1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.10.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri teine osakond

Kriminaalasja number: 26233001122

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega (kannatanute X.X. ja X.X. ütlused, kahtlustatava

X.X. ütlused, ambulatoorne epikriis) on leidnud kinnitust, et X.X. 16.08.2026 kella 03.50 paiku

Narvas asuvas korteris olmetüli käigus kägistas oma elukaaslast X.X. kaela piirkonnast ning lõi

käega näo piirkonda, tekitades eelnevalt kirjeldatud tegevusega kannatanule X.X. füüsilist valu ja

kehavigastuse – hematoom kaela piirkonnas. Samuti lõi X.X. oma kasutütart X.X. käega näo

piirkonda, tekitades sellise teoga viimasele füüsilist valu. Samuti X.X. 13.06.2026 Narvas asuvas

korteris lõi oma elukaaslast X.X. käega näo piirkonda, tekitades viimasele sellise teoga füüsilist

valu. Seega X.X. pani eelnevalt kirjeldatud tegevusega toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja

korduvalt.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur. Kuivõrd kuriteoga ei tekitatud kannatanutele raskeid kehavigastusi ega

ülemääraseid füüsilisi kannatusi, siis ei saa rääkida sellest, et X.X. süü oleks suur. Seda enam X.X.

on ülekuulamisel avaldanud, et tal on siiralt kahju ning ta mõistab oma teo tõsidust.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

2

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust

raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo- ega kriminaalkorras

karistatud. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks varem kedagi kehaliselt väärkohelnud või,

et ta oleks enne või pärast talle etteheidetavaid kuritegusid pannud toime süütegusid, millest

omakorda võib järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal endale

põhjalikult selgeks teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli lubamatu

ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal,

mistõttu prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu

sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku

mõju ega tagajärgi. Sedastatav on kahtlustatava soov edaspidi hoiduda peretülidest ning seadusega

vastuollu mitte sattuda. Samuti on kannatanu prokurörile avaldanud, et ta ei soovi kahtlustatava

karistamist ning kriminaalasja kohtusse saatmist.

Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada

ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Näib, et vägivaldset käitumist tingis eeskätt

puudulik suhtlemisoskus ning suutmatus õigel ajal mõista peresisest dünaamikat ning suhete

toimimismehhanisme. Seega kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab sellest,

kui X.X. läbib mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant

Taimi Lepiksaar. Vestlused annavad kahtlustatavale võimaluse rääkida avameelselt

probleemidest, mis on seotud suhetega ning selle käigus tõusetuvate probleemidega. Samuti on

konfidentsiaalsete vestluste käigus võimalik avaldada mõtteid, kuidas edaspidi hoiduda

vägivaldsest käitumisest ning hoida turvalisi peresuhteid. Ühtlasi annavad vestlused võimaluse

mõista teiste pereliikmete vajadusi ning tundeid ning sellest johtuvalt leida sisemist jõudu ja

motivatsiooni vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks.

X.X. kaitsja Igor Belugin esitas prokuratuurile taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks

198.40 euro suuruses summas. Kuna prokuratuur lõpetab kriminaalasjas menetluse KrMS § 202

lg 7 alusel, jäävad menetluskulud X.X. kanda.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

3

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26233001122 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. läbima mõjuva vestluse, mida viib läbi

Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega

võtta ühendust telefonil 5887 5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning

määrab seejärel kindlaks vestluste arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel

konsultandi poolt ette antud arvul kordi hiljemalt 01.05.2027. Vestlused

lõpetatakse konsultandi kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole

lubatud.

2) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kaitsjatasu

198.40 eurot, hiljemalt 15.02.2027 (vt makseinfo eraldi lehel).

3) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas

uuendatakse, kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 22.04.2027 (k.a).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt määruse p 2.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult alaealise kannatanu seaduslikule esindajale/ kannatanule X.X. ja kaitsjale

Igor Beluginile e-toimiku kaudu. Kahtlustatavale X.X. antakse määrus prokuratuuris

allkirja vastu kätte.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2

nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida määratud tähtaja

jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega

4

uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ning

kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimiste juurde kaitsjat ei soovi.

X.X.