Kliimaministeerium

[email protected]

22.10.2026 nr 1-55/2026/5580

V.a. Antti Tooming

Liivi lahe meretuulepargi ja Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga

kavandatavad raiepiirangud riigimaal

Pöördume Kliimaministeeriumi poole seoses Liivi lahe meretuulepargi ja Eesti–Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringus (edaspidi REP) kavandatud metsise ökoduktide toimimiseks

vajalike raiepiirangutega RMK hallataval riigimaal. Palume ministeeriumi seisukohta ja kaasabi

lahenduse kujundamisel, mis tagaks keskkonnameetmete toimimise ning selge ja põhjendatud

vastutuse ja kulude jaotuse riigi ja arendaja vahel.

RMK ei ole kõnealuste riigi eriplaneeringute elluviimisele ega nende raames vajalike

keskkonnameetmete rakendamise vastu. Peame oluliseks, et taristuobjektide rajamiseks vajalikud

riigimetsa majandamise piirangud ning nendega kaasnevad kohustused, kulud ja riskid oleksid

selgelt määratletud ja põhjendatult jaotatud. RMK eesmärk on leida lahendus, mis tagab

keskkonnameetmete toimimise, jätmata arendusprojektidest tulenevat täiendavat majanduslikku

koormust põhjendamatult RMK kanda.

Oleme planeeringute koostamise korraldajale teinud ettepaneku täiendada planeeringu seletuskirja

selliselt, et kavandatud raiepiirang vajaks kokkulepet maaomaniku esindaja ja arendaja vahel.

Kahjuks ei ole planeeringu koostamise korraldaja seda ettepanekut toetanud. Tema hinnangul

peavad raiepiirangud rakenduma juba planeeringu kehtestamisel, sest enne maakasutuskokkulepete

sõlmimist tehtavad raied võivad muuta ökoduktide hilisema toimimise võimatuks. Korraldaja on

viidanud PlanS § 27 lõikele 5 ning Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei eelda planeeringuliste

kitsenduste seadmine üldjuhul maaomaniku nõusolekut ega kõigi piirangutega kaasnevate mõjude

hüvitamist. Samuti on selgitatud, et planeeringu kehtestamise ja maakasutuskokkulepete sõlmimise

vahele võib jääda mitu aastat.

RMK mõistab vajadust säilitada ökoduktide toimimiseks vajalik puistu ka planeeringu kehtestamise

ja ehitamise vahelisel ajal. Meie eesmärk ei ole seada ohtu keskkonnameetmete rakendamine, kuid

lahendamist vajav küsimus on, millistel tingimustel piiratakse konkreetse arendusprojekti

võimaldamiseks riigimaa majandamist juba enne projekti elluviimist ning kuidas jaotatakse sellega

kaasnevad kohustused, kulud ja riskid.

1. Piirangu seadmise õiguslik võimalus ei lahenda selle majanduslike tagajärgede jaotust

PlanS § 27 lõige 5 võimaldab REP alusel kinnisomandile kitsendusi seada. Seaduslikul alusel seatav

planeeringuline piirang ei eelda üldjuhul maaomanikuga kokkulepet. Ometi ei tulene sellest, et

piiranguga kaasneva koormuse hindamise ja jaotamise võib jätta lahendamata.

Riigimaa puhul vajab lahendamist riigivara eesmärgipärase ja heaperemeheliku kasutamise ning

arendusprojekti kulude jaotamise küsimus. Eristada tuleb olemasolevaid looduskaitselisi kohustusi

ja arendusprojekti tõttu lisanduvat koormust. Korraldaja selgituse kohaselt on ökoduktid vajalikud

elektriühenduse rajamisega kaasneva mõju leevendamiseks.

Kõnealuste raiepiirangute vajadus ei tulene metsa iseseisvast kaitseväärtusest ega

looduskaitseseaduse või metsaseaduse alusel juba kehtestatud majandamispiirangutest, vaid

konkreetsete elektritaristuobjektide rajamisega kaasneva keskkonnamõju leevendamise vajadusest.

Seetõttu tuleb sellised piirangud siduda üheselt nende kehtestamise põhjustanud taristuobjektidega

ning käsitada neid vastavate arendusprojektide keskkonnameetmetena. Piirangute eesmärk, ulatus

ja kestus ning nendega kaasnev majanduslik koormus peavad olema määratletud lähtuvalt nende

seosest konkreetse taristuobjektiga. RMK tegevus ja ülesanded on määratletud metsaseaduses ning

RMK põhimääruses. Elektrivõrgu varustuskindluse tagamine ega selleks vajalike taristuobjektide

rajamise ja toimimisega kaasnevate keskkonnameetmete rahastamine ei kuulu RMK ülesannete

hulka.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 12 lõike 1 kohaselt kannab keskkonnahäiringu vältimise,

vähendamise ja heastamisega seotud kulud üldjuhul nende põhjustaja. RMK hinnangul tuleb sellest

põhimõttest lähtuda ka projektiga seotud keskkonnameetmete rahastamise korraldamisel.

2. Keskkonnameetme säilitamine ja selle rakendamise korraldamine tuleb lahendada

koos

RMK hinnangul on võimalik tagada põhjendatud raiepiirangute rakendumine planeeringu

kehtestamisel ning samal ajal määrata arendaja kohustused ja riigimaa kasutamise edasine korraldus.

Seejuures tuleb arvestada, et planeeringu kehtestamise ja taristuobjekti rajamise vahele võib jääda

mitu aastat, mille jooksul piiratakse RMK võimalusi riigimetsa majandada. Seetõttu peab olema

selge, kuidas käsitletakse sellel perioodil RMK-le tekkivat majanduslikku koormust ning millistel

tingimustel piirangud kehtivad, kui taristuobjekti ei rajata, selle asukohta muudetakse või arendusest

loobutakse.

Palume Kliimaministeeriumil kujundada seisukoht, kuidas tuleb arendusprojektide keskkonnamõju

leevendamiseks riigimaal rakendatavate meetmete puhul jaotada vastutus ja majanduslik koormus

riigi ning arendaja vahel. Eelkõige palume hinnangut, millised kohustused ja kulud peaks kandma

arendaja, millistel alustel käsitleda riigile jäävat täiendavat majanduslikku koormust ning millised

küsimused tuleb lahendada juba enne planeeringu kehtestamist.

Samuti palume ministeeriumi kaasabi nende põhimõtete kooskõlastamisel planeeringu koostamise

korraldajaga. Kuna korraldaja on väljendanud kavatsust lähtuda samast käsitlusest ka teiste riigi

eriplaneeringute puhul, on vajalik kujundada ühtne lähenemine, mida saaks kohaldada ka

järgnevates menetlustes.

RMK on valmis osalema ühisel arutelul ning andma oma pädevuse piires sisendi piirangutega

kaasnevate mõjude hindamiseks ja rakendatava lahenduse kujundamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Maakasutuse projektijuht

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected]

Saatja: Jürgen Kusmin <[email protected]>

Saadetud: 22.10.2026 13:25

Adressaat: Kliimaministeerium info - KLIM <[email protected]>

Koopia: info - MKM <[email protected]>

Teema: Kiri

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!

Dokument manuses.

Lugupidamisega,

Jürgen Kusmin

Kinnisvaraosakonna maakasutuse projektijuht

Riigimetsa Majandamise Keskus

+ 372 505 3387