1

Sotsiaalministri määruse

„Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ muutmise määruse seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel sotsiaalministri määruse „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ muutmise määruse

seletuskirja juurde

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1. Eelnõu eesmärk parandada solaariumiteenuse ohutust on põhjendatud. Samas

toovad kavandatavad muudatused ettevõtjatele kaasa täiendava halduskoormuse ja

võimaliku kulumõju, mida seletuskirjas on hinnatud pigem tagasihoidlikult.

Eelnõus täpsustatakse oluliselt tehnilise dokumentatsiooni nõudeid (määrates

detailse kohustusliku andmekoosseisu) ning lampide vahetuse dokumenteerimist

ning kehtestatakse uus siduv kiirgusintensiivsuse piir. Seletuskirja kohaselt on

praktikas dokumentatsioon sageli puudulik ning varasemate järelevalveandmete

põhjal ei vasta märkimisväärne osa seadmetest kehtestatavale piirnormile. Sellest

tulenevalt võib muudatus mõjutada märkimisväärset osa ettevõtjatest.

Seletuskirjas ei ole piisavalt käsitletud ega põhjendatud, kas kavandatud nõuete

rakendamine on ettevõtjate jaoks mõistliku aja jooksul praktiliselt teostatav, ega

selgitatud, kuidas peaks ettevõtja toimima olukorras, kus nõutav tehniline

dokumentatsioon puudub või ei ole seda enam võimalik hankida.

Soovitame eelnõud täiendada üleminekuperioodi vajalikkuse hinnanguga ning

anda ettevõtjatele õigusselge arusaam, kuidas tuleb toimida olukordades, kus nõutav

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav.

Arvestatud.

Täname tähelepanekute ja soovituste eest.

Mõju hindamisel on arvestatud, et kavandatavad muudatused

võivad mõjutada arvestatavat osa solaariumiteenuse

osutajatest. Samas on mõju iseloomult hinnatud mõõdukaks,

kuna see seondub peamiselt ühekordsete kuludega seadmete

vastavusse viimisel ning piiratud täiendava halduskoormusega

ega muuda oluliselt teenuse osutamise igapäevast korraldust.

Nõuete kujundamisel on arvestatud järelevalvepraktikat ning

sektori esindajate tagasisidet. Sektori tagasisides ei

vaidlustatud nõuete põhimõttelist rakendatavust, kuid juhiti

tähelepanu mitmetele praktilistele täpsustusvajadustele,

eelkõige seoses tehnilise dokumentatsiooni sisuga. Sellest

tulenevalt korrigeeriti eelnõu lisa 2 nõudeid ning eemaldati

mitmed andmekoosseisu punktid, mis ei ole tootja või

importija tehnilises dokumentatsioonis tavapäraselt esitatud,

kuid on tuletatavad olemasolevate andmete põhjal.

Sealjuures tuleb arvestada, et eelnõus sätestatav kiirguse

piirväärtus ning sellega seotud ohutusnõuded ei ole

teenuseosutajatele sisuliselt uued. Nimetatud nõuded

tulenevad harmoneeritud standardist EVS-EN 60335-2-27,

2

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

mis on koostatud madalpingedirektiivi alusel, ning nende

järgimine on olnud nõutav ka kehtiva õiguse kohaselt.

Eelnõuga tuuakse need nõuded määruse tasandile, et tagada

õigusselgus ning välistada kahtlus nende rakendamise

kohustuslikkuses. Samuti on Terviseameti järelevalvepraktika

näidanud, et standardi nõuete täitmine ei ole olnud ühtlane,

mistõttu on vajalik nende sõnaselge sätestamine.

Tagasiside põhjal ei ole esitatud vajadust pikema

üleminekuperioodi kehtestamiseks.

Seletuskirja on täpsustatud rakendamise ja dokumentatsiooni

käsitlemise osas, sealhulgas selgitatud, kuidas tegutseda

olukorras, kus nõutav tehniline dokumentatsioon ei ole

kättesaadav. Täiendatud on seletuskirja ka üleminekuperioodi

vajalikkuse hinnanguga.

Nõuete rakendamise toetamiseks ning ühtlase tõlgendamise

tagamiseks on kavas koostada täiendavad juhendmaterjalid.

MTÜ Eesti Solaariumikoda

2. Esialgne üldkommentaar: Üldine mulje on positiivne, muudatus aitab kaasa

solaariumiteenuse taseme ühtlustamisel ja võimaldab konkreetsete mõõdikute

rakendamist. Solaariumilampide maksimaalse kiirgusintensiivsuse kehtestamist

0,3W/m2 on juhtivad päevituskeskused juba aastaid praktiseerinud, samas olen

nõus, et turul leidub ka neid, kes kasutavad suuremat kiirgusintensiivsust pakkuvaid

seadmeid. Siinkohal on igas mõttes õige võimalikult täpselt fikseerida uute lampide

näitajad, mis annaks kindlust, et antud solaarium vastab normidele. Määruse

muudatus, lisa 2 keskendub solaariumi dokumentatsioonile ja selles on mitmed

punktid, mis tekitavad rohkem segadust kui selgust.

Täiendav kommentaar (esitatud pärast Sotsiaalministeeriumi selgitusi):

Tänan selgituste eest. Meie eesmärgiks on alati olnud selged ja arusaadavad

reeglid, mis ei koormaks teenuse osutajaid liigse bürokraatiaga ja teiselt poolt

Täname tagasiside eest. Nõustume, et muudatus aitab kaasa

solaariumiteenuse ühtlasema taseme tagamisele ning selgete ja

mõõdetavate ohutusnõuete rakendamisele. Samuti on

arvestatud märkusega vajaduse kohta tagada nõuete selgus

ning vältida teenuseosutajatele ebavajaliku halduskoormuse

teket.

Sellest tulenevalt on eelnõu täpsustatud tehnilise

dokumentatsiooni nõuete osas, korrigeeritud lisa 2

andmekoosseisu ning eemaldatud mitmed punktid, mis ei ole

tootja või importija tehnilises dokumentatsioonis tavapäraselt

esitatud. Muudatuste eesmärk on vähendada ebaselgust ja

3

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

vastaks EU kehtivatele normidele. Et saada parem ülevaade ja võrdlus meie eelnõu

ja EU riikides valitsevate määrustega ja üldiste trendidega konsulteerisin ka ESA

ühinguga (European Sunlight Association), mille hulka kuulub ka Solaariumikoda.

Allpool siis mõned märkused eelnõu punktide kohta. Rõhutan, et segadust

tekitavad vaid üksikud punktid solaariumide tehnilise dokumentatsiooni nõuetes.

tagada, et nõuded oleksid üheselt mõistetavad ja praktikas

rakendatavad.

Täiendavad selgitused on viidud seletuskirja, et toetada nõuete

ühtset tõlgendamist ja kooskõla Euroopa Liidu praktikaga.

3. P1-3 on arusaadav ja loogiline nõue.

Täname tagasiside eest.

4. P4. paigaldamisandmed (käiduloenduri algseis (h), kuupäev (päev, kuu, aasta),

paigaldaja nimi ja allkiri);

See on ilmselt mõeldud solaariumidele, mis on vahetanud omaniku ja mida on

korduvalt Eestis paigaldatud? Tekitab küsimust käiduloenduri näit. Mis tähtsust

omab näit, mis oli 10 aastat tagasi, kui see on iga lampide vahetusega uuendatud?

Kuidas saab solaariumi omanik käiduloenduri üldarvu kui solaariumi mudel seda ei

võimalda? See võib tekitada palju arusaamatust ja liigset tööd nii solaariumi

omanikule kui järelevalvele. Kui selle all on mõeldud käiduloenduri näit viimasest

lampide vahetusest siis tuleks see täpsustus sisse tuua, samas on kehtiv nõue selle

käiduloenduri tõestamiseks juba toodud paragrahv 12, lõige 2.

Arvestatud.

Pärast kooskõlastusringil esitatud märkuste analüüsimist

hinnati paigaldamisandmete nõuet täiendavalt ning leiti, et

tegemist ei ole tootja tehnilise dokumentatsiooni hulka

kuuluvate andmetega, vaid teenuse osutamise käigus tekkiva

töökorraldusliku teabega. Seetõttu ei ole põhjendatud nende

andmete sätestamine määruse lisas 2 tehnilise

dokumentatsiooni nõuetena.

Nimetatud andmed on jätkuvalt olulised seadme kasutuse

jälgitavuse seisukohalt, kuid nende kogumist ja haldamist

käsitletakse edaspidi juhendmaterjalides, kus on võimalik

paindlikumalt arvestada erinevate seadmete ja

kasutusolukordade eripäraga.

5. P5. standardi tähis ja pealkiri, kui vastavushindamisel on järgitud standardit;

Eestis kasutusel olevad solaariumid on eranditult toodetud Euroopa tootjate poolt.

See tähendab, et solaarium ei saa olla mitte vastav EL kehtivatele standarditele.

Täiendav kommentaar (esitatud pärast Sotsiaalministeeriumi selgitusi):

Viidata tuleks standardi EN IEC 60335-2-27 väljalaske aastale. Standardit on

modifitseeritud ja solaariumi tootmise aastal ei pruugi kehtida sama standardi

versioon kui täna.

Arvestatud.

Peale korrigeeritud lisa 2 on edaspidi tegemist punktiga 4.

Punkti sõnastust on eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud ja

selgitatud, et dokumentatsioonis tuleb esitada

vastavushindamisel kasutatud standardi tähis, pealkiri ning

võimaluse korral ka kasutatud versiooni või väljaande

andmed.

Samas ei ole standardite rakendamine kohustuslik ning

vastavushindamine võib tugineda ka muudele asjakohastele

tehnilistele lahendustele ja dokumentidele. Vastavuse

4

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tõendamine põhineb tootja dokumentatsioonil (sh

CE‑märgisel), mille olemasolu peab teenuseosutaja enne

seadme kasutamist tagama.

6. P6. mõõdetud või arvutatud efektiivne kogukiiritustihedus erüteemtoime spektri

järgi (W/m2); UV-indeks, arvutaja või mõõtja nimi, kuupäev; Mis on selle punkti

eesmärk? Uus, tehasest välja tulnud solaarium, on varustatud dokumentatsiooniga,

kus on toodud kõik erüteemset kiirgust puudutavad näitajad. Vanema solaariumi

lampide vahetamisel on samuti näitajad fikseeritud vahetuse aktiga ja lampide

vastavust on võimalik visuaalselt kontrollida. Miks ja millal peaks näitusid uuesti

mõõtma? Kui lampide tunninäit ületab ettenähtud aja siis kuuluvad need

vahetamisele igal juhul.

Täiendav kommentaar (esitatud pärast Sotsiaalministeeriumi selgitusi): Seda teavet tootjad tavaliselt ei esita, kuna solaariumil olev CE-märgis tagab, et

maksimaalne kiiritustihedus on 0,3 W/m² ning päevitamise ajakava ja taimeri

maksimaalne seadistus arvutatakse ja fikseeritakse mõõdetud kiiritustiheduse

väärtuste põhjal. Kuigi tegemist ei ole teabega, mida tavaliselt tuleb esitada tarbijale

või ametiasutustele, peaks siiski olema võimalik seda tootjalt küsida.

UV-indeksi nõudmine on ebatavaline, kuna kõik teiste Euroopa Liidu liikmesriikide

kiirguskaitseasutused on keeldunud UV-indeksi kasutamisest solaariumide puhul.

Samas on UV-indeksi arvutamine lihtne, kuna see on lihtsalt 40 korda erüteemne

kiiritustihedus (0,3 W/m² solaariumil on UV-indeks 12).

Arvestatud.

Pärast kooskõlastusringil esitatud märkuste analüüsimist

täpsustati nõude ulatust. Leiti, et kogukiiritustihedust,

UV-indeksit ning nendega seotud andmeid ei ole põhjendatud

käsitada kohustusliku tootja tehnilise dokumentatsiooni osana,

vaid oluline on, et need näitajad oleksid teenuseosutaja juures

usaldusväärselt tõendatud ja vajadusel kontrollitavad. Seetõttu

on punkt lisast 2 eemaldatud.

Kuigi tootja dokumentatsioon võib sisaldada vastavaid

andmeid, ei ole need praktikas alati kättesaadavad, eriti

vanemate seadmete või lampide vahetamise korral. Sellisel

juhul on võimalik näitajad esitada muude asjakohaste

dokumentide alusel, sh mõõtmiste või arvutuste kaudu.

Täiendavad selgitused kogukiiritustiheduse, UV-indeksi ning

nende kasutamise kohta on toodud seletuskirjas § 12 lõike 5

juures.

7. P 7. UV-seadme tüübinumber kujul „UV tüüp X“, kus X = 1, 2, 3 või 4.

On kooskõlas EL normidega. Need andmed väljastab reeglina solaariumi tootja.

Samas, kui vanemate seadmete puhul ei vasta antud näitajad määrusele, peaks

arvestama sellega, et solaarium on modifitseeritud, ehk varustatud lampidega, mis

vastavad uuele määrusele.

Täiendav kommentaar (esitatud pärast Sotsiaalministeeriumi selgitusi): Kuigi UV-tüüp on osadel seadmetel endiselt märgitud, ei ole see tulevikus enam nii

Euroopa Komisjoni otsuse tõttu. Peamine nõue on nüüd 0,3 W/m² ning see peab

Arvestatud.

Pärast kooskõlastusringil esitatud märkuste analüüsimist

hinnati UV-seadme tüübi andmete nõuet täiendavalt. Leiti, et

kuigi UV-tüüp on oluline näitaja solaariumiseadme omaduste

ja kasutustingimuste hindamisel, ei ole põhjendatud selle

käsitlemine kohustusliku tootja tehnilise dokumentatsiooni

osana.

5

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

olema täidetud kõikide solaariumide puhul, sõltumata UV-tüübist. Seda küsimust

tuleks ministeeriumiga arutada, kuna see ei ole kooskõlas EL-i menetlustega.

Arvestades, et tootja ei pruugi UV-tüüpi kõikidel juhtudel

esitada ning seadme vastavust hinnatakse eelkõige

kogukiiritustiheduse piirväärtuse alusel, eemaldati vastav

punkt lisa 2 loetelust.

UV-tüübi seos kogukiiritustihedusega ning selle roll seadme

ohutuse hindamisel on selgitatud § 12 lõike 5 põhjenduses.

8. P8 UV ekvivalentsuskoodi piirkond

On kooskõlas EL normidega. Need andmed väljastab reeglina solaariumi tootja.

Samas, kui vanemate seadmete puhul ei vasta antud näitajad määrusele, peaks

arvestama sellega, et solaarium on modifitseeritud, ehk varustatud lampidega, mis

vastavad uuele määrusele.

Täiendav kommentaar (esitatud pärast Sotsiaalministeeriumi selgitusi): See info peaks olema leitav solaariumi pealt, solaariumi manualist või tehnilisest

passist.

Täname tagasiside eest. Peale korrigeeritud lisa 2 on edaspidi

tegemist punktiga 5. UV-ekvivalentsuskoodi piirkonna

andmed on olulised solaariumiseadmes kasutatavate lampide

kiirgusomaduste hindamisel, sobivuse kontrollimisel ning

seadme ohutu kasutamise tagamisel.

Täpsustuseks lisati eelnõusse sõnastus „lampide UV

ekvivalentsuskoodi piirkond“, et rõhutada seost konkreetselt

seadmes kasutatavate lampidega. Nimetatud andmed

sisalduvad üldjuhul tootja dokumentatsioonis või on

tuvastatavad seadme juures olevast teabest (nt seadme

märgistuselt, kasutusjuhendist või tehnilisest passist).

9. P9 mõõdetud või arvutatud standardse erüteemse kiiritusdoosi 100 J/m2 saamiseks

kuluv aeg ................. (sekundites), minimaalse erüteemse kiiritusdoosi 250 J/m2

saamiseks kuluv aeg ...... (sekundites);

On kooskõlas EL normidega. Need andmed väljastab reeglina solaariumi tootja.

Samas, kui vanemate seadmete puhul ei vasta antud näitajad määrusele, peaks

arvestama sellega, et solaarium on modifitseeritud, ehk varustatud lampidega, mis

vastavad uuele määrusele.

Täiendav kommentaar (esitatud pärast Sotsiaalministeeriumi selgitusi): Seda teavet tootja tavaliselt ei esita, kuid see peaks olema kättesaadav

päevitusseansi ajakavas.

Arvestatud.

Pärast kooskõlastusringil esitatud märkuste analüüsimist

täpsustati nõude ulatust ning leiti, et standardse ja minimaalse

erüteemse kiiritusdoosi saavutamiseks kuluvat aega ei ole

põhjendatud käsitada kohustusliku tootja tehnilise

dokumentatsiooni osana. Seetõttu on vastav punkt lisast 2

eemaldatud.

Nimetatud teave võib olla esitatud muudes seadmega seotud

materjalides, näiteks päevitusseansi ajakavas. Oluline on, et

teenuseosutajal oleksid seadme UV‑väljundit iseloomustavad

6

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

andmed kättesaadavad, vajaduse korral ka mõõtmistulemuste

alusel, et hinnata seadme vastavust ja määrata ohutu

kokkupuuteaeg.

10. P10 taimeri maksimaalne üksikdoosi seadistus .................. J/m2, taimeri talitluse

kontroll, kuupäev, kontrollija nimi ja allkiri. Kui selle punkti eesmärk on määrata

maksimaalselt lubatud seansi pikkuse siis seda ei saa seadistada ühele arvule. Seansi

pikkus määratakse vastavalt kliendi nahatüübile ja kliendi päevituskogemisele. Nii

on ka reaalne päevitusaeg varieeruv. Solaariumid on varustatud erinevate

„taimeritega“ alates lihtsamatest kuni arvuti poolt juhitavate programmideni.

Praktikas ei ole taimerite kontroll sellisel kujul efektiivne sest seansi pikkuse osas

langetab otsuse salongi personal, kes on saanud vastava väljaõppe.

Täiendav kommentaar (esitatud pärast Sotsiaalministeeriumi selgitusi): Solaariumide sisemise taimeri maksimaalne seadistus on piiratud väärtusega 600

J/m². Seetõttu on see sõltumatu salongi taimerist maksimaalse ajapiirangu nõude

täitmiseks. Seda kontrollitakse tüübikatsetuste käigus ja/või tootmise

lõppkontrollis. Seega kui solaarium vastab 0,3W/m2 normile siis on ka selle taimer

tehases vastavalt seadistatud. Selle kohta puudub eraldi akt või allkiri. Tehniliselt ei

ole võimalik kuidagi „plommida“ või seadistada väliseid taimereid, seda ei nõua ka

EL riikide üldine praktika. Pööran ka tähelepanu, et ei ole ka võimalik piirata

päevitamast järjest 2-3 seansi, mis on ilmselgelt kõikide soovitatud normide

ületamine. Praktikas aga sellist üledoseerimist ei juhtu sest teenuse osutaja lihtsalt

ei luba seda. Leian, et professionaalsed teenusepakkujad omavad vastavat

kompetentsi ja teadmisi.

Arvestatud.

Pärast kooskõlastusringil esitatud märkuste analüüsimist

täpsustati nõude ulatust ning leiti, et taimeri maksimaalset

üksikdoosi seadistust ja sellega seotud kontrolliandmeid ei ole

põhjendatud käsitada kohustusliku tootja tehnilise

dokumentatsiooni osana. Seetõttu on vastav punkt lisast 2

eemaldatud.

Nimetatud teave on seotud teenuse ohutu osutamisega ning

peab põhinema seadme UV-väljundit kajastavatel

usaldusväärsetel andmetel (nt tootja dokumentatsioonil või

vajaduse korral mõõtmistulemustel). Seda käsitletakse

edaspidi töökorraldusliku ja selgitava teabena, mitte tootja

tehnilise dokumentatsiooni kohustusliku osana.

7

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

11. Kokkuvõtteks. Kuigi määruse muudatus on vajalik ja selle rakendamine parandab

teenuse ohutust ja kvaliteeti, toovad seadmete dokumentatsiooni nõutud andmed

rohkelt paberimajandust, mis lisab oluliselt koormust nii salongi omanikule kui

järelvalvele. Lisa 2, P4, P6, P10 on mitmeti tõlgendatavad ja nende täitmine tekitab

omajagu segadust.

Täiendav kommentaar (esitatud pärast Sotsiaalministeeriumi selgitusi):

Võib olla kordan ennast aga leian, et kehtestades liigseid piiranguid, mis kohati ei

ole ka vastavuses EL üldise praktikaga ei võida sellest ei järelvalve asutus, salongi

omanik ega lõppkasutaja. Soovides vähendada lampide mõõtmisega kaasnevat kulu

võib see kulu hoopis kasvada kui tekib vaidlus mõne punkti osalise mittevastavuse

osas.

Sellegi poolest on meil hea meel, et peamine ja kõige tähtsam eesmärk, ehk

0,3W/m2 piirnorm antud määrusega jõustub.

Täname märkuste eest. Nõustume, et eelnõu eesmärk peab

olema tagada selged ja üheselt mõistetavad nõuded, mis ei

põhjusta teenuseosutajatele ebavajalikku halduskoormust.

Määruse muudatusega ei kehtestata uusi sisulisi

dokumenteerimiskohustusi, vaid koondatakse ja täpsustatakse

andmeid, mis on seadmete ohutuks kasutamiseks vajalikud

ning tulenevad üldjuhul tootja dokumentatsioonist või seadme

tavapärasest hooldusest.

Samas on arvestatud märkusega, et osa algselt kavandatud

dokumentatsiooni nõuetest (sh P4, P6, P7, P9 ja P10) võivad

praktikas tekitada tõlgendusküsimusi ja ebavajalikku

koormust. Sellest tulenevalt on eelnõu täpsustatud, nimetatud

punktid lisast 2 eemaldatud ning selgitused viidud seletuskirja,

et tagada nõuete selgus ja kooskõla Euroopa Liidu praktikaga.

Sealjuures säilitatakse eelnõuga kehtestatav 0,3 W/m²

piirväärtus kui keskne ja otsustav ohutusnõue, mille

rakendamine aitab vähendada terviseriske ja tagada teenuse

ühtlasema kvaliteedi.

Terviseamet

12. Terviseamet tegi ettepaneku täpsustada § 12 lõike 5 sõnastust vastavalt standardis

kasutatavale terminoloogiale, et vältida võimalikke eritõlgendusi.

Eelnõus on säte sõnastatud järgmiselt:

„Solaariumiseadme ultraviolettlampide suurim lubatud erüteemne

kiirgusintensiivsus on 0,3 W/m².“

Terviseamet märkis, et standardis käsitletakse kogukiiritustihedust ning pakkus

järgmise sõnastuse:

„Solaariumiseadmed ei tohi emiteerida kiirgust, mille efektiivne

kogukiiritustihedus erüteemtoime spektri järgi on üle 0,3 W/m².“

Arvestatud.

Sätte sõnastust ja seletuskirja läbivalt täpsustatud vastavalt

standardis kasutatavale terminoloogiale. Muudatus ei muuda

nõude sisulist ulatust ega piirväärtust (0,3 W/m²), vaid aitab

tagada õigusselguse ning välistada erinevad tõlgendused.

Sotsiaalministri 19.10.2026 määrus nr 43

„Sotsiaalministri 24. augusti 2025. a määruse nr 41 „Nõuded ilu- ja

isikuteenuste osutamisele“ muutmine“ Lisa 1

Solaariumikeskuses esitatava teabe miinimumnõue Pane tähele! Päevitamine ei ole lubatud alla 18-aastastele isikutele. Päevitamine ei ole soovitatav Fitzpatricku skaalal esimese nahatüübiga ehk eelkõige väga heleda nahaga ja väga kergesti päikesepõletust saavatele isikutele. Päevitamine ei ole soovitatav isikutele, kellel on kõrgendatud fotosensitiivsus (naha valgustundlikkus) ja kes on seetõttu haigestunud. Päevitamine ei ole soovitatav rasedatele. Kaitseprillide kasutamine päevitamisel on kohustuslik. Tundlikke kehapiirkondi nagu armid, tätoveeringud, genitaalid ja rinnanäärmed tuleb UV-kiirguse eest kaitsta. Liigses koguses ultraviolettkiirgust on tervisele kahjulik. See võib põhjustada nahakahjustusi, kiirendada naha enneaegset vananemist ning suurendada nahavähi ja melanoomi tekke riski. Teatud ravimid ja kosmeetikatooted võivad UV-kiirguse mõjul tekitada soovimatuid nahareaktsioone. Kui Teie nahk on kõrgendatud päikesetundlikkusega, kehal on palju sünnimärke või keegi lähisugulastest on haigestunud nahavähki või melanoomi, soovitame enne solaariumis või looduses päevitamist konsulteerida nahaarstiga. Kahe esimese päevitusseansi vahe peab olema vähemalt 48 tundi. Päevitamine ja solaariumiteenuse kasutamine samal päeval ei ole soovitatav.

Sotsiaalministri 19.10.2026 määrus nr 43

„Sotsiaalministri 24. augusti 2025. a määruse nr 41 „Nõuded ilu- ja

isikuteenuste osutamisele“ muutmine“ Lisa 2

Solaariumiseadme tehnilises dokumentatsioonis nõutud andmed Solaariumiseadme tehniline dokumentatsioon sisaldab järgmisi andmeid: 1) seadme nimetus; 2) seerianumber; 3) tootja ja tootmisaasta; 4) standardi tähis, pealkiri ja versioon (või väljaandmise aasta), kui vastavushindamisel

on järgitud standardit; 5) lampide UV ekvivalentsuskoodi piirkond.

1

Sotsiaalministri määruse „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ muutmise

määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega ajakohastatakse ja täpsustatakse solaariumiseadmetele ja solaariumiteenuse osutamisele esitatavaid nõudeid, et parandada teenuse ohutust ning vähendada UV- kiirgusega seotud terviseriske. Muudatustega täpsustatakse solaariumiseadmete tehnilise dokumentatsiooni ja solaariumilampide vahetuse akti sisu, muu hulgas täiendatakse määrust lisaga, milles sätestatakse solaariumiseadmete kohta esitatavate andmete loetelu ja kehtestatakse solaariumiseadme suurim lubatud kogukiiritustiheduse piirväärtus. Antud juhul ei looda ettevõtjatele täiesti uusi dokumenteerimiskohustusi. Solaariumiseadme tehniline dokumentatsioon ja lampide vahetamise akt peavad ka kehtiva määruse kohaselt olemas olema. Probleem on selles, et kehtiv nõue ei määra piisavalt selgelt, millised andmed peavad dokumentatsioonis sisalduma, et selle põhjal oleks võimalik seadme nõuetele vastavust hinnata. Muudatuse eesmärk on see ebaselgus kõrvaldada ja määrata kindlaks olemasoleva dokumenteerimiskohustuse minimaalne sisu. See annab ettevõtjale selguse, millised andmed peavad olema dokumenteeritud ja järelevalvele ühesed alused nõuete täitmise kontrollimiseks. Solaariumite kasutamisel saadav UV‑kiirgus võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi, sealhulgas nahapõletusi, nahavähki (sh melanoomi), naha enneaegset vananemist ja silmakahjustusi. UV‑kiirguse negatiivne tervisemõju on teaduslikult tõendatud ning risk võib avalduda juba esimestest solaariumiseanssidest alates. Teadusuuringute järgi suurendab UV‑kiirgus nahavähi ja teiste kasvajate tekkeriski ning võib põhjustada muutusi rakkudes ja mõjutada organismi immuunsüsteemi. Solaariumiteenuse negatiivsed tervisemõjud ei pruugi olla kohe nähtavad – näiteks võib nahavähi kujunemiseks kuluda aastaid või isegi aastakümneid.1 Määruse muudatused aitavad tagada solaariumiseadmete vastavuse ohutusstandarditele, sealhulgas UV-kiirguse tasemele ja tehnilistele omadustele, välistades seadmed, mis võivad põhjustada kasutajale tervisekahjustusi. Kehtestatavad täpsustused ja tehnilised nõuded toetavad ühtsemat järelevalvet, vähendavad tõlgendamisruumi ning aitavad minimeerida ultraviolettkiirgusega seotud terviseriske, lähtudes teenusesaaja tervisekaitse põhimõtetest. Määrusega võib kaasneda teatav halduskoormuse kasv. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 4.2. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Gerlin Lõhmus ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk ([email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1 Opinion on Biological effects of ultraviolet radiation relevant to health with particular reference to sunbeds for

cosmetic purposes, 2006.

1.3. Märkused Määrusega muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. augusti 2025. a määrust nr 41 „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“. Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrusega täiendatakse nõudeid nii solaariumiteenusele kui ka solaariumiseadmetele. Solaariumiteenusega seotud terviseriskide maandamisel on keskne roll UV-seadmete,

sealhulgas UV-lampide, tehnilisel seisundil ja nende vastavusel ohutusnõuetele. UV-kiirguse kahjulik mõju tervisele on teaduslikult tõendatud, mistõttu on oluline kehtestada selged nõuded solaariumiseadmetele ja nende nõuetele vastavuse tagamisele. Määrus koosneb viiest punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõiget 1. Muudatus on vajalik määruse tekstisisese viite täpsustamiseks ja lisade uue numeratsiooniga kooskõlla viimiseks. Kui määrusel on rohkem kui üks lisa, peab viide osutama konkreetsele lisale, et oleks üheselt selge, millist lisa silmas peetakse. Seetõttu asendatakse senine üldine viide „määruse lisas“ täpse viitega „määruse lisas 1“. Muudatus ei muuda sätte sisulist tähendust, vaid tagab õigusselguse ja viidete üheselt mõistetavuse. Punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõikeid 1 ja 2. Lõiget 1 täiendatakse, täpsustades solaariumiseadme tehnilisele dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid. Muudatusega sätestatakse, et dokumentatsioon peab sisaldama lisas 2 nimetatud andmeid. Muudatuse eesmärk on ühtlustada dokumentatsiooni minimaalse sisu nõuded ning tagada teenuseosutajale ja järelevalvele seadmete ohutuse ja tehniliste parameetrite hindamiseks vajalik teave, mis võimaldab paremini hinnata seadmete vastavust kehtivatele nõuetele. Lõiget 2 täiendatakse, täpsustades solaariumilampide vahetuse dokumenteerimisele esitatavaid nõudeid. Eesmärk on tagada solaariumiseadmete nõuetekohane toimimine,

vähendada liigse UV‑kiirguse põhjustatud terviseriske ning suurendada solaariumiteenuse läbipaistvust ja usaldusväärsust. Solaariumilampide tootja nimi, nimetus (tootenimi või mudel, mis eristab konkreetset lampi teistest tootja mudelitest) ja kogus võimaldavad hinnata, kas vahetatud on õiged ja seadmega sobivad lambid ning kas tegemist oli täieliku või osalise vahetusega. Lampide eluiga võib erineda, mistõttu on oluline dokumenteerida täpselt, mitu lampi korraga välja vahetati. Lampide UV ekvivalentsuskoodi (märgitakse kujul: võimsus - reflektori tüübikood - ultraviolettkiirguse kood (nt 100-R-25/2,9)) märkimine aitab veenduda, et uued lambid

vastavad seadme tehnilistele nõuetele ega põhjusta liiga tugevat või liiga nõrka UV-kiirgust. Vale ekvivalentsuskood võib viia kogukiiritustiheduse suurenemisele ja terviseriskide kasvule. Ajaline ressurss ja käiduloenduri seis annavad ülevaate lampide tegelikust kasutusajast ning võimaldavad vältida lampide kasutamist pärast tootja soovitusliku ressursi lõppu. Kasutusressursi ületanud lambid võivad kiirata ebastabiilselt või mittestandardsel tasemel, suurendades naha kahjustamise ohtu. Käiduloenduri seis näitab, mitu seanssi solaariumiseadmes on tehtud ja võimaldab planeerida regulaarset hooldust.

3

Lampide vahetuse kuupäev aitab tuvastada, millal hooldus on tehtud, ning võimaldab jälgida lampide elutsüklit ja planeerida tulevasi vahetusi. Kõik eespool nimetatud andmed on olulised juhuks, kui tuvastatakse probleeme, näiteks lampide ebaühtlane toimimine või seadme nõuetele mittevastavus. Dokumentatsioon võimaldab kiiresti kindlaks teha, millised lambid on kasutusel, millal need paigaldati ja kas nende kasutusaeg või tehnilised parameetrid vastavad nõuetele. Samuti toetab see teenuseosutajat igapäevases enesekontrollis ning hõlbustab järelevalveasutuste tööd, muutes solaariumiteenuse ohutuse ja kvaliteedi paremini jälgitavaks. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 12 lõikega 5, milles sätestatakse solaariumiseadme suurim lubatud efektiivne kogukiiritustihedus erüteemtoime spektri järgi (edaspidi

kogukiiritustihedus) – 0,3 W/m2. Piirväärtus tuleneb standardist EVS-EN 60335-2-27 „Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed. Ohutus. Osa 2-27: Solaariumiseadmete eritingimused“, mis on seotud madalpingedirektiiviga 2014/35/EL2. Direktiivi eesmärk on tagada elektriseadmete ohutus ning kuigi harmoneeritud standardite järgimine ei ole kohustuslik, lihtsustab see oluliselt vastavushindamist, sest standardi järgimisel eeldatakse seadme vastavust direktiivi nõuetele. Standardi mittetäitmisel peab tootja kasutama muid tehnilisi lahendusi ja ulatuslikumat dokumentatsiooni, mis on keerulisem ja kulukam. Praktikas tähendab see, et kui ohutusnõuded ei ole õiguslikult siduvad, kiputakse neid mitte järgima, mis võib suurendada ohutusriske. Kogukiiritustihedus iseloomustab solaariumiseadme UV-kiirguse mõju nahale ja sellega seotud naha punetuse või põletuse tekkeriski. Mida väiksem on kogukiiritustihedus, seda väiksem on nii ägedate kui ka pikaajaliste nahakahjustuste tekkimise tõenäosus. Standardi kohaselt ei tohi solaariumiseadme UV-lampide kogukiiritustihedus ületada 0,3 W/m2, mis vastab ligikaudselt keskpäevase ekvatoriaalpiirkonna päikesekiirguse tasemele. Piirväärtus on seatud selleks, et kunstlik UV-kiirgus ei ületaks oluliselt looduslikku taset ja solaariumiseadmete kasutamine oleks võimalikult ohutu. Kogukiiritustihedus on solaariumiseadme peamine ohutusnäitaja. Oluline on, et see näitaja oleks seadme dokumentatsiooni alusel tuvastatav (nt tootja tehniliste andmete või katsetulemuste põhjal), mis võimaldab teenuseosutajal veenduda seadme nõuetekohasuses ning järelevalve tegemisel vastavust kontrollida. Kui tootja dokumentatsioon sisaldab vajalikku teavet, ei ole täiendav mõõtmine vajalik. Vanemate seadmete või lampide vahetamise korral ei pruugi olemasolevad andmed olla piisavad või ajakohased ning sellisel juhul võib olla vajalik täiendav mõõtmine või arvutus seadme tegelike näitajate hindamiseks. See ei tähenda igakordset mõõtmiskohustust, vaid eeldab, et seadme kasutamise aluseks olevad näitajad on usaldusväärselt tõendatud. Kogukiiritustihedust on võimalik väljendada ka UV-indeksina, mis on sellest tuletatav näitaja (UV-indeks = kogukiiritustihedus × 40). Näiteks 0,3 W/m2 kogukiiritustihedus vastab UV- indeksile 12. UV-indeks võimaldab väljendada seadme UV-kiirguse tugevust kasutajale lihtsamini mõistetaval kujul. Tegemist on rahvusvaheliselt tuntud riskikommunikatsiooni vahendiga, mille abil saab selgitada UV-kiirgusest tulenevaid terviseriske ja toetada teenuseosutajat klientide nõustamisel. Kuna UV-indeks põhineb olemasolevatel tehnilistel andmetel ega eelda täiendavaid mõõtmisi, ei too selle kasutamine kaasa lisahalduskoormust. Kogukiiritustiheduse alusel on võimalik hinnata solaariumiseadme vastavust nõuetele ning määrata standardi EVS-EN 60335-2-27 kohaselt ka UV-seadme tüüp. UV-seadme tüüp määratakse standardi kohaselt seadme kogukiiritustiheduse ja kiirgusspektri omaduste alusel ning see jaotab seadmed ohutusklassidesse. UV-tüüp määrab seadme lubatud kasutuskoha (nt kodukasutus, solaariumiteenus, raviasutus), teenindava personali ettevalmistusnõuded ja kliendile esitatavate teavituste ulatuse. Näiteks ei ole standardi kohaselt UV-tüüp 4 seadmed

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32014L0035.

4

ette nähtud tavapäraseks kosmeetiliseks kasutamiseks, vaid neid võib kasutada üksnes asjakohase väljaõppega isik kontrollitud tingimustes. Kogukiiritustihedus on seejuures keskne näitaja solaariumiseadme nõuetele vastavuse ja standardikohase klassifikatsiooni hindamisel. Kui seadme kogukiiritustihedus ei ületa 0,3 W/m2, saab seadme UV-tüüpi hinnata standardis sätestatud kriteeriumide alusel. Kui kogukiiritustihedus ületab nimetatud piirväärtust, ei vasta seade määrusega kehtestatavale nõudele ega ole sellisena solaariumiteenuse osutamisel nõuetekohaselt kasutatav. Kui tootja ei ole tehnilises dokumentatsioonis esitanud kogukiiritustihedust või muid seadme hindamiseks vajalikke andmeid või kui dokumentatsioon on puudulik, saab seadme vastavust hinnata mõõtmiste abil. Sellisel juhul tuleb mõõtmised teha asjakohaste standardite kohaselt, et määrata seadme kogukiiritustihedus ning hinnata selle vastavust kehtestatud piirväärtusele ja standardis sätestatud klassifikatsioonikriteeriumidele. Allolev tabel illustreerib standardis EVS-EN 60335-2-27 kasutatavat UV-seadmete klassifikatsiooni ning selle seost kiirgusnäitajatega. Tabel. Efektiivse kiiritustiheduse ehk kogukiiritustiheduse piirväärtused3

Ultraviolettseadme tüüp

Efektiivne kiiritustihedus W/m2

250 nm < λ ≤ 320 nm 320 nm < λ ≤ 400 nm

1 < 0,000 1 ≥ 0,15

2 0,0001 kuni 0,15 ≥ 0,15

3 < 0,15 < 0,15

4 ≥ 0,15 < 0,15

λ on kiirguse lainepikkus.

Järelevalve on näidanud, et kogukiiritustiheduse piirväärtuse ületamine on Eesti turul laialt levinud. Laboratoorsed mõõtmised kinnitavad, et paljud teenuseosutajad kasutavad seadmetele mittesobivaid või ebakorrektseid UV-lampe, mis suurendab kogukiiritustihedust üle lubatud piiri. Samuti puudub teenuseosutajatel sageli piisav tehniline dokumentatsioon, mis võimaldaks valida seadmele sobivad UV-lambid. Mõõtmistulemused näitavad järgmist piirväärtuse ületamist: 2016. aastal 90% kontrollitud solaariumiseadmetest, 2022. aastal 81% seadmetest, 2023. aastal 60% seadmetest (kontrolliti seadmeid, mida varem ei olnud kontrollitud). Kuigi olukord on paranemas, on piirväärtuse ületamise tase endiselt kõrge ning näitab vajadust selgete ja siduvate nõuete järele. Ka MTÜ Eesti Solaariumikoda on teinud standardi nõudega kooskõlas oleva ettepaneku määrata kogukiiritustiheduse piirväärtuseks 0,3 W/m2. Säte aitab üheselt määratleda solaariumiseadmete lubatud kogukiiritustiheduse, toetab klientide ohutust ja vähendab liigse UV-kiirguse põhjustatud terviseriske, sealhulgas naha punetust, põletusi ja pikaaegseid kahjustusi. Muudatus ühtlustab nõuded teenuseosutajatele ja annab järelevalveasutustele selge, mõõdetava ja rahvusvahelise standardiga kooskõlas oleva hindamiskriteeriumi. Punktiga 4 antakse seni kehtinud lisale number 1. Muudatusega korrastatakse määruse ülesehitust ja lisade numeratsiooni. Kuna määrusele kehtestatakse lisaks senisele lisale veel vähemalt üks lisa, on õigusselguse ja süsteemsuse huvides vajalik senine nummerdamata lisa tähistada lisana 1. Lisade nummerdamine võimaldab edaspidi neile üheselt viidata nii määruse

3 EVS-EN 60335-2-27 tabel BB.1.

5

tekstis kui ka selle rakendamisel. Normitehniliselt tuleb lisa number märkida juhul, kui aktil on rohkem kui üks lisa. Punktiga 5 täiendatakse määrust lisaga 2, milles nähakse ette solaariumiseadme tehnilises dokumentatsioonis esitatavad andmed. Muudatuse eesmärk on ühtlustada dokumentatsiooni minimaalse sisu nõuded ning tagada teenuseosutajale piisav teave seadme ohutuse ja tehniliste parameetrite hindamiseks. See aitab kaasa seadmete nõuetele vastavuse tõhusamale kontrollile. Normitehniliselt vormistatakse need andmed määruse lisana. Praktika on näidanud, et paljudel solaariumiseadmetel puuduvad objektiivsed

tõendusdokumendid, nagu tehniline pass, UV‑lampide vahetusaktid ja lampide kasutusressurssi kajastavad andmed. Selliste seadmete puhul ei ole võimalik hinnata nende

vastavust standardile EVS‑EN 60335‑2‑27, mis määrab solaariumiseadmete ohutusnõuded. Ilma nõutava dokumentatsioonita ei ole võimalik tagada, et seadet kasutatakse ohutult,

UV‑lambid on sobivad ning teenusega seotud terviseriskid on kontrolli all. Puudulikult dokumenteeritud seadmete kasutamisel on tervisekahjustuse oht oluliselt suurem – selliseid seadmeid ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida ning mõõtmistulemuste tõlgendamine on piiratud, kuna puuduvad vajalikud lähteandmed. Samuti ei ole teenuseosutajale võimalik anda sisulisi soovitusi ohutuse parandamiseks. Muudatusega luuakse selge kohustus, et igal solaariumiseadmel peab olema tehniline dokumentatsioon ning selles peavad olema kirjas kindlad andmed, mis on vajalikud seadme ohutuse hindamiseks. Tehniliste andmete olemasolu vähendab vajadust teha ka kulukaid laboratoorseid mõõtmisi (ühe mõõdistuse maksumus ulatub ligikaudu 300 euroni). Dokumentide põhjal on võimalik hinnata seadme vastavust oluliselt kiiremini, ühtlasemalt ja väiksemate kuludega, samas kui dokumentatsiooni puudumise korral tuleb tugineda üksnes mõõtmistele, mille tõlgendamine on lähteandmete puudumisel piiratud. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad koos muude asjakohaste andmete ja vajadusel mõõtmistulemustega hinnata, kas: • seade on komplekteeritud vastavalt tootja juhistele; • UV‑lampide tüüp, võimsus ja ekvivalentsuskoodid vastavad seadme algsetele tehnilistele nõuetele; • seadme UV-kogukiiritustihedus jääb piirväärtuse piiridesse; • tegemist on seadmega, mida tohib kasutada vastaval otstarbel (nt teenuse pakkumiseks vs. kodukasutus). Tehnilise dokumentatsiooni olulised komponendid on järgmised: Seadme nimetus, seerianumber, tootja ja tootmisaasta võimaldavad üheselt tuvastada seadme ning seostada see tootja tehnilise dokumentatsiooniga, mille alusel on võimalik hinnata seadme algset konfiguratsiooni ja vastavust nõuetele. Standardi numbri ja pealkirja esitamine võimaldab tuvastada, millistest tehnilistest nõuetest on tootja seadme nõuetele vastavuse hindamisel lähtunud. See aitab järelevalve tegijal, teenindaval personalil ja mõõtjatel hinnata seadme vastavust eelkõige standardile EVS-EN 60335-2-27. Kui seadme nõuetele vastavuse hindamisel või tõendamisel on kasutatud standardit, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama standardi tähist, pealkirja ja kasutatud väljaande või redaktsiooni andmeid (sealhulgas väljaandmise aastat või muud identifikaatorit). Kui seadme nõuetele vastavuse hindamisel ei ole kasutatud standardeid, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama teavet muude dokumentide kohta, mille alusel on tootja hinnanud ja tõendanud seadme vastavust ohutusnõuetele. Eesmärk on tagada, et seadme nõuetele vastavuse alused, sealhulgas kasutatud standardid, on teenuseosutaja juures tuvastatavad ja vajaduse korral järelevalve tegijale esitatavad.

6

Järelevalvepraktika näitab, et seadmete EL-i nõuetele vastavust tõendav dokumentatsioon ei ole alati kättesaadav. Seetõttu peab teenuseosutaja enne teenuse osutamist veenduma seadme nõuetekohasuses, tuginedes tootja dokumentatsioonile, sealhulgas CE-märgisele ja muudele tehnilistele dokumentidele. Lampide UV ekvivalentsuskood (nt 100-R-(19–25)/(2,3–3,1)) annab esmast infot lambi UVA ja UVB kiirguse jaotuse kohta. Tootja tehnilises dokumentatsioonis peab olema määratud, millisesse vahemikku peavad jääma seadmes kasutatavate lampide ekvivalentsuskoodid. See tagab, et lampide vahetamine toimub ohutusnõudeid järgides ja võimaldab hinnata seadme kiirgusomadusi ka ilma laborimõõtmisteta. Tehnilise dokumentatsiooni selge ja kohustuslik sisu aitab tagada, et solaariumiseadmete

ohutus on kontrollitav, teenusega kaasnevad riskid on vähendatud ja UV‑kiirgus ei ületa lubatud tasemeid. See muudatus aitab toetada nii teenuseosutajate enesekontrolli kui ka

järelevalve tõhusust ja vähendab terviseriske, mis kaasnevad ebakorrektsete UV‑lampide või dokumenteerimata seadmete kasutamisega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Määruse kohta viidi läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Määrus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega täpsustatakse solaariumiseadmetele ja solaariumiteenuse osutamisele esitatavaid nõudeid, et vähendada teenusega seotud terviseriske ning parandada teenuse ohutust. Muudatustega kehtestatakse solaariumiseadmete tehnilise dokumentatsiooni ühtsed nõuded, täpsustatakse lampide vahetuse dokumenteerimist ja sätestatakse solaariumiseadme kogukiiritustiheduse piirväärtus. Muudatuste peamine oodatav mõju on solaariumiteenuse ohutuse suurenemine ja teenusekasutajate terviseriskide ennetamine. Regulatsiooni täpsustamine loob selgema aluse järelevalveks, vähendab tõlgendamisruumi ja toetab teenuseosutajate nõuetele vastavat tegevust. Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest, mõju avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Analüüs tugineb määruse sisule, Terviseameti järelevalvepraktikale, olemasolevatele andmetele solaariumiseadmete kasutamise ja nõuetele vastavuse kohta ning Tervise Arengu Instituudi statistikale. Mõjuanalüüsis käsitletakse määruse sotsiaalset mõju ning mõju majandusele, halduskoormusele ja riigivalitsemisele. Mõjusid on analüüsitud mõjuvaldkondade kaupa, arvestades seejuures erinevaid sihtrühmi. Peamised mõjutatud sihtrühmad on solaariumiteenuse kasutajad, teenuseosutajad (ettevõtjad ja seadmeid käsitsevad isikud) ning Terviseamet järelevalveasutusena. Muudatustel ei ole otsest mõju regionaalarengule, riigikaitsele, välissuhetele, infotehnoloogiale ega keskkonnale ning seetõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades eraldi hinnatud. 4.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: solaariumiseadmete kasutajad

7

Solaariumiteenus on kättesaadav kogu täiskasvanud rahvastikule, kuid reaalne mõju avaldub kõikidele teenusekasutajatele. Kõige enam kasutavad solaariumiteenuseid 20–39-aastased naised4, keda on Eestis 2025. aasta alguse seisuga 161 3045. Kogu täisealisest rahvastikust moodustab enim mõjutatud sihtrühm umbes 14%. WHO on lisanud solaariumi kasutamise esimese taseme kantserogeenide hulka ehk seos vähi tekkega on kinnitatud.6 Eestis diagnoositi 2023. aastal naistel 160 ja meestel 110 nahamelanoomi juhtu. Lisaks registreeriti 1642 (meestel 620 ja naistel 1022) muud nahavähi juhtu.7 Mõlema kujunemisel on oluline roll UV-kiirgusel.8, 9 See kinnitab, et UV-kiirgusega seotud terviseriskid on ühiskonnas laialdased ning ennetusmeetmetel on oluline roll haigestumise vähendamisel. Solaariumiseadmetele lisanõuete kehtestamine aitab vähendada kasutajate kokkupuudet liigse UV-kiirgusega ja sellega seotud nahavähi tekke riski. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Mõju ulatus on keskmine, sest määruse muudatuste tulemusena väheneb teenusekasutaja jaoks terviserisk. Mõju avaldumise sagedus on olenevalt solaariumiseadmete kasutamise sagedusest väike kuni keskmine. Tegemist on kasutaja jaoks positiivset laadi muudatusega ning ebasoovitavad mõjud puuduvad. 4.2. Mõju majandusele ja halduskoormusele Sihtrühm: solaariumiteenust osutavad ettevõtjad ja töötajad Majandustegevuse registri teavitamine iluteenuse osutamisest ei ole kohustuslik, mistõttu puudub teave Eestis teenuseosutamisel kasutuses olevate solaariumiseadmete arvu kohta. Määruse muudatuste rakendamine võib ettevõtjatele kaasa tuua lisakulusid seoses solaariumiseadmete tehniliste nõuete täitmisega, eelkõige UV-lampide varasema vahetamise vajadusega. Lampide vahetamise vajadus tekib seadmetel, mille kogukiiritustihedus ületab kehtestatud piirväärtust (0,3 W/m2). Terviseameti 2022. ja 2023. aasta kontrollide põhjal ületas piirväärtust 60–81% kontrollitud seadmetest. Kuigi tegemist on varasemate järelevalvetulemustega ning praegune olukord võib olla paranenud, viitab kontrollide statistika sellele, et muudatus võib mõjutada arvestatavat osa kasutuses olevatest solaariumiseadmetest. Solaariumilampide hinnad jäävad suurusjärku 15–25 eurot lambi kohta, mistõttu võib lampide vahetamine kaasa tuua arvestatava ühekordse kulu sõltuvalt seadmes kasutatavate lampide arvust.10 Solaariumilampide tüüpiline soovituslik eluiga on tootjate hinnangul ligikaudu 500– 1200 tundi11, mistõttu vahetatakse neid praktikas sõltuvalt seadme kasutuskoormusest, näiteks 8-tunnise igapäevase koormusega kasutamise korral on vajalik solaariumilampe vahetada juba praegu 2–5 kuu tagant, kuna lampide efektiivsus väheneb aja jooksul. Seetõttu ei ole tegemist täielikult uue kuluga, kuid muudatus võib kaasa tuua lampide varasema vahetamise vajaduse nende seadmete puhul, mille kogukiiritustihedus ei vasta kehtestatud piirväärtusele. Kuigi varasemate järelevalveandmete põhjal võib mittevastavaid seadmeid olla turul arvestatav osa, on sellega kaasnev kulu oma iseloomult ajutine – pärast esimest

4 Heckman CJ, Coups EJ, Manne SL. Prevalence and correlates of indoor tanning among US adults. J Am Acad Dermatol. 2008 May;58(5):769-80. doi: 10.1016/j.jaad.2008.01.020. Epub 2008 Mar 6. PMID: 18328594; PMCID: PMC2601681. 5 Statistikaamet. RV021: RAHVASTIK SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas. 6 IARC Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans, Volume 100: A Review of Human Carcinogens. 7 Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi. (andmed uuendatud: 21.10.2025). PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi. PxWeb.8 Eesti Vähiliit. (s.a.) Melanoom. Melanoom – sümptomid, riskitegurid ja varajane avastamine | Eesti Vähiliit. 9 Terviseamet. (2025). Solaariumid. Solaariumid | Terviseamet. 10 E-lady. (s.a.). Madalarõhulised solaariumilambid. Low-pressure tanning lamps | Elady.ee. 11 Ars Longa. Lambid. Lambid – ARS LONGA OÜ.

8

nõuetekohast lampide vahetust ei kaasne ettevõtjale tavapärasest hooldusest suuremat lisakulu. Lisaks võib ettevõtjatele kaasneda minimaalne halduskoormus seoses solaariumiseadmete tehnilise dokumentatsiooni sisunõuete täpsustumisega, kui neid varem ei ole täidetud. Kuigi dokumentatsioon peab kehtiva määruse järgi juba olemas olema, ei pruugi seadme ohutuse hindamiseks vajalikud tehnilised andmed selles alati sisalduda. Puudulike andmete korral tuleb ettevõtjatel hankida tootjalt või importijalt täpsustatud dokumentatsioon ning tagada selle kättesaadavus teenuse osutamise kohas. Tehnilise dokumentatsiooni osana täpsustatakse ka lampide vahetamise dokumenteerimise nõudeid – kehtivas määruses on akti koostamine juba nõutud, kuid muudatus määratleb, millised andmed peavad aktis sisalduma, et tagada lampide vahetamise ühtlane, kontrollitav ja järelevalveks sobiv dokumenteerimine. Uuemate seadmete puhul on tehnilise teabe saamine tootjatelt reeglina lihtne, samas kui vanemate seadmete puhul võib dokumentide hankimine osutuda ajamahukamaks. Kui tootjalt ei ole teatud andmeid enam võimalik saada või dokumentatsioon on puudulik, on võimalik seadme tehniliste näitajate hindamiseks ja täpsustamiseks kasutada mõõtmistulemusi või arvutusi, mis esitatakse asjakohaste tehniliste dokumentidena. Solaariumiteenust osutava ettevõtte töötajate vaates võib muudatus tuua kaasa täiendava töökorraldusliku kohustuse seoses seadmete tehnilise dokumentatsiooni, sealhulgas lampide vahetamise aktide korrastamisega. Lampide füüsilise vahetamisega seotud tegevused ei ole tavapäraselt töötajate ülesanded ning muudatus ei nõua neilt eraldi tehnilisi oskusi. Seetõttu on töötajate jaoks lisanduv koormus väike ning seotud peamiselt dokumentide haldamise ja korrastamisega. Osad turuosalised on seadmete kohandamisega alustanud juba varem ning järginud standarditest tulenevaid nõudeid, mis vähendab nende jaoks muudatuse rakendamisega seotud lisakulusid. Ettevõtjate jaoks, kelle seadmed ei vasta kehtestatavatele tehnilistele nõuetele, võib üleminek eeldada rohkem tegevusi nii seadmete ümberseadistamiseks kui ka dokumentide korrastamiseks.12 Kokkuvõttes on mõju ettevõtjatele mõõdukas: kuigi muudatus võib kaasa tuua ühekordseid lisakulusid seadmete vastavusse viimiseks ja väikese halduskoormuse kasvu dokumentatsiooninõuete täpsustumise tõttu, ei muuda nõuded oluliselt teenuse osutamise iseloomu ega igapäevast töökorraldust. Mõju võib varieeruda sõltuvalt ettevõtja senisest vastavusest nõuetele ning mitmed turuosalised on seadmete kohandamisega alustanud juba varem, mis vähendab muudatuse rakendamisega seotud lisakoormust. Sihtrühm: solaariumiseadmeid vahetult käsitsevad ja hooldavad isikud Solaariumiseadmeid käsitsevatele isikutele tekib kehtiva määrusega võrreldes uusi kohustusi, mis on seotud tehnilise dokumentatsiooni ja lampide vahetamise dokumenteerimist täpsustavate nõuetega. Muudatus seisneb olemasolevate tegevuste täpsemas vormistamises, mitte uute sisuliste tööülesannete lisamises. Tegemist on täiendava formaliseerimisega, mis ei muuda otseselt töö iseloomu, kuid võib kaasa tuua ajutise ajakulu suurenemise nõuete rakendamise algfaasis. Arvestades, et muudatus mõjutab väikest sihtrühma, töö iseloom oluliselt ei muutu ning lisanduv halduskoormus on piiratud ja ajutine, on tegemist väheolulise mõjuga. 4.3. Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: Terviseamet

12 MTÜ Eesti Solaariumikoda. Päring: 23.03.2026.

9

Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet solaariumiteenuse osutamisele sätestatud nõuete täitmise üle ka kehtiva määruse alusel. Määrusega ei muudeta järelevalveülesannete ulatust, kuid täpsustatakse seadmete tehnilise dokumentatsiooni sisu ja dokumentide alusel tehtava ohutushinnangu metoodikat. Muudatused võivad järelevalve tegemisel ajutiselt mõjutada asutuse töökoormust seoses järelevalvekorralduse kohandamisega ja järelevalve infosüsteemi arendusega (seonduvad kulud – vt ptk 5). Solaariumiseadmete tehnilise dokumentatsiooni minimaalsete kohustuslike andmete nõude kehtestamine võimaldab edaspidi hinnata seadmete ohutust senisest enam dokumendipõhiselt ja vähendab vajadust regulaarsete laboratoorsete mõõdistuste järele eelkõige juhtudel, kus tootja dokumentatsioon on täielik (laboratoorne kontroll jääb rakendatavaks ohukahtluse korral). Ühe seadme mõõdistuse maksumus on ligikaudu 300 eurot, mistõttu aitab muudatus suunata ressursside kasutamist tõhusamalt ja riskipõhisemalt.13 Terviseameti varasem järelevalvepraktika näitab, et nõuetele mittevastavus on olnud laialdane – UV-kiirguse piirväärtuste ületamisi tuvastati 2022. aastal 81% ja 2023. aastal 60% puhul kontrollitud seadmetest, 2025. aastal UV-mõõdistusi ei tehtud. Tuvastati ka puudusi seadmete tehnilises dokumentatsioonis – originaaldokumentide puudumine ja puudulikult vormistatud tehnilised passid. Seetõttu loob dokumentatsiooninõuete täpsustamine Terviseameti sõnul eelduse tõhusamaks ja süstemaatilisemaks järelevalveks, võimaldades paremini ja ressursisäästlikumalt hinnata seadmete ohutust ning anda teenuseosutajatele ja kasutajatele selgemaid juhiseid terviseriskide maandamiseks. Pikemas perspektiivis muutub järelevalve ressursisäästlikumaks ja sihitumaks, kuna kulukaid mõõdistusi tehakse vaid põhjendatud juhtudel dokumendianalüüsi põhjal. Eelnevat arvestades on mõju Terviseametile keskmine ja pigem positiivne, kuna muudatus võib suurendada küll ajutiselt Terviseameti töökoormust, kuid pikemas plaanis parandab järelevalve tõhusust ning võimaldab ressursse sihitumalt kasutada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Määruse muudatuste rakendamine vajab solaariumiteenuse valdkonna tõhusaks seireks Terviseameti järelevalve infosüsteemi (MEIS) täiendavat IT-arendust, et tagada süsteemne andmekogumine ja analüütiline võimekus. Arendus võimaldab paremini jälgida valdkonna olukorda, tuvastada riskikohti ning muuta järelevalveprotsess andmepõhisemaks ja läbipaistvamaks. Aastal 2026 on menetluses MEIS õigusruumiga seotud seadusemuudatuse eelnõu, mille raames hinnatakse terviklikult järelevalve infosüsteemide arendusvajadusi ja nende rahastamise võimalusi. Arenduste rahastamine on võimalik kavandada riigi eelarvestrateegia 2028–2031 raames. Sellest tulenevalt käsitletakse infosüsteemi täiendava arendamise vajadusi seaduse tasandil. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu kohta viidi läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, mistõttu ei ole määruse jõustumiseks täiendavat kohanemisaega ette näha vaja. Sealjuures tuleb arvestada, et kehtestatav kogukiiritustiheduse piirväärtus ning sellega seotud ohutusnõuded ei ole teenuseosutajatele sisuliselt uued, vaid tulenevad juba varasemalt

13 Terviseamet. Päring 19.03.2026.

10

kohaldatavast harmoneeritud standardist EVS-EN 60335-2-27, mis on koostatud madalpingedirektiivi alusel. Nende nõuete järgimine on olnud vajalik ka kehtiva õiguse raames. Lisaks tulenevad mitmed seadmete ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamisega seotud kohustused, sealhulgas tehnilise dokumentatsiooni olemasolu ja sisu, üldistest toote nõuetele vastavuse regulatsioonidest. Seetõttu ei eelda määruse jõustumine ettevõtjate jaoks põhimõtteliselt uute kohustuste täitmist, vaid olemasolevate nõuete selgemat ja ühtlasemat rakendamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja MTÜ-le Eesti Solaariumikoda. Kooskõlastamisel esitatud kommentaaridega arvestamise tabel on seletuskirja lisas. Eelnõu kohta viidi läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Märkusi ei esitatud.

MINISTRI MÄÄRUS

19.10.2026 nr 43

Sotsiaalministri 24. augusti 2025. a määruse nr 41 „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 19 lõike 6 alusel. Sotsiaalministri 24. augusti 2025. a määruses nr 41 „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „Määruse lisas“ tekstiosaga „Määruse lisas 1“; 2) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Iga solaariumiseadme kohta on teenuse osutamise kohas kättesaadav tootja või importija väljastatud tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab määruse lisas 2 nimetatud andmeid. (2) Solaariumilampide vahetus peab olema fikseeritud aktiga, mis on solaariumiteenuse osutamise kohas kättesaadav ja sisaldab järgmisi andmeid: 1) tootja nimi; 2) nimetus; 3) kogus; 4) UV ekvivalentsuskood; 5) ajaline ressurss; 6) kuupäev; 7) käiduloenduri seis.“; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Solaariumiseadmed ei tohi emiteerida kiirgust, mille efektiivne kogukiiritustihedus erüteemtoime spektri järgi on üle 0,3 W/m2.“; 4) määruse lisa loetakse lisaks 1 (lisatud); 5) määrust täiendatakse lisaga 2 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller

2

sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler