Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Advokaadibüroo Maria Mägi

[email protected]

*/

Teie 05.10.2026

Meie 21.10.2026 nr 12.2-1/4017-2

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Lugupeetud vandeadvokaadid

Pöördusite Rahandusministeeriumi poole seoses Transpordiameti korraldatava avatud

hankemenetlusega „Maanteemuuseumi välialade ja Masinhalli ning Väikese Masinhalli

eskiisprojektide koostamine“ (viitenumber 314938, edaspidi ka riigihange). Käsitleme Teie

pöördumist järelevalveteatena riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 207 tähenduses.

Järelevalveteates leiate kokkuvõtlikult, et riigihanke alusdokumendid ja hankija poolt

riigihangete registri teabevahetuses antud vastused on ebaselged ja rikutud on RHS § 3 p-s 1

sätestatud läbipaistvust ja kontrollitavust. Teie hinnangul ei nähtu neist, millised

autoriõiguslikud piirangud hankelepingu täitmist mõjutavad: kas riigihanke tulemusena

kavandatavate muudatuste tegemiseks on vajalik olemasoleva arhitektuuri- ja

maastikuarhitektuurilahenduse autorite nõusolek, kes vastutab vajalike nõusolekute saamise

eest ning kes kannab nõusolekute saamata jäämise riski. Samuti leiate, et hankija ei ole enne

riigihanke korraldamist piisavalt hinnanud kavandatavate tööde autoriõiguslikke piiranguid ega

riigihanke tulemusena loodava lahenduse õiguspärase kasutamise võimalikkust.

Järelevalveteates tuginetakse asjaolule, et Maria Mägi Advokaadibüroo klientidele kuuluvad

isiklikud õigused autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) tähenduses projektlahendusele, mida

soovitakse riigihanke alusel muutma asuda. Märgite, et autoritele kuuluvate isiklike õiguste

tõttu võib olla välistatud hankelepingu sõlmimine avatud hankemenetluse tulemusena valitud

muu ettevõtjaga ning hankijal tuleks hinnata RHS § 49 lg 1 p-s 2 sätestatud väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse võimaluse kasutamist. Lisaks juhitakse järelevalveteates

tähelepanu RHS § 3 p-s 5 sätestatud hankija kohustusele kasutada rahalisi vahendeid säästlikult

ja otstarbekalt. Kui autorite nõusolek osutub vajalikuks, kuid seda ei saada, võivad asjatuks

osutuda nii eskiisprojekti kulud kui ka edaspidised projekteerimise ja ehitamise

ettevalmistamise kulud. Eeltoodud põhjustel palute Rahandusministeeriumil alustada

riigihanke üle järelevalvemenetlust.

Rahandusministeeriumi esindaja tutvus järelevalveteates esitatuga ja riigihangete registris

avaldatud andmetega. Riigihangete registri andmetel avaldati 10.09.2026 RHR-is hanketeade,

millega hankija algatas käesoleva riigihanke, pakkumuste esitamise tähtapäevaga 26.10.2026

2

kell 12:00. Samuti nähtub, et hankija on riigihanke menetluse jooksul vastanud huvitatud isikute

poolt esitatud selgitustaotlustele ning avaldanud vastused riigihangete registris.

Selgitame, et Rahandusministeeriumi ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja

haldusjärelevalvet RHS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja

§ 203 lg 1). Järelevalvemenetluses kontrollitakse ainult hankija tegevuse õiguspärasust (RHS §

203 lg 3). See tähendab, et riiklikku ja haldusjärelevalvet ei saa viia läbi hankija tegevuse

otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks.

Rahandusministeeriumi kontrollimastaap on piiratud üksnes hankija riigihanketegevusega, st

RHS-i ja selle alusel kehtestatud määruste järgimise kontrollimisega ning ei hõlma hankija

poolt teiste õigusaktide järgimise kontrollimist.

RHS § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium alustada järelevalvemenetluse

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele ja puuduvad RHS § 206

lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane

eeldus ajendi ja aluse olemasolu – järelevalvemenetluse läbiviimiseks peab olema minimaalselt

küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud

rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate

tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1

nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium järelevalvemenetlust alustada ja lisaks võib

järelevalvemenetluse jätta alustamata ka § 206 lg-s 2 sätestatud juhtudel. RHS § 206 lg 1 p 1

kohaselt ei alustata järelevalvemenetlust või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui

järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO). RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas näiteks

olukorda, kui järelevalveteate esitajaks on riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kes leiab,

et riigihanke alusdokument (edaspidi ka: RHAD) on vastuolus RHS-iga ja rikub tema õigusi

(nt tingimustele vastava pakkumuse esitamist väidetavalt põhjendamatult piirav tehniline

kirjeldus, konkurentsi kunstlikult kitsendav kvalifitseerimistingimus või muul põhjusel

õigusvastane RHAD) ning VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Kui

aga sarnases olukorras on vaidlustuse esitamise tähtaeg juba möödunud, siis jäetakse

järelevalvemenetlus reeglina alustamata RHS § 206 lg 2 p-s 1 ette nähtud alusel. Seda eriti siis,

kui etteheidetav õigusrikkumine ei ole ilmselge. RHS § 206 lg-s 2 p 1 kohaselt võib

Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole

RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada (väidetava) rikkumise peale

vaidlustust VAKO-le.

RHS § 185 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

(vaidlustaja) vaidlustada hankija tegevuse, sh riigihanke alusdokumendid, esitades riigihangete

vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt

rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus

riigihanke alusdokumendi peale reeglina riigihangete vaidlustuskomisjonile laekuma hiljemalt

viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva (RHS § 189 lg

2 p-d 1 ja 3 sätestavad sellest erinevad tähtajad liht- ja lühendatud tähtaegadega hankes).

Käesoleval juhul oli järelevalveteate esitajal kui riigihankes huvitatud ettevõtjal menetluslik

õigus ning reaalne võimalus esitada VAKO-le vaidlustus riigihanke nr 314938 RHAD-i peale,

kuid järelevalveteate esitaja seda võimalust ei ole kasutanud.

Selgitame täiendavalt, et vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole

Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamine reeglina põhjendatud. Hankeasjades

näevad HKMS § 268 lg 1 ja RHS § 185 lg 1 ning § 187 lg 14 ette kohustusliku kohtueelse

menetluskorra VaKo-s. Seega on riigihanke alusdokument, nagu ka hankija üksikud otsused ja

3

toimingud, ennekõike vaidlustusmenetluse ese. VAKO saab riigihanke alusdokumentide peale

esitatud vaidlustuse lahendamisel hinnata, kas alusdokumentide võimalik ebaselgus on

vastuolus RHS-i või riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning rikub vaidlustaja õigusi või

kahjustab tema huve. Rahandusministeeriumi poolt avalikes huvides läbiviidav

järelevalvemenetlus ei dubleeri (sh olukorras, kui vaidlustuse esitamise tähtaeg on möödunud)

vaidlustus- ega kohtumenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139).

Seepärast on seadusandja lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks

ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ning sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma

paralleelselt kahte teineteist dubleerivat menetlust (vt RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A.

Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:

Juura 2025). Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani

kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või

kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku

järelevalve eesmärgi ja selle ulatusega (vt Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus

haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).

Lisaks märgime, et järelevalveteates esitatud asjaolud ei anna kogumis piisavat alust

kahtluseks, et hankija oleks rikkunud RHS § 3 p-des 1 ja 5 sätestatud läbipaistvuse ja

kontrollitavuse ning rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtteid.

Järelevalveteates esitatud väited puudutavad valdavalt autoritele kuuluvate õiguste olemasolu

ja ulatust, varasema projekteerimislepingu tõlgendamist, autorite nõusoleku vajalikkust ning

kavandatavate tööde võimalikku vastuolu AutÕS-iga. Nende küsimuste lahendamine ei kuulu

Rahandusministeeriumi riigihankealase järelevalve pädevusse.

Autoriõiguse rikkumise tuvastamine ei kuulu ka VAKO pädevusse (vt VAKO 07.06.2019 otsus

nr 66-19/205609, p 7), kuna RHS § 185 lg 1 kohaselt piirdub VAKO pädevus hankija tegevuse

RHS-ile vastavuse kontrollimisega. Tegemist on eraõiguslike küsimustega, mille üle tekkinud

vaidluse lõplik ja pooltele siduv lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse.

Järelevalveteatest nähtub ühtlasi, et teate esitajate taotletav tulemus ei piirdu riigihanke

alusdokumentide täpsustamisega. Sisuliselt soovitakse, et hankija ei jätkaks avatud

hankemenetlust senistel tingimustel, vaid hindaks hankelepingu sõlmimist RHS § 49 lg 1 p 2

alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses.

Rahandusministeeriumi hinnangul on selline taotlus seotud järelevalveteate esitajate huviga

mõjutada hankija menetlusliigi valikut ja hankelepingu võimalikku saajat. See ei anna

iseenesest alust käsitada pooltevahelist autoriõiguslikku vaidlust avalikes huvides läbiviidava

riigihankealase järelevalvemenetluse esemena. RHS § 49 lg 1 p 2 kohaldamine eeldab, et

hankelepingu saab tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega

seotud põhjustel sõlmida ainult ühe ettevõtjaga, puudub mõistlik alternatiiv ning konkurentsi

puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest.

Järelevalveteates esitatud asjaolud ei tõenda ka seda, et hankelepingu saab intellektuaalomandi

õiguste kaitsega seotud põhjustel sõlmida ainult ühe ettevõtjaga või et puudub mõistlik

alternatiiv RHS § 49 lg 1 p 2 tähenduses. Autorite nõusoleku võimalik vajalikkus olemasoleva

teose muutmiseks ei tähenda iseenesest, et eskiisprojekti koostamise hankeleping tuleb sõlmida

algsete autorite või nendega seotud ettevõtjaga väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluses.

Järelevalvemenetlust ei saa kasutada teate esitajate ja hankija vahelise autoriõigusliku vaidluse

lahendamiseks ega selleks, et saavutada RHS § 49 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduste täidetust

4

tuvastamata hankelepingu sõlmimine konkreetse ettevõtjaga väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluses.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 2 p-st 1 ja

lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud järelevalveteate ajendil

riigihanke viitenumbriga 314938 üle järelevalvemenetlust.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristi

Kertu Kuiv’a poole (tel: 5885 1394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]