Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Aive
Telling

Tänan selgitustaotluse vastuste eest. Kui enamusele küsimustele sain
vastused, siis täpsustaks paari teie vastust tulenevalt Märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seaduse § 2 lg 2 p2 , § 3 ja § 5 alusel seoses sotsiaalministri määruse nr
62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“

Nimelt:

Mina küsisin § 4. Sisekliima lg 2 ja lg 4 alusel:

2.2 Milliseid meetmeid peaks teenuseosutaja rakendama temperatuuri üle 27
kraadi vähendamiseks olemasoleval hoonel?

Teie vastasite:
Valima peab olukorrale sobivad meetmed, arvestades ruumi kasutaja
vajadustega ja ruumi kasutusotstarbega ning hoone eripäraga.

Täpsustan ja küsin:

Palun täpsustada/viidet õigusakti, standardit või juhendit, mille alusel
tulenevalt teenusesaaja vajadustest, ruumi kasutusotstarbest ning hoone
eripärast lähtuda?

2.4 Milline on teenuse osutamise ruumides minimaalne lubatud temperatuur (
määrusest seda ei leia)?

Teie vastasite:

Määruse nr. 62 kohaselt tuleb ruumides, kus teenusesaajad viibivad
pikemat aega, tagada siseõhu temperatuur, mis vastab nende vanusest ja
terviseseisundist tulenevatele vajadustele.

Täpsustan ja küsin:

Palun täpsustada õigusakti, standardit või juhendit, mille alusel lähtuda
teenusesaajale sobivale minimaalsele ruumi temperatuurile?

2.5 Milline on vanusest ja terviseseisundi vajadusest tulenevad
temperatuurid või nende vahemik?

Teie vastasite:
Praktikas lähtume juhtumipõhiselt, ruumi kasutaja vajadusest ja ruumi
kasutusotstarbest.

Täpsustan ja küsin:

Olles aastaid tegelenud kinnisvara valdkonnaga olen kokku puutunud
erinevate inimestega, nende erinevate ruumi siseõhu temperatuuri
vajadustega, olenevalt ruumi kasutusotstarbest ( kas on näiteks tegemist
eluruumiga, töö tegemise ruumiga ( kontori) või mingi teenuse osutamise
ruumiga jne). Seetõttu praktiliselt tean, et inimestel on temperatuuri
tunnetus väga erinev. Ruumis, kus on ühel inimesel sobilik temperatuur,
võib teisel olla külm, kolmandal palav.
Seetõttu palun täpsustada õigusakti, standardit või juhendit mille järgi
lähtutakse praktikas ja mida saab aluseks võtta ning teenusesaajale
tutvustada?

Selgitustaotluse vastus palun saata: [email protected]

Lugupidamisega

Jaanus Luhaäär

kinnisvarahaldur
kinnisvarahalduse osakond
640 4541
536 65589

E-kirjas on teavet, mida on keelatud avalikustada saatja eelneva
nõusolekuta. Luba küsimata võite avalikustada üksnes endaga seotud teavet.
Kui olete selle e-kirja saanud ekslikult, siis palun andke sellest
saatjale teada ja kustutage e-kiri e-postkastist, sh prügikastist.

This e-mail contains information that may not be disclosed without the
sender's prior consent. Failing such consent, you may disclose only
information pertaining to yourself. If you have received this e-mail in
error, please advise the sender accordingly and delete the e-mail from
your mailbox, incl. from the recycle bin.

________________________________
From: Aive Telling - SOM
Sent: Wednesday, October 21, 2026 9:01 AM
To: Jaanus Luhaäär
Subject: RE: Selgitustaotlus

Tere

Lugupeetud Jaanus Luhaäär vastame teie selgitustaotlusele sotsiaalministri
määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ kohta.
Vastused teie küsimustele:

1.1 Kas loomuliku valgustuse all on silmas peetud päikesevalguse juhtimist
ruumi ja varjatud alale ?
Praktikas lähtume standardist „Päevavalgus hoonetes“ EVS-EN
17037:2019+A1:2021/AC: EVS-EN 12464-1 ja ruumi kasutusotstarbest.
1.2 Kas kunstlikku valgustus (valgustid) võib ka küllaldase loomuliku
valgustuse saamiseks jaoks rakendada?
Kunstlik valgustus on vajalik loomuliku valgustuse täiendamiseks.
1.2 Milliseid valgustuse kohta standardeid, juhendeid või õigusakte on
silmas peetud järgida?
Lisaks määrusele nr. 62 tuleb lähtuda standardist „Päevavalgus hoonetes“
EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC: EVS-EN 12464-1 ja standardist „Valgus ja
valgustatus“ EVS-EN 12464-1:2021.
1.3 Mis valgustuse kvaliteedinäitajaid tuleb tagada (valgustihedus,
valgustuse ühtlus, valguse kvaliteet, valgus tugevus, värelus, spekter,
värvitemperatuur,UV-valgus jne)?
Valgustuse kvaliteeti hindamisel lähtume kehtivatest standarditest ja
nõuetest ning ruumi kasutusotstarbest.
1.4 Kas erinevate ruumide ja nende erinevate kasutusotstarvete tõttu on
erinevad valgustuse nõuded teenuse osutamise ruumides?
Valgustuse piisavuse hindamisel arvestatakse ruumi kasutusotstarvet, seal
tehtavaid tegevusi ning teenusesaajate vanusest ja tervislikust seisundist
tulenevaid vajadusi. Lähtuda tuleb standardist „Päevavalgus hoonetes“
EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC: EVS-EN 12464-1 ja standardist „Valgus ja
valgustatus“ EVS-EN 12464-1:2021.
1.5 Kas on erisusi projekteeritavatel ,ehitatavatel või olemasolevatel
hoonetel antud määruse mõistes?
Määruse rakendussätetest tuleb lähtuda. Otseselt olemasolevaid ruume ja
hooneid ümber ehitama ja nõuetele vastavaks viima ei pea.
1.6 Milliseid meetmeid hoone projekteerimise/ehitamise ajal peaks
rakendama, et teenuseosutaja ei peaks hiljem antud murega tegelema ja
Terviseamet riikliku või haldusjärelevalvet kaebuste põhjal alustama?
Lähtuda tuleb kehtivast seadusandlusest ja eelviidatud standarditest.
Oluline on Terviseameti kaasamine juba projekteerimise ajal.

2. Lõige 4
2.1 Kaua (ajaline mõõde- tundi või päevi) teenuse osutamise
ruumis/ruumides võib õhutemperatuur olla üle 27 kraadi enne Terviseameti
sekkumist?
Nõude kohaselt peab teenuseosutaja rakendama meetmeid temperatuuri üle 27
°C tõusmise mõju vähendamiseks, arvestades ruumi kasutaja vajadustega ja
ruumi kasutusotstarbega. Tegemist on kohustusega, mis tekib nimetatud
temperatuuripiiri ületamisel, mitte alles pärast kindla aja möödumist.
2.2 Milliseid meetmeid peaks teenuseosutaja rakendama temperatuuri üle 27
kraadi vähendamiseks olemasoleval hoonel?
Valima peab olukorrale sobivad meetmed, arvestades ruumi kasutaja
vajadustega ja ruumi kasutusotstarbega ning hoone eripäraga.
2.3 Juhul, kui suvisel perioodil öö välistingimuste õhutemperatuur ei
lange päeva välistingimuste temperatuuri suhtes oluliselt (mida on
viimaste aastate suvedel juhtunud) ja akende kaudu tuulutamine ei anna
tulemust, siis mis meetmeid tuleks rakendada, et ruumi sisetemperatuur üle
27 kraadi ei oleks sellel perioodil või on tegemist eriolukorraga ja siis
antud nõue ei kehti?
Kaaluda tuleb täiendatavate meetmete rakendamist teenuseosutaja poolt.
Teenuseosutaja saab otsustada, milliseid lahendusi kasutada, tulenevalt
hoone eripärast ja teenusesaaja vajadustest.
2.4 Milline on teenuse osutamise ruumides minimaalne lubatud temperatuur (
määrusest seda ei leia)?
Määruse nr. 62 kohaselt tuleb ruumides, kus teenusesaajad viibivad
pikemat aega, tagada siseõhu temperatuur, mis vastab nende vanusest ja
terviseseisundist tulenevatele vajadustele.
2.5 Milline on vanusest ja terviseseisundi vajadusest tulenevad
temperatuurid või nende vahemik?
Praktikas lähtume juhtumipõhiselt, ruumi kasutaja vajadusest ja ruumi
kasutusotstarbest.
2.6 Kas on erisusi projekteeritavatel, ehitatavatel või olemasolevatel
hoonetel antud määruse mõistes?
Kõik hooned, nii projekteeritavad, ehitatavad kui ka juba olemasolevad,
peavad vastama nõuetele.
2.7 Milliseid meetmeid hoone projekteerimise/ehitamise ajal peaks
rakendama, et teenuseosutaja ei peaks hiljem antud murega tegelema ja
Terviseamet riikliku või haldusjärelevalvet kaebuste põhjal alustama?
Lähtuda tuleb kehtivast seadusandlusest ja standarditest. Oluline on
Terviseameti kaasamine juba projekteerimise ajal.
3. Rahvatervishoiu seadus § 32 järgi Riikliku ja
haldusjärelevalve tegija on Terviseamet, palun selgitada:
3.1 Millised on Terviseameti õigused ja kohustused riikliku või
haldusjärelevalve käigus teenusepakkuja suhtes antud määruse osas?
Rahvatervishoiu seaduse § 32 lõige 1 kohaselt teeb Terviseamet riiklikku
ja haldusjärelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas kohaldada korrakaitseseaduse
erimeetmeid (RTHS § 33).
3.2 Milliseid karistusi/sanktsioone ja mille alusel saab Terviseamet
õiguslikult rakendada, kui teenuseosutaja antud määruse näiteks § 4 lg 1
või lg 4 ei järgi?
Rahvatervishoiu seaduse (RTHS) alusel võib Terviseamet nõuetele
mittevastavuse tuvastamisel rakendada asjakohaseid järelevalve meetmeid,
sealhulgas vajaduse korral teha ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks ja
olukorra õigusaktidega kooskõlla viimiseks. RTHS karistusmäärasid
ruuminõuete rikkumise puhul ette ei näe.
3.3 Milline on välja kujunenud praktika riikliku või haldusjärelevalve
käigus ja mis karistusi on rakendatud antud määruse näiteks § 4 lg 1 või
lg 4 osas?
Terviseameti eesmärgiks on läbi viia tulemuslikku ja tõhusat järelevalvet,
st karistus ei ole iseenesest eesmärk, vaid puuduste kõrvaldamine parimal
võimalikul ja operatiivsel viisil.

Lugupidamisega

Aive Telling
keskkonnatervishoiu poliitika juht
Sotsiaalministeerium
From: Jaanus Luhaäär
Sent: Wednesday, October 7, 2026 2:22 PM
To: Info - SOM
Subject: Selgitustaotlus

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud
Sotsiaalministeerium

Vastavalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p2 , § 3 ja § 5 alusel:

Palun selgitust Rahvatervishoiu seaduse ja Sotsiaalministri määrus nr 62
Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel
osas. Nimelt:

§ 4. Sisekliima

Lõige 1: Teenuse osutamise ruumides tagatakse küllaldane loomulik
valgustus, arvestades ruumi kasutusotstarvet.

Lõige 4 : Ruumides, kus teenusesaajad viibivad pikemat aega, tuleb tagada
siseõhu temperatuur, mis vastab nende vanusest ja terviseseisundist
tulenevatele vajadustele. Kui siseõhu temperatuur tõuseb üle 27 kraadi,
peab teenuseosutaja rakendama meetmeid selle mõju vähendamiseks.

Palun selgitada:

1. Lõige 1
1.1 Kas loomuliku valgustuse all on silmas peetud päikesevalguse juhtimist
ruumi ja varjatud alale ?
1.2 Kas kunstlikku valgustus ( valgustid) võib ka küllaldase loomuliku
valgustuse saamiseks jaoks rakendada?
1.2 Milliseid valgustuse kohta standardeid,juhendeid või õigusakte on
silmas peetud järgida?
1.3 Mis valgustuse kvaliteedinäitajaid tuleb tagada ( valgustihedus,
valgustuse ühtlus, valguse kvaliteet, valgus tugevus, värelus, spekter,
värvitemperatuur,UV-valgus jne)?
1.4 Kas erinevate ruumide ja nende erinevate kasutusotstarvete tõttu on
erinevad valgustuse nõuded teenuse osutamise ruumides?
1.5 Kas on erisusi projekteeritavatel ,ehitatavatel või olemasolevatel
hoonetel antud määruse mõistes?
1.6 Milliseid meetmeid hoone projekteerimise/ehitamise ajal peaks
rakendama, et teenuseosutaja ei peaks hiljem antud murega tegelema ja
Terviseamet riikliku või haldusjärelevalvet kaebuste põhjal alustama?

2. Lõige 4
2.1 Kaua ( ajaline mõõde- tundi või päevi) teenuse osutamise
ruumis/ruumides võib õhutemperatuur olla üle 27 kraadi enne Terviseameti
sekkumist?
2.2 Milliseid meetmeid peaks teenuseosutaja rakendama temperatuuri üle 27
kraadi vähendamiseks olemasoleval hoonel?
2.3 Juhul, kui suvisel perioodil öö välistingimuste õhutemperatuur ei
lange päeva välistingimuste temperatuuri suhtes oluliselt ( mida on
viimaste aastate suvedel juhtunud) ja akende kaudu tuulutamine ei anna
tulemust, siis mis meetmeid tuleks rakendada, et ruumi sisetemperatuur üle
27 kraadi ei oleks sellel perioodil või on tegemist eriolukorraga ja siis
antud nõue ei kehti?
2.4 Milline on teenuse osutamise ruumides minimaalne lubatud temperatuur (
määrusest seda ei leia)?
2.5 Milline on vanusest ja terviseseisundi vajadusest tulenevad
temperatuurid või nende vahemik?
2.6 Kas on erisusi projekteeritavatel ,ehitatavatel või olemasolevatel
hoonetel antud määruse mõistes?
2.7 Milliseid meetmeid hoone projekteerimise/ehitamise ajal peaks
rakendama, et teenuseosutaja ei peaks hiljem antud murega tegelema ja
Terviseamet riikliku või haldusjärelevalvet kaebuste põhjal alustama?

3. Rahvatervishoiu seadus § 32 järgi Riikliku ja haldusjärelevalve tegija
on Terviseamet, palun selgitada:
3.1 Millised on Terviseameti õigused ja kohustused riikliku või
haldusjärelevalve käigus teenusepakkuja suhtes antud määruse osas?
3.2 Milliseid karistusi/sanktsioone ja mille alusel saab Terviseamet
õiguslikult rakendada, kui teenuseosutaja antud määruse näiteks § 4 lg 1
või lg 4 ei järgi?
3.3 Milline on välja kujunenud praktika riikliku või haldusjärelevalve
käigus ja mis karistusi on rakendatud antud määruse näiteks § 4 lg 1 või
lg 4 osas?

Selgitustaotluse vastus palun saata: [email protected]

Lugupidamisega

Jaanus Luhaäär

kinnisvarahaldur
kinnisvarahalduse osakond
640 4541
536 65589

E-kirjas on teavet, mida on keelatud avalikustada saatja eelneva
nõusolekuta. Luba küsimata võite avalikustada üksnes endaga seotud teavet.
Kui olete selle e-kirja saanud ekslikult, siis palun andke sellest
saatjale teada ja kustutage e-kiri e-postkastist, sh prügikastist.

This e-mail contains information that may not be disclosed without the
sender's prior consent. Failing such consent, you may disclose only
information pertaining to yourself. If you have received this e-mail in
error, please advise the sender accordingly and delete the e-mail from
your mailbox, incl. from the recycle bin.