RIIGIKOGU

Azup&inilne PrHeidyPurga

.H )i

Kultuuriminister

ARUPARIMINE 21.10.2026

Eesti ettevötjate konkurentsitingimuste ja avaliku sektori rolli kobta turul

Lugupeetud kultuuriminister Heidy Purga

Uhelt poolt on Eestis kontserdi-, kultuuri-, turismi-, spordi- ja teiste vaba aja teenuseid pakkuvatel ettevOtjatel markimisväärne maksukoormus. EttevOtja peab oma tuludest katma kaibemaksu ja toO jOumaksud fling sOltuvalt tegevusest autoritasud, artistid vol giidid, ruumid, tehnika, transport, tu runduse, turvalisuse, kindlustuse ja muud kulud. Lisaks kannab ettevOtja täielikult majandusliku riski — kul pileteid vOi teenust ci osteta, jaab kahju ettevOtjale. Kontserdikorraldajad on juhtinud Éä helepanu sellele, et sellises olukorras rnuutub Eestis Urituste korraldamine jarjest keerulisemaks. Sa mal ajal ci ole riik pidanud vajalikuks kultuuriurituste maksukoormust oluliselt vahendada.

Teiselt poolt tegutseb samadel vOi nendega osaliselt kattuvatel turgudel avalik sektor ise. Riik, ko halikud omavalitsused ja nende asutused korraldavad vOi rahastavad avaliku sektori vahenditest ta suta vOl tugevalt subsideeritud kontserte, festivale, matku ja loodusretki, spordiOritusi, perepäcvi, tootubasid, koolitusi, ekskursioone ning muud meelelahutus-ja vaba aja tegevust. Paijude selliste teenuste puhul on Eestis olemas ka täiesti toimiv erasektori turg. Naiteks vOib eraettevOtja korral dada kolmetunnise juhendatud Ioodusmatkaja ktisida selle eest 20—30 eurot inimese kohta. Sellest hinnast peab ta katma glidi tOOtasu, transpordi, varustuse, turLrnduse, kindlustuse, maksud ja muud kulud. Samal ajal korraldavad avaliku sektorl asutused, sealhulgas RMK, ka tasutajuhendatud loo dusretki. RMK puhul tuleb muidugi arvestada, et tegernist on riigitulundusasutusega fling tema te gevust ci rahastata Uksnes maksutulust.

POhimOtteline konkurentsikusimus jaab aga sarnaks: riigi kasutuses olevate vahenditega pakutakse tarbijale tasuta teenust valdkonnas, kus eraettevOtjad peavad analoogset teenust mOUma turuhin naga. Sama kilsimus tekib kontserditurul. Kohalikud ornavalitsused korraldavad tasuta kontserte ka professionaalsete ja laialt tuntud artistidega. Naiteks on Tallinna linnaosade tasuta kontserdiprog rammides esinenud ALIKA, Stefan Duo, Sam, Maui Jtirjens, Orelipoiss, NOEP, Traffic ja teised tuntud esinejad. EraOiguslik kontserdikorraldaja peab sama publiku saamiseks rentima esinemis paiga, palkama artisti, hell- ja valgustehnika, turvateenuse ja personali, tegema turundust, tasunia maksud ja muud kohustused fling scejärcl lootma, et inimesed ostavad pileti. KOrval vOib avalik scktor korraldada professionaalse artistiga kontserdi. mille sissepaäs on publikule tasuta.

Tarbijale tekib seega valik naiteks 30—40-eurose pileti ja 0-curose pileti vahel. Tasuta tiritus ci ole tegelikult tasuta. Artistile, tchnikale, korraldusele ja teistele teenusepakkujatcle tuleb ikkagi maksta. Erinevus seisneb selles, kas kulud katab vabatahtlikult pileti ostnud klient vol avalik sektor oma va henditest. Sarnane ktisimus vOib tekkida sporditirituste, festivalide, perepaevade, tOotubadc, ekskur sioonide, koolituste ja teiste teenuste puhul. Ma ci sea kabtiuse alla riigi ja kohalike omavalitsuste ulesannet toetada kultuuri, sporti, loodusharidust, laste tegevusi vOi kogukonnaelu. Paijudel

RIIG1KOO(.J Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu.ee

15165. Tauinu F. +372 631 6334

RH OH<OG U

juhtudel on avalik rahastamine vajalik ja pöhjendatud. Küsimus on selles, kus jookseb piir avaliku ulesande täitmise ja avaliku sektori vahenditega erasektorile konkurentsi pakkumise vahel. Kui ava uk sektor on korraga reeglite kehtestaja, maksude koguja, toetuste jagaja fling mOnel juhul ka samal turul pakutavate teenuste korraldaja voi rahastaja, peab olema selge, kuidas tagatakse vOrdsed kon kurentsitingimused.

Lähtudes eeltoodust palume vastata järgmistele kusimustele:

I. Kuidas peab valitsus Oiglaseks olukorda, kus eraettevOtja peab kontserdi, matka, spordiurituse vöi muu vOrreldava teenuse pakkumisel tasuma riigile maksud, katma koik ettevotluskulud ja kandma kogu aririski, samal ajal kui riik, kohalik omavalitsus vOi avaliku sektori asutus vOib pak kuda tarbijale sama voi väga sarnast teenust tasuta voi tugevalt subsideerituna?

2. Kus jookseb valitsuse hinnangul piir pOhjendatud avaliku teenuse fling avaliku sektori poolt era sektoriga konkureeriva tegevuse vahel?

3. Kas enne riigi vOi kohaliku omavalitsuse rahastatava tasuta vOi tugevalt subsideeritud kontserdi, matka, spordiurituse, koolituse, töötoa, ekskursiooni vol muu teenuse korraldamist hinnatakse, kas sama vol vOrreldav teenus on erasektori poolt turul juba olemas?

4. Kas sellistel juhtudel hinnatakse avaliku sektori tegevuse vOimalikku mOju eraettevOtjate kaibele, nOudlusele, hinnakujundusele ja konkurentsivoimele? Kuijah, siis millise metoodikajargi? Kui ci, siis miks?

5. Kas valitsus peab probleerniks olukorda, kus ettevOtja tasub avalikule sektorile makse fling peab seejärel konkureerima tasuta vOi tugevalt subsideeritud teenusega, mule pakkurnist rahastatakse avalikest vahenditest?

Lugupidamisega J’L( -

Riigikogu liikmed:

/i

4/