Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Teie 16.09.2026 nr 1-1/15-1013

Meie 21.10.2026 nr 1.1-11/3780-4

Vabariigi Valitsuse arvamuse

edastamine

Lugupeetud proua Akkermann

Edastan Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 2026. aasta istungi otsuse toetada Eesti Panga seaduse

muutmise seaduse eelnõu (1013 SE).

Arvestades, et eelnõus kavandatud taustakontrolli ning huvide konflikti ennetamise

regulatsioon sisaldab mitmeid täpsustamist ja täiendavat kaalumist vajavaid küsimusi, teeme

ettepaneku võtta eelnõu edasisel menetlemisel arvesse käesoleva kirja lisas esitatud märkused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Märkused eelnõu kohta

Thomas Auväärt

[email protected]

Kristiina Kubja, 5885 1398

[email protected]

LISA

Märkused eelnõu kohta

2

Märkused taustakontrolli kohta

1. Paragrahv 313 lg 1 – kontrollitavate isikute ring on eelnõus liiga avar ega ole piisavalt

piiritletud. Eriti probleemne on kriteerium „kokkupuude konfidentsiaalsete

andmetega“, sest ei ole selge, milliseid andmeid selle all mõeldakse – kas näiteks AK-

teavet, pangasaladust, riigisaladust või muid tundlikke andmeid. Eelnõu jätab

taustakontrolli tegeliku kohaldamisala Eesti Panga sisustada, mistõttu ei ole seaduse

tasandil piisavalt selge, millistele ametikohtadele ja millistel tingimustel kontroll

laieneb. See võib tekitada määratletuse ja seadusreservatsiooni probleemi ning

suurendada riski, et kontrollitavate ametikohtade ring kujuneb põhjendamatult laiaks

või ebaühtlaseks. Samuti peab seadusest selgelt nähtuma taustakontrolli eesmärk.

Palume seaduses piiritleda ammendavalt kontrollitavate isikute ring ja ametikohad või

ametikohtade kategooriad. Eesti Pangale ei tohiks jääda avatud volitust laiendada

kontrolli kohaldamisala üksnes sisemise otsusega.

2. Paragrahv 313 lg 2 ja 3 – juhime tähelepanu, et nõusolek ei saa olla kavandatud

taustakontrolliga seotud isikuandmete töötlemise õiguslik alus. Kui nõusoleku

andmisest keeldumise või selle tagasivõtmise tagajärjeks on tööle võtmata jätmine,

ametikohalt kõrvaldamine või töösuhte lõpetamine, puudub isikul tegelik ja vaba

valikuvõimalus. Selline nõusolek ei vasta IKÜM1-i artikli 4 punktis 11 ja artiklis 7 ning

põhjendustes 42 ja 43 sätestatud vabatahtlikkuse nõudele. Nõusoleku kasutamine on

eriti problemaatiline olukorras, kus andmesubjekt ja vastutav töötleja on ebavõrdses

positsioonis ning vastutav töötleja on avaliku sektori asutus.

Taustakontrolliga seotud isikuandmete töötlemine peab tuginema seaduses sätestatud

õiguslikule alusele. Seaduses tuleb määrata töötlemise eesmärk ja olulised tingimused,

sealhulgas kontrollitavate isikute ring, töödeldavate andmete kategooriad,

andmeallikad, andmete kasutamise ja edastamise ulatus, säilitustähtajad ning

asjakohased kaitsemeetmed. Isiku kirjalikku tahteavaldust võib käsitada kinnitusena, et

teda on taustakontrollist teavitatud ja ta on kontrolli tingimustega tutvunud, kuid mitte

isikuandmete töötlemise õigusliku alusena. Palume eelnõu ja seletuskirja selles osas

muuta.

3. Paragrahv 313 lg 5 – andmekategooriad on mitmes punktis liiga üldised ja annavad

liiga laia aluse väga ulatuslikuks isikuandmete töötlemiseks. Eriti probleemne on

perekondlikke sidemeid käsitlev punkt, kuna seadusest ei selgu, milliseid seotud isikuid

see hõlmab, milliseid andmeid nende kohta töödeldakse ega millal selline töötlemine on

kontrollitava sobivuse hindamiseks vältimatult vajalik. Seaduses tuleb määratleda

seotud isikute ring, nende kohta töödeldavad andmed ning konkreetsed juhud, mil

selliste andmete kontrollimine on lubatud. Puuduvad sisulised sobivuskriteeriumid,

millele isik peab vastama.

Lisaks võimaldab eelnõu töödelda andmeid selle kohta, kas isik on olnud kahtlustatav,

süüdistatav või tunnistaja, ilma et oleks sätestatud ajalist piiri või arvestatud menetluse

lõpptulemust. Tegemist on ilmselt süütuse presumptsiooni rikkumisega. Kedagi ei tohi

käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui selle kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus. Kahtlustatava või süüdistatava osas sellist otsust pole. Veel vähem on

1 Isikuandmete kaitse üldmäärus: Määrus - 2016/679 - EN - GDPR - EUR-Lex

3

põhjendatud tunnistajatele piirangute seadmine. Selline regulatsioon võib olla isiku

põhiõiguste suhtes liiga intensiivne, eriti kui andmeid töödeldakse ka lõpetatud

menetluste või üksnes tunnistajaks olemise kohta. Tunnistaja staatus ei näita iseenesest

seadusrikkumist ega isiku ebausaldusväärsust, mistõttu vajab selle töötlemine eraldi ja

veenvat põhjendust. Seletuskirjas kahjuks põhjendusi ei ole esitatud, puudub ülevaade

andmekoosseisude proportsionaalsuse kohta. Täiendavat põhjendamist vajab ka

karistusregistri arhiivi andmete töötlemine.

Kui üldse kaaluda sellise lahenduse kasutamist, palume eelnõus täpsustada, et arvesse

võetakse eelkõige kontrolli ajal kehtivat kahtlustatava või süüdistatava staatust ning

jõustunud süüdimõistmisi. Lõpetatud menetluste andmete kasutamine peaks olema

lubatud üksnes erandlikel, seaduses ammendavalt määratud juhtudel. Tunnistaja

staatuse töötlemise vajadus tuleks seletuskirjas eraldi põhjendada või see

andmekategooria eelnõust välja jätta.

Samuti juhime tähelepanu, et mõisted „usaldusväärsus“, „eetilisus“ ja „kõlbelised

omadused“ on seaduse tasandil liiga üldised ja määratlemata väärtushinnangud.

Eelnõust ei selgu piisavalt, milliste konkreetsete faktide põhjal selline hinnang

kujundatakse ja milliseid allikaid kasutatakse. Palume asendada üldised

isikuomadustele viitavad kriteeriumid võimalikult konkreetsete ja kontrollitavate

asjaoludega.

Lisaks ei saa taustakontrolli käigus töödeldavate andmete loetelu olla avatud. Punkt 16

„muud julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud andmed“ on sisuliselt määratlemata

andmekategooria, mis võib muuta eelneva loetelu näiliseks ja võimaldada kasutada

taustakontrolli eesmärgil määratlemata ulatuses muud teavet. Sellisel juhul ei ole

kontrollitaval isikul võimalik seadusest piisavalt ette näha, milliseid andmeid tema

kohta töödeldakse.

Palume kõnealune punkt eelnõust välja jätta või siduda see ammendavalt nimetatud

andmeliikide, konkreetse ohu ja vältimatu vajadusega. Üldviide teisele seadusele ei

tohiks laiendada taustakontrolli eesmärgil töödeldavate andmete ringi piiramatult.

Eelnõust ei nähtu piisavalt selgelt ka see, millistest andmekogudest ja muudest allikatest

taustakontrolliks andmeid saadakse. Ei ole selge, kas päringuid võib teha eraõiguslikele

isikutele, millistel tingimustel võib küsitleda endisi tööandjaid ja õppeasutusi. Palume

seaduses eraldi sätestada, millistest allikatest võib taustakontrolliks andmeid saada.

Kriteeriumide puudumine – eelnõu ei sätesta piisavalt selgelt sobivushinnangu

kujundamise kriteeriume. Kuigi eelnõu kohaselt võivad kontrolli käigus ilmnenud

asjaolud näidata isiku sobimatust, ei ole määratletud, millised asjaolud on sobivuse

hindamisel asjakohased, kuidas hinnatakse nende raskust, ajakohasust ja seost

konkreetse ametikohaga ning millised menetluslikud tagatised isikul enne negatiivse

otsuse tegemist on. Selline avar kaalutlusruum võib viia olulise tööõigusliku tagajärjeni

ning suurendada meelevaldse või erineva praktika riski. Eelnõust peavad nähtuma ka

tingimused, millele kontrollitav peab vastama, sest tegemist on olulise läbipaistvuse ja

ettenähtavuse meetmega, mis võimaldab isikul juba enne kontrolli mõista, milliste

nõuete alusel tema sobivust hinnatakse ja millised asjaolud võivad kaasa tuua negatiivse

otsuse.

4. Paragrahv 313 lg 8 puhul juhime tähelepanu, et taustakontrolliks esitatavate andmete

koosseisu ja vormi ei saa jätta üksnes Eesti Panga kehtestada. Kui vormi kaudu

4

määratakse sisuliselt kindlaks, milliseid isikuandmeid isikult küsitakse ja töödeldakse,

peab selleks olema piisav seaduslik raam ning selge volitusnorm, mis määrab ka vormi

kehtestamiseks pädeva organi ja õigusakti liigi. Palume sätestada vormi kehtestamise

alus ja pädevus seaduses ning tagada, et vorm jääb seaduses lubatud andmekategooriate

piiresse.

5. Paragrahv 31³ lg 9 piirab Eesti Pangale edastatava teabe taustakontrolli tulemuse ja

selle põhjendamiseks vajalike asjaoludega. Palume seletuskirjas välja tuua, et Eesti

Pangale ei edastata taustakontrolli käigus kogutud algmaterjali ning et edastatavad

põhjendused piirduvad konkreetse ametikohaga seotud otsuse tegemiseks vajaliku

teabega.

6. Paragrahv 31³ lg 10 – andmesubjekti õiguste piirang peab olema seaduse tasandil selge,

täpne ja ettenähtav. Ei piisa üldisest viitest, et õigusi võib taustakontrolli eesmärgil

piirata, vaid seadusest peab nähtuma, milliseid IKÜM-ist tulenevaid õigusi piiratakse,

milliste andmete suhtes ja millistel konkreetsetel eesmärkidel. Piirang peab olema

ajutine ja kontekstipõhine ning seda võib kohaldada üksnes ulatuses, milles see on

vajalik ja proportsionaalne näiteks süüteomenetluse, avaliku korra, riigi julgeoleku või

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

Palume seadusega ette näha selge andmesubjekti õiguste piirangu säte, mis näeb ette

vähemalt piirangu otsustaja, milliseid õigusi on lubatud piirata, piirangu kehtivuse aja

või selle regulaarse ülevaatamise kohustuse, piirangu põhjenduste dokumenteerimise,

andmetele juurdepääsu piiramise volitatud isikutele, töötlemistoimingute logimise ning

asjakohased turvameetmed. Samuti tuleks sätestada, et andmesubjekti teavitatakse

piirangust ja selle aluseks olevatest asjaoludest niipea, kui piirangu eesmärk seda enam

ei takista, ning et isikule jääb tagatud vaide- või kaebeõigus. Palume andmesubjekti

õiguste piirangu sätestamisel lähtuda JDM-i juhisest2.

7. Paragrahv 31³ lg 11 – täpsustamist vajab taustakontrolli käigus töödeldavate andmete

säilitustähtaeg. Eelnõu kohaselt säilitatakse andmeid viis aastat pärast kontrolli

läbiviimist või ametikohal töötamise lõppemist, kuid sellest ei selgu, kas kohaldub

kahest tähtajast hilisem, kas korduskontroll käivitab uue säilitustähtaja ning kas

kandidaatide ja töötajate andmetele kehtib sama tähtaeg. Samuti ei ole põhjendatud,

miks tuleb tööle võtmata jäänud kandidaadi andmeid säilitada viis aastat ning kas

kontrolli tulemust ja kontrolli aluseks olnud algmaterjale säilitatakse võrdselt kaua.

Palume säilitustähtaja regulatsiooni täpsustada (nii kontrolli tegeva asutuse kui ka Eesti

Panga vaatest) ja eristada vähemalt tööle võetud isiku kontrolli tulemust, kontrolli

käigus kogutud algandmeid, tööle võtmata jäänud kandidaadi andmeid, ankeeti ja

menetlusdokumente, korduskontrolli andmeid. Kõigi andmeliikide puhul tuleb eraldi

hinnata säilitamise vajalikkust ja proportsionaalsust.

8. Paragrahv 41 lg 3 – rakendussäte seob taustakontrolli töötaja nõusolekuga, kuigi

nõusoleku andmisest keeldumine või selle tagasivõtmine võib kaasa tuua teisele

ametikohale üleviimise või töölepingu lõpetamise. Sellises olukorras ei ole nõusolek

vabatahtlik ega saa olla isikuandmete töötlemise õiguslik alus. Üheaastane

üleminekuaeg, eelnev teavitamine ja võimaluse korral teise ametikoha pakkumine seda

järeldust ei muuda.

2 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised.pdf

5

Nagu eespool selgitatud, peab taustakontrolliga seotud andmetöötlus tuginema seaduses

sätestatud õiguslikule alusele. Palume rakendussättest välja jätta viited nõusoleku

andmisele, sellest keeldumisele ja nõusoleku tagasivõtmisele. Töötaja kirjalik

tahteavaldus võib kinnitada üksnes seda, et teda on taustakontrolli eesmärgist, ulatusest,

korrast ja võimalikest tööõiguslikest tagajärgedest teavitatud. Samuti tuleb eraldi

põhjendada teise ametikoha pakkumise korda ja töölepingu lõpetamise alust.

9. Võimalik topeltkontroll – lisaks tuleb vältida sama isiku suhtes dubleeriva kontrolli

tegemist. Eesti Panga seaduse §-des 11¹ ja 11² on reguleeritud Eesti Panga presidendi,

Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmete ning nende ametikohtade kandidaatide

julgeolekukontroll, mida teeb Kaitsepolitseiamet. Kui ka eelnõus viidatud isikute hulgas

on neid, kelle suhtes tehakse julgeolekukontrolli, ei peaks sama isik üldjuhul läbima

veel § 31³ kohast taustakontrolli. Kahe osaliselt kattuva kontrolli tegemine tooks kaasa

isikuandmete korduva töötlemise ja täiendava põhiõiguste riive. Täiendav kontroll võib

olla lubatud üksnes ulatuses, milles konkreetse ametikohaga seotud asjaolu ei ole

julgeolekukontrolli käigus kontrollitud, ning sellise täiendava töötlemise vajadus peab

olema eraldi põhjendatud.

10. Andmete saamise õigus. Palume eelnõus või seletuskirjas selgitada kavandatava § 31³

suhet § 14 punktiga 10. Paragrahvi 14 punktis 10 sätestatud Eesti Panga üldine õigus

saada oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ei saa olla iseseisev ega täiendav

õiguslik alus taustakontrolli tegemiseks ega laiendada §-s 31³ määratud andmekoosseisu

või andmeallikate ringi. Taustakontrolli intensiivsust arvestades peavad kontrolli

eesmärk, töödeldavate andmete kategooriad, andmeallikad ja andmete saamise kord

olema piisavalt selgelt määratud taustakontrolli reguleerivas erinormis. Vastasel juhul

ei oleks kontrollitaval isikul võimalik seadusest piisavalt ette näha, milliseid andmeid,

kellelt ja millises ulatuses tema kohta kogutakse.

11. Andmekaitsealane mõjuhinnang. Arvestades kavandatud isikuandmete töötlemise

laadi, ulatust, konteksti ja võimalikke tagajärgi, on tegemist töötlemisega, millega võib

kaasneda suur oht füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Eelnõu juurde tuleks

koostada andmekaitsealane mõjuhinnang ning esitada see seletuskirjas.

12. Seletuskirja punkt 11 –eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon. Juhime tähelepanu, et IKÜM-i artikli 36 lõike 4 kohaselt tuleb õigusakti

eelnõu koostamisel konsulteerida järelevalveasutusega, kui eelnõu seondub

isikuandmete töötlemisega. Seetõttu tuleb eelnõu edasise menetlemise käigus

konsulteerida Andmekaitse Inspektsiooniga sellises menetlusetapis ja viisil, mis

võimaldab inspektsioonil kavandatava andmetöötluse kohta sisulise arvamuse anda.

Taustakontrolli puudutava osa kohta kokkuvõtteks märgime, et seaduse tasandil

tuleb selgelt ja ammendavalt määrata taustakontrolli eesmärk, kontrollitavate isikute

ring, töödeldavate andmete kategooriad, andmeallikad, andmete saamise kord, andmete

edastamise ulatus Eesti Pangale, sobivushinnangu kujundamise kriteeriumid,

andmesubjekti õiguste piirangud ning säilitustähtajad. Üldsõnalised või avatud

volitused ei ole piisavad, arvestades taustakontrolli intensiivsust ja võimalikku mõju

isiku töösuhtele. Kui nimetatud raamid jäävad eelnõus täpsustamata, ei ole võimalik

hinnata andmetöötluse vajalikkust, proportsionaalsust ega ettenähtavust.

Märkused huvide konflikti vältimise kohta

6

13. Paragrahv 31¹ sätestab töötaja kohustuse huvide konflikti vältida ning annab Eesti

Pangale ulatusliku õiguse kehtestada huvide konflikti maandamise meetmeid, kuid ei

reguleeri huvide konflikti tuvastamise ega lahendamise korda. Eelnõust ei nähtu, kellele

huvide konfliktist teatatakse, kes selle olemasolu hindab, millal tuleb otsustusprotsessist

taanduda, kuidas korraldatakse ülesannete üleandmine ega kuidas dokumenteeritakse

rakendatud meetmed. Samuti ei ole reguleeritud juhatuse liikmete ja presidendi huvide

konflikti lahendamine. Palume täiendada regulatsiooni vähemalt huvide konfliktist

teatamise kohustuse, taandumise põhimõtete või alternatiivina korruptsioonivastase

seaduse kohaldamisele viitamisega.

14. Paragrahv 311 lg 2 näeb ette, et konflikt esineb, kui töötaja tööalast tegevust mõjutab

või võib mõjutada tema enda või korruptsioonivastase seaduse tähenduses seotud isiku

huvi. Analoogiline säte Finantsinspektsiooni seaduses (FIS) on täpsem. FIS § 32 lg 2

sisaldab sõna „otseselt“ ja viitab konkreetselt korruptsioonivastase seaduse §-le 7. Eesti

Panga seaduse vastav norm võib grammatiliselt hõlmata nii otsest kui ka kaudset

mõjutamist, kuid seda ei ole tekstis eraldi täpsustatud. Teeme ettepaneku kaaluda Eesti

Panga seaduse § 311 lg 2 täpsustamist FIS-i eeskujul.

15. Paragrahv 311 lg 6 sätestab, et määratud ametikohal töötav või sellele kandideeriv isik

peab teatama instrumentidest, mis võivad põhjustada huvide konflikti. Samas on FIS §

32 lõikes 7 ette nähtud andmete esitamise kohustus Finantsinspektsiooni töötajate puhul

oluliselt ulatuslikum, hõlmates perekonnaliikmeid, varalisi kohustusi ja iga-aastast

kontrolli. Tuleks eraldi hinnata, kas vastavat normistikku võiks FIS-i eeskujul laiendada

ka Eesti Panga seaduses.

16. Lisaks tuleks täpsustada § 31¹ lõigetes 5–7 sätestatud volitusnorme. Praegu ei tulene

seadusest, millistel juhtudel võib Eesti Pank kehtestada täiendavaid tehingupiiranguid

või nõuda finantsinstrumentide võõrandamist. Seaduses peaks olema selgelt sätestatud,

et võõrandamine on viimane abinõu, mida saab rakendada üksnes juhul, kui huvide

konflikti ei ole võimalik lahendada leebemate meetmetega. Tagada tuleks töötaja

ärakuulamine, põhjendatud otsus ja selle vaidlustamise võimalus.

Samuti palume selgitada, miks on volitusnorm sõnastatud kaalutlusõigusliku volitusena

(„võib kehtestada“), mitte kohustusliku volitusena („kehtestab“). Kas eelnõu koostajate

hinnangul on võimalik, et nimetatud küsimusi ei ole üldse vaja täiendavalt reguleerida,

või on täpsemate nõuete kehtestamine siiski eeldus sätte ühetaoliseks rakendamiseks?

17. Samuti ei selgu eelnõust, kuidas hinnatakse huvide konflikti olemasolu või näivust töö-

või ametisuhte lõppemisel, millises menetluses ooteaja kohaldamise otsus tehakse ega

milline on töötaja kohustus kavandatavast ametialasest tegevusest teavitada. Eelnõu

jätab täielikult Eesti Panga otsustada ooteaja hüvitise suuruse ja maksmise korra.

Seevastu FIS § 321 lg 7 näeb ette hüvitise ülempiiri. Teeme ettepaneku kaaluda FIS §

321 lg 7 eeskuju järgimist.

Teatamiskohustuse, hindamismenetluse ja otsustamise korra konkreetne

normiettepanek on esitatud punktis 20.

18. Paragrahv 312 lg 1 näeb ette töötaja lahkumise ja vastavale muule töökohale asumise

korral maksimaalse ooteaja, mis võib olla kuni 12 kuud. Finantsinspektsioonis on see

periood lühem: FIS § 321 lg 3 kohaselt kuus kuud, mida võib lühendada kuni kolme

kuuni. Euroopa Keskpanga suunistest tulenev 12-kuuline periood ei ole seletuskirja

põhjal absoluutne. Seetõttu tuleks selgitada, kas Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni

7

asjaomaste ametikohtade ülesanded ning huvide konflikti riskid on võrreldavad, ja selle

põhjal kaaluda, kas ooteaeg võiks olla sama, mis on ette nähtud FIS-is.

19. Paragrahv 31² lg 4 puhul teeme ettepaneku kaaluda lõike 4 esimese lause väljajätmist,

kuna ooteaja mõiste on juba lõikes 1 määratletud. Esimene lause kordab sisuliselt

olemasolevat regulatsiooni ega näi andvat täiendavat normatiivset sisu.

20. Paragrahv 312 sätestab pärast töö- või ametisuhte lõppemist kohaldatava ooteaja ning

selle rikkumise tagajärjed, kuid ei sätesta menetlust, mille kaudu saab Eesti Pank

kavandatavast ametijärgsest tegevusest teada ja hinnata selle kooskõla ooteaja

piirangutega.

Seletuskirjas viidatud Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2021/2253 artikli 6 lõige 3 näeb

ette, et ametijärgse tegevusega seotud võimalike huvide konfliktide hindamise ja

vältimise mehhanism peab sisaldama muu hulgas asjakohast teatamiskohustust ja

ooteaega. Eelnõu § 31² sisaldab ooteaja regulatsiooni, kuid sellele vastavat

teatamiskohustust ei ole sätestatud. Seejuures eeldab § 31² lõige 1, et Eesti Pank hindab

kavandatava ametialase tegevusega seotud huvide konflikti ning on isikule soovitanud

vastavat ametikohta mitte vastu võtta. Kui isikul puudub kohustus kavandatavast

tegevusest Eesti Panka teavitada, ei ole tagatud, et Eesti Pangal on võimalik selline

hinnang enne tegevuse alustamist anda.

Seetõttu tuleks kaaluda § 31² täiendamist sätetega, mis näevad ette ooteajale alluva isiku

teatamiskohustuse, Eesti Panga õiguse küsida hindamiseks vajalikku täiendavat teavet

ning Eesti Panga seisukoha andmise korra ja tähtaja. Piirangu põhialused ja Eesti Panga

vastav pädevus peaksid tulenema seadusest; täpsem teatamise vorm ja tehniline kord

võib olla määratud Eesti Panga sisemises regulatsioonis.

Ettepanek:

Täiendada § 31² järgmiste lõigetega:

„(1¹) Isik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi alusel ooteaega, teavitab

ooteaja jooksul enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud töö-, ameti-,

nõustamis- või muu tegevuse alustamist Eesti Panka kavandatavast tegevusest ning

esitab selle hindamiseks vajalikud andmed.

(1²) Eesti Pangal on õigus nõuda isikult kavandatava tegevusega seotud huvide konflikti

hindamiseks vajalikku täiendavat teavet ulatuses, mis on vajalik käesolevas paragrahvis

sätestatud piirangute kohaldamise otsustamiseks.

(1³) Eesti Pank hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud teate alusel, kas

kavandatav tegevus on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatud piirangutega või

esineb alus ooteaja kohaldamata jätmiseks, ning teeb selle kohta kirjaliku otsuse [10]

tööpäeva jooksul kõigi otsuse tegemiseks vajalike andmete saamisest arvates.“

Sellest tulenevalt tuleks üle vaadata ka § 31² lõike 1 sõnastus ning asendada sõnad „Eesti

Pank on talle soovitanud vastavat ametikohta mitte vastu võtta“ sõnastusega, mis seob

piirangu Eesti Panga poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras tehtava otsusega-

näiteks selliselt „..., kui töötajal on või võib põhjendatult tekkida huvide konflikt ning

Eesti Pank on käesolevas paragrahvis sätestatud korras otsustanud, et kavandatava

tegevuse suhtes kohaldatakse ooteajast tulenevat piirangut.“

Samuti tuleks § 31² lõiget 7 täiendada Eesti Panga õigusega kehtestada teatamise täpsem

kord, vorm ja esitatavate andmete koosseis seaduses sätestatud ulatuses.

8

Muud märkused eelnõu kohta

21. Paragrahv 30 – juhime tähelepanu, et normitehnika eeskirja kohaselt on olemasolevale

sättele uue numbri andmine põhjendatud üksnes juhul, kui sätete loetelu ei ole võimalik

täiendada ülaindeksiga nummerdatud sätte lisamise kaudu ilma sätete loogilist järjestust

muutmata. Käesoleval juhul on § 30 muudatus võimalik vormistada selliselt, et

olemasolev lõigete numeratsioon säilib, mistõttu teeme ettepaneku senist numeratsiooni

mitte muuta.

22. Paragrahv 31 lg 3 – teeme ettepaneku kasutada seaduses läbivalt ühtset terminoloogiat

ning asendada § 31 lõikes 3 sõnad „Eesti Panga audiitor“ sõnadega „Eesti Panga

sõltumatu audiitor“. Alternatiivselt võiks kaaluda sõna „sõltumatu“ väljajätmist kõigist

vastavatest sätetest, kuna audiitortegevuse seadusest tulenevalt peavad vandeaudiitor ja

audiitorettevõtja audiitorteenuse osutamisel olema sõltumatud. Seetõttu ei anna

omadussõna „sõltumatu“ sisuliselt täiendavat regulatiivset väärtust.

23. Paragrahv 31 lg 5 kohaselt kuulab Riigikogu ära Eesti Panga presidendi ettekande Eesti

Panga aastaaruande kohta. Õigusselguse suurendamiseks teeme ettepaneku täiendada

sätet lause lõpus sõnadega „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras“, et

viidata selgesõnaliselt ettekande ärakuulamise menetluslikule alusele.

Ettepanek Eesti Panga seaduse täiendamiseks

24. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu täiendamist järgmise punktiga (muutes vastavalt ka

eelnõu punktide numeratsiooni):

„23) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Eesti Pank kehtestab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 51 ning

kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 69 sätestatud

konfidentsiaalsuse nõuetele vastamise korra.“.“

Selgitus. Ettepanek on seotud Riigikogu menetluses oleva kindlustusandja kriisi

ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) ning selle rakendamine eeldab

nimetatud seaduse eelnevat vastuvõtmist.

Eesti Panga seaduse § 35 uue lõike lisamise eesmärk on tagada Euroopa Liidu õigusest

tulenevate konfidentsiaalsusnõuete nõuetekohane rakendamine Eesti Pangas. Direktiivi

2014/59/EL artikli 84 lõike 2 ning direktiivi (EL) 2025/1 artikli 66 lõike 3 kohaselt

peavad kriisilahenduse protsessis osalevad asutused, sealhulgas keskpangad,

kehtestama sisereeglid konfidentsiaalsusnõuete järgimise tagamiseks. Nõuded

hõlmavad muu hulgas meetmeid, mis tagavad, et kriisiennetuse ja kriisilahenduse

käigus saadud teave on kättesaadav üksnes isikutele, kellel on seda teavet tööülesannete

täitmiseks otseselt vaja.