| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/3729-1 |
| Registreeritud | 22.10.2026 |
| Sünkroonitud | 23.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Vastutaja | Kadi Kõiv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Majandus- ja tööstuspoliitika valdkond, Ettevõtluse ja konkurentsivõime osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu
Lossi plats 1a
15161 Tallinn
Meie kuupäev digitaalallkirjas
Riigikogu keskkonnakomisjonile
Eesti Tööandjate Keskliidu seisukoht kliimakindla majanduse seaduse eelnõu menetlemisel
Austatud komisjoni esimees Yoko Alender,
Eesti Tööandjate Keskliit suurima ettevõtlusorganisatsioonina esindab enam kui 2000 Eesti ettevõtet, kes
annavad tööd ligi 250 000 inimesele. Eesti Tööandjate Keskliit toetab puhta tööstuse arengut ning
konkurentsivõimelist, väiksema keskkonnajalajäljega majandust. Selleks vajavad meie liikmed sobivat
majanduskeskkonda ning investeerimiskindlust. Kahjuks on seaduse menetlemise protsess, eriti viimased
kaks kuud ja nüüd eelnõu viimane versioon, hoopis lõhkunud ettevõtjate usaldust riigiesindajate tahte ja võime
suhtes luua tasakaalustatud regulatsioon.
Praeguses ebakindlas maailmas seisavad tootmisettevõtted silmitsi võimaliku energiahindade tõusu, sisendite
kallinemise ja energiajulgeoleku riskidega. Samal ajal nõuab Euroopa Liidu nõuete täitmine ettevõtetelt juba
ulatuslikke investeeringuid ja märkimisväärset halduskoormust. Riigipoolsed otsused peavad arvestama
nende kohustuste ja kulude kogumõjuga ning toetama tööstusettevõtteid investeerimiskindluse suurendamisel.
Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes Tööandjate Keskliidu 21.10.2026 volikogu otsusest teeme Riigikogu
keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta 14.10.2026 muudatusettepanekute loetelus esitatud
ettepanekud arvestamata ja mitte saata eelnõu teisele lugemisele. Muudatusettepanekud muudavad
seaduse kandvaid osi, sealhulgas seaduse eesmärki, teekaartide rolli ja tagajärgi, mis järgnevad eesmärkide
täitmata jäämisele, ning toovad seadusesse uue konkurentsivõime mõiste. Nende muudatuste mõju ei ole
hinnatud ning neid ei ole ettevõtlussektoritega sisuliselt läbi arutatud.
Kliimaseaduse senine menetlus on üles jätnud lahendamata küsimused, millest sõltuvad ettevõtete
investeerimisotsused ja Eesti majanduse tulevik ning toimepidevus. Lahendamata sisuliste küsimustega
eelnõu vastuvõtmine, ei ole kooskõlas ei seaduse majanduse konkurentsivõimet suurendava eesmärgi
ega ka hea õigusloome põhimõtetega.
Tööandjate keskliit peab määravaks kolme puudust.
1. Kaasamine ei ole taganud sisulist koostööd. Eelnõu oluliste muudatuste arutamiseks ja
ettevõtlussektorite seisukohalt elutähtsate küsimuste lahendamiseks ei ole senine protsess olnud
tulemuslik. Seadusloomest mõjutatud osapoolte kaasamine peab võimaldama otsuseid suunata ning
nende ettepanekutega arvestamine või mittearvestamine peab olema selgelt põhjendatud.
2. Poliitilised valikud on liikunud kiiremini kui nende majanduslike tagajärgede hindamine.
Eelnõu muutmisel ei ole piisavalt selgelt näidatud ettevõtetele ja ühiskonnale lisanduvaid kulusid ega
nende koosmõju olemasolevate kohustustega. Samuti vajab selget vastust, kas vajalikud eeldused
(energia, tehnoloogia, taristu ja rahastus) eelnõu eesmärkide täitmiseks on üldse olemas.
3. Pikaajalise kindluse asemel on põhilised otsustuskohad jäänud lahtiseks. Ettevõtjad peavad
teadma, kuidas kaalutakse kliimaeesmärkide kõrval konkurentsivõimet, julgeolekut ja energia
taskukohasust ning kuidas toimitakse siis, kui eesmärkide saavutamise eeldused ei täitu. Nende
küsimuste eelnõust sisuliselt välja jätmine ning täitevvõimule hilisemaks otsustamiseks suunamine
suurendab oluliselt investeerimisriske.
Taunitav on menetlusviis, kus pikaajalise majandusmõjuga valikud lepitakse poliitiliselt kokku enne,
kui nende tagajärjed on piisavalt hinnatud ja mõjutatud sektoritega läbi arutatud. Poliitilise
kokkuleppe saavutamine ei õigusta eelnõu puudulikku ettevalmistust. Ettevõtete ja ühiskonna kanda
jäävad kulud peavad olema selged enne otsustamist.
Aastakümneid mõjutav raamistik vajab üle valimistsüklite kestvat kokkulepet. Seaduse hilisem ulatuslik
muutmine või tühistamine kahjustaks ka puhtasse tööstusesse investeerivate ettevõtete kindlustunnet.
Tööandjate keskliidu volikogu teeb ettepaneku tuua kliimapoliitika koos Eesti majanduse tulevikuvaate
ja valikute maksumusega valimiseelsesse avalikku arutellu. Järgmisel valitsusel tuleb valijatelt saadud
värske mandaadiga kujundada koostöös ettevõtlussektoritega läbimõeldud ettepanek ja esitada see uuele
Riigikogu koosseisule otsustamiseks.
Ettevõtted vajavad riigilt läbimõeldud otsuseid, mis annavad kindlust Eestis investeerida, toota ja töökohti
luua. Tugev majandus tagab inimeste toimetuleku ning riigile võime osutada avalikke teenuseid, tulla toime
kriisidega ja tagada julgeolek. Seda alust ei tohi nõrgestada kiirustatud otsustega, mille tagajärjed on läbi
hindamata.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Hando Sutter
Tegevjuht
Eesti Tööandjate Keskliit