Karmen Joller .10.2026
Sotsiaalminister



Kirjalik küsimus lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimeste hüvitiste ja abi, sealhulgas Euroopa Kohtu otsuse täitmise ning Sotsiaalkindlustusameti statistika kohta


Austatud sotsiaalminister


Oma vastuses minu kirjalikule küsimusele1 esitasite ülevaate kehtivast ohvriabisüsteemist, rahalistest piirmääradest ning Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu pakutavatest teenustest. Vastuse mahust hoolimata jäid mitmed olulised küsimused sisulise vastuseta ning paljastusid murettekitavad lüngad riiklikus andmete kogumises ja ohvrite kaitses.

Tõdesite vastuses otsesõnu: Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi ei kajastata ei taotluste rahuldamata jätmise põhjuseid ega eraldi statistikat alaealisena seksuaalvägivalda kogenud ohvrite kohta. Samuti hoidusite andmast selget hinnangut praeguse süsteemi piisavusele ning ei esitanud täpset ajakava ega võimalikku eelnõu Euroopa Kohtu 2025. aasta otsuse täitmiseks, mis nõuab mittevaralise kahju hüvitamise võimaldamist.

Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused:

1. Tunnistasite oma vastuses minu kirjalikule küsimusele, et SKA andmebaasis puuduvad andmed nii alaealisena seksuaalvägivalda kogenud isikute taotluste kui ka hüvitise määramata jätmise põhjuste kohta, mistõttu pole riigil ülevaadet sellest, miks ohvrid hüvitisest ilma jäävad. Miks pole Sotsiaalkindlustusamet kohandanud oma infosüsteeme viisil, mis võimaldaks eristada lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud ohvrite taotlusi ning fikseerida keeldumiste põhjuseid? Kas ja millal viiakse SKA andmebaasis sisse vajalikud muudatused ning kas ministeerium kavatseb teha analüüsi seniste rahuldamata jäetud taotluste kohta käsitsi, et selgitada välja ohvrite abi saamise tegelikud takistused?
2. Viitasite oma vastuses Euroopa Kohtu 2025. aasta otsusele, mille kohaselt ei või vägivallakuritegude ohvrite mittevaralist kahju (valu ja kannatusi) riiklikust hüvitissüsteemist põhimõtteliselt täielikult välistada. Samal ajal märgite, et mittevaralise kahju hüvitamise ega piirmäärade tõstmise kohta pole valitsuses otsuseid tehtud. Millal ja millise seaduseelnõuga kavatseb Sotsiaalministeerium viia Eesti ohvriabi seaduse vastavusse Euroopa Kohtu 2025. aasta otsusega, mis kohustab võimaldama mittevaralise kahju hüvitamist? Millal esitatakse vastav ohvriabi hüvitiste reformi eelnõu Riigikogule menetlemiseks?
3. Oma vastuses märgite, et kui lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimene pöördub abi saamiseks SKA poole alles täiskasvanueas, siis on SKA kaudu pakutav traumast taastumise vaimse tervise abi piiratud üldjuhul vaid ühe kuutasu alammääraga (alates 01.04.2026 summas 946 eurot). Kas ministri hinnangul on 946-eurone ülempiir piisav aastakümneid kestnud sügava lapsepõlvetrauma psühhoteraapiliseks raviks, arvestades psühhoteraapia tegelikku hinnataset ning Tervisekassa pikki järjekordi psühhiaatri vastuvõtuks? Miks kohaldatakse lapsepõlves väärkoheldud täiskasvanute psühhoteraapiale rahalist ülempiiri? Kas kaalute selle piirangu kaotamist?
4. Tõdesite oma vastuses, et kehtivad erandid (3 aastat pärast täisealiseks saamist) "ei pruugi katta olukordi, kus inimene räägib lapsepõlves kogetud vägivallast esimest korda alles aastakümneid hiljem". Kuna rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et lapsepõlve seksuaaltraumast rääkimine võtab sageli mitukümmend aastat, siis milliseid konkreetseid seadusemuudatusi kavandate, et kaotada riikliku hüvitise taotlemiselt ajalisest aegumisest tulenevad tõkked neile ohvritele, kes avalikustavad trauma alles hilises täiskasvanueas?
5. Minu küsimusele eelmises kirjalikus küsimuses, kas praegune ohvrite toetamise süsteem on ministri hinnangul piisav, jätsite Te otsese hinnangu andmata ja piirdusite kehtiva korra kirjeldamisega. Palun esitage selge ja sisuline hinnang kas praegune süsteem, mis seab rahalised ülempiirid (9590 € hüvitisele ja 946 € psühhoteraapiale) ning välistab mittevaralise kahju hüvitamise, tagab lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimestele piisava ja õiglase riikliku toe?





Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)


Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige

Karmen Joller .10.2026
Sotsiaalminister



Kirjalik küsimus lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimeste hüvitiste ja abi, sealhulgas Euroopa Kohtu otsuse täitmise ning Sotsiaalkindlustusameti statistika kohta


Austatud sotsiaalminister


Oma vastuses minu kirjalikule küsimusele1 esitasite ülevaate kehtivast ohvriabisüsteemist, rahalistest piirmääradest ning Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu pakutavatest teenustest. Vastuse mahust hoolimata jäid mitmed olulised küsimused sisulise vastuseta ning paljastusid murettekitavad lüngad riiklikus andmete kogumises ja ohvrite kaitses.

Tõdesite vastuses otsesõnu: Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi ei kajastata ei taotluste rahuldamata jätmise põhjuseid ega eraldi statistikat alaealisena seksuaalvägivalda kogenud ohvrite kohta. Samuti hoidusite andmast selget hinnangut praeguse süsteemi piisavusele ning ei esitanud täpset ajakava ega võimalikku eelnõu Euroopa Kohtu 2025. aasta otsuse täitmiseks, mis nõuab mittevaralise kahju hüvitamise võimaldamist.

Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused:

1. Tunnistasite oma vastuses minu kirjalikule küsimusele, et SKA andmebaasis puuduvad andmed nii alaealisena seksuaalvägivalda kogenud isikute taotluste kui ka hüvitise määramata jätmise põhjuste kohta, mistõttu pole riigil ülevaadet sellest, miks ohvrid hüvitisest ilma jäävad. Miks pole Sotsiaalkindlustusamet kohandanud oma infosüsteeme viisil, mis võimaldaks eristada lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud ohvrite taotlusi ning fikseerida keeldumiste põhjuseid? Kas ja millal viiakse SKA andmebaasis sisse vajalikud muudatused ning kas ministeerium kavatseb teha analüüsi seniste rahuldamata jäetud taotluste kohta käsitsi, et selgitada välja ohvrite abi saamise tegelikud takistused?
2. Viitasite oma vastuses Euroopa Kohtu 2025. aasta otsusele, mille kohaselt ei või vägivallakuritegude ohvrite mittevaralist kahju (valu ja kannatusi) riiklikust hüvitissüsteemist põhimõtteliselt täielikult välistada. Samal ajal märgite, et mittevaralise kahju hüvitamise ega piirmäärade tõstmise kohta pole valitsuses otsuseid tehtud. Millal ja millise seaduseelnõuga kavatseb Sotsiaalministeerium viia Eesti ohvriabi seaduse vastavusse Euroopa Kohtu 2025. aasta otsusega, mis kohustab võimaldama mittevaralise kahju hüvitamist? Millal esitatakse vastav ohvriabi hüvitiste reformi eelnõu Riigikogule menetlemiseks?
3. Oma vastuses märgite, et kui lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimene pöördub abi saamiseks SKA poole alles täiskasvanueas, siis on SKA kaudu pakutav traumast taastumise vaimse tervise abi piiratud üldjuhul vaid ühe kuutasu alammääraga (alates 01.04.2026 summas 946 eurot). Kas ministri hinnangul on 946-eurone ülempiir piisav aastakümneid kestnud sügava lapsepõlvetrauma psühhoteraapiliseks raviks, arvestades psühhoteraapia tegelikku hinnataset ning Tervisekassa pikki järjekordi psühhiaatri vastuvõtuks? Miks kohaldatakse lapsepõlves väärkoheldud täiskasvanute psühhoteraapiale rahalist ülempiiri? Kas kaalute selle piirangu kaotamist?
4. Tõdesite oma vastuses, et kehtivad erandid (3 aastat pärast täisealiseks saamist) "ei pruugi katta olukordi, kus inimene räägib lapsepõlves kogetud vägivallast esimest korda alles aastakümneid hiljem". Kuna rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et lapsepõlve seksuaaltraumast rääkimine võtab sageli mitukümmend aastat, siis milliseid konkreetseid seadusemuudatusi kavandate, et kaotada riikliku hüvitise taotlemiselt ajalisest aegumisest tulenevad tõkked neile ohvritele, kes avalikustavad trauma alles hilises täiskasvanueas?
5. Minu küsimusele eelmises kirjalikus küsimuses, kas praegune ohvrite toetamise süsteem on ministri hinnangul piisav, jätsite Te otsese hinnangu andmata ja piirdusite kehtiva korra kirjeldamisega. Palun esitage selge ja sisuline hinnang kas praegune süsteem, mis seab rahalised ülempiirid (9590 € hüvitisele ja 946 € psühhoteraapiale) ning välistab mittevaralise kahju hüvitamise, tagab lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimestele piisava ja õiglase riikliku toe?





Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)


Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige