1 (4)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 21.10.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Nelli Lett

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26930000051

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

26930000051, milles oli 09.03.2026 XXX esitatud kahtlustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

XXX, olles isik, keda on varem karistatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) §

361 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest, saabus 25.02.2026 kell 14:32 Narva tollipunkti jalakäijate

terminali Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale. Tolliseaduse § 61, § 64 ja

korrakaitseseaduse § 49 lg 1 p 7 alusel teostati reisija ja tema pagasi põhjalik läbivaatus, mille käigus

avastati XXX kaasas olevast kotist järgmine kaup, s.o IKEA Hemlagad (läbimõõt 17cm)

kaubakoodiga 7615 10.

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 31.07.2014.a määruse nr 833/2014 artikkel 3k lõike 1 kohaselt on

keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või

juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt

liitu pärit XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa

tööstussuutlikkust. Kaup Ikea Hemlagad pann (kaubakood 7615 10) kuulub EL Nõukogu määruse

(EL) nr 833/2014 artikli 3k lõikes 1 viidatud lisas XXIII nimetatud koodi 76 (alumiinium ja

alumiiniumtooted) alla.

EL Nõukogu 18. juuli 2025.a määrusega 2025/1494, millega muudeti määrust nr 833/2014, täiendati

artiklit 3k muu hulgas lõikega 3ai ning lisati määrusele XXIIIF lisa. Määruse XXIIIF lisas loetletud

kaupade hulka lisati kaubakood 7615 10, mis hõlmab alumiiniumist laua-, köögi- ja muid

majapidamistarbeid ning nende osi. Määruse nr 833/2014 artikli 3k lg 3ai kohaselt ei kohaldatud

artikli 3k lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelde XXIIIF lisas loetletud kaupade suhtes enne 20.07.2025

sõlmitud lepingute ega nende täitmiseks vajalike lisalepingute täitmisele kuni 21.01.2026. Seega

XXX üritas nimetatud kauba Venemaa Föderatsiooni toimetada 25.02.2026 ehk pärast artikli 3k lg-s

3ai sätestatud üleminekuperioodi lõppemist.

Seega üritas XXX 25.02.2026 toimetada Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni kaupa, mille

eksport Venemaa Föderatsiooni oli nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3k lg 1 alusel keelatud.

Kuna kauba väljavedu Venemaa Föderatsiooni tõkestati tollikontrolli käigus, jäi rahvusvahelist

sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumine lõpule viimata.

RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada

rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet,

inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6

kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav

2 (4)

õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus,

mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja

keelde.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 931 lg 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse

ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse

kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud

ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks piisavad. Käesoleval juhul ei ole tegemist

kuriteoga, mille puhul üldpreventatiivsest aspektist ei ole menetluse lõpetamine eelduslikult

kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik

menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on

võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise

asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

3 (4)

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh tunnistab

kuriteo toimepanemist. Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud

sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. XXX kriminaalkorras karistamata isik

ning tema suhtes ei ole menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude

toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk

on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava

menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.

Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub

alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega

viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset

vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille

eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. XXX toimetas 25.02.2026 Narva piiripunkti ühe

alumiiniumist panni. XXX sõnul ostis ta panni sõbranna palvel ning arvas, et pann oli roostevabast

terasest ning et seda tohib üle piiri viia. Tegemist oli ühe tootega, mille väärtust võib pidada

väheväärtuslikuks (6,99 eurot). Seega pole põhjendatud hinnata tema süüd eeltoodud kuriteo

toimepanemises suureks. Samuti pani ta teo toime mitte kõige intensiivsema tahtluse liigiga. Lisaks

esineb antud juhul kergendav asjaolu – kahtlustatav on ka suhtluses prokuröriga tunnistanud oma tegu

ja kahetses tehtut. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda

seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada

käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokuröri hinnangul, XXX hindab temale antud

võimalust jääda kriminaalkaristuseta antud asjas ning teeb sellest omad positiivsed järeldused.

XXX on pensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on pension summas ligikaudu 630 eurot kuus.

XXX kõrget iga ja terviseseisundit arvestades ei ole üldkasuliku töö tegemise kohustuse määramine

tema puhul sobiv. Arvestades tema vähest sissetulekut, on tema majanduslik olukord raske, kuna

pensionist tuleb katta igapäevased elamiskulud. Suurema rahalise kohustuse määramine oleks tema

majanduslikku olukorda arvestades ebaproportsionaalselt koormav ja võiks oluliselt raskendada tema

igapäevast toimetulekut. Seetõttu on 100 euro suurune rahaline kohustus piisav, et mõjutada XXX

edaspidi õiguskuulekalt käituma. Rahalise kohustuse täitmise tähtajaks määratakse 5 kuud.

XXX kinnitas, et lisaks rahalisele kohustusel on ta valmis täitma täiendava muu asjakohase kohustuse

KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel, mis seisneb selles, et ta hoidub uute samaliigiliste süütegude

toimepanemisest. Kohustuse täitmise tähtajaks määratakse 6 kuud. Nimetatud kohustus on otseselt

seotud menetluse esemeks oleva teo laadiga ning suunatud eelkõige uue samalaadse õigusrikkumise

ärahoidmisele. Rahaline kohustus täidab mõjutusvahendi ülesannet, kuid täiendav käitumiskohustus

rõhutab isikule vajadust hoiduda edaspidi just sellisest käitumisest, mille tõttu käesolev

kriminaalmenetlus alustati. Täiendav käitumiskohustus annab XXX üheselt mõistetava signaali, et

oportuniteedi kohaldamise eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine rahvusvaheliste

sanktsioonide järgimisel.

4 (4)

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. XXX on nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ja selle raames temale määratavate

kohustustega.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud kohustust,

uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26930000051 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1 KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel XXX kohustub tasuma riigituludesse 100 eurot. Kohustuse täitmise

tähtaeg 5 kuud (s.o kuni 21.03.2027).

2.2 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel XXX täidab muu asjakohase kohustuse: hoidub uute samaliigiliste

süütegude toimepanemisest. Kohutuse täitmise tähtaeg 6 kuud (s.o kuni 21.04.2027).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud pann IKEA Hemlagad, millele on paigaldatud tollitõkend ET0092569, asub

Vestervalli 7, Narva piiripunkti hoiukohas - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX p-s 2

määratud kohustuste täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

edastada: kahtlustatavale XXXS.

(allkirjastatud digitaalselt)

Nelli Lett