Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus Vabariigi Valitsuse algatatud

platvormitöö

seaduse eelnõule 1003 SE menetlemine

Riigikogus

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse

eelnõule 1003 SE, mis on Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses (edaspidi eelnõu).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekunud arvamuste põhjal leiab Harju Maakohtus, et eelnõu

seletuskirja ja eelnõud ennast võiks täpsustada.

Eelnõu §-de 7 ja 8 ning seletuskirja põhjal jääb ebaselgeks kavandatava regulatsiooni suhe

töölepingu seaduses sätestatud töösuhte tuvastamise alustega. Seletuskiri viitab ühelt poolt

üldistele töösuhte tuvastamise põhimõtetele, kuid põhjendab teisalt eriregulatsiooni vajadust.

Ka eelnõus esitatakse töösuhte tuvastamise alused ning viidatakse samal ajal töölepingu

seadusele. Palume üheselt määratleda, kas kavandatakse kehtivast regulatsioonist erinevaid

töösuhte tuvastamise aluseid või üksnes olemasolevate põhimõtete kohaldamist platvormitööle.

Viimasel juhul tuleks dubleeriva regulatsiooni asemel eelistada selget viidet töölepingu

seadusele. Samuti vajab täpsustamist §-s 8 sätestatud eelduse ja tõendamiskoormuse vahekord:

kui vastaspoole kohustus eeldus ümber lükata tuleneb juba eelduse kehtestamisest, tuleb eraldi

tõendamiskohustuse sätestamise vajadust põhjendada.

Toetame advokatuuri ettepanekut sätestada selgelt, et platvormitöö tegija on füüsiline isik.

Alternatiivselt võiks eelnõu teha vahet nõuetel, mis kehtivad üldiselt platvormitöö tegijale st

nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele, ning sätetel, mis kehtivad vaid füüsilistele isikutele

Teie 14.10.2026 nr 1-1/15-1003/1

Meie 21.10.2026 nr 6-3/26-442-3

Pr Signe Riisalo

Riigikogu sotsiaalkomisjon

[email protected]

Sellele käsitlusele viitavad nii töölepingu regulatsioon kui ka §-s 9 sätestatud isikuandmete

töötlemise nõuded, sest juriidilisel isikul endal ei ole isikuandmeid. Kui eelnõuga soovitakse

reguleerida ka juriidiliste isikute kaudu teenuse osutamist, tuleks täpsustada, millised sätted ja

millises ulatuses neile kohalduvad.

Eelnõu § 9 lg 1 p 1 puhul vajab selgitamist, kuidas on selles sätestatud andmetöötluspiirangut

arvestades võimalik menetleda teenuse kvaliteedi kohta esitatud kaebusi. Palume täpsustada,

milliseid kaebuse lahendamiseks vajalikke andmeid võib koguda ja töödelda ning kuidas

eristada lubatud andmetöötlust sättes keelatud andmetöötlusest. Tavapäraselt saab platvormi

kasutav tarbija esitada tagasisidet teenuse osas sh selgitada näiteks teenusepakkuja

emotsionaalset seisundit, mis teenuse kasutajat häiris. Kas sellise tagasiside kogumine ja

töötlemine on sätte kohaselt lubatud, ei ole selge.

Seletuskiri ei ava piisavalt § 17 viimase lause õiguslikku tähendust: „Kui isik ei nõustu teabe

ärisaladusena käsitlemisega, tuleb talle selle ärisaladusena käsitlemist põhjendada.“ Ebaselgeks

jääb, millised tagajärjed on teabe saaja mittenõustumisel ning kas ja kuidas mõjutab

põhjendamiskohustuse täitmine või täitmata jätmine tema saladuse hoidmise kohustust ja

vastutust. Ärisaladuse omaja määratleb kaitset vajava teabe, kuid selle õiguslik kaitse sõltub

seaduses sätestatud tunnuste täitmisest. Ärisaladuse hoidmise kohustus ei saa sõltuda üksnes

sellest, kas kohustatud isik ise nõustub teabe ärisaladuseks liigitamisega. Palume sätte eesmärki

ja õiguslikke tagajärgi selgitada.

Eelnõu §-s 18 sätestatud digitaalse suhtluskanali jälgimise piirangu puhul vajab põhjendamist

selle erinevus töösuhtes kohaldatavatest reeglitest. Kui kohtupraktikas on teatud tingimustel

peetud lubatavaks tööandja õigust tööalast e-postkasti ja suhtlust jälgida, tuleks selgitada,

millised digitaalse suhtluskanali eripärad õigustavad platvormitöö puhul teistsugust lahendust.

Samuti tuleks hinnata, kas kavandatav regulatsioon annab platvormitöö tegijale võrreldes teiste

töötajatega ulatuslikuma kaitse ning millega selline erinevus on põhjendatud.

Eelnõu § 19 puhul tuleb täpsustada selle suhet töölepingu ülesütlemise regulatsiooniga.

Ebaselgeks jääb, kas säte kohaldub üksnes muu võlaõigusliku lepingu alusel tegutsevale

platvormitöö tegijale või ka töölepingu alusel töötavale isikule. Arvestades eelnõus sätestatud

töölepingu olemasolu eeldust, peab olema üheselt arusaadav, kas ja millises ulatuses näeb § 19

ette erisusi töölepingu ülesütlemise üldreeglitest.

Samuti vajab täpsustamist § 19 lg-s 5 sätestatud kaitse ulatus ja selle seos inimjärelevalve

ülesannete täitmisega. Sätte sõnastusest peab selgelt nähtuma, kas keelatud on lepingu

ülesütlemine inimjärelevalve ülesannete täitmise tõttu või nähakse ette laiem ülesütlemiskaitse.

Kaitse nende ülesannete täitmisega seotud ebasoodsa kohtlemise eest ei tohiks välistada lepingu

ülesütlemist muul õiguspärasel alusel, sealhulgas töökohustuste olulise rikkumise tõttu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

osakonnajuhataja