing FDI cases

FDI transactions notified by Member States are assessed by the Commission in two phases.

Specifically, all notified transactions undergo a preliminary assessment (‘Phase 1’), with only a

limited number of cases proceeding to Phase 2. The Phase 1 assessment must be completed

within 15 calendar days of its notification by the screening Member State.

Phase 2 involves a more detailed assessment of cases, based on replies to requests for further

information from the notifying Member State, given that in the Commission’s view the

transaction could affect security or public order in more than one Member State or create risks to

projects or programmes of EU interest. Cases in Phase 2 can lead to an opinion of the

Commission as provided for in Article 6 and Article 7 of the FDI Screening Regulation. Such

opinions remain confidential and they may: (i) communicate that the Commission considers that

the FDI is likely to negatively affect security or public order in more than one Member State or a

project or programme of Union interest, (ii) recommend appropriate measures for consideration,

or (iii) share relevant information about the FDI undergoing screening to inform the notifying

Member State in its assessment and final decision.

In 2025, the Commission closed 88% of the 667 cases in Phase 1 which is a smaller share

compared to 2024 (92%). The remaining 12% of transactions proceeded to Phase 2 with

additional information being requested from the notifying Member State27. This increase in the

share of Phase 2 cases indicates that more transactions were assessed as sensitive for security and

public order.

Figure 3 – Cases closed in Phase 1 and 2 in 2025

Source: Member States’ notifications.

27 In such cases, the deadline to provide comments or issue an opinion is 20 calendar days after receiving the

requested information from the notifying Member State.

88%

12%

Phase 1 cases Phase 2 cases

19

In 2025, five Member States accounted for over 68% of the Phase 2 cases, which represents an

increase compared to 2024 (66%). As in 2024, the Commission issued an opinion in less than 2%

of the notified transactions.

When opening Phase 2, in general the Commission requests additional information from the

notifying Member State, which varies depending on the transaction and details of the information

submitted with the notification28. This information often includes questions about the investor’s

intentions and business plan regarding the target or the target’s customers in sensitive sectors.

This information is requested to assess better the criticality of the target company and the

potential risks posed by the foreign investor.

In 2025, Member States participated in the EU cooperation mechanism, inter alia, by asking

questions in about 11% of the cases (10% in 2024) and by issuing comments on FDI transactions

occurring in another Member State29.

The share of cases upon which Member States issued comments was about 6%, compared to 3%

in 202430. The number of Member States issuing comments to the notifying Member State

increased significantly from about one third in 2024 to 57% in 2025.

1.5 Main sectors of FDI subject to the Commission’s detailed security or public order risk

assessment

The main sector for Phase 2 cases was manufacturing, which accounted for 53% of all

transactions (50% in 2024) (Figure 4). The second-largest sector was ICT, accounting for almost

a fifth of all Phase 2 cases (the same share as in 2024). Phase 2 cases regarding professional

activities and wholesale and retail ranked third and fourth each with a share of 6% (both shares

stood at 5% in 2024).

28 The notification form: request for information from an investor for the purposes of notifications under Article 6 of

the Regulation serves to ensure some degree of uniformity and a minimum level of information about the

transaction, the investor and the target company provided in the notification under the Regulation. The form is

available at https://policy.trade.ec.europa.eu/enforcement-and-protection/investment-screening_en.

29 In several cases where Member States had asked questions, the reply they received alleviated the potential

concerns. 30 Several Member States can issue a comment on the same transaction.

20

Figure 4 – Main targeted sectors in Phase 2 in 2025

Source: Member States’ notifications.

Given the importance of the manufacturing sector, Figure 5 provides an overview of the factors31

that were used to assess the criticality of manufacturing sector transactions for security or public

order in Phase 2. The factor used most often is when the transaction involved a foreign

investment in critical technologies, which accounted for 37% of the total in 2025 (49% in 2024).

The second-largest factor accounting for a share of 23% (26% in 2024) was related to FDIs in

critical infrastructure, followed by the supply of critical inputs with 19% (20% in 2024). Access

to sensitive information (including personal data) accounted for 12% of the total, more than

doubling its share from 5% in 2024.

Finally, other factors such as the risk profile of the investor and risks to freedom and pluralism of

the media played a role in 9% of the Phase 2 cases.

31 These factors are set out in Article 4 of the FDI Screening Regulation. For one transaction, there can be several

factors used to assess the criticality of a given FDI for security and public order.

Manufacturing 53%

ICT 19%

Professional activities

6%

Wholesale and retail

6%

Financial activities 5%

Transport 5%

Energy 3%

Other 3%

21

Figure 5 – Factors leading to Phase 2 cases in manufacturing

Source: Member States’ notifications

A closer look at notifications related to critical technologies subject to Phase 2 (Figure 6) reveals

that defence-related technologies accounted for 31% of these cases (37% in 2024), followed by

aerospace with 28% (16% in 2024), and other critical technologies (including AI, quantum and

biotechnologies) with 22% (26% in 2024). Transactions involving semiconductors technologies

accounted for a 12% share (21% in 2024). Lastly, cybersecurity and robotics technologies made

for 4% and 3% of the transactions involving critical technologies respectively.

Figure 6 – Types of critical technologies in Phase 2 cases

Source: Member States’ notifications

Critical

technologies

37%

Critical infrastructure

23%

Supply of critical

inputs

19%

Access to sensitive

information

12%

Other factors

9%

Defence

31%

Aerospace

28%

Other critical

technologies

22%

Semiconductors

12%

Cybersecurity

4%

Robotics

3%

22

1.6 Origin of ultimate investors in FDIs notified to the EU cooperation mechanism

Of the 677 cases notified in 2025, the six main jurisdictions of origin were the US, the UK,

China (including Hong Kong), the United Arab Emirates (UAE), Canada and Japan. Compared

to 2024, the share of FDIs from US investors notified to the EU cooperation mechanism

significantly declined by 7 pps, from 40% in 2024 to 33% of all transactions in 2025 (Figure 7).

The share of UK investors also declined from 11% in 2024 to 9% in 2025 as did the share of

Chinese investors (including Hong Kong) from 9% in 2024 to 7% in 2025. The proportion of

investors from UAE on the other hand, increased markedly from 3% in 2024 to 5% of the total

transactions in 2025. Lastly, FDIs from investors from Canada and Japan increased their shares

by 1 pps each from 3% in 2024 to 4% in 2025.

38%32 of notified cases originated from jurisdictions other than the top six, compared to 2024

where this share was 30%. This shows a marked decrease in the concentration of investments

from the top countries of origin. In 2025, the top six investors accounted for 62% of cases

notified, against 70% in 2024.

Figure 7 – Countries of origin of ultimate investors in 2025 cases

Source: Member States’ notifications.

1.7 Multi-jurisdiction notifications to the EU cooperation mechanism and their main sector

Of all cases notified in 2025, 27% of the notifications concerned transactions undergoing

screening in two or more Member States (compared to 19% in 2024)33 (Table 1). The main

32 Countries/jurisdictions with a non-negligible share include Ukraine and India each with a share of 3%. FDI from

Russia accounted for a share of 1% of total investments notified to the EU cooperation mechanism in 2025. 33 ‘Multi-jurisdiction FDI transactions’ refers to FDI transactions where the target company is a corporate group

with a presence in more than one Member State (and possibly also third countries), for example, by way of

subsidiaries in more than one Member State. Such deals may be notified by more than one Member State if the

transaction falls under the scope of their screening mechanism and they initiate formal screening.

33%

9% 7%

5% 4% 4%

38%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

USA GBR CHN/HGK ARE CAN JPN Other

23

sectors subject to these notifications were: (i) manufacturing with a share of 32% (26% in 2024);

(ii) wholesale and retail with a share of 25% (14% in 2024); (iii) ICT with a share of 19% (20%

in 2024); (iv) financial activities with a share of 10% (the same as in 2024); and (v) professional

activities with a share of 5% (7% in 2024). Finally, other sectors, including administrative

activities, energy and transport, accounted for 9% of the total number of multi-jurisdiction cases.

Table 1 – Main sectors of multi-jurisdiction FDIs

Manufacturing 32%

Wholesale and retail 25%

ICT 19%

Financial activities 10%

Professional activities 5%

Other sectors 9%

Source: Member States’ notifications.

1.8 Non-notified cases

The FDI Screening Regulation allows Member States and the Commission to exchange

information on FDIs not notified to the EU cooperation mechanism and in case security or public

order risks are identified by the other Member States or the Commission, comments or an

opinion may be provided. In 2025, the Commission made limited use of this procedure to

enquire about transactions not undergoing screening.

Conclusions on the EU cooperation mechanism on FDI screening

▪ First and foremost, FDI screening continued to be an indispensable tool contributing to

the Union’s protection from FDIs raising security or public order risks.

▪ Second, the EU cooperation mechanism on FDI screening increased in importance. This

is reflected in the number of notifications, which rose markedly by 40% from 477

notifications in 2024 to 667 notifications in 2025. This is even more important given that

the number of countries notifying transactions remained the same (21 Member States). At

the same time, 86% of all notifications originated from seven Member States: Austria,

France, Germany, Italy, Ireland, Lithuania, and Spain. It is notable that by the end of

2025, all Member States had enacted an FDI screening law at national level, even ahead

of the mandatory requirement under the revised FDI Screening Regulation. In 2025,

Member States and the Commission also cooperated at technical level within the context

of the FDI Expert Group.

▪ Third, against the backdrop of the Union’s strong commitment to an open investment

environment, FDI screening at EU level continues to operate as a limited and targeted

24

tool for exceptional cases where an FDI is likely to affect negatively security or public

order in the Union. Of the 677 cases notified in 2025, the vast majority (88%) were

closed in Phase 1 (i.e. within 15 calendar days following the notification by the screening

Member States), with 12% undergoing a detailed security and public order risk

assessment by the Commission. Compared to 2024, the share of Phase 2 cases increased

by 50% signalling more transactions having relevance for security and public order. In

2025, as in 2024 and previous years, the Commission issued opinions in less than 2% of

the cases.

▪ Fourth, the leading role of the manufacturing sector for Phase 2 cases has increased from

50% in 2024 to 53% of all Phase 2 cases in 2025. A closer look at the factors behind the

need for the in-depth Phase 2 security and public order risk assessment reveals that the

relevance of the target for ‘critical technologies’ was the factor triggering further

assessment in 37% of the cases (49% in 2024). The notifications related to critical

technologies subject to Phase 2 show that aerospace-related activities have gained

significant importance, accounting for 28% of the total against 16% in 2024. Defence-

and semiconductors-related technologies on the other hand, decreased their share from

37% and 21% in 2024 to 31% and 12% respectively.

▪ Lastly, most investors continued to originate from the same top two jurisdictions: the US

and the UK accounted for 42% of all FDIs notified to the EU cooperation mechanism.

Nonetheless, compared to 2024, the share of US investment in the total declined

significantly by 7 pps, from 40% in 2024 to 33% in 2025. The proportion of UK investors

also decreased from 11% in 2024 to 9% in 2025 as did the share of Chinese investors

(including Hong Kong) from 9% in 2024 to 7% in 2025. The proportion of investors from

UAE on the other hand increased markedly from 3% in 2024 to 5% in 2025. Lastly, FDIs

from investors from Canada and Japan increased their shares by 1 pps each from 3% in

2024 to 4% in 2025.

2. Revision of the Foreign Direct Investment Screening Regulation

The adoption of the new Foreign Investment Screening Regulation (FISR)34 represents a major

milestone in the Union’s economic security agenda. Following the adoption of the Commission

proposal in January 2024, the European Parliament and the Council reached a political

agreement in December 2025. The revised Regulation was formally signed by the European

Parliament and the Council on 17 June 2026, entered into force on 26 July 2026 and will apply

as of 17 January 2028 (after an 18 months transition period).

It will strengthen the Union’s ability to address risks to security and public order arising from

foreign investments. Building on the experience gained since the entry into force of the 2019 FDI

Screening Regulation, the revised framework establishes a common minimum level of

34 REGULATION (EU) 2026/1386 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 17 June

2026 on the screening of foreign investments in the Union and repealing Regulation (EU) 2019/452.

25

harmonisation across the Union. Its central objective is to close existing gaps in national

screening systems, improve coordination among Member States and among Member States and

Commission, and ensure that potentially sensitive investments are assessed consistently across

the Single Market.

A key innovation is the requirement for all Member States to maintain an operational, ex ante

national FDI screening mechanism. The Regulation also introduces a common minimum scope

of transactions that must be subject to screening. This includes investments involving activities

related to dual-use and military items, critical technologies such as semiconductors, quantum and

artificial intelligence, critical infrastructure in the transport, energy and digital sectors, critical

raw materials, certain systemically important financial market entities, and electoral

infrastructure.

The revised framework extends screening requirements to certain intra-EU investments where

the investor established in the Union is ultimately owned or controlled by a third-country person

or entity. This addresses the risk of circumvention through complex ownership structures and

enhances transparency regarding the ultimate source of foreign investments.

The Regulation further harmonises key procedural aspects of national screening systems.

Common requirements include a two-phase review process, procedural safeguards for investors,

powers to review non-notified transactions retroactively, and enhanced transparency obligations.

National authorities will apply a harmonised 45-calendar-day deadline for initial screening,

allowing most transactions, which are not sensitive, to be cleared rapidly while ensuring

sufficient scrutiny of higher-risk cases.

Cooperation between Member States and the Commission is also significantly strengthened. The

revised EU cooperation mechanism introduces more structured exchanges of information,

coordination for multi-jurisdictional transactions, and a feedback mechanism through which

Member States communicate the outcome of national screening procedures. The framework is

further supported by an EU-level database containing information on investments notified under

the EU cooperation mechanism and the outcomes of national reviews since October 2020. The

Regulation also provides for the possible establishment of a common EU filing portal at the

request of at least nine Member States.

The revised Regulation is expected to increase the effectiveness, consistency and credibility of

the EU FDI screening framework. By improving information-sharing, enhancing transparency

and addressing specific gaps in the existing framework, the revised framework makes an

important contribution to safeguarding the Union’s security and public order while maintaining

the EU’s openness to foreign investment.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 14.10.2026 SWD(2026) 290 final

COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT

Screening of FDI into the Union and its Member States

Accompanying the document

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

Sixth Annual Report on the screening of foreign direct investments into the Union

{COM(2026) 529 final}

1

Table of contents

Introduction ............................................................................................................................................. 2

Austria ...................................................................................................................................................... 3

Belgium .................................................................................................................................................... 3

Bulgaria .................................................................................................................................................... 3

Croatia ..................................................................................................................................................... 3

Cyprus ...................................................................................................................................................... 4

Czechia ..................................................................................................................................................... 5

Denmark .................................................................................................................................................. 6

Estonia ...................................................................................................................................................... 6

Finland ..................................................................................................................................................... 6

France ...................................................................................................................................................... 6

Germany .................................................................................................................................................. 7

Greece ...................................................................................................................................................... 7

Hungary ................................................................................................................................................... 8

Ireland ...................................................................................................................................................... 8

Italy .......................................................................................................................................................... 8

Latvia ....................................................................................................................................................... 8

Lithuania .................................................................................................................................................. 9

Luxembourg ............................................................................................................................................ 9

Malta ........................................................................................................................................................ 9

Netherlands ............................................................................................................................................ 10

Poland .................................................................................................................................................... 10

Portugal .................................................................................................................................................. 10

Romania ................................................................................................................................................. 11

Slovakia .................................................................................................................................................. 11

Slovenia .................................................................................................................................................. 11

Spain ....................................................................................................................................................... 11

Sweden ................................................................................................................................................... 12

2

EU Member States – legislative developments in 2025

Introduction

The present staff working document is based on the information provided by the EU Member

States under the annual reporting obligation set out in Article 5 of the EU FDI Screening

Regulation.

For each Member State, the document sets out whether:

- it had a national investment screening mechanism in place as of 31 December 2025;

- there were any FDI screening developments during the reporting period (1 January 2025

to 31 December 2025), such as amendments to an existing screening mechanism or

ongoing initiatives that are expected to lead to the introduction of a national screening

mechanism; or

- it publishes or intends to publish a national report on FDI screening.

3

Austria

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025):No.

ANNUAL REPORT: Yes.

Belgium

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: Yes.

Link: https://economie.fgov.be/en/publication/screening-foreign-direct

Bulgaria

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

In 2025, Bulgaria introduced a national screening mechanism for foreign direct investments on security or

public order grounds through amendments to the Investment Promotion Act, adopted in March 2024. The

framework became fully operational on 20 August 2025, following the adoption of secondary legislation,

more specifically Chapter Eight "a" of the Regulations for Application of the Investment Promotion Act,

which became effective on 22 July 2025. The chapter specifies the scope of investments subject to prior

authorisation, regulates the notification and review procedures, and details the functions of the competent

authority. It provides for possible decisions (authorisation, conditional authorisation, or prohibition). The

framework finally ensures participation in the EU mechanism and lays down rules on monitoring,

enforcement, and sanctions for non-compliance.

ANNUAL REPORT: Yes.

Croatia

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes (subject to secondary legislation passing).

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

The Croatian Foreign Investment Screening Act was adopted by the Croatian Parliament on 24 October

2025 and entered into force on 13 November 2025. The Act defines the concept of foreign investment

4

screening, the persons subject to such screening (obliged entities), as well as the procedure for the

screening of foreign investments.

The screening of foreign investments will be carried out in relation to investments in obliged entities that

have been identified as having an impact on, or being connected with, critical infrastructure (including

energy, transport, defence), the supply of critical resources (including energy and food), access to

sensitive information, communication infrastructure, electoral infrastructure and the media sector.

An application for the screening of a foreign investment shall be submitted to the Ministry of Finance

prior to the completion of the investment. The central role in the screening procedure is performed by the

Committee for the Screening of Foreign Investments, which issues an opinion on the application for the

approval of the foreign investment, based on which the Ministry of Finance adopts a final decision.

In order for the Screening Act to become fully effective, all necessary implementing acts must be adopted

in the upcoming period which is expected to happen in the course of 2026).

Link: https://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2025_11_136_2010.html

ANNUAL REPORT: No.

Cyprus

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes (as off 2 April 2026).

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

On 14 November 2025, the Establishment of a Framework for the Screening of Foreign Direct

Investments Law (Law 194(I)/2025) was published in the Official Gazette, adopting a framework for the

screening of foreign direct investments in the Republic of Cyprus. The Law entered into force on 2 April

2026. The Law establishes a mechanism for the screening of foreign direct investments falling within its

scope that may affect the security or public order of the Republic of Cyprus.

The Ministry of Finance has been designated as the competent Screening Authority responsible for the

implementation of the Law, including for the assessment of applications (notifications) and the issuance

of decisions in accordance with its provisions. Under the legislative framework, a foreign investor

intending to carry out a foreign direct investment falling within the scope of the Law is required to submit

a prior written application (notification) to the competent authority in order to obtain the relevant

approval. The foreign investment may not be completed before a decision has been issued by the

competent authority.

The factors taken into account in the assesment of the foreign direct investment are: 1) whether the

undertaking in which the foreign direct investment is planned to be made is active in a particularly

sensitive sector, which concerns critical infrastructure, whether physical or virtual, including

infrastructure in the fields of energy, transport, water, health, education, tourism, communications, media,

data processing or storage, aerospace, defence, electoral or financial services, including systemic credit

institutions, sensitive facilities, as well as land and real estate crucial for the use of such infrastructure; 2)

the potential effects of the foreign direct investment as regards access to sensitive information, including

personal data, or the ability to control such information; 3) the freedom and pluralism of the media; 4)

critical technologies and dual - use items as defined in point 1 of Article 2 of Council Regulation (EC)

5

428/2009, including technologies in the fields of artificial intelligence, robotics, semiconductors,

cybersecurity, aerospace, defence, energy storage, quantum and nuclear technologies, as well as

nanotechnologies and biotechnologies; and 5) the supply of critical inputs, including energy or raw

materials, as well as food security.

The competent FDI screening authority prepares a report on the implementation of this Law within fifteen

(15) months from the date of entry into force thereof and, thereafter, at least once every twelve months,

which it submits to the Council of Ministers as soon as possible after its completion.

ANNUAL REPORT: No.

Czechia

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

In 2025, Czechia adopted four sets of amendments to its national FDI screening legislation.

First, with Act No 69/2025 from 27 February 2025, the Foreign Investments Screening Act (FISA) was

amended to provide for the possibility of delivery of documents also via a public notice. Additionally,

new provisions established cooperation of the investment screening authority with the Office for the

Protection of Competition, regarding transactions subject to both investment screening and foreign

subsidies investigations. Second, with Act No 87/2025 from 4 March 2025, certain elements of the

sectoral screening mechanism in the field of energy, as provided for in the Energy Act, were amended.

Third, Act no. 265/2025 Coll. from 11 June 2025 introduced amendments of FISA regarding: 1) a new

definition of the group of target companies linked to the critical information infrastructure; and 2) the set

of conditions under which the investment screening authority is allowed to provide information gained in

the context of investment screening to the National Cyber and Information Security Agency for the

purpose of assessment, by that agency, of supply chain security in the ICT sector. Fourth, Act no.

266/2025, from 3 July 2025, introduced a new definition of the group of target companies that are

considered critical infrastructure entities. Both the third and the fourth amendment extend the scope of

investments subject to prior authorisation in comparison with the previous regime under the Foreign

Investments Screening Act.

Link:

• Amendment from 27/02/2025: https://www.e-sbirka.cz/sb/2025/69?zalozka=text

• Amendment from 04/03/2025: https://www.e-sbirka.cz/sb/2025/87?zalozka=text

• Amendment from 11/06/2025: https://www.e-sbirka.cz/sb/2025/265?zalozka=text

• Amendment from 03/07/2025: https://www.e-sbirka.cz/sb/2025/266?zalozka=text

ANNUAL REPORT: Yes.

6

Denmark

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: No.

Estonia

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: Yes.

Link: https://www.ttja.ee/en/business-client/entrepreneurship/foreign-direct-investment-screening

Finland

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

Finland is in the process of reforming the Act on the Screening of Foreign Corporate Acquisitions

(172/2012), starting from 5 March 2025. The goal is to submit the Government proposal to the Finnish

Parliament in Autumn 2026 following national legislative procedure.

Link: https://tem.fi/en/-/working-group-to-prepare-the-reform-of-the-foreign-corporate-acquisitions-act

ANNUAL REPORT: Yes.

Link: Ulkomaalaisten yritysostojen seuranta 2022

France

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: Yes.

Link: https://www.tresor.economie.gouv.fr/Articles/institutionnel/services-aux-

entreprises/%20investissements-etrangers-en-france

7

Germany

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: No.

Greece

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

The Greek foreign direct investment screening mechanism entered into force on 23 May 2025 as

established by Law 5202/2025 which implements EU Regulation 2019/452. On 11 November 2025, the

FDI screening mechanism became operational with the publication of the Joint Ministerial Decision

64260 which specifies the procedural details, including filing and documentation requirements for the

foreign investors. Additionally, as provided for by the above-mentioned law, a second Joint Ministerial

Decision is expected to further specify the authority and procedure for the imposition and collection of

administrative fines in due time.

Regarding sectoral coverage, the Law specifies criteria triggering an application. Such criteria include the

following: 1) the FDI (at least 25%) concerns infrastructure, assets, goods or services necessary for the

energy, transport, health, information and communication technologies as well as digital infrastructure;

and 2) the FDI (at least 10%) concerns infrastructure, assets, technologies, goods or services, including

R&D necessary for defence and national security (including items on the common list of dual-use items

subject to export controls (Annex I to Regulation (EU) 2021/821) and equipment on the EU Common

Military List (Common Position 2008/944/CFSP)), cybersecurity, artificial intelligence, port

infrastructure, critical subsea infrastructure and tourism infrastructure in border areas.

The Interministerial Committee for the screening of Foreign Direct Investments is the collective

government body, which carries out the FDI screening with the participation of the following Ministries

and Authorities: Foreign Affairs, Development, National Economy and Finance, National Defence,

Citizen Protection, General Secretariats of Coordination and National Security of the Presidency of the

Government.

Link: https://www.mfa.gr/exoteriki-politiki/oikonomiki-diplomatia/proselkysi-ependyseon/michanismos-

elegchou-ameson-xenon-ependyseon-gia-logous-asfaleias-i-dimosias-taxis-nomos-5202-23-5-2025-fek-

a%ce%8484/#nomothesia

ANNUAL REPORT: No.

8

Hungary

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: No.

Ireland

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

The Screening of the Third Country Transactions Act was enacted in 2023 and became operational on 6 January 2025.

The Act lays down the nature, scale and type of investments that will undergo screening. It also sets out the main

considerations throughout the screening review process. Under the Act, the Minister for Enterprise, Trade and

Employment is empowered to assess, investigate, authorise, condition and prohibit foreign investments based on a

range of security and public order criteria. This screening mechanism has been developed in line with the principles

outlined in the EU FDI Screening Regulation and ensures Ireland can fulfil its obligations under the Regulation’s

cooperation mechanism.

Link: https://www.gov.ie/en/department-of-enterprise-tourism-and-employment/publications/screening-of-third-

country-transactions-act-2023/

ANNUAL REPORT: Yes.

Link: https://enterprise.gov.ie/en/publications/publication-files/screening-of-third-country-transactions-

act-2023-annual-report-2025.pdf

Italy

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: Yes.

Latvia

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

9

ANNUAL REPORT: Yes.

Lithuania

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

In 2025, two amendments to the existing FDI screening mechanism were adopted. First, government

resolution No. 558 adopted on 9 February 2025 amended the list of specific facilities and assets important

for ensuring national security. Second, the government resolution on the Rules of Procedure of the

Commission (No. 1540) was adopted which updated working procedures of the Commission assessing

national security–relevant entities and transactions.

ANNUAL REPORT: No.

Luxembourg

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

On 23 January 2025, Luxembourg amended its national legislation on foreign direct investment screening

that was originally introduced in July 2023. It updated two existing laws: the modified Law of 19

December 2002 (on the commercial register and corporate accounting) and the modified Law of 13

January 2019 (establishing the Register of Beneficial Owners). The latter amendment added a new

provision (Article 11, paragraph 2bis), granting the Ministry of the Economy access to the Register of

Beneficial Owners.

Link: https://legilux.public.lu/eli/etat/leg/loi/2023/07/14/a411/consolide/20250201

ANNUAL REPORT: No.

Malta

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: No.

10

Netherlands

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

In 2025, the Netherlands was working on the Defense and Security-related Industry Resilience Act. This

Act creates a specific investment regime active in military technology and for certain companies that

provide logistical emergency support to the Dutch Ministry of Defense or companies who have received a

special designation on the basis of Chapter 1 of the proposed Act.

Second, the Netherlands considered an expansion of the scope of its general investment screening

mechanism through a governmental decree. This expansion was originally planned for 2025 but was

delayed. The expansion will add certain new technologies to the Dutch screening mechanism, including

AI, biotech, radar-technology, nano-technology and nuclear technology with medical application.

ANNUAL REPORT: Yes.

Link: https://www.tweedekamer.nl/downloads/document?id=2026D20688

Poland

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

The Act of 9 July 2025, amending the Act on the Control of Certain Investments and certain other acts,

came into effect on 24 July 2025. It makes Poland's foreign direct investment screening regime permanent

by repealing the time limitation forseen in the provisions. This Act transitions temporary, COVID-19-

related "screening" mechanisms into a permanent framework for monitoring foreign acquisitions of Polish

companies.

Link: https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WDU20250000973

ANNUAL REPORT: No.

Portugal

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: No.

11

Romania

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: Yes

Slovakia

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

Act No. 367/2024 on critical infrastructure and on amendments and additions to certain acts (which was

adopted in 2024) entered into force on 1 January 2025. While not leading to amendments to the FDI

screening legislation as such, implementation of the Act expanded the right of the Ministry of Economy

to access data from public administration information systems with the exception of ‘limited information’

related to classified information. Although the Ministry of Economy (the FDI screening unit) does not have direct

access to information systems containing such information, it may request the relevant authority to provide it.

ANNUAL REPORT: Yes.

Link: https://www.economy.gov.sk/uploads/files/yjfQdESp.pdf?csrt=6713514928635949889

Slovenia

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: No.

Spain

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): Yes.

Royal Decree-Law 1/2025 came into effect on 30 January 2025. It extends the temporary screening

requirement for foreign direct investments from EU and EFTA residents in Spain’s strategic sectors until

31 December 2026.

Link: https://www.boe.es/eli/es/rdl/2025/01/28/1/con

ANNUAL REPORT: Yes.

12

Link: https://comercio.gob.es/es-es/inversiones_exteriores/Documents/2025_EN_CIFRAS.pdf

13

Sweden

NATIONAL SCREENING MECHANISM IN PLACE: Yes.

DEVELOPMENTS DURING THE REPORTING PERIOD (2025): No.

ANNUAL REPORT: Yes.

Link: Årsrapport 2025 om utländska direktinvesteringar

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 14.10.2026 COM(2026) 529 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Kuues aastaaruanne liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute

kohta

{SWD(2026) 290 final}

1

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Kuues aastaaruanne liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta

SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne on Euroopa Komisjoni kuues aastaaruanne ELi välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute määruse (edaspidi „välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus“ või

„määrus“) kohaldamise kohta.

Aruandes käsitletakse 2025. aastat ning see heidab valgust ELis tehtud välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringutele ja riikide taustauuringumehhanismide toimimisele.

Aruanne aitab ELil täita aruandekohustust valdkonnas, kus julgeolekuhuvide tõttu ei ole

üksiktehingute läbipaistvus võimalik ega asjakohane.

Käesolev aastaaruanne põhineb 27 liikmesriigi aruannetel ja ametlikul statistikal ning koosneb

neljast peatükist:

▪ 1. peatükis on käsitletud Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute

suundumusi ja arvulisi näitajaid;

▪ 2. peatükis on käsitletud seadusandlust liikmesriikides;

▪ 3. peatükis on käsitletud liikmesriikides teostatud välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringuid;

▪ 4. peatükis on käsitletud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ELi

koostöömehhanismi.

Aastaaruanne on oluline läbipaistvuse seisukohast ning see annab ülevaate välismaiste

otseinvesteeringute suundumustest, arengust ja meetmetest eesmärgiga tagada ELis julgeolek ja

avalik kord.

2

1. PEATÜKK. VÄLISMAISED OTSEINVESTEERINGUD EUROOPA LIITU

1. Üldine areng1

2025. aastal suurenes välismaiste otseinvesteeringute2 hulk 2024. aastaga võrreldes 8,9 %.

Välismaiste ühinemis- ja omandamistehingute arv ning uute investeeringute arv suurenes neil

aastail kokku vastavalt 12 % (20 695-lt 23 078-le) ja 6,9 % (27 069-lt 28 930-le) (vt joonis 1,

tulpidagramm). See suurenemine on kooskõlas alates 2016. aastast valitseva suundumusega.

Kümne aasta jooksul on välismaiste otseinvesteeringute hulk EL 27sse pidevalt kasvanud ja

suurenenud aastakeskmisena ligikaudu 5 200 välismaise otseinvesteeringu võrra. Kui vaadelda

seda kogusuundumust välismaiste otseinvesteeringute liikide kaupa, siis toimus EL 27-s

ajavahemikul 2016–2025 igal aastal keskmiselt 2 308 välismaist ühinemist ja omandamist ning

tehti 2 893 uut investeeringut. Seega on kumulatiivne suundumus positiivne, mis kinnitab, et liit

on avatud välisinvesteeringutele ning ühtne turg on muude riikide investorite jaoks atraktiivne.

Joonis 1. 2016.–2025. aasta välismaiste otseinvesteeringute hulk ja voog EL 27 riikidesse

(tehingute ja projektide arv)

Allikas: koostanud Teadusuuringute Ühiskeskus Bureau van Dijki andmete põhjal, mis on võetud 22. veebruaril 2026 andmebaasidest Orbis

M&A ja Orbis Crossborder Investment. 2016. aasta andmed kajastavad välismaiste otseinvesteeringute voogu 2016. aastal; järgnevate aastate

puhul kajastab tulpdiagramm aastavoogude kumuleeritud summat.

1 Selles peatükis vaadeldakse välismaiste otseinvesteeringute tehingute arvu üldjoontes, sest paljude

andmebaasidesse Orbis M&A ja Orbis Crossborder Investment kantud tehingute ja projektide andmed ei sisalda

andmeid välismaiste otseinvesteeringute väärtuse kohta. 2 Välismaised otseinvesteeringud võib jagada välismaisteks uuteks investeeringuteks ning ühinemisteks ja

omandamisteks. Uute rahvusvaheliste investeeringutega kaasneb tavaliselt uue ettevõtte asutamine või rajatiste

rajamine välisriigis; rahvusvaheline ühinemine või omandamine kujutab endast majandustegevusega seotud

olemasoleva vara omandiõiguse üleandmist välisriigis asuvale omanikule. Käesolevas aruandes on arvesse võetud

ühinemisi ja omandamisi, mille puhul omandatakse üle 10 % mõne EL 27 ettevõtte omakapitalist.

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

T eh

in g u

te a

rv (v

o o

g )

T eh

in g u

te a

rv (k

u m

u le

er it

u d

)

M&A tehingute kumulatiivne arv Uute investeeringute kumulatiivne arv

M&A tehingute voog Uute investeeringute voog

3

Mis puudutab välismaiste otseinvesteeringute kogusummat (joonis 1, joondiagramm), siis

välismaiste otseinvesteeringutehingute ja projektide arv suurenes viimase kahe aasta jooksul vaid

veidi. 2024. aastal oli suurenemine võrreldes 2023. aastaga 0,1 % ja 2025. aastal võrreldes 2024.

aastaga 0,2 %. Ühinemis- ja omandamistehingute ning uutesse projektidesse tehtavate

investeeringute suundumused olid siiski erinevad. Välisriikide poolsete ühinemis- ja

omandamistehingute arv suurenes võrreldes eelmise aastaga 2024. aastal 8,5 % ja 2025. aastal

4 %. Seevastu uued investeeringud vähenesid 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 8,3 % ja 2025.

aastal 2024. aastaga võrreldes 4,3 %.

2024. ja 2025. aastal peaaegu muutumatuna püsinud sissetulevate välismaiste otseinvesteeringute

voog kajastab uute projektide ning ühinemis- ja omandamistehingute vastupidist dünaamikat.

Ühinemis- ja omandamistegevus taastus pärast 2023. aasta järsku langust võrdlemisi kiiresti,

kuid uute investeeringute arv jätkas vähenemist. Sellest võib järeldada, et makromajandusliku

ebakindluse suurenemise tõttu tehti vähem uusi välismaiseid otseinvesteeringuid ning

investeerimine toimus pigem ühinemis- ja omandamistehingute kaudu.

2. Välisinvestorite peamised päritoluriigid

Kümne peamise päritolujurisdiktsiooni välisinvestorite teostatud välismaiste ühinemis- ja

omandamistehingute arv muutus 2025 aastal võrreldes 2024. aastaga erinevalt: kuue

jurisdiktsiooni puhul ühinemis- ja omandamisinvesteeringute arv suurenes, nelja puhul aga

vähenes (joonis 2, vasakpoolne diagramm). Kuigi uutesse projektidesse tehtud investeeringute

koguarv 2025. aastal kokkuvõttes vähenes, oli see muutus eri päritolu välisinvestorite puhul

erinev: kümnest suurimast investorriigist poolte puhul investeeringute arv kasvas, teise poole

puhul aga vähenes (joonis 2, parempoolne diagramm).

Joonis 2. Omakapitaliosaluste omandamiste (vasakul) ja uute investeeringute (paremal) arv ELis

2024. ja 2025. aastal välisjurisdiktsioonide kaupa (kümme suurimat investorriiki)

Allikas: koostanud Teadusuuringute Ühiskeskus Bureau van Dijki andmete põhjal, mis on võetud 22. veebruaril 2026 andmebaasidest Orbis

M&A ja Orbis Crossborder Investment.Offshore: offshore-rahanduskeskused3. RoW: ülejäänud maailm.

2025. aastal oli ELi suurim välisinvestor endiselt Ameerika Ühendriigid, kelle osakaal

omandamistes oli 30 % (716 tehingut) ja uutes investeeringutes 38 % (699 projekti). Ameerika

3Tehingute arvu poolest olid 2025. aastal peamised offshore-rahanduskeskused (tähestiku järjekorras) Bermuda,

Briti Neitsisaared, Kaimanisaared, Liechtenstein ja Monaco. Offshore-rahanduskeskuste täielik loetelu on esitatud

näiteks komisjoni talituste töödokumendis, mis on jätk komisjoni teatisele „Välismaiste otseinvesteeringute

soodustamine ja esmatähtsate huvide kaitsmine“, SWD(2019) 108 final, 13. märts 2019.

0

100

200

300

400

500

600

700

T eh

in g u te

a rv

Omandamised

2024 2025

0

100

200

300

400

500

600

700

800

T eh

in g u te

a rv

Uued investeeringud

2024 2025

4

Ühendriikide päritoluga ühinemis- ja omandamistehingute arv suurenes teist aastat järjest. 2025.

aastal kasvas see 2024. aastaga võrreldes 8,2 % ja 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 10 %.

Uutesse projektidesse tehtud Ameerika Ühendriikide päritoluga investeeringute kasv jäi 2025.

aastal pärast 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga toimunud langust samuti tagasihoidlikuks

(0,9 %).

Suuruselt teine välisinvestorite päritolujurisdiktsioon oli Ühendkuningriik, mille arvele langes

2025. aastal 24 % (572 tehingut) kõigist omandamistest ja 20 % (365 projekti) uutesse

projektidesse tehtud investeeringutest ELis. Nende kahe investeeringuliigi muutus oli aga

vastassuunaline: omandamiste arv suurenes 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes 9 %, uute

projektide arv aga vähenes samal ajavahemikul 19 %.

Muude suuremate jurisdiktsioonide osas suurenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga kõige

rohkem Indiast (+ 42 %), Araabia Ühendemiraatidest (+ 37 %) ja Kanadast (+ 23 %) ning

vähemal määral ka Šveitsist (+ 4,8 %) pärit investorite teostatud ühinemis- ja

omandamistehingute arv. Ülejäänud neljast investorite päritolujurisdiktsioonist tehti vähem

investeeringuid, kusjuures Hiina ja Hongkongi puhul oli langus 10 % ning offshore-

rahanduskeskuste puhul 16 %.

Lisaks Ameerika Ühendriikidest uutesse projektidesse tehtud investeeringutele suurenes

märkimisväärselt ka Iisraelist (230 %), Araabia Ühendemiraatidest (56 %) ja Kanadast (27 %)

pärit investeeringute arv; India puhul jäi kasv tagasihoidlikumaks (3,6 %). Peale

Ühendkuningriigi vähenes veel neljast jurisdiktsioonist, nimelt Šveitsist (27 %), offshore-

rahanduskeskustest (17 %), Jaapanist (14 %) ning Hiinast ja Hongkongist (4,7 %) uutesse

projektidesse tehtud investeeringute arv.

3. Välismaiste omandamiste peamised sihtriigid ELis

ELis toimunud välismaiste ühinemis- ja omandamistehingute arv (joonis 3, vasakpoolne

diagramm) suurenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga enamiku esikümnesse kuuluva

sihtliikmesriigi puhul, välja arvatud Hispaania, Rootsi ja Poola, kus toimunud tehingute arv

vähenes (joonis 3, vasakpoolne diagramm). Seevastu uutesse projektidesse tehtavate

välisinvesteeringute muutused eri liikmesriikides (joonis 3, parempoolne diagramm) olid

keerukamad. Suurima tehingute arvuga riikides – Hispaanias ja Saksamaal – tehingute arv 2025.

aastal võrreldes eelneva aastaga vähenes, kuid mitme muu esikümnesse kuuluva peamise sihtriigi

puhul oli muutus positiivne.

Joonis 3. Omakapitaliosaluse omandamiste arv (vasakul) ja uute investeeringute arv (paremal)

2024. ja 2025. aastal sihtliikmesriikide kaupa (kümme peamist EL 27 sihtliikmesriiki)

5

Allikas: koostanud Teadusuuringute Ühiskeskus Bureau van Dijki andmete põhjal, mis on võetud 22. veebruaril 2026 andmebaasidest Orbis

M&A ja Orbis Crossborder Investment. RoEU27 tähistab EL 27 ülejäänud liikmesriike.

2025. aastal olid välismaise omandamise peamised sihtriigid Saksamaa ja Prantsusmaa vastavalt

469 ja 339 tehinguga ehk 20 % ja 14 %ga tehingute koguarvust. Kummagi riigi puhul oli kasv

positiivne, vastavalt 7,8 % ja 8,3 %. 2025. aastal oli ühinemis- ja omandamistehingute arvu

poolest suuruselt kolmas sihtriik Itaalia, kelle arvele langes kõigist tehingutest 12 % (297

tehingut), kusjuures välismaiste ühinemis- ja omandamistehingute arv suurenes eelmise aastaga

võrreldes 27 %. Hispaania oli 2025. aastal 9 %ga (208 tehingut) neljandal kohal, kuid tema puhul

vähenes omandamiste arv 17 %.

Lisaks Hispaaniale vähenes välismaiste ühinemis- ja omandamistehingute arv 2025. aastal

võrreldes 2024. aastaga kümnest suuremast investeeringute sihtliikmesriigist veel kahes –

Rootsis (-17 %) ja Poolas (-36 %). Ühinemis- ja omandamistegevus laienes 2025. aastal kõige

rohkem Iirimaal (20 %), millele järgnesid Madalmaad (5,5 %), Soome (5,3 %) ja Taani (3 %).

Kaks peamist uute välismaiste investeeringute saajat olid 2025. aastal Hispaania ja Saksamaa,

kes said kõigist projektidest vastavalt 19 % (351 tehingut) ja 16 % (296 tehingut), kuid mõlemas

riigis tehti 2025. aastal vähem investeeringuid kui 2024. aastal, vastavalt 17 % ja 13 % võrra.

2025. aastal jäi kolmandale kohale Prantsusmaa 12 % osakaaluga (215 tehingut) ning uute

projektide arv suurenes selles riigis 19 %. Ka mitmes muus liikmesriigis toimus 2025. aastal

võrreldes 2024. aastaga suurenemine, mis oli suurim Taanis (110 %) ja Itaalias (57 %) ja

väikseim Iirimaal (1,9 %). Projektide arv vähenes eelneva aastaga võrreldes Poolas (21 %) ja

Madalmaades (5,8 %).

4. Andmed sektorite kaupa

Viiest peamisest sektorist4 kolmes (IKT, töötlev tööstus ja rahandus) välismaiste ühinemis- ja

omandamistehingute arv 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga tõusis (joonis 4, vasakpoolne

diagramm). Seevastu uute välismaiste tehingute arv suurenes 2025. aastal ainult majutuses, mis

on üks viiest peamisest sektorist (joonis 4, parempoolne diagramm).

Joonis 4. Omakapitaliosaluse omandamiste arv (vasakul) ja uute investeeringute arv (paremal)

2024. ja 2025. aastal NACE Rev. 2 sektorite kaupa (viis peamist kategooriat)

4 Lähtutud on NACE Rev. 2 üldise struktuuri kohasest liigitusest, vt https://ec.europa.eu/eurostat/web/nace-rev2.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

T eh

in g u te

a rv

Omandamised

2024 2025

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

T eh

in g u te

a rv

Uued investeeringud

2024 2025

6

Allikas: koostanud Teadusuuringute Ühiskeskus Bureau van Dijki andmete põhjal, mis on võetud 22. veebruaril 2026 andmebaasidest Orbis

M&A ja Orbis Crossborder Investment. KTT tähistab kutse-, teadus- ja tehnikaalast tegevust (NACE Rev. 2, jagu M), mis hõlmab muu hulgas teadus- ja arendustegevuse rajatisi. IKT tähistab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (NACE Rev. 2, jagu J). Töötlev tööstus kuulub NACE

Rev. 2, jao C alla. Rahandus kuulub NACE Rev. 2, jao K (Finants- ja kindlustustegevus) alla. Jaemüük kuulub NACE Rev. 2 jao G (Hulgi- ja

jaekaubandus) alla. Majutus kuulub NACE Rev. 2 jao I (Majutus ja toitlustus) alla.

2025. aastal möödus IKT töötlevast tööstusest ja tõusis suurima tehingute arvuga sektoriks. Seda

võimaldas eeskätt tehingute arvu märkimisväärne, 23 % suurenemine võrreldes 2024. aastaga.

See sektor moodustas 642 tehinguga 27 % välismaiste ühinemiste ja omandamiste koguarvust.

Töötlev tööstus kasvas 2025. aastal tagasihoidlikumalt (3,4 %) ja jäi 26 % osakaaluga (630

tehingut) teisele kohale. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (KTT) oli kolmandal kohal 9 %

osakaaluga, kusjuures selle sektori tehingute arv vähenes 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes

0,5 %. Neljandal kohal oli rahandus (osakaal 8,4 %), mille osatähtsus suurenes 2025. aastal

12 %. Sellele järgnes jaemüük (6,9 %), mille tehingute arv vähenes aasta arvestuses 9,3 %.

Uute investeeringute puhul vähenes projektide arv aasta jooksul kõigis peamistes sektorites peale

ühe (majutus). Jaemüügiga seotud tehingud moodustasid 2025. aastal projektidest peaaegu

kolmandiku (562 tehingut), kusjuures tehingute arv vähenes 1,2 %. Suuruselt teiseks sektoriks

sai 18 %ga majutus5, kus tehingute arv suurenes aasta jooksul 108 %. See sektor ületas KTT-

sektorit, mis erinevalt 2024. aastast ei olnud 2025. aastal enam viie suurima sektori hulgas.

Kolmandal kohal oli töötlev tööstus 15 % osakaalu ja 4,8 % aastase langusega. Sellele järgnes

IKT, mille osakaal oli 9 % ja langus 12 %. Viimasele kohale jäi rahandus, mille osakaal uute

projektide koguarvust oli 2025. aastal 7 % ja mida tabas eelmise aastaga võrreldes kõige järsem

vähenemine (28 %).

5. Järeldused

ELi tehtavate välismaiste otseinvesteeringute hulk suurenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga.

Kasvu jätkumine annab tunnistust investeeringute püsivast kumulatiivsest sissevoolust viimase

kümne aasta jooksul. Ajavahemikul 2016–2025 teostati keskmiselt ligikaudu 5 200 välismaiste

otseinvesteeringute tehingut ja projekti aastas. Välismaiste otseinvesteeringute voog püsis

viimastel aastatel üldiselt stabiilne, kuid investeeringu laadide puhul olid suundumused erinevad.

5 Alates 2025. aastast on Orbises uutesse projektidesse tehtavate investeeringute hulka kantud ka frantsiisitehingud,

mis mõjutab kõige rohkem NACE I jagu (Majutus) ja G jagu (Jaemüük). Käesolevast statistikast on välja jäetud

frantsiisitehingud, kuigi mõningad frantsiisitehingute andmed võivad mõjutada käesolevas punktis esitatud

suundumusi, eelkõige majutussektoris toimunud kasvu.

0

100

200

300

400

500

600

700

IKT Töötlev tööstus KTT Finants Jaekaubandus

T eh

in g u

te a

rv Omandamised

2024 2025

0

100

200

300

400

500

600

700

Jaekaubandus Majutus Töötlev tööstus IKT Finants

T eh

in g u

te a

rv

Uued investeeringud

2024 2025

7

Välismaiste ühinemis- ja omandamistehingute arv tõusis nii 2024. kui ka 2025. aastal pärast

2023. aastal toimunud vähenemist, kuid uutesse projektidesse tehtavate investeeringute tehingute

arv langes endiselt, kuigi aeglasemalt. Sellest võib järeldada, et makromajandusliku ebakindluse

suurenemise tõttu tehti vähem uusi välismaiseid otseinvesteeringuid ning investeerimine toimus

pigem ühinemis- ja omandamistehingute kaudu.

Ka 2025. aastal olid ELi suurim välisinvestor nii ühinemis- ja omandamistehingute kui ka uute

investeeringute puhul Ameerika Ühendriigid, millele järgnes Ühendkuningriik. Mõned

jurisdiktsioonid, eriti India ja Araabia Ühendemiraadid, kelle investeeringud võrreldes eelmise

aastaga suurenesid, kasvatasid oma investeeringute koguarvu ELis ühinemiste ja omandamiste

kaudu.

2025. aastal olid välismaiste ühinemiste ja omandamiste peamised sihtliikmesriigid Saksamaa ja

Prantsusmaa, kõige rohkem uusi projekte algatati aga Hispaanias ja Saksamaal. Sektoritest

suurenes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osatähtsus. Välismaiste omandamiste osas oli

see sektor suurim. Uusi investeeringuid tehti endiselt peamiselt jaemüüki ja majutusteenustesse.

2. PEATÜKK. SEADUSANDLUS LIIKMESRIIKIDES 2025. AASTAL

1. ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus ja ELi liikmesriikide

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismid

Euroopa Komisjon meenutas ka kogu 2025. aasta jooksul liikmesriikidele, kes ei olnud vastu

võtnud välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid õigusakte, et seda tuleb teha, kuna need

annavad komisjonile ja liikmesriikidele sobivad vahendid, mis võimaldavad kindlaks teha ja

kõrvaldada välismaistest otseinvesteeringutest tulenevaid ohte julgeolekule ja avalikule korrale.

Lisaks aitas komisjon liikmesriikidel ühtlustada välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringumehhanisme ja taustauuringute tegemise korda. Ta juhendas liikmesriike tehnilistes

ja poliitilistes küsimustes ning korraldas kohtumisi ja teabevahetust hea tava ja ka muudes

küsimustes. Sellest hoolimata on riikide taustauuringumehhanismides endiselt üsna suuri

erinevusi: i) erinevused selles, mida peetakse välismaise otseinvesteeringu ametlikuks

taustauuringuks, mille puhul saadetakse teade koostöömehhanismile; ii) erinevad taustauuringu

tähtajad; iii) taustauuringuraamistike erinev ulatus; iv) erinevad nõuded, milles tehinguosalised

lähtuvad teate esitamisel riikide ametiasutustele Kõiki neid küsimusi püüti lahendada välismaiste

8

otseinvesteeringute taustauuringute määruse6 läbivaatamisega. Uus määrus võeti vastu 17. juunil

2026 ja seda kohaldatakse alates 17. jaanuarist 2028 (vt ka 4. peatüki punkt 2).

2. Ülevaade liikmesriikide välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismidest

ja seadusandlusest

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja geopoliitilise olukorra ebakindlus on toonud kriitilise

tähtsusega tooraine, elutähtsa (kõrg)tehnoloogia ja taristu veelgi rohkem tähelepanu keskmesse.

Viis liikmesriiki, kellel veel ei olnud toimivaid taustauuringumehhanisme, algatasid

taustauuringumehhanismi vastuvõtmise ning kuus liikmesriiki ajakohastasid ja laiendasid

olemasolevat mehhanismi vastavalt muutunud oludele.

2025. aastal võeti välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevad õigusaktid vastu

Horvaatias, Kreekas ja Küprosel ning nüüd on kõigil ELi liikmesriikidel olemas välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringute raamistik.

Kuus liikmesriiki (Hispaania, Leedu, Luksemburg, Poola, Slovakkia ja Tšehhi) tegid muudatusi

oma kehtivatesse taustauuringuid käsitlevatesse õigusaktidesse ning kahes liikmesriigis

(Bulgaarias ja Iirimaal) jõustus varem vastu võetud välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringuid käsitlev õigusakt.

Allpool oleval kaardil on esitatud ülevaade ELi liikmesriikide välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute alasest seadusandlusest 2025. aastal,

6 EU strengthens its foreign investment screening framework, 26. juuni 2026. aasta artikkel,

https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-strengthens-its-foreign-investment-screening-framework-2026-06-

26_en.

9

Järgmises tabelis 1 antakse ülevaade õigusaktidest ja nende muutmisest kõigis liikmesriikides

ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 20257.

7 Üksikasjalikumat teavet leiab lisatud komisjoni talituste töödokumendist.

Taustauuringumehhanism on vastu võetud enne 2017. aastat

Taustauuringumehhanism on vastu võetud / muudetud 2017. aastal või hiljem

Taustauuringumehhanism võeti vastu 2025. aastal

Malta

Halduspiirid: ©EuroGeographics ©OpenStreetMap Kaart: Eurostat - IMAGE, 06/2026

10

Tabel 1. Ülevaade õigusloomest ELi liikmesriikides

Riigid, kus on loodud välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringumehhanism

(seadusandlikke muudatusi ei tehtud)

Austria, Belgia, Eesti, Läti,

Madalmaad, Malta, Portugal,

Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia,

Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani,

Ungari

Riigid, kus muudeti senist välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi

Tšehhi, Leedu, Luksemburg, Poola,

Slovakkia, Hispaania

Riigid, kus võeti vastu või jõustus välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlev

õigusakt või mehhanism

Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka,

Küpros

Välismaiste otseinvesteeringute uue taustauuringumehhanismi vastuvõtmine või

jõustumine

Horvaatias võeti 24. oktoobril 2025 vastu välisinvesteeringute taustauuringute seadus, mis

jõustus 13. novembril 2025. Taustauuringutes mängib keskset rolli välisinvesteeringute

taustauuringute komitee, mis esitab arvamusi välisinvesteeringute heakskiitmise taotluste kohta.

Lõplikud otsused teeb rahandusministeerium. Õigusakt jõustub täielikult pärast seda, kui 2026.

aastal võetakse vastu kõik vajalikud rakendusaktid. Õigusaktiga kehtestati selliste

välisinvesteeringute taustauuringumehhanism, mis mõjutavad elutähtsat taristut (sh energeetika,

transport, kaitse), elutähtsate ressursside (sh energia ja toit) kättesaadavust, juurdepääsu

tundlikule teabele, sidetaristut, valimistaristut ja meediasektorit.

Küprosel avaldati 14. novembril 2025 seadus 194(I)/2025, millega kehtestati välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. Seadus jõustus 2. aprillil 2026. Seadusega on

pädevaks taustakontrolliasutuseks määratud rahandusministeerium, kes vastutab taotluste

hindamise ja otsuste tegemise eest. Välisinvestorid peavad enne investeeringu tegemist esitama

kirjaliku heakskiidutaotluse. Taustauuringumehhanismi raames analüüsitakse investeeringuid

selliste tegurite alusel nagu sektori tundlikkus (elutähtis taristu, finantsteenused ja kinnisvara),

juurdepääs tundlikule teabele, meediapluralism ning tehnoloogia ja sisendite elutähtsus.

Kreeka välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanism jõustus 23. mail 2025. Nii on

sätestatud seaduses 5202/2025, millega rakendatakse ELi määrus 2019/452. Välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringumehhanism käivitus 11. novembril 2025, mil avaldati ministrite

ühisotsus 64260, millega kehtestati menetluse üksikasjad, näiteks välisinvestoritele esitatavad

aruandlus- ja dokumenteerimisnõuded. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid teostab

ministeeriumidevaheline välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute komitee, milles

osalevad eri ministeeriumid ja ametiasutused. Taustauuringumehhanismi kohaldatakse selliste

11

investeeringute suhtes, mida tehakse tundlikesse sektoritesse, nagu energeetika, transport, IKT,

digitaristu ja tervishoid, ning eriti tundlikesse kaitse- ja riikliku julgeoleku sektoritesse

(sealhulgas kahesuguse kasutusega kaubad, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, ja

sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas olevad seadmed), küberturvalisusse, tehisintellekti,

sadamataristusse, elutähtsasse veealusesse taristusse ja piirialade turismitaristusse. Kavas on

vastu võtta veel üks ministrite ühisotsus, millega täpsustatakse haldustrahvide määramise asutus

ja menetlus.

Bulgaarias kehtestati välismaiste julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel otseinvesteeringute

tausta uurimise mehhanism 2024. aasta märtsis vastuvõetud investeeringute edendamise seaduses

tehtud muudatustega. Raamistik hakkas täielikult toimima 20. augustil 2025 pärast teiseste

õigusaktide vastuvõtmist. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi raames on

tagatud osalemine ELi koostöömehhanismis ning sellega on ette nähtud normid järelevalve,

täitmise tagamise ja nõuete täitmata jätmise eest määratavate karistuste kohta.

6. jaanuaril 2025 jõustus Iirimaa kolmandate riikide tehingute taustauuringute seadus, mis oli

vastu võetud 2023. aasta oktoobris. Seaduses on sätestatud taustauuringu esemeks olevate

investeeringute laad, ulatus ja liik ning taustauuringute kriteeriumid.

Olemasolevate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismide

ajakohastamine

Tšehhis võeti 2025. aastal vastu neli välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevate

õigusaktimuudatuste komplekti. Muudatustega kehtestati investeeringute taustauuringute asutuse

ja konkurentsiameti koostöö normid (vastavalt välisriigi subsiidiumide määrusele8), nähti ette

võimalus toimetada dokumendid kätte ka avaliku teadaande teel, muudeti energeetika

valdkonnas teostatavate taustauuringute mehhanismi teatavaid elemente, kehtestati uus elutähtsa

teabetaristu ettevõtjate nimekiri (vastavalt küberturvalisuse 2. direktiivile9), määrati kindlaks

tingimused, mille kohaselt jagatakse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute teavet riigi

küber- ja infoturbeametiga ning määratleti uuesti elutähtsa taristu ettevõtjate nimekiri (vastavalt

elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivile10).

Leedus tehti 2025. aastal välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismis kaks

muudatust. Neist esimesega uuendati riikliku julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu

moonutavaid välisriigi subsiidiume, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2560. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid,

millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014

ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv),

kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02022L2555-

20221227&qid=1786621686390. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa

teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ.

12

konkreetsete rajatiste ja varade loetelu ning teisega täpsustati julgeoleku seisukohast olulisi

üksusi ja tehinguid analüüsiva riikliku komisjoni funktsioone, koosseisu ja töökorda.

Luksemburgis muudeti 2025. aasta jaanuaris kahte välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringuid käsitlevat õigusakti: äriregistriseaduse ja tegelike tulusaajate registri loomise

seaduse muudatusega anti majandusministeeriumile juurdepääs tegelike tulusaajate registrile.

Poolas tunnistati 2025. aasta juulis kehtetuks teatavate investeeringute kontrolli seaduse ja

muude õigusaktide suhtes kehtinud ajalised piirangud ning muudeti välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringute kord alaliseks.

Slovakkias jõustus 1. jaanuaril 2025. aastal elutähtsat taristut käsitlev seadus nr 367/2024,

millega laiendati majandusministeeriumi juurdepääsu avaliku halduse infosüsteemide andmetele

ja õigust saada konfidentsiaalseid andmeid.

Hispaanias jõustus 30. jaanuaril 2025 kuninglik dekreetseadus 1/2025, millega pikendati ELi ja

EFTA residentidest välismaalaste poolt strateegilistes sektorites tehtavate otseinvesteeringute

tausta uurimise tähtajalist nõuet kuni 31. detsembrini 2026.

Üksikasjalikum teave liikmesriikide taustauuringumehhanismidega seotud seadusandluse

täiendamise kohta on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Riikide

taustauuringumehhanismide uusim loetelu on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidil11.

11 9. veebruari 2026. aasta seisuga oli liikmesriikides vastavalt nende endi teadetele vastu võetud järgmised

taustauuringumehhanisme käsitlevad õigusaktid ja nende muutmisaktid:

https://circabc.europa.eu/rest/download/7e72cdb4-65d4-4eb1-910b-bed119c45d47.

13

3. PEATÜKK. LIIKMESRIIKIDE VÄLISMAISTE OTSEINVESTEERINGUTE

TAUSTAUURINGUD

Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrusega on kehtestatud raamistik, mille

kohaselt liikmesriigid vaatavad läbi oma territooriumil tehtavad välismaised otseinvesteeringud

julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel ning võtavad meetmeid konkreetsete riskide

kõrvaldamiseks. Määrusega loodi ka komisjoni ja liikmesriikide taustauuringuasutuste

koostöömehhanism, mis võimaldab hinnata konkreetsetest välismaistest

otseinvesteeringutehingutest lähtuvaid riske julgeolekule ja avalikule korrale. See ELi

koostöömehhanism annab komisjonile ja liikmesriikidele võimaluse vahetada teavet muu hulgas

selliste välismaiste otseinvesteeringute tehingute kohta, mis võivad ohustada teiste liikmesriikide

julgeolekut ja avalikku korda ning ELi programme ja projekte, ning riske analüüsida ja

maandada. Kuigi koostöömehhanism aitab investeeringut saaval liikmesriigil analüüsida ja

maandada julgeoleku ja avaliku korraga seotud riske, otsustab konkreetse investeeringu

heakskiitmise, tingimuste seadmise või blokeerimise ikkagi välismaise otseinvesteeringu

taustauuringut tegev liikmesriik.

Käesolev peatükk sisaldab liikmesriikide 2025. aastal läbiviidud taustauuringute koondteavet,

mis põhineb liikmesriikide poolt määruse artikli 5 kohaselt komisjonile esitatud aastaaruannetel.

Liikmesriigid, kellel oli taustauuringumehhanism olemas, vaatasid läbi kokku 4 773 loataotlust

ja ametiasutuste endi algatatud (ex officio) juhtumit12. 2024. aastal oli see näitaja olnud 3 136.

Ametlik taustauuring tehti 38 % juhtumitest ning nõuetele mittevastavaks või ametlikku

taustauuringut mittevajavaks peeti neist 62 % (joonis 5)13.

Joonis 5. Liikmesriikide välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud

12 Liikmesriikide taustauuringute korrad on erinevad. Erinevusi on mehhanismi ulatuses, menetlusetappides, selles,

kas tehakse eel- või järelkontrolli, taustakontrolli tähtaegades jms. See kõik kajastub ka nende aruandluses nende

juhtumite kohta, mille suhtes teostati taustauuring. Nii näiteks võidakse mõnes liikmesriigis kuulutada

investeering nõuetele mittevastavaks enne ametliku taustauuringumenetluse läbiviimist, teistes tehakse seda alles

pärast investeeringutele ametliku taustauuringu tegemist. Käesolevas peatükis esitatud diagrammid ja arvud

põhinevad liikmesriikide endi esitatud andmetel ning need kajastavad liikmesriikide keskmist taustauuringualast

tegevust. 13 Tuleb märkida, et esitatud andmeid on suuresti mõjutanud Rootsi, sest see riik esitas andmeid väga paljude

juhtumite kohta, mis tema süsteemi kohaselt ei nõudnud ametliku taustauuringu tegemist. Nii paljudest

juhtumitest ei teatanud ükski teine riik. Rootsit kõrvale jättes oleks ametlikult kontrollitud juhtumite osakaal 65 %

ja nende juhtumite osakaal, mis ametlikku taustakontrolli ei vajanud, oleks 35 %.

14

Allikas: liikmesriikide esitatud teave

2025. aastal ametliku taustauuringu läbinud välismaistest otseinvesteeringutest, mille kohta

tehtud otsuse on liikmesriigid edastanud, kiideti suur enamus (87 %) tingimusteta heaks (joonis

6). See tähendab, et välisinvesteering kiideti heaks, ilma et investor oleks pidanud astuma

täiendavaid samme. Võrreldes eelnenud aastaga kiitsid liikmesriigid 2024. aastal tingimusteta

heaks veidi suurema osa (86 %) ametliku taustauuringu läbinud välismaistest

otseinvesteeringutest.

Tingimusi või leevendusmeetmeid sisaldas 9 % heakskiitmisotsuseid, st sama palju kui 2024.

aastal. Neil juhtudel on riikide taustauuringuasutused nõudnud enne välismaise otseinvesteeringu

heakskiitmist investoritelt tagatiste andmist või teatavate meetmete või kohustuste võtmist.

Lõppkokkuvõttes blokeerisid riikide ametiasutused oma otsusega investeeringu ligikaudu 1 %-l

juhtudest, mida on sama palju kui eelmistel aastatel. Enne ametliku otsuse tegemist võeti tagasi

3 % taotlustest ehk veidi väiksem osa kui 2024. aastal (4 %).

Joonis 6. Välismaiste otseinvesteeringute juhtumite kohta tehtud otsused

Juhtumid, millele tehti

ametlik taustauuring

38%

Ametlikku taustauuringut ei

olnud vaja 62%

15

Allikas: liikmesriikide esitatud teave

Järeldused liikmesriikide läbiviidud taustauuringute kohta

▪ Ametliku taustauuringu läbinud juhtumite osakaal oli 38 % kõigist loataotlustest, mille

tehingute osalised esitasid riikide taustauuringuasutustele või mille riikide ametiasutused

vaatasid läbi omal algatusel. Näitajaid mõjutas tugevalt Rootsi, kes esitas aruandeaastal

andmeid väga paljude välismaiste otseinvesteeringute juhtumite kohta.

▪ Taustauuringu läbinud tehingutest kiideti tingimusteta heaks enamik (87 %), mida on

veidi rohkem kui 2024. aastal (86 %). See näitab, et välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute tegemine ELi liikmesriikides ei ole investeerimist piiranud, kuid on

suurendanud liikmesriikide ja komisjoni teadlikkust sellistest välismaistest

otseinvesteeringutest, mis võivad suurendada riske julgeolekule ja avalikule korrale.

▪ Mis puutub tingimustega heakskiidetud tehingutesse, siis 2025. aastal oli nende juhtumite

osakaal, mille puhul nõuti leevendusmeetmeid, sama suur kui 2024. aastal, st 9 %.

▪ Liikmesriikide blokeeritud välismaiste otseinvesteeringute osakaal püsis 2025. aastal 1 %

lähedal, mis vastab viimaste aastate keskmisele.

▪ Üldiselt annavad need arvud tunnistust suundumuse stabiilsusest, mis kinnitab, et EL on

endiselt avatud välismaistele otseinvesteeringutele ning et liikmesriigid blokeerivad

ainult need välismaised otseinvesteeringud, mis kujutavad endast väga suurt ohtu

julgeolekule ja avalikule korrale ning mille puhul ei ole riske võimalik maandada.

Lubati tingimusteta

87%

Lubati tingimustega

9%

Keelati 1%

Võeti tagasi 3%

16

4. PEATÜKK. ELi KOOSTÖÖMEHHANISM VÄLISMAISTE

OTSEINVESTEERINGUTE TAUSTAUURINGUTE VALDKONNAS

1. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse alusel esitatud teated

1.1 Ülevaade 2025. aasta tegevusest

2025. aastal esitas 21 liikmesriiki vastavalt välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute

määruse artiklile 614 kokku 667 teadet, samas kui 2024. aastal esitati 477 teadet15. 65 % teateid

saadi neljalt liikmesriigilt (Austria, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa), 86 % teadetest jäi seitsme

liikmesriigi (Austria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa) arvele16.

Teatavaks tehtud tehingud olid muu hulgas sektorite lõikes ning tehingu väärtuse ja

lõppinvestorite päritolu poolest väga erinevad.

Allikas: liikmesriikide esitatud teave.

14 Komisjon kasutas samal ajavahemikul ELi koostöömehhanismi ka nende välismaiste otseinvesteeringute puhul,

mille tausta ei uuritud (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse artikkel 7). Need juhtumid ei

kajastu käesoleva peatüki statistikas. 15 Vt https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=COM(2024)464&lang=en.

16 2024. aastal saadi 76 % teadetest neljalt riigilt ja 84 % kuuelt riigilt.

Halduspiirid: ©EuroGeographics ©OpenStreetMap Kaart: Eurostat - IMAGE, 06/2026üle 10 teate

6–10 teadet 0–5 teadet

Malta

Teated välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ELi koostöömehhanismile 2025. kalendriaasta

17

Eespool esitatud kaardil on näidatud nende välismaiste otseinvesteeringute arv, mille kohta

liikmesriigid saatsid teistele liikmesriikidele ja komisjonile ELi välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute koostöömehhanismi raames teate. 2025. aastal esitas 11 liikmesriiki 21

liikmesriigist, kus taustauuringumehhanism on vastu võetud, rohkem kui 10 teadet, neli 6–10

teadet ja kuus vähem kui 5 teadet.

Võrreldes eelmise, 2024. aastaga, on teadete arv järsult (40 %) suurenenud – 477-lt 667-le. See

on selgelt suurim ELi koostöömehhanismile teatatud välismaiste otseinvesteeringute arv ühe

aasta jooksul. Lisaks on alates ELi koostöömehhanismi esimesest täielikust kalendriaastast

(2021) teadete arv suurenenud 61 %: 414 teatelt 2021. aastal 667-le 2025. aastal. Tehingutest

teatanud liikmesriikide arv kasvas 13-lt 2021. aastal 21-le 2025. aastal.

1.2 Peamised sektorid,17 kuhu on tehtud ELi koostöömehhanismile18 teatatud välismaiseid

otseinvesteeringuid

Viis kõige suurema tehingute arvuga sektorit olid 2025. aastal töötlev tööstus 19 (27 % kõigist

tehingutest), IKT 20 (19 %), finantstegevus21 17 %), 22 hulgi- ja jaekaubandus (13 %) ning

kutsealane tegevus23 (8 %). See on väga sarnane eelmise aastaga, mil esimeste seas olid samad

viis sektorit, kuid 2025. aastal vahetasid finantstegevus ning hulgi- ja jaemüük oma kohad. 2025.

aastal suurenes töötleva tööstusega seotud teadete arv 2 protsendipunkti võrra (2024. aasta

näitaja oli 25 %). Teatatud energiasektori tehingute osakaal oli 4 %, st väiksem kui 2024. aasta

6 %, ja muude sektorite24 osakaal oli 12 %, st suurem kui 2024. aasta 9 %.

17 Üldiselt on peamiseks näitajaks võetud peamine tegevusvaldkond. See on kooskõlas ka teabega, mis on esitatud

käesolevale aastaaruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi kõigil sektorite jaotust näitavatel

diagrammidel. 18 Tuleb tähele panna, et 1. peatükis esitatud välismaiste otseinvesteeringute kogunäitajaid ja suundumusi ei saa

võrrelda käesolevas peatükis esitatud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute konkreetsete näitajatega,

kuna viimased kajastavad vaid tehinguid, millest on koostöömehhanismile teatatud julgeoleku- ja avaliku korra

riskide hindamiseks, ja moodustavad kogunäitajatest vaid väikese osa. 19 Töötleva tööstuse hulka kuuluvad ettevõtted, kes tegelevad toodete toomisega lähtematerjalidest, näiteks

elektriseadmete ja -mootorite, tööstusmasinate ja -seadmete, relvade ja laskemoona ning farmaatsiatoodete

tootmisega. 20 IKT tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Siia kuuluvad ettevõtted, mille tegevus seisneb teadmiste

loomiseks, jagamiseks ja levitamiseks vajaliku taristu ja vahendite loomises, nt arvutiprogrammeerimine, tarkvara

kirjastamine, andmetöötlus ja -majutus ning traadita telekommunikatsiooniga seotud tegevus.21 Finantstegevus hõlmab selliste valdusettevõtete, fondide ja muude finantssektori ettevõtete (näiteks fondihaldus-,

valdus-, finantsteenuste ja kindlustusettevõtted) tegevust, mille eesmärk on saada äriühing oma kontrolli alla või

omandada selles konkreetne (omakapitali)osalus. 22 Hulgi- ja jaekaubandus hõlmab tegevust, mis on seotud farmaatsiatoodete, keemiatoodete, elektroonika- ja

telekommunikatsiooniseadmete ja -tarvikute, arvutite, arvutite välisseadmete ja tarkvara, metallide ja

metallimaakide hulgi- ja jaekaubandusega. 23 Kutsealane tegevus hõlmab õigusbüroode ja raamatupidamisettevõtete tegevust ning nõustamis- ja

inseneritegevust, näiteks peakontorite tegevus, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused, konsultatsioonid

ning biotehnoloogiaalased teadusuuringud ja eksperimentaalne arendustegevus. 24 Kategooriasse „muu“ kuuluvad sellised sektorid, mille osakaal on alla 4 %, nagu haldustegevus, transport ja

ehitus.

18

Joonis 1. 2025. aastal esitatud teadete jaotus sektorite kaupa

Allikas: liikmesriikide teated

1.3 ELi koostöömehhanismile teatatud välismaiste otseinvesteeringute väärtus

Kui vaadata tehingute väärtust, siis 66 % teatatud välismaiste otseinvesteeringute väärtus25 oli

alla 500 miljoni euro, mida on 8 protsendipunkti rohkem kui 2024. aastal (58 %). 29 % tehingute

väärtus oli 500 miljonit eurot või rohkem (2024. aastal 30 %).

Joonis 2. Teatatud välismaiste otseinvesteeringutehingute väärtus 2025. aastal26

Allikas: liikmesriikide teated

25 Väärtus (kui see on teada) on selle tehingu koguväärtus, mille osa teatatud tehing oli. 26 „Ei ole kättesaadav/ei ole teatatud“ hõlmab andmeid, mida ei ole sisestatud, mis ei ole kättesaadavad või mida ei

ole teatatud ning mis ei ole asjakohased (näiteks restruktureerimistehingud ja juhtumid, kus investeeringut ei

tehtud).

Töötlev tööstus 27%

IKT 19%

Finantstegevus 17%

Hulgi- ja jaekaubandus

13%

KTT 8%

Energia 4%

Muu 12%

Alla 10 miljoni

euro

26%

Üle 500 miljoni

euro

29%

10–100 miljonit

eurot

22%

100–500 miljonit

eurot

18%

Ei ole kättesaadav / Ei ole avaldatud

5%

19

1.4 Välismaiste otseinvesteeringute läbivaatamise kord ja tähtajad

Komisjon analüüsib liikmesriikide teatatud välismaiste otseinvesteeringute tehinguid kahes

etapis. Esimese, eelhinnanguetapi läbivad kõik teatatud tehingud, kuid teise etappi jõuavad vaid

vähesed juhtumid. Esimeses etapis tuleb hindamine lõpule viia 15 kalendripäeva jooksul pärast

teate saamist taustauuringut läbiviivalt liikmesriigilt.

Teises etapis vaadeldakse teavitavalt liikmesriigilt taotletud lisateabe põhjal põhjalikumalt

juhtumeid, mis komisjoni arvates võivad mõjutada julgeolekut ja avalikku korda rohkem kui

ühes liikmesriigis või kujutada endast ohtu ELile huvi pakkuvatele projektidele ja

programmidele. Teise etapi juhtumites võib komisjon võtta vastu arvamuse vastavalt välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringute määruse artiklitele 6 ja 7. Need arvamused on

konfidentsiaalsed ja nendega võidakse i) teha teatavaks, et komisjon leiab, et välismaisel

otseinvesteeringul on tõenäoliselt negatiivne mõju rohkem kui ühe liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale või liidule huvi pakkuvale projektile või programmile, ii) soovitada

kaalumiseks asjakohaseid meetmeid, iii) esitada uuritava välismaise otseinvesteeringu kohta

asjakohast teavet, mida teate esitanud liikmesriik saab hindamisel ja lõpliku otsuse tegemisel

kasutada.

2025. aastal lõpetas komisjon esimeses etapis 667 juhtumist 88 %, st väiksema osa kui 2024.

aastal (92 %). 12 % juhtumitest liikus edasi teise etappi, kus teate esitanud liikmesriigilt nõuti

lisateavet27. Teise etappi jõudnud juhtumite osakaalu suurenemine näitab, et julgeoleku ja avaliku

korra seisukohast tundlikeks peetavate tehingute hulk suurenes.

Joonis 3. Esimeses ja teises etapis lõpetatud juhtumid 2025. aastal

Allikas: liikmesriikide teated

27 Selliste juhtumite puhul on märkuste esitamise või arvamuse esitamise tähtaeg 20 kalendripäeva pärast teate

esitanud liikmesriigilt nõutud teabe saamist.

88%

12%

1. etapis lõpetatud 2. etapis lõpetatud

20

2025. aastal langes teise etapi juhtumitest üle 68 % viie liikmesriigi arvele (2024. aastal 66 %).

Nagu ka 2024. aastal, esitas komisjon arvamuse vähem kui 2 % teatatud tehingute kohta.

Üldiselt küsib komisjon kohe teise etapi alguses teate esitanud liikmesriigilt lisateavet, mis

erineb sõltuvalt konkreetsest tehingust ja teatega esitatud teabe üksikasjadest28. Ta küsib sageli

teavet selle kohta, milline on investori kavatsused ja äriplaan sihtettevõtja ja tema klientide

suhtes, kui need tegutsevad mõnes tundlikus sektoris. Lisateavet küsitakse selleks, et

sihtettevõtte olulisust ja välisinvestorist lähtuvaid potentsiaalseid ohte saaks paremini hinnata.

Liikmesriigid osalesid 2025. aastal koostöömehhanismis muu hulgas sel viisil, et esitasid teises

liikmesriigis tehtavate välismaiste otseinvesteeringute kohta küsimusi (ligikaudu 11 %

juhtumitest; 2024. aastal 10 % juhtumistest) ja märkusi29.

Nende juhtumite osakaal, mille kohta liikmesriigid esitasid märkusi, oli ligikaudu 6 % (2024.

aastal 3 %)30. Nende liikmesriikide arv, mis esitasid teate esitanud liikmesriigile märkusi,

suurenes märkimisväärselt – ligikaudu kolmandikult 2024. aastal 57 %-le 2025. aastal.

1.5 Peamised sektorid, kuhu tehti välismaiseid otseinvesteeringuid, mille mõju kohta

julgeolekule ja avalikule korrale annab komisjon üksikasjaliku riskihinnangu

Teises etapis hinnati kõige rohkem töötleva tööstuse sektori tehinguid, mis moodustasid kõigist

hinnatud tehingutest 53 % (2024. aastal 50 %) (joonis 4). Suuruselt teine sektor oli IKT, mis

moodustas peaaegu viiendiku kõigist 2. etapi juhtumitest (st sama palju kui 2024. aastal).

Kutsetegevus ning hulgi- ja jaemüük olid teise etapi juhtumite seas 6 % osakaaluga kolmandal ja

neljandal kohal (2024. aastal oli nende osakaal 5 %).

28 Teate vorm: investorilt määruse artikli 6 kohase teatamise otstarbel teabe saamiseks kasutatakse teatavat teate

vormi, et määruse alusel esitatav teave oleks mõnevõrra ühtne ning tehingu, investori ja sihtettevõtte kohta

saadaks vähemalt minimaalselt vajalik teave. Vorm on kättesaadav aadressil

https://policy.trade.ec.europa.eu/enforcement-and-protection/investment-screening_en.

29 Mitmel juhul, kui liikmesriigid esitasid küsimusi, lahendas saadud vastus nende mure. 30 Sama tehingu kohta võib esitada märkuse mitu liikmesriiki.

21

Joonis 4. Teise etapi juhtumite peamised sektorid 2025. aastal

Allikas: liikmesriikide teated

Töötleva tööstuse sektori suurust silmas pidades on joonisel 5 esitatud ülevaade teguritest,31

mille abil analüüsiti 2. etapis selle sektori tehingute mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Kõige

sagedamini kasutatud tegur oli välismaine investeering elutähtsasse tehnoloogiasse, mida

kasutati 2025. aastal 37 % juhtudest (2024. aastal 49 %).

Suuruselt teine tegur oli seotud välismaiste otseinvesteeringutega elutähtsasse taristusse, mille

osakaal oli 23 % (2024. aastal 26 %). Sellele järgnes kriitilise tähtsusega sisendite tarnimine

19 %ga (2024. aastal 20 %). Juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele (sealhulgas isikuandmetele)

analüüsiti 12 % tehingute puhul. Seega oli selle teguri osatähtsus üle kahe korra suurem kui

2024. aastal (5 %).

Teise etapi juhtumitest 9 % puhul mängisid rolli ka muud tegurid, nagu investori riskiprofiil ning

oht meediavabadusele ja meediapluralismile.

31 Need tegurid on loetletud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse artiklis 4. Sama tehingu puhul

võib kasutada ka mitut tegurit, et hinnata konkreetse välismaise otseinvesteeringu olulisust julgeoleku ja avaliku

korra seisukohast.

Töötlev tööstus 53%

IKT 19%

KTT 6%

Hulgi- ja jaekaubandus 6%

Finantstegevus 5%

Transport 5%

Energia 3%

Muu 3%

22

Joonis 5. Tegurid, mille korral liikus töötleva tööstuse sektori juhtum teise etappi

Allikas: liikmesriikide teated

Teises etapis esitatud elutähtsa tehnoloogiaga seotud teadete (joonis 6) üksikasjalikumal

vaatlemisel selgub, et neist juhtumitest moodustas 31 % riigikaitsetegevus (2024. aastal 37 %),

millele järgnesid lennundus- ja kosmosetööstus 28 %ga (2024. aastal 16 %) ning muud

elutähtsad tehnoloogiad (sealhulgas tehisintellekt, kvant- ja biotehnoloogia) 22 %ga (2024. aastal

26 %). Pooljuhitehnoloogiaga seotud tehingute osakaal oli 12 % (2024. aastal 21 %).

Küberturvalisus ja robootikatehnoloogia moodustasid vastavalt 4 % ja 3 % elutähtsa

tehnoloogiaga seotud tehingutest.

Joonis 6. Elutähtsa tehnoloogia liigid teise etapi juhtumites

Allikas: liikmesriikide teated

Elutähtis tehnoloogia

37%

Elutähtis taristu

23%

Juurdepääs kriitilise

tähtsusega sisenditele

19%

Juurdepääs

konfidentsiaalsele teabele

12%

Muud tegurid

9%

Riigikaitse

31%

Lennundus- ja

kosmosetööstus

28%

Muu elutähtis

tehnoloogia

22%

Pooljuhid

12%

Küberturvalisus

4%

Robootika

3%

23

1.6 ELi koostöömehhanismile teatatud välismaiste otseinvesteeringute lõppinvestorite

päritolu

2025. aastal teatati 677 juhtumist. Nende puhul olid kuus peamist päritolujurisdiktsiooni

Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Hiina (sealhulgas Hongkong), Araabia

Ühendemiraadid, Kanada ja Jaapan. ELi koostöömehhanismi kaudu teatatud juhtumite seas

vähenes Ameerika Ühendriikide kui investori osakaal 2024. aastaga võrreldes märkimisväärsed 7

protsendipunkti: kui 2024. aastal oli see ulatunud 40 %ni, siis 2025. aastal oli see 33 % (joonis

7). Ühendkuningriigi investorite osakaal vähenes 11 %-lt 2024. aastal 9 %-le 2025. aastal; Hiina

(sealhulgas Hongkongi) investorite osakaal langes 9 %-lt 2024. aastal 7 %-le 2025. aastal.

Araabia Ühendemiraatide investorite osakaal aga suurenes märkimisväärselt: kui 2024. aastal

langes nende arvele 3 % kõigist tehingutest, siis 2025. aastal 5 %. Kanadast ja Jaapanist pärit

investorite välismaiste otseinvesteeringute osakaal suurenes ühe protsendipunkti võrra – 3 %-lt

2024. aastal 4 %-le 2025. aastal.

38 %32 teatatud juhtumitest oli pärit mujalt kui kuuest peamisest jurisdiktsioonist (2024. aastal

oli see osakaal 30 %). Seega on väheste tippriikide osakaal tunduvalt vähenenud. 2025. aastal

langes kuue suurima investori arvele 62 % teatatud juhtumitest, võrreldes 70 %-ga 2024. aastal.

Joonis 7. 2025. aastal teatatud juhtumite lõppinvestorite päritoluriigid

Allikas: liikmesriikide teated

1.7 Mitut jurisdiktsiooni hõlmavaid tehinguid käsitlevad teated ELi koostöömehhanismile

ja nende peamised sihtsektorid

Tehingud, mille tausta uuriti kahes või enamas liikmesriigis, moodustasid 2025. aastal teatatud

juhtumitest 27 % (2024. aastal 19 %)33 (tabel 1). Peamised sektorid, mille kohta selliseid teateid

32 Märkimisväärse osaga riikide ja jurisdiktsioonide hulka kuuluvad ka Ukraina ja India, kumbki 3 %ga. Venemaa

välismaised otseinvesteeringud moodustasid 2025. aastal ELi koostöömehhanismi raames teatatud investeeringute

koguarvust 1 %.

24

esitati, olid i) töötlev tööstus osakaaluga 32 % (2024. aastal 26 %), ii) hulgi- ja jaekaubandus

osakaaluga 25 % (2024. aastal 14 %), ii) IKT osakaaluga 19 % (2024. aastal 20 %), iv)

finantstegevus osakaaluga 10 % (sama palju kui 2024. aastal), v) kutsealane tegevus osakaaluga

5 % (2024. aastal 7 %). Muud sektorid – haldustegevus, energeetika ja transport – moodustasid

9 % mitut jurisdiktsiooni hõlmavate juhtumite koguarvust.

Tabel 1. Mitut jurisdiktsiooni hõlmavate välismaiste otseinvesteeringute

peamised sihtsektorid

Töötlev tööstus 32 %

Hulgi- ja jaekaubandus 25 %

IKT 19 %

Finantstegevus 10 %

Kutsealane tegevus 5 %

Muud sektorid 9 %

Allikas: liikmesriikide teated.

1.8 Juhtumid, mille kohta teadet ei esitatud

Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil

vahetada teavet selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, millest ei ole

koostöömehhanismile teatatud, ning juhul, kui teised liikmesriigid või komisjon teevad kindlaks

julgeoleku või avaliku korraga seotud riski, võivad nad esitada märkusi või arvamusi. Komisjon

kasutas 2025. aastal seda menetlust, kuigi vähe, et küsida teavet tehingute kohta, mille tausta ei

uurita.

Järeldused välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ELi koostöömehhanismi kohta

▪ Esiteks ja ennekõike olid välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud endiselt

vajalikud liidu kaitsmiseks selliste välismaiste otseinvesteeringute eest, mis kujutavad

endast riski julgeolekule ja avalikule korrale.

▪ Teiseks, ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute koostöömehhanismi tähtsus

suureneb. Seda kajastab teadete arv, mis suurenes märkimisväärsed 40 % – 477 teatelt

2024. aastal 667 teatele 2025. aastal. See tähtsus on veelgi suurem, kui võtta arvesse, et

tehingutest teatanud riikide arv jäi samaks (21 liikmesriiki). Kuid 86 % teateid esitati vaid

seitsmest liikmesriigist: Austria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Prantsusmaa ja

33 „Mitut jurisdiktsiooni hõlmavad välismaiste otseinvesteeringute tehingud“ tähendab välismaiste

otseinvesteeringute tehinguid, mille sihtettevõte on kontsern, kes tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis (ja

võimalik, et ka kolmandates riikides), nt rohkem kui ühes liikmesriigis asuvate tütarettevõtjate kaudu. Neist

tehingutest võib teatada rohkem kui üks liikmesriik, kui tehing jääb nende taustauuringumehhanismi

kohaldamisalasse ja nad algatavad ametliku taustauuringu.

25

Saksamaa. Väärib märkimist, et kõik liikmesriigid olid õigusaktid välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringute riiklikul tasandil tegemise kohta kehtestanud 2025.

aasta lõpuks, st enne, kui taustauuringute tegemine muutus muudetud välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringute määruse kohaselt kohustuslikuks. 2025. aastal tegid

liikmesriigid ja komisjon ka tehnilist koostööd välismaiste otseinvesteeringute

eksperdirühmas.

▪ Kolmandaks, võttes arvesse liidu kindlat pühendumust üleilmse investeerimiskeskkonna

avatusele, saab ELi tasandil läbiviidavaid välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid

piiratud ulatuses ja vajadusekohaselt kasutada neil erandjuhtudel, kui on arvata, et

välismaine otseinvesteering võib kahjustada liidu julgeolekut ja avalikku korda. 2025.

aastal teatatud 677 juhtumist valdav enamik (88 %) lõpetati esimeses etapis, s.t 15 päeva

jooksul pärast seda, kui tausta uuriv liikmesriik oli investeeringust teatanud, ning

komisjon hindas julgeolekuriski üksikasjalikult 12 % juhtumite puhul. Võrreldes 2024.

aastaga suurenes teise etapi juhtumite osakaal 50 %, mis annab tunnistust julgeoleku ja

avaliku korra seisukohast oluliste tehingute hulga kasvust. 2025. aastal, nagu ka 2024.

aastal, esitas komisjon arvamuse vähem kui 2 % juhtumite kohta.

▪ Neljandaks, töötleva tööstuse juhtroll 2. etappi jõudnud juhtumite seas suurenes 50 %-lt

2024. aastal 53 %-le 2025. aastal. Vaadates lähemalt tegureid, mis tingisid vajaduse

julgeoleku ja avaliku korra riskide põhjaliku hindamise järele teise etapis, selgub, et 37 %

juhtudel andis põhjuse täiendavaks analüüsiks elutähtsa tehnoloogia tegur (2024. aastal

oli selliste juhtumite osatähtsus 49 % ). Teadetest elutähtsa tehnoloogia 2. etapi uurimiste

kohta selgub, et lennundus- ja kosmosetööstus on muutunud palju olulisemaks ja

moodustab 28 % juhtumite koguarvust (2024. aastal 16 %). Kaitse- ja

pooljuhitehnoloogiate osakaal seevastu vähenes vastavalt 37 %-lt ja 21 %-lt 2024. aastal

31 %-le ja 12 %-le.

▪ Investorite peamiste päritolujurisdiktsioonide esipaar püsis muutumatuna: Ameerika

Ühendriikide ja Ühendkuningriigi arvele jäi 42 % kõigist ELi koostöömehhanismile

teatatud välismaistest otseinvesteeringutest, kuid võrreldes 2024. aastaga vähenes

Ameerika Ühendriikide investeeringute osakaal investeeringute koguarvus

märkimisväärse 7 protsendipunkti võrra – 40 %-lt 2024. aastal 33 %-le 2025. aastal.

Ühendkuningriigi investorite osakaal vähenes 11 %-lt 2024. aastal 9 %-le 2025. aastal;

Hiina (sealhulgas Hongkongi) investorite osakaal langes 9 %-lt 2024. aastal 7 %-le 2025.

aastal. Araabia Ühendemiraatide investorite osakaal aga suurenes märkimisväärselt: kui

2024. aastal oli neid 3 %, siis 2025. aastal 5 %. Kanadast ja Jaapanist pärit investorite

välismaiste otseinvesteeringute osakaal suurenes ühe protsendipunkti võrra – 3 %-lt

2024. aastal 4 %-le 2025. aastal.

26

2. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse läbivaatamine

Uue välisinvesteeringute taustauuringute määruse34 vastuvõtmine on liidu majandusjulgeoleku

tegevuskava seisukohalt oluline sündmus. Komisjon esitas ettepaneku 2024. aasta jaanuaris ning

Euroopa Parlament ja nõukogu sõlmisid poliitilise kokkuleppe 2025. aasta detsembris. Euroopa

Parlament ja nõukogu allkirjastasid muudetud määruse ametlikult 17. juunil 2026. Määrus

jõustus 26. juulil 2026 ja seda hakatakse pärast 18-kuulist üleminekuperioodi kohaldama alates

17. jaanuarist 2028.

Määrus suurendab liidu suutlikkust kõrvaldada välisinvesteeringutest tulenevaid ohte

julgeolekule ja avalikule korrale. Pärast 2019. aasta välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute määruse jõustumist saadud kogemuste kohaselt on läbivaadatud raamistikuga

kogu liidus kehtivaid nõudeid teataval minimaalsel tasemel ühtlustatud. Peaeesmärk on

kõrvaldada lüngad riikide taustauuringusüsteemides, parandada liikmesriikide omavahelist ning

liikmesriikide ja komisjoni vahelist koordineerimist ning tagada potentsiaalselt tundlike

investeeringute järjepidev hindamine kogu ühtsel turul.

Peamine uuendus on nõue, et kõigil liikmesriikidel peab olema toimiv välismaiste

otseinvesteeringute tausta eeluuringumehhanism. Määrusega kehtestatakse ka selliste tehingute

vähim ühishulk, mille suhtes tuleb läbi viia taustauuring. Sellesse kuuluvad investeeringud, mis

tehakse sellistes valdkondades nagu kahesuguse kasutusega ja sõjalised kaubad, elutähtis

tehnoloogia (pooljuhid, kvanttehnoloogia ja tehisintellekt), transpordi-, energia- ja digisektori

elutähtis taristu, kriitilise tähtsusega toorained, teatavad süsteemselt olulised finantsturu üksused

ning valimistaristu.

Läbivaadatud raamistikuga laiendatakse tausta uurimise nõuet teatavatele ELi-sisestele

investeeringutele, mille puhul liidus asuv investor on kolmanda riigi isiku või üksuse omandis

või kontrolli all. See vähendab keerukate omandistruktuuride abil kõrvalehoidmise ohtu ja

suurendab välisinvesteeringute lõpliku allika läbipaistvust.

Määrusega ühtlustatakse veelgi riiklike taustauuringusüsteemide menetluse olulisi tahke. Ühiste

nõuete seas on kaheetapiline läbivaatamisprotsess, investorite menetluslikud tagatised, teatamata

tehingute tagasiulatuva läbivaatamise õigus ja läbipaistvuse suurendamine. Kehtestatud on

ühtlustatud tähtaeg – 45 kalendripäeva –, mille jooksul peavad riikide ametiasutused esmase

taustauuringu läbi viima. Seega vaadatakse enamik mittetundlikke tehinguid läbi kiiresti, tagades

samas riskantsemate juhtumite piisava kontrollimise.

Märkimisväärselt tugevdatakse ka liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd. Läbivaadatud

ELi koostöömehhanismiga tagatakse teabevahetuse parem korraldus ja mitut jurisdiktsiooni

hõlmavate tehingute läbivaatamise koordineerimine ning nähakse ette tagasisidemehhanism,

mille kaudu liikmesriigid saavad edastada taustauuringute tulemusi. Raamistikku kuulub ka ELi

tasandi andmebaas, mis sisaldab teavet ELi koostöömehhanismi raames teatatud investeeringute

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2026. aasta määrus (EL) 2026/1386, milles käsitletakse liitu tehtavate

välisinvesteeringute taustauuringuid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/452.

27

kohta ja riiklike läbivaatamiste tulemusi alates 2020. aasta oktoobrist. Määrusega nähakse ette ka

võimalus luua ühine ELi teabeportaal, kui seda taotleb vähemalt üheksa liikmesriiki.

Läbivaadatud määrus peaks suurendama ELi tehtavate välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringuraamistiku tulemuslikkust, järjepidevust ja usaldusväärsust. Raamistiku

läbivaatamisega parandatakse teabevahetust, suurendatakse läbipaistvust ja kõrvaldatakse

teatavad kehtiva raamistiku lüngad. Läbivaadatud raamistik aitab oluliselt kaasa liidu julgeoleku

ja avaliku korra kaitsmisele, ilma et väheneks ELi avatus välisinvesteeringutele.