Tere.

Pöördume Andmekaitse Inspektsiooni poole palvega anda seisukoht lasteaias kasutatava

digitaalse õppe- ja suhtluskeskkonna ELIIS ühe funktsionaalsuse kohta.

ELIIS on lasteaedades kasutatav suletud ja autentitud keskkond, mille kaudu toimub muu hulgas

lasteaia ja lapsevanemate ning lapsevanemate omavaheline rühmapõhine suhtlus.

Soovime saada AKI hinnangut olukorrale, kus lapsevanem näeb ELIISis üksnes oma lapse

rühmaga seotud piiratud andmeid:

• teise lapse puhul üksnes lapse eesnime;

• lapsevanema puhul lapsevanema ees- ja perekonnanime;

• seost, millise lapse vanemaga on tegemist.

Lapsevanemale ei ole selle funktsionaalsuse kaudu vaja kuvada lapse ega lapsevanema

isikukoodi, aadressi, telefoninumbrit, e-posti aadressi, sünniaega ega muid täiendavaid

isikuandmeid.

Funktsionaalsuse eesmärk on võimaldada sama rühma lapsevanematel omavahel suhelda ja teha

koostööd lasteaia ning rühmaga seotud küsimustes.

Praktikas teavad lapsevanemad sageli oma lapse rühmakaaslasi eesnime järgi, kuid ei tea nende

laste emade või isade nimesid. Kui ELIISis oleks sõnumi adressaadina nähtav üksnes

lapsevanema nimi, näiteks "Mari Tamm", ei pruugi kasutajal olla võimalik aru saada, millise

lapse vanemaga on tegemist.

Seetõttu kuvatakse lapse puhul üksnes eesnimi, näiteks "Karl", et kasutaja saaks aru, et Mari

Tamm on Karli lapsevanem. Meie hinnangul toimib lapse eesnimi sellises olukorras minimaalse

seostava tunnusena, mis aitab valida õige adressaadi ning vähendada valele isikule sõnumi

saatmise riski.

Sama rühma lapsevanemate omavaheline suhtlus võib olla vajalik näiteks rühma ühiste tegevuste

ja ürituste korraldamisel, lasteaiale ühiste ettepanekute tegemisel, vanemate esindaja või

hoolekogu liikme valimisel, valitud esindajaga suhtlemisel ning muudes rühma puudutavates

küsimustes.

Soovime küsimust hinnata ka lasteaia tavapärase igapäevaelu kontekstis.

Nimelt praktikas on levinud näiteks järgmised olukorrad:

• lapse garderoobikapil või riiulil on lapse nimi, mida näevad rühma teised

lapsevanemad;

• arenguvestluse või muu kohtumise aja valimiseks kasutatakse paberil

registreerimislehte, kuhu vanem kirjutab oma nime ja valitud aja ning kus varem

registreerunud vanemate nimed jäävad nähtavaks;

• rühma lapsevanemad korraldavad omavahel ühiseid tegevusi, näiteks õpetaja

sünnipäeva-, jõulu- või lõpukingituse tegemist;

• vanemad valivad enda seast esindajaid või hoolekogu liikmeid ja peavad selleks

üksteisega suhtlema.

Samuti kasutatakse paljudes koolides lapsevanemate e-posti nimekirju või grupikirju, kus teistele

adressaatidele võib olla nähtav lisaks inimese nimele ka tema e-posti aadress.

Soovime mõista, milliste kriteeriumide järgi tuleb selliseid olukordi hinnata ning kas digitaalset

autentitud keskkonda tuleks käsitleda rangemalt kui samalaadset nimede nähtavust füüsilises

lasteaiakeskkonnas või tavapärases e-posti suhtluses.

Mõistame, et nii lapse eesnimi kui ka lapsevanema nimi on isikuandmed ning nende töötlemisel

peab olema õiguslik alus.

Samas ei ole me leidnud EU isikuandmete kaitse üldmäärusest 2016/679 (GDPR) ega Eesti

õigusaktidest absoluutset keeldu, mille kohaselt ei tohiks sama lasteaiarühma autentitud

lapsevanemad näha piiratud ulatuses üksteise nimesid või rühma laste eesnimesid.

GDPR artikli 5 kohaselt peavad isikuandmed olema eesmärgi seisukohalt asjakohased ja piiratud

sellega, mis on vajalik. Munitsipaallasteaia puhul võib meie esialgse hinnangu kohaselt olla

asjakohane hinnata ka GDPR artikli 6 lõike 1 punkti e kohaldatavust koostoimes

alusharidusseadusest tulenevate lasteaia ülesannete ning vanemate koostöö ja hoolekogu töös

osalemisega.

Palume AKI seisukohta järgmistes küsimustes:

1. Kas GDPR-ist või Eesti õigusaktidest tuleneb absoluutne keeld, mille kohaselt ei tohi

autentitud lapsevanemale kuvada tema enda lapse rühma teiste laste eesnimesid või

nende laste vanemate nimesid?

2. Kas kirjeldatud rühmapõhine nähtavus võib olla õiguspärane juhul, kui lasteaed kui

vastutav töötleja on määratlenud töötlemise eesmärgi, õigusliku aluse ja vajaliku

andmete ulatuse ning teavitanud sellest lapsevanemaid?

3. Kas munitsipaallasteaia puhul võib kirjeldatud töötlemise õiguslik alus tuleneda

GDPR artikli 6 lõike 1 punktist e koostoimes alusharidusseadusest tulenevate

ülesannete ning vanemate koostöö ja hoolekogu töös osalemisega?

4. Kas GDPR-i võimalikult väheste andmete töötlemise põhimõttega võib olla

kooskõlas lahendus, kus teise lapse puhul kuvatakse üksnes eesnimi ning

lapsevanema puhul nimi, kuid ei kuvata telefoninumbrit, e-posti aadressi ega muid

täiendavaid kontakt- või isikuandmeid?

5. Kas lapse eesnime kuvamine lapsevanema nime juures võib olla põhjendatud

eesmärgiga võimaldada kasutajal tuvastada, millise rühmakaaslase vanemaga on

tegemist, ning seeläbi valida sõnumi saatmisel õige adressaat?

6. Kas lapse eesnime ja täiskasvanud lapsevanema nime kuvamist tuleks õiguslikult

hinnata erinevalt?

7. Kas kirjeldatud töötlemine eeldaks lapsevanema nõusolekut või võib selleks olla muu

GDPR artiklis 6 sätestatud õiguslik alus?

8. Kuidas tuleks sama põhimõtte alusel hinnata olukorda, kus lapse nimi on lasteaias

nähtav garderoobikapil või riiulil teistele rühma vanematele?

9. Kuidas tuleks hinnata paberil registreerimislehte, kus arenguvestluse aega valivad

lapsevanemad näevad ka varem registreerunud vanemate nimesid?

10. Kas klassi või rühma lapsevanemate meililist, kus teistele adressaatidele on nähtav

inimese nimi ja e-posti aadress, eeldab teistsugust õiguslikku alust kui autentitud

õppekorralduskeskkond, kus kuvatakse üksnes nimi?

11. Kas digitaalse õppekorralduskeskkonna puhul on põhjendatud kohaldada rangemat

standardit kui samasisulisele nimede nähtavusele lasteaia füüsilises keskkonnas või e-

posti suhtluses? Kui jah, siis millest selline erinevus tuleneb?

12. Kui AKI leiab, et kirjeldatud kujul nimede kuvamine ei ole lubatav, palume

võimalusel viidata konkreetsele õigusnormile ning selgitada, milline lahendus

võimaldaks sama rühma lapsevanemate omavahelist digitaalset suhtlust

andmekaitsenõuetega kooskõlas korraldada.

Rõhutame, et küsimus ei puuduta laste või lapsevanemate andmete avaldamist avalikul

veebilehel, sotsiaalmeedias ega määratlemata isikute ringile. Tegemist on autentitud

keskkonnaga ning andmete nähtavus on piiratud konkreetse lasteaiarühmaga.

Meie eesmärk on kujundada ELIISi funktsionaalsus viisil, mis kaitseb laste ja lapsevanemate

isikuandmeid, kuid võimaldab samal ajal lasteaia rühma vanematel teha tavapärast koostööd ja

turvalises keskkonnas omavahel suhelda.

Täname ette seisukoha ja võimalike soovituste eest.

Lugupidamisega

Mart Raadik

Eliis Tarkvara OÜ

Tere.

Pöördume Andmekaitse Inspektsiooni poole palvega anda seisukoht lasteaias kasutatava

digitaalse õppe- ja suhtluskeskkonna ELIIS ühe funktsionaalsuse kohta.

ELIIS on lasteaedades kasutatav suletud ja autentitud keskkond, mille kaudu toimub muu hulgas

lasteaia ja lapsevanemate ning lapsevanemate omavaheline rühmapõhine suhtlus.

Soovime saada AKI hinnangut olukorrale, kus lapsevanem näeb ELIISis üksnes oma lapse

rühmaga seotud piiratud andmeid:

• teise lapse puhul üksnes lapse eesnime;

• lapsevanema puhul lapsevanema ees- ja perekonnanime;

• seost, millise lapse vanemaga on tegemist.

Lapsevanemale ei ole selle funktsionaalsuse kaudu vaja kuvada lapse ega lapsevanema

isikukoodi, aadressi, telefoninumbrit, e-posti aadressi, sünniaega ega muid täiendavaid

isikuandmeid.

Funktsionaalsuse eesmärk on võimaldada sama rühma lapsevanematel omavahel suhelda ja teha

koostööd lasteaia ning rühmaga seotud küsimustes.

Praktikas teavad lapsevanemad sageli oma lapse rühmakaaslasi eesnime järgi, kuid ei tea nende

laste emade või isade nimesid. Kui ELIISis oleks sõnumi adressaadina nähtav üksnes

lapsevanema nimi, näiteks "Mari Tamm", ei pruugi kasutajal olla võimalik aru saada, millise

lapse vanemaga on tegemist.

Seetõttu kuvatakse lapse puhul üksnes eesnimi, näiteks "Karl", et kasutaja saaks aru, et Mari

Tamm on Karli lapsevanem. Meie hinnangul toimib lapse eesnimi sellises olukorras minimaalse

seostava tunnusena, mis aitab valida õige adressaadi ning vähendada valele isikule sõnumi

saatmise riski.

Sama rühma lapsevanemate omavaheline suhtlus võib olla vajalik näiteks rühma ühiste tegevuste

ja ürituste korraldamisel, lasteaiale ühiste ettepanekute tegemisel, vanemate esindaja või

hoolekogu liikme valimisel, valitud esindajaga suhtlemisel ning muudes rühma puudutavates

küsimustes.

Soovime küsimust hinnata ka lasteaia tavapärase igapäevaelu kontekstis.

Nimelt praktikas on levinud näiteks järgmised olukorrad:

• lapse garderoobikapil või riiulil on lapse nimi, mida näevad rühma teised

lapsevanemad;

• arenguvestluse või muu kohtumise aja valimiseks kasutatakse paberil

registreerimislehte, kuhu vanem kirjutab oma nime ja valitud aja ning kus varem

registreerunud vanemate nimed jäävad nähtavaks;

• rühma lapsevanemad korraldavad omavahel ühiseid tegevusi, näiteks õpetaja

sünnipäeva-, jõulu- või lõpukingituse tegemist;

• vanemad valivad enda seast esindajaid või hoolekogu liikmeid ja peavad selleks

üksteisega suhtlema.

Samuti kasutatakse paljudes koolides lapsevanemate e-posti nimekirju või grupikirju, kus teistele

adressaatidele võib olla nähtav lisaks inimese nimele ka tema e-posti aadress.

Soovime mõista, milliste kriteeriumide järgi tuleb selliseid olukordi hinnata ning kas digitaalset

autentitud keskkonda tuleks käsitleda rangemalt kui samalaadset nimede nähtavust füüsilises

lasteaiakeskkonnas või tavapärases e-posti suhtluses.

Mõistame, et nii lapse eesnimi kui ka lapsevanema nimi on isikuandmed ning nende töötlemisel

peab olema õiguslik alus.

Samas ei ole me leidnud EU isikuandmete kaitse üldmäärusest 2016/679 (GDPR) ega Eesti

õigusaktidest absoluutset keeldu, mille kohaselt ei tohiks sama lasteaiarühma autentitud

lapsevanemad näha piiratud ulatuses üksteise nimesid või rühma laste eesnimesid.

GDPR artikli 5 kohaselt peavad isikuandmed olema eesmärgi seisukohalt asjakohased ja piiratud

sellega, mis on vajalik. Munitsipaallasteaia puhul võib meie esialgse hinnangu kohaselt olla

asjakohane hinnata ka GDPR artikli 6 lõike 1 punkti e kohaldatavust koostoimes

alusharidusseadusest tulenevate lasteaia ülesannete ning vanemate koostöö ja hoolekogu töös

osalemisega.

Palume AKI seisukohta järgmistes küsimustes:

1. Kas GDPR-ist või Eesti õigusaktidest tuleneb absoluutne keeld, mille kohaselt ei tohi

autentitud lapsevanemale kuvada tema enda lapse rühma teiste laste eesnimesid või

nende laste vanemate nimesid?

2. Kas kirjeldatud rühmapõhine nähtavus võib olla õiguspärane juhul, kui lasteaed kui

vastutav töötleja on määratlenud töötlemise eesmärgi, õigusliku aluse ja vajaliku

andmete ulatuse ning teavitanud sellest lapsevanemaid?

3. Kas munitsipaallasteaia puhul võib kirjeldatud töötlemise õiguslik alus tuleneda

GDPR artikli 6 lõike 1 punktist e koostoimes alusharidusseadusest tulenevate

ülesannete ning vanemate koostöö ja hoolekogu töös osalemisega?

4. Kas GDPR-i võimalikult väheste andmete töötlemise põhimõttega võib olla

kooskõlas lahendus, kus teise lapse puhul kuvatakse üksnes eesnimi ning

lapsevanema puhul nimi, kuid ei kuvata telefoninumbrit, e-posti aadressi ega muid

täiendavaid kontakt- või isikuandmeid?

5. Kas lapse eesnime kuvamine lapsevanema nime juures võib olla põhjendatud

eesmärgiga võimaldada kasutajal tuvastada, millise rühmakaaslase vanemaga on

tegemist, ning seeläbi valida sõnumi saatmisel õige adressaat?

6. Kas lapse eesnime ja täiskasvanud lapsevanema nime kuvamist tuleks õiguslikult

hinnata erinevalt?

7. Kas kirjeldatud töötlemine eeldaks lapsevanema nõusolekut või võib selleks olla muu

GDPR artiklis 6 sätestatud õiguslik alus?

8. Kuidas tuleks sama põhimõtte alusel hinnata olukorda, kus lapse nimi on lasteaias

nähtav garderoobikapil või riiulil teistele rühma vanematele?

9. Kuidas tuleks hinnata paberil registreerimislehte, kus arenguvestluse aega valivad

lapsevanemad näevad ka varem registreerunud vanemate nimesid?

10. Kas klassi või rühma lapsevanemate meililist, kus teistele adressaatidele on nähtav

inimese nimi ja e-posti aadress, eeldab teistsugust õiguslikku alust kui autentitud

õppekorralduskeskkond, kus kuvatakse üksnes nimi?

11. Kas digitaalse õppekorralduskeskkonna puhul on põhjendatud kohaldada rangemat

standardit kui samasisulisele nimede nähtavusele lasteaia füüsilises keskkonnas või e-

posti suhtluses? Kui jah, siis millest selline erinevus tuleneb?

12. Kui AKI leiab, et kirjeldatud kujul nimede kuvamine ei ole lubatav, palume

võimalusel viidata konkreetsele õigusnormile ning selgitada, milline lahendus

võimaldaks sama rühma lapsevanemate omavahelist digitaalset suhtlust

andmekaitsenõuetega kooskõlas korraldada.

Rõhutame, et küsimus ei puuduta laste või lapsevanemate andmete avaldamist avalikul

veebilehel, sotsiaalmeedias ega määratlemata isikute ringile. Tegemist on autentitud

keskkonnaga ning andmete nähtavus on piiratud konkreetse lasteaiarühmaga.

Meie eesmärk on kujundada ELIISi funktsionaalsus viisil, mis kaitseb laste ja lapsevanemate

isikuandmeid, kuid võimaldab samal ajal lasteaia rühma vanematel teha tavapärast koostööd ja

turvalises keskkonnas omavahel suhelda.

Täname ette seisukoha ja võimalike soovituste eest.

Lugupidamisega

Mart Raadik

Eliis Tarkvara OÜ