| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 19.10.2026 |
| Sünkroonitud | 22.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 12.10.2026 kell 11.15 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Eesti Reformierakonna
PIIGIKOGU
POhiseaduskomisjon
fraktsioon
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Hanno Pevkur asendusliige 12.10.2026 istungil on
RIIOIKOGU [ossi plats Ia, I, +372 631 6331 riigikogu.ee
12.10.2026
Valdo Randpere.
Onne Pillak Eesti fraktsiooni esimees
15165, TaIlinn F. +372 631 6334
Riigikogu põhiseaduskomisjoni
istungi protokoll nr 181
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026
Algus 11.15, lõpp 12.10
Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)
Protokollija: Markus Veia (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Valdo Randpere (Hanno
Pevkuri asendusliige), Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak
Valge
Komisjoni ametnikud: Helin Leichter (nõunik), Karin Tuulik (nõunik)
Puudusid: Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Läänemets
Kutsutud: Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi, nõunikud
Maret Saanküll (2.-3. päevakorrapunkt) ja Elen Kraavik ning Justiits- ja Digiministeeriumi
vabakutsete talituse nõunik Marilin Reintamm (2. päevakorrapunkt); ÜRO Pagulaste
Ülemvoliniku Ameti esindajad Olga Sõtnik ja Egle Sander (3. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:
Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (12.10.2026-16.10.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäev, 12.10.2026 kell 11.15
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
2
Komisjoni istung teisipäev, 13.10.2026 kell 14.00
1. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus)
eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja
Züleyxa Izmailova algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise
seaduse eelnõu (939 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin
Poolamets, Valdo Randpere, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
Ando Kiviberg selgitas, et eelnõuga viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale
kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus esimese
lugemise 1. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 15. juuni ning
muudatusettepanekuid ei laekunud. Küsisime ka huvirühmadelt, keda oli kuus arvamusi, kuid
ka üheltki neilt arvamusi ei laekunud. Ettepaneku eelnõu täiendamiseks on esitanud aga
Justiits- ja Digiministeerium, kes soovib võimaldada notaritele juurdepääsu automaatse
biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi (ABIS) andmekogule, et notarid saaksid videosilla
vahendusel turvaliselt läbi viia kaugtõestamisi. Ta andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi
(JDM) esindajale Marilin Reintammele.
Marilin Reintamm selgitas, et JDMi ettepaneku eesmärk on võimaldada notaritele
juurdepääs ABIS-ile. Ta märkis, et ka praegu saavad notarid teha tehinguid kaugtõestamise
teel, kuid isikusamasuse kontroll põhineb notari visuaalsel võrdlusel isiku ja Politsei- ja
Piirivalveameti andmekogus oleva foto vahel. Ta tõi esile juhtumi, kus notar tuvastas sellise
kontrolli käigus võimaliku pettuse ning jättis tehingu tõestamata. Muudatusettepaneku
eesmärk on muuta kaugtõestamine turvalisemaks ja võimaldada isikusamasuse automaatset
kontrollimist ABIS-e kaudu. Süsteemi kasutamine piirduks üksnes konkreetse isiku
tuvastamisega kaugtõestamise menetluses ega võimaldaks masspäringuid. Andmekogu
ABIS-t võib kasutada üksnes avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks ning notaritel on selliste
ülesannete täitjana põhjendatud vajadus süsteemile juurdepääsuks. Lisaks nähakse ette
kaugtõestamisel kasutatud fotode säilitamine kümne aasta jooksul, mis vastab tsiviilõiguslike
nõuete üldisele aegumistähtajale. Notarite juurdepääs andmekogule ABIS eeldab seaduslikku
alust, mistõttu on vajalik vastava volituse sätestamine seaduses.
Kalle Laanet küsis, millised riskid võivad kaasneda notaritele ABIS-e kasutamise õiguse
andmisega. Samuti tundis ta huvi, miks ei ole sellist võimalust varem loodud.
Marilin Reintamm sõnas, et notarid kasutasid varem isikusamasuse tuvastamiseks omaenda
süsteemi, mille arendamise ja ülalpidamise kulud pidid nad ise rahastama. Nüüd on võimalik
kasutada riigi loodud ja juba toimivat ABIS-e süsteemi, mis võimaldab isikusamasust
3
kontrollida tõhusamalt ja turvalisemalt.
Jaak Valge viitas muudatuse eesmärgile vähendada bürokraatiat. Ta küsis, kas muudatus toob
kaasa riigiametnike arvu vähenemise või milliste tegevuste arvelt bürokraatiat vähendatakse.
Marilin Reintamm selgitas, et bürokraatia vähenemine seisneb eelkõige topelttöö
vähendamises. Praegu toimub isikusamasuse kontroll mitmes etapis ning see nõuab täiendavat
nö käsitööd. Tema sõnul aitab automaatse süsteemi kasutuselevõtt muuta menetluse
tõhusamaks, kuna isikuandmete võrdlemine toimub automaatselt ega eelda samas mahus
inimese sekkumist. Muudatusettepanek ei näe ette riigiametnike arvu vähendamist.
Helir-Valdor Seeder küsis, miks ei ole notaritele varem võimaldatud riigi loodud süsteemi
kasutamist isikusamasuse tuvastamiseks ning miks kasutati selle asemel notarite enda
lahendusi. Samuti tundis ta huvi, miks annab eelnõu notaritele ABIS-e kasutamiseks üksnes
võimaluse, mitte kohustuse. Kaugtõestamisel võiks isikusamasuse kontrollimine ABIS-e
kaudu olla reeglina sätestatud, kuna see muudaks menetluse turvalisemaks, õiguskindlamaks
ja vähendaks võimalikke vaidlusi.
Elen Kraavik selgitas, et ABIS ei olnud varem notaritele kasutamiseks valmis. Süsteem loodi
esmalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vajaduste katmiseks, et asendada senine vananenud
sõrmejäljeregister. Seejärel rakendati ABIS Politsei- ja Piirivalveameti menetlustes, eelkõige
isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel ning rändevaldkonna menetlustes. ABIS-e
loomisel kavandati süsteemi kasutusvõimaluste järkjärguline laiendamine ka teistele avaliku
sektori osapooltele. Tema sõnul on süsteem nüüdseks saavutanud piisava küpsuse, et
võimaldada selle kasutamist ka notaritel. Selleni jõudmine võttis ligikaudu viis aastat.
Marilin Reintamm selgitas, et eelnõus kasutatakse sõna „võib“, kuna notar ei pea igal juhul
isikusamasust ABIS-e kaudu tuvastama. Notar võib inimest ka isiklikult tunda ning sellisel
juhul ei ole täiendav tuvastamine vajalik. Seetõttu nähakse eelnõuga ette võimalus kasutada
ABIS-e süsteemi, mitte kohustus seda kõigil kaugtõestamise juhtudel rakendada.
Ando Kiviberg märkis, et notaritel on ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik jätta isikut
tõendav dokument nõudmata, kui isik on notarile isiklikult tuttav. Sama põhimõte kehtib ka
kaugtõestamise puhul ning on seadusega lubatud.
Evelin Poolamets küsis, kuivõrd kindel saab olla ABIS-e süsteemi turvalisuses olukorras, kus
tehnoloogia ja tehisintellekti võimalused arenevad kiiresti. Ta tundis huvi, kas süsteemi puhul
on arvestatud riskiga, et isikusamasuse tuvastamisel võidakse kasutada süvavõltsinguid.
Elen Kraavik vastas, et ABIS-e tehnoloogiat uuendatakse pidevalt, et pidada sammu
tehnoloogia arenguga. Käimas on ABIS 2.0 arendus, mille eesmärk on tõhustada näo- ja
sõrmebiomeetrial põhinevat isikusamasuse tuvastamist ning suurendada süsteemi
vastupanuvõimet võimalikele võltsingutele ja kuritarvitustele. Uuendatud süsteem on kavas
kasutusele võtta 2027. aasta lõpus.
Ando Kiviberg tegi ettepaneku asuda komisjoni poolt esitatavate muudatusettepanekute
läbivaatamise ja hääletamise juurde. Ta tutvustas esimest muudatusettepanekut, mille kohaselt
täpsustatakse isikut tõendavate dokumentide seadusesse lisatavat § 346 lõiget 1 ning lisatakse
4
sättesse sõna “e-resident”. E-residendi viide on algsest sõnastusest ekslikult välja jäänud,
kuigi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted kehtivad
samamoodi nii taotlejatele kui e-residentidele. Kaardi- ja kontaktivabale lahendusele
üleminekul on vajalik rakendada täiendavaid meetmeid eID-vahendi väärkasutuse
ennetamiseks ja riskide maandamiseks. Muudatus võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil
vajaduse korral viia e-residendi eID-vahendi kehtivusajal läbi täiendava biomeetrilise
isikusamasuse kontrolli.
A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 1 muudatusettepanekute loetelu kavandis on
vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 1:
1. Asendada eelnõu § 1 punktiga 44 lisatavas § 346 lõikes 1 sõna „tema“ sõnadega
„taotleja või e-residendi“.
Põhiseaduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,
Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
Ando Kiviberg tutvustas teist muudatusettepanekut. Ta märkis, et tegemist on sõnastusliku
täpsustusega, mille eesmärk on üheselt arusaadavalt sätestada e-residendi kohustus teavitada
Politsei- ja Piirivalveametit e-identimisvahendi kasutamise õiguse aluseks oleva välisriigi
biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest. Andmete muudatused puudutavad
näiteks nime muutumist või reisidokumendi aegumist. Sellisel juhul peab e-resident esitama
andmed uue reisidokumendi kohta ning uus reisidokument asendab senise reisidokumendi.
A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 2 muudatusettepanekute loetelu kavandis on
vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 2:
2. Muuta eelnõu § 1 punktiga 44 lisatava § 349 lõike 2 teine lause ja sõnastada see
järgmiselt:
“Kui e-resident esitab Politsei- ja Piirivalveametile uue välisriigi biomeetrilise reisidokumendi
andmed, asendab see senist dokumenti.“.
Põhiseaduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,
Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
Ando Kiviberg tutvustas kolmandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek puudutab
eelnevalt tutvustatud notaritele juurdepääsu võimaldamist automaatse biomeetrilise
isikutuvastuse süsteemile (ABIS), et kasutada seda isikusamasuse tuvastamisel
kaugtõestamise menetlustes.
Evelin Poolamets tegi ettepaneku muuta muudatusettepaneku sõnastust nii, et ABIS-e
süsteemi kasutamine oleks notaritele kaugtõestamise korral kohustuslik. Ta leidis, et sõna
„võib“ tuleks asendada sõnaga „peab“.
5
Ando Kiviberg pani hääletusele Evelin Poolametsa ettepaneku asendada sõna „võib“ sõnaga
„peab“ (poolt 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; vastu 5:
Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; erapooletuid 0).
Ettepanek ei leidnud toetust.
A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 3 muudatusettepanekute loetelu kavandis on
vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 3:
3. Teha eelnõus järgmised muudatused:
3.1. Täiendada eelnõu uue §-ga 5 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni)
järgmises sõnastuses:
„§ 5. Notariaadiseaduse § 16 täiendamine
Notariaadiseaduse § 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kaugtõestamise teel notari ametitoimingus osaleva isiku fotot ning tema isiku
tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke andmeid säilitatakse kümme
aastat.“.“;
3.2. Täiendada eelnõu uue §-ga 10 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„§ 10. Tõestamisseaduse § 10 täiendamine
Tõestamisseaduse § 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Kaugtõestamise korral võib notar isikusamasuse kontrollimiseks teha tehingus osalejast
foto ja võrrelda seda isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel automaatse biomeetrilise
isikutuvastuse süsteemi andmekogusse kantud foto või näokujutisega.
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 kohasele isikusamasuse kontrollimisele kohaldatakse isikut
tõendavate dokumentide seaduse § 155 lõigetes 1-3 ja 7 sätestatut.“.“.
Põhiseaduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,
Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
Ando Kiviberg tutvustas neljandat muudatusettepanekut ning märkis, et tegemist on tehnilise
muudatusega, mis tuleneb Riigikogu menetluses oleva konsulaarseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga 896 SE tehtavatest riigilõivuseaduse muudatustest.
Väliskomisjoni menetletava eelnõuga nähakse välisesinduses dokumenti kantud sertifikaatide
uute turvakoodide väljastamise eest senise 20-eurose riigilõivu asemel ette 35-eurone
riigilõiv. Lisaks nähakse ette 70-eurone riigilõiv juhul, kui taotleja elukoht ei ole
rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis. Kuna käesoleva eelnõu muudatuste
kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud
sertifikaatide uusi turvakoode, tuleb vastavalt kohandada ka eelnõus sisalduvat riigilõivu
käsitlevat sätet.
A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 4 muudatusettepanekute loetelu kavandis on
vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 4:
4. Muuta eelnõu § 8 (uue numeratsiooni järgi § 9) punkti 3 ja sõnastada see
järgmiselt:
„3) paragrahvi 2721 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja välisesinduses 35 eurot“ ning
paragrahvist jäetakse välja teine lause.“.
6
Põhiseaduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,
Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
Ando Kiviberg sõnas, et eelnõu on läbinud ka keeletoimetusening tegi ettepaneku teha
menetlusotsused.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,
Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann,
Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).
2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle
Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,
Jaak Valge).
2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin
Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
Ando Kiviberg märkis, eteelnõu peamine eesmärk on võimaldada Eestis sündinud
kodakondsuseta lapsel saada Eesti kodakondsus juhul, kui vähemalt üks tema kodakondsuseta
vanematest on lapse sünni ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ning teine
kodakondsuseta vanem viibib Eestis elamisloa alusel. Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus
esimese lugemise 15. septembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29.
septembriks, ettepanekuid ei laekunud. Ainsa kaasatud huvirühmana esitas eelnõu kohta
arvamuse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (ÜRO Pagulasamet). A. Kiviberg selgitas, et
tänasel istungil kuulatakse ära nii ameti seisukohad ja soovitused kui ka Siseministeeriumi
arvamus soovituste kohta. Tänasel istungil eelnõu suhtes menetlusotsuseid ei tehta. Ta andis
sõna ÜRO Pagulasameti esindajatele.
Olga Sõtnik selgitas sissejuhatuseks, et ÜRO Pagulasameti tegevus kodakondsusetuse
valdkonnas võib esmapilgul tunduda ebatavaline, kuid ÜRO Peaassamblee on andnud ametile
mandaadi jälgida riikide tegevust kodakondsusetuse küsimustes ning anda selles valdkonnas
soovitusi. Kuigi Eesti ei ole ühinenud kodakondsusetust käsitlevate konventsioonidega, on
ÜRO Pagulasametil siiski õigus esitada Eesti riigile selles küsimuses soovitusi.
Egle Sander selgitas, et ÜRO Pagulasamet toetab Eesti eesmärki vähendada ja ennetada laste
kodakondsusetust ning peab eelnõu selles suunas oluliseks sammuks. ÜRO Pagulasameti
seisukohtade koostamise ajal oli Eestis 44 alla 18-aastast määratlemata kodakondsusega last
ning eelnõu eesmärk on lahendada neist seitsme olukord. Tema sõnul on ÜRO Pagulasameti
ettepanekute eesmärk tagada, et laste kodakondsuse küsimus saaks lahendatud võimalikult
terviklikult ning aidata samal ajal kaasa püsivate lahenduste leidmisele Eestis elavatele
määratlemata kodakondsusega inimestele. Ta tõi kokkuvõtvalt välja kolm soovitust. Esimese
soovitusena märkis ta, et ükski Eestis sündinud laps ei peaks jääma kodakondsuseta. ÜRO
Pagulasamet soovitab anda Eesti kodakondsuse kõigile Eestis sündinud lastele, kes muul
7
juhul jääksid kodakondsuseta, sõltumata nende vanemate õiguslikust staatusest või Eestis
elamise kestusest. Tegemist ei ole ettepanekuga kehtestada üldine sünnikohapõhine
kodakondsus, vaid tagada kodakondsus üksnes neile lastele, kellel muul viisil kodakondsust ei
tekiks. Praegune eelnõu seob lapse kodakondsuse saamise vanemate kodakondsusetuse ja
Eestis elamise kestusega, mis võib mõnel juhul siiski jätta lapse kodakondsuseta. Teise
soovitusena käsitles ta kodakondsusest loobumist. ÜRO Pagulasameti hinnangul ei tohiks
lapse kodakondsusest loobumise tagajärjeks olla kodakondsusetus. Tema sõnul võiks
loobumine olla lubatud üksnes juhul, kui on selgelt tuvastatud, et lapsel on olemas või tekib
mõne teise riigi kodakondsus. Kehtiv seadus võimaldab kodakondsusest loobumisest
keelduda, kui selle tagajärjeks võib olla kodakondsusetus, kuid ÜRO Pagulasamet peab
vajalikuks tugevamaid tagatisi, et ükski laps ei jääks sellise otsuse tulemusena
kodakondsuseta. Kolmanda soovitusena tõi ta esile vajaduse tegeleda Eestis juba elavate
määratlemata kodakondsusega inimestega. Eestis on neil isikutel tagatud ligipääs
dokumentidele, õiguslikule staatusele, tööturule, tervishoiule, sotsiaalsüsteemile ja haridusele,
kuid samas võiks riik senisest enam toetada nende naturalisatsiooni ning teavitada inimesi
Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest. Ta viitas Integratsiooni Sihtasutuse uuringule,
mille kohaselt soovib ligikaudu 80 protsenti määratlemata kodakondsusega inimestest
omandada Eesti kodakondsuse. Tema hinnangul aitaks sellele sihtrühmale suurema
tähelepanu pööramine kaasa kodakondsusetuse järkjärgulisele vähenemisele Eestis.
Kokkuvõttes märkis ta, et ÜRO Pagulasamet tervitab Eesti algatust vähendada
kodakondsusetust ning soovitab tagada, et ükski Eestis sündinud laps ei jääks
kodakondsuseta, lapse kodakondsusest loobumine ei tooks kaasa kodakondsusetust ning
määratlemata kodakondsusega inimeste naturalisatsiooni toetataks senisest aktiivsemalt.
Evelin Poolamets küsis, kas eelnõu eesmärk on soodustada immigratsiooni Eestisse.
Alaealine laps vajab vanemaid ning lapsele kodakondsuse andmine võib tema hinnangul
kaasa tuua vajaduse võimaldada ka vanemate Eestisse jäämist või pererännet. Ta tundis huvi,
kas eelnõu üheks eesmärgiks on suurendada immigratsiooni Eestisse.
Egle Sander vastas, et tegemist on olulise küsimusega. Mõnes riigis, näiteks Ameerika
Ühendriikides, on teada juhtumeid, kus inimesed reisivad riiki eesmärgiga saada lapsele
sealne kodakondsus. Tema sõnul ei näe ÜRO Pagulasamet Eestis selliseid rändetrende.
Kodakondsuse andmine ei toimuks automaatselt üksnes lapse Eestis sündimise tõttu. Tema
sõnul peab pädev asutus hindama, kas lapsel on võimalik omandada mõne teise riigi
kodakondsus. Ta tõi näitena olukorra, kus lapse vanemad on mõne välisriigi kodanikud, kelle
kodakondsust on võimalik lapsele edasi anda. Sellisel juhul ei oleks lapsele Eesti
kodakondsuse andmiseks alust. Ettepaneku eesmärk on lahendada nende laste olukord, kes
muul viisil jääksid kodakondsuseta.
Evelin Poolamets küsis, kuidas lahendatakse olukord juhul, kui laps on Eesti kodanik, kuid
tema vanemate elamisload lõpevad.
Egle Sander vastas, et kavandatav seadusemuudatus puudutab väga piiratud hulka lapsi.
ÜRO Pagulasameti seisukohtade koostamise ajal oli Eestis 44 määratlemata kodakondsusega
last ning ettepanekute eesmärk on vähendada nende laste arvu. Tema sõnul ei ole soovituste
eesmärk luua uusi rändekanaleid ega soodustada ebaseaduslikku rännet, vaid lahendada nende
laste olukord, kes muidu jääksid kodakondsuseta.
8
Jaak Valge küsis, milliseid õiguslikke ja sotsiaalseid eeliseid annab lapsele sünnist saati Eesti
kodakondsuse omamine võrreldes olukorraga, kus tal kodakondsust ei ole. Ta tundis huvi, kas
kavandatav muudatus omab sisulist mõju või on tegemist peamiselt formaalse muudatusega.
Samuti küsis ta, millele tugineb seisukoht, et naturalisatsiooni hõlbustamine aitaks kaasa
lõimumisele. Tema hinnangul ei näita lõimumisuuringud ega -monitooringud selget seost
kodakondsuse omamise ja parema lõimumise vahel ning viimaste uuringute kohaselt ei ole
kodakondsus olnud lõimumise seisukohalt määrav näitaja.
Egle Sander vastas, et integratsioonimonitooringud on tõepoolest näidanud, et kodakondsuse
olemasolu ei ole ainus ega määrav lõimumise näitaja ning erinevate inimrühmade
lõimumistase võib olla väga erinev. Samas rõhutas ta, et laste puhul on kodakondsusel eriline
tähendus. Eesti on ühinenud lapse õiguste konventsiooniga, mille kohaselt on kodakondsus
lapse põhiõigus. Eesti kontekstis ei ole küsimus niivõrd põhiõiguste puudumises, kuna
määratlemata kodakondsusega inimestele on tagatud ulatuslikud õigused ja teenused. See-eest
annab kodakondsus lapsele siiski tugevama kuuluvustunde ning kinnitab tema seotust Eesti
riigiga. Kodakondsuse olemasolu aitab lapsel tunnetada end ühiskonna täisväärtusliku
liikmena ning toetab tema samastumist Eesti ühiskonnaga.
Olga Sõtnik täiendas, et kuigi lõimumismonitooringud näitavad erinevate inimrühmade puhul
erinevaid tulemusi, on tema hinnangul siiski näha seos kodakondsuse omamise ja lõimumise
vahel. Ta märkis, et on varasemalt töötanud lõimumismonitooringutega ning nende põhjal
võib täheldada korrelatsiooni kodakondsuse olemasolu ja lojaalsuse vahel Eesti riigile. Tema
sõnul on muukeelsete inimeste seas Eesti kodakondsust omavate isikute lõimumistase
üldjuhul kõrgem kui Venemaa kodanikel või määratlemata kodakondsusega inimestel.
Pipi-Liis Siemann märkis, et nii eelnõu kui ka ÜRO Pagulasameti ettepanekute eesmärk on
kaitsta laste õigusi. Ta tõi esile, et eelnõus on kodakondsuse saamine seotud püsiva sidemega
Eesti riigiga, mida väljendab muu hulgas vanematele seatud viieaastase Eestis elamise nõue.
Ta küsis, kas teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus inimesed reisivad Eestisse eesmärgiga
saada lapsele Eesti kodakondsus, sarnaselt näiteks Ameerika Ühendriikides esinenud
juhtumitele. Samuti tundis ta huvi, kas mõnes riigis võib kodakondsusest loobumine olla
niivõrd lihtne, et see võiks soodustada selliste olukordade tekkimist tulevikus. Lisaks palus ta
täpsustada ÜRO Pagulasameti teist soovitust, mis käsitleb lapse kodakondsusest loobumist.
Tema hinnangul näeb ka eelnõu praegune sõnastus ette, et kodakondsusest loobumine on
võimalik üksnes juhul, kui lapsel on olemas või tekib teine kodakondsus. Ta küsis, milles
seisneb ÜRO Pagulasameti ettepaneku sisuline erinevus võrreldes eelnõu kehtiva sõnastusega.
Egle Sander vastas, et ÜRO Pagulasameti hinnangul seisneb peamine erinevus sõnastuses,
mis jätab pädevale asutusele kaalutlusõiguse. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib kodakondsusest
loobumisest keelduda, kui selle tagajärjeks oleks kodakondsusetus, kuid ÜRO Pagulasamet
peab oluliseks tugevamat tagatist, mis välistaks lapse kodakondsusetuks jäämise. Tema sõnul
peaks seadus selles küsimuses olema võimalikult üheselt mõistetav. Vastates küsimusele
võimalike kuritarvituste kohta, märkis ta, et paljud riigid on ühinenud kodakondsusetust
käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega ning üldjuhul ei võimaldata inimestel loobuda
kodakondsusest viisil, mis jätaks nad või nende lapsed kodakondsuseta. Ta avaldas
veendumust, et pädevad asutused hindavad iga juhtumi asjaolusid ning kontrollivad, kas
lapsel on võimalik omandada mõne teise riigi kodakondsus. Kui ilmneksid katsed süsteemi
kuritarvitada, on võimalik neid asjaolusid menetluses arvesse võtta.
9
Jaak Valge viitas varasemalt käsitletud lõimumismonitooringutele ning märkis, et tema
hinnangul ei ole viimased uuringud näidanud kodakondsuse otsest mõju lõimumisele. Ta
pöördus tagasi eelkõneleja väite juurde, et kodakondsus võib suurendada lapse turvatunnet
ning juhtis tähelepanu asjaolule, et määratlemata kodakondsusega isikud on sageli pidanud
oma staatuse eeliseks laiemat viisavaba reisimise võimalust. Ta küsis, kas lapsele Eesti
kodakondsuse andmine ja sellega kaasnev määratlemata kodakondsuse staatuse kadumine
võib mõnel juhul hoopis vähendada tema võimalusi ning seeläbi talle kahju tekitada.
Egle Sander vastas, et tema hinnangul ei ole määratlemata kodakondsuse säilitamisel
reisimisega seotud eelised enam sama olulised kui varem. Ta tõi esile, et
naturalisatsiooniprotsess võib inimestele tunduda keeruline ning takistuseks võib olla näiteks
hirm eksamite ja nende ebaõnnestumise ees. Osa inimesi ei pruugi näha Eesti kodakondsuse
taotlemiseks piisavat vajadust, kuna neil on ka määratlemata kodakondsusega võimalik Eestis
töötada, saada arstiabi ja omada elukohta.
Evelin Poolamets küsis, kas eelnõu rakendamisega kaasnevaid PPA täiendavaid kulusid on
hinnatud. Ta tundis huvi, kui suured kulud tekivad olukorras, kus vanemad soovivad lapse
Eesti kodakondsusest loobuda ning PPA peab kontrollima lapse teise kodakondsuse
olemasolu või selle saamise võimalust. Samuti palus ta selgitada menetluse käiku juhul, kui
laps saab sünniga automaatselt Eesti kodakondsuse, kuid vanemad soovivad sellest hiljem
loobuda.
Olga Sõtnik vastas, et eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude hindamise küsimusele saab
täpsemalt vastata eelnõu algataja ning ÜRO Pagulasamet selliseid arvutusi ei tee. Menetluse
kohta selgitas ta, et pärast lapse sünni registreerimist kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet, kas
lapse vanemad vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Kui nõuded on täidetud, saab laps
Eesti kodakondsuse automaatselt naturalisatsiooni korras. Tegemist ei ole sünnijärgse
kodakondsusega.
Ando Kiviberg andis seejärel sõna Siseministeeriumi esindajatele.
Janek Mägi selgitas, et Siseministeerium ei toeta ÜRO Pagulasameti esitatud ettepanekuid.
Ta märkis, et laste huvide kaitse on oluline, kuid Eesti kodakondsuse saamise eelduseks peab
olema isiku side Eestiga. Siseministeerium ei toeta ettepanekut anda Eesti kodakondsus
kõigile Eestis sündinud lastele, kes muidu jääksid kodakondsuseta. Tema sõnul peab isik ise
tõendama, et lapsel puudub võimalus saada mõne teise riigi kodakondsust. Seda kohustust ei
peaks panema PPA-le. Eesti kodakondsuse andmine lapsele mõjutab ka tema vanemate Eestis
viibimise võimalusi, sest arvestada tuleb Eesti kodanikust lapse õiguste ja huvidega.
Siseministeerium ei pea vajalikuks muuta ka lapse kodakondsusest loobumist käsitlevat sätet.
Tema sõnul saab lapse Eesti kodakondsusest loobuda üksnes juhul, kui lapsel on olemas teine
kodakondsus. Sama põhimõte kehtib üldiselt Eesti kodakondsusest loobumisel. Kolmanda
ettepaneku kohta märkis ta, et Siseministeerium toetab praktilisi lahendusi, mis aitavad
soovijatel Eesti kodakondsust saada. Samas peab inimene kodakondsuse saamiseks ise
vajalikud tingimused täitma. Ta tõi peamise takistusena esile keelenõude ning märkis, et riik
võimaldab kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele õpet. Eelnõu rakendamisega kaasnev
täiendav menetluskulu PPA-le on aga väike. Kui hiljem selgub, et lapse vanemal on mõne
teise riigi kodakondsus, peab vanem seda ise tõendama. Sellised menetlused puudutavad
10
praegu väga väikest arvu lapsi.
Helir-Valdor Seeder küsis, kuidas käsitletakse Eestis isikuid, kes on rahvusvaheliselt
tunnustamata riikide või territooriumide kodanikud. Ta tõi näiteks Palestiina, Lõuna-Osseetia,
Transnistria ja Donetski Rahvavabariigi ning küsis, kas selliseid isikuid käsitatakse Eestis
nende riikide kodanikena või määratlemata kodakondsusega isikutena. Ta mainis, et on sama
küsimust küsinud ka siseministrilt, kuid vastust ei ole senini laekunud.
Egle Sander selgitas, et sarnaseid probleeme on tekkinud ka teistes riikides. Ta tõi näiteks
Soome, kus kodakondsust käsitlevate seaduste muutmisel jäid mõned inimrühmad
ebaselgesse õiguslikku olukorda. Tema sõnul juhiti sellele probleemile tähelepanu juba enne
seaduse jõustumist ning hiljem leiti nende inimeste jaoks eraldi lahendus. Sarnaseid
probleeme võib tekkida erineva kodakondsusliku staatusega isikute puhul ning neid tuleb
vajaduse korral eraldi lahendada.
Janek Mägi selgitas, et Eesti ei tunnusta Ukraina okupeeritud aladel välja antud dokumente.
Muudel juhtudel, näiteks Palestiinast pärit isiku puhul, märgitakse isiku päritolu selle riigi või
territooriumi järgi, kust ta enda sõnul pärit on.
Helir-Valdor Seeder palus täpsustada, kuidas käsitatakse Eestis rahvusvaheliselt
tunnustamata riikidest või territooriumidelt pärit isikute kodakondsust. Ta küsis Palestiina
näitel, kas sellist isikut käsitatakse Palestiina kodanikuna või määratlemata kodakondsusega
isikuna, kui Eesti ei ole Palestiinat iseseisva riigina tunnustanud.
Janek Mägi vastas, et isiku tuvastamisel lähtutakse tema reisidokumendist. Ka juhul, kui
Eesti ei tunnusta vastavat riiki, lähtutakse Eestisse saabunud isiku puhul tema esitatud
reisidokumendi andmetest.
Ants Frosch küsis, kas ÜRO Pagulasametil on prognoose lähikümnendite rändetrendide ja
Euroopat, sealhulgas Eesti piirkonda, mõjutada võiva rändesurve kohta. Ta viitas Aafrika
kiirele rahvastikukasvule ja majanduslikule olukorrale ning küsis, kuidas võivad need tegurid
mõjutada Aafrikast lähtuvat rännet tulevikus.
Olga Sõtnik vastas, et ÜRO Pagulasamet valmistus arutama kodakondsusetuse küsimusi ning
seetõttu ei ole tal konkreetseid rändeprognoose kaasas. ÜRO Pagulasamet avaldab aga igal
aastal raporti rändetrendide ja edasiste prognooside kohta. Tema sõnul oli pagulaste arv
maailmas viimaste andmete järgi ligikaudu 117 miljonit. See arv on küll mõnevõrra
vähenenud, kuid vähenemine ei tulene peamiselt konfliktide lõppemisest või olukorra
paranemisest. Ta tõi näiteks inimeste tagasisaatmise peaaegu et vägisi Afganistani ja teistesse
riikidesse. Ta on valmis seda UNHCR-i trendiraporti komisjoni liikmele jagama.
Janek Mägi täpsustas oma varasemat vastust H.-V. Seederile ning märkis, et Eesti ei tunnusta
tunnustamata territooriumide välja antud reisidokumente ning nende dokumentide alusel ei
ole võimalik seaduslikult Eestisse siseneda. Kui sellise dokumendiga isik on Eestisse
ebaseaduslikult jõudnud, tuleb lähtuda tema konkreetsest olukorrast ning korraldada tema
tagasisaatmine riiki või piirkonda, kust ta saabus.
Evelin Poolamets küsis, kui laiale pereringile laieneb alaealisest Eesti kodanikust tulenev
11
õigus Eestis viibida. Ta soovis teada, kas see puudutab üksnes lapse vanemaid või võib
laieneda ka tema täisealistele õdedele ja vendadele, arvestades õigust perekonnaelule.
Janek Mägi selgitas, et perekonna mõiste hõlmab eelkõige lähisugulasi ülenevas ja alanevas
liinis, kuid ei välista ka teisi perekonnaliikmeid. Iga juhtumit hinnatakse eraldi ning arvesse
võetakse isikutevahelise püsiva sõltuvussuhte või sideme olemasolu. Sellise sideme
tuvastamisel võib see mõjutada ka näiteks lapse venna Eestis viibimisega seotud otsuseid.
Helir-Valdor Seeder palus täpsustada, kas tunnustamata territooriumidelt pärit isikutel
puudub võimalus seaduslikult Eestisse siseneda. Ta küsis, kas see kehtib ka Transnistriast
ning Ukraina okupeeritud Donetski ja Luhanski Rahvavabariikide territooriumialadelt pärit
inimeste kohta ning kas nendelt aladelt pärit isikuid Eestis vastu ei võeta.
Janek Mägi selgitas, et kui Eesti ei tunnusta vastavat riiki ega selle välja antud
reisidokumente, ei ole nende dokumentide alusel võimalik seaduslikult Eestisse siseneda.
Ando Kiviberg tänas külalisi.
4. Info ja muud küsimused
Infot ja muid küsimusi ei olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Kiviberg
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Markus Veia
protokollija
Riigikogu põhiseaduskomisjoni
istungi protokoll nr 181
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 12. oktoober 2026
Algus 11.15, lõpp 12.10
Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)
Protokollija: Markus Veia (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Valdo Randpere (Hanno
Pevkuri asendusliige), Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak
Valge
Komisjoni ametnikud: Helin Leichter (nõunik), Karin Tuulik (nõunik)
Puudusid: Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Läänemets
Kutsutud: Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi, nõunikud
Maret Saanküll (2.-3. päevakorrapunkt) ja Elen Kraavik ning Justiits- ja Digiministeeriumi
vabakutsete talituse nõunik Marilin Reintamm (2. päevakorrapunkt); ÜRO Pagulaste
Ülemvoliniku Ameti esindajad Olga Sõtnik ja Egle Sander (3. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:
Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (12.10.2026-16.10.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäev, 12.10.2026 kell 11.15
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
2
Komisjoni istung teisipäev, 13.10.2026 kell 14.00
1. Kaheksa Riigikogu liikme algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus)
eelnõu (979 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja
Züleyxa Izmailova algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise
seaduse eelnõu (939 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin
Poolamets, Valdo Randpere, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
Ando Kiviberg selgitas, et eelnõuga viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale
kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus esimese
lugemise 1. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 15. juuni ning
muudatusettepanekuid ei laekunud. Küsisime ka huvirühmadelt, keda oli kuus arvamusi, kuid
ka üheltki neilt arvamusi ei laekunud. Ettepaneku eelnõu täiendamiseks on esitanud aga
Justiits- ja Digiministeerium, kes soovib võimaldada notaritele juurdepääsu automaatse
biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi (ABIS) andmekogule, et notarid saaksid videosilla
vahendusel turvaliselt läbi viia kaugtõestamisi. Ta andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi
(JDM) esindajale Marilin Reintammele.
Marilin Reintamm selgitas, et JDMi ettepaneku eesmärk on võimaldada notaritele
juurdepääs ABIS-ile. Ta märkis, et ka praegu saavad notarid teha tehinguid kaugtõestamise
teel, kuid isikusamasuse kontroll põhineb notari visuaalsel võrdlusel isiku ja Politsei- ja
Piirivalveameti andmekogus oleva foto vahel. Ta tõi esile juhtumi, kus notar tuvastas sellise
kontrolli käigus võimaliku pettuse ning jättis tehingu tõestamata. Muudatusettepaneku
eesmärk on muuta kaugtõestamine turvalisemaks ja võimaldada isikusamasuse automaatset
kontrollimist ABIS-e kaudu. Süsteemi kasutamine piirduks üksnes konkreetse isiku
tuvastamisega kaugtõestamise menetluses ega võimaldaks masspäringuid. Andmekogu
ABIS-t võib kasutada üksnes avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks ning notaritel on selliste
ülesannete täitjana põhjendatud vajadus süsteemile juurdepääsuks. Lisaks nähakse ette
kaugtõestamisel kasutatud fotode säilitamine kümne aasta jooksul, mis vastab tsiviilõiguslike
nõuete üldisele aegumistähtajale. Notarite juurdepääs andmekogule ABIS eeldab seaduslikku
alust, mistõttu on vajalik vastava volituse sätestamine seaduses.
Kalle Laanet küsis, millised riskid võivad kaasneda notaritele ABIS-e kasutamise õiguse
andmisega. Samuti tundis ta huvi, miks ei ole sellist võimalust varem loodud.
Marilin Reintamm sõnas, et notarid kasutasid varem isikusamasuse tuvastamiseks omaenda
süsteemi, mille arendamise ja ülalpidamise kulud pidid nad ise rahastama. Nüüd on võimalik
kasutada riigi loodud ja juba toimivat ABIS-e süsteemi, mis võimaldab isikusamasust
3
kontrollida tõhusamalt ja turvalisemalt.
Jaak Valge viitas muudatuse eesmärgile vähendada bürokraatiat. Ta küsis, kas muudatus toob
kaasa riigiametnike arvu vähenemise või milliste tegevuste arvelt bürokraatiat vähendatakse.
Marilin Reintamm selgitas, et bürokraatia vähenemine seisneb eelkõige topelttöö
vähendamises. Praegu toimub isikusamasuse kontroll mitmes etapis ning see nõuab täiendavat
nö käsitööd. Tema sõnul aitab automaatse süsteemi kasutuselevõtt muuta menetluse
tõhusamaks, kuna isikuandmete võrdlemine toimub automaatselt ega eelda samas mahus
inimese sekkumist. Muudatusettepanek ei näe ette riigiametnike arvu vähendamist.
Helir-Valdor Seeder küsis, miks ei ole notaritele varem võimaldatud riigi loodud süsteemi
kasutamist isikusamasuse tuvastamiseks ning miks kasutati selle asemel notarite enda
lahendusi. Samuti tundis ta huvi, miks annab eelnõu notaritele ABIS-e kasutamiseks üksnes
võimaluse, mitte kohustuse. Kaugtõestamisel võiks isikusamasuse kontrollimine ABIS-e
kaudu olla reeglina sätestatud, kuna see muudaks menetluse turvalisemaks, õiguskindlamaks
ja vähendaks võimalikke vaidlusi.
Elen Kraavik selgitas, et ABIS ei olnud varem notaritele kasutamiseks valmis. Süsteem loodi
esmalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vajaduste katmiseks, et asendada senine vananenud
sõrmejäljeregister. Seejärel rakendati ABIS Politsei- ja Piirivalveameti menetlustes, eelkõige
isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel ning rändevaldkonna menetlustes. ABIS-e
loomisel kavandati süsteemi kasutusvõimaluste järkjärguline laiendamine ka teistele avaliku
sektori osapooltele. Tema sõnul on süsteem nüüdseks saavutanud piisava küpsuse, et
võimaldada selle kasutamist ka notaritel. Selleni jõudmine võttis ligikaudu viis aastat.
Marilin Reintamm selgitas, et eelnõus kasutatakse sõna „võib“, kuna notar ei pea igal juhul
isikusamasust ABIS-e kaudu tuvastama. Notar võib inimest ka isiklikult tunda ning sellisel
juhul ei ole täiendav tuvastamine vajalik. Seetõttu nähakse eelnõuga ette võimalus kasutada
ABIS-e süsteemi, mitte kohustus seda kõigil kaugtõestamise juhtudel rakendada.
Ando Kiviberg märkis, et notaritel on ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik jätta isikut
tõendav dokument nõudmata, kui isik on notarile isiklikult tuttav. Sama põhimõte kehtib ka
kaugtõestamise puhul ning on seadusega lubatud.
Evelin Poolamets küsis, kuivõrd kindel saab olla ABIS-e süsteemi turvalisuses olukorras, kus
tehnoloogia ja tehisintellekti võimalused arenevad kiiresti. Ta tundis huvi, kas süsteemi puhul
on arvestatud riskiga, et isikusamasuse tuvastamisel võidakse kasutada süvavõltsinguid.
Elen Kraavik vastas, et ABIS-e tehnoloogiat uuendatakse pidevalt, et pidada sammu
tehnoloogia arenguga. Käimas on ABIS 2.0 arendus, mille eesmärk on tõhustada näo- ja
sõrmebiomeetrial põhinevat isikusamasuse tuvastamist ning suurendada süsteemi
vastupanuvõimet võimalikele võltsingutele ja kuritarvitustele. Uuendatud süsteem on kavas
kasutusele võtta 2027. aasta lõpus.
Ando Kiviberg tegi ettepaneku asuda komisjoni poolt esitatavate muudatusettepanekute
läbivaatamise ja hääletamise juurde. Ta tutvustas esimest muudatusettepanekut, mille kohaselt
täpsustatakse isikut tõendavate dokumentide seadusesse lisatavat § 346 lõiget 1 ning lisatakse
4
sättesse sõna “e-resident”. E-residendi viide on algsest sõnastusest ekslikult välja jäänud,
kuigi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise põhimõtted kehtivad
samamoodi nii taotlejatele kui e-residentidele. Kaardi- ja kontaktivabale lahendusele
üleminekul on vajalik rakendada täiendavaid meetmeid eID-vahendi väärkasutuse
ennetamiseks ja riskide maandamiseks. Muudatus võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil
vajaduse korral viia e-residendi eID-vahendi kehtivusajal läbi täiendava biomeetrilise
isikusamasuse kontrolli.
A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 1 muudatusettepanekute loetelu kavandis on
vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 1:
1. Asendada eelnõu § 1 punktiga 44 lisatavas § 346 lõikes 1 sõna „tema“ sõnadega
„taotleja või e-residendi“.
Põhiseaduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,
Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
Ando Kiviberg tutvustas teist muudatusettepanekut. Ta märkis, et tegemist on sõnastusliku
täpsustusega, mille eesmärk on üheselt arusaadavalt sätestada e-residendi kohustus teavitada
Politsei- ja Piirivalveametit e-identimisvahendi kasutamise õiguse aluseks oleva välisriigi
biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest. Andmete muudatused puudutavad
näiteks nime muutumist või reisidokumendi aegumist. Sellisel juhul peab e-resident esitama
andmed uue reisidokumendi kohta ning uus reisidokument asendab senise reisidokumendi.
A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 2 muudatusettepanekute loetelu kavandis on
vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 2:
2. Muuta eelnõu § 1 punktiga 44 lisatava § 349 lõike 2 teine lause ja sõnastada see
järgmiselt:
“Kui e-resident esitab Politsei- ja Piirivalveametile uue välisriigi biomeetrilise reisidokumendi
andmed, asendab see senist dokumenti.“.
Põhiseaduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,
Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
Ando Kiviberg tutvustas kolmandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek puudutab
eelnevalt tutvustatud notaritele juurdepääsu võimaldamist automaatse biomeetrilise
isikutuvastuse süsteemile (ABIS), et kasutada seda isikusamasuse tuvastamisel
kaugtõestamise menetlustes.
Evelin Poolamets tegi ettepaneku muuta muudatusettepaneku sõnastust nii, et ABIS-e
süsteemi kasutamine oleks notaritele kaugtõestamise korral kohustuslik. Ta leidis, et sõna
„võib“ tuleks asendada sõnaga „peab“.
5
Ando Kiviberg pani hääletusele Evelin Poolametsa ettepaneku asendada sõna „võib“ sõnaga
„peab“ (poolt 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; vastu 5:
Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; erapooletuid 0).
Ettepanek ei leidnud toetust.
A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 3 muudatusettepanekute loetelu kavandis on
vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 3:
3. Teha eelnõus järgmised muudatused:
3.1. Täiendada eelnõu uue §-ga 5 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni)
järgmises sõnastuses:
„§ 5. Notariaadiseaduse § 16 täiendamine
Notariaadiseaduse § 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kaugtõestamise teel notari ametitoimingus osaleva isiku fotot ning tema isiku
tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke andmeid säilitatakse kümme
aastat.“.“;
3.2. Täiendada eelnõu uue §-ga 10 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„§ 10. Tõestamisseaduse § 10 täiendamine
Tõestamisseaduse § 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Kaugtõestamise korral võib notar isikusamasuse kontrollimiseks teha tehingus osalejast
foto ja võrrelda seda isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel automaatse biomeetrilise
isikutuvastuse süsteemi andmekogusse kantud foto või näokujutisega.
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 kohasele isikusamasuse kontrollimisele kohaldatakse isikut
tõendavate dokumentide seaduse § 155 lõigetes 1-3 ja 7 sätestatut.“.“.
Põhiseaduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,
Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
Ando Kiviberg tutvustas neljandat muudatusettepanekut ning märkis, et tegemist on tehnilise
muudatusega, mis tuleneb Riigikogu menetluses oleva konsulaarseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga 896 SE tehtavatest riigilõivuseaduse muudatustest.
Väliskomisjoni menetletava eelnõuga nähakse välisesinduses dokumenti kantud sertifikaatide
uute turvakoodide väljastamise eest senise 20-eurose riigilõivu asemel ette 35-eurone
riigilõiv. Lisaks nähakse ette 70-eurone riigilõiv juhul, kui taotleja elukoht ei ole
rahvastikuregistri andmetel registreeritud välisriigis. Kuna käesoleva eelnõu muudatuste
kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud
sertifikaatide uusi turvakoode, tuleb vastavalt kohandada ka eelnõus sisalduvat riigilõivu
käsitlevat sätet.
A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 4 muudatusettepanekute loetelu kavandis on
vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 4:
4. Muuta eelnõu § 8 (uue numeratsiooni järgi § 9) punkti 3 ja sõnastada see
järgmiselt:
„3) paragrahvi 2721 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja välisesinduses 35 eurot“ ning
paragrahvist jäetakse välja teine lause.“.
6
Põhiseaduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,
Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel
Tein, Jaak Valge).
Ando Kiviberg sõnas, et eelnõu on läbinud ka keeletoimetusening tegi ettepaneku teha
menetlusotsused.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,
Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann,
Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).
2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle
Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,
Jaak Valge).
2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Evelin
Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
Ando Kiviberg märkis, eteelnõu peamine eesmärk on võimaldada Eestis sündinud
kodakondsuseta lapsel saada Eesti kodakondsus juhul, kui vähemalt üks tema kodakondsuseta
vanematest on lapse sünni ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ning teine
kodakondsuseta vanem viibib Eestis elamisloa alusel. Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus
esimese lugemise 15. septembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29.
septembriks, ettepanekuid ei laekunud. Ainsa kaasatud huvirühmana esitas eelnõu kohta
arvamuse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (ÜRO Pagulasamet). A. Kiviberg selgitas, et
tänasel istungil kuulatakse ära nii ameti seisukohad ja soovitused kui ka Siseministeeriumi
arvamus soovituste kohta. Tänasel istungil eelnõu suhtes menetlusotsuseid ei tehta. Ta andis
sõna ÜRO Pagulasameti esindajatele.
Olga Sõtnik selgitas sissejuhatuseks, et ÜRO Pagulasameti tegevus kodakondsusetuse
valdkonnas võib esmapilgul tunduda ebatavaline, kuid ÜRO Peaassamblee on andnud ametile
mandaadi jälgida riikide tegevust kodakondsusetuse küsimustes ning anda selles valdkonnas
soovitusi. Kuigi Eesti ei ole ühinenud kodakondsusetust käsitlevate konventsioonidega, on
ÜRO Pagulasametil siiski õigus esitada Eesti riigile selles küsimuses soovitusi.
Egle Sander selgitas, et ÜRO Pagulasamet toetab Eesti eesmärki vähendada ja ennetada laste
kodakondsusetust ning peab eelnõu selles suunas oluliseks sammuks. ÜRO Pagulasameti
seisukohtade koostamise ajal oli Eestis 44 alla 18-aastast määratlemata kodakondsusega last
ning eelnõu eesmärk on lahendada neist seitsme olukord. Tema sõnul on ÜRO Pagulasameti
ettepanekute eesmärk tagada, et laste kodakondsuse küsimus saaks lahendatud võimalikult
terviklikult ning aidata samal ajal kaasa püsivate lahenduste leidmisele Eestis elavatele
määratlemata kodakondsusega inimestele. Ta tõi kokkuvõtvalt välja kolm soovitust. Esimese
soovitusena märkis ta, et ükski Eestis sündinud laps ei peaks jääma kodakondsuseta. ÜRO
Pagulasamet soovitab anda Eesti kodakondsuse kõigile Eestis sündinud lastele, kes muul
7
juhul jääksid kodakondsuseta, sõltumata nende vanemate õiguslikust staatusest või Eestis
elamise kestusest. Tegemist ei ole ettepanekuga kehtestada üldine sünnikohapõhine
kodakondsus, vaid tagada kodakondsus üksnes neile lastele, kellel muul viisil kodakondsust ei
tekiks. Praegune eelnõu seob lapse kodakondsuse saamise vanemate kodakondsusetuse ja
Eestis elamise kestusega, mis võib mõnel juhul siiski jätta lapse kodakondsuseta. Teise
soovitusena käsitles ta kodakondsusest loobumist. ÜRO Pagulasameti hinnangul ei tohiks
lapse kodakondsusest loobumise tagajärjeks olla kodakondsusetus. Tema sõnul võiks
loobumine olla lubatud üksnes juhul, kui on selgelt tuvastatud, et lapsel on olemas või tekib
mõne teise riigi kodakondsus. Kehtiv seadus võimaldab kodakondsusest loobumisest
keelduda, kui selle tagajärjeks võib olla kodakondsusetus, kuid ÜRO Pagulasamet peab
vajalikuks tugevamaid tagatisi, et ükski laps ei jääks sellise otsuse tulemusena
kodakondsuseta. Kolmanda soovitusena tõi ta esile vajaduse tegeleda Eestis juba elavate
määratlemata kodakondsusega inimestega. Eestis on neil isikutel tagatud ligipääs
dokumentidele, õiguslikule staatusele, tööturule, tervishoiule, sotsiaalsüsteemile ja haridusele,
kuid samas võiks riik senisest enam toetada nende naturalisatsiooni ning teavitada inimesi
Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest. Ta viitas Integratsiooni Sihtasutuse uuringule,
mille kohaselt soovib ligikaudu 80 protsenti määratlemata kodakondsusega inimestest
omandada Eesti kodakondsuse. Tema hinnangul aitaks sellele sihtrühmale suurema
tähelepanu pööramine kaasa kodakondsusetuse järkjärgulisele vähenemisele Eestis.
Kokkuvõttes märkis ta, et ÜRO Pagulasamet tervitab Eesti algatust vähendada
kodakondsusetust ning soovitab tagada, et ükski Eestis sündinud laps ei jääks
kodakondsuseta, lapse kodakondsusest loobumine ei tooks kaasa kodakondsusetust ning
määratlemata kodakondsusega inimeste naturalisatsiooni toetataks senisest aktiivsemalt.
Evelin Poolamets küsis, kas eelnõu eesmärk on soodustada immigratsiooni Eestisse.
Alaealine laps vajab vanemaid ning lapsele kodakondsuse andmine võib tema hinnangul
kaasa tuua vajaduse võimaldada ka vanemate Eestisse jäämist või pererännet. Ta tundis huvi,
kas eelnõu üheks eesmärgiks on suurendada immigratsiooni Eestisse.
Egle Sander vastas, et tegemist on olulise küsimusega. Mõnes riigis, näiteks Ameerika
Ühendriikides, on teada juhtumeid, kus inimesed reisivad riiki eesmärgiga saada lapsele
sealne kodakondsus. Tema sõnul ei näe ÜRO Pagulasamet Eestis selliseid rändetrende.
Kodakondsuse andmine ei toimuks automaatselt üksnes lapse Eestis sündimise tõttu. Tema
sõnul peab pädev asutus hindama, kas lapsel on võimalik omandada mõne teise riigi
kodakondsus. Ta tõi näitena olukorra, kus lapse vanemad on mõne välisriigi kodanikud, kelle
kodakondsust on võimalik lapsele edasi anda. Sellisel juhul ei oleks lapsele Eesti
kodakondsuse andmiseks alust. Ettepaneku eesmärk on lahendada nende laste olukord, kes
muul viisil jääksid kodakondsuseta.
Evelin Poolamets küsis, kuidas lahendatakse olukord juhul, kui laps on Eesti kodanik, kuid
tema vanemate elamisload lõpevad.
Egle Sander vastas, et kavandatav seadusemuudatus puudutab väga piiratud hulka lapsi.
ÜRO Pagulasameti seisukohtade koostamise ajal oli Eestis 44 määratlemata kodakondsusega
last ning ettepanekute eesmärk on vähendada nende laste arvu. Tema sõnul ei ole soovituste
eesmärk luua uusi rändekanaleid ega soodustada ebaseaduslikku rännet, vaid lahendada nende
laste olukord, kes muidu jääksid kodakondsuseta.
8
Jaak Valge küsis, milliseid õiguslikke ja sotsiaalseid eeliseid annab lapsele sünnist saati Eesti
kodakondsuse omamine võrreldes olukorraga, kus tal kodakondsust ei ole. Ta tundis huvi, kas
kavandatav muudatus omab sisulist mõju või on tegemist peamiselt formaalse muudatusega.
Samuti küsis ta, millele tugineb seisukoht, et naturalisatsiooni hõlbustamine aitaks kaasa
lõimumisele. Tema hinnangul ei näita lõimumisuuringud ega -monitooringud selget seost
kodakondsuse omamise ja parema lõimumise vahel ning viimaste uuringute kohaselt ei ole
kodakondsus olnud lõimumise seisukohalt määrav näitaja.
Egle Sander vastas, et integratsioonimonitooringud on tõepoolest näidanud, et kodakondsuse
olemasolu ei ole ainus ega määrav lõimumise näitaja ning erinevate inimrühmade
lõimumistase võib olla väga erinev. Samas rõhutas ta, et laste puhul on kodakondsusel eriline
tähendus. Eesti on ühinenud lapse õiguste konventsiooniga, mille kohaselt on kodakondsus
lapse põhiõigus. Eesti kontekstis ei ole küsimus niivõrd põhiõiguste puudumises, kuna
määratlemata kodakondsusega inimestele on tagatud ulatuslikud õigused ja teenused. See-eest
annab kodakondsus lapsele siiski tugevama kuuluvustunde ning kinnitab tema seotust Eesti
riigiga. Kodakondsuse olemasolu aitab lapsel tunnetada end ühiskonna täisväärtusliku
liikmena ning toetab tema samastumist Eesti ühiskonnaga.
Olga Sõtnik täiendas, et kuigi lõimumismonitooringud näitavad erinevate inimrühmade puhul
erinevaid tulemusi, on tema hinnangul siiski näha seos kodakondsuse omamise ja lõimumise
vahel. Ta märkis, et on varasemalt töötanud lõimumismonitooringutega ning nende põhjal
võib täheldada korrelatsiooni kodakondsuse olemasolu ja lojaalsuse vahel Eesti riigile. Tema
sõnul on muukeelsete inimeste seas Eesti kodakondsust omavate isikute lõimumistase
üldjuhul kõrgem kui Venemaa kodanikel või määratlemata kodakondsusega inimestel.
Pipi-Liis Siemann märkis, et nii eelnõu kui ka ÜRO Pagulasameti ettepanekute eesmärk on
kaitsta laste õigusi. Ta tõi esile, et eelnõus on kodakondsuse saamine seotud püsiva sidemega
Eesti riigiga, mida väljendab muu hulgas vanematele seatud viieaastase Eestis elamise nõue.
Ta küsis, kas teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus inimesed reisivad Eestisse eesmärgiga
saada lapsele Eesti kodakondsus, sarnaselt näiteks Ameerika Ühendriikides esinenud
juhtumitele. Samuti tundis ta huvi, kas mõnes riigis võib kodakondsusest loobumine olla
niivõrd lihtne, et see võiks soodustada selliste olukordade tekkimist tulevikus. Lisaks palus ta
täpsustada ÜRO Pagulasameti teist soovitust, mis käsitleb lapse kodakondsusest loobumist.
Tema hinnangul näeb ka eelnõu praegune sõnastus ette, et kodakondsusest loobumine on
võimalik üksnes juhul, kui lapsel on olemas või tekib teine kodakondsus. Ta küsis, milles
seisneb ÜRO Pagulasameti ettepaneku sisuline erinevus võrreldes eelnõu kehtiva sõnastusega.
Egle Sander vastas, et ÜRO Pagulasameti hinnangul seisneb peamine erinevus sõnastuses,
mis jätab pädevale asutusele kaalutlusõiguse. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib kodakondsusest
loobumisest keelduda, kui selle tagajärjeks oleks kodakondsusetus, kuid ÜRO Pagulasamet
peab oluliseks tugevamat tagatist, mis välistaks lapse kodakondsusetuks jäämise. Tema sõnul
peaks seadus selles küsimuses olema võimalikult üheselt mõistetav. Vastates küsimusele
võimalike kuritarvituste kohta, märkis ta, et paljud riigid on ühinenud kodakondsusetust
käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega ning üldjuhul ei võimaldata inimestel loobuda
kodakondsusest viisil, mis jätaks nad või nende lapsed kodakondsuseta. Ta avaldas
veendumust, et pädevad asutused hindavad iga juhtumi asjaolusid ning kontrollivad, kas
lapsel on võimalik omandada mõne teise riigi kodakondsus. Kui ilmneksid katsed süsteemi
kuritarvitada, on võimalik neid asjaolusid menetluses arvesse võtta.
9
Jaak Valge viitas varasemalt käsitletud lõimumismonitooringutele ning märkis, et tema
hinnangul ei ole viimased uuringud näidanud kodakondsuse otsest mõju lõimumisele. Ta
pöördus tagasi eelkõneleja väite juurde, et kodakondsus võib suurendada lapse turvatunnet
ning juhtis tähelepanu asjaolule, et määratlemata kodakondsusega isikud on sageli pidanud
oma staatuse eeliseks laiemat viisavaba reisimise võimalust. Ta küsis, kas lapsele Eesti
kodakondsuse andmine ja sellega kaasnev määratlemata kodakondsuse staatuse kadumine
võib mõnel juhul hoopis vähendada tema võimalusi ning seeläbi talle kahju tekitada.
Egle Sander vastas, et tema hinnangul ei ole määratlemata kodakondsuse säilitamisel
reisimisega seotud eelised enam sama olulised kui varem. Ta tõi esile, et
naturalisatsiooniprotsess võib inimestele tunduda keeruline ning takistuseks võib olla näiteks
hirm eksamite ja nende ebaõnnestumise ees. Osa inimesi ei pruugi näha Eesti kodakondsuse
taotlemiseks piisavat vajadust, kuna neil on ka määratlemata kodakondsusega võimalik Eestis
töötada, saada arstiabi ja omada elukohta.
Evelin Poolamets küsis, kas eelnõu rakendamisega kaasnevaid PPA täiendavaid kulusid on
hinnatud. Ta tundis huvi, kui suured kulud tekivad olukorras, kus vanemad soovivad lapse
Eesti kodakondsusest loobuda ning PPA peab kontrollima lapse teise kodakondsuse
olemasolu või selle saamise võimalust. Samuti palus ta selgitada menetluse käiku juhul, kui
laps saab sünniga automaatselt Eesti kodakondsuse, kuid vanemad soovivad sellest hiljem
loobuda.
Olga Sõtnik vastas, et eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude hindamise küsimusele saab
täpsemalt vastata eelnõu algataja ning ÜRO Pagulasamet selliseid arvutusi ei tee. Menetluse
kohta selgitas ta, et pärast lapse sünni registreerimist kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet, kas
lapse vanemad vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Kui nõuded on täidetud, saab laps
Eesti kodakondsuse automaatselt naturalisatsiooni korras. Tegemist ei ole sünnijärgse
kodakondsusega.
Ando Kiviberg andis seejärel sõna Siseministeeriumi esindajatele.
Janek Mägi selgitas, et Siseministeerium ei toeta ÜRO Pagulasameti esitatud ettepanekuid.
Ta märkis, et laste huvide kaitse on oluline, kuid Eesti kodakondsuse saamise eelduseks peab
olema isiku side Eestiga. Siseministeerium ei toeta ettepanekut anda Eesti kodakondsus
kõigile Eestis sündinud lastele, kes muidu jääksid kodakondsuseta. Tema sõnul peab isik ise
tõendama, et lapsel puudub võimalus saada mõne teise riigi kodakondsust. Seda kohustust ei
peaks panema PPA-le. Eesti kodakondsuse andmine lapsele mõjutab ka tema vanemate Eestis
viibimise võimalusi, sest arvestada tuleb Eesti kodanikust lapse õiguste ja huvidega.
Siseministeerium ei pea vajalikuks muuta ka lapse kodakondsusest loobumist käsitlevat sätet.
Tema sõnul saab lapse Eesti kodakondsusest loobuda üksnes juhul, kui lapsel on olemas teine
kodakondsus. Sama põhimõte kehtib üldiselt Eesti kodakondsusest loobumisel. Kolmanda
ettepaneku kohta märkis ta, et Siseministeerium toetab praktilisi lahendusi, mis aitavad
soovijatel Eesti kodakondsust saada. Samas peab inimene kodakondsuse saamiseks ise
vajalikud tingimused täitma. Ta tõi peamise takistusena esile keelenõude ning märkis, et riik
võimaldab kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele õpet. Eelnõu rakendamisega kaasnev
täiendav menetluskulu PPA-le on aga väike. Kui hiljem selgub, et lapse vanemal on mõne
teise riigi kodakondsus, peab vanem seda ise tõendama. Sellised menetlused puudutavad
10
praegu väga väikest arvu lapsi.
Helir-Valdor Seeder küsis, kuidas käsitletakse Eestis isikuid, kes on rahvusvaheliselt
tunnustamata riikide või territooriumide kodanikud. Ta tõi näiteks Palestiina, Lõuna-Osseetia,
Transnistria ja Donetski Rahvavabariigi ning küsis, kas selliseid isikuid käsitatakse Eestis
nende riikide kodanikena või määratlemata kodakondsusega isikutena. Ta mainis, et on sama
küsimust küsinud ka siseministrilt, kuid vastust ei ole senini laekunud.
Egle Sander selgitas, et sarnaseid probleeme on tekkinud ka teistes riikides. Ta tõi näiteks
Soome, kus kodakondsust käsitlevate seaduste muutmisel jäid mõned inimrühmad
ebaselgesse õiguslikku olukorda. Tema sõnul juhiti sellele probleemile tähelepanu juba enne
seaduse jõustumist ning hiljem leiti nende inimeste jaoks eraldi lahendus. Sarnaseid
probleeme võib tekkida erineva kodakondsusliku staatusega isikute puhul ning neid tuleb
vajaduse korral eraldi lahendada.
Janek Mägi selgitas, et Eesti ei tunnusta Ukraina okupeeritud aladel välja antud dokumente.
Muudel juhtudel, näiteks Palestiinast pärit isiku puhul, märgitakse isiku päritolu selle riigi või
territooriumi järgi, kust ta enda sõnul pärit on.
Helir-Valdor Seeder palus täpsustada, kuidas käsitatakse Eestis rahvusvaheliselt
tunnustamata riikidest või territooriumidelt pärit isikute kodakondsust. Ta küsis Palestiina
näitel, kas sellist isikut käsitatakse Palestiina kodanikuna või määratlemata kodakondsusega
isikuna, kui Eesti ei ole Palestiinat iseseisva riigina tunnustanud.
Janek Mägi vastas, et isiku tuvastamisel lähtutakse tema reisidokumendist. Ka juhul, kui
Eesti ei tunnusta vastavat riiki, lähtutakse Eestisse saabunud isiku puhul tema esitatud
reisidokumendi andmetest.
Ants Frosch küsis, kas ÜRO Pagulasametil on prognoose lähikümnendite rändetrendide ja
Euroopat, sealhulgas Eesti piirkonda, mõjutada võiva rändesurve kohta. Ta viitas Aafrika
kiirele rahvastikukasvule ja majanduslikule olukorrale ning küsis, kuidas võivad need tegurid
mõjutada Aafrikast lähtuvat rännet tulevikus.
Olga Sõtnik vastas, et ÜRO Pagulasamet valmistus arutama kodakondsusetuse küsimusi ning
seetõttu ei ole tal konkreetseid rändeprognoose kaasas. ÜRO Pagulasamet avaldab aga igal
aastal raporti rändetrendide ja edasiste prognooside kohta. Tema sõnul oli pagulaste arv
maailmas viimaste andmete järgi ligikaudu 117 miljonit. See arv on küll mõnevõrra
vähenenud, kuid vähenemine ei tulene peamiselt konfliktide lõppemisest või olukorra
paranemisest. Ta tõi näiteks inimeste tagasisaatmise peaaegu et vägisi Afganistani ja teistesse
riikidesse. Ta on valmis seda UNHCR-i trendiraporti komisjoni liikmele jagama.
Janek Mägi täpsustas oma varasemat vastust H.-V. Seederile ning märkis, et Eesti ei tunnusta
tunnustamata territooriumide välja antud reisidokumente ning nende dokumentide alusel ei
ole võimalik seaduslikult Eestisse siseneda. Kui sellise dokumendiga isik on Eestisse
ebaseaduslikult jõudnud, tuleb lähtuda tema konkreetsest olukorrast ning korraldada tema
tagasisaatmine riiki või piirkonda, kust ta saabus.
Evelin Poolamets küsis, kui laiale pereringile laieneb alaealisest Eesti kodanikust tulenev
11
õigus Eestis viibida. Ta soovis teada, kas see puudutab üksnes lapse vanemaid või võib
laieneda ka tema täisealistele õdedele ja vendadele, arvestades õigust perekonnaelule.
Janek Mägi selgitas, et perekonna mõiste hõlmab eelkõige lähisugulasi ülenevas ja alanevas
liinis, kuid ei välista ka teisi perekonnaliikmeid. Iga juhtumit hinnatakse eraldi ning arvesse
võetakse isikutevahelise püsiva sõltuvussuhte või sideme olemasolu. Sellise sideme
tuvastamisel võib see mõjutada ka näiteks lapse venna Eestis viibimisega seotud otsuseid.
Helir-Valdor Seeder palus täpsustada, kas tunnustamata territooriumidelt pärit isikutel
puudub võimalus seaduslikult Eestisse siseneda. Ta küsis, kas see kehtib ka Transnistriast
ning Ukraina okupeeritud Donetski ja Luhanski Rahvavabariikide territooriumialadelt pärit
inimeste kohta ning kas nendelt aladelt pärit isikuid Eestis vastu ei võeta.
Janek Mägi selgitas, et kui Eesti ei tunnusta vastavat riiki ega selle välja antud
reisidokumente, ei ole nende dokumentide alusel võimalik seaduslikult Eestisse siseneda.
Ando Kiviberg tänas külalisi.
4. Info ja muud küsimused
Infot ja muid küsimusi ei olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Kiviberg
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Markus Veia
protokollija