ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Naerata Ometi MTÜ

Teie 01.09.2026 Meie 21.10.2026 nr 2.2-9/26/3404-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse seoses maksehäire avaldamise

tingimuste ja krediidiandja poolt inimese finantsteavet puudutavate andmete säilitamisega.

Esmalt selgitame, et inspektsioon annab selgitustaotlusele vastates üksnes üldiseid selgitusi

seaduse kohaldamise kohta ega anna õiguslikku hinnangut kirjeldatud olukorrale.

Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmääruses1 (IKÜM) sätestatud

nõudeid. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemiseks olema olemas õiguslik alus, andmeid tuleb

töödelda kindlaksmääratud eesmärgil ning töödelda ainult sellises ulatuses, mis on eesmärgi

saavutamiseks vajalik (IKÜM artiklid 5 ja 6).

Esitasite Andmekaitse Inspektsioonile mitu küsimust seoses krediidiandjate õigusega töödelda ja

säilitada maksekäitumist puudutavaid andmeid ning nende andmete kasutamisega

krediidivõimelisuse hindamisel. Pöördumises olete kirjeldanud ka konkreetseid olukordi ja

andmetöötluspraktikaid. Vastame Teie küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Kas krediidiandja tohib säilitada oma sisebaasis lõpetatud lepingu makseviivituse ja inkassosse edastamise andmeid tähtajatult ja kasutada neid uute krediiditaotluste lahendamisel, arvestades IKÜM art 5 lg 1 p e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtet?

IKÜM art 5 lg 1 punkti e kohaselt võib isikuandmeid säilitada üksnes seni, kuni see on vajalik

nende töötlemise eesmärgi täitmiseks. Vastutav töötleja peab määrama andmete kustutamise või

säilitamise vajaduse perioodilise läbivaatamise tähtajad.2 Andmeid ei tohi säilitada lihtsalt igaks

juhuks ning krediidiandja peab suutma selgitada ja tõendada nende säilitamise eesmärki ja

õiguslikku alust.3

Krediidiandjal võib olla õigus või kohustus säilitada lõppenud lepinguga seotud andmeid näiteks

seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks4 või muul õiguslikul alusel. Sellisel juhul võib andmeid

säilitada üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed ja üksnes seni, kuni säilitamise

vajadus püsib. Andmete säilitamine ühel eesmärgil ei anna krediidiandjale automaatselt õigust

kasutada samu andmeid muul eesmärgil, sealhulgas uute krediidiotsuste tegemisel.

Lõppenud lepinguga seotud maksekäitumise andmete kasutamine uue krediiditaotluse hindamisel

on eraldiseisev isikuandmete töötlemine, millel peab olema IKÜM artikli 6 lõike 1 kohane õiguslik

alus. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679. 2 IKÜM põhjenduspunkt 39. 3 IKÜM art 5 lõige 2. 4 IKÜM art 6 lg 1 punkt c.

2 (4)

Krediidiasutuste ning krediidiandjate ja -vahendajate üks olulisemaid kohustusi on järgida tarbijale

krediidi andmisel võlaõigusseaduses (VÕS) ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduses (KAVS)

sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.5 Täpsemalt saab selle kohta lugeda

Finantsinspektsiooni käsiraamatust vastutustundliku krediidi väljastamise protsessi kohta.

KAVS § 47 lõike 5 kohaselt peab krediidiandja säilitama krediidi väljastamise ja teenindamisega

seotud andmeid ning dokumente kogu õigussuhte kestel ja kolm aastat pärast õigussuhte või

lepingu lõppemist, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Pikem säilitamine on lubatud muu

õigusliku aluse olemasolul. KAVS-ist ega VÕS-ist ei tulene siiski õigust säilitada lõpetatud

lepinguga seotud maksekäitumise andmeid tähtajatult ega kasutada iga varasemat makseviivitust

kõigi tulevaste krediiditaotluste lahendamisel ajaliselt piiramatult. Andmete jätkuv töötlemine

peab põhinema konkreetsel õiguslikul alusel ja vastama IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetele.

Rohkem teavet saab selle kohta AKI veebilehe rubriikidest andmetöötluse põhimõtted ja

töötlemise õiguslikud alused.

Kui krediidiandja tugineb õigustatud huvile, peab tal olema õiguspärane huvi, andmete töötlemine

peab olema selle saavutamiseks vajalik ning inimese õigused ja vabadused ei tohi krediidiandja

huvi üles kaaluda. Täpsemalt saab selle kohta lugeda AKI õigustatud huvi juhendis. Kokkuvõttes

ei tohi õigustatud huvi alusel toimuv andmetöötlus inimest ülemäära kahjustada.

Seega ei saa lõpetatud lepingu makseviivituse ja inkassosse edastamise andmete tähtajatut

säilitamist ega kasutamist kõigi tulevaste krediiditaotluste lahendamisel põhjendada üksnes

krediidiandja üldise krediidipõhimõttega. Krediidiandja peab tuginema konkreetsele õiguslikule

alusele, määrama säilitustähtaja või selle kindlaksmääramise kriteeriumid ning hindama

korrapäraselt andmete jätkuva töötlemise vajadust.

Kui andmed ei ole enam vajalikud eesmärgil, milleks neid koguti või muul viisil töödeldi, võib

inimesel olla õigus nõuda nende kustutamist IKÜM art 17 lg 1 punkti a alusel. Kui töötlemine

põhineb õigustatud huvil6, võib inimene esitada ka IKÜM art 21 lõike 1 alusel oma konkreetsest

olukorrast lähtuva vastuväite. Krediidiandja peab sellisel juhul andmete jätkuvat kasutamist uuesti

hindama ja suutma tõendada ülekaalukate õiguspäraste põhjuste olemasolu.

2. Kas maksehäirete avaldamise juhendis nimetatud piirmäär - maksehäireid võib

avalikustada maksimaalselt viis aastat pärast võla tasumist või kohustuse aegumist - annab ka

krediidiandja enda sisebaasi puhul mõõdupuu, või on need teineteisest sõltumatud? Kui

viimane, siis millisest kriteeriumist lähtudes tuleks sisebaasi säilitustähtaega hinnata?

Maksehäirete avaldamise juhendis käsitletud viieaastane piirmäär puudutab võlasuhte

rikkumisega seotud andmete edastamist või muul viisil kolmandale isikule kättesaadavaks

tegemist, sealhulgas maksehäireregistri poolt andmete avaldamist päringu tegijale.

Seetõttu ei kohaldu viieaastane piirmäär automaatselt krediidiandja sisebaasis olevate andmete

säilitamisele. Tegemist on erinevate andmetöötlustoimingutega, mille eesmärki, õiguslikku alust

ja tähtaega tuleb hinnata eraldi. Krediidiandja sisebaasi säilitustähtaja hindamisel tuleb lähtuda

esimese küsimuse vastuses selgitatud kriteeriumidest, eelkõige töötlemise eesmärgist ja

õiguslikust alusest, andmete jätkuvast vajalikkusest ning IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetest.

Maksehäireandmete avaldamise tingimusi ja kestust käsitletakse täpsemalt AKI uuendatavas

maksehäireandmete avaldamise juhendis.

5 VÕS § 4034 ja KAVS § 49. 6 IKÜM art 6 lg 1 punkt f.

3 (4)

3. Kas krediidiandja üldreegel, mille kohaselt varem inkassosse edastatud kliendile ei

pakuta enam kunagi krediiditooteid, on eranditult rakendatuna käsitatav IKÜM art 22

tähenduses automatiseeritud töötlusel põhineva üksikotsusena, ja millised on sel juhul

andmesubjekti õigused?

Krediidiandja üldreegel, mille kohaselt varem inkassosse edastatud kliendile enam krediiditooteid

ei pakuta, ei ole iseenesest IKÜM artikli 22 tähenduses automatiseeritud otsus. Määrav on see,

kuidas reeglit konkreetse krediiditaotluse lahendamisel rakendatakse.

Üksnes automatiseeritud töötlusel põhineva otsusega on tegemist siis, kui korraga on täidetud

kolm tingimust: inimese kohta tehakse otsus, otsus põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel ehk

otsuse tegemise üheski etapis ei toimu sisulist inimsekkumist, ning otsus toob kaasa õigusliku

tagajärje või mõjutab inimest muul viisil märkimisväärselt. Krediiditaotluse automaatne

tagasilükkamine võib olla sellise märkimisväärse mõjuga otsus ning seda on automatiseeritud

otsustamise näitena nimetatud ka IKÜM põhjenduspunktis 71.

Artikkel 22 ei kohaldu, kui otsuse tegemisse sekkub sisuliselt inimene, kes hindab taotleja

konkreetseid asjaolusid ning kellel on tegelik võimalus automatiseeritud tulemusest kõrvale

kalduda.

Üksnes automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse tegemine on IKÜM-i kohaselt üldjuhul

keelatud. Sellise otsuse võib teha üksnes juhul, kui see:

a) on vajalik inimese ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks (nt

krediidilepingu sõlmimiseks);

b) on lubatud Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased

kaitsemeetmed; või

c) põhineb inimese sõnaselgel nõusolekul.

Kui otsus põhineb lepingu sõlmimise või täitmise vajadusel või sõnaselgel nõusolekul, peab

krediidiandja tagama vähemalt inimese õiguse nõuda otsest isiklikku kontakti, väljendada oma

seisukohta ja otsus vaidlustada.7 Lisaks on inimesel õigus saada sisulist teavet automatiseeritud

otsuse tegemisel kasutatud loogika ning sellise töötlemise tähtsuse ja võimalike tagajärgede

kohta.8 Selgitus peab võimaldama inimesel mõista, kuidas tema andmeid töödeldi ja kuidas

tulemuseni jõuti, et ta saaks otsust tõhusalt vaidlustada.

Seega võib kirjeldatud üldreegli automaatne ja eranditu rakendamine kuuluda IKÜM artikli 22

kohaldamisalasse, kui krediiditaotlus lükatakse selle alusel tagasi ilma inimese sisulise

sekkumiseta. Kui taotleja olukorra hindamisel osaleb inimene, ei ole tegemist üksnes

automatiseeritud otsusega, kuid isikuandmete töötlemine otsuse tegemisel peab siiski vastama

IKÜM-i muudele nõuetele.

Rohkem saab selle kohta lugeda AKI veebilehe rubriigist Automatiseeritud otsused ja

profiilianalüüs | Andmekaitse Inspektsioon

4. Kas andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt õigustatud huvi hinnangu

väljastamist, kui töötlemine tugineb IKÜM art 6 lg 1 p-le f?

Kui töötlemine põhineb õigustatud huvil, peab vastutav töötleja teavitama andmesubjekti

konkreetsest taotletavast õigustatud huvist. Euroopa Kohus on rõhutanud, et töötlemist saab pidada

õigustatud huvi alusel seaduslikuks üksnes tingimusel, et andmesubjekti on sellest enne teavitatud,

7 IKÜM art 22 lõige 3. 8 IKÜM art 15 lg 1 punkt h.

4 (4)

töötlemine on selle huvi saavutamiseks rangelt vajalik ning inimese huvid, põhiõigused ja

-vabadused ei kaalu seda huvi üles.9

Vastutav töötleja peab enne töötlemise alustamist hindama ja dokumenteerima õigustatud huvi

olemasolu, töötlemise vajalikkust ning vastanduvate huvide kaalumist. IKÜM art 5 lõikest 2

tuleneva vastutuse põhimõtte kohaselt peab ta suutma tõendada töötlemise õiguspärasust.

See ei tähenda siiski, et andmesubjektile tuleb alati väljastada õigustatud huvi hinnang

tervikdokumendina. Samas ei saa vastutav töötleja piirduda üldise viitega õigustatud huvile. Antav

teave peab võimaldama inimesel mõista taotletavat huvi ja töötlemise vajalikkust ning kasutada

oma õigusi, sealhulgas esitada vastuväide.

Kui õigustatud huvi hinnang sisaldab inimese isikuandmeid, võib tal olla IKÜM artikli 15 alusel

õigus nende andmetega tutvuda ja saada neist koopia. Ka see ei tähenda tingimata õigust saada

hinnangut tervikdokumendina. Koopia saamise õigus ei tohi kahjustada teiste isikute õigusi ja

vabadusi, sealhulgas ärisaladust, ning vajaduse korral võib neid puudutava teabe kinni katta.10

Õigustatud huvi kohta saab täpsemalt lugeda AKI õigustatud huvi juhendist ja kodulehe rubriigist

Õigustatud huvi.

5. Kas inspektsioon on selles küsimuses varem seisukohti andnud, järelevalvet teostanud

või ettekirjutusi teinud? Kui jah, palume viidet.

AKI menetlusotsuste ja seisukohtadega saab tutvuda veebilehe rubriigis AKI otsused. Seal

avaldatud seisukohtades on käsitletud muu hulgas maksehäireandmete avaldamist, andmete

õigsust ja säilitamist, avaldamise kestust, õigustatud huvi hindamist ning vastuväidete

lahendamist.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jekaterina Aader

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel

9 EK, C-252/21, Meta Platforms Ireland, punkt 126. 10 IKÜM art 15 lõige 4.