| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/1059-3 |
| Registreeritud | 21.10.2026 |
| Sünkroonitud | 22.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2026 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
| Vastutaja | Kadri Kilvet (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia
Lp Heidy Purga Teie 30.09.2026 nr 1-11/341-9
kultuuriminister
Kultuuriministeerium Meie 20.10.2026 nr 2-3/264-2
Eelnõu KUM/26-1099
kooskõlastamine märkustega
Kultuuriministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade Liidule (edaspidi ka ELVL) 30.09.2026
kooskõlastamiseks kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja
kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi
määrus).
ELVL toetab määruse eesmärki muuta muusikakollektiivide riiklik rahastamine läbipaistvamaks
ja võimaldada toetust taotleda ka kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV) asutustena
tegutsevatel kollektiividel. Seni eraldi riiklikku tegevustoetust saanud kollektiivide jaoks
tähendab muudatus aga olemasoleva rahastamise ümberkorraldamist, mille puhul tuleb arvestada
nende tegevuse järjepidevuse ja KOVide eelarvevõimalustega.
Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab määruse järgmiste märkuste ja ettepanekutega:
1. Määruse § 4 lõiget 1 muudetakse, võimaldades toetust taotleda ka muusikakollektiivina
tegutsevatel kohaliku omavalitsuse asutustel. Seletuskirja kohaselt viiakse seni eraldi
rahastatud kollektiivide toetamine taotlusvoorupõhiseks. Tallinn, Pärnu ja Narva on seni
saanud oma orkestrite tegevuse kavandamisel arvestada eraldi riikliku tegevustoetusega
(vt Tabel 1).
2025. a toetus
riigieelarvest
2026. a toetus
riigieelarvest
Tallinna Kammerorkester 57 000€ 55 200€
Pärnu Linnaorkester 28 500€ 27 600€
Narva Linna Sümfooniaorkester 28 500€ 27 600€
Rahastamiskorra muutmisel tuleb arvestada linnaorkestrite pikaajaliste tegevusplaanide
ja KOVide eelarvete koostamise ajakavaga. Piisav etteteatamisaeg aitab omavalitsustel ja
orkestritel hinnata muudatuse mõju ning kavandada oma tegevust ja rahastamist.
Palume esitada muudatuste rakendamise ajakava ning tagada uuele korrale üleminekuks
piisav ettevalmistusaeg. Samuti palume avaldada taotlusvooru tingimused, kavandatav
eelarve ja toetuse otsustamise tähtajad piisavalt vara, et omavalitsused ja orkestrid saaksid
nendega oma eelarve ja tegevuse kavandamisel arvestada. Palume kaaluda ka
mitmeaastase toetuse taotlemise võimalust, mis toetaks orkestrite pikaajalist
tegevusplaneerimist.
Tabel 1
2. Kavandatava § 4 lõike 1 järgi võib taotlejaks olla muusikakollektiivina tegutsev kohaliku
omavalitsuse asutus. Selline sõnastus ei hõlma üheselt professionaalset kollektiivi, mis
tegutseb kultuurikeskuse või muu kohaliku omavalitsuse asutuse koosseisus.
Palume täpsustada taotleja ja toetuse saaja määratlust ning selgitada, kas toetust saab
taotleda ka KOVi asutus, mille koosseisus tegutseb meetme sisulistele nõuetele vastav
professionaalne muusikakollektiiv. Kui sellised kollektiivid on sihtrühmast välja jäetud,
palume seda seletuskirjas põhjendada. Samuti palume eristada määruses ja seletuskirjas
läbivalt kohaliku omavalitsuse üksust ja tema asutust vastavalt sellele, kumba silmas
peetakse.
3. Kavandatava § 10 lõike 1² järgi võib kuni kahele kollektiivile määratavate toetuste
kogusumma moodustada kuni 60% taotlusvooru eelarvest. Riigieelarve seletuskirjade
kohaselt suureneb vooru maht 2026. aasta 444 600 eurolt 2027. aastal ligikaudu 1,07
miljoni euroni. Samal ajal tuuakse taotlusvooru seni eraldi riigieelarvest toetatud
kollektiivide rahastamine.
Palume seletuskirjas avada taotlusvooru eelarve kujunemine seoses seni eraldi rahastatud
kollektiivide üleviimisega ning põhjendada 60% piirmäära valikut.
Seletuskirja kohaselt ei kaasne määruse muutmisega automaatset toetuste kogumahu
suurenemist. Seega ei taga 2027. aastaks kavandatud eelarve kasv rahastamise püsimist
samal tasemel järgnevatel aastatel. Palume selgitada, kuidas kavandatakse meetme edasist
rahastamist, et laienenud taotlejate ringi puhul oleks tagatud rahastamise stabiilsus ja
prognoositavus.
4. Kavandatava § 10 lõike 1¹ järgi ei kohaldata toetuse ülemmäära kuni kahele
rahvusvaheliselt tunnustatud kollektiivile, kelle rahvusvaheline tegevus on oluline Eesti
kultuuri edendamisel. Eelnõust ei selgu, milliste kriteeriumide alusel neid tingimusi
hinnatakse ning kes ja kuidas teeb valiku, kui tingimustele vastab rohkem kui kaks
kollektiivi.
Palume sätestada määruses erandi kohaldamise hindamiskriteeriumid ja valikumenetlus,
et tagada otsuste läbipaistvus ning taotlejate võrdne kohtlemine. Seletuskirjas palume
põhjendada ka erandi alusel toetatavate kollektiivide arvu piiramist kahega.
5. Määruse § 10 lõike 2 kohaselt võib avaliku sektori panus kokku katta kuni 80%
abikõlblikest kuludest. Lõike 3 järgi peab vähemalt 20% taotluses esitatud abikõlblikest
kuludest olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste ega Euroopa
Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatav või tagastamatu toetus.
Kuna eelnõuga lisatakse taotlejate hulka KOVi asutused, palume selgitada, kuidas
arvestatakse nende eelarvelist rahastust 80% piirmäära kohaldamisel ning kuidas
eristatakse taotluses esitatud tegevustega seotud avaliku sektori panust asutuse muude
tegevuste rahastamisest.
6. Määruse § 20 punktist 12 sõna „Eestis“ väljajätmisel saab kontsertide miinimumnõude
täita ka täielikult välisriikides toimuvate kontsertidega. Rahvusvahelise tegevuse
arvestamine on põhjendatud, kuid selgitamist vajab, kelle juurdepääsu professionaalsele
muusikale meetmega parandada soovitakse.
Palume seletuskirjas täpsustada, kas eesmärk on parandada Eesti elanike juurdepääsu
professionaalsele muusikale. Kui see on meetme eesmärk, palume arvestada taotluste
hindamisel kontserttegevuse piirkondlikku kättesaadavust ning töötada välja selle
jälgimiseks mõõdik, mis kajastab toetatud kontsertide toimumist Eesti eri piirkondades,
sealhulgas väljaspool suuremaid keskusi.
7. Palume täiendada seletuskirja mõjude osa hinnanguga lisanduvate taotlejate arvule ning
rahastamise ümberkorraldamise mõjule senistele toetuse saajatele ja KOVidele. Samuti
palume põhjendada seletuskirja järeldust, et muudatus ei mõjuta oluliselt toetatavate
kollektiivide koguarvu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
tegevdirektor
Agne Vaalmäe