Digiallkirjad

Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud kultuuriministri 22.10.2026 määrusega nr 19

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetus“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(3) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

(4) Partnerorganisatsioon on määruse alusel kolmeks aastaks valitud strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja), kes tegutseb lõikes 5 nimetatud loomingu valdkonnas ning panustab riigi kultuuripoliitika eesmärkide saavutamisse.

(5) Määruse tähenduses on loomingu valdkond etenduskunstid, muusika, kirjandus, kujutav kunst, disain ning arhitektuur.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on võimestada loomingu valdkonnas tegutsevaid asjatundlikke partnereid, kes panustavad kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisse ning valdkonna arengusse, teadlikkuse suurendamisse, rahvusvahelistumisse, professionaalsesse toimepidevusse, koostöösse ja nähtavusse ning annavad vajaduse korral sisendit kultuuripoliitika kujundamisse.

(2) Toetuse andmise tulemusena on partner viinud ellu taotluses esitatud tegevuskavas ja taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tegevused ning nende mõju on hinnatud. Tegevuste tulemusena on järjepidevalt panustatud loometöö jätkusuutlikkusse, loomingu valdkonna koostöösse ja nähtavusse, rahvusvahelisse võrgustumisse ning tegevuste kvaliteedi ja mõju suurendamisse.

§ 3. Toetatavad tegevused ja riigiabi

(1) Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks:

1) rahvusvahelistumise ja rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine, sealhulgas rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine, rahvusvaheliste sündmuste korraldamine ja nendel osalemine, Eesti loomingu ja loojate järjepidev rahvusvaheline tutvustamine ning Eesti esindamine valdkondlikel rahvusvahelistel sündmustel;

2) valdkonna seire, kaardistamine ja analüüs, sealhulgas valdkonna arengut, toimimist ja vajadusi käsitleva teabe süsteemne kogumine, analüüsimine ja vahendamine ning selle põhjal ettepanekute tegemine;

3) professionaalse arengu toetamine, sealhulgas nõustamiste, koolituste, arenguprogrammide, mentorlus- ja praktikaprogrammide ning muude professionaalset arengut toetavate tegevuste korraldamine;

4) loovisikutele loominguliseks eneseteostuseks võimaluste loomine ja arendamine, sealhulgas loomeplatvormide, residentuuride ja muude loometööd toetavate võimaluste ja tugitegevuste korraldamine;

5) valdkonnas tegutsevate isikute ja organisatsioonide erialase koostöö ning võrgustumise toetamine, sealhulgas avalike sündmuste korraldamine ning tugitegevuste tagamine loomingu kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks;

6) valdkonna tutvustamine ja populariseerimine, sealhulgas ühiskonna teadlikkuse suurendamine valdkonna toimimisest, väärtusest ja võimalustest ning valdkonna siseriikliku ja rahvusvahelise nähtavuse parandamine;

7) kommunikatsiooni ja infovahetuse arendamine ja koordineerimine, sealhulgas valdkonna kohta teabe vahendamine ning ühiste kommunikatsioonitegevuste korraldamine;

8) aktiivses erialases kasutuses olevate arhiivi-, dokumentatsiooni- ja teadmusressursside ning erialaste esemete säilitamine, korrastamine, vahendamine ja arendamine, kui see toetab määruse eesmärgi saavutamist.

(3) Toetust ei anta tegevustele, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.

(4) Lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste täpne fookus kalendriaastate lõikes, taotlusvoorus avatud loomingu valdkonnad ning valitavate partnerite arv loomingu valdkondade kaupa avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

(5) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(6) Partnerile eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 53 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid.

(10) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat alates määruse alusel viimase abi andmisest.

(11) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(12) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik:

1) kes ei ole äriühing äriseadustiku tähenduses, riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus, kohaliku omavalitsuse sihtasutus ega nimetatud isikute asutatud sihtasutus;

2) kes ei ole erakond erakonnaseaduse tähenduses ega usuline ühendus kirikute ja koguduste seaduse tähenduses;

3) kelle põhikirjajärgne tegevus hõlmab vähemalt ühes § 1 lõikes 5 nimetatud loomingu valdkonnas tegutsemist.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ta on tegutsenud põhikirjajärgsel tegevusalal vähemalt viis viimast aastat enne taotluse esitamist;

2) ta ei ole loomeliit loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses ega ametiühing ametiühingute seaduse tähenduses, kui ta on etenduskunsti, muusika, disaini või arhitektuuri valdkonna taotleja;

3) tema kolmeaastases tegevuskavas kavandatud tegevusi ei toetata kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ alusel, kui ta on muusikavaldkonna taotleja;

4) tal ei ole riigi ees täitmata maksukohustust või maksuvõlg on ajatatud;

5) tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende kohta ei ole tehtud äriregistrist kustutamise hoiatust;

6) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi maksmata;

7) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumist;

8) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab kunstivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul igal aastal ellu viinud vähemalt kolme järgmist tegevust:

1) Eesti kunstnike osalemise korraldamine rahvusvahelistel kunstisündmustel;

2) Eesti kunstnikele välismaal residentuurivõimaluste vahendamine;

3) välisresidentide vastuvõtmine Eestis residentuuriprogrammi raames;

4) Eesti kunstielu käsitleva rahvusvahelise leviga erialaajakirja või muu erialase väljaande koostamine ja levitamine;

5) kunstivaldkonna esindamine rahvusvahelises koostöövõrgustikus;

6) kunstivaldkonna statistiliste andmete kogumine ja avaldamine;

7) Eesti kunstnikele suunatud dokumentatsiooni- või teadmusressursi loomine või arendamine;

8) Eesti kunstnike ja kunstivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide nõustamise või koolitamise korraldamine;

9) Eesti kunstnike loometöö toetamiseks võimaluste ja toetavate meetmete loomine.

(4) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab kirjandusvaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul igal aastal ellu viinud vähemalt viite järgmist tegevust:

1) Eesti väljapaneku korraldamine rahvusvahelisel raamatumessil;

2) Eesti kirjanike või tõlkijate osalemise korraldamine rahvusvahelisel kirjandussündmusel;

3) Eesti autorite teoste tõlkimise korraldamine või tõlkimisvõimaluste vahendamine võõrkeeltesse vähemalt viiele autorile aastas;

4) rahvusvahelise leviga erialaajakirja või muu erialase väljaande koostamine ja levitamine;

5) kirjandusvaldkonna statistiliste andmete kogumine ja avaldamine;

6) kirjandusvaldkonna arengut toetava näituse või konkursi korraldamine;

7) kirjanduse tõlkijatele koolituse või täienduskoolituse korraldamine;

8) rahvusvahelises koostöövõrgustikus osalemine;

9) kirjanike või tõlkijate loometöö toetamiseks võimaluste ja toetavate meetmete loomine.

(5) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab arhitektuurivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul korraldanud vähemalt ühe rahvusvahelise suursündmuse ning igal aastal ellu viinud kõiki järgmisi tegevusi:

1) arhitektuurivaldkonna arengu toetamine koolituste, koolitusprogrammide, töötubade, seminaride, õppereiside või muude erialaste teadmiste ja pädevuste arendamise tegevuste kaudu, sealhulgas loovisikute, ettevõtete ja organisatsioonide konkurentsi- ja ekspordivõimekuse ning kvaliteetse ruumiloome alase kompetentsi arendamine;

2) arhitektuurivaldkonna rahvusvahelistumise toetamine rahvusvahelises koostöös, võrgustikes või projektides osalemise, rahvusvaheliste ekspertide ja partnerite kaasamise, Eesti arhitektuuri rahvusvahelise tutvustamise või Eesti arhitektide ja arhitektuuriettevõtete rahvusvaheliste kontaktide vahendamise kaudu;

3) ühiskonna ruumiteadlikkuse suurendamine avalike sündmuste, ekskursioonide, näituste, loengute, arutelude, väljaannete või teavitustegevuste korraldamise ja läbiviimise kaudu, sealhulgas väärtarhitektuuri ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete tutvustamine.

(6) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab disainivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul igal aastal ellu viinud kõiki järgmisi tegevusi:

1) disainivaldkonna arengu toetamine koolituste, meistriklasside, mentorprogrammide, arengu- ja koostööprogrammide või muude erialaste teadmiste ja pädevuste arendamise tegevuste kaudu, sealhulgas loovisikute, ettevõtete ja organisatsioonide konkurentsi-, innovatsiooni- ja ekspordivõimekuse arendamine;

2) disainivaldkonna rahvusvahelistumise toetamine rahvusvahelises koostöös, võrgustikes või projektides osalemise, rahvusvaheliste ekspertide ja partnerite kaasamise, Eesti disaini rahvusvahelise tutvustamise või Eesti disainerite ja disainiettevõtete rahvusvaheliste kontaktide vahendamise kaudu;

3) disainiteadlikkuse suurendamine ühiskonnas avalike sündmuste, näituste, loengute, arutelude, väljaannete või teavitustegevuste korraldamise ja läbiviimise, disaini rakendamise oskuste arendamise ning disainiauhindade väljaandmise kaudu;

4) valdkonnaalase teabe vahendamine uuringute, kaardistuste ja statistika kogumise ja levitamise, valdkonna osapoolte võrgustamise, koostöö koordineerimise ning valdkonna esindamise kaudu.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja tegevustele. 

(2) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas andmed käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta ja pangakonto andmed;

2) andmed kontaktisikute kohta;

3) kinnitus, et taotleja vastab §-s 4 sätestatud tingimustele;

4) toetuse perioodi hõlmav vähemalt kolmeaastane arengukava ja sisuline tegevuskava koos eesmärkide ja plaanitavate tulemustega kolme toetuse kavandatava kasutusaasta kohta;

5) toetuse kavandatavate kasutusaastate eelarve, sealhulgas esimese kalendriaasta iga alategevuse detailne eelarve;

6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole tehtud toetuse andja taotluste e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(3) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotluste esitamise tähtajast, taotlusvooru avamisest, eelarve jaotusest, fookusteemadest ja toetatavatest tegevustestteavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.

(3) Erandina lõikest 2 võib toetuse andja avada taotlusvooru ka taotlusvoorude vahelisel ajal, kui partner loobub enne kolmeaastase toetuse perioodi lõppu toetuse kasutamisest ja tegevuste elluviimisest või kui toetuse andja jätab § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitamata.

(4) Lõikes 3 nimetatud juhul valitakse uus partner ülejäänud toetuse perioodiks.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.

(3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.

(4) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas

1) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 20 punktiga 4;

4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste käigus.

(3) Mitteabikõlblik kulu on

1) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

2) remondi- ja investeeringukulu;

3) rahatrahv ja rahaline karistus;

4) sularahas tasutud kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

(4)  Kui toetus on käsitletav § 3 lõikes 8 nimetatud abina, järgitakse peale lõigetes 1-3 toodu abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid.

§ 9. Abikõlblikkuse periood

Iga toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.

§ 10. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Kultuuriminister kinnitab iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga toetuste koondsumma.

(2) Esimese kalendriaasta toetuse suurus partneri kohta avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

(3) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100 protsenti, välja arvatud juhul, kui toetust antakse grupierandi määruse alusel riigiabina. Sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest.

(5) Kui toetust antakse grupierandi määruse alusel riigiabina, peab toetuse saaja katma vähemalt 20 protsenti abikõlblikest kuludest omafinantseeringu arvelt, mis ei või sisaldada avaliku sektori vahendeid.

(6) Kui toetuse andja teeb toetuse saajale ettepaneku täiendava tegevuse elluviimiseks, võib ta määrata kalendriaasta toetusele selle elluviimiseks lisasumma.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta kavandatud tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja poolt moodustatud komisjon.

(2) Komisjoni liikmete nimed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

(3) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) arengukava ja tegevuskava läbimõeldus ning vastavus toetuse eesmärgile ja asjaomase valdkonna arengueesmärkidele;

2) kavandatud tegevuse kvaliteet, mõju ja panus valdkonna arengusse ning organisatsiooni roll valdkonnas;

3) organisatsiooni suutlikkus, professionaalsus, koostöövõime ja jätkusuutlikkus;

4) eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus.

(4) Taotlusi hinnatakse lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikale, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel enne taotlusvooru avamist.

(5) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(6) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

(7) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamisevõi rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. Kultuuriminister teeb toetuse eraldamise otsuse eraldi iga toetuse kavandatava kasutusaasta kohta.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele §-des 4 ja 5 või teistele määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus kavandatud toetatavate tegevuste muutmisega.

(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Esimese kalendriaasta toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul peale vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuanne on toetuse andja poolt kinnitatud ning toetuse saaja vastab endiselt §-s 4 sätestatud tingimustele.

(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul peale viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande. Koos vahearuandega esitab toetuse saaja järgmise kalendriaasta toetuse väljamakse taotluse.

(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ning lõpparuannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

(3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse § 55 lõike 2 või § 551 alusel ja korras.

(2) Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:

1) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

3) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

4) järgib teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

5) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;

7) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

9) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

11) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks.

§ 21. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud

1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul;

3) kontrollima tegevuste elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;

5) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud, ning juhul, kui riigieelarvest Kultuuriministeeriumile eraldatava eelarve maht väheneb;

7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;

8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes § 19 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus.

    

Heidy Purga      

minister      

Merilin Piipuu

kantsler