Erkki Keldo

Kliimaministeerium

[email protected]

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja

põllumajandusministeerium

[email protected]

Rainer Vakra

Keskkonnaamet

[email protected]

Raimo Heinam

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Meie 21.10.2026 nr 6-3/261833/2608820

Tehiskeskkonnas peetava metssea kasutamine jahikoerte treenimisel

Austatud minister

Austatud peadirektor

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) palus õiguskantsleril kontrollida, kas regionaal- ja

põllumajandusministri 19. mai 2022. a määruse nr 27 „Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje

täpsemad meetmed“ § 2 lõike 2 punkt 4 vastab volitusnormile, loomakaitseseadusele (LoKS) ja

õigusselguse põhimõttele. See säte näeb ette erandi, et sigade väljaspidamise keeldu ei kohaldata

jahikoerte treenimise eesmärgil peetavatele metssigadele.

ELL tõstatas ka laiema küsimuse elusa metssea kasutamise lubatavusest jahikoera treenimisel. Liit

juhtis tähelepanu sellele, et seaduses puudub eraldi alus tehiskeskkonnas peetava metssea

kasutamiseks jahikoerte treenimisel ning kehtestatud ei ole ka treeningu täpsemaid tingimusi.

Leian, et määruse § 2 lõike 2 punkt 4 ei ületa veterinaarseaduse (VS) § 59 lõikes 3 sätestatud

volitusnormi piire. Sigade väljaspidamise keeld on selle volitusnormi alusel kehtestatud

bioturvameede. Selle meetme kohaldamisala täpsustades võib minister kehtestada ka erandeid, kui

need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ega kahjusta loomataudi ennetamise ja tõrje eesmärki.

Praegusel juhul ei ole põhjust arvata, et jahikoerte treenimise eesmärgil tehtud erand on nende

tingimustega vastuolus.

Määruse § 2 lõike 2 punkt 4 teeb üksnes erandi sigade väljaspidamise keelust, kuid ei anna alust

peetava metssea kasutamiseks jahikoerte treenimisel ega luba tegevust, mis on LoKS § 4 järgi

keelatud. Eraldi seadusesätte puudumine ei tähenda aga, et selline tegevus oleks keelatud, kui selle

juures järgitakse teisi kehtivaid reegleid. Kui treeningut on võimalik korraldada nii, et see ei too

kaasa tagajärgi, mis on LoKS-i järgi keelatud, ei ole tingimata vaja eraldi seadusesätet, mis sellist

treeningut sõnaselgelt lubaks.

2

Õiguskantslerile antud selgituste järgi peaks jahikoerte treening olema kontrollitud ja juhendatud

tegevus, mille käigus tuleb vältida metssea ja koera füüsilist kontakti, tagada metsseale liikumis-

ja varjumisvõimalused ning katkestada treening, kui on näha, et see ohustab looma heaolu.

Treeningu lubatavust hinnatakse eelkõige LoKS-i nõuete alusel. Nende nõuete selgitamiseks on

Keskkonnaamet koostanud juhendi.

Keskkonnaameti juhend võib aidata LoKS-i nõudeid selgitada, kuid juhendiga ei saa panna

treeningu korraldajale õiguslikult siduvaid kohustusi. Samuti ei saa juhendiga lubada sellist

tegevust, mida seadus keelab. Kui selgub, et treeningu läbiviimist on vaja täpsemalt reguleerida,

tuleb seda teha õigusaktiga.

LoKS § 4 lõikega 1 on Riigikogu juba teinud põhimõttelise väärtusotsuse, et loomale ei tohi

põhjustada selles sättes nimetatud kannatusi. Kui jahikoera treeningut ei ole võimalik korraldada

neid tagajärgi vältides, ei saa täitevvõim seda tegevust määruse, juhendi või halduspraktikaga

lubatavaks muuta (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1, § 59, § 94 lg 2). Sellisel juhul saab üksnes

Riigikogu seadusega otsustada, kas treeninguga taotletav eesmärk ja sellest saadav kasu

õigustavad seaduses sätestatud keelust erandi tegemist.

Looma suhtes lubamatu tegu

1. Loomade üldist kaitset inimese tegevuse või tegevusetuse eest reguleerib LoKS (§ 1 lg 1).

Looduses vabalt elavate loomade kaitset reguleerivad ka looduskaitseseadus (LKS), jahiseadus ja

kalapüügiseadus (LoKS § 6 lg 1) ning loomade kaitset haiguste ja loomataudide eest reguleerib

VS (LoKS § 1 lg 3).

2. Praeguses asjas on keskne norm LoKS § 4 lõige 1, mis paneb igaühele kohustuse hoiduda looma

suhtes lubamatutest tegudest (vt RKKKm 14.03.2024, 1-23-6360/9, p 18). Looma suhtes lubamatu

tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ning välditavaid füüsilisi ja vaimseid

kannatusi põhjustav tegu. See võib olla näiteks looma sundimine talle üle jõu käivatele

pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine ning

loomale kannatusi põhjustav aretustegevus, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust

veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Erandid sätestab seadus.

3. Selliselt sätestab LoKS § 4 lõige 1 üldise käitumiskeelu, mis väljendab arusaama, et looma tervis

ja heaolu on kaitsmisväärsed.

Riigikogu on pidanud selle keelu rikkumist teatud juhtudel sedavõrd raskeks teoks, et on näinud

ette ka kriminaalvastutuse (karistusseadustik (KarS) § 264). Riigikohus on selgitanud, et nii

kaitstakse ühiskonnas omaks võetud eetilis-moraalset kokkulepet, et inimesel on keelatud teise,

tundeid omava ning valu tundva elusolendiga, kes on üldjuhul temaga võrreldes kaitsetumas

seisundis ning tihti temast ka sõltuvuses, teatud moel käituda. Ühtlasi kaitseb KarS § 264 ka loomi

endid (vt RKKKm 14.03.2024, 1-23-3265/13, p 16, 17).

4. LoKS § 4 lõige 1 ei tähenda siiski, et iga tegevus, millel on loomale mingi mõju, oleks keelatud.

Kui tegevus ei põhjusta loomale selles sättes nimetatud tagajärge, ei ole see LoKS § 4 lõike 1 järgi

keelatud.

5. Mõne tegevuse puhul on Riigikogu arvestanud sellega, et tegevusega võidakse looma häirida,

kuid häiringut on võimalik tegevuse korraldamise ja täpsemate nõuetega piirata või leevendada.

Selliste tegevuste puhul on loomade kaitseks kehtestatud eritingimused. Nii on eraldi reguleeritud

näiteks loomade võistluste pidamine (LoKS §-d 25 ja 26) ning loomade avalik näitamine (LoKS

§ 27).

6. Teistsugune on olukord siis, kui tegevusega kaasneb selle olemuse tõttu LoKS § 4 lõikes 1

nimetatud keelatud tagajärg, kuid Riigikogu on leidnud, et tegevusega taotletav eesmärk õigustab

3

sellest keelust erandi tegemist. Siis peab selline tegevus olema lubatud seadusega. Nii on seaduses

erandina lubatud näiteks loomkatsed (LoKS § 34 jj) ning looma lubatud hukkamine (LoKS § 10).

Jahikoera treenimine elusa metsseaga

7. Õiguskantsleri nõunik palus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt ning

Kliimaministeeriumilt selgitust, kas ja millisel õiguslikul alusel tohib tehiskeskkonnas peetavat

metssiga jahikoera treenimisel kasutada ning kuidas tagatakse, et see ei too kummalegi loomale

kaasa LoKS § 4 lõikes 1 kirjeldatud tagajärgi.

8. Ministeeriumide vastustest nähtub, et jahikoerte treenimiseks elusa metsseaga ei ole seaduses

kehtestatud eraldi materiaalõiguslikku alust ega üksikasjalikke nõudeid. Tegevust reguleerivad

eelkõige jahiuluki tehiskeskkonda toomist ja seal hoidmist käsitlev LKS § 58 ning LoKS-st

tulenevad üldised loomakaitsenõuded, eeskätt LoKS § 4.

9. LKS § 58 lõige 2⁴ näeb jahiuluki loodusest toomisel teatud juhtudel ette, et tema

tehiskeskkonnas hoidmise koht peab olema Keskkonnaametis registreeritud.

Registreerimistaotluses märgitakse muu hulgas, millist jahiulukit soovitakse tehiskeskkonnas

hoida, mis eesmärgil seda tehakse ning milline on hoidmise koht (keskkonnaministri 28.06.2013

määruse nr 31 „Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise,

läbivaatamise ja registreerimise kord“ § 1). Jahiuluki tehiskeskkonda toomine tuleb lisaks

kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (LKS § 58 lg 2³). LKS § 58 lõike 26 järgi jäetakse

jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht registreerimata siis, kui jahiuluk võib sellest kohast

loodusesse sattuda või kui selle tõttu võivad hakata levima haigused või kui see koht ei vasta

LoKS-i nõuetele.

Kliimaministeeriumi sõnul annab registreerimine õiguse pidada jahiulukit konkreetses aedikus,

kuid seda ei käsitata loana kasutada ulukit jahikoera treenimisel. Tegevuse lubatavusele seab piirid

eelkõige LoKS. Seda, kas konkreetne tegevus vastab LoKS-i nõuetele, tuleb hinnata selle tegevuse

tegeliku korralduse ja loomadele avalduva mõju põhjal.

Keskkonnaamet hindab pidamiskoha registreerimisel muu hulgas selle vastavust LoKS-i nõuetele

ning hiljem teeb tegevuse üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.

10. Nõustun Kliimaministeeriumiga selles, et eriregulatsiooni puudumisel tuleb treeningu

lubatavust hinnata ennekõike LoKS § 4 lõike 1 järgi, lähtudes tegevuse tegelikust korraldusest ja

sellest, millist mõju see loomale avaldab.

11. Õiguskantslerile kirjeldati treeningut kontrollitud ja juhendatud tegevusena, mille eesmärk ei

ole metssea ründamine, vaid jahikoerale ohutu käitumise õpetamine. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi selgituse järgi on treening mänguline, mille käigus koer õpib tundma

metssea käitumist, tajuma ohtu, hoidma sobivat distantsi ning vajaduse korral loomast eemalduma.

Koer peab suutma metssea asukoha tuvastada ja sellest märku anda, kuid metssea ja koera vahel

ei tohiks tekkida füüsilist kontakti (vt ka määruse muutmise eelnõu seletuskiri, lk 2).

12. Sellest võib järeldada, et treeninguga häiritakse metssiga. Õiguslikult vaadatakse selle häiringu

laadi ning seda, kas see viib LoKS § 4 lõikes 1 keelatud tagajärjeni. Kui treeningut on võimalik

korraldada nii, et loomale ei põhjustata selle sätte järgi keelatud tagajärgi, ei ole tegevus LoKS §

4 lõikega 1 vastuolus.1

1 Maaeluministeerium soovis juba 2023. aastal täiendada määrust sättega, mis teeks erandi sigade väljaspidamise

keelust jahikoerte treenimiseks peetavate metssigade suhtes. Siis leidis Kliimaministeerium, et selline erand oleks

LoKS §-st 4 tuleneva keeluga vastuolus (vt Kliimaministeeriumi 07.08.2023 kiri nr 1-5/23/3144-2).

4

13. Keskkonnaamet ja PTA selgitasid, et treening peaks toimuma vastutava juhendaja järelevalve

all, metsseale peaks olema tagatud võimalus liikuda ja varjuda ning vältida tuleks looma nurka

surumist, pidevat jälitamist või ründamist. Arvestada tuleks ka treeningu kestust ja sagedust,

koerte arvu, metssea pidamis- ja puhkamistingimusi ning võimalust treening kohe katkestada, kui

on näha, et loom on vigastatud, kurnatud või tugevas stressis.

14. Ka määruse muutmise eelnõu seletuskirjas on väljaspidamise keelust tehtud erandi

põhjendamisel kirjeldatud tingimusi, mis peaksid tagama treeninguaedikus peetava metssea

heaolu. Selgituste järgi peab aedikus olema looduslähedane keskkond, loomale tuleb tagada

varjumis- ja liikumisvõimalused, sobiv sööt ja joogivesi, tema tervist ja heaolu tuleb regulaarselt

kontrollida ning vajaduse korral anda veterinaarabi. Samuti on märgitud, et treeninguks tuleb

kasutada tehistingimustes sündinud metssigu, kes on koertega harjunud (vt määruse nr 27

muutmise määruse eelnõu seletuskiri, lk 2). Seletuskiri ei ole õigusakt ning sellega ei saa

kehtestada loomapidajale või treeningu korraldajale siduvaid nõudeid; ka ei reguleeri määrus

jahikoerte treeningu korraldust, vaid teeb üksnes erandi sigade väljaspidamise keelust. Siiski saab

seletuskirjast järeldada, millist treeningu korraldust määruse muutmisel silmas peeti.

15. Keskkonnaamet on koostanud treeningu korraldamiseks juhendi, milles on kirjeldatud muu

hulgas treeningu järelevalvet, loomade puhkeaega, metssea varjumisvõimalusi ning olukordi, mil

treening tuleb katkestada. Juhend aitab selgitada, kuidas amet LoKS-i nõudeid mõistab ja milliseid

asjaolusid võetakse arvesse tegevuse hindamisel. Juhend antakse isikule, kes soovib registreerida

pidamiskohta, kus jahiulukeid hoitakse jahikoerte treenimise eesmärgil.

Ebaselgeks jääb aga, kuidas toimub tegevuse eelnev kontroll, kui treeninguks kasutatakse üksnes

tehistingimustes sündinud metssigu (vt määruse muutmise eelnõu seletuskiri, lk 2). LKS § 58

sõnastusest ei selgu, kas treeningaedik tuleb registreerida ka siis, kui selles hoitakse üksnes

tehiskeskkonnas sündinud metssigu.

16. Kliimaministeerium ei pea neid küsimusi praegu siiski piisavaks, et töötada välja üksikasjalik

regulatsioon. Ministeeriumi hinnangul ei ole praegu andmeid, mis näitaksid, et kehtivatest üldistest

nõuetest ei piisa treeningul kasutatava jahiuluki heaolu tagamiseks või tõhusa järelevalve

tegemiseks. Kui selline vajadus peaks ilmnema, on ministeerium valmis kaaluma uue regulatsiooni

ja selleks vajalike volitusnormide väljatöötamist.

17. Metssigade pidamise juhendi koostamine juba iseenesest viitab sellele, et kehtivate üldiste

nõuete rakendamine nõuab sisustamist. Juhendi abil võib selgitada, kuidas saab olemasolevaid

õigusnorme kohaldada, aga sellega ei saa panna isikule kohustusi või seada treeningule siduvaid

tingimusi (PS § 3 lg 1).

Kui loomade kaitseks on vaja kehtestada selliseid nõudeid, mida ei ole võimalik tuletada

kehtivatest õigusaktidest ja mis oleksid treeningu korraldajale kohustuslikud, ei piisa juhendist.

Siis tuleb vajalikud nõuded kehtestada õigusaktiga. Ka kohus on leidnud, et kui hakkab levima uus

loomapidamisviis, mille eripäradega õigusaktides ei ole arvestatud, ning ka seaduse rakendajal

pole nõuete sisu kohta selget arusaama, võib olla vaja õigusakte täpsustada (vt TlnRnKo

22.12.2022, 3-21-2038/28, p 25).

18. Seega loomade kaitse ei saa sõltuda sellest, kas praktikas tuleb ette juhtumeid, kui treening

põhjustab loomale lubamatuid kannatusi. Kui kehtiv õigus ei anna enne tegevuse alustamist

piisavalt selget vastust, millistel tingimustel saab korraldada treeningut nii, et see ei läheks

vastuollu LoKS § 4 lõikes 1 sätestatud keeluga, tuleb vajalikud tingimused sätestada õigusaktis.

Kui ka täpsemate tingimuste kehtestamine ei võimalda treeningut korraldada nii, et loomale ei

kaasneks LoKS § 4 lõike 1 järgi keelatud tagajärge, peab Riigikogu otsustama, kas tegevusega

taotletav eesmärk ja sellest saadav kasu õigustavad LoKS § 4 lõikes 1 sätestatud keelust erandi

tegemist.

5

Erandi kooskõla volitusnormiga

19. Määruse § 2 lõike 1 punkt 1 sätestab, et sigu tuleb pidada loomakasvatushoones, mitte väljas.

Sealsamas näeb määruse § 2 lõike 2 punkt 4 ette erandi, mille järgi tohib jahikoerte treenimise

eesmärgil peetavaid metssigu pidada välitingimustes.

20. Määrus on antud VS § 59 lõike 3 alusel. Selle sätte järgi võib valdkonna eest vastutav minister

kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusaktide nõuetega eriti ohtliku loomataudi ja

esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.

21. Asjaolu, et erandi vahetu eesmärk on võimaldada jahikoerte treenimist, ei tähenda, et minister

oleks volitusnormi piire ületanud. Kui minister võib volitusnormi alusel kehtestada sigade

väljaspidamise keelu, võib ta põhimõtteliselt määrata ka selle keelu kohaldamisala ja näha ette

juhud, millal keeldu ei kohaldata. Erand peab siiski sobima tervikuna taudi ennetamise ja tõrje

eesmärgiga ega tohi muuta kehtestatud bioturvameedet sisutühjaks ega olla vastuolus EL-i

õigusega.

22. Määruse muudatuse seletuskirjas põhjendati § 2 lõike 2 punkti 4 lisamist sellega, et sigade

Aafrika katku (SAK-i) leviku piiramiseks on vaja vähendada metssigade arvukust ning koolitatud

jahikoer aitab metssigu tõhusamalt küttida (määruse muutmise eelnõu seletuskiri, lk 1).

23. Selline seos ei ole eesmärgi seisukohalt kauge. Metssigade arvukuse vähendamine on Eestis

üks SAK-i leviku piiramise meetmeid. Näiteks kehtestas Keskkonnaamet, et 2026/2027. jahiaastal

tuleb küttida 12 600 metssiga. Amet põhjendas seda vajadusega piirata SAK-i levikut ja vähendada

metssigade asustustihedust suurema levikuriskiga piirkondades2. Põllumajandus- ja Toiduamet on

koos Eesti Jahimeeste Seltsiga kutsunud jahimehi üles metssigu võimalikult aktiivselt küttima,

selgitades, et vähendades metssigade arvukust, vähendatakse ka loomade omavahelisi

kokkupuuteid ja viiruse leviku võimalusi3.

On usutav, et koolitatud jahikoer aitab metssigu tõhusamalt küttida ning võib seeläbi kaasa aidata

SAK-i leviku piiramisele. Seega on jahikoerte treenimise võimaldamine ühtlasi seotud taudi

ennetamise ja tõrjega.

24. Õiguskantsleri abstraktse normikontrolli menetlus ei ole mõeldud riigisisese õiguse ja EL-i

õiguse kooskõla kontrollimiseks üksnes EL-i õiguse alusel (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p

49). Sellest hoolimata tuleb praegu EL-i õigust siiski arvesse võtta, sest VS § 59 lõige 3 seob

ministri volituse sõnaselgelt EL-i õigusaktides sätestatud nõuetega.

SAK-i ennetamist ja tõrjet reguleerivad EL-i tasandil eelkõige määrus (EL) 2016/429 ning selle

alusel vastu võetud õigusaktid, sealhulgas komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/687 ja

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/594 (määruse § 2 lg 1). Neis pole üldist sigade

väljaspidamise keeldu sätestatud. EL-i õigus nõuab eelkõige SAK-i leviku riskile vastavate

tauditõrje- ja bioturvameetmete rakendamist. Seetõttu ei ole alust järeldada, et liikmesriigi enda

kehtestatud sigade väljaspidamise keelust erandi tegemine oleks EL-i õigusega vastuolus, kui

seejuures järgitakse kohaldatavaid EL-i bioturva- ja tauditõrjenõudeid.

25. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas, et erandi kehtestamisel hinnati jahikoerte

treeninguaedikuga kaasnevat taudiriski ning seda peeti võrreldes erandist saadava kasuga

väikeseks. Ministeerium rõhutas seejuures, et erand puudutab üksnes sigade väljaspidamise keeldu

ning muud kohaldatavad bioturvanõuded jäävad kehtima, sealhulgas tuleb neid järgida

2 Vt Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimismahud | Keskkonnaamet. 3 Vt Käes on sigade Aafrika katku kõrghetk: Eesti Jahimeeste Seltsi ja Põllumajanduse ja Toiduameti

ühispöördumine | Põllumajandus- ja Toiduamet.

6

treeninguaedikusse sisenemisel ja sealt väljumisel. Ka Keskkonnaameti juhendis ette nähtud

meetmed on suunatud sellele, et treeninguaediku kasutamine ei suurendaks ulukitaudide leviku

riski.

26. Neil põhjustel ei ole alust järeldada, et sigade väljaspidamise keelust tehtud erand oleks

vastuolus VS § 59 lõikes 3 sätestatud volitusnormi eesmärgiga või EL-i õigusest tulenevate

tauditõrjenõuetega. Samuti ei ole praeguse teabe põhjal alust arvata, et erand suurendaks SAK-i

leviku riski sellisel määral, et see kahjustaks loomataudi ennetamise ja tõrje eesmärki.

27. Täiendavalt tuleb aga hinnata, kuidas suhestub väljaspidamise keelust tehtud erand määruse §

2 lõike 1 punktis 11 sätestatud nõudega. Selle järgi tuleb sigade pidamine korraldada nii, et see

välistaks nende kokkupuutumise teiste peetavate loomadega. Seega tuleb seda nõuet järgida ka

jahikoerte treenimise eesmärgil peetavate metssigade puhul, kui määrusest ei tulene teisiti.

28. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitas õiguskantslerile, et treeningul ei tohiks

metssea ja koera vahel tekkida füüsilist kontakti. Määruse nr 27 § 2 lõike 1 punkist 11 ei nähtu aga

üheselt, kas loomade kokkupuutumise all on mõeldud ainult loomade füüsilist kokkupuudet või

ka sellist vahetut kontakti, mis toimub treeningaedikus treeningu käigus, kui koer metssea leiab,

teda jälgib ja temast märku annab.

29. Kui määruse § 2 lõike 1 punkt 11 hõlmab ka treeningu jaoks vajalikku vahetut kontakti metssea

ja koera vahel, ei piisa treeningu võimaldamiseks üksnes väljaspidamise keelust tehtud erandist.

Sellisel juhul peaks olema määruse põhjal arusaadav, kas ja millises ulatuses on lubatud kõrvale

kalduda ka § 2 lõike 1 punktist 11.

Palun andke teada, kas ja milliseid samme peate vajalikuks, et kõrvaldada jahikoerte treeningu

lubatavuse ning sellele kehtestatud tingimuste suhtes valitsev ebaselgus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Eesti Loomakaitse Liit

Mariann Salomets 693 8410

[email protected]