EELNÕU 19.09.2026

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1 ja § 39 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4“;

2) paragrahvi 5 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus“;

3) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitleva teabe osas on riigisaladuseks:“;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 22 ja 23 sõnastatakse järgmiselt: „22) kriisiolukorraks valmisoleku ja riigikaitse ühtseks planeerimiseks töödeldav püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse või asutuste tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastav koondteave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel kuni 50 aastaks; 23) püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, sealhulgas tegevusi, võimeid ja vajadusi kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 50 aastaks.“;

5) paragrahvi 5 lõike 5 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ tekstiosaga „mobilisatsiooni, riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud demobilisatsiooni“;

6) paragrahvi 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“ vastavas käändes;

2

8) paragrahvi 7 lõike 9 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) Riigikantseleis julgeolekuasutuste tööd koordineeriva ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd korraldava struktuuriüksuse poolt koostatud ohuhinnangud, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut, ning riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks;“;

9) paragrahvi 7 lõike 9 punkti 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „teave“ tekstiosaga „, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut“;

10) paragrahvi 8 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti (edaspidi käesolevas lõikes objekt), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste valduses olevate objektide ja avaliku korra tagamiseks oluliste objektide valve- ja häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) avaliku võimu organi kasutuses oleva või elutähtsa teenuse osutamisega või sisejulgeoleku tagamisega seotud objekti riskianalüüsis ja turvaplaanis objekti elektroonilist läbipääsu- või valvesüsteemi ning objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid ja lisaturvameetmeid käsitlev koondteave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 2) objekti, selle täpset paiknemist ning seoseid teiste objektidega käsitlev teave, mis ohustab kaitsemeetmete rakendamist, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks.“;

11) paragrahvi 26 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra,“.

Kristen Michal Peaminister

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

Keit Kasemets Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskirja lisa

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastustabel

Välisministeerium N r

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

1. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK) § 5 lõike 1 punkte 22 ja 23. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse koostatud kriisiplaanid on riigisaladuseks RSVKK § 5 lõike 1 punktide 22 ja 23 alusel. Seejuures palume täpsustada, mida on nimetatud sätetes mõeldud koondteabe all.

Välisministeerium (sh välisesindused) on koostanud kriisiplaanid, mis sisaldavad peamiseid ohte (väliesindustel eelkõige asukoha riigist tulenevad ohud) ja tegevusi antud ohuolukordade leevendamiseks ning lahendamiseks. Kriisiplaanid on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave ning nendega on seatud ülesandeid teenistujatele, kellel puudub riigisaladuse luba. Mitmes välisesinduses puudub võimalus töödelda salastatud teavet, sest puudub turvaala. Sellest tulenevalt oleks vaja täpsustada koondteabe mõistet.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

2

Näiteks, kas loeme koondteabeks Välisministeeriumi peamaja kriisiplaani koos välisesinduste kriisiplaanidega, võimearenduste kava, riskianalüüsi, haavatavuste analüüsi, ohustsenaariumid. Pragu on need eraldi dokumendid, millest osad on riigisaladus ja osad asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave.

Välisministeeriumi hinnangul peaksid kriisiplaanid olema asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave, sest salastatud teabena ei täida nad oma eesmärki. Kriisiplaanide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut ning kriisi lahendamisele aitab kaasa eelkõige see, kui seda lahendavad inimesed (kellest osadel ei ole riigisaladuse luba) teavad oma ülesandeid.

Kaitseministeerium N r

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

1. Eelnõu § 1 punktiga 10 asendatakse määruse nr 262 § 26 lõike 5 esimeses lauses tekstiosa „Eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra“. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse kohaselt ei pea mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal olema riigikaitseline kriisiolukord kehtestatud, kui ei ole täidetud teatud riigikaitselise kriisiolukorra tingimused. Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas antud sätte selgitusse lisada täpsustus, et sättes kavandatud erisus kohaldub ka juhul, kui mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei loeta riigikaitselist kriisiolukorda tekkinuks. Juhime tähelepanu, et eelnõu

Arvestatud. Eelnõu on täpsustatud, samuti täiendatud seletuskirja. Punktide 9 ja 10 (muudetud numeratsioonis punktid 10 ja 11) kohta on seletuskirjas märgitud, et nende punktidega tehakse määruses terminoloogilised muudatused (vt seletuskirja lk 2).

3

seletuskirjas puudub eelnõu § 1 punktide 9 ja 10 selgitus. Palume see lisada.

2. Lisaks palume kaaluda eelnõu täiendamist järgmiste sätetega. Palume täiendada eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) paragrahvi 26 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnade „asutuse juhi“ sõnadega „või tema volitatud isiku“; 12) paragrahvi 26 lõike 5 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks.“.

Selgitame, et Kaitseväe näitel on täiendus vajalik olukordades, kus Kaitsevägi täidab ülesandeid riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mil üksused paiknevad erinevates operatsioonikeskkondades. Sellistes olukordades peab ajutise või liikuva turvaala kasutusele võtmine olema võimalikult paindlik, koormamata asutuse juhti, kelleks Kaitseväe näitel on Kaitseväe juhataja. Üksuste maastikul paiknemisel on operatsioonikeskkonnast kõige parem ülevaade konkreetsel üksusel, kes saab hinnata maastiku, hoone vms eripära ning Kaitseväe juhataja poolt volitatud ülem saaks koheselt enda üksusele suulise korralduse alusel vajadusel kasutusele võtta ajutine turvaala, seda selleks sobivas kohas ja ajal.

Teadaolevalt ei ole seda nõuet – „Asutused, kelle tegevus eeldab nimetatud olukordades liikuva või ajutise turvaala loomist, peavad kajastama sellekohase info asutuse ja teiste tasandite, näiteks maakonna ja ministeeriumi kriisiplaanides ning teavitama sellest kooskõlastavat asutust“ – praktikas rakendatud ning ei ole ka mõistlik sellist nõudmist seada, kuivõrd ajutiste ja liikuvate turvaalade kasutusele võtmine

Mittearvestatud. Kavandatavad muudatused puudutaksid lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisalale ka teisi asutusi, mistõttu vajavad ettepanekud täiendavat analüüsi ja arutelu asjaomaste ministeeriumide ning nende valitsemisala asutustega, sealhulgas ametlikku kooskõlastamist. Riigikantselei kaalus esitatud ettepanekuid, kuid eelnõu kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik neid käesoleva eelnõu raames arvestada. Kaitseministeeriumi ettepanekuid on võimalik täiendavalt käsitleda RSVKK järgmiste muudatuste ettevalmistamisel, eelkõige koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi ning Siseministeeriumiga.

4

nimetatud olukordades ei ole alati etteplaneeritav. Lisaks ei pruugi rahuajal etteplaneeritud alad riigikaitselise kriisiolukorra ajahetkel olla enam kasutatavad. Töötleva üksuse julgeoleku tagamisel on oluline arvestada ka teadmisvajaduse põhimõttega ning ei ole põhjendatud, et erinevate tasandite kriisiplaanides on kajastatud teise töötleva üksuse liikuva või ajutise turvaala asukoht. Samuti ei ole antud olukorras kooskõlastava asutuse teavitamine asjakohane.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) rakendamiseks.

Eelnõuga kavandatud muudatused on valdavalt tehnilised. Määruse terminoloogia viiakse kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning selle rakendussätetega.

Lisaks täpsustatakse Riigikantselei koostatud ohuhinnangutes, analüüsides ja muus asjaomases teabes sisalduva teabe salastamise aluseid. Muudatuse kohaselt hinnatakse teabe salastamise vajadust selle sisu põhjal, eelkõige lähtudes sellest, kas teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. See loob senisest õiguslikult selgema aluse jagada salastamist mittevajavat teavet nt kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajatega.

Kavandatavate muudatustega ei kaasne olulist mõju riigisaladuse töötlemisele ega töötlevate üksuste töökorraldusele. Samuti ei kaasne eelnõuga ettevõtjatele ega teistele isikutele täiendavat halduskoormust. Muudatuste mõju on positiivne, kuna nendega luuakse püsiva kriisiülesandega isikutele ja asutustele, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajatele, senisest selgemad õiguslikud alused kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel töödeldava teabe kaitsmiseks.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ([email protected], 693 5537) ning julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ametnikud. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse on teinud Riigikantselei tugitegevuste osakonna büroo- ja dokumendihalduse valdkonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]).

1.3 Märkused Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustunud KORKSi rakendamiseks. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK) avaldamismärkega RT I, 22.01.2026, 7.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 jäetakse määruse preambulist välja viited riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) § 42 lõikele 4 ja § 46 lõikele 4, kuna nimetatud sätted on tunnistatud kehtetuks.

Eelnõu punktidega 2–4 kavandatud muudatused on seotud 1. oktoobril 2026. a jõustunud RSVSi redaktsiooni § 7 punktiga 1.

RSVKK § 5 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastus viiakse vastavusse RSVSi § 7 punkti 1 sõnastusega. Samuti muudetakse RSVSi § 7 muudatusest tulenevalt RSVKK § 5 lõike

2

1 punkte 22 ja 23. Nimetatud punktides on praegu sätestatud alused riigi kaitsetegevuse kava (edaspidi RKTK) ja selle alamkavade salastamiseks. Eelnõuga viiakse nende punktide sõnastus vastavusse KORKSiga ning nähakse ette võimalus salastada kriisiolukorraks valmisoleku planeerimiseks koostatud dokumentatsioonis sisalduv teave asjaomasel tasemel, kui selle avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi julgeolekut.

Eelnõuga ei muudeta seniseid teabe salastamise põhimõtteid ega töötleva üksuse ülesannet hinnata teabe avalikuks tulekuga kaasnevat ohtu riigi julgeolekule, sealhulgas juhul, kui sama teavet kaitstakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. Neid põhimõtteid, sealhulgas punktis 22 nimetatud koondteabe salastamist, arutati ministeeriumide ja asutustega 2023. aastal RSVKK muutmise käigus. Toona lisati RSVKK § 5 lõikesse 1 punktid 22 ja 23, et lahendada RKTK ja selle alamkavade koostamisel töödeldava teabe salastamisega seotud küsimusi. Muudatuste põhjendusi, sealhulgas punktis 22 nimetatud koondteabe salastamist, on põhjalikumalt käsitletud 2023. aastal koostatud eelnõu seletuskirjas.1

RSVKK § 5 lõike 1 punkt 22 on mõeldud eelkõige riigi kriisiplaani ja RKTK koostamisel töödeldava, eri asutuste teavet koondava teabe salastamiseks (osas, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut). Punkt 23 võimaldab asutustel salastada oma kriisiplaanide koostamisel töödeldavat teavet. Kui sellise teabe kaitseks piisab sellele juurdepääsu piiramisest asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena ning teabe avalikuks tulek ei kahjustaks riigi julgeolekut, tuleb lähtuda RSVSi § 11 lõikest 3. KORKSi §-s 130 on samuti sätestatud alused kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel töödeldava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks.

Eelnõu punktides 5, 7, 10 ja 11 tehakse terminoloogilised muudatused.

RSVKK § 5 lõike 5 punktidest 8, 9 ja 16 ning § 26 lõikest 5 jäetakse välja riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) termin „kõrgendatud kaitsevalmidus“, mille asendab KORKSi termin „riigikaitseline kriisiolukord“. Muudatuste tegemisel on arvestatud, et KORKSi § 25 lõigete 11 ja 12 kohaselt ei pea mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal olema riigikaitseline kriisiolukord kehtestatud, kui teatud riigikaitselise kriisiolukorra tingimused ei ole täidetud.

RSVKK § 7 lõikes 3 asendatakse termin „hädaolukord“ terminiga „kriisiolukord“. Muudatus on tingitud hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamisest ja KORKSis kasutusele võetud uuest kriisiolukorra terminist.

RiKSi kehtetuks tunnistamisega muutus kehtetuks ka senine termin „riigikaitseobjekt“. Edaspidi kasutatakse RSVKK § 8 lõikes 11 KORKSis sätestatud terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“.

Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse RSVKK § 6 lõige 8 kehtetuks seoses RSVSi § 8 punkti 8 kehtetuks tunnistamisega. Riigi kriisiplaanis käsitlevale teabele kohaldatakse RSVKK § 5 lõike 1 punktis 22 (eelnõu p 4) sätestatut.

Eelnõu punktidega 8 ja 9 muudetakse RSVKK § 7 lõike 9 punkte 5 ja 6, et muuta nendes nimetatud teabe töötlemine paindlikumaks. Muudatusega nähakse teavet töötlevale üksusele

1 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri (vt alates lk 7). Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/64c94aa0-cdf0-4e59-8a51-f352450c0f41

3

ette võimalus ja kohustus hinnata teabe kaitsmise vajadust lähtuvalt selle sisust ning võimalikust ohust riigi julgeolekule. See võimaldab igal konkreetsel juhul hinnata, kas teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut või kas teabe kaitseks piisab sellele juurdepääsu piiramisest asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena.

KORKS seob ühtseks tervikuks riigikaitse ning tsiviilkriiside ennetamise, nendeks valmistumise ja nende lahendamise. KORKSi § 9 lõike 2 kohaselt juhib Riigikantselei mh üleriigilise riskianalüüsi, riigikaitse arengukava ja riigi kriisiplaani koostamist. Nende ülesannete täitmiseks on vaja koostada erinevaid analüüse ja hinnanguid ning jagada nende põhjal vajalikku teavet kriisideks valmistuvate asutuste ja isikutega. Kogu selline teave ei ole oma sisult niisugune, mille avalikuks tulek võiks kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut ja mis peaks seetõttu olema salajasel tasemel riigisaladus.

Näiteks on Riigikantselei koostanud elutähtsa teenuse osutajatele ja kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud ohustsenaariume, mida nad saavad kasutada oma kriisiplaanide koostamisel. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub üldjuhul võimekus töödelda salastatud teavet ning enamikul nende töötajatest puudub riigisaladusele juurdepääsu õigus. Sama kehtib suure osa elutähtsa teenuse osutajate kohta. Seetõttu võib teabe põhjendamatult ulatuslik salastamine takistada kriisideks valmistumiseks vajaliku teabe jõudmist nende asutuste ja isikuteni, kellel on seda oma ülesannete täitmiseks vaja.

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et Riigikantselei koostatud ohuhinnangud, analüüsid ja muu asjaomane teave ei ole automaatselt salajasel tasemel riigisaladus. Teabe salastamise vajadust tuleb hinnata selle sisu põhjal, lähtudes eelkõige sellest, kas teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. See võimaldab eristada riigisaladusena kaitset vajavat teavet teabest, mida ei ole vaja salastada ning mida saab seetõttu jagada kriisideks valmistumisse ja nende lahendamisse kaasatud partneritega.

Sarnast sõnastust „välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut“ kasutatakse RSVKKs läbivalt. Selline erand aitab vältida teabe põhjendamatut salastamist ning võimaldab vajaduse korral koostada salastatud tervikdokumendi põhjal salastamata lühiülevaateid või väljavõtteid, kui neis sisalduv teave ei vaja riigisaladusena kaitset. See on oluline eelkõige juhul, kui teabe jagamine kohaliku omavalitsuse üksuste, elutähtsa teenuse osutajate või teiste kriisideks valmistumisse kaasatud partneritega on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Muudatus ei piira Riigikantselei koostatud ohuhinnangus sisalduva teabe kaitsmist riigisaladusena. Kui teabe avalikuks tulek võib selle sisu tõttu kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut, säilib alus teabe salastamiseks. Samuti sõnastatakse norm selliselt, et kavandatav muudatus ei kohaldu riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavale.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Võrreldes kehtiva määrusega ei kaasne kavandatavate muudatustega olulist mõju riigisaladuse töötlemisele ega töötlevate üksuste töökorraldusele.

4

Eelnõu mõjutab vähesel määral Riigikantselei koostatava teabe töötlemist, kuna ohuhinnangutes, analüüsides ja muus asjaomases teabes sisalduva teabe kaitse regulatsioon muutub paindlikumaks. Muudatuste mõju riigiasutuste töökorraldusele ja -koormusele on positiivne, sest teabe kaitsmise vajadust ja sobivat kaitsetaset saab senisest täpsemalt hinnata selle sisu põhjal. See lihtsustab teabe töötlemist ning loob paremad võimalused jagada salastamist mittevajavat teavet kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajatega. Muudatuste mõju on positiivne mh elutähtsa teenuse osutajatele, kuna sellega luuakse püsiva kriisiülesandega isikutele ja asutustele senisest selgemad õiguslikud alused teabe töötlemiseks kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Eelnõuga ei kaasne ettevõtjatele täiendavat halduskoormust.

KORKSi rakendamiseks sätestati RSVSi §-s 582 ka üleminekusäte, mille kohaselt enne 2026. aasta 1. oktoobrit RSVSi § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele. Üleminekusäte lisati RSVSi eesmärgiga vältida olukorda, kus asutused peaksid nimetatud alustel kogu seni salastatud teabe uuesti üle hindama. Seejuures tuleb siiski lähtuda RSVSi §-st 12, mille kohaselt kustub riigisaladuse salastatus salastamistähtaja möödumisel, kindlaksmääratud sündmuse saabumisel või salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisel kulusid ja tulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Välisministeerium ja Kaitseministeerium. Esitatud märkused ja nende arvestamise kohta antud selgitused on lisatud seletuskirjale.

Keit Kasemets Riigisekretär