SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud vajadusest korrastada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) töökorraldust.
Töökorralduse korrastamise käigus moodustatakse uus struktuuriüksus seoses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse tegevuse lõpetamisega, uus struktuuriüksus seoses parema kriisiolukordadeks valmistumise korraldamise vajadusega ja uus struktuuriüksus seoses põllumajanduspoliitika ja põllumajanduskeskkonnapoliitika valdkonna konsolideerimisega. Muudatuste tulemusena lõpetatakse põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond ja põllumajanduspoliitika osakond. Konsolideeritud põhiülesannete täitmiseks moodustatakse uus põllumajanduspoliitika osakond. Osaliselt hakkab lõpetatava põllumajanduspoliitika osakonna põhiülesandeid täitma ka tulevane toiduosakond, kelle põhiülesandeid asjakohaselt täiendatakse. Põhiülesannete muutmise tõttu muudetakse ka toiduohutuse osakonna nimi toiduosakonnaks. Lisaks täpsustatakse riigivara osakonna põhiülesandeid ja muudetakse avalike suhete osakonna nimi kommunikatsiooniosakonnaks.
Valitsuskabineti 11. juuni 2026. aasta nõupidamisel otsustati liita Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus Riigi Digikeskusega, tuua liidetavast asutusest osa töökohti või kompetentse ministeeriumi valitsemisalasse ning lõpetada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse tegevus.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud ministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (5672 6760,
[email protected]) ja õigusosakonna peaspetsialist Margit Rum (5683 2276
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga muudetakse ministeeriumi riigivara osakonna ja praeguse toiduohutuse osakonna põhiülesandeid. Samuti moodustatakse digiteenuste arendamise osakond ja kriisivalmiduse osakond ning konsolideeritakse senise põllumajanduspoliitika osakonna ja põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna põhiülesanded. Konsolideeritud põhiülesannete täitmiseks moodustatakse uus põllumajanduspoliitika osakond. Eelnõuga reguleeritakse nende osakondade põhiülesanded ja nimetatakse praegune toiduohutuse osakond ümber toiduosakonnaks. Lisaks muudetakse avalike suhete osakonna nimi kommunikatsiooniosakonnaks.
Riigivara osakonna põhiülesandeid on vaja muuta ministeeriumisisese töö ümberkorraldamiseks teabe-, dokumendi- ja andmehalduse koordineerimisel, teabe avalikustamise ja kaitse korraldamisel, samuti ministeeriumi korruptsiooniennetuse korraldamisel ning asutusesisese tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumise kohta esitatud rikkumisteadete vastuvõtmisel ja menetlemisel.
Praeguse toiduohutuse osakonna põhiülesandeid on vaja muuta ministeeriumisisese töö ümberkorraldamiseks toiduvarustuskindluse ja põllumajandustoodete ühise turukorralduse valdkonnas arengusuundade kavandamisel, asjakohaste arengukavade ja riiklike abinõude väljatöötamisel ning nende rakendamise korraldamisel eesmärgiga tagada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline toiduainesektor.
Digiteenuste arendamise osakonna moodustamise eesmärk on koordineerida teabe-, dokumendi- ja andmehaldust ning korraldada teabe avalikustamist ja kaitset, samuti tugevdada ministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tellija rolli.
Kriisivalmiduse osakonna moodustamise eesmärk on korraldada kriisiolukorraks valmistumist ministeeriumi valitsemisalas.
Uue põllumajanduspoliitika osakonna moodustamise eesmärk on koondada põllumajanduspoliitika ja põllumajanduskeskkonnapoliitika kavandamise ning elluviimisega seotud ülesanded tervikuks. Selleks konsolideeritakse põllumajanduspoliitika osakonna ja põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna põhiülesanded uude põllumajanduspoliitika osakonda ning seniste osakondade tegevus lõpetatakse.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu esimeses paragrahvis on seitse punkti.
Eelnõu teises paragrahvis on reguleeritud määruse jõustumine.
Eelnõu §-s 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määrust nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 13 lõike 2 punkti 1, milles on sätestatud avalike suhete osakonna põhiülesanded. Avalike suhete osakonna nimi muudetakse kommunikatsiooniosakonnaks, sest osakond ei tegele üksnes ministeeriumi avalike suhetega, vaid kommunikatsiooniga tervikuna. Näiteks kuulub lisaks avalikele suhetele osakonna tegevuste hulka ka sisekommunikatsioon ja kommunikatsioonikanalite haldus.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 13 lõiget 2 punktiga 11, mille kohaselt moodustatakse uus struktuuriüksus nimega digiteenuste arendamise osakond ja reguleeritakse selle osakonna põhiülesanded. Kehtiva põhimääruse kohase riigivara osakonna osadest põhiülesannetest saavad moodustatava digiteenuste arendamise osakonna ülesanded. Samuti saab digiteenuste arendamise osakonna ülesandeks koordineerida teabe-, dokumendi- ja andmehaldust ning korraldada teabe avalikustamist ja kaitset; korraldada ministeeriumi korruptsiooniennetust ning võtta vastu ja menetleda asutusesisese tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumise kohta esitatud rikkumisteateid.
Kuna 1. veebruaril 2027. aastal lõpetab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus oma tegevuse, siis tuuakse kooskõlas valitsuskabineti 11. juuni 2026. aasta nõupidamisel otsustatuga selle koosseisust osa töökohti üle ministeeriumi moodustatava digiteenuste arendamise osakonna koosseisu, et tugevdada ministeeriumi tellija rolli.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 13 lõiget 2 uue punktiga 51, mille kohaselt moodustatakse uus struktuuriüksus nimega kriisivalmiduse osakond ja reguleeritakse selle osakonna põhiülesanded. 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt korraldab ministeerium kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas. Selle seaduse seletuskirjas (lk 40) on selgitatud, et Vabariigi Valitsuse seaduse: „§ 49 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; samuti otsustab minister ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused. Samuti on igal ministeeriumil oma vastutusvaldkonnas olevate valdkondade puhul poliitikakujundamise roll. Eelnõuga rõhutatakse, et kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine ning kriiside ajal ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste toetamise ülesanne on ministeeriumil.“. Neid ülesandeid hakkab täitma ka moodustatav kriisivalmiduse osakond. Osakond kavandab koostöös asjaomaste osakondadega ministeeriumi valitsemisala iga valdkonna kriisiolukorraks valmistumise poliitikat üldiselt ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala valdkondade kriisivalmidust. Selleks, et ministeeriumi valitsemisala valdkondade kriisivalmidus oleks kõigis valdkondades ühtselt ja ministeeriumi valitsemisalas terviklikult lahendatud, on otstarbekas kogu sellealane teave ja koordineeriv tegevus koondada ühte struktuuriüksusesse. Töökorralduslikult, sealhulgas infovahetuse osas, on kõige tõhusam teha koostööd sama taseme struktuuriüksustel ja nende ametnikel ja töötajatel.
Ellu viib kriisiolukorraks valmistumise poliitikat iga valdkonna tegevust korraldav osakond enda väljatöötatava õigusloome ja koostöö kaudu. Lisaks juhib ja toetab osakond ministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste kriisiülesannete (endiste riigikaitseliste ülesannete) täitmist ning korraldab kriisivalmiduse alast koostööd ministeeriumiväliste isikutega, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Samuti täidab ministeerium kriisivalmiduse osakonna kaudu või koordineerimisel järgmisi ülesandeid: ministeerium on toiduga varustamise elutähtsat teenust korraldavaks asutuseks ja määrab elutähtsa teenuse osutajad toiduga varustamise valdkondades ning püsiva kriisiülesandega isikud toiduseaduse alusel toidu jaekaubanduse valdkonnas, samuti korraldab Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel parvlaevaliinidel liinivedu teostajate püsiva kriisiülesande täitmist. Ka on ministeeriumil õigus valmistada ministrile kehtestamiseks ette riigi tegevusvarusse kuuluva toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu kogused, koguste osakaalu või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru väljaostmise ja uuendamise alused.
Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 13 lõike 2 punkt 8, mis reguleerib põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna põhiülesandeid. Osakonna põhiülesanded viiakse uue, moodustatava põllumajanduspoliitika osakonna ülesannete hulka ja põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond lõpetab tegevuse.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse põhimääruse § 13 lõike 2 punkti 10, mis reguleerib põllumajanduspoliitika osakonna põhiülesandeid. Põhiülesannete sõnastust muudetakse, kuna moodustatakse uus põllumajanduspoliitika osakond.
Kehtiva põhimääruse kohase põllumajanduspoliitika osakonna osadest põhiülesannetest saavad uue põllumajanduspoliitika osakonna ülesanded. Kehtiva põhimääruse kohane põllumajanduspoliitika osakond lõpetab tegevuse. Kehtiva põhimääruse kohase põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna põhiülesanded viiakse samuti põllumajanduspoliitika osakonda ja kehtiva põhimääruse kohane põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond lõpetab tegevuse. Osakondade ühendamise eesmärk on põllumajanduspoliitika ja põllumajanduskeskkonnapoliitika konsolideerimine. Põllumajanduspoliitika ja põllumajanduskeskkonnapoliitika kavandamise ning elluviimisega seotud ülesannete ühendamine üheks tervikuks ja täitmine ühes osakonnas tagab, et kogu asjakohane teave toidutarneahelast on ühes osakonnas ja neid poliitikaid saab senisest tõhusamalt kavandada ja ellu viia.
Euroopa Liidu põllumajandustoodete ühine turukorraldus jaotatakse uue põllumajanduspoliitika osakonna ja toiduosakonna vahel. Põllumajanduspoliitika osakonda jäävad järgmised Euroopa Liidu põllumajandustoodete ühise turukorralduse põllumajandusturgudega seotud valdkonnad: põllumajandustoodete sekkumiskokkuost, eraladustamine, sekkumised teatavates sektorites, erakorralised toetused ning tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tootmisharude vaheliste organisatsioonidega seotud tegevused ja ka põllumajandusturgude läbipaistvuse ehk turuinfo kogumise koordineerimine ja turuvaatluskeskustega seotud tegevused.
Euroopa Liidu põllumajandustoodete ühise turukorralduse põllumajandustoodetega seotud valdkonnad, toidu kvaliteedipoliitika ja põllumajandustoodete müügiedendusmeetmed ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010, ehk raadamisvabade kaupade määruse rakendamise koordineerimine põllumajanduse, toidutootmise ja sööda valdkonnas ehk põllumajandustoodete osas, viiakse toiduosakonda.
Eelnõukohase põllumajanduspoliitika osakonna ülesandeks saab kavandada ja ellu viia põllumajanduspoliitikat ja põllumajanduskeskkonnapoliitikat eesmärgiga tõsta toidu varustuskindlust läbi konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamise. Samuti kavandada ja ellu viia põllumajandusliku biotoorme säästva majandamise poliitikat, et kiirendada ringbiomajanduse arengut, suurendada kohalike bioressursside väärindamist ja neist loodavat lisandväärtust ning toetada taastuvate ressursside panust Eesti majanduse ja isevarustatuse tagamisse. Lisaks kuulub osakonna ülesannete hulka ka põllumajandusmaa kaitse ja maaparanduse poliitika kavandamine eesmärgiga kindlustada maatulundusmaa pikaajaline ja sihtotstarbeline kasutamine ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise koordineerimine
Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse põhimääruse § 13 lõike 2 punkti 12 sõnastust. Võrreldes kehtiva põhimäärusega jäetakse riigivara osakonna põhiülesannetest välja ministeeriumi korruptsiooniennetuse korraldamine, rikkumisteate vastuvõtmine ja menetlemine asutusesisese tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumise kohta, teabe- ja dokumendihalduse koordineerimine ning teabe avalikustamise ja kaitse korraldamine. Nendest ülesannetest saavad moodustatava digiteenuste arendamise osakonna ülesanded.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 13 lõike 2 punkti 17 sõnastust, mille kohaselt nimetatakse praegune toiduohutuse osakond ümber toiduosakonnaks. Samuti korraldatakse ja sõnastatakse osaliselt ümber praeguse toiduohutuse osakonna ülesanded.
Osakonna põhiülesannetele lisandub osa Euroopa Liidu põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud ülesannetest, eelkõige selle põllumajandustoodetega seotud valdkonnad: põllumajandustoodete turustusstandardid, rümpade kvaliteediklassid, teatavate põllumajandustoodete mõisted, nimetused, kaitstud nimetused, müüginimetused, päritolunimetused, geograafilisi tähised, haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus, kaubandus kolmandate riikidega. Senise põllumajanduspoliitika osakonna ülesannetest viiakse toiduosakonda ka toidu kvaliteedipoliitika kujundamine, põllumajandustoodete müügiedendusmeetmetega seotud tegevused, sh ekspordialane koostöö, toidutarneahela lepingulised suhted, sh põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise valdkond ja raadamisvabade kaupade määruse rakendamise alane koostöö ja koordineerimine põllumajanduse, toidutootmise ja sööda valdkonnas ehk põllumajandustoodete osas.
Toiduosakonna ülesandeks on edaspidi kavandada arengusuunad toidu- ja söödaohutuse, loomatervise ja -kaitse, põllumajandusloomade aretuse ning põllumajandustoodete ühise turukorralduse põllumajandustoodetega seotud valdkonnas; välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada valdkonna kriisivalmidus, ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, kestlik toidukeskkond, terve ja kaitstud loom ning aidata kaasa toidutarneahela terviklikumale toimimisele ja toidukaupade ekspordile. Muudatuse eesmärk on kujundada terviklikum toidutarneahela vaade, mis aitab kaitsta rahva tervist ja huve ning olla ministeeriumil tugevam partner kogu toidusektorile.
Eelnõu §-s 2 reguleeritakse määruse jõustumine.
Määrusena jõustumine on kavandatud 1. detsembril 2026. aastal.
Määruse § 1 punkt 2, millega kehtestatakse digiteenuste arendamise osakonna põhiülesanne, ja sellega seotud § 1 punkt 6, jõustuvad 1. veebruaril 2027. aastal, mil kooskõlas valitsuskabineti 11. juuni 2026. aasta nõupidamisel otsustatuga lõpetab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus oma tegevuse ning selle koosseisust tuuakse osad töökohad üle ministeeriumi moodustatava digiteenuste arendamise osakonna koosseisu.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga kavandatud muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõu kohaselt tehakse muudatused ministeeriumi töökorralduses. Muudatuste eesmärk on tõhustada ministeeriumi eesmärkide saavutamist, tugevdada valmisolekut muutusteks ja kriisideks ning teha seda kogu valitsemisala üleselt koordineeritult ja mõjusalt. Eesmärk on muuta ministeerium terviklikumalt juhitud ja strateegiliselt võimekamaks organisatsiooniks, mis suudab olla sektorile tugevam partner ning reageerida kiiremini muutuvatele oludele.
Määruse rakendamisega ei kaasne otsest ja olulist mõju Eesti sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ega välissuhetele. Eeldada võib mõju esinemist järgmistes valdkondades: riigiasutuste töökorraldus ning avaliku sektori kulud ja tulud.
4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Seoses Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ümberkujundamisega Riigi Digikeskuseks koondatakse ministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus- ja haldussuutlikkus ühte arenduskeskusesse. See mõjutab ministeeriumi ja tema hallatavaid asutusi, kellele osutab Riigi Digikeskus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid.
Töökorralduslik mõju seisneb selles, et ministeeriumi valitsemisala tellija roll eristatakse selgemalt tehnilisest teostusest. Ministeeriumi valitsemisala määrab jätkuvalt avalike teenuste sisu, prioriteedid, eelarvelised valikud ja arendusvajaduse. Riigi Digikeskus korraldab edaspidi kokkulepitud ulatuses arenduse tehnilise elluviimise, infosüsteemide halduse, kasutajatoe, tehnilise kvaliteedi, töökindluse ja infoturbe. Selline rollijaotus vähendab olukordi, kus sama organisatsioon täidab korraga nii teenuse sisulise omaniku kui tehnilise teostaja ülesandeid.
Eelnõuga kavandatavate ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse tegevuse lõpetamisega seotud teiste õigusaktide muudatuste tulemusena ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste vahel ülesannete ümberjaotamine tähendab muudatusi kõigi nende asutuste struktuurides, eelarvemuudatusi, muudatusi IT-teenustes ning ametnike ja töötajate ümberpaigutamist ja nende tööülesannete ülevaatamist.
Eelnõu muude muudatustega kaasneb lisaks digiteenuste arendamise osakonna moodustamisele kriisivalmiduse osakonna moodustamine, praeguse põllumajanduspoliitika osakonna, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna, riigivara osakonna ja toiduohutuse osakonna ametnike tööülesannete ülevaatamine. Muudatus mõjutab ministeeriumi ametnikke ja töötajaid ning võib nende jaoks tähendada olulist tööharjumuste muutmist.
Ümberkorraldustega võib kaasneda ka soovimatuid mõjusid. Muudatus eeldab ametnikelt ja töötajatelt senise praktika muutmist ja koostöö tõhustamist. Viimane võib esialgu kaasa tuua töökoormuse kasvu, enne kui koordinatsioonimehhanismid on piisavalt hästi sisse töötatud.
Muudatusega kohanemise vajadus võib olla suur, kui teenistujad on harjunud tegutsema kindlas struktuuris ja meeskonnas ning kui see struktuur muutub, võib tekkida tõrkeid teabevahetuses ja koostöös. Ümberpaigutatavad teenistujad vajavad aega uue keskkonnaga kohanemiseks, uute süsteemide tundmaõppimiseks ja uute meeskondade loomiseks. Sel perioodil võib tekkida tööprotsesside katkestusi ja muude ülesannete edasilükkumist.
Osakondade põhiülesannete muutmine toob kaasa ka vähemalt teatud määral asjaomaste osakondade teenistujate tööülesannete ja vastutusalade muutumise. Ministeeriumi moodustatava digiteenuste arendamise osakonna osad põhiülesanded tuuakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse koosseisust koos osade töökohtadega ministeeriumisse.
Kaudne mõju võib seisneda töökultuuri ja teenistusülesannete muutumises, töökaaslaste vahetumises, uue kompetentsi vajaduses või muus sellises. Lisaks võib muudatus tuua kaasa ka teatud teiste osakondade teenistujate töökoormuse ajutise kasvu, näiteks seoses vajadusega kehtestada uued ametijuhendid.
Määruse vastuvõtmisega kaasneb teatud mõju ministeeriumisisesele töökorraldusele, sest muudatused on otseselt seotud ministeeriumi igapäevatööga ja seisnevad peamiselt moodustatava digiteenuste arendamise osakonna, kriisivalmiduse osakonna ja uue põllumajanduspoliitika osakonna põhiülesannete täitmises ning praeguse põllumajanduspoliitika osakonna ja praeguse põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna tegevuse lõpetamises, samuti riigivara osakonna ja praeguse toiduohutuse osakonna põhiülesannete ümberkorraldamises.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatustega kohanemise aja algul võib ministeeriumi ametnikel ja töötajatel olla keeruline kohaneda uute ülesannetega, kuid arvestades sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski on tegemist ebaolulise mõjuga.
4.2. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Eelnõu määrusena rakendamine ei too mõlemas muudatuste valdkonnas (ministeeriumi struktuuri muutmine töökorralduse tõhustamiseks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reformist tingitud muudatused tellija rolli tõhustamiseks) kaasa muudatusi avaliku sektori kuludes ja tuludes kaasa ei too, puudub sääst otsestes kuludes ja puuduvad teadaolevad vahendid eelarvesse raha juurde saamiseks.
Teenistujate arv ministeeriumis kasvab esialgsete andmete kohaselt kahe töökoha võrra, mis tuuakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse koosseisust ministeeriumisse moodustatavasse digiteenuste arendamise osakonda. Need töökohad tuuakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse koosseisust ministeeriumisse üle koos olemasolevate eelarvevahenditega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse koosseisust tuuakse koos olemasolevate eelarvevahenditega ministeeriumi valitsemisalasse kokku seitse töökohta, kuid viie töökoha paigutamise osas on analüüs veel pooleli. Nende seitsme töökoha ületoomine ministeeriumi või tema valitsemisalasse on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. aasta valitsuskabineti nõupidamisel otsustatuga, mille kohaselt tellija rolli tugevdamiseks võib üle tuua kuni 10% töökohtadest. Seega on tegemist valitsemisalas olevate töökohtade ümberpaigutamisega.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Kuna määruse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse jõustumise tähtpäevaks tuleb kehtestada ministeeriumi moodustatava digiteenuste arendamise osakonna, kriisivalmiduse osakonna, põllumajanduspoliitika osakonna ja toiduosakonna põhimäärus, kehtetuks tunnistada ministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna, põllumajanduspoliitika osakonna ja toiduohutuse osakonna põhimäärus ning muuta ministeeriumi riigivara osakonna ja avalike suhete osakonna põhimäärust, samuti ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu. Need kehtestatakse ministri käskkirjaga ja viiakse vastavusse ministeeriumi põhimääruses tehtavate muudatustega. Põhimäärus ja nimetatud ministri käskkirjad peavad jõustuma ühel ja samal kuupäeval, milleks on eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt 1. detsember 2026. aastal, välja arvatud moodustatava digiteenuste arendamise osakonnaga seoses tehtavad muudatused, mis jõustuvad 1. veebruaril 2027. aastal.
Määruse rakendamisega ei kaasne otsest kulu riigieelarvest ega eeldatavat tulu. Struktuurimuudatused tehakse ministeeriumi eelarvesse kavandatud vahendite piires ja muudatuste tegemiseks ei ole vaja lisaeelarvevahendeid.
Struktuuri ja töökorralduse muutmisega kaasnevad muudatused tehakse õigusaktidega kehtestatud korras. Ministeeriumi moodustatava digiteenuste arendamise osakonda üleviidavate töötajate töölepingud võetakse üle töölepingu seaduses sätestatu kohaselt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. detsembril 2026. aastal, välja arvatud digiteenuste arendamise osakonnaga seotud muudatused, mis jõustuvad 1. veebruaril 2027. aastal.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõus ei ole ette nähtud kohustusi teistele ministeeriumidele, samuti ei puuduta eelnõu nende valitsemisala või ülesandeid. Seetõttu ei ole eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1 alusel esitatud kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu teistele ministeeriumidele. Eelnõu on digiteenuste arendamise osakonnaga seotud muudatuse osas esitatud tutvumiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reformi õiguse töörühmale.