Eesti Reformierakonna

PIIGIKOGU

POhiseaduskomisjon

fraktsioon

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Hanno Pevkur asendusliige 12.10.2026 istungil on

RIIOIKOGU [ossi plats Ia, I, +372 631 6331 riigikogu.ee

12.10.2026

Valdo Randpere.

Onne Pillak Eesti fraktsiooni esimees

15165, TaIlinn F. +372 631 6334

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 181

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026

Algus 11.15, lõpp 12.10

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Valdo Randpere (Hanno

Pevkuri asendusliige), Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge

Komisjoni ametnikud: Helin Leichter (nõunik), Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Läänemets

Kutsutud: Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi, nõunikud

Maret Saanküll (2.-3. päevakorrapunkt) ja Elen Kraavik ning Justiits- ja Digiministeeriumi

vabakutsete talituse nõunik Marilin Reintamm (2. päevakorrapunkt); ÜRO Pagulaste

Ülemvoliniku Ameti esindajad Olga Sõtnik ja Egle Sander (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (12.10.2026-16.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 12.10.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung teisipäev, 13.10.2026 kell 14.00

1. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus)

eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja

Züleyxa Izmailova algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise

seaduse eelnõu (939 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin

Poolamets, Valdo Randpere, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg selgitas, et eelnõuga viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale

kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus esimese

lugemise 1. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 15. juuni ning

muudatusettepanekuid ei laekunud. Küsisime ka huvirühmadelt, keda oli kuus arvamusi, kuid

ka üheltki neilt arvamusi ei laekunud. Ettepaneku eelnõu täiendamiseks on esitanud aga

Justiits- ja Digiministeerium, kes soovib võimaldada notaritele juurdepääsu automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi (ABIS) andmekogule, et notarid saaksid videosilla

vahendusel turvaliselt läbi viia kaugtõestamisi. Ta andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi

(JDM) esindajale Marilin Reintammele.

Marilin Reintamm selgitas, et JDMi ettepaneku eesmärk on võimaldada notaritele

juurdepääs ABIS-ile. Ta märkis, et ka praegu saavad notarid teha tehinguid kaugtõestamise

teel, kuid isikusamasuse kontroll põhineb notari visuaalsel võrdlusel isiku ja Politsei- ja

Piirivalveameti andmekogus oleva foto vahel. Ta tõi esile juhtumi, kus notar tuvastas sellise

kontrolli käigus võimaliku pettuse ning jättis tehingu tõestamata. Muudatusettepaneku

eesmärk on muuta kaugtõestamine turvalisemaks ja võimaldada isikusamasuse automaatset

kontrollimist ABIS-e kaudu. Süsteemi kasutamine piirduks üksnes konkreetse isiku

tuvastamisega kaugtõestamise menetluses ega võimaldaks masspäringuid. Andmekogu

ABIS-t võib kasutada üksnes avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks ning notaritel on selliste

ülesannete täitjana põhjendatud vajadus süsteemile juurdepääsuks. Lisaks nähakse ette

kaugtõestamisel kasutatud fotode säilitamine kümne aasta jooksul, mis vastab tsiviilõiguslike

nõuete üldisele aegumistähtajale. Notarite juurdepääs andmekogule ABIS eeldab seaduslikku

alust, mistõttu on vajalik vastava volituse sätestamine seaduses.

Kalle Laanet küsis, millised riskid võivad kaasneda notaritele ABIS-e kasutamise õiguse

andmisega. Samuti tundis ta huvi, miks ei ole sellist võimalust varem loodud.

Marilin Reintamm sõnas, et notarid kasutasid varem isikusamasuse tuvastamiseks omaenda

süsteemi, mille arendamise ja ülalpidamise kulud pidid nad ise rahastama. Nüüd on võimalik

kasutada riigi loodud ja juba toimivat ABIS-e süsteemi, mis võimaldab isikusamasust

3

kontrollida tõhusamalt ja turvalisemalt.

Jaak Valge viitas muudatuse eesmärgile vähendada bürokraatiat. Ta küsis, kas muudatus toob

kaasa riigiametnike arvu vähenemise või milliste tegevuste arvelt bürokraatiat vähendatakse.

Marilin Reintamm selgitas, et bürokraatia vähenemine seisneb eelkõige topelttöö

vähendamises. Praegu toimub isikusamasuse kontroll mitmes etapis ning see nõuab täiendavat

nö käsitööd. Tema sõnul aitab automaatse süsteemi kasutuselevõtt muuta menetluse

tõhusamaks, kuna isikuandmete võrdlemine toimub automaatselt ega eelda samas mahus

inimese sekkumist. Muudatusettepanek ei näe ette riigiametnike arvu vähendamist.

Helir-Valdor Seeder küsis, miks ei ole notaritele varem võimaldatud riigi loodud süsteemi

kasutamist isikusamasuse tuvastamiseks ning miks kasutati selle asemel notarite enda

lahendusi. Samuti tundis ta huvi, miks annab eelnõu notaritele ABIS-e kasutamiseks üksnes

võimaluse, mitte kohustuse. Kaugtõestamisel võiks isikusamasuse kontrollimine ABIS-e

kaudu olla reeglina sätestatud, kuna see muudaks menetluse turvalisemaks, õiguskindlamaks

ja vähendaks võimalikke vaidlusi.

Elen Kraavik selgitas, et ABIS ei olnud varem notaritele kasutamiseks valmis. Süsteem loodi

esmalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vajaduste katmiseks, et asendada senine vananenud

sõrmejäljeregister. Seejärel rakendati ABIS Politsei- ja Piirivalveameti menetlustes, eelkõige

isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel ning rändevaldkonna menetlustes. ABIS-e

loomisel kavandati süsteemi kasutusvõimaluste järkjärguline laiendamine ka teistele avaliku

sektori osapooltele. Tema sõnul on süsteem nüüdseks saavutanud piisava küpsuse, et

võimaldada selle kasutamist ka notaritel. Selleni jõudmine võttis ligikaudu viis aastat.

Marilin Reintamm selgitas, et eelnõus kasutatakse sõna „võib“, kuna notar ei pea igal juhul

isikusamasust ABIS-e kaudu tuvastama. Notar võib inimest ka isiklikult tunda ning sellisel

juhul ei ole täiendav tuvastamine vajalik. Seetõttu nähakse eelnõuga ette võimalus kasutada

ABIS-e süsteemi, mitte kohustus seda kõigil kaugtõestamise juhtudel rakendada.

Ando Kiviberg märkis, et notaritel on ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik jätta isikut

tõendav dokument nõudmata, kui isik on notarile isiklikult tuttav. Sama põhimõte kehtib ka

kaugtõestamise puhul ning on seadusega lubatud.

Evelin Poolamets küsis, kuivõrd kindel saab olla ABIS-e süsteemi turvalisuses olukorras, kus

tehnoloogia ja tehisintellekti võimalused arenevad kiiresti. Ta tundis huvi, kas süsteemi puhul

on arvestatud riskiga, et isikusamasuse tuvastamisel võidakse kasutada süvavõltsinguid.

Elen Kraavik vastas, et ABIS-e tehnoloogiat uuendatakse pidevalt, et pidada sammu

tehnoloogia arenguga. Käimas on ABIS 2.0 arendus, mille eesmärk on tõhustada näo- ja

sõrmebiomeetrial põhinevat isikusamasuse tuvastamist ning suurendada süsteemi

vastupanuvõimet võimalikele võltsingutele ja kuritarvitustele. Uuendatud süsteem on kavas

kasutusele võtta 2027. aasta lõpus.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku asuda komisjoni poolt esitatavate muudatusettepanekute

läbivaatamise ja hääletamise juurde. Ta tutvustas esimest muudatusettepanekut, mille kohaselt

täpsustatakse isikut tõendavate dokumentide seadusesse lisatavat § 346 lõiget 1 ning lisatakse

4

sättesse sõna “e-resident”. E-residendi viide on algsest sõnastusest ekslikult välja jäänud,

kuigi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted kehtivad

samamoodi nii taotlejatele kui e-residentidele. Kaardi- ja kontaktivabale lahendusele

üleminekul on vajalik rakendada täiendavaid meetmeid eID-vahendi väärkasutuse

ennetamiseks ja riskide maandamiseks. Muudatus võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil

vajaduse korral viia e-residendi eID-vahendi kehtivusajal läbi täiendava biomeetrilise

isikusamasuse kontrolli.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 1 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 1:

1. Asendada eelnõu § 1 punktiga 44 lisatavas § 346 lõikes 1 sõna „tema“ sõnadega

„taotleja või e-residendi“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas teist muudatusettepanekut. Ta märkis, et tegemist on sõnastusliku

täpsustusega, mille eesmärk on üheselt arusaadavalt sätestada e-residendi kohustus teavitada

Politsei- ja Piirivalveametit e-identimisvahendi kasutamise õiguse aluseks oleva välisriigi

biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest. Andmete muudatused puudutavad

näiteks nime muutumist või reisidokumendi aegumist. Sellisel juhul peab e-resident esitama

andmed uue reisidokumendi kohta ning uus reisidokument asendab senise reisidokumendi.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 2 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 2:

2. Muuta eelnõu § 1 punktiga 44 lisatava § 349 lõike 2 teine lause ja sõnastada see

järgmiselt:

“Kui e-resident esitab Politsei- ja Piirivalveametile uue välisriigi biomeetrilise reisidokumendi

andmed, asendab see senist dokumenti.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek puudutab

eelnevalt tutvustatud notaritele juurdepääsu võimaldamist automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemile (ABIS), et kasutada seda isikusamasuse tuvastamisel

kaugtõestamise menetlustes.

Evelin Poolamets tegi ettepaneku muuta muudatusettepaneku sõnastust nii, et ABIS-e

süsteemi kasutamine oleks notaritele kaugtõestamise korral kohustuslik. Ta leidis, et sõna

„võib“ tuleks asendada sõnaga „peab“.

5

Ando Kiviberg pani hääletusele Evelin Poolametsa ettepaneku asendada sõna „võib“ sõnaga

„peab“ (poolt 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; vastu 5:

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; erapooletuid 0).

Ettepanek ei leidnud toetust.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 3 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 3:

3. Teha eelnõus järgmised muudatused:

3.1. Täiendada eelnõu uue §-ga 5 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

„§ 5. Notariaadiseaduse § 16 täiendamine

Notariaadiseaduse § 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kaugtõestamise teel notari ametitoimingus osaleva isiku fotot ning tema isiku

tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke andmeid säilitatakse kümme

aastat.“.“;

3.2. Täiendada eelnõu uue §-ga 10 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni) järgmises

sõnastuses:

„§ 10. Tõestamisseaduse § 10 täiendamine

Tõestamisseaduse § 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaugtõestamise korral võib notar isikusamasuse kontrollimiseks teha tehingus osalejast

foto ja võrrelda seda isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogusse kantud foto või näokujutisega.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 kohasele isikusamasuse kontrollimisele kohaldatakse isikut

tõendavate dokumentide seaduse § 155 lõigetes 1-3 ja 7 sätestatut.“.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljandat muudatusettepanekut ning märkis, et tegemist on tehnilise

muudatusega, mis tuleneb Riigikogu menetluses oleva konsulaarseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõuga 896 SE tehtavatest riigilõivuseaduse muudatustest.

Väliskomisjoni menetletava eelnõuga nähakse välisesinduses dokumenti kantud sertifikaatide

uute turvakoodide väljastamise eest senise 20-eurose riigilõivu asemel ette 35-eurone

riigilõiv. Lisaks nähakse ette 70-eurone riigilõiv juhul, kui taotleja elukoht ei ole

rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis. Kuna käesoleva eelnõu muudatuste

kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud

sertifikaatide uusi turvakoode, tuleb vastavalt kohandada ka eelnõus sisalduvat riigilõivu

käsitlevat sätet.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 4 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 4:

4. Muuta eelnõu § 8 (uue numeratsiooni järgi § 9) punkti 3 ja sõnastada see

järgmiselt:

„3) paragrahvi 2721 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja välisesinduses 35 eurot“ ning

paragrahvist jäetakse välja teine lause.“.

6

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg sõnas, et eelnõu on läbinud ka keeletoimetusening tegi ettepaneku teha

menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle

Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin

Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg märkis, eteelnõu peamine eesmärk on võimaldada Eestis sündinud

kodakondsuseta lapsel saada Eesti kodakondsus juhul, kui vähemalt üks tema kodakondsuseta

vanematest on lapse sünni ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ning teine

kodakondsuseta vanem viibib Eestis elamisloa alusel. Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus

esimese lugemise 15. septembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29.

septembriks, ettepanekuid ei laekunud. Ainsa kaasatud huvirühmana esitas eelnõu kohta

arvamuse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (ÜRO Pagulasamet). A. Kiviberg selgitas, et

tänasel istungil kuulatakse ära nii ameti seisukohad ja soovitused kui ka Siseministeeriumi

arvamus soovituste kohta. Tänasel istungil eelnõu suhtes menetlusotsuseid ei tehta. Ta andis

sõna ÜRO Pagulasameti esindajatele.

Olga Sõtnik selgitas sissejuhatuseks, et ÜRO Pagulasameti tegevus kodakondsusetuse

valdkonnas võib esmapilgul tunduda ebatavaline, kuid ÜRO Peaassamblee on andnud ametile

mandaadi jälgida riikide tegevust kodakondsusetuse küsimustes ning anda selles valdkonnas

soovitusi. Kuigi Eesti ei ole ühinenud kodakondsusetust käsitlevate konventsioonidega, on

ÜRO Pagulasametil siiski õigus esitada Eesti riigile selles küsimuses soovitusi.

Egle Sander selgitas, et ÜRO Pagulasamet toetab Eesti eesmärki vähendada ja ennetada laste

kodakondsusetust ning peab eelnõu selles suunas oluliseks sammuks. ÜRO Pagulasameti

seisukohtade koostamise ajal oli Eestis 44 alla 18-aastast määratlemata kodakondsusega last

ning eelnõu eesmärk on lahendada neist seitsme olukord. Tema sõnul on ÜRO Pagulasameti

ettepanekute eesmärk tagada, et laste kodakondsuse küsimus saaks lahendatud võimalikult

terviklikult ning aidata samal ajal kaasa püsivate lahenduste leidmisele Eestis elavatele

määratlemata kodakondsusega inimestele. Ta tõi kokkuvõtvalt välja kolm soovitust. Esimese

soovitusena märkis ta, et ükski Eestis sündinud laps ei peaks jääma kodakondsuseta. ÜRO

Pagulasamet soovitab anda Eesti kodakondsuse kõigile Eestis sündinud lastele, kes muul

7

juhul jääksid kodakondsuseta, sõltumata nende vanemate õiguslikust staatusest või Eestis

elamise kestusest. Tegemist ei ole ettepanekuga kehtestada üldine sünnikohapõhine

kodakondsus, vaid tagada kodakondsus üksnes neile lastele, kellel muul viisil kodakondsust ei

tekiks. Praegune eelnõu seob lapse kodakondsuse saamise vanemate kodakondsusetuse ja

Eestis elamise kestusega, mis võib mõnel juhul siiski jätta lapse kodakondsuseta. Teise

soovitusena käsitles ta kodakondsusest loobumist. ÜRO Pagulasameti hinnangul ei tohiks

lapse kodakondsusest loobumise tagajärjeks olla kodakondsusetus. Tema sõnul võiks

loobumine olla lubatud üksnes juhul, kui on selgelt tuvastatud, et lapsel on olemas või tekib

mõne teise riigi kodakondsus. Kehtiv seadus võimaldab kodakondsusest loobumisest

keelduda, kui selle tagajärjeks võib olla kodakondsusetus, kuid ÜRO Pagulasamet peab

vajalikuks tugevamaid tagatisi, et ükski laps ei jääks sellise otsuse tulemusena

kodakondsuseta. Kolmanda soovitusena tõi ta esile vajaduse tegeleda Eestis juba elavate

määratlemata kodakondsusega inimestega. Eestis on neil isikutel tagatud ligipääs

dokumentidele, õiguslikule staatusele, tööturule, tervishoiule, sotsiaalsüsteemile ja haridusele,

kuid samas võiks riik senisest enam toetada nende naturalisatsiooni ning teavitada inimesi

Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest. Ta viitas Integratsiooni Sihtasutuse uuringule,

mille kohaselt soovib ligikaudu 80 protsenti määratlemata kodakondsusega inimestest

omandada Eesti kodakondsuse. Tema hinnangul aitaks sellele sihtrühmale suurema

tähelepanu pööramine kaasa kodakondsusetuse järkjärgulisele vähenemisele Eestis.

Kokkuvõttes märkis ta, et ÜRO Pagulasamet tervitab Eesti algatust vähendada

kodakondsusetust ning soovitab tagada, et ükski Eestis sündinud laps ei jääks

kodakondsuseta, lapse kodakondsusest loobumine ei tooks kaasa kodakondsusetust ning

määratlemata kodakondsusega inimeste naturalisatsiooni toetataks senisest aktiivsemalt.

Evelin Poolamets küsis, kas eelnõu eesmärk on soodustada immigratsiooni Eestisse.

Alaealine laps vajab vanemaid ning lapsele kodakondsuse andmine võib tema hinnangul

kaasa tuua vajaduse võimaldada ka vanemate Eestisse jäämist või pererännet. Ta tundis huvi,

kas eelnõu üheks eesmärgiks on suurendada immigratsiooni Eestisse.

Egle Sander vastas, et tegemist on olulise küsimusega. Mõnes riigis, näiteks Ameerika

Ühendriikides, on teada juhtumeid, kus inimesed reisivad riiki eesmärgiga saada lapsele

sealne kodakondsus. Tema sõnul ei näe ÜRO Pagulasamet Eestis selliseid rändetrende.

Kodakondsuse andmine ei toimuks automaatselt üksnes lapse Eestis sündimise tõttu. Tema

sõnul peab pädev asutus hindama, kas lapsel on võimalik omandada mõne teise riigi

kodakondsus. Ta tõi näitena olukorra, kus lapse vanemad on mõne välisriigi kodanikud, kelle

kodakondsust on võimalik lapsele edasi anda. Sellisel juhul ei oleks lapsele Eesti

kodakondsuse andmiseks alust. Ettepaneku eesmärk on lahendada nende laste olukord, kes

muul viisil jääksid kodakondsuseta.

Evelin Poolamets küsis, kuidas lahendatakse olukord juhul, kui laps on Eesti kodanik, kuid

tema vanemate elamisload lõpevad.

Egle Sander vastas, et kavandatav seadusemuudatus puudutab väga piiratud hulka lapsi.

ÜRO Pagulasameti seisukohtade koostamise ajal oli Eestis 44 määratlemata kodakondsusega

last ning ettepanekute eesmärk on vähendada nende laste arvu. Tema sõnul ei ole soovituste

eesmärk luua uusi rändekanaleid ega soodustada ebaseaduslikku rännet, vaid lahendada nende

laste olukord, kes muidu jääksid kodakondsuseta.

8

Jaak Valge küsis, milliseid õiguslikke ja sotsiaalseid eeliseid annab lapsele sünnist saati Eesti

kodakondsuse omamine võrreldes olukorraga, kus tal kodakondsust ei ole. Ta tundis huvi, kas

kavandatav muudatus omab sisulist mõju või on tegemist peamiselt formaalse muudatusega.

Samuti küsis ta, millele tugineb seisukoht, et naturalisatsiooni hõlbustamine aitaks kaasa

lõimumisele. Tema hinnangul ei näita lõimumisuuringud ega -monitooringud selget seost

kodakondsuse omamise ja parema lõimumise vahel ning viimaste uuringute kohaselt ei ole

kodakondsus olnud lõimumise seisukohalt määrav näitaja.

Egle Sander vastas, et integratsioonimonitooringud on tõepoolest näidanud, et kodakondsuse

olemasolu ei ole ainus ega määrav lõimumise näitaja ning erinevate inimrühmade

lõimumistase võib olla väga erinev. Samas rõhutas ta, et laste puhul on kodakondsusel eriline

tähendus. Eesti on ühinenud lapse õiguste konventsiooniga, mille kohaselt on kodakondsus

lapse põhiõigus. Eesti kontekstis ei ole küsimus niivõrd põhiõiguste puudumises, kuna

määratlemata kodakondsusega inimestele on tagatud ulatuslikud õigused ja teenused. See-eest

annab kodakondsus lapsele siiski tugevama kuuluvustunde ning kinnitab tema seotust Eesti

riigiga. Kodakondsuse olemasolu aitab lapsel tunnetada end ühiskonna täisväärtusliku

liikmena ning toetab tema samastumist Eesti ühiskonnaga.

Olga Sõtnik täiendas, et kuigi lõimumismonitooringud näitavad erinevate inimrühmade puhul

erinevaid tulemusi, on tema hinnangul siiski näha seos kodakondsuse omamise ja lõimumise

vahel. Ta märkis, et on varasemalt töötanud lõimumismonitooringutega ning nende põhjal

võib täheldada korrelatsiooni kodakondsuse olemasolu ja lojaalsuse vahel Eesti riigile. Tema

sõnul on muukeelsete inimeste seas Eesti kodakondsust omavate isikute lõimumistase

üldjuhul kõrgem kui Venemaa kodanikel või määratlemata kodakondsusega inimestel.

Pipi-Liis Siemann märkis, et nii eelnõu kui ka ÜRO Pagulasameti ettepanekute eesmärk on

kaitsta laste õigusi. Ta tõi esile, et eelnõus on kodakondsuse saamine seotud püsiva sidemega

Eesti riigiga, mida väljendab muu hulgas vanematele seatud viieaastase Eestis elamise nõue.

Ta küsis, kas teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus inimesed reisivad Eestisse eesmärgiga

saada lapsele Eesti kodakondsus, sarnaselt näiteks Ameerika Ühendriikides esinenud

juhtumitele. Samuti tundis ta huvi, kas mõnes riigis võib kodakondsusest loobumine olla

niivõrd lihtne, et see võiks soodustada selliste olukordade tekkimist tulevikus. Lisaks palus ta

täpsustada ÜRO Pagulasameti teist soovitust, mis käsitleb lapse kodakondsusest loobumist.

Tema hinnangul näeb ka eelnõu praegune sõnastus ette, et kodakondsusest loobumine on

võimalik üksnes juhul, kui lapsel on olemas või tekib teine kodakondsus. Ta küsis, milles

seisneb ÜRO Pagulasameti ettepaneku sisuline erinevus võrreldes eelnõu kehtiva sõnastusega.

Egle Sander vastas, et ÜRO Pagulasameti hinnangul seisneb peamine erinevus sõnastuses,

mis jätab pädevale asutusele kaalutlusõiguse. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib kodakondsusest

loobumisest keelduda, kui selle tagajärjeks oleks kodakondsusetus, kuid ÜRO Pagulasamet

peab oluliseks tugevamat tagatist, mis välistaks lapse kodakondsusetuks jäämise. Tema sõnul

peaks seadus selles küsimuses olema võimalikult üheselt mõistetav. Vastates küsimusele

võimalike kuritarvituste kohta, märkis ta, et paljud riigid on ühinenud kodakondsusetust

käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega ning üldjuhul ei võimaldata inimestel loobuda

kodakondsusest viisil, mis jätaks nad või nende lapsed kodakondsuseta. Ta avaldas

veendumust, et pädevad asutused hindavad iga juhtumi asjaolusid ning kontrollivad, kas

lapsel on võimalik omandada mõne teise riigi kodakondsus. Kui ilmneksid katsed süsteemi

kuritarvitada, on võimalik neid asjaolusid menetluses arvesse võtta.

9

Jaak Valge viitas varasemalt käsitletud lõimumismonitooringutele ning märkis, et tema

hinnangul ei ole viimased uuringud näidanud kodakondsuse otsest mõju lõimumisele. Ta

pöördus tagasi eelkõneleja väite juurde, et kodakondsus võib suurendada lapse turvatunnet

ning juhtis tähelepanu asjaolule, et määratlemata kodakondsusega isikud on sageli pidanud

oma staatuse eeliseks laiemat viisavaba reisimise võimalust. Ta küsis, kas lapsele Eesti

kodakondsuse andmine ja sellega kaasnev määratlemata kodakondsuse staatuse kadumine

võib mõnel juhul hoopis vähendada tema võimalusi ning seeläbi talle kahju tekitada.

Egle Sander vastas, et tema hinnangul ei ole määratlemata kodakondsuse säilitamisel

reisimisega seotud eelised enam sama olulised kui varem. Ta tõi esile, et

naturalisatsiooniprotsess võib inimestele tunduda keeruline ning takistuseks võib olla näiteks

hirm eksamite ja nende ebaõnnestumise ees. Osa inimesi ei pruugi näha Eesti kodakondsuse

taotlemiseks piisavat vajadust, kuna neil on ka määratlemata kodakondsusega võimalik Eestis

töötada, saada arstiabi ja omada elukohta.

Evelin Poolamets küsis, kas eelnõu rakendamisega kaasnevaid PPA täiendavaid kulusid on

hinnatud. Ta tundis huvi, kui suured kulud tekivad olukorras, kus vanemad soovivad lapse

Eesti kodakondsusest loobuda ning PPA peab kontrollima lapse teise kodakondsuse

olemasolu või selle saamise võimalust. Samuti palus ta selgitada menetluse käiku juhul, kui

laps saab sünniga automaatselt Eesti kodakondsuse, kuid vanemad soovivad sellest hiljem

loobuda.

Olga Sõtnik vastas, et eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude hindamise küsimusele saab

täpsemalt vastata eelnõu algataja ning ÜRO Pagulasamet selliseid arvutusi ei tee. Menetluse

kohta selgitas ta, et pärast lapse sünni registreerimist kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet, kas

lapse vanemad vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Kui nõuded on täidetud, saab laps

Eesti kodakondsuse automaatselt naturalisatsiooni korras. Tegemist ei ole sünnijärgse

kodakondsusega.

Ando Kiviberg andis seejärel sõna Siseministeeriumi esindajatele.

Janek Mägi selgitas, et Siseministeerium ei toeta ÜRO Pagulasameti esitatud ettepanekuid.

Ta märkis, et laste huvide kaitse on oluline, kuid Eesti kodakondsuse saamise eelduseks peab

olema isiku side Eestiga. Siseministeerium ei toeta ettepanekut anda Eesti kodakondsus

kõigile Eestis sündinud lastele, kes muidu jääksid kodakondsuseta. Tema sõnul peab isik ise

tõendama, et lapsel puudub võimalus saada mõne teise riigi kodakondsust. Seda kohustust ei

peaks panema PPA-le. Eesti kodakondsuse andmine lapsele mõjutab ka tema vanemate Eestis

viibimise võimalusi, sest arvestada tuleb Eesti kodanikust lapse õiguste ja huvidega.

Siseministeerium ei pea vajalikuks muuta ka lapse kodakondsusest loobumist käsitlevat sätet.

Tema sõnul saab lapse Eesti kodakondsusest loobuda üksnes juhul, kui lapsel on olemas teine

kodakondsus. Sama põhimõte kehtib üldiselt Eesti kodakondsusest loobumisel. Kolmanda

ettepaneku kohta märkis ta, et Siseministeerium toetab praktilisi lahendusi, mis aitavad

soovijatel Eesti kodakondsust saada. Samas peab inimene kodakondsuse saamiseks ise

vajalikud tingimused täitma. Ta tõi peamise takistusena esile keelenõude ning märkis, et riik

võimaldab kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele õpet. Eelnõu rakendamisega kaasnev

täiendav menetluskulu PPA-le on aga väike. Kui hiljem selgub, et lapse vanemal on mõne

teise riigi kodakondsus, peab vanem seda ise tõendama. Sellised menetlused puudutavad

10

praegu väga väikest arvu lapsi.

Helir-Valdor Seeder küsis, kuidas käsitletakse Eestis isikuid, kes on rahvusvaheliselt

tunnustamata riikide või territooriumide kodanikud. Ta tõi näiteks Palestiina, Lõuna-Osseetia,

Transnistria ja Donetski Rahvavabariigi ning küsis, kas selliseid isikuid käsitatakse Eestis

nende riikide kodanikena või määratlemata kodakondsusega isikutena. Ta mainis, et on sama

küsimust küsinud ka siseministrilt, kuid vastust ei ole senini laekunud.

Egle Sander selgitas, et sarnaseid probleeme on tekkinud ka teistes riikides. Ta tõi näiteks

Soome, kus kodakondsust käsitlevate seaduste muutmisel jäid mõned inimrühmad

ebaselgesse õiguslikku olukorda. Tema sõnul juhiti sellele probleemile tähelepanu juba enne

seaduse jõustumist ning hiljem leiti nende inimeste jaoks eraldi lahendus. Sarnaseid

probleeme võib tekkida erineva kodakondsusliku staatusega isikute puhul ning neid tuleb

vajaduse korral eraldi lahendada.

Janek Mägi selgitas, et Eesti ei tunnusta Ukraina okupeeritud aladel välja antud dokumente.

Muudel juhtudel, näiteks Palestiinast pärit isiku puhul, märgitakse isiku päritolu selle riigi või

territooriumi järgi, kust ta enda sõnul pärit on.

Helir-Valdor Seeder palus täpsustada, kuidas käsitatakse Eestis rahvusvaheliselt

tunnustamata riikidest või territooriumidelt pärit isikute kodakondsust. Ta küsis Palestiina

näitel, kas sellist isikut käsitatakse Palestiina kodanikuna või määratlemata kodakondsusega

isikuna, kui Eesti ei ole Palestiinat iseseisva riigina tunnustanud.

Janek Mägi vastas, et isiku tuvastamisel lähtutakse tema reisidokumendist. Ka juhul, kui

Eesti ei tunnusta vastavat riiki, lähtutakse Eestisse saabunud isiku puhul tema esitatud

reisidokumendi andmetest.

Ants Frosch küsis, kas ÜRO Pagulasametil on prognoose lähikümnendite rändetrendide ja

Euroopat, sealhulgas Eesti piirkonda, mõjutada võiva rändesurve kohta. Ta viitas Aafrika

kiirele rahvastikukasvule ja majanduslikule olukorrale ning küsis, kuidas võivad need tegurid

mõjutada Aafrikast lähtuvat rännet tulevikus.

Olga Sõtnik vastas, et ÜRO Pagulasamet valmistus arutama kodakondsusetuse küsimusi ning

seetõttu ei ole tal konkreetseid rändeprognoose kaasas. ÜRO Pagulasamet avaldab aga igal

aastal raporti rändetrendide ja edasiste prognooside kohta. Tema sõnul oli pagulaste arv

maailmas viimaste andmete järgi ligikaudu 117 miljonit. See arv on küll mõnevõrra

vähenenud, kuid vähenemine ei tulene peamiselt konfliktide lõppemisest või olukorra

paranemisest. Ta tõi näiteks inimeste tagasisaatmise peaaegu et vägisi Afganistani ja teistesse

riikidesse. Ta on valmis seda UNHCR-i trendiraporti komisjoni liikmele jagama.

Janek Mägi täpsustas oma varasemat vastust H.-V. Seederile ning märkis, et Eesti ei tunnusta

tunnustamata territooriumide välja antud reisidokumente ning nende dokumentide alusel ei

ole võimalik seaduslikult Eestisse siseneda. Kui sellise dokumendiga isik on Eestisse

ebaseaduslikult jõudnud, tuleb lähtuda tema konkreetsest olukorrast ning korraldada tema

tagasisaatmine riiki või piirkonda, kust ta saabus.

Evelin Poolamets küsis, kui laiale pereringile laieneb alaealisest Eesti kodanikust tulenev

11

õigus Eestis viibida. Ta soovis teada, kas see puudutab üksnes lapse vanemaid või võib

laieneda ka tema täisealistele õdedele ja vendadele, arvestades õigust perekonnaelule.

Janek Mägi selgitas, et perekonna mõiste hõlmab eelkõige lähisugulasi ülenevas ja alanevas

liinis, kuid ei välista ka teisi perekonnaliikmeid. Iga juhtumit hinnatakse eraldi ning arvesse

võetakse isikutevahelise püsiva sõltuvussuhte või sideme olemasolu. Sellise sideme

tuvastamisel võib see mõjutada ka näiteks lapse venna Eestis viibimisega seotud otsuseid.

Helir-Valdor Seeder palus täpsustada, kas tunnustamata territooriumidelt pärit isikutel

puudub võimalus seaduslikult Eestisse siseneda. Ta küsis, kas see kehtib ka Transnistriast

ning Ukraina okupeeritud Donetski ja Luhanski Rahvavabariikide territooriumialadelt pärit

inimeste kohta ning kas nendelt aladelt pärit isikuid Eestis vastu ei võeta.

Janek Mägi selgitas, et kui Eesti ei tunnusta vastavat riiki ega selle välja antud

reisidokumente, ei ole nende dokumentide alusel võimalik seaduslikult Eestisse siseneda.

Ando Kiviberg tänas külalisi.

4. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 181

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026

Algus 11.15, lõpp 12.10

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Valdo Randpere (Hanno

Pevkuri asendusliige), Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge

Komisjoni ametnikud: Helin Leichter (nõunik), Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Läänemets

Kutsutud: Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi, nõunikud

Maret Saanküll (2.-3. päevakorrapunkt) ja Elen Kraavik ning Justiits- ja Digiministeeriumi

vabakutsete talituse nõunik Marilin Reintamm (2. päevakorrapunkt); ÜRO Pagulaste

Ülemvoliniku Ameti esindajad Olga Sõtnik ja Egle Sander (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (12.10.2026-16.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 12.10.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung teisipäev, 13.10.2026 kell 14.00

1. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus)

eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja

Züleyxa Izmailova algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise

seaduse eelnõu (939 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin

Poolamets, Valdo Randpere, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg selgitas, et eelnõuga viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale

kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus esimese

lugemise 1. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 15. juuni ning

muudatusettepanekuid ei laekunud. Küsisime ka huvirühmadelt, keda oli kuus arvamusi, kuid

ka üheltki neilt arvamusi ei laekunud. Ettepaneku eelnõu täiendamiseks on esitanud aga

Justiits- ja Digiministeerium, kes soovib võimaldada notaritele juurdepääsu automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi (ABIS) andmekogule, et notarid saaksid videosilla

vahendusel turvaliselt läbi viia kaugtõestamisi. Ta andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi

(JDM) esindajale Marilin Reintammele.

Marilin Reintamm selgitas, et JDMi ettepaneku eesmärk on võimaldada notaritele

juurdepääs ABIS-ile. Ta märkis, et ka praegu saavad notarid teha tehinguid kaugtõestamise

teel, kuid isikusamasuse kontroll põhineb notari visuaalsel võrdlusel isiku ja Politsei- ja

Piirivalveameti andmekogus oleva foto vahel. Ta tõi esile juhtumi, kus notar tuvastas sellise

kontrolli käigus võimaliku pettuse ning jättis tehingu tõestamata. Muudatusettepaneku

eesmärk on muuta kaugtõestamine turvalisemaks ja võimaldada isikusamasuse automaatset

kontrollimist ABIS-e kaudu. Süsteemi kasutamine piirduks üksnes konkreetse isiku

tuvastamisega kaugtõestamise menetluses ega võimaldaks masspäringuid. Andmekogu

ABIS-t võib kasutada üksnes avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks ning notaritel on selliste

ülesannete täitjana põhjendatud vajadus süsteemile juurdepääsuks. Lisaks nähakse ette

kaugtõestamisel kasutatud fotode säilitamine kümne aasta jooksul, mis vastab tsiviilõiguslike

nõuete üldisele aegumistähtajale. Notarite juurdepääs andmekogule ABIS eeldab seaduslikku

alust, mistõttu on vajalik vastava volituse sätestamine seaduses.

Kalle Laanet küsis, millised riskid võivad kaasneda notaritele ABIS-e kasutamise õiguse

andmisega. Samuti tundis ta huvi, miks ei ole sellist võimalust varem loodud.

Marilin Reintamm sõnas, et notarid kasutasid varem isikusamasuse tuvastamiseks omaenda

süsteemi, mille arendamise ja ülalpidamise kulud pidid nad ise rahastama. Nüüd on võimalik

kasutada riigi loodud ja juba toimivat ABIS-e süsteemi, mis võimaldab isikusamasust

3

kontrollida tõhusamalt ja turvalisemalt.

Jaak Valge viitas muudatuse eesmärgile vähendada bürokraatiat. Ta küsis, kas muudatus toob

kaasa riigiametnike arvu vähenemise või milliste tegevuste arvelt bürokraatiat vähendatakse.

Marilin Reintamm selgitas, et bürokraatia vähenemine seisneb eelkõige topelttöö

vähendamises. Praegu toimub isikusamasuse kontroll mitmes etapis ning see nõuab täiendavat

nö käsitööd. Tema sõnul aitab automaatse süsteemi kasutuselevõtt muuta menetluse

tõhusamaks, kuna isikuandmete võrdlemine toimub automaatselt ega eelda samas mahus

inimese sekkumist. Muudatusettepanek ei näe ette riigiametnike arvu vähendamist.

Helir-Valdor Seeder küsis, miks ei ole notaritele varem võimaldatud riigi loodud süsteemi

kasutamist isikusamasuse tuvastamiseks ning miks kasutati selle asemel notarite enda

lahendusi. Samuti tundis ta huvi, miks annab eelnõu notaritele ABIS-e kasutamiseks üksnes

võimaluse, mitte kohustuse. Kaugtõestamisel võiks isikusamasuse kontrollimine ABIS-e

kaudu olla reeglina sätestatud, kuna see muudaks menetluse turvalisemaks, õiguskindlamaks

ja vähendaks võimalikke vaidlusi.

Elen Kraavik selgitas, et ABIS ei olnud varem notaritele kasutamiseks valmis. Süsteem loodi

esmalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vajaduste katmiseks, et asendada senine vananenud

sõrmejäljeregister. Seejärel rakendati ABIS Politsei- ja Piirivalveameti menetlustes, eelkõige

isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel ning rändevaldkonna menetlustes. ABIS-e

loomisel kavandati süsteemi kasutusvõimaluste järkjärguline laiendamine ka teistele avaliku

sektori osapooltele. Tema sõnul on süsteem nüüdseks saavutanud piisava küpsuse, et

võimaldada selle kasutamist ka notaritel. Selleni jõudmine võttis ligikaudu viis aastat.

Marilin Reintamm selgitas, et eelnõus kasutatakse sõna „võib“, kuna notar ei pea igal juhul

isikusamasust ABIS-e kaudu tuvastama. Notar võib inimest ka isiklikult tunda ning sellisel

juhul ei ole täiendav tuvastamine vajalik. Seetõttu nähakse eelnõuga ette võimalus kasutada

ABIS-e süsteemi, mitte kohustus seda kõigil kaugtõestamise juhtudel rakendada.

Ando Kiviberg märkis, et notaritel on ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik jätta isikut

tõendav dokument nõudmata, kui isik on notarile isiklikult tuttav. Sama põhimõte kehtib ka

kaugtõestamise puhul ning on seadusega lubatud.

Evelin Poolamets küsis, kuivõrd kindel saab olla ABIS-e süsteemi turvalisuses olukorras, kus

tehnoloogia ja tehisintellekti võimalused arenevad kiiresti. Ta tundis huvi, kas süsteemi puhul

on arvestatud riskiga, et isikusamasuse tuvastamisel võidakse kasutada süvavõltsinguid.

Elen Kraavik vastas, et ABIS-e tehnoloogiat uuendatakse pidevalt, et pidada sammu

tehnoloogia arenguga. Käimas on ABIS 2.0 arendus, mille eesmärk on tõhustada näo- ja

sõrmebiomeetrial põhinevat isikusamasuse tuvastamist ning suurendada süsteemi

vastupanuvõimet võimalikele võltsingutele ja kuritarvitustele. Uuendatud süsteem on kavas

kasutusele võtta 2027. aasta lõpus.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku asuda komisjoni poolt esitatavate muudatusettepanekute

läbivaatamise ja hääletamise juurde. Ta tutvustas esimest muudatusettepanekut, mille kohaselt

täpsustatakse isikut tõendavate dokumentide seadusesse lisatavat § 346 lõiget 1 ning lisatakse

4

sättesse sõna “e-resident”. E-residendi viide on algsest sõnastusest ekslikult välja jäänud,

kuigi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted kehtivad

samamoodi nii taotlejatele kui e-residentidele. Kaardi- ja kontaktivabale lahendusele

üleminekul on vajalik rakendada täiendavaid meetmeid eID-vahendi väärkasutuse

ennetamiseks ja riskide maandamiseks. Muudatus võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil

vajaduse korral viia e-residendi eID-vahendi kehtivusajal läbi täiendava biomeetrilise

isikusamasuse kontrolli.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 1 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 1:

1. Asendada eelnõu § 1 punktiga 44 lisatavas § 346 lõikes 1 sõna „tema“ sõnadega

„taotleja või e-residendi“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas teist muudatusettepanekut. Ta märkis, et tegemist on sõnastusliku

täpsustusega, mille eesmärk on üheselt arusaadavalt sätestada e-residendi kohustus teavitada

Politsei- ja Piirivalveametit e-identimisvahendi kasutamise õiguse aluseks oleva välisriigi

biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest. Andmete muudatused puudutavad

näiteks nime muutumist või reisidokumendi aegumist. Sellisel juhul peab e-resident esitama

andmed uue reisidokumendi kohta ning uus reisidokument asendab senise reisidokumendi.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 2 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 2:

2. Muuta eelnõu § 1 punktiga 44 lisatava § 349 lõike 2 teine lause ja sõnastada see

järgmiselt:

“Kui e-resident esitab Politsei- ja Piirivalveametile uue välisriigi biomeetrilise reisidokumendi

andmed, asendab see senist dokumenti.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek puudutab

eelnevalt tutvustatud notaritele juurdepääsu võimaldamist automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemile (ABIS), et kasutada seda isikusamasuse tuvastamisel

kaugtõestamise menetlustes.

Evelin Poolamets tegi ettepaneku muuta muudatusettepaneku sõnastust nii, et ABIS-e

süsteemi kasutamine oleks notaritele kaugtõestamise korral kohustuslik. Ta leidis, et sõna

„võib“ tuleks asendada sõnaga „peab“.

5

Ando Kiviberg pani hääletusele Evelin Poolametsa ettepaneku asendada sõna „võib“ sõnaga

„peab“ (poolt 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; vastu 5:

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; erapooletuid 0).

Ettepanek ei leidnud toetust.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 3 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 3:

3. Teha eelnõus järgmised muudatused:

3.1. Täiendada eelnõu uue §-ga 5 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

„§ 5. Notariaadiseaduse § 16 täiendamine

Notariaadiseaduse § 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kaugtõestamise teel notari ametitoimingus osaleva isiku fotot ning tema isiku

tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke andmeid säilitatakse kümme

aastat.“.“;

3.2. Täiendada eelnõu uue §-ga 10 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni) järgmises

sõnastuses:

„§ 10. Tõestamisseaduse § 10 täiendamine

Tõestamisseaduse § 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaugtõestamise korral võib notar isikusamasuse kontrollimiseks teha tehingus osalejast

foto ja võrrelda seda isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogusse kantud foto või näokujutisega.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 kohasele isikusamasuse kontrollimisele kohaldatakse isikut

tõendavate dokumentide seaduse § 155 lõigetes 1-3 ja 7 sätestatut.“.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljandat muudatusettepanekut ning märkis, et tegemist on tehnilise

muudatusega, mis tuleneb Riigikogu menetluses oleva konsulaarseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõuga 896 SE tehtavatest riigilõivuseaduse muudatustest.

Väliskomisjoni menetletava eelnõuga nähakse välisesinduses dokumenti kantud sertifikaatide

uute turvakoodide väljastamise eest senise 20-eurose riigilõivu asemel ette 35-eurone

riigilõiv. Lisaks nähakse ette 70-eurone riigilõiv juhul, kui taotleja elukoht ei ole

rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis. Kuna käesoleva eelnõu muudatuste

kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud

sertifikaatide uusi turvakoode, tuleb vastavalt kohandada ka eelnõus sisalduvat riigilõivu

käsitlevat sätet.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 4 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 4:

4. Muuta eelnõu § 8 (uue numeratsiooni järgi § 9) punkti 3 ja sõnastada see

järgmiselt:

„3) paragrahvi 2721 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja välisesinduses 35 eurot“ ning

paragrahvist jäetakse välja teine lause.“.

6

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg sõnas, et eelnõu on läbinud ka keeletoimetusening tegi ettepaneku teha

menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle

Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin

Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg märkis, eteelnõu peamine eesmärk on võimaldada Eestis sündinud

kodakondsuseta lapsel saada Eesti kodakondsus juhul, kui vähemalt üks tema kodakondsuseta

vanematest on lapse sünni ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ning teine

kodakondsuseta vanem viibib Eestis elamisloa alusel. Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus

esimese lugemise 15. septembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29.

septembriks, ettepanekuid ei laekunud. Ainsa kaasatud huvirühmana esitas eelnõu kohta

arvamuse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (ÜRO Pagulasamet). A. Kiviberg selgitas, et

tänasel istungil kuulatakse ära nii ameti seisukohad ja soovitused kui ka Siseministeeriumi

arvamus soovituste kohta. Tänasel istungil eelnõu suhtes menetlusotsuseid ei tehta. Ta andis

sõna ÜRO Pagulasameti esindajatele.

Olga Sõtnik selgitas sissejuhatuseks, et ÜRO Pagulasameti tegevus kodakondsusetuse

valdkonnas võib esmapilgul tunduda ebatavaline, kuid ÜRO Peaassamblee on andnud ametile

mandaadi jälgida riikide tegevust kodakondsusetuse küsimustes ning anda selles valdkonnas

soovitusi. Kuigi Eesti ei ole ühinenud kodakondsusetust käsitlevate konventsioonidega, on

ÜRO Pagulasametil siiski õigus esitada Eesti riigile selles küsimuses soovitusi.

Egle Sander selgitas, et ÜRO Pagulasamet toetab Eesti eesmärki vähendada ja ennetada laste

kodakondsusetust ning peab eelnõu selles suunas oluliseks sammuks. ÜRO Pagulasameti

seisukohtade koostamise ajal oli Eestis 44 alla 18-aastast määratlemata kodakondsusega last

ning eelnõu eesmärk on lahendada neist seitsme olukord. Tema sõnul on ÜRO Pagulasameti

ettepanekute eesmärk tagada, et laste kodakondsuse küsimus saaks lahendatud võimalikult

terviklikult ning aidata samal ajal kaasa püsivate lahenduste leidmisele Eestis elavatele

määratlemata kodakondsusega inimestele. Ta tõi kokkuvõtvalt välja kolm soovitust. Esimese

soovitusena märkis ta, et ükski Eestis sündinud laps ei peaks jääma kodakondsuseta. ÜRO

Pagulasamet soovitab anda Eesti kodakondsuse kõigile Eestis sündinud lastele, kes muul

7

juhul jääksid kodakondsuseta, sõltumata nende vanemate õiguslikust staatusest või Eestis

elamise kestusest. Tegemist ei ole ettepanekuga kehtestada üldine sünnikohapõhine

kodakondsus, vaid tagada kodakondsus üksnes neile lastele, kellel muul viisil kodakondsust ei

tekiks. Praegune eelnõu seob lapse kodakondsuse saamise vanemate kodakondsusetuse ja

Eestis elamise kestusega, mis võib mõnel juhul siiski jätta lapse kodakondsuseta. Teise

soovitusena käsitles ta kodakondsusest loobumist. ÜRO Pagulasameti hinnangul ei tohiks

lapse kodakondsusest loobumise tagajärjeks olla kodakondsusetus. Tema sõnul võiks

loobumine olla lubatud üksnes juhul, kui on selgelt tuvastatud, et lapsel on olemas või tekib

mõne teise riigi kodakondsus. Kehtiv seadus võimaldab kodakondsusest loobumisest

keelduda, kui selle tagajärjeks võib olla kodakondsusetus, kuid ÜRO Pagulasamet peab

vajalikuks tugevamaid tagatisi, et ükski laps ei jääks sellise otsuse tulemusena

kodakondsuseta. Kolmanda soovitusena tõi ta esile vajaduse tegeleda Eestis juba elavate

määratlemata kodakondsusega inimestega. Eestis on neil isikutel tagatud ligipääs

dokumentidele, õiguslikule staatusele, tööturule, tervishoiule, sotsiaalsüsteemile ja haridusele,

kuid samas võiks riik senisest enam toetada nende naturalisatsiooni ning teavitada inimesi

Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest. Ta viitas Integratsiooni Sihtasutuse uuringule,

mille kohaselt soovib ligikaudu 80 protsenti määratlemata kodakondsusega inimestest

omandada Eesti kodakondsuse. Tema hinnangul aitaks sellele sihtrühmale suurema

tähelepanu pööramine kaasa kodakondsusetuse järkjärgulisele vähenemisele Eestis.

Kokkuvõttes märkis ta, et ÜRO Pagulasamet tervitab Eesti algatust vähendada

kodakondsusetust ning soovitab tagada, et ükski Eestis sündinud laps ei jääks

kodakondsuseta, lapse kodakondsusest loobumine ei tooks kaasa kodakondsusetust ning

määratlemata kodakondsusega inimeste naturalisatsiooni toetataks senisest aktiivsemalt.

Evelin Poolamets küsis, kas eelnõu eesmärk on soodustada immigratsiooni Eestisse.

Alaealine laps vajab vanemaid ning lapsele kodakondsuse andmine võib tema hinnangul

kaasa tuua vajaduse võimaldada ka vanemate Eestisse jäämist või pererännet. Ta tundis huvi,

kas eelnõu üheks eesmärgiks on suurendada immigratsiooni Eestisse.

Egle Sander vastas, et tegemist on olulise küsimusega. Mõnes riigis, näiteks Ameerika

Ühendriikides, on teada juhtumeid, kus inimesed reisivad riiki eesmärgiga saada lapsele

sealne kodakondsus. Tema sõnul ei näe ÜRO Pagulasamet Eestis selliseid rändetrende.

Kodakondsuse andmine ei toimuks automaatselt üksnes lapse Eestis sündimise tõttu. Tema

sõnul peab pädev asutus hindama, kas lapsel on võimalik omandada mõne teise riigi

kodakondsus. Ta tõi näitena olukorra, kus lapse vanemad on mõne välisriigi kodanikud, kelle

kodakondsust on võimalik lapsele edasi anda. Sellisel juhul ei oleks lapsele Eesti

kodakondsuse andmiseks alust. Ettepaneku eesmärk on lahendada nende laste olukord, kes

muul viisil jääksid kodakondsuseta.

Evelin Poolamets küsis, kuidas lahendatakse olukord juhul, kui laps on Eesti kodanik, kuid

tema vanemate elamisload lõpevad.

Egle Sander vastas, et kavandatav seadusemuudatus puudutab väga piiratud hulka lapsi.

ÜRO Pagulasameti seisukohtade koostamise ajal oli Eestis 44 määratlemata kodakondsusega

last ning ettepanekute eesmärk on vähendada nende laste arvu. Tema sõnul ei ole soovituste

eesmärk luua uusi rändekanaleid ega soodustada ebaseaduslikku rännet, vaid lahendada nende

laste olukord, kes muidu jääksid kodakondsuseta.

8

Jaak Valge küsis, milliseid õiguslikke ja sotsiaalseid eeliseid annab lapsele sünnist saati Eesti

kodakondsuse omamine võrreldes olukorraga, kus tal kodakondsust ei ole. Ta tundis huvi, kas

kavandatav muudatus omab sisulist mõju või on tegemist peamiselt formaalse muudatusega.

Samuti küsis ta, millele tugineb seisukoht, et naturalisatsiooni hõlbustamine aitaks kaasa

lõimumisele. Tema hinnangul ei näita lõimumisuuringud ega -monitooringud selget seost

kodakondsuse omamise ja parema lõimumise vahel ning viimaste uuringute kohaselt ei ole

kodakondsus olnud lõimumise seisukohalt määrav näitaja.

Egle Sander vastas, et integratsioonimonitooringud on tõepoolest näidanud, et kodakondsuse

olemasolu ei ole ainus ega määrav lõimumise näitaja ning erinevate inimrühmade

lõimumistase võib olla väga erinev. Samas rõhutas ta, et laste puhul on kodakondsusel eriline

tähendus. Eesti on ühinenud lapse õiguste konventsiooniga, mille kohaselt on kodakondsus

lapse põhiõigus. Eesti kontekstis ei ole küsimus niivõrd põhiõiguste puudumises, kuna

määratlemata kodakondsusega inimestele on tagatud ulatuslikud õigused ja teenused. See-eest

annab kodakondsus lapsele siiski tugevama kuuluvustunde ning kinnitab tema seotust Eesti

riigiga. Kodakondsuse olemasolu aitab lapsel tunnetada end ühiskonna täisväärtusliku

liikmena ning toetab tema samastumist Eesti ühiskonnaga.

Olga Sõtnik täiendas, et kuigi lõimumismonitooringud näitavad erinevate inimrühmade puhul

erinevaid tulemusi, on tema hinnangul siiski näha seos kodakondsuse omamise ja lõimumise

vahel. Ta märkis, et on varasemalt töötanud lõimumismonitooringutega ning nende põhjal

võib täheldada korrelatsiooni kodakondsuse olemasolu ja lojaalsuse vahel Eesti riigile. Tema

sõnul on muukeelsete inimeste seas Eesti kodakondsust omavate isikute lõimumistase

üldjuhul kõrgem kui Venemaa kodanikel või määratlemata kodakondsusega inimestel.

Pipi-Liis Siemann märkis, et nii eelnõu kui ka ÜRO Pagulasameti ettepanekute eesmärk on

kaitsta laste õigusi. Ta tõi esile, et eelnõus on kodakondsuse saamine seotud püsiva sidemega

Eesti riigiga, mida väljendab muu hulgas vanematele seatud viieaastase Eestis elamise nõue.

Ta küsis, kas teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus inimesed reisivad Eestisse eesmärgiga

saada lapsele Eesti kodakondsus, sarnaselt näiteks Ameerika Ühendriikides esinenud

juhtumitele. Samuti tundis ta huvi, kas mõnes riigis võib kodakondsusest loobumine olla

niivõrd lihtne, et see võiks soodustada selliste olukordade tekkimist tulevikus. Lisaks palus ta

täpsustada ÜRO Pagulasameti teist soovitust, mis käsitleb lapse kodakondsusest loobumist.

Tema hinnangul näeb ka eelnõu praegune sõnastus ette, et kodakondsusest loobumine on

võimalik üksnes juhul, kui lapsel on olemas või tekib teine kodakondsus. Ta küsis, milles

seisneb ÜRO Pagulasameti ettepaneku sisuline erinevus võrreldes eelnõu kehtiva sõnastusega.

Egle Sander vastas, et ÜRO Pagulasameti hinnangul seisneb peamine erinevus sõnastuses,

mis jätab pädevale asutusele kaalutlusõiguse. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib kodakondsusest

loobumisest keelduda, kui selle tagajärjeks oleks kodakondsusetus, kuid ÜRO Pagulasamet

peab oluliseks tugevamat tagatist, mis välistaks lapse kodakondsusetuks jäämise. Tema sõnul

peaks seadus selles küsimuses olema võimalikult üheselt mõistetav. Vastates küsimusele

võimalike kuritarvituste kohta, märkis ta, et paljud riigid on ühinenud kodakondsusetust

käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega ning üldjuhul ei võimaldata inimestel loobuda

kodakondsusest viisil, mis jätaks nad või nende lapsed kodakondsuseta. Ta avaldas

veendumust, et pädevad asutused hindavad iga juhtumi asjaolusid ning kontrollivad, kas

lapsel on võimalik omandada mõne teise riigi kodakondsus. Kui ilmneksid katsed süsteemi

kuritarvitada, on võimalik neid asjaolusid menetluses arvesse võtta.

9

Jaak Valge viitas varasemalt käsitletud lõimumismonitooringutele ning märkis, et tema

hinnangul ei ole viimased uuringud näidanud kodakondsuse otsest mõju lõimumisele. Ta

pöördus tagasi eelkõneleja väite juurde, et kodakondsus võib suurendada lapse turvatunnet

ning juhtis tähelepanu asjaolule, et määratlemata kodakondsusega isikud on sageli pidanud

oma staatuse eeliseks laiemat viisavaba reisimise võimalust. Ta küsis, kas lapsele Eesti

kodakondsuse andmine ja sellega kaasnev määratlemata kodakondsuse staatuse kadumine

võib mõnel juhul hoopis vähendada tema võimalusi ning seeläbi talle kahju tekitada.

Egle Sander vastas, et tema hinnangul ei ole määratlemata kodakondsuse säilitamisel

reisimisega seotud eelised enam sama olulised kui varem. Ta tõi esile, et

naturalisatsiooniprotsess võib inimestele tunduda keeruline ning takistuseks võib olla näiteks

hirm eksamite ja nende ebaõnnestumise ees. Osa inimesi ei pruugi näha Eesti kodakondsuse

taotlemiseks piisavat vajadust, kuna neil on ka määratlemata kodakondsusega võimalik Eestis

töötada, saada arstiabi ja omada elukohta.

Evelin Poolamets küsis, kas eelnõu rakendamisega kaasnevaid PPA täiendavaid kulusid on

hinnatud. Ta tundis huvi, kui suured kulud tekivad olukorras, kus vanemad soovivad lapse

Eesti kodakondsusest loobuda ning PPA peab kontrollima lapse teise kodakondsuse

olemasolu või selle saamise võimalust. Samuti palus ta selgitada menetluse käiku juhul, kui

laps saab sünniga automaatselt Eesti kodakondsuse, kuid vanemad soovivad sellest hiljem

loobuda.

Olga Sõtnik vastas, et eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude hindamise küsimusele saab

täpsemalt vastata eelnõu algataja ning ÜRO Pagulasamet selliseid arvutusi ei tee. Menetluse

kohta selgitas ta, et pärast lapse sünni registreerimist kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet, kas

lapse vanemad vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Kui nõuded on täidetud, saab laps

Eesti kodakondsuse automaatselt naturalisatsiooni korras. Tegemist ei ole sünnijärgse

kodakondsusega.

Ando Kiviberg andis seejärel sõna Siseministeeriumi esindajatele.

Janek Mägi selgitas, et Siseministeerium ei toeta ÜRO Pagulasameti esitatud ettepanekuid.

Ta märkis, et laste huvide kaitse on oluline, kuid Eesti kodakondsuse saamise eelduseks peab

olema isiku side Eestiga. Siseministeerium ei toeta ettepanekut anda Eesti kodakondsus

kõigile Eestis sündinud lastele, kes muidu jääksid kodakondsuseta. Tema sõnul peab isik ise

tõendama, et lapsel puudub võimalus saada mõne teise riigi kodakondsust. Seda kohustust ei

peaks panema PPA-le. Eesti kodakondsuse andmine lapsele mõjutab ka tema vanemate Eestis

viibimise võimalusi, sest arvestada tuleb Eesti kodanikust lapse õiguste ja huvidega.

Siseministeerium ei pea vajalikuks muuta ka lapse kodakondsusest loobumist käsitlevat sätet.

Tema sõnul saab lapse Eesti kodakondsusest loobuda üksnes juhul, kui lapsel on olemas teine

kodakondsus. Sama põhimõte kehtib üldiselt Eesti kodakondsusest loobumisel. Kolmanda

ettepaneku kohta märkis ta, et Siseministeerium toetab praktilisi lahendusi, mis aitavad

soovijatel Eesti kodakondsust saada. Samas peab inimene kodakondsuse saamiseks ise

vajalikud tingimused täitma. Ta tõi peamise takistusena esile keelenõude ning märkis, et riik

võimaldab kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele õpet. Eelnõu rakendamisega kaasnev

täiendav menetluskulu PPA-le on aga väike. Kui hiljem selgub, et lapse vanemal on mõne

teise riigi kodakondsus, peab vanem seda ise tõendama. Sellised menetlused puudutavad

10

praegu väga väikest arvu lapsi.

Helir-Valdor Seeder küsis, kuidas käsitletakse Eestis isikuid, kes on rahvusvaheliselt

tunnustamata riikide või territooriumide kodanikud. Ta tõi näiteks Palestiina, Lõuna-Osseetia,

Transnistria ja Donetski Rahvavabariigi ning küsis, kas selliseid isikuid käsitatakse Eestis

nende riikide kodanikena või määratlemata kodakondsusega isikutena. Ta mainis, et on sama

küsimust küsinud ka siseministrilt, kuid vastust ei ole senini laekunud.

Egle Sander selgitas, et sarnaseid probleeme on tekkinud ka teistes riikides. Ta tõi näiteks

Soome, kus kodakondsust käsitlevate seaduste muutmisel jäid mõned inimrühmad

ebaselgesse õiguslikku olukorda. Tema sõnul juhiti sellele probleemile tähelepanu juba enne

seaduse jõustumist ning hiljem leiti nende inimeste jaoks eraldi lahendus. Sarnaseid

probleeme võib tekkida erineva kodakondsusliku staatusega isikute puhul ning neid tuleb

vajaduse korral eraldi lahendada.

Janek Mägi selgitas, et Eesti ei tunnusta Ukraina okupeeritud aladel välja antud dokumente.

Muudel juhtudel, näiteks Palestiinast pärit isiku puhul, märgitakse isiku päritolu selle riigi või

territooriumi järgi, kust ta enda sõnul pärit on.

Helir-Valdor Seeder palus täpsustada, kuidas käsitatakse Eestis rahvusvaheliselt

tunnustamata riikidest või territooriumidelt pärit isikute kodakondsust. Ta küsis Palestiina

näitel, kas sellist isikut käsitatakse Palestiina kodanikuna või määratlemata kodakondsusega

isikuna, kui Eesti ei ole Palestiinat iseseisva riigina tunnustanud.

Janek Mägi vastas, et isiku tuvastamisel lähtutakse tema reisidokumendist. Ka juhul, kui

Eesti ei tunnusta vastavat riiki, lähtutakse Eestisse saabunud isiku puhul tema esitatud

reisidokumendi andmetest.

Ants Frosch küsis, kas ÜRO Pagulasametil on prognoose lähikümnendite rändetrendide ja

Euroopat, sealhulgas Eesti piirkonda, mõjutada võiva rändesurve kohta. Ta viitas Aafrika

kiirele rahvastikukasvule ja majanduslikule olukorrale ning küsis, kuidas võivad need tegurid

mõjutada Aafrikast lähtuvat rännet tulevikus.

Olga Sõtnik vastas, et ÜRO Pagulasamet valmistus arutama kodakondsusetuse küsimusi ning

seetõttu ei ole tal konkreetseid rändeprognoose kaasas. ÜRO Pagulasamet avaldab aga igal

aastal raporti rändetrendide ja edasiste prognooside kohta. Tema sõnul oli pagulaste arv

maailmas viimaste andmete järgi ligikaudu 117 miljonit. See arv on küll mõnevõrra

vähenenud, kuid vähenemine ei tulene peamiselt konfliktide lõppemisest või olukorra

paranemisest. Ta tõi näiteks inimeste tagasisaatmise peaaegu et vägisi Afganistani ja teistesse

riikidesse. Ta on valmis seda UNHCR-i trendiraporti komisjoni liikmele jagama.

Janek Mägi täpsustas oma varasemat vastust H.-V. Seederile ning märkis, et Eesti ei tunnusta

tunnustamata territooriumide välja antud reisidokumente ning nende dokumentide alusel ei

ole võimalik seaduslikult Eestisse siseneda. Kui sellise dokumendiga isik on Eestisse

ebaseaduslikult jõudnud, tuleb lähtuda tema konkreetsest olukorrast ning korraldada tema

tagasisaatmine riiki või piirkonda, kust ta saabus.

Evelin Poolamets küsis, kui laiale pereringile laieneb alaealisest Eesti kodanikust tulenev

11

õigus Eestis viibida. Ta soovis teada, kas see puudutab üksnes lapse vanemaid või võib

laieneda ka tema täisealistele õdedele ja vendadele, arvestades õigust perekonnaelule.

Janek Mägi selgitas, et perekonna mõiste hõlmab eelkõige lähisugulasi ülenevas ja alanevas

liinis, kuid ei välista ka teisi perekonnaliikmeid. Iga juhtumit hinnatakse eraldi ning arvesse

võetakse isikutevahelise püsiva sõltuvussuhte või sideme olemasolu. Sellise sideme

tuvastamisel võib see mõjutada ka näiteks lapse venna Eestis viibimisega seotud otsuseid.

Helir-Valdor Seeder palus täpsustada, kas tunnustamata territooriumidelt pärit isikutel

puudub võimalus seaduslikult Eestisse siseneda. Ta küsis, kas see kehtib ka Transnistriast

ning Ukraina okupeeritud Donetski ja Luhanski Rahvavabariikide territooriumialadelt pärit

inimeste kohta ning kas nendelt aladelt pärit isikuid Eestis vastu ei võeta.

Janek Mägi selgitas, et kui Eesti ei tunnusta vastavat riiki ega selle välja antud

reisidokumente, ei ole nende dokumentide alusel võimalik seaduslikult Eestisse siseneda.

Ando Kiviberg tänas külalisi.

4. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija