| Dokumendiregister | Harju Maakohus |
| Viit | 7-3/26-35 |
| Registreeritud | 22.10.2026 |
| Sünkroonitud | 23.10.2026 |
| Liik | Käskkiri |
| Funktsioon | 7 Juhtimine ja arendustegevus (alates 2025) |
| Sari | 7-3 Kohtu esimehe ja kohtudirektori üldkäskkirjad |
| Toimik | 7-3.4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Merilin Rahusaar (Harju Maakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kohtute personaliteenistus, Pärnu Maakohus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee
K Ä S K K I R I
Pärnu 22.10.2026 nr 7-3/26-35
Lähetuste vormistamise ja lähetuskulude
hüvitamise korra kinnitamine
Kohtute seaduse § 125 lõike 1 punktide 2, 4 ja 7 ning justiitsministri 29. juuni 2023. a käskkirja
nr 51 „Valitsemisala asutuse juhi ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja
puhkuse kasutamise, koolitusel osalemise ja lähetusse saatmise ning lähetuskulude hüvitamise
kord“ alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112
„Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise
tingimused ja kord ning päevaraha määr“, Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusega nr
110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär,
maksmise tingimused ja kord“ ning Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusega nr 164
„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse
pidamise ja hüvitise maksmise kord“:
1. Kinnitan Pärnu Maakohtu lähetuste vormistamise ja lähetuskulude hüvitamise korra
vastavalt käskkirja lisale.
2. Tunnistan kehtetuks Pärnu Maakohtu kohtudirektori ja kohtu esimehe 17. veebruari 2025. a
käskkirjaga nr 11-7/25-1 kinnitatud „Pärnu Maakohtu lähetuste vormistamise ja lähetuskulude
hüvitamise korra“.
3. Käskkiri jõustub allkirjastamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Talviste Tiina Ereb Hans Moks
kohtu esimees kohtudirektor kohtudirektor
Kinnitatud kohtu esimehe
ja kohtudirektori 22.10.2026
käskkirjaga nr 7-3/26/35
PÄRNU MAAKOHTU
LÄHETUSTE VORMISTAMISE JA LÄHETUSKULUDE HÜVITAMISE KORD
1. Üldsätted
1.1. Käesoleva korraga sätestatakse Pärnu Maakohtu (edaspidi asutus) teenistujate lähetusse
saatmise, lähetuse vormistamise, lähetuskulude hüvitamise, päevarahade maksmise ja
aruandluse korraldus.
1.2. Teenistus-, töö- ja välislähetuste vormistamist ning lähetuskulude hüvitamist reguleerivad
järgmised õigusaktid:
1.2.1. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus nr 112 „Ametniku
teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise
tingimused ja kord ning päevaraha määr“;
1.2.2. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 „Töölähetuse kulude
hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused
ja kord“;
1.2.3. kohtu esimehe ja kohtudirektori lähetusi reguleerib justiitsministri 29. juuni
2023. a käskkiri nr 51 „Valitsemisala asutuse juhi ja Konkurentsiameti maksejõuetuse
teenistuse juhataja puhkuse kasutamise, koolitusel osalemise ja lähetusse saatmise ning
lähetuskulude hüvitamise kord“.
1.3. Lähetus on teenistuja suunamine töö- või teenistusülesandeid täitma või koolitusele
väljapoole alalist töö- või teenistuskoha asukohta kindlaksmääratud ajavahemikus.
Teenistuja lähetamine riigi piires on siselähetus ja lähetamine välisriiki on välislähetus.
1.4. Koolitusel osalemisega seotud lähetus on koolituslähetus. Kui lähetus on seotud nii
koolitusel osalemise kui ka muu teenistus- või tööülesandega, lähtutakse lähetuse liigi
määramisel sellest, mille osakaal on hinnanguliselt pikema kestusega.
2. Lähetuskorraldus
2.1. Lähetuste vormistamine toimub Riigitöötaja Iseteenindusportaali www.riigitootaja.ee
(edaspidi RTIP) lähetuste moodulis (menüüpunkt „Minu lähetused“) ja koolituslähetuse korral
koolituste moodulis (menüüpunkt „Minu koolitused“) ettenähtud korras.
2.2. Teenistuja lähetatakse välislähetusse välislähetuskorralduse alusel, mis vormistatakse
RTIPis vähemalt 10 tööpäeva enne planeeritava lähetuse algust.
2.3. Välislähetuskorralduses märgitakse:
2.3.1. lähetuse nimetus ja eesmärk või ülesanne;
2.3.2. lähetuse ajavahemik;
2.3.3. lähetuse sihtkoht või sihtkohad (linn või asula, välislähetuse puhul riik ja linn);
2.3.4. asutus või asutused, kuhu teenistuja lähetatakse;
2.3.5. kutse või muu alusmaterjali olemasolul vastavad dokumendid;
2.3.6. asendaja, kui see on töö- või teenistusülesannete tõttu vajalik;
2.3.7. lähetuse eeldatavad kulud ja vajaduse korral muud rahastamise tingimused,
sealhulgas teave selle kohta, kui lähetuskulud või päevaraha hüvitab kolmas isik;
2.3.8. vajaduse korral avansisoov;
2.3.9. muud lähetuse kinnitamiseks vajalikud andmed.
2.4. Välislähetuskorralduse kinnitab vahetu juht, hinnates lähetuse eesmärgipärasust ja
lähetuskulude otstarbekust ning kinnitades või lükates taotluse RTIPis tagasi.
2.5. Teenistujal on õigus saada välislähetuskulude ja päevaraha katteks avanssi nende
ligikaudses suuruses, välja arvatud kulude osas, mille katab kolmas isik. Avansi taotlemiseks
märgib teenistuja taotletava summa lähetuskorralduse vastavale väljale. Avansi väljamaksmine
enne lähetust tagatakse, kui kinnitatud lähetuskorraldus on raamatupidajani jõudnud vähemalt
viis tööpäeva enne lähetuse algust. Kui teenistujal on avansitaotluse esitamise ajal eelneva
lähetusaruande esitamise võlgnevus, võib avansi maksmisest keelduda.
2.6. Kui välislähetus jääb ära, vormistab teenistuja viivitamata lähetuskorralduse tühistamise ja
märgib ärajäämise põhjuse.
2.7. Kui enne välislähetuse algust või lähetuse kestel muutuvad lähetuse kuupäevad või
suurenevad lähetuskulud, teavitab teenistuja sellest lähetajat ning vormistab esimesel
võimalusel lähetuskorralduse muudatuse, märkides muutmise põhjuse, tegelikud lähetuspäevad
ja kulud.
3. Aruandlus
3.1. Teenistuja koostab hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast lähetuse lõppu RTIPis
välislähetuse kuluaruande või siselähetuse korral lähetuskorraldus-kuluaruande. Aruandele
lisatakse elektrooniliselt lähetuse kuludokumendid.
3.2. Kui lähetusega ei kaasnenud hüvitatavaid kulusid, esitatakse töövoo korrektseks
lõpetamiseks nullsummaga aruanne või tehakse lähetuskorralduse koostamisel märge
„kuluaruannet ei esitata“.
3.3. Lähetuse kuluaruande kinnitab kohtudirektori volitatud isik (finantsjuht).
3.4. Lähetuskulude aruande tähtajaks esitamata jätmisel võib asutus jätta vastavad kulud
hüvitamata. Otsuse teeb ametisse nimetamise õigust omav isik.
4. Lähetuskulude hüvitamine
4.1. Lähetuskulud makstakse asutuse eelarvevahenditest.
4.2. Teenistujale hüvitatakse lähetusega kaasnevad mõistlikud sõidu- ja majutuskulud ning
muud põhjendatud kulud teenistuja esitatud kuluaruande alusel, millele on lisatud kulusid
tõendavad dokumendid.
4.3. Lähetuste korraldamise halduskoormuse vähendamiseks ja mõistliku majandamise
tagamiseks on asutus ühinenud tsentraalse reisikorraldusteenuse riigihankega. Teenust
osutatakse sõlmitud raamlepingute alusel.
4.4. Üldjuhul kasutatakse lepingulise reisikorraldaja teenust välislähetuse korraldamiseks,
sealhulgas transpordi ja majutuse broneerimiseks, ning riigisisese majutuse broneerimiseks.
4.5. Majutuse broneerimisel lähtutakse säästlikkuse ja mõistliku majandamise põhimõttest.
Eelarvevahendeid kasutatakse otstarbekalt ja sihipäraselt ning majutuskoha valikul eelistatakse
parima hinna ja kvaliteedi suhtega majutuskohta.
4.5.1. Teenistuja küsib üldjuhul pakkumised ise RTIPi lähetuskorralduse päises oleva nupu
„Reisikorraldaja pakkumised“ kaudu, edastades võimalikult täpse teabe oma vajaduste
kohta.
4.5.2. Kui teenistuja leiab reisikorraldaja pakkumisest soodsama pakkumise, edastab ta
selle reisikorraldajale. Võimaluse korral tehakse vastav pakkumine reisikorraldaja kaudu.
Kui see ei ole võimalik, võib teenistuja enda leitud pakkumise kasuks otsustada, kui see on
võrreldes teiste pakkumistega soodsam.
4.5.3. Pakkumise võib reisikorraldajale või majutusasutusele kinnitada pärast seda, kui
lähetuskorraldus on RTIPis kinnitatud.
4.6. Transpordiliigi valimisel lähtutakse säästlikkuse ja mõistliku majandamise põhimõttest.
Esmajärjekorras kasutatakse ühistransporti. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib
kasutada isiklikku või teise isiku omandis olevat sõiduautot. Taksoteenust võib kasutada juhul,
kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada mõistliku aja- või rahakuluga ning takso
kasutamiseks on tööalane vajadus.
4.7. Kui lähetus algab või lõpeb muus kohas kui teenistuja alaline teenistuskoht, hüvitatakse
sõidukulu tegelikult kantud kulude ulatuses, kuid mitte rohkem kui oleks hüvitatud sõidul
alalisest teenistuskohast lähetuse sihtkohta ja tagasi.
4.8. Püsivalt kaugtööd tegeva teenistuja puhul määratakse lähetuskulude arvestamise lähtekoht
vajaduse korral kaugtöö kokkuleppes.
4.9. Isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitatakse lähetuse sihtkohta ja tagasi alalisse
teenistuskohta kulgeva vahemaa eest, lähtudes Transpordiameti veebilehe Tark Tee
marsruudiandmetest, järgmiselt:
4.9.1. kui sama sõiduautot kasutab lähetusse sõitmiseks samal ajal vähemalt kaks asutuse
teenistujat, hüvitatakse kulu arvestusega 0,30 eurot kilomeetri kohta. Kuluaruandes märgib
teenistuja temaga koos sõitnud teenistuja nime;
4.9.2. kui teenistuja sõidab lähetusse üksi, hüvitatakse kulu arvestusega 0,15 eurot
kilomeetri kohta. Kui vastaval teekonnal ei liigu piisava tihedusega ühistransporti,
hüvitatakse kulu arvestusega 0,22 eurot kilomeetri kohta.
4.10. Välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse eurodesse välislähetusest saabumise päevale
järgneval tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel või teenistuja tegelikult
kantud kulude järgi.
4.11. Kui lähetusega kaasnevad kulud ületavad lähetuskorralduses märgitud eeldatavat kulu,
hindab lähetaja kulude otstarbekust esitatud selgituste ja kuludokumentide alusel ning kinnitab
või lükkab kuluaruande RTIPis tagasi.
5. Päevaraha maksmine välislähetuse korral
5.1. Välislähetuse päevaraha määr on kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid
kõige rohkem 15 päeva eest kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva eest.
5.2. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse teenistujale päevaraha, kui välisriiki
suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Välislähetusest saabumise päeva
eest makstakse päevaraha, kui saabumispäeva algusest kell 00.00 on sõiduki saabumise ajaks
möödunud vähemalt kolm tundi.
5.3. Päevaraha määra vähendatakse juhul, kui lähetuskohas viibimise ajal on teenistujale
tagatud tasuta toitlustus, kuid mitte rohkem kui 70% päevaraha määrast. Vastav seadistus on
tehtud RTIPis.
5.4. Päevaraha ei maksta teenistujale, kellele makstakse välislähetustasu.
6. Hüvitamisele mittekuuluvad kulud
6.1. Hüvitamisele ei kuulu:
6.1.1. lähetuses viibimise ajal tekkinud põhjendamata parkimiskulud;
6.1.2. muud põhjendamata kulud, kulud kuludokumendi puudumise korral või juhul, kui
kuludokument ei vasta kvaliteedinõuetele, näiteks on loetamatu või kahjustatud;
6.1.3. isikliku sõiduautoga lähetuses viibimise korral täiendavalt linnasisese ühistranspordi
sõidupiletid.
6.2. Kui teenistuja ei ole lähetuskorralduses või kuluaruandes isikliku sõiduauto kasutamisel
märkinud temaga kaasasõitnud teenistuja nime, hüvitatakse kulu üksinda sõitmise määra järgi.
7. Lõppsätted
7.1. Lähetuste vormistamise ja lähetuskulude hüvitamise korra kinnitab ning seda muudab
kohtudirektor käskkirjaga.