Evelyn Liivamägi

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 22.10.2026 nr 6-1/262417/2608878

Pärandaja soetamismaksumuse arvestamise piirang päritud vara müügil

Austatud asekantsler

Õiguskantsleril paluti hinnata tulumaksuseaduse § 38 lõike 1¹ põhiseaduspärasust osas, milles see ei

võimalda pärijal päritud vara võõrandamisel arvestada pärandaja soetamismaksumust.

Õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja oli ostnud koos abikaasaga kaasomandisse kinnisasja.

Kummalegi abikaasadest kuulus pool kinnisasjast lahusvarana. Pärast abikaasa surma pärisid tema

vara avaldaja ja nende alaealine laps. Inventuuri järgi ületasid pärandvara kohustused vara väärtust

ligikaudu 57 000 euro võrra.

Avaldaja selgituse järgi oli kinnisasja soetamiseks pärandaja võetud laenu täiendavaks tagatiseks

avaldaja lahusvaraks olev eluase, kus ta elab koos lapsega. Avaldaja ei pidanud pere kodu

säilitamise vajaduse tõttu võimalikuks negatiivse puhasväärtusega pärandvarast loobuda. Tema

hinnangul oleks pärandvara pankrot võinud kaasa tuua pere kodu müügi.

Kohtu nõusolekul sõlmitud pärandvara jagamise kokkuleppe järgi jäi pärandvara avaldajale koos

kõigi kohustuste kandmisega. Avaldaja tasus kinnisasja soetamiseks võetud laenu makseid juba

abikaasa eluajal, mil abikaasa oli mitu kuud koomas. Ta oli jätkanud maksete tasumist pärast

abikaasa surma. Suurte laenumaksete tõttu soovib avaldaja kinnisasja müüa võimalikult kiiresti

vähemalt algse ostuhinnaga ja laenukohustuse täita.

Avaldaja pöördus vara müügi korral tekkiva tulumaksukohustusega seonduva selgitamiseks MTA

poole. MTA selgitas avaldajale, et abikaasale kuulunud kaasomandi osale vastav

soetamismaksumus ei lähe avaldajale kui pärijale üle. MTA selgitas samuti, et pärija poolt

pärandaja soetamislaenu maksete edasi tasumist ei saa arvestada päritud osa soetamiskuluna

(laenumaksete mahaarvamise õigust polnud ka pärandajal). MTA näitliku arvutuse kohaselt võib

kirjeldatud tingimustel tekkida ligikaudu 15 000 euro suurune tulumaksukohustus.

Seega võib avaldajal tekkida märkimisväärne maksukohustus ka juhul, kui ta kasutab müügitulu

pärandajalt üle läinud soetamislaenu tagasimaksmiseks. Avaldaja leiab, et peab sellises olukorras

tasuma tulumaksu, kuigi müügitulu kasutamine üle läinud laenukohustuste täitmiseks ei jäta talle

majanduslikku kasu.

Avalduse lahendamisel tuleb hinnata pärandaja soetamismaksumuse arvestamise välistamise

kooskõla põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega, sealhulgas maksukoormuse

2

proportsionaalsust põhiseaduse § 11 alusel. Samuti vajab hindamist regulatsiooni kooskõla

põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise nõudega. Eelkõige tekib küsimus, kas

päritud vara müügi maksustamisel on piisavalt arvestatud pärandiga üle läinud kohustusi ning kas

erinevused pärijate tegelikus varalises olukorras võivad nõuda nende erinevat kohtlemist.

Palun Teil asja lahendamiseks vastata järgmistele küsimustele:

1) mis eesmärki teenib tulumaksuseaduse § 38 lõikes 1¹ sätestatud piirang ning kuidas on

põhjendatud sellest tuleneva omandipõhiõiguse riive proportsionaalsus? Palun selgitage, miks on

eesmärgi saavutamiseks vajalik pärandaja soetamismaksumuse arvestamata jätmine ning kas

eesmärki oleks võimalik saavutada pärijat vähem koormaval viisil.

2) Kuidas on piirang põhjendatud võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes? Palun käsitlege eraldi:

a) vara koos kohustustega pärinud isiku ja kohustusteta vara pärinud isiku maksustamist samadel

alustel, kuigi pärast kohustuste täitmist nende käsutusse jäävad summad võivad oluliselt erineda;

b) vara ise soetanud isiku ja vara koos selle soetamiseks võetud laenukohustusega pärinud isiku

erinevat kohtlemist soetamismaksumuse arvestamisel.

3) millega on põhjendatud piirangu kohaldamine olukorras, kus pärandvara kohustused ületavad

vara väärtuse ning päritud vara müüakse pärandaja kohustuste täitmiseks? Kas ja kuidas tuleks

maksustatava kasu kindlaksmääramisel arvestada pärandvara negatiivset puhasväärtust ja pärijale

üle läinud kohustusi, sealhulgas kohustusi, mis ei ole seotud müüdava vara soetamisega?

4) millega on põhjendatud piirangu kohaldamine olukorras, kus pärijale läheb koos varaga üle selle

soetamiseks võetud laenukohustus ning pärija tasub laenu või müüb vara selle kohustuse

täitmiseks? Kas selliste olukordade jaoks oleks põhjendatud sätestada seaduses erisus, mis tugineks

täiendavale dokumentaalsele tõendamisele pärija poolt?

5) kas peate piirangu proportsionaalsuse hindamisel asjakohaseks arvesse võtta olukorda, kus

päritud kohustuse tagatiseks on pärija enda eluase ning kohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua

selle müügi? Palun käsitlege seda ka olukorras, kus müüdav kinnisasi kuulus enne pärandi

avanemist abikaasade kaasomandisse kummagi lahusvarana ning pärandaja võetud soetamislaenu

täiendavaks tagatiseks on üleelanud abikaasa lahusvaraks olev pere eluase.

6) MTA juhendi1 kohaselt saab üleelanud abikaasa abikaasade ühisvarasse kuulunud väärtpaberite

müügil arvestada nende soetamismaksumust 100% ulatuses. Millisel õiguslikul alusel see käsitlus

põhineb? Kuidas arvestatakse soetamismaksumust juhul, kui üleelanud abikaasa kõrval on teisi

pärijaid? Palun eristage olukordi, kus väärtpaberid jagatakse pärijate vahel, ning kus need jäävad

pärandvara jagamisel tervikuna üleelanud abikaasale ja teised pärijad saavad muud vara või rahalise

hüvitise. Kas samad põhimõtted kohalduvad abikaasade ühisvarasse kuulunud kinnisasja

võõrandamisel? Kui käsitlus erineb, siis millisel õiguslikul alusel ja kuidas on erinevus

põhjendatud?

7) Kas eespool käsitletud olukordade õiguslik hinnang erineb sõltuvalt päritud vara liigist? Palun

käsitlege lisaks kinnisasjadele ja väärtpaberitele ka muu vara, näiteks investeerimiskulla,

kunstiesemete ja vääriskivide müüki juhul, kui müügitulu on maksustatav ning vara müüakse

pärandajalt üle läinud kohustuste täitmiseks.

1 Väärtpaberid ja investeerimiskonto | Maksu- ja Tolliamet

3

8) kas ministeerium peab vajalikuks pärija soetamismaksumuse arvestamise regulatsiooni muuta või

täiendada? Milliseid alternatiive on kaalutud, sealhulgas pärandaja soetamismaksumuse

ülekandumist, pärandi avanemise aegse väärtuse arvestamist või erisust pärandajalt üle läinud

kohustuste täitmiseks müüdava vara puhul? Kui muutmist ei peeta vajalikuks, siis palun põhjendage

seda ka eespool kirjeldatud olukordi arvestades.

Kui peate asjakohaseks lisada veel muid täpsustusi ja selgitusi lisaks küsitule, palun ka need lisada.

Palume Teie vastust hiljemalt 25. novembriks 2026.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]