Marek Reinaas

Majanduskomisjon

Meie .10.2026 nr 1-1/15-906/7

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(strateegiliste investeeringute ekspressrada)

eelnõu (906 SE)

Austatud esimees

Maaelukomisjon arutas 2026. aasta 20. oktoobri istungil eelnõu 906 SE ning otsustas teha

majanduskomisjonile ettepaneku kaaluda võimalust lisada põllumajandustootmine nende

strateegiliste valdkondade hulka, mille investeeringutele on võimalik kohaldada strateegiliste

investeeringute ekspressraja menetlust.

Eelnõu kohaselt on strateegiliselt oluline investeering tööstuses, tootmises ja nendega seotud

valdkonnas tehtav suuremahuline investeering, millel on laiem mõju Eesti majandusele.

Vabariigi Valitsusele antakse volitus kehtestada määrusega muu hulgas investeeringu vähim

kapitalimaht ja projektivaldkonnad. Eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandis on

valdkondadena nimetatud muu hulgas toidu- ja joogitööstust, kuid põllumajandustootmist

loetelus eraldi välja toodud ei ole.

Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi toetuste esialgses jaotuses on Vabariigi Valitsus

kokku leppinud, et Eesti otsustada olevatest vahenditest suunatakse 546 miljonit eurot

põllumajanduse, toidutootmise ja toidujulgeoleku tugevdamiseks. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi andmetel võimaldab see toetada muu hulgas investeeringuid

tootmisvõimekusse ja energiakindlusse. Arvestades järgmisel eelarveperioodil

põllumajandusse ja toidutootmisse suunatavate investeeringute mahtu, on oluline tagada

nende vahendite efektiivne kasutamine ning vältida olukorda, kus investeeringute elluviimine

venib ebaproportsionaalselt pikaks planeerimis- ja keskkonnalubade menetluste tõttu.

Maaelukomisjoni huvi on, et riigi poolt oleks põllumajandustootjatele loodud võimalikult

soodne raamistik investeeringute kiireks ja efektiivseks kasutusele võtmiseks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on juhtinud tähelepanu, et ka põllumajanduses

tehakse kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, mis võivad olla seotud

taastuvenergia tootmise ja ringmajandusliku tööstuse arendamisega. Siinkohal tooksime

mõned näited võimalikest investeeringutest, mida EPKK meile komisjoni 20. oktoobri

istungil presenteeris:

• 4000 loomakohaga piimafarm 40 mln eurot + biogaasijaam 15–20 mln eurot. Biogaasi

tootmisega integreeritud piimafarm panustab kohaliku biometaani ja digestaadil põhineva

2

kohaliku orgaanilise väetise tootmisesse, vähendades sellega imporditavate mineraalväetiste

vajadust;

• emisefarm ca 15 mln eurot. 2025. aasta sigade Aafrika katku puhangu tõttu hukati Eestis ligi

55 000 kodusiga. Sektori taastamine ja sealihaga isevarustatuse tõstmine vähemalt

taudipuhangueelsele tasemele nõuab uusi investeeringuid tootmisvõimsusse ja bioohutusse;

• linnukasvatuse aretusfarm ca 15 mln eurot ning haudejaam ca 7 mln eurot. Hetkel Eestis

haudejaama ei ole ning tibud imporditakse;

• vabapidamisfarm 240 000 munakanale 12–20 mln eurot. Surve üleminekuks munakanade

puurispidamiselt puurivabadele pidamisviisidele on ühiskonnas väga suur, mistõttu on tootjail

surve investeerida vabapidamisfarmide rajamisse;

• aastas 3 mln lindu tootev broilerifarm ca 15 mln eurot;

• aianduses ühe hektari katmikala rajamine ca 5 mln eurot.

Need näited osutavad, et põllumajanduses kavandatavate investeeringute mahud võivad olla

võrreldavad ekspressraja kasutamiseks kavandatud investeeringutega teistes valdkondades.

Koja hinnangul on olukorras, kus Euroopa Liidu järgmiseks eelarveperioodiks on Eesti

põllumajandusele suunatud 546 mln eurot, tõenäoline kuni 10 sellise investeeringu

elluviimine.

EPKK on seejuures teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku

kaaluda põllumajandusinvesteeringute puhul kaitsetööstuse eeskujul madalamat

kapitaliinvesteeringu lävendit, muu hulgas juhul, kui projekt on oluline toidujulgeoleku

kindlustamiseks ning fossiilsel toormel põhineva energia ja väetiste impordi vähendamiseks.

Eelnõus kavandatud ekspressraja mõte on just strateegiliselt oluliste investeeringutega seotud

menetluste koordineerimine ja kiirendamine. Näiteks võimaldab eelnõu teatud juhtudel

loobuda riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku menetlusest ning koordineerida planeeringu ja

keskkonnamõjude hindamise menetlusi; samuti nähakse ette Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ühtse kontaktpunkti roll asjaomaste menetluste

koordineerimisel. Põllumajandusliku esmatootmise lisamine strateegiliste valdkondade hulka

võimaldaks neid menetluslikke võimalusi kasutada ka suuremahuliste

põllumajandusinvesteeringute puhul ning toetaks seeläbi investeeringute kiiremat elluviimist,

põllumajanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni, riskide maandamist ning

toidujulgeolekut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

esimees

Merle Kruusimägi

631 6501 [email protected]

Marek Reinaas

Majanduskomisjon

Meie .10.2026 nr 1-1/15-906/7

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(strateegiliste investeeringute ekspressrada)

eelnõu (906 SE)

Austatud esimees

Maaelukomisjon arutas 2026. aasta 20. oktoobri istungil eelnõu 906 SE ning otsustas teha

majanduskomisjonile ettepaneku kaaluda võimalust lisada põllumajandustootmine nende

strateegiliste valdkondade hulka, mille investeeringutele on võimalik kohaldada strateegiliste

investeeringute ekspressraja menetlust.

Eelnõu kohaselt on strateegiliselt oluline investeering tööstuses, tootmises ja nendega seotud

valdkonnas tehtav suuremahuline investeering, millel on laiem mõju Eesti majandusele.

Vabariigi Valitsusele antakse volitus kehtestada määrusega muu hulgas investeeringu vähim

kapitalimaht ja projektivaldkonnad. Eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandis on

valdkondadena nimetatud muu hulgas toidu- ja joogitööstust, kuid põllumajandustootmist

loetelus eraldi välja toodud ei ole.

Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi toetuste esialgses jaotuses on Vabariigi Valitsus

kokku leppinud, et Eesti otsustada olevatest vahenditest suunatakse 546 miljonit eurot

põllumajanduse, toidutootmise ja toidujulgeoleku tugevdamiseks. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi andmetel võimaldab see toetada muu hulgas investeeringuid

tootmisvõimekusse ja energiakindlusse. Arvestades järgmisel eelarveperioodil

põllumajandusse ja toidutootmisse suunatavate investeeringute mahtu, on oluline tagada

nende vahendite efektiivne kasutamine ning vältida olukorda, kus investeeringute elluviimine

venib ebaproportsionaalselt pikaks planeerimis- ja keskkonnalubade menetluste tõttu.

Maaelukomisjoni huvi on, et riigi poolt oleks põllumajandustootjatele loodud võimalikult

soodne raamistik investeeringute kiireks ja efektiivseks kasutusele võtmiseks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on juhtinud tähelepanu, et ka põllumajanduses

tehakse kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, mis võivad olla seotud

taastuvenergia tootmise ja ringmajandusliku tööstuse arendamisega. Siinkohal tooksime

mõned näited võimalikest investeeringutest, mida EPKK meile komisjoni 20. oktoobri

istungil presenteeris:

• 4000 loomakohaga piimafarm 40 mln eurot + biogaasijaam 15–20 mln eurot. Biogaasi

tootmisega integreeritud piimafarm panustab kohaliku biometaani ja digestaadil põhineva

2

kohaliku orgaanilise väetise tootmisesse, vähendades sellega imporditavate mineraalväetiste

vajadust;

• emisefarm ca 15 mln eurot. 2025. aasta sigade Aafrika katku puhangu tõttu hukati Eestis ligi

55 000 kodusiga. Sektori taastamine ja sealihaga isevarustatuse tõstmine vähemalt

taudipuhangueelsele tasemele nõuab uusi investeeringuid tootmisvõimsusse ja bioohutusse;

• linnukasvatuse aretusfarm ca 15 mln eurot ning haudejaam ca 7 mln eurot. Hetkel Eestis

haudejaama ei ole ning tibud imporditakse;

• vabapidamisfarm 240 000 munakanale 12–20 mln eurot. Surve üleminekuks munakanade

puurispidamiselt puurivabadele pidamisviisidele on ühiskonnas väga suur, mistõttu on tootjail

surve investeerida vabapidamisfarmide rajamisse;

• aastas 3 mln lindu tootev broilerifarm ca 15 mln eurot;

• aianduses ühe hektari katmikala rajamine ca 5 mln eurot.

Need näited osutavad, et põllumajanduses kavandatavate investeeringute mahud võivad olla

võrreldavad ekspressraja kasutamiseks kavandatud investeeringutega teistes valdkondades.

Koja hinnangul on olukorras, kus Euroopa Liidu järgmiseks eelarveperioodiks on Eesti

põllumajandusele suunatud 546 mln eurot, tõenäoline kuni 10 sellise investeeringu

elluviimine.

EPKK on seejuures teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku

kaaluda põllumajandusinvesteeringute puhul kaitsetööstuse eeskujul madalamat

kapitaliinvesteeringu lävendit, muu hulgas juhul, kui projekt on oluline toidujulgeoleku

kindlustamiseks ning fossiilsel toormel põhineva energia ja väetiste impordi vähendamiseks.

Eelnõus kavandatud ekspressraja mõte on just strateegiliselt oluliste investeeringutega seotud

menetluste koordineerimine ja kiirendamine. Näiteks võimaldab eelnõu teatud juhtudel

loobuda riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku menetlusest ning koordineerida planeeringu ja

keskkonnamõjude hindamise menetlusi; samuti nähakse ette Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ühtse kontaktpunkti roll asjaomaste menetluste

koordineerimisel. Põllumajandusliku esmatootmise lisamine strateegiliste valdkondade hulka

võimaldaks neid menetluslikke võimalusi kasutada ka suuremahuliste

põllumajandusinvesteeringute puhul ning toetaks seeläbi investeeringute kiiremat elluviimist,

põllumajanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni, riskide maandamist ning

toidujulgeolekut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

esimees

Merle Kruusimägi

631 6501 [email protected]