Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Meie: 22.10.2026 nr 2-5/26-02102-2

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. ja 27. oktoobri 2026. a istungil

  Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon      Edastan Vabariigi  Valitsuse  22.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  Eesti  seisukohad  Euroopa Liidu põllumajandus-  ja kalandusnõukogu 26.  ja 27. oktoobri 2026. a  istungil  (osa  seisukohti on „Asutusesiseseks kasutamiseks“ märkega lisas):   1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühisele põllumajanduspoliitikale antava liidu toetuse rakendamise tingimused ajavahemikuks 2028–2034: 1.1. Kuigi  ühise  põllumajanduspoliitika määruse  eelnõus  ei  ole  kõikides  osades  saavutatud  Eesti  eesmärke,  saame  kompromissi  nimel  nõustuda  nõukogu  osalise  üldise  lähenemise  kokkuleppimisega.   2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021 /1139 seoses lihtsustamise ja WTO kalandustoetuste lepingu ülevõtmisega: 2.1.  Eesti  peab  oluliseks  ühtlustada  Euroopa  Merendus-,  Kalandus-  ja  Vesiviljelusfondi  (EMKVF) määruse reeglid ühise kalanduspoliitika 2028–2034 rahastamise määruse osalises  üldises  lähenemisviisis  kokku  lepitud  lahendustega,  eelkõige  WTO  kalandustoetuse  kokkuleppe rakendamise, kalalaevastiku investeeringute ja toetuse tagasinõudmise osas.   2.2. Liikmesriikidel peab olema võimalik  jaotada EMKVF-i 2021–2027 perioodi vahendeid  paindlikult  ning  kasutada  kehtiva  perioodi  allesjäänud  vahendid  programmiperioodi  lõpuks  kalandussektori  tegelike  vajaduste  katmiseks,  sealhulgas  sadamataristu  arendamiseks  ja  laevastiku  uuendamiseks.  Seetõttu  soovime  muu  hulgas  kaotada  EMKVF-i  eelarve  kõrvamärgistamise nõuded. Samuti tuleb kaotada minimaalsete püügipäevade nõuded.   2.3.  Leiame,  et  EMKVF-i  vahendeid  peab  olema  võimalik  kasutada  lisaks  piloot-  ja  teadusprojektidele  ka  kutselise  kalapüügi  laevastiku  uuendamiseks,  sealhulgas  mootorite  asendamiseks, laevade ostmiseks ja ehitamiseks, järgides ühise kalanduspoliitika nõudeid.  

3. Nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) 2023/2720, millega

.

2 (3)

3. Nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) 2023/2720, millega avatakse teatavatele kalandustoodetele kehtivad liidu autonoomsed tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel 2024–2026:   3.1.  Eesti  saab  toetada  eelnõu  vastuvõtmist,  millega  pikendatakse  üleminekumeetmena  kehtivate autonoomsete tariifikvootide kohaldamist 31. detsembrini 2027. a, kuivõrd see aitab  tagada  Eesti  kalatöötlemisettevõtetele  imporditava  tooraine  kättesaadavuse  ja  hinna  prognoositavuse ning säilitada nende konkurentsivõimet.   4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) kohaldamisalal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed: 4.1.  Eesti  saab  toetada  eelnõu  vastuvõtmist.  Eesti  kalalaevad  India  ookeani  lõunaosa  kalanduskokkuleppe  (SIOFA)  kohaldamisala  piirkonnas  kala  ei  püüa,  mistõttu  Eestil  hetkeseisuga  erihuvid  puuduvad  ning  eelnõu  otsest  mõju  Eesti  kalandussektorile  ei  ole  tuvastatud. 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni konventsioonialal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed: 5.1.  Eesti  saab  toetada  eelnõu  vastuvõtmist.  Eesti  kalalaevad  Vaikse  ookeani  põhjaosa  kalanduskomisjoni  (NPFC)  konventsioonialal  kala  ei  püüa,  mistõttu  Eestil  hetkeseisuga  erihuvid puuduvad ning eelnõu otsest mõju Eesti kalandussektorile ei ole tuvastatud.   6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused: 6.1. Eesti  saab  toetada eelnõu vastuvõtmist. Eesti kalalaevad Vahemeres ega Mustas meres  kala ei püüa ning Eestile ei ole nimetatud piirkondades kalavarude püügivõimalusi eraldatud,  mistõttu  Eestil  hetkeseisuga  erihuvid  puuduvad  ning  eelnõu  otsest  mõju  Eesti  kalandussektorile ei ole tuvastatud.   7. Nõukogu määrus, millega jaotatakse liikmesriikide vahel Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokollis (2026–2030) ette nähtud püügivõimalused: 7.1. Eesti  saab  toetada eelnõu vastuvõtmist. Eesti kalalaevad Mauritiuse vetes kala ei püüa  ning Eestile ei ole Euroopa Liidu ja Mauritiuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu  rakendusprotokolli  alusel  püügivõimalusi  eraldatud,  mistõttu  Eestil  hetkeseisuga  erihuvid  puuduvad ning eelnõu otsest mõju Eesti kalandussektorile ei ole tuvastatud.       Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

3 (3)

Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Protokolli märgitava otsuse eelnõu AK lisa 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja AK lisa 4. Päevakord  5. Määruse eelnõu COM(2026)560 6. Määruse eelnõu COM(2026)560 lisa  7. Määruse eelnõu COM(2026) 546 (masintõlgitud) 8. Määruse eelnõu COM(2026)531 9. Määruse eelnõu COM(2026)531 lisad 1-4 10. Määruse eelnõu COM(2026)531 lisad 5-7 11. Määruse eelnõu COM(2026)531 lisad 8-12 12. Määruse eelnõu COM(2026)531 lisad 13-17 13. Määruse eelnõu COM(2026)507 14. Määruse eelnõu COM(2026)507 lisa 15. Määruse eelnõu COM(2026)498 16. Määruse eelnõu COM(2026)478 17. Määruse eelnõu COM(2026)478 lisa 18. Määruse eelnõu COM(2026)447 19. Määruse eelnõu COM(2026)437 20. Määruse eelnõu COM(2026)437 lisa   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 2.10.2026 COM(2026) 531 final

ANNEXES 1 to 4

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA)

kohaldamisalal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed

ET 1 ET

LISA 1

SIOFA alapiirkonnad

Alapiirkond 1

Koordinaadid esitatakse päripäeva alates loodenurgast (üleval vasakul):

– 20° lõunalaiust, 30° idapikkust

– 20° lõunalaiust, 40° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 40° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 30° idapikkust

Välja arvatud Lõuna-Aafrika ja Mosambiigi maismaa, territoriaalveed ja

majandusvööndid.

Või teise võimalusena: piirkond, mis asub 36° lõunalaiusest põhja pool, 30°–40°

idapikkuse vahel ning Lõuna-Aafrika ja Mosambiigi majandusvöönditest loode pool.

Alapiirkond 2

– 20° lõunalaiust, 40° idapikkust

– 20° lõunalaiust, 49° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 49° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 40° idapikkust

Välja arvatud Madagaskari maismaamass, territoriaalveed ja majandusvööndid.

Või teise võimalusena: piirkond, mis asub 36° lõunalaiusest põhja pool, 40°–49°

idapikkuse vahel ning Madagaskari majandusvööndist põhja pool.

Alapiirkond 3a

– 20° lõunalaiust, 49° idapikkust

– 20° lõunalaiust, 65° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 65° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 49° idapikkust

Välja arvatud Madagaskari, Réunioni ja Mauritiuse maismaamass, territoriaalveed ja

majandusvööndid.

Või teise võimalusena: piirkond, mis asub 36° lõunalaiusest põhja pool, 49°–65°

idapikkuse vahel ning Madagaskari, Réunioni ja Mauritiuse majandusvöönditest

põhja pool.

Alapiirkond 3b

– 36° lõunalaiust, 30° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 65° idapikkust

– 45° lõunalaiust, 65° idapikkust

– 45° lõunalaiust, 30° idapikkust

Välja arvatud Kergueleni ja Crozet’ saarte (Prantsuse ülemereterritooriumid)

maismaa, territoriaalveed ja majandusvööndid

ET 2 ET

Alapiirkond 4

– Lõunapiir on 36° lõunalaiust ja majandusvöönd

– Idapiir on 90° idapikkust

– Läänepiir on 80° idapikkust ja majandusvöönd

– Põhjapiir on 20° lõunalaiust

Edelanurka lõikab servast Martin-de-Vivès’/Saint-Pauli majandusvöönd.

Või teise võimalusena:

– 20° lõunalaiust, 80° idapikkust

– 20° lõunalaiust, 90° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 90° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 80° idapikkust

Välja arvatud Saint Pauli ja Amsterdami saarte (Prantsuse ülemereterritooriumid)

maismaa, territoriaalveed ja majandusvööndid

Alapiirkond 5

– Lõunapiir on 36° lõunalaiust

– Idapiir on 105° idapikkust

– Läänepiir on 90° idapikkust

– Põhjapiir on 25° lõunalaiust

Või teise võimalusena:

– 25° lõunalaiust, 90° idapikkust

– 25° lõunalaiust, 105° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 105° idapikkust

– 36° lõunalaiust, 90° idapikkust

Alapiirkond 6

– 20° lõunalaiust, 65° idapikkust

– 20° lõunalaiust, 80° idapikkust

– 45° lõunalaiust, 80° idapikkust

– 45° lõunalaiust, 65° idapikkust

Välja arvatud Saint Pauli ja Amsterdami saarte (Prantsuse ülemereterritooriumid)

maismaa, territoriaalveed ja majandusvööndid

Alapiirkond 7

– 20° lõunalaiust, 80° idapikkust

– 20° lõunalaiust, 120° idapikkust

– 55° lõunalaiust, 120° idapikkust

– 55° lõunalaiust, 80° idapikkust

ET 3 ET

Välja arvatud alapiirkonnad 4 ja 5 ning Saint Pauli ja Amsterdami saarte (Prantsuse

ülemereterritooriumid) maismaa, territoriaalveed ja majandusvööndid ja Austraalia

Alapiirkond 8

– 10° põhjalaiust, 40° idapikkust

– 10° põhjalaiust, 65° idapikkust

– 0° lõunalaiust, 65° idapikkust

– 0° lõunalaiust, 80° idapikkust

– 20° lõunalaiust, 80° idapikkust

– 20° lõunalaiust, 40° idapikkust

Välja arvatud Briti India ookeani ala, Maldiivide, Seišellide, Mauritiuse,

Madagaskari, Réunioni, Komooride, Tansaania, Keenia ja Somaalia maismaa,

territoriaalveed ja majandusvööndid

Del Cano Rise’i alapiirkond

– 45° lõunalaiusest põhja pool ja

– 44° lõunalaiusest lõuna pool, kui jääb lääne poole 44° 09′ idapikkusest, ning

– 43°30' lõunalaiusest lõuna pool, kui jääb ida poole 44° 09′ idapikkusest, ning

– ida ja läänega külgnevate majandusvööndite vahel.

Williams Ridge’i alapiirkond

See alapiirkond on määratletud järgmiste punktidega piiritletud alas:

Punkt Laiuskraad Pikkuskraad

1 -52,5 80,0

2 -55 80,0

3 -55 85,0

4 -52,5 85,0

South Indian Ridge’i alapiirkond

See alapiirkond on määratletud järgmiste punktidega piiritletud alas:

Punkt Laiuskraad Pikkuskraad

1 40°00’ S 43°30’ E

2 44°00’ S 43°30’ E

3 44°00’ S 40°55’ E

4 43°47.2’ S 40°30’ E

5 40°00’ S 40°30’ E

ET 4 ET

ET 5 ET

LISA 2

Püügikeelualad

Tabel 1. SIOFA põhjapüügikeelualad, mis on suletud kogu põhjapüügile, nende

koordinaadid ja keelu liigid

Ala nimetus Asukoht

1 Asukoht 2 Asukoht 3 Asukoht 4 Keelu liik

Gulden Draak 28° 00' S

98° 00' E

29° 00' S

98°00 E

28° 00' S

99° 00' E

29° 00' S

99° 00' E

Suletud

kogu

põhjapüüg

ile

Rusky 31° 20' S

94° 40' E

31° 30' S

94° 55' E

31° 20' S

95° 00' E

31° 30' S

95° 00' E

Fools-Flat 31° 30' S

94° 40' E

31° 40' S

94° 40' E

31° 30' S

95° 00' E

31° 40' S

95° 00' E

East Broken

Ridge

32° 50' S

100° 50' E

33° 25' S

100° 50' E

32° 50' S

101° 40' E

33° 25' S

101° 40' E

Mid-Indian

Ridge1

13° 00' S

64° 00' E

15° 50' S

64° 00' E

3a 3b

15° 50' S

68° 00' E

15°

50'

S

66°

48'

E

15°

02' S

68°

00' E

Atlantis Bank 32° 00' S

57° 00' E

32° 50' S

57° 00' E

32° 00' S

58° 00' E

32° 50' S

58° 00' E

Bridle 38° 03' S

49° 00' E

38° 45' S

49° 00' E

38° 03' S

50° 00' E

38° 45' S

50° 00' E

Banana 30° 20' S

45° 40' E

30° 30' S

45° 40' E

30° 20' S

46° 00' E

30° 30' S

46° 00' E

Middle of What 37° 54' S

50° 23' E

37° 56,5' S

50° 23' E

37° 54' S

50° 27' E

37° 56,5' S

50° 27' E

Tabel 2. SIOFA põhjapüügikeelualad, mis on suletud kogu põhjapüügile, kuid kus

on lubatud püük põhjaõngejadaga; keelualade koordinaadid ja keelu liigid

1 See püügikeeld ei piira rannikuäärsete riikide õigusi seoses rahvusvahelise õiguse kohaselt esitatud

nõuetega laiendatud mandrilava suhtes.

ET 6 ET

Ala nimetus Asukoht

1 Asukoht 2

Asukoht

3

Asukoht

4 Keelu liik

Walters Shoal 33° 00' S

43° 10' E

33° 20' S

43° 10' E

33° 00' S

44° 10' E

33° 20' S

44° 10' E

Põhjapüügi

ks suletud,

lubatud on

põhjaõngeja

da

kasutamine

Coral 41° 00' S

42° 00' E

41° 40' S

42° 00' E

41° 00' S

44° 00' E

41° 40' S

44° 00' E

Magneto

(ametlikult South

Indian Ridge)

44° 00' S

40° 52'

40.8'' E

45° 00' S

42° 07'

26.4'' E

44° 00' S

46° 32'

38.4'' E

45° 00' S

45°

42' 39.6''

E

ET 7 ET

LISA 3

Ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigid

Valdkond Bakterid

Kemosünteetilised organismid CXV

Hõimkond Bryozoa BZN

Hõimkond Xenophyophorea XEF

Hõimkond Brachiopoda BRQ

Hõimkond Porifera PFR

Klass Hexactinellida HXY

Klass Demospongiae DMO

Hõimkond Cnidaria CNI

Selts Actiniaria ATX

Selts Alcyonacea AJZ

Selts Antoathecata AZN

Selts Antipatharia AQZ

Selts Gorgonacea GGW

Selts Scleractinia CSS

Selts Pennatulacea NTW

Selts Zoantharia ZOT

Sugukond Stylasteridae AXT

Hõimkond Echinodermata

Klass Crinoidea CWD

Selts Euryalida OEQ

Selts Cidaroida CVD

Hõimkond Anellida

Sugukond Serpulidae SZS

ET 8 ET

Hõimkond Arthropoda

Sugukond Bathylasmatidae BWY

Hõimkond Tunicata

Klass Ascidiacea SSX

Hõimkond Hemichordata

Klass Pterobranchia HET

ET 9 ET

LISA 4

Igapäevase aruande vorm õngejadapüügi korral Del Cano Rise’i, Williams Ridge’i ja

South Indian Ridge’i piirkonnas

Liikmesriigid tagavad, et nende kalalaevad teavitavad sekretariaati ([email protected]) iga päev

põhjaõngejadade vettelaskmise algus- ja lõpp-punktist, kasutades järgmist vormi:

Laeva nimi: Laeva lipuriik:

Vettelaskmise

alguskuupäev:

Vettelaskmise

kellaaeg:

Vettelaskmise

alguspunkti

pikkuskraad:

Vettelaskmise

alguspunkti

laiuskraad:

Vettelaskmise

alguspunkti

sügavus:

Vettelaskmise

lõppkuupäev:

Vettelaskmise

lõpetamise

kellaaeg:

Vettelaskmise

lõpp-punkti

pikkuskraad:

Vettelaskmise

lõpp-punkti

laiuskraad:

Vettelaskmise

lõpp-punkti

sügavus:

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.8.2026 COM(2026) 437 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2026/249 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes

ET 1 ET

LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS

LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites on esitatud kalavarude kaupa lubatud kogupüük ja kvoodid (eluskaalu

tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning nendega funktsionaalselt seotud meetmed.

Kalavarudele on viidatud liikide teaduslike nimetuste tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist teaduslike ja tavanimetuste vastavuse

tabelit:

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Clupea harengus HER Räim

Gadus morhua COD Tursk

Pleuronectes platessa PLE Atlandi merilest

Salmo salar SAL Lõhe

Sprattus sprattus SPR Kilu

Tabel 1

Liik: räim Püügipiirkond

: alarajoonid 22–24

Clupea harengus (HER/3BC+24)

Taani 61 (1) Analüütiline TAC

Saksama

a

241 (1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2

ja 3.

Soome

0 (1) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola

57 (1)

Rootsi

78 (1)

Liit

437 (1)

TAC 437 (1)

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Erandina esimesest lõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need

uuringud tehakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Tabel 2

Liik: räim Püügipiirkond

:

Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32

liidu veed

Clupea harengus (HER/3D-R30)

Taani 3 165

Analüütiline TAC

Saksama

a

839

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

Eesti

16 162

Soome

31 548

Läti

3 989

ET 2 ET

Leedu

4 200

Poola

35 842

Rootsi

48 115

Liit

143 860

TAC

Ei

kohaldat

a

Tabel 3

Liik: räim Püügipiirkond

: alarajoon 28.1

Clupea harengus (HER/03D.RG)

Eesti 17 633

Analüütiline TAC

Läti

20 550 Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit

6.

Liit

38 183

TAC 38 183

Tabel 4

Liik: räim Püügipiirkond

: alarajoonid 30–31

Clupea harengus (HER/30/31.)

Soome 46 985

Analüütiline TAC

Rootsi

10 323

Liit

57 308

TAC 57 308

Tabel 5

Liik: tursk Püügipiirkond

: alarajoonide 25–32 liidu veed

Gadus morhua (COD/3DX32.)

Taani 48 (1) Ennetuslik TAC

Saksama

a

19 (1) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

5 (1)

Soome

4 (1)

Läti

18 (1)

Leedu

12 (1)

Poola

56 (1)

Rootsi

49 (1)

Liit

211 (1)

TAC Ei

kohaldat

ET 3 ET

a

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Erandina esimesest lõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need

uuringud tehakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Tabel 6

Liik: tursk Püügipiirkond

: alarajoonid 22–24

Gadus morhua (COD/3BC+24)

Taani 13 (1) Ennetuslik TAC

Saksama

a

7 (1) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

0 (1)

Soome

0 (1)

Läti

1 (1)

Leedu

1 (1)

Poola

4 (1)

Rootsi

5 (1)

Liit

31 (1)

TAC

31 (1)

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Erandina esimesest lõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need

uuringud tehakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Tabel 7

Liik: Atlandi merilest Püügipiirkond

: alarajoonide 22–32 liidu veed

Pleuronectes platessa (PLE/3BCD-C)

Taani 7 861

Analüütiline TAC

Saksama

a

873

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit

6.

Poola

1 646

Rootsi

593

Liit

10 973

TAC 10 973

Tabel 8

Liik: Atlantic salmon Püügipiirkond

: alarajoonide 22–31 liidu veed

Salmo salar (SAL/3BCD-F)

Taani 5 292 (1)(2) Analüütiline TAC

Saksama

a

589 (1)(2)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2

ja 3.

ET 4 ET

Eesti

538 (1)(2)(3) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Soome

6 599 (1)(2)

Läti

3 366 (1)(2)

Leedu

396 (1)(2)

Poola

1 605 (1)(2)

Rootsi

7 152 (1)(2)

Liit

25 537 (1)(2)

TAC

Ei

kohaldat

a

(1) Väljendatakse isendite arvuna.

(2) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Erandina esimesest alalõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et

need uuringud tehakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Erandina esimesest alalõigust lubatakse liidu kalalaevadel selle kvoodi alusel püüda kala alates 1. maist kuni

31. augustini laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool piirkondades, mis asuvad lähtejoontest kuni nelja meremiili

kaugusel.

(3) Eritingimus: mitte rohkem kui 450 isendit sellest kvoodist võib püüda alarajooni 32 liidu vetes (SAL/*3D32).

Tabel 9

Liik: Atlantic salmon Püügipiirkond

: alarajooni 32 liidu veed

Salmo salar (SAL/3D32.)

Eesti 1 049 (1) Ennetuslik TAC

Soome

9 183 (1)

Liit

10 232 (1)

TAC

Ei

kohaldat

a

(1) Väljendatakse isendite arvuna.

Tabel 10

Liik: kilu Püügipiirkond

: alarajoonide 22–32 liidu veed

Sprattus sprattus (SPR/3BCD-C)

Taani 28 763

Analüütiline TAC

Saksama

a

18 222

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit

6.

Eesti

33 401

Soome

15 057

Läti

40 340

Leedu

14 592

Poola

85 610

Rootsi

55 605

ET 5 ET

Liit

291 590

TAC

Ei

kohaldat

a

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.8.2026 COM(2026) 437 final

2026/0240 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2026/249 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta1 (edaspidi „ÜKP määrus“) tuleb mere bioloogilisi ressursse kasutada

viisil, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) saamiseks vajalikku taset. Oluline vahend selle

tagamiseks on lubatud kogupüüki (TAC) ja kvoote hõlmav iga-aastane püügivõimaluste

kindlaksmääramine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139,2 millega kehtestati Läänemere

mitmeaastane kava, on täpsustatud kalastussuremuse sihtvahemikud. Neist vahemikest

lähtutakse käesolevas ettepanekus selleks, et saavutada ühise kalanduspoliitika (ÜKP)

eesmärgid ning eelkõige selleks, et taastada ja säilitada maksimaalne jätkusuutlik saagikus.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks majanduslikult kõige olulisemate

Läänemere kalavarude püügi võimalused 2027. aastaks. Lisaks on ettepaneku eesmärk

reguleerida harrastuspüüki meres sellises ulatuses, mis on vajalik käesoleva määrusega

hõlmatud kalavarude säilitamiseks. Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate

otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse püügivõimalused Läänemeres alates

2007. aastast kindlaks eraldi määrusega.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanekuga kehtestatakse lubatud kogupüügid ja kvoodid, mille maht on kooskõlas ÜKP

alusmääruse ja Läänemere mitmeaastase kava eesmärkidega.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi

toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/2023-01-01). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse

Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava,

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj).

ET 2 ET

• Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused vastavalt ÜKP alusmääruse ja

Läänemere mitmeaastase kava eesmärkidele. ÜKP alusmääruse artikli 16 lõigete 6 ja 7 ning

artikli 17 kohaselt otsustavad liikmesriigid, kuidas neile eraldatud püügivõimalused jaotatakse

nende lipu all sõitvatele kalalaevadele vastavalt neis artiklites sätestatud teatavatele

kriteeriumidele. Seetõttu on liikmesriikidel kaalutlusruum käesoleva ettepanekuga neile

eraldatavate kalapüügivõimaluste jaotamisel nii, et see vastaks nende eelistatud sotsiaal-

majanduslikule mudelile.

• Vahendi valik

Kõige sobivamaks vahendiks peetakse määrust, sest see võimaldab kehtestada

liikmesriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele vahetult kohaldatavad nõuded. See aitab tagada,

et kõiki nõudeid täidetakse õigel ajal ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon konsulteeris sidusrühmadega (eelkõige Läänemere nõuandekomisjoni kaudu),

tuginedes oma teatisele „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2027. aastaks“

(COM(2026) 271 (final)). Ettepaneku tarbeks koostas teadusliku aluse Rahvusvaheline

Mereuurimise Nõukogu (ICES). Kaaluti kõiki konsulteeritud sidusrühmade poolt asjaomaste

kalavarude kohta esitatud seisukohti ja neid võeti ettepanekus arvesse nii palju kui võimalik,

minemata vastuollu praeguse poliitikaga või põhjustamata ohustatud varude olukorra

halvenemist.

Teaduslikku nõuannet püügipiirangute ja kalavarude seisundi kohta arutati liikmesriikidega ka

BALTFISHi piirkondlikul foorumil 2026. aasta juunis.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon konsulteeris ICESiga, kelle teaduslik nõuanne põhineb selle eksperdirühmade ja

otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul ning on esitatud kooskõlas

komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepinguga.

Igal aastal küsib liit ICESilt teaduslikke nõuandeid oluliste kalavarude olukorra kohta. Saadud

nõuanded hõlmavad kõiki Läänemere kalavarusid ja lubatud kogupüükide ettepanek tehakse

majanduslikult kõige olulisemate varude kohta3.

• Mõjuhinnang

Ettepanek on osa pikaajalisest strateegiast, mille alusel kohandatakse kalapüüki vastavalt

eesmärgile aidata viia kalapüük pikaajaliselt kestliku tasemeni ja seejärel hoida seda sellel

tasemel. Eelduste kohaselt toob selline strateegia aja jooksul kaasa i) stabiilse püügisurve,

ii) suuremad kvoodid ning seega ka iii) suurema tulu kaluritele ja nende peredele. Lossimise

suurenemine toob eeldatavasti kasu i) kalatööstusele, ii) tarbijatele, iii) töötlevale tööstusele ja

jaekaubandusele ning iv) muudele tööndusliku ja harrastuskalapüügiga seotud

tööstusharudele. Ühise kalanduspoliitika määruse4 hiljutine hindamine näitas siiski vastakaid

tulemusi, eelkõige Läänemere puhul. Kuigi püügisurve on vähenenud, on heas seisundis

3 http://www.ices.dk/advice/Pages/Latest-Advice.aspx. 4 Komisjoni talituste töödokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013. aasta määruse

(EL) nr 1380/2013 (jäätmesaadetiste kohta) hindamise kohta, SWD(2026) 120 final.

ET 3 ET

biomassiga kalavarude arv üldiselt mõnevõrra vähenenud. Selles kontekstis on Läänemere

säästvat kalapüüki võimalik saavutada üksnes koos heas seisundis merekeskkonnaga, eelkõige

rakendades elurikkuse strateegiat aastani 20305 ja muid seonduvaid algatusi, nagu ELi

mereökosüsteemide ja kalanduse tegevuskava6 ning Euroopa maailmamerepakt7.

Ettepanekus on püütud vältida lühiajalisi strateegiaid ja tehtud otsuseid pikaajalise kestlikkuse

kasuks. Selles on seepärast võetud arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi,

mille on läbi vaadanud ja heaks kiitnud ICES ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja

majanduskomitee (STECF). Komisjoni ettepanek (SEK(2011) 891) võtta vastu ÜKP määrus,

põhines mõjuhinnangul, milles leiti, et kuigi maksimaalse kestliku saagikuse eesmärgi

saavutamine on vajalik tingimus keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse

tagamiseks, ei ole neid kolme eesmärki võimalik eraldi saavutada.

Kuni 2019. aastani suudeti Läänemere püügivõimalusi käsitlevate otsustega kehtestada

lubatud kogupüük kõigi maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuandega hõlmatud

kalavarude kohta kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikega, välja arvatud

Läänemere lääneosa räime lubatud kogupüügi puhul. Nende otsustega õnnestus ka taastada

kalavarud ning tasakaalustada püügivõimsust ja -võimalusi. Paraku selgus 2019. aastal, et

Läänemere idaosa tursk on olnud suure surve all juba mitu aastat. Sellest ajast on ICES

hinnanud, et see varu jääb lähiaastatel tõenäoliselt allapoole kaitse piirväärtust Blim.

Aastal 2021 selgus, et ka Läänemere lääneosa tursavarud on palju aastaid olnud allpool

piirväärtust Blim. Lisaks leidis ICES, et mitme lõhepopulatsiooni seisund ei olnud hea. Kuni

2020. aastani hindas ICES Läänemere keskosa räime biomassi olevat allpool maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger kaitse piirväärtusi. 2023. aastal hindas ICES, et see biomass on

alates 1990ndate keskpaigast tegelikult olnud piirväärtuse Blim lähedal. Kuid alates 2021.

aastast on biomass siiski suurenenud ja ületab 2028. aastal hinnanguliselt maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme. Botnia lahe räime biomass saavutas haripunkti 1994.

aastal ning on seejärel pidevalt vähenenud. Lähtudes 2024. aasta võrdlusalusest on kõnealune

biomass olnud hinnanguliselt alates 2019. aastast allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse

Btrigger taset ning on veelgi vähenenud ja jõudnud 2024. aastal madalaima tasemeni, mis on

kunagi registreeritud, jäädes maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme ja

piirväärtuse Blim vahele. ICESi hinnangul on biomass sel aastal suurem kui varem

prognoositud, kuid prognooside kohaselt väheneb see jätkuvalt ja jääb seega allapoole

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset. Kilu biomass on viimastel aastatel

märkimisväärselt vähenenud ja jõudis 2025. aastal alates 1990. aastast registreeritud

tasemetest madalaimale tasemele, olles lähedal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger

tasemele. Prognooside kohaselt see biomass sel aastal siiski kahekordistub ja suureneb ka

2027. aastal. Seetõttu on vaja veel püüda saavutada kõigi Läänemere kalavarude maksimaalne

jätkusuutlik saagikus ja see säilitada.

29. mail 2026 avaldas ICES oma teadusliku nõuande Läänemere eri kalavarude kohta 2027.

aastal, välja arvatud lõhe kohta Läänemere avaosas ja Soome lahes, mille suhtes kehtib

endiselt eelmisel aastal antud nõuanne. Läänemere idaosa ja lääneosa tursa ja Läänemere

lääneosa räime puhul esitas ICES uuesti nõuande nullpüügi kohta 2027. aastal, kuna kalavaru

(kriitiline) olukord ei ole muutunud. Läänemere idaosa tursa kohta ning Läänemere lääneosa

5 https://environment.ec.europa.eu/strategy/biodiversity-strategy-2030_en 6 Vt komisjoni 21. veebruari 2023. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja

vastupanuvõimelise kalanduse heaks“ (COM(2023) 102 final). 7 Komisjoni 5. juuni 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa ookeanipakt“, COM(2025) 281 final.

ET 4 ET

tursa kohta esitatud nõuanne põhineb ettevaatusprintsiibil. Mõlema tursavaru biomass on

endiselt allpool piirväärtust Blim. Ülejäänud kuue kalavaru maksimaalset jätkusuutlikku

saagikust käsitlevas nõuandes on ICES nende varude biomassi hinnanud järgmiselt:

• kilu, Liivi lahe räime ja atlandi merilesta biomass ületab hinnangute kohaselt

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset,

• Läänemere keskosa räime ja Botnia lahe räime biomass on hinnanguliselt allpool

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset ning

• Läänemere lääneosa räime tase on hinnangute kohaselt allpool maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Blim taset.

Seepärast tehakse ettepanek suurendada võrreldes 2026. aastaga Botnia lahe räime

püügivõimalusi +3 %, Läänemere keskosa räime püügivõimalusi +49%, Liivi lahe räime

püügivõimalusi +11 % ja atlandi merilesta püügivõimalusi +44 %. Lisaks tehti ettepanek

vähendada Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning Läänemere lääneosa räime kaaspüügiks

lubatud koguseid võrreldes 2026. aastaga vastavalt –51 %, –88 % ja –45 %. Läänemere

avaosa ja Soome lahe lõhe ning atlandi merilesta puhul tehakse ettepanek säilitada 2027.

aastaks 2026. aastal vastu võetud lubatud kogupüügi tase.

2027. aastat käsitleva ettepaneku majanduslik mõju on seega see, et kalapüügivõimalused

suurenevad üldiselt kõigi liikmesriikide jaoks. Kokkuvõttes on ettepaneku kohaselt lubatud

püügikogus ligikaudu 543 000 tonni, mis on 35,3 % rohkem kui olid 2026. aasta lõplikud

püügivõimaluste kogused.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku puhul säilitatakse paindlikkus nende kvootide vahetamise mehhanismide

kohaldamisel, mis kehtestati juba eelmiste aastate määrustega Läänemere püügivõimaluste

kohta. ELi ega liikmesriikide avaliku sektori asutustele ei tulene ettepanekust uusi norme ega

haldusmenetlusi, mis võiksid suurendada halduskoormust.

Ettepanekus käsitletakse iga-aastast määrust, mida kohaldatakse 2027. aasta suhtes. Seepärast

ei sisalda see läbivaatamisklauslit.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve ja nõuetele vastavus tagatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/20098.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude või

kalavarurühmade püügi võimalused 2027. aastaks.

8 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ)

nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ)

nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ)

nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

ET 5 ET

Selleks et kehtestada liidu kvoodid Vene Föderatsiooniga ühiste kalavarude jaoks, arvati

ICESi soovitatud püükidest maha vastavad kogused, mis vastavad Vene Föderatsiooni

varasemale osale neist ühistest varudest. Liikmesriikidele eraldatud püügivõimalused on

esitatud käesoleva ettepaneku lisas.

Läänemere idaosa tursa puhul alandas ICES oma hindamisviisi analüütiliselt hinnangult

suundumustele viitavale uuringuindeksile. 2027. aasta nõuanne on 3. kategooria

ettevaatusprintsiibil põhinev nõuanne ja selles soovitatakse kaheksandat aastat järjest

nullpüüki9. Kalavarude ammendumise tõttu otsustas nõukogu lõpetada alates 2019. aastast

sihtpüügi ja võtta vastu püügivõimalustega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed

(kudemiskohtade püügiks sulgemine teatavaks ajavahemikuks ja harrastuspüügi keeld, mida

alates 2025. aastast hõlmab kogu majandamispiirkonda). Need parandusmeetmed ei ole veel

kehtinud piisavalt kaua, et varude seisund oleks paranenud, mistõttu soovitakse ettepanekuga

need säilitada kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 3 lõikega 1 ja ÜKP määruse

artikli 16 lõikega 4 koostoimes sama määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega

c ja f. Seoses lubatud kogupüügi tasemega ei ole ICESil seni olnud võimalik kvantifitseerida

Läänemere idaosa tursa kaaspüüki muude kalavarude püügil, kuid kinnitust leidis see, et

Läänemere idaosa tursa kaaspüüki esineb kõigi muude püügiliikide puhul10. Kui Läänemere

idaosa tursa kaaspüügi lubatud kogust ei eraldata, tuleb kogu püük Läänemere idaosa tursa

majandamise piirkonnas lõpetada. Selleks et vältida sellisest täielikust püügikeelust

tulenevaid võimalikke tõsiseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja kuna puudub lisateave, teeb

komisjon ettepaneku kehtestada Läänemere idaosa tursa kaaspüügi lubatud kogupüügi

tasemeks 211 tonni, mis on esitatud andmete kohaselt asjaomaste liikmesriikide poolt

Läänemere idaosa tursa majandamispiirkonnas 2025. aastal lossitud kogus. See peaks tagama,

et püügisurve sellele kalavarule ei suurene. Tursk on vältimatu kaaspüük lestaliste

põhjalähedasel püügil, kuid alates 2025. aasta aprillist kehtib Läänemere idaosa tursa

peamisel levialal kohustus kasutada selektiivsemaid püügivahendeid, mis eeldatavasti

vähendavad oluliselt tursa kaaspüüki11.

Läänemere lääneosa tursa puhul alandas ICES 2023. aastal oma hinnangu 3. kategooria

ettevaatusprintsiibil põhinevaks nõuandeks. 2025. aastal soovitas ICES 2026. ja 2027. aastaks

nullpüüki12. Varude biomass on olnud viimased 15 aastat olnud enamasti alla piirväärtust Blim.

Seetõttu on nõukogu alates 2021. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi ja võtta vastu

püügivõimalustega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed (kudemiskohtade püügiks

sulgemine teatavaks ajavahemikuks ja harrastuspüügi keeld). Need parandusmeetmed ei ole

veel kehtinud piisavalt kaua, et varude seisund oleks paranenud, mistõttu soovitakse

ettepanekuga need säilitada kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 3 lõikega 1 ja

ÜKP määruse artikli 16 lõikega 4 koostoimes sama määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2

lõike 5 punktidega c ja f. Seoses lubatud kogupüügi tasemega ei ole ICESil seni olnud

võimalik kvantifitseerida Läänemere idaosa tursa kaaspüüki muude kalavarude püügil, kuid

kinnitust leidis see, et Läänemere idaosa tursa kaaspüüki esineb kõigi muude püügiliikide

puhul13. Kui Läänemere lääneosa tursa kaaspüügi lubatud kogust ei eraldata, tuleb kogu püük

9 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932015. 10 https://doi.org/10.17895/ices.advice.5276; https://doi.org/10.17895/ices.advice.5649;

https://doi.org/10.17895/ices.advice.24799266 11 Komisjoni 13. oktoobri 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/3093, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 seoses tehniliste erimeetmetega tursa kaaspüügi

vähendamiseks Läänemeres (ELT L, 2024/3093, 10.12.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/3093/oj). 12 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202560 13 Vt joonealune märkus 9.

ET 6 ET

Läänemere lääneosa tursa majandamise piirkonnas lõpetada. Selleks et vältida sellisest

täielikust püügikeelust tulenevaid võimalikke tõsiseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja

kuna puudub lisateave, teeb komisjon ettepaneku kehtestada Läänemere lääneosa tursa

kaaspüügi lubatud kogupüügi tasemeks 31 tonni, mis on esitatud andmete kohaselt asjaomaste

liikmesriikide poolt Läänemere lääneosa tursa majandamispiirkonnas 2025. aastal lossitud

kogus. See peaks tagama, et püügisurve sellele kalavarule ei suurene. Tursk on vältimatu

kaaspüük lestaliste põhjalähedasel püügil, kuid alates 2025. aasta aprillist kehtib Läänemere

idaosa tursa majandamispiirkonnas kohustus kasutada selektiivsemaid püügivahendeid, mis

eeldatavasti vähendavad oluliselt tursa kaaspüüki14.

Mis puudutab Atlandi lesta, siis alates võrdlusaluse kehtestamisest 2025. aastal esitab ICES

ühe maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuande, mis hõlmab ICESi alarajoone 21–3215.

Selle nõuande kohaselt on kalavaru biomass jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele, kuigi

üksikute kalade seisund on viimase kuue aasta jooksul halvenenud. ICES soovitab, et

võrreldes 2026. aastaks kehtestatud lubatud kogupüügiga võiks püük 2027. aastal suureneda

+ 2 %. Võttes aga arvesse üksikute kalade halba seisukorda, teeb komisjon ettepaneku jätta

lubatud kogupüügi tase kooskõlas mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 3 muutmata.

Läänemere lääneosa räimevaru puhul soovitab ICES kaheksandat aastat järjest nullpüüki.

ICES on kehtestanud kõrgemad piirväärtused ja suurendanud ka oma hinnangulist kalavaru

suurust, mis on 2026. aastal vaid 56 % piirväärtusest Blim 16. ICESi hinnangul jääks selle

kalavaru biomass jätkuvalt väiksemaks kui Blim vähemalt kuni 2028. aastani ka siis, kui

kalapüük peatada. Varu täienemine on umbes kümne aasta jooksul olnud rekordiliselt madalal

tasemel. Nõukogu on alates 2021. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi, välja arvatud

teaduslik püük ja väikesemahuline rannapüük, ning piirata lubatud kogupüüki vältimatu

kaaspüügiga, et hoiduda muu kalapüügi piiramisest. Need parandusmeetmed ei ole kehtinud

piisavalt kaua, et viia varude seisundi paranemiseni. Seepärast teeb komisjon kooskõlas

Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 6 ja artikli 5 lõikega 2 ettepaneku hoida alal

sihtpüügikeeld ning lõpetada väikesemahulise rannapüügi suhtes tehtud erand. Seoses lubatud

kogupüügi tasemega ei ole ICESil seni olnud võimalik kvantifitseerida Läänemere lääneosa

räime kaaspüüki muude kalavarude püügil, kuid kinnitust leidis see, et sellist kaaspüüki

esineb kilu sihtpüügi puhul17. Selleks et vältida Läänemere lääneosa räime majandamise

piirkonnas kilu sihtpüügi keelamisest tulenevaid võimalikke tõsiseid sotsiaal-majanduslikke

tagajärgi ja kuna puudub lisateave, teeb komisjon ettepaneku, et kooskõlas määrus (EL)

nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f kehtestatakse Läänemere

lääneosa räime kaaspüügi lubatud kogupüügiks 437 tonni, mis vastab 2025. aastal

registreeritud lossitud kogusele.

Mis puudutab Läänemere keskosa räimevaru, siis tegi ICES 2023. aastal hindamisuuringu ja

leidis, et räimevaru biomass, mis on viimase 30 aasta jooksul olnud enamasti allpool

piirväärtust Blim, on alates 2022. aastast kasvanud ja peaks 2024. aastaks ületama piirväärtuse

Blim. Praeguste hinnangute kohaselt ületab see 2027. aastal hinnanguliselt maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme18. Biomassi suurenemisest tulenevalt tähendab

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse väärtusele vastav püüki käsitlev nõuanne lubatud

kogupüüki, mis on 153 % suurem kui 2026. aastaks kehtestatud lubatud kogupüük. Varud on

siiski veel allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset ning varasemad

14 Vt joonealune märkus 10. 15 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932261. 16 https://doi.org/10.17895/ices.advice.32133847. 17 Vt joonealune märkus 9. 18 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932081.

ET 7 ET

kogemused seoses ebakindlusega kasutushinnangute suhtes nõuavad ettevaatlikkust. Selleks

et saavutada õige tasakaal kalavarude taastamise ja kalapüügivõimaluste pakkumise vahel,

teeb komisjon ettepaneku hoida kalastussuremus stabiilsena ja kehtestada seega lubatud

kogupüügiks 143 860 tonni (+ 49 %) kooskõlas mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 4,

säilitades samal ajal ka kudemiskohtade sulgemise kolmeks kuuks.

Liivi lahe räime puhul on ICESi hinnangul biomass suurem kui varem hinnati. Ehkki

eeldatakse, et biomass veidi väheneb, on see endiselt palju suurem kui maksimaalne

jätkusuutlik saagikus Btrigger ja tase on kõigi aegade kõrgeim19. Komisjon teeb seega kooskõlas

Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 3 ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük

maksimaalne jätkusuutlik saagikuse väärtuse tasemel.

ICESi hinnangul on Botnia lahe räime biomass sel aastal suurem kui varem prognoositud,

kuid prognooside kohaselt väheneb see jätkuvalt ja jääb seega allapoole maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset20. Maksimaalne jätkusuutlik saagikuse väärtusele vastav

püügisoovitus on suurendada püüki +62 % võrreldes 2026. aasta soovitusega. Selline

suurendamine tooks aga kaasa biomassi vähenemise. Biomassi suurendamiseks peab lubatud

kogupüügi tase olema väiksem kui 68 736 tonni. Lisaks on ICESi hinnang, et olukorras, kus

kalapüüki üldse ei toimu, on tõenäosus, et varu taastub 2028. aastal tasemele, mis ületab

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme, 65 %. Selleks et saavutada õige tasakaal

kalavarude taastamise ja kalapüügivõimaluste pakkumise vahel, teeb komisjon ettepaneku

hoida kalastussuremus stabiilsena ja kehtestada seega lubatud kogupüügiks 57 308 tonni

(+3 %) kooskõlas mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 4 ja artikli 5 lõikega 1, säilitades samal

ajal parandusmeetmena kudemiskohtade sulgemise kolmeks kuuks.

Kilu puhul leiab ICES, et pärast biomassi murettekitavat vähenemist kuni 2025. aastani, mille

põhjustas rekordiliselt väike juurdekasv aastatel 2021–2023, on biomass pärast väga suurt

juurdekasvu 2024. ja 2025. aastal peaaegu kahekordistunud. Prognooside kohaselt ületab

biomass 2026. aastal taas kaugelt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme ja

suureneb 2027. aastal veelgi21. Komisjon teeb seega kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava

artikli 4 lõikega 3 ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük maksimaalne jätkusuutlik

saagikuse väärtuse tasemel ning lõpetada kudemiskohtade sulgemine.

Lõhevarude kohta on ICES alates vähemalt 1990ndatest märkinud, et lõhe jõevarude seisund

Läänemere piirkonnas on ebaühtlane – mõne jõe lõhevaru seisund on hea, mõne oma aga

mitte. Alates 2022. aastast on ICES soovitanud ka peatada lõhe igasuguse tööndusliku ja

harrastuspüügi Läänemere avaosas, kuna lõhet püütakse tavaliselt segapüügi käigus, kus kõiki

jõevarusid püütakse korraga. Samal ajal on ICES siiski leidnud, et teatavates põhjapoolsetes

rannikupiirkondades on lõhe suvirände ajal lõhe sihtpüügi jätkamine võimalik. Seepärast on

nõukogu alates 2021. aastast otsustanud lõpetada lõhe sihtpüügi Läänemere avaosas ja

kehtestada vältimatu kaaspüügi suhtes lubatud kogupüügi, tehes erandi teadusliku püügi

jaoks, ning hoida samas lõhe sihtpüügi suveperioodil neis põhjapoolsetes rannikupiirkondades

avatuna. Alates 2021. aastast on nõukogu võtnud ka parandusmeetmeid, mis on

funktsionaalselt seotud kalapüügivõimalustega (keeld kasutada õngejadasid ja püüda

meriforelli väljaspool rannikualasid; igapäevane kaasavõetava saagi piirnorm enamikus

piirkondades üks äralõigatud rasvauimega lõhe õngitseja kohta). Kuna ICES ei esitanud 2027.

aasta kohta uut nõuannet, on tema nõuanne 2026. aasta kohta22 endiselt parim kättesaadav

19 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932084 20 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932087. 21 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932426. 22 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202839.

ET 8 ET

teaduslik nõuanne. Seepärast teeb komisjon kooskõlas ÜKP määruse artikli 16 lõikega 4

koostoimes kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f

ettepaneku säilitada see lubatud kogupüügi tase ka 2027. aastal. Samuti tehakse ettepanek

säilitada 2026. aastaks vastu võetud kaasnevad meetmed, kaotades samal ajal lõhe

harrastuspüügi võimaluse, välja arvatud ICESi alarajoonide 29N–31 rannikualadel, kus see on

lubatud samadel ajavahemikel, kui on lubatud töönduspüük.

Soome lahe lõhe osas ei esitanud ICES ka uut nõuannet, nii et eelmise aasta nõuanne jääb

kehtima23. Seepärast teeb komisjon kooskõlas ÜKP määruse artikli 16 lõikega 4 ettepaneku

säilitada 2027. aastal lubatud kogupüügi tase ja 2026. aastaks vastu võetud

piirkondadevaheline paindlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 on sätestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad

tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja

analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Selle määruse artikli 2 kohaselt

tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kinnitamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei tuleks

kohaldada artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Eelmisel

aastal tegi komisjon ettepaneku piiravamate normide kohta, kuid nõukogu lükkas selle tagasi.

Komisjon teeb seega ettepaneku säilitada praegune olukord ja mitte kohaldada määruse (EÜ)

nr 847/96 artiklite 3 ja 4 kohast ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanismi

nende analüütilise hinnanguga hõlmatud kalavarude suhtes, mille biomass on väiksem kui

Blim, ja nende kalavarude suhtes, mille puhul ICES soovitab nullpüüki või sihtpüügi

peatamist. ÜKP määruse artikli 15 lõikega 9 on kehtestatud ka paindlik ühest aastast teise

ülekandmise mehhanism kõigi selliste varude puhul, mille suhtes kehtib lossimiskohustus.

Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku

ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning raskendaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide

saavutamist, teeb komisjon lisaks ettepaneku, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4

kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta ÜKP määruse artikli 15 lõike 9 kohast

paindlikku ühest aastast teise ülekandmist. Lisaks tuleks välistada ÜKP määruse artikli 15

lõike 9 kohane kvootide ühest aastast teise ülekandmise paindlikkus, kui see kahjustaks ühise

kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, eelkõige kalavarude puhul, mille biomass on

väiksem kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Blim, ja selliste kalavarude puhul, mille

puhul on lubatud ainult kaaspüük või teaduslik püük.

Komisjon teeb ka ettepaneku muuta nõukogu määrust (EL) 2026/249, et kehtestada lubatud

kogupüük norra tursiku puhul, mille püügihooaeg algab 1. novembril 2026. Kuni ICESi

nõuande avaldamiseni 9. oktoobril 2026 ja Ühendkuningriigiga peetavate konsultatsioonide

tulemuste selgumiseni tähistatakse lubatud kogupüügi tase märkega „p.m.“ (pro memoria).

23 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202842.

ET 1 ET

2026/0240 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2026/249 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed,

sealhulgas määrab kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud

tingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/20131 artikli 16

lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas kõnealuse

määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega.

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 1 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused

eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud

kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(2) Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013

artikliga 3 kehtestada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ning

arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal

kalandussektorite õiglase kohtlemise ja võttes arvesse sidusrühmadega toimunud

konsultatsioonide käigus esitatud arvamusi.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/11392 on kehtestatud

Läänemere tursa (Gadus morhua), räime (Clupea harengus) ja kilu (Sprattus sprattus)

varude majandamise ja püügi mitmeaastane kava. Kooskõlas kõnealuse määruse

artikli 3 lõikega 1 on kava eesmärk aidata saavutada ÜKP eesmärke. Kõnealuse kava

eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse

püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks

vajalikust kõrgemal tasemel. Lisaks on kava eesmärk aidata tagada, et kalapüük ja

vesiviljelus on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud ning et neid majandatakse

viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse

Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava,

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj).

ET 2 ET

ning toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Nende eesmärkide hulgas

on vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktidele c ja f ka

tingimuste loomine majanduslikult elujõulisele ja konkurentsivõimelisele kalapüügi-

ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele.

Samuti püütakse nendega tagada rahuldav elatustase nende hulgas, kes sõltuvad

püügitegevusest, pidades eelkõige silmas rannapüüki ja sotsiaal-majanduslikke

aspekte.

(4) 29. mail 2026 avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) oma iga-

aastase nõuande Läänemere kalavarude kohta 2027. aastaks. Lõhe

majandamispiirkonna puhul avaldas ICES uuesti oma nõuande, mis oli varem esitatud

2026. aasta kohta. ICESi hinnangul toimub suurema osa Läänemerel aset leidva püügi

käigus vähemalt mingil määral varude vahelist segapüüki. See segapüük puudutab nii

varusid, mille suhtes kohaldatakse lubatud kogupüüki, kui ka varusid, mille suhtes

lubatud kogupüüki ei kohaldata. Kõige rohkem segapüüki toimub pelaagiliste liikide

ja põhjalähedaste liikide hulgas.

(5) ICES soovitab 2027. aastaks Läänemere lääneosa räime, Läänemere ida- ja lääneosa

tursa ning ICESi alarajoonides 22–31 atlandi lõhe (Salmo salar) (edaspidi „Läänemere

avaosa lõhe“) nullpüüki. Turska kaaspüütakse igasuguse püügi käigus, Läänemere

lääneosa räime kaaspüütakse kilu sihtpüügi käigus ja Läänemere avaosa lõhet

kaaspüütakse mitmesuguse püügi käigus. See tähendab aga, et kui kõnealuste

kalavarude lubatud kogupüük kehtestataks ICESi nõuandes soovitatud tasemel,

tekitaks kogu kõnealuste kalavarude saagi, sealhulgas kaaspüügi täieliku lossimise

kohustuse rakendamine segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Püüki

piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva

lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel alles teiste liikide kvoot. Püüki piirav

olukord mõjutaks eelkõige lestaliste ja pelaagiliste liikide püügiga tegelevaid laevu

ning sunniks neid võib-olla lõpetama püügitoimingud 2027. aastal ja tooks seega kaasa

kõnealuse püügitegevuse enneaegse lõpetamise. Euroopa kalandus- ja

vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetel on lubatud kogupüügi piires püüda

lubatud ja asjakohases vastavas püügipiirkonnas eeldatavasti püütava atlandi merilesta

(Pleuronectes platessa), kilu- ja räimepüügi väärtus esmamüügil hinnanguliselt

vastavalt 29 200 000, 128 300 000 ja 94 700 000 eurot. Paljud kalapüügiettevõtjad,

eelkõige väikesemahulise rannapüügiga tegelevad ettevõtjad, kes püüavad liike, mille

suhtes lubatud kogupüüki ei kohaldata, peaksid samuti 2027. aastal püügitoimingud

lõpetama. Selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata püüki, arvestades

mittejätkamise võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et

vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, arvestades

seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane säilitada Läänemere lääneosa räime,

Läänemere ida- ja lääneosa tursa ja Läänemere avaosa lõhe puhul ainult vältimatu

kaaspüügi jaoks ette nähtud lubatud kogupüük.

(6) Läänemere idaosa tursavaru puhul on ICES soovitanud nullpüüki alates 2019. aastast.

Sel aastal alandas ICES oma varasema analüütilise hinnangu uuringu baasindeksini.

Ebapiisavate andmete tõttu ei ole ICESil võimalik kaitse piirväärtusi hinnata ja ta ei

suuda kindlaks teha ühtegi püügitaset, mis taastaks kalavaru. Seepärast jääb ICES oma

nõuande juurde kehtestada 2027. ja 2028. aastaks nullpüük. Kooskõlas määruse

(EL) 2016/1139 artikli 3 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4

on seega asjakohane peatada sihtpüük ja võtta funktsionaalselt seotud

parandusmeetmeid. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja

ET 3 ET

artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada vältimatu kaaspüügi

püügivõimalused madalal tasemel, et vältida võimalikku tõsist sotsiaal-majanduslikku

mõju, mis tuleneks püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel.

(7) Läänemere lääneosa tursavarude puhul on ICES mitu aastat soovitanud kohaldada

väikest püügimahtu, kuid 2025. aastal esitas ta 2026. ja 2027. aastaks ettepaneku

kohaldada nullpüüki, sest varude biomass oli hinnanguliselt allpool piirväärtust Blim,

millest madalamal tasemel võib väheneda varude paljunemisvõime 2025. aastal, ning

eeldatavasti ei jõua biomass piirväärtusest Blim kõrgemale ka 2027. aastal. Kooskõlas

määruse (EL) 2016/1139 artikli 3 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16

lõikega 4 on seega asjakohane peatada sihtpüük ja võtta funktsionaalselt seotud

parandusmeetmeid. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja

artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada vältimatu kaaspüügi

püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis

tuleneksid püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel.

(8) Läänemere avaosa lõhe kohta ICES uut nõuannet 2027. aastaks ei esitanud. Seega on

2026. aasta kohta antud nõuanded parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded. Oma

2026. aasta kohta antud nõuandes jäi ICES oma nullpüügi nõuande juurde ning kaalus

võimalust, et laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool asuvas piirkonnas (ICESi alarajoonid

29N–31) võiks jätkuda rannikupiirkondades suvine lõhe töönduslik ja harrastuslik

sihtpüük. Samuti vähendas ICES 2025. aastaga võrreldes veelgi oma püügisoovitusi,

kuna lõhede arvukuse kohta kõige olulisemates avamerega seotud lõhejõgedes ei ole

kindlaid andmeid. Lisaks kinnitas ICES oma 2026 aasta nõuandes, et harrastuspüügi

käigus esineb loodusliku lõhe vabakslaskmisjärgset suremust äralõigatud rasvauimega

lõhe puhul. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 on seetõttu

asjakohane kehtestada püügivõimaluste tase ning püügipiirkond ja -periood kooskõlas

ICESi nõuandega ning võtta vastu funktsionaalselt seotud parandusmeetmed, nimelt i)

õngejadade kasutamise keeld, ii) meriforelli püügi keeld väljaspool rannikualasid ja

iii) luba harrastuskalapüügiks ainult lubatud tööndusliku sihtpüügiga samal ajal ja

samas kohas.

(9) Selleks et tagada ICESi alarajoonis 32 lõhe rannapüügi võimaluste täielik

ärakasutamine, on asjakohane lubada kasutada lõhe suhtes piiratud

piirkondadevahelist paindlikkust ICESi alarajoonide 22–31 ja ICESi alarajooni 32

vahel.

(10) Selleks et vähendada riski, et lõhepüügi käigus püütud lõhet kajastatakse aruandes

vääralt kui meriforelli, on asjakohane keelata meriforelli püük lähtejoontest kaugemal

kui neli meremiili ning piirata meriforelli kaaspüüki 3 %ni meriforelli ja lõhe

kombineeritud püügist.

(11) Tursa ja Läänemere avaosa lõhe harrastuspüügiga seotud meetmed ning meriforelli- ja

lõhevarude kaitse meetmed ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19

ja 20 kohaselt vastu võetud rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

(12) Läänemere lääneosa räimevaru puhul soovitab ICES üheksandat aastat järjest

nullpüüki ka aastateks 2027 ja 2028. ICES muutis võrdluspunkte ja suurendas oma

biomassi hinnangut, mis on 2026. aastal hinnanguliselt siiski ainult 56 % piirväärtusest

Blim. Lisaks on varu täienemine endiselt suhteliselt väike ja 2028. aastal ei eeldata

biomassi taastumist ülespoole piirväärtust Blim. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139

artikli 4 lõikega 6 ja artikli 5 lõikega 2 on seepärast asjakohane peatada sihtpüük ja

lõpetada väikesemahulise püügi suhtes tehtud erand. Kooskõlas määruse (EL)

nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada

ET 4 ET

vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-

majanduslikke tagajärgi, mis tuleneksid püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel.

(13) ICESi hinnangul on Läänemere keskosa räimevaru olnud viimase 30 aasta jooksul

suurema osa ajast allpool piirväärtust Blim. ICES hindab, et see varu on tänu paremale

kaalu ja vanuse suhtele ja suuremale varu täienemisele jõudnud viimastel aastatel

2024. aastal ülespoole piirväärtust Blim ning on eeldatavasti 2027. aastal endiselt üle

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger. Varud on praegu siiski allpool kaitse

piirväärtust (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger), millest allpool tuleb võtta

asjakohaseid parandusmeetmeid, et tagada varude kiire taastumine maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Kooskõlas määruse

(EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 4 on seega asjakohane kehtestada

kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning säilitada funktsionaalselt seotud

parandusmeetmena kudemiskohtades püügikeeld kolmeks kuuks.

(14) Liivi lahe räime ja atlandi merilesta osas hindab ICES, et nende biomass ületab

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset ja püügisurve on väiksem kui FMSY.

Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 3 on seepärast asjakohane

kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt.

(15) Botnia lahe räime puhul suurendas ICES oma hinnangut biomassi kohta, mis peaks

siiski jätkuvalt vähenema ja jääma allapoole maksimaalse jätkusuutliku saagikuse

Btrigger taset. ICES mainib jätkuvalt ebakindlust noorte vanuserühmade hindamisel.

Lisaks ei ole maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikus lubatud kogupüüki, mis

tooks kaasa biomassi suurenemise 2028. aastal. Peale selle märgib ICES, et varud on

tõenäoliselt tundlikud geneetilise mitmekesisuse kadumise suhtes. Seepärast on

kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 4 ja artikli 5 lõikega 1 asjakohane

säilitada kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning funktsionaalselt seotud

parandusmeetmena keelata kolmeks kuuks püük kudemiskohtades.

(16) Kilu puhul oli biomass 2025. aastal rekordiliselt väikese juurdekasvu tõttu aastatel

2021–2023 madalaimal tasemel alates 1990. aastast ja lähedal maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger tasemele. 2024. aastal oli varude täienemine siiski väga

suur ja ICESi hinnangul on biomass peaaegu kahekordistunud. Ka 2025. aastal on

värbamine hinnanguliselt suur. Seepärast on kooskõlas määrusega (EL) 2016/1139

artikli 4 lõikega 3 asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning

lõpetada kolmekuulise püügikeeluaja kohaldamine kudemiskohtades.

(17) Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste kasutamist seiratakse ja

kontrollitakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009,3 eelkõige vastavalt

selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist

ning andmete edastamist komisjonile kalapüügivõimaluste ammendumise kohta.

Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva

määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

3 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ)

nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ)

nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ)

nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

ET 5 ET

(18) Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/964 artiklitega 3 ja 4 on ette nähtud paindlikkus

kvootide ühest aastast teise ülekandmiseks kalavarude puhul, mille suhtes

kohaldatakse nii ennetuslikku kui ka analüütilist lubatud kogupüüki. Kõnealuse

määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel

otsustada, milliste kalavarude suhtes artiklit 3 ja 4 ei kohaldata, võttes aluseks eelkõige

kalavarude bioloogilise seisundi. Lisaks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15

lõikega 9 nähtud ette paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõikide varude jaoks,

mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis

kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ)

nr 847/96 artiklite 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast

kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldada kumulatiivselt. Võttes

arvesse varude bioloogilist seisundit, tuleks asjakohasel juhul välistada määruse (EL)

nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse

kohaldamine.

(19) Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime varu

on allpool piirväärtust Blim. Kõigi nende varude puhul tuleks lubada 2027. aastal

üksnes kaaspüüki ja teaduslikku püüki. Seetõttu ja võttes arvesse Läänemere

ökosüsteemi suhteliselt väikest vastupanuvõimet, on liikmesriigid, kel on kvoodiosa

asjaomases lubatud kogupüügis, võtnud kohustuse mitte kohaldada nende varude

suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud paindlikku

2026. aastast 2027. aastasse ülekandmist (nn panka panek) ja kasutada olemasolevaid

koguseid 2028. aastal (nn laenamine), et 2027. aasta püük ei ületaks asjaomaseid

lubatud kogupüüke. Lisaks on laiuskraadist 59o 30′ N lõuna pool peaaegu kõigi jõgede

Läänemere avaosa lõhe varude biomass väiksem kui noorlõhede tootmise piirväärtus

(Rlim) ning 2027. aastal on lubatud vaid kaaspüük ja teaduslik püük. Ühest aastast teise

ülekandmise paindlikkuse mehhanismi kohaldamisel on asjaomased liikmesriigid

seetõttu võtnud 2026. aastast 2027. aastasse ülekandmise osas ja 2028. aasta koguste

kasutamise osas samasuguse kohustuse ka seoses Läänemere avaosa lõhe püügiga.

(20) [Norra tursiku kohta täidetakse hiljem: Nõukogu määrusega (EL) 2026/2495 on

kehtestatud norra tursiku (Trisopterus esmarkii) lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis

(Skagerrak-Kattegat), ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning

ICESi 2.a rajooni (Põhjameri) Ühendkuningriigi vetes. Liit ja Ühendkuningriik pidasid

xx. oktoobril 2026 kahepoolseid konsultatsioone norra tursiku lubatud kogupüügi üle

nendes piirkondades ajavahemikul 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027.

Kõnealuseid konsultatsioone peeti ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

vahelise kaubandus- ja koostöölepingu6 artikli 498 lõike 2 kohaselt. Liit osales nendel

konsultatsioonidel liidu seisukoha täpsustuste alusel, mille nõukogu kiitis heaks

xx. oktoobril 2026 vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/18757 artiklile 2. Liit ja

4 Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC)

ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996,

lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj). 5 Nõukogu 26. jaanuari 2026. aasta määrus (EL) 2026/249, millega määratakse 2026., 2027. ja 2028.

aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu

kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2025/202

(ELT L, 2026/249, 30.1.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/249/oj). 6 ELT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/OJ. 7 Nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1875 liidu nimel võetava seisukoha kohta

Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük

(ELT L 378, 26.10.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1875/oj).

ET 6 ET

Ühendkuningriik leppisid kokku lubatud kogupüügis, mis põhineb 9. oktoobril 2026

avaldatud ICESi nõuandel norra tursiku kohta ICESi 4. alapiirkonnas ja 3.a rajoonis.

Konsultatsiooni tulemus on dokumenteeritud kirjalikus protokollis, millele liidu ja

Ühendkuningriigi delegatsioonide juhid kirjutasid alla xx. oktoobril 2026. Lubatud

kogupüük ajavahemikuks 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027 tuleks

kehtestada nimetatud kirjalikus protokollis sätestatud tasemel.

(21) [täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2026/249 muud võimalikud muudatused].

(22) Määrust (EL) 2026/249 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(23) Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada kaluritele elatusvahendid, tuleks

käesoleva määruse Läänemerd käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2027.

Sätteid, millega muudetakse määrust (EL) 2026/249 seoses norra tursikuga

Skagerrakis-Kattegatis ja Põhjameres, tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates

1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027, mis on norra tursiku püügi hooaeg.

[täidetakse hiljem: muud võimalikud muudatused] Selline tagasiulatuv kohaldamine ei

mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna kvoodid

asjaomase lubatud kogupüügi raames ei ole veel ammendatud või neid on

suurendatud. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe

pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused 2027. aastaks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka Läänemere harrastuspüügi suhtes, kui sellisele

püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

ET 7 ET

(1) „alarajoon“ – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemeres paiknev

alarajoon, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 218/2009 III lisas8;

(2) „lubatud kogupüük“ (TAC) –

(a) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on

kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand

lossimiskohustusest;

(b) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

(3) „kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud

kogupüügist;

(4) „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi

ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

(5) „analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne

hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, sh

kaudsetel näitajatel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt

piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(6) „analüütiline lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta on olemas

analüütiline hinnang;

(7) „ennetuslik lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta analüütiline hinnang

puudub ja mille kohta on olemas kas ettevaatusprintsiibil põhinev hinnang või mille

kohta hinnang puudub.

II PEATÜKK

PÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

Lubatud kogupüük, kvoodid ja asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud meetmed on

sätestatud lisas.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste eraldamise erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel

ei piira:

(a) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste

vahetamist;

(b) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani

kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87,

31.3.2009, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/oj).

ET 8 ET

(c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15

lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

(d) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist ja määruse (EL)

nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

(e) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on

määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise

ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

3. Kui käesoleva määruse lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ)

nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku

lubatud kogupüüki, ning sama määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4

kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist

lubatud kogupüüki.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse

(EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise

ülekandmist.

Artikkel 6

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud sihtgruppi mittekuuluvate liikide

varud ohututes bioloogilistes piirides, mille suhtes võib kohaldada erandit kohustusest

arvestada saak nimetatud artiklis sätestatud asjaomastest kvootidest maha, on kindlaks

määratud käesoleva määruse lisas esitatud asjakohastes lubatud kogupüügi tabelites.

Artikkel 7

Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks

1. Alarajoonides 25 ja 26 on püük igasuguste püügivahenditega keelatud alates 1. maist

kuni 31. augustini.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a) üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügitoimingute suhtes, tingimusel

et need uuringud viiakse läbi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustele9;

(b) liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad

nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade,

triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude

ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi

(EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL)

nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002,

(EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj).

ET 9 ET

piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike

asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

(c) ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 9 lõikes 1 osutatud

keeluaja kehtestamist, liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 25

pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades

püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus

vee sügavus on alla 50 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud

ametliku merekaardi koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorditakse.

3. Alarajoonides 22 ja 23 on püük igasuguste püügivahenditega keelatud alates

15. jaanuarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 15. maist kuni

15. augustini.

4. Lõikes 3 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a) üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavad püügitoimingud, tingimusel et need

uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud

tingimustega;

(b) liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad

nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade,

triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega

piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike

asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

(c) liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 24 pelaagilisi liike, mis on

ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille

võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus vee sügavus on alla

40 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi

koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorditakse;

(d) liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 22 tragidega kahepoolmelisi

molluskeid piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate

riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele.

5. Lõike 2 punktis b või c ja lõike 4 punktis b, c või d osutatud liidu kalalaevade

kaptenid tagavad, et asjaomase liikmesriigi pädevad asutused saavad nende

püügitegevust igal ajal seirata.

Artikkel 8

Püügikeeluajad räime kudemise kaitseks alarajoonides 25, 26, 27, 28.2, 29, 30, 31 ja 32

1. Pelaagiliste liikide püük pelaagilise traaliga on keelatud rannikualadel kuni nelja

meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest, kui vee sügavus on vastavalt pädeva

riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele alla 20 meetri,

järgmistel ajavahemikel ja alarajoonides:

(a) 16. märtsist kuni 15. juunini alarajoonides 25 ja 26;

(b) 1. aprillist kuni 30. juunini alarajoonides 27 ja 28.2;

(c) 1. maist kuni 31. juulini alarajoonides 29–32.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate

püügitoimingute suhtes, tingimusel et uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL)

2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

ET 10 ET

Artikkel 9

Tursa harrastuspüügi meetmed alarajoonides 22–32

1. Tursa harrastuspüük on alarajoonides 22–32 keelatud. Kõik juhuslikult püütud tursa

isendid lastakse kohe merre tagasi.

2. Olenemata lõikest 1 võib endale jätta tursa, mis on püütud juhusliku kaaspüügina

muude liikide harrastuskalapüügil alarajoonides 27–32.

Artikkel 10

Lõhe harrastuspüügi meetmed alarajoonides 22–31

1. Lõhe harrastuspüük on alarajoonides 22–31 keelatud. Kõik juhuslikult püütud

lõheisendid lastakse kohe merre tagasi.

2. Erandina lõikest 1 on 1. maist kuni 31. augustini lubatud lõhe harrastuspüük

laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool asuvates piirkondades, mis jäävad lähtejoontest

kuni nelja meremiili kaugusele.

3. Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste

rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 11

Meriforelli- ja lõhevarude kaitse meetmed alarajoonides 22–32

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad alarajoonides 22–

32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Lõhe püüdmisel alarajoonis 32

lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili ei tohi meriforelli kaaspüük mis tahes ajal

ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas pardal olevast või pärast iga

püügireisi lossitud saagist.

2. Meriforelli või lõhe õngejadadega püük on keelatud vetes, mis asuvad

alarajoonides 22–31 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili.

3. Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste

rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 12

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34

kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, tuleb selleks kasutada

käesoleva määruse lisas esitatud kalavarukoode.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Määruse (EL) 2026/249 muutmine

Määrust (EL) 2026/249 muudetakse järgmiselt.

(1) IA lisa B osa tabel 122 asendatakse järgmisega:

ET 11 ET

“

Tabel 122

“

(2) [täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2026/249 muud muudatused].

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2027.

Erandina teisest lõigust:

(a) artikli 13 punkti 1 kohaldatakse alates 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027;

(b) [täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2026/249 muud muudatused].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Liik: norra tursik ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond: 3.a; püügipiirkonna 4 Ühendkuningriigi ja liidu veed;

2a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed.

Trisopterus esmarkii (NOP/2A3A4.)

Aasta 2026 2027

Analüütiline TAC

Taani 282,738 (1)(2) pro memoria

(p.m.)

(4) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3

lõiget 2 ega 3.

Saksamaa 0,054 (1)(2)(3) p.m. (4) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad 0,208 (1)(2)(3) p.m. (4)

Liit 283,000 (1)(2)(3) p.m. (4)

Ühendkuningriik 100,000 (1) p.m. (4)

Lubatud

kogupüük

400 (1) p.m.

(4)

(1) Püüda võib ainult 1. novembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2026.

(2) Üksnes kaaspüük. Norra tursiku sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(3) Kaaspüügi kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes.

(4) Püüda võib ainult 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.9.2026 COM(2026) 447 final

2026/0252 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EL) 2023/2720, millega avatakse teatavatele

kalandustoodetele kehtivad liidu autonoomsed tariifikvoodid ja sätestatakse nende

haldamine aastatel 2024–2026

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu määrus (EL) 2023/2720,1 millega avati teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestati nende haldamine aastatel 2024–2026, võeti vastu 27. novembril 2023.

Määruse eesmärk on tagada liidu töötleva tööstuse konkurentsivõime ja vältida liidu kalandustoodete tootmise ohustamist, tagades tööstusele piisavad kalandustootetarned. Selleks vähendatakse kõnealuse määrusega teatavate kalandustoodete imporditollimakse või peatatakse nende kohaldamine asjakohase mahuga tariifikvootide raames. Samuti on kõnealuses määruses kindlaks määratud, missuguste töötlemistoimingute („kvoodi kohaldamise kõlblikud toimingud“) puhul võib tariifikvooti kasutada ja mille puhul mitte.

Käesoleva komisjoni ettepaneku eesmärk on pikendada kehtiva autonoomsete tariifikvootide määruse kehtivust ühe aasta võrra, et tagada kehtiva korra järjepidevus ja prognoositavus, kuni komisjon viib lõpule paralleelse hindamise ja mõjuhinnangu seoses kestlikkuskriteeriumide lisamisega autonoomsete tariifikvootide korda. Need uued kriteeriumid kaasnevad komisjoni ettepanekuga kestlikkuskriteeriumide kehtestamise kohta (kavandatud vastu võtta 2027. aasta esimeses kvartalis).

Kavandatav üheaastane pikendamine tuleneb vajadusest saada lisaaega, et tagada sujuv üleminek mis tahes tulevasele raamistikule.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas ELi poliitikaga tagada töötleva tööstuse piisav varustamine

kalandustoodetega. Autonoomsete tariifikvootide kord on ELi kaubandus- ja kalanduspoliitika

raamistikus pikaajaline vahend. See võimaldab peatada või vähendada teatavate

kalandustoodete imporditollimakse, et hõlbustada ELi töötleva tööstuse juurdepääsu

toorainetele ja pooltoodetele, mida ei ole ELis piisavas koguses saada.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas ELi autonoomsete kvootide poliitikaga, mis võimaldab peatada või

vähendada teatavate kalandustoodete imporditollimakse, et hõlbustada ELi töötleva tööstuse

juurdepääsu toorainetele ja pooltoodetele, mida ei ole ELis piisavas koguses saada.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 31 – ühine tollitariifistik.

1 ELT L, 2023/2720, 6.12.2023, lk 1.

ET 2 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ühise tollitariifistiku maksumäärad kuuluvad liidu ainupädevusse. Seetõttu ei kohaldata

nende sätete suhtes subsidiaarsuse põhimõtet.

• Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne, sest iga toote puhul on piiratud aja jooksul lubatud

tollimaksust vabastada ainult kvoodimaht. See on sobiv, et saavutada eesmärk tarnida ELi

turule (mereandide töötlejad ja ELi tarbijad) tollimaksuvabalt kalatoorainet. Ettepanek ei lähe

seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

• Vahendi valik

Nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on muuta kehtivat nõukogu määrust (EL) 2023/2720.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuskontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega ei konsulteeritud. Ettepanekuga säilitatakse kehtiva määruse tingimused,

mille üle peeti 2023. aastal ulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

• Mõjuhinnang

Ettepanekuga muudetakse kehtiva määruse kehtivusaega, mis lõpeb 2026. aasta lõpus,

mistõttu ei ole vaja koostada mõjuhinnangut. Selleks et kehtestada kestlikkuskriteeriumid,

mida kohaldataks liitu imporditavate kalandustoodete suhtes, viiakse praegu siiski läbi

mõjuhinnangut selliste kriteeriumide võimaliku lisamise kohta teatavate kalandustoodete

ühepoolsetesse soodustustesse.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Ei kohaldata.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta komisjoni eelarvet. Ettepanekul on siiski mõju ELi tuludele, kuna

kaotatakse tollimaksud, mida oleks imporditud toodetelt kogutud, nagu on selgitatud

finantsselgituses.

ET 3 ET

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga muudetakse nõukogu määruse (EL) 2023/2720 kehtivusaega ja pikendatakse

kõnealuses määruses sätestatud kvootide kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2027, mis on

vajalik autonoomsete tariifikvootide korra mõjuhinnangu lõpuleviimiseks ja

kestlikkusnõudeid sisaldava uue ettepaneku vastuvõtmiseks.

ET 4 ET

2026/0252 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EL) 2023/2720, millega avatakse teatavatele

kalandustoodetele kehtivad liidu autonoomsed tariifikvoodid ja sätestatakse nende

haldamine aastatel 2024–2026

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määrusega (EL) 2023/27202 avati teatavate kalandustoodete autonoomsed

liidu tariifikvoodid ja määrati kindlaks nende haldamine aastatel 2024–2026.

Kõnealuse määrusega vähendati teatavate kalandustoodete imporditollimakse või

peatati nende kohaldamine asjakohase mahuga tariifikvootide raames. Iga tariifikvoodi

jaoks on kindlaks määratud asjakohane maht, et tagada sel ajavahemikul liidu

tootmisharule piisavad tarned. Määruses on ka sätestatud, milliste töötlemistoimingute

puhul tohib tariifikvoote kasutada.

(2) Ettepanek võtta vastu uus autonoomsete tariifikvootide määrus ühepoolsete tariifsete

soodustuste kohaldamiseks järgmisel perioodil on veel viimistlemisel, kuna sellesse

lisatakse kestlikkustingimused, mille eesmärk on kajastada Euroopa Liidu

kestlikkusega seotud kohustusi autonoomsete tariifikvootide korras.

(3) Selleks et vältida lünka kalandustoodete tollimaksuvabas tarnimises Euroopa Liitu, on

uue ettepaneku vastuvõtmiseks vaja pikendada kehtiva määruse kehtivust kuni 2027.

aasta lõpuni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2023/2720 artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.“

2 Nõukogu 27. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2720, millega avatakse teatavatele

kalandustoodetele kehtivad liidu autonoomsed tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel

2024–2026 (ELT L, 2023/2720, 6.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2720/oj).

ET 5 ET

Artikkel 2

Määruse (EL) 2023/2720 lisa muudetakse järgmiselt:

määruse (EL) 2023/2720 lisa tabeli veerus „kvoodi kehtivusaeg“ asendatakse kõik kvoodi

kehtivusajad „1.1.2024–31.12.2026“ kvoodi kehtivusajaga „1.1.2024–31.12.2027“.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Nõukogu määrus, millega avatakse teatavate kalatoodete autonoomsed

liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ajavahemikul 1. jaanuar – 31.

detsember 2027.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

ELi kaubandus- ja kalanduspoliitika.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Autonoomsete tariifikvootide korra üldeesmärk on vähendada struktuurset

kaubanduspuudujääki ELi veeandide turul ja toetada ELi töötlemissektori

konkurentsivõimet.

1.3.2. Erieesmärgid

• Parandada juurdepääsu toorainele ja/või pooltoodetele, mida ei ole ELi

tootmise kaudu (kalapüük või vesiviljelus) saada piisavas koguses ja/või

konkurentsivõimelise hinnaga ning

• tagada autonoomsete tariifikvootide kohandamine turutingimustele (nt

struktuurne lõhe ELi nõudluse ja ELi tootmispiirangute vahel ning muutused

kaubavoogudes) ja ELi mereandide töötlejate vajadustele (nt kasvav nõudlus

konkreetse toote järele), ilma et see mõjutaks negatiivselt ELi tootjaid.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Autonoomsete tariifikvootide korra oodatav tulemus väljundite osas on loetelu

toorainetest ja nende mahust, mille tollimaksud on osaliselt või täielikult vabastatud,

mis on kooskõlas ELi töötlemissektori vajadustega. Keskpikas ja pikas perspektiivis

peaks autonoomsete tariifikvootide kord parandama ELi veeandide töötlejate

konkurentsivõimet, ilma et see mõjutaks negatiivselt ELi tootjaid.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

ELi töötleva tööstuse juurdepääs toorainele ja pooltoodetele säilib või paraneb nii

mahu kui ka hinna poolest nagu aastatel 2024–2026. Autonoomsete tariifikvootide

kord vastab kogu 2027. aasta jooksul jätkuvalt muutuvatele turutingimustele ja

sidusrühmade vajadustele.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

ET 4 ET

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest3

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Ettepanekuga pikendatakse nõukogu määruses (EL) 2023/2720 sätestatud

autonoomsete tariifikvootide kehtivust kuni 31. detsembrini 2027.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Autonoomsete tariifikvootide kord pakub selget ELi lisaväärtust, sest selle eesmärke

ei ole võimalik saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksi. ELTL artikli 3 lõike 1

punkti a kohaselt kuulub tolliliit liidu ainupädevusse, mis tähendab, et liikmesriigid

ei saa kehtestada riiklikke tollimakse, tariifide peatamist ega autonoomseid kvoote.

Autonoomsete tariifikvootide korraga tagatakse toorainele ühtsed

juurdepääsutingimused kogu ühtsel turul, välditakse konkurentsimoonutusi, mis

tuleneksid erinevatest riiklikest lähenemisviisidest, ning nähakse ELi töötlejatele ette

prognoositavad tariifitingimused.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Varasemad kogemused autonoomsete tariifikvootide korra rakendamisel näitavad, et

kord on asjakohane ELi veeandide sektori struktuursete majanduslike vajaduste

rahuldamiseks, sealhulgas tööhõive seisukohast. EL on veeandide pikaajaline

netoimportija ning autonoomsed tariifikvoodid hõlbustavad töötlejate juurdepääsu

toorainele ja selle kättesaadavust. Kvooditaotluste ja hõlmatud liikide arv on aja

jooksul muutunud vastavalt turu muutuvatele vajadustele.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ei kohaldata

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata

3 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 5 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [01/01]2027 – [31/12]2027

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni

personali

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  avalikke teenuseid osutavatele liikmesriigi eraõiguslikele asutustele, kellele on

delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ühise

välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud

asjaomases alusaktis;

–  liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust

või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu

rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid

asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad

eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis

piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme

puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

Ei kohaldata

ET 6 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Autonoomsete tariifikvootide kord toimib laiema ELi tolli- ja tariifide peatamise

süsteemi alusel ning haldustoimingud, mis on vajalikud selleks, et töötleja saaks

tariifikvoote kasutada, ei ole eraldiseisvad üldisest impordinõuetele vastavusest.

Autonoomsete tariifikvootide määruses ei ole eraldi sätestatud konkreetseid seire-

ega aruandluseeskirju.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Ei kohaldata

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Ei kohaldata

ET 7 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta4

EFTA

riigid5

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d6

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

4 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 5 EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 6 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 8 ET

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

ET 9 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist.

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

ET 10 ET

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGI <….> assigneeringud

KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

ET 11 ET

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….> Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….> Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 12 ET

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGI <….> assigneeringud

KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 13 ET

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste

kogusumma = maksete

kogusumma) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

ET 14 ET

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 15 ET

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGI <….> assigneeringud

KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

ET 16 ET

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGI <….> assigneeringud

KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid) Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 17 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamisti

k 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamisti

k 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud

KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma = makset

e kogusumma) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 18 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di liik7

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 18…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

7 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 8 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 19 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist.

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

–

– Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse

assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks

juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida

vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale

peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus,

arvestades eelarvepiirangutega.

–

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU

ET 20 ET

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist.

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

– Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse

assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks

juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida

vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale

peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus,

arvestades eelarvepiirangutega.

–

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- Peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

ET 21 ET

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- Peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- Peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

ET 22 ET

Personalivajadus kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või

peadirektoraadi või muude komisjoni talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

Ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

*

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaast

ane

finantsraa

mistik

2021–2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 23 ET

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei nähta ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist;

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas tulud on seotud teatavate kuluridadega

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju9

Aasta 2027

Artikkel 1.2.0 X 272,04

Määruse peamine mõju on tulu vähenemine Euroopa Liidu jaoks. Kõige uuema täieliku

statistika (2021–2022) alusel võib käesolevast määrusest tulenevat tulude vähenemist hinnata

2027. aastal 272,04 miljonile eurole.

Kõnealune summa on arvutatud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärade, kvootide

täieliku kasutamise, tonni keskmise hinna (eurodes) ja asjaolu alusel, et 80 %

9 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 24 ET

tollimaksudest on kantud ELi eelarvesse. Seepärast näitab kõnealune summa tulude

vähenemise ülemmäära, kuna EL teeb kolmandate riikide eri rühmadele suuremaid

kaubandussoodustusi (GSP, GSP+, vabakaubanduslepingud).

Seetõttu võib tulude tegelik vähenemine olla väiksem, kuna enamsoodustusrežiimi

tollimakse ei kohaldata täies ulatuses ja määruses sätestatud kvoote ei kasutata

täielikult ära.

Mõnede käesoleva nõukogu määrusega hõlmatud toodete lõppkasutust kontrollitakse

kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku

rakendussätted) artikliga 254.

4. DIGIMÕÕDE

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj

4.1. Diginõuded

Määruse muudatus ei ole seotud diginõuetega. Määrus ei sisalda siduvaid nõudeid, mis

mõjutaksid avalike digiteenuste ja määruse sätete jaoks kasutatavate infosüsteemide

arendamist või rakendamist.

•

4.2. Andmed

Ei kohaldata https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-

2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_en

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.9.2026 COM(2026) 478 final

ANNEXES 1 to 9

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere

kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused

ET 1 ET

I LISA

LIIDU TÖÖNDUSLIKU KLAASANGERJAPÜÜGI VÕIMALUSED VASTAVALT

GFCMi MITMEAASTASELE VAHEMERE EUROOPA ANGERJA VARUDE

MAJANDAMISE KAVALE

Alla 12 cm pikkuse euroopa angerja (Anguilla Anguilla) töönduslikuks püügiks lubatud

püügilubade ja püügivahendite maksimaalne arv on esitatud vastavalt tabelites 1 ja 2.

Tabel 1

Püügilubade maksimaalne arv

Liikmesriik Euroopa angerjas

ELE

Hispaania 153

Tabel 2

Püügivahendite maksimaalne arv

Liikmesriik Püügivahendid Püügivahendi

kood

Üksused

Hispaania Lõkspüünised FPO 249

ET 2 ET

II LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED VASTAVALT GFCMi

MITMEAASTASELE MAJANDAMISKAVALE, MILLES KÄSITLETAKSE PUNASE

VÄÄRISKORALLI KORJET VAHEMEREL

Vahemerel punakoralli korjelubade maksimaalne lubatud arv ja korjatud koguste

maksimumtase on esitatud tabelis 1.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja

tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Corallium rubrumCOL Punane vääriskorall

Tabel 1 Korjelubade maksimaalne arv (*)

Liikmesriik Punane vääriskorall

COL

Kreeka 12

Hispaania 0(**)

Prantsusmaa 32

Horvaatia 0(**)

Itaalia 40

(*) Punase vääriskoralli korjeloaga laevade või sukeldujate või mõlemate arv või ühest

sukeldujast ja ühest laevast koosnevate paaride arv.

(**) Vastavalt Hispaania ja Horvaatia vetes kehtestatud praegusele ajutisele punase

vääriskoralli korje keelule, mis võib tulevikus muutuda.

ET 3 ET

Tabel 2

Maksimaalne korje väljendatuna eluskaalu kilogrammides

Liik: Punane

vääriskorall Püügipiirkond:

Vahemere liidu veed

Geograafilised alapiirkonnad 1–27

Corallium

rubrum COL/GF1-27

Kreeka 1 844

Hispaania 0(**)

Prantsusmaa 1 400

Horvaatia 0(**)

Itaalia 1 378

Liit 4 622

Lubatud

kogupüük

(TAC)

Ei kohaldata

(**) Vastavalt Hispaania ja Horvaatia vetes kehtestatud praegusele ajutisele punase vääriskoralli korje keelule, mis võib tulevikus muutuda.

ET 4 ET

III LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES HARILIKU

KULDMAKRELLI MAJANDAMISEGA VAHEMEREL

Vahemerel hariliku kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega püügi loaga liidu kalalaevade

maksimaalne arv, võimsus kilovattides ja kogumahutavus ning maksimaalne püügimaht on

esitatud tabelites 1, 2 ja 3.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

ET 5 ET

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja

tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Coryphaena hippurus DOL Harilik kuldmakrell

Tabel 1 – Harilikku kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega püüdvate laevade

laevastiku maksimaalne püügivõimsus Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27)

Liikmesriik Laevade arv kW GT

Itaalia 261 21061 1986

Malta 130 16 662 1 296,28

Hispaania 45 2 105,73 153,34

Tabel 2 – Peibutuspüügivahendite maksimaalne arv laeva kohta, millel on lubatud

püüda harilikku kuldmakrelli Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27)

Liikmesriik Peibutuspüügivahendite arv laeva kohta

Itaalia 100

Malta 200

Hispaania 50

Tabel 3 – Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27) saadud maksimaalne

püügimaht eluskaalu tonnides

Liik: Harilik

kuldmakrell

Coryphaena

hippurus

Püügipiirkond: GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 liidu

ja rahvusvahelised veed (DOL/MED)

Itaalia p.m Maksimaalne püügimaht

Malta p.m

Hispaania p.m

Liit p.m

Lubatud

kogupüük (TAC) Ei kohaldata

ET 6 ET

IV LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES PÕHJALÄHEDASTE

KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS

Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) määruse (EL) 2019/1022 artikli 2

punktis 13 määratletud kalavarude rühmade kaupa ja kõigi Vahemere lääneosa põhjalähedaste

kalavarude püügiks ette nähtud traalpüügi laevade1 ja põhjalähedaste õngejadadega laevade

maksimaalsed püügi piirnormid ja kogupikkus on esitatud allpool olevates tabelites.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EL)

2019/1022 artiklis 7 sätestatud norme ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja

tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Aristaeomorpha foliacea ARS Hiid-lehthännak

Aristeus antennatus ARA Sinipunakas aadelkrevett

Merluccius merluccius HKE Euroopa merluus

Mullus barbatus MUT Vööt-meripoisur

Nephrops norvegicus NEP Norra salehomaar

Parapenaeus longirostris DPS Roosa süvahännak

1 TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP ja TSP.

ET 7 ET

1. Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades)

(a) Traalerite püügipäevade arv Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja

Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7)

Kalavarud

e rühm

Laevade

kogupik

kus

Hispaa

nia

Prantsus

maa

Itaal

ia

Püügikoormu

se rühma

kood

Täiendava

eraldamise kood

Vööt-

meripoisur

geograafilist

es

alapiirkonda

des 1, 5, 6

ja 7;

euroopa

merluus

geograafilist

es

alapiirkonda

des 1, 5, 6

ja 7; roosa

süvahännak

geograafilist

es

alapiirkonda

des 1, 5 ja

6; norra

salehomaar

geograafilist

es

alapiirkonda

des 5 ja 6

< 12 m p.m p.m p.m EFF1/MED1_

TR1

EFF1/MED1_TR

1_AA

≥ 12 m ja

< 18 m

p.m p.m p.m EFF1/MED1_

TR2

EFF1/MED1_TR

2_AA

≥ 18 m ja

< 24 m

p.m p.m p.m EFF1/MED1_

TR3

EFF1/MED1_TR

3_AA

≥ 24 m p.m p.m p.m EFF1/MED1_

TR4

EFF1/MED1_TR

4_AA

Sinipunakas

aadelkrevett

geograafilist

es

alapiirkonda

des 1, 2, 5,

6 ja 7

< 12 m p.m p.m p.m EFF2/MED1_

TR1

EFF2/MED1_TR

1_AA

≥ 12 m ja

< 18 m

p.m p.m p.m EFF2/MED1_

TR2

EFF2/MED1_TR

2_AA

ET 8 ET

≥ 18 m ja

< 24 m

p.m p.m p.m EFF2/MED1_

TR3

EFF2/MED1_TR

3_AA

≥ 24 m p.m p.m p.m EFF2/MED1_

TR4

EFF2/MED1_TR

4_AA

(b) Traalerite püügipäevade arv Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja

Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11)

Kalavaru

de rühm

Laevade

kogupik

kus

Hispaani

a

Prantsus

maa

Itaalia Püügikoormu

se rühma

kood

Täiendava

eraldamise kood

Vööt-

meripoisu

r

geograafil

istes

alapiirkon

dades 8, 9,

10 ja 11;

euroopa

merluus

geograafil

istes

alapiirkon

dades 8, 9,

10 ja 11;

roosa

süvahänna

k

geograafil

istes

alapiirkon

dades 9,

10 ja 11;

norra

salehomaa

r

geograafil

istes

alapiirkon

< 12 m p.m p.m p.m EFF1/MED2_

TR1

EFF1/MED2_TR1

_AA

≥ 12 m

ja < 18

m

p.m p.m p.m EFF1/MED2_

TR2

EFF1/MED2_TR2

_AA

≥ 18 m

ja < 24

m

p.m p.m p.m EFF1/MED2_

TR3

EFF1/MED2_TR3

_AA

≥ 24 m p.m p.m p.m EFF1/MED2_

TR4

EFF1/MED2_TR4

_AA

ET 9 ET

dades 9 ja

10

Hiid-

lehthänna

k

geograafil

istes

alapiirkon

dades 8, 9,

10 ja 11

< 12 m p.m p.m p.m EFF2/MED2_

TR1

EFF2/MED2_TR1

_AA

≥ 12 m

ja < 18

m

p.m p.m p.m EFF2/MED2_

TR2

EFF2/MED2_TR2

_AA

≥ 18 m

ja < 24

m

p.m p.m p.m EFF2/MED2_

TR3

EFF2/MED2_TR3

_AA

≥ 24 m p.m p.m p.m EFF2/MED2_

TR4

EFF2/MED2_TR4

_AA

(c) Põhjaõngejadadega laevade püügipäevade arv Alboráni merel, Baleaari saartel,

Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7)

Kalavarude

rühm Laevade kogupikkus Hispaania Prantsusmaa Itaalia

Püügikoormuse rühma

kood

Euroopa

merluus

geograafilistes

alapiirkondades

1, 2, 5, 6 ja 7

< 12 m

p.m p.m p.m

EFF1/MED1_LL1

≥ 12 m ja < 18 m

p.m p.m p.m EFF1/MED1_LL2

≥ 18 m ja < 24 m

p.m p.m p.m EFF1/MED1_LL3

≥ 24 m

p.m p.m p.m EFF1/MED1_LL4

(d) Põhjaõngejadadega laevade püügipäevade arv Korsika saarel, Liguuria merel,

Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11)

Kalavarude rühm Laevade kogupikkus Hispaania Prantsusmaa Itaalia Püügikoormuse

rühma kood

Euroopa merluus

geograafilistes

alapiirkondades 8, 9,

10 ja 11

< 12 m

p.m p.m p.m

EFF1/MED2_LL1

≥ 12 m ja < 18 m p.m p.m p.m EFF1/MED2_LL2

ET 10 ET

≥ 18 m ja < 24 m p.m p.m p.m EFF1/MED2_LL3

≥ 24 m p.m p.m p.m EFF1/MED2_LL4

2. Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha

foliacea) püügi piirnormid

a) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügi võimalused Alboráni merel, Baleaari

saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahel (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7),

väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides

Liik: Sinipunakas aadelkrevett

Aristeus antennatus

Püügipiirk

ond:

(geograafilised

alapiirkonnad 1, 2, 5, 6 ja 7)

(ARA/GF1-7)

Hispaania p.m

Prantsusmaa p.m

Itaalia p.m

Liit p.m

Lubatud

kogupüük

(TAC)

Ei kohaldata

Maksimaalne püügimaht

b) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea)

püügi võimalused Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel

(geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11), väljendatuna maksimaalse püügimahuna

eluskaalu tonnides

Liik: Sinipunakas aadelkrevett

Aristeus antennatus

Püügipiirk

ond:

Geograafilised alapiirkonnad

8, 9, 10 ja 11

(ARA/GF8-11)

Hispaania p.m

Prantsusmaa p.m

Itaalia p.m

Liit p.m Ennetuslik püügi piirnorm

Lubatud

kogupüük

(TAC)

Ei kohaldata

Maksimaalne püügimaht

ET 11 ET

Liik: Hiid-lehthännak

Aristaeomorpha foliacea

Püügipiirk

ond:

Geograafilised

alapiirkonnad 8, 9, 10 ja 11

(ARS/GF8–11)

Hispaania p.m

Prantsusmaa p.m

Itaalia p.m

Liit p.m Analüütilised püügi piirnormid

Lubatud kogupüük (TAC) Ei kohaldata Maksimaalne püügimaht

ET 12 ET

V LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MEREL

Kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning

asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas väikeste pelaagiliste

liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud allpool olevates tabelites.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste

vastavustabelit.

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Engraulis encrasicolus ANE Euroopa anšoovis

Merluccius merluccius HKE Euroopa merluus

Mullus barbatus MUT Vööt-meripoisur

Nephrops norvegicus NEP Norra salehomaar

Parapenaeus longirostris DPS Roosa süvahännak

Sardina pilchardus PIL Sardiin

Solea solea SOL Harilik merikeel

1. Väikesed pelaagilised liigid – geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18

a) Maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik Väikesed pelaagilised liigid

(euroopa anšoovis ja sardiin)

Püügipii

rkond

GFCM-GSA piirkondade 17 ja 18

liidu ja rahvusvahelised veed

Engraulis

encrasicolus

(ANE/GF1718)

Sardina

pilchardus

(PIL/GF1718)

Itaalia p.m p.m

Horvaatia p.m p.m

Sloveenia p.m p.m

Liit p.m p.m

Lubatud

kogupüük

(TAC)

Ei kohaldata

ET 13 ET

b) Väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade

laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Liikmesriik Püügivahend Laevade arv kW GT

Horvaatia PS 249 77 145,52 18 537,72

Itaalia PTM, OTM ja PS 187 64655 14065

Sloveenia (*) PS 4 433,7 38,5

(*) Soovituse GFCM/44/2021/20 punkti 28 ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme

väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva ja/või pelaagilise püügi traalerit, mis on

2014. aastal kantud nii riiklikusse kui ka GFCMi registritesse, nagu Sloveenia puhul on. Sellisel juhul võib aktiivse

laevastiku püügivõimsus laevade arvu ja kogumahutavuse (GT) ja brutoregistermahutavuse (GRT) ja kilovattide

arvestuses suureneda kuni 50 %.

2. Põhjalähedased kalavarud – geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18

[TÄIDETAKSE HILJEM]

ET 14 ET

VI LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SITSIILIA VÄINAS

Kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel

juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas põhjalähedaste liikide ja

süvamerekrevettide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud allpool olevates

tabelites.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr

1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste

vastavustabelit.

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Merluccius merluccius HKE Euroopa merluus

Parapenaeus longirostris DPS Roosa süvahännak

Aristaeomorpha foliacea ARS Hiid-lehthännak

Aristeus antennatus ARA Sinipunakas aadelkrevett

1. Põhjalähedased liigid

a) Põhjalähedaste liikide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus Sitsiilia

väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna laevade arvus, kilovattides

(kW) ja kogumahutavuses (GT)

Liikmesriik Püügivahend Laevade arv kW GT

Küpros OTB 1 265 105

Hispaania OTB 1 100 118

Itaalia OTB 594 144 175 36 856

Malta OTB 15 5 562 2 007

b) Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püüdvate traallaudadega põhjatraalerite (OTB)

maksimaalne püügikoormus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16)

väljendatuna püügipäevade arvus

Liikmesriik Püügivahend Laeva pikkus Püügikoormuse rühma kood Püügipäevad 2027

CYP OTB T-12 EFF4/MED4_OTB4 p.m

ITA OTB T-07 EFF4/MED4_OTB1 p.m

ET 15 ET

ITA OTB T-10 EFF4/MED4_OTB2 p.m

ITA OTB T-11 EFF4/MED4_OTB3 p.m

ITA OTB T-12 EFF4/MED4_OTB4 p.m

MLT OTB T-11 EFF4/MED4_OTB3 p.m

MLT OTB T-12 EFF4/MED4_OTB4 p.m

ET 16 ET

c) Roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas

(geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik: Roosa süvahännak

Parapenaeus longirostris

Püügipiirkond: geograafilised alapiirkonnad

12, 13, 14, 15 ja 16

(DPS/GF12–16)

Küpros p.m Analüütiline püügi piirnorm

Itaalia p.m

Malta p.m

Liit p.m

Lubatud

kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

2. Süvamerekrevetid

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna laevade arvus,

kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)

Liikmesriik Püügivahend Laevade arv kW GT

Küpros OTB 1 265 105

Hispaania OTB 2 440,56 218,78

Itaalia OTB 239 76 232 22 672

Malta OTB 15 5 562 2 007

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas

(geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik: Hiid-lehthännak

Aristaeomorpha foliacea

Püügipiirkond: geograafilised alapiirkonnad

12, 13, 14, 15 ja 16

(ARS/GF12–16)

Hispaania p.m Analüütiline püügi piirnorm

Itaalia p.m

Küpros p.m

Malta p.m

Liit p.m

ET 17 ET

Lubatud

kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas

(geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik: Sinipunakas aadelkrevett

Aristeus antennatus

Püügipiirkond: geograafilised alapiirkonnad

12, 13, 14, 15 ja 16

(ARA/GF12-16)

Hispaania p.m Ennetuslik püügi piirnorm

Itaalia p.m

Küpros p.m

Malta p.m

Liit p.m

Lubatud

kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

ET 18 ET

VII LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED JOONIA MEREL JA LEVANDI

MEREL

Joonia merel ja Levandi merel põhjalähedaste liikide püügi loaga liidu kalalaevade

maksimaalne arv on esitatud allpool olevates tabelites. Viited püügipiirkondadele on viited

GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja

tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Aristaeomorpha foliacea ARS Hiid-lehthännak

Aristeus antennatus ARA Sinipunakas aadelkrevett

1. Joonia meri

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna laevade arvus,

kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)

Liikmesriik Püügivahend Laevade arv kW GT

Kreeka OTB 240 69 281 23 101

Itaalia OTB 291 72383 16853

Malta OTB 15 5 562 2 007

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Joonia merel

(geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik: Hiid-lehthännak

Aristaeomorpha foliacea

Püügipiirkond: Geograafilised

alapiirkonnad 19, 20 ja 21

(ARS/GF19-21)

Kreeka p.m Analüütiline püügi piirnorm

Itaalia p.m

Malta p.m

Liit p.m

Lubatud

kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Joonia merel

(geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna eluskaalu tonnides

ET 19 ET

Liik: Sinipunakas aadelkrevett

Aristeus antennatus

Püügipiirkond: Geograafilised

alapiirkonnad 19, 20 ja 21 (ARA/GF19-21)

Kreeka p.m Analüütiline püügi piirnorm

Itaalia p.m

Malta p.m

Liit p.m

Lubatud

kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

2. Levandi meri

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna laevade arvus,

kilovattides ja kogumahutavuses

Liikmesriik Püügivahend Laevade arv kW GT

Küpros OTB 6 2 048 618

Itaalia OTB 34 15345 5542

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Levandi merel

(geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik: Hiid-lehthännak

Aristaeomorpha foliacea

Püügipiirkond: Geograafilised

alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27

(ARS/GF24-27)

Itaalia p.m Ennetuslik püügi piirnorm

Küpros p.m

Liit p.m

Lubatud

kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Levandi merel

(geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik: Sinipunakas aadelkrevett

Aristeus antennatus

Püügipiirkond: Geograafilised

alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27

(ARA/GF24-27)

ET 20 ET

Itaalia p.m Ennetuslik püügi piirnorm

Küpros p.m

Liit p.m

Lubatud

kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

ET 21 ET

VIII LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED ALBORÁNI MEREL

Käesoleva lisa tabelites on esitatud nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on

lubatud Alboráni meres mustlaik-besuugot püüda, ja maksimaalne püügimaht.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja

tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Pagellus bogaraveo SBR mustlaik-besuugo

a) Õngejada ja ridvata õngega toimuva püügi maksimaalne maht väljendatuna eluskaalu

tonnides

Liik mustlaik-besuugo

Pagellus bogaraveo

Püügipiirkond: Alboráni meres

asuvad liidu veed –

geograafilised alapiirkonnad 1, 2

ja 3

(SBR/GF1-3)

Hispaania p.m

Maksimaalne püügimaht

Liit p.m

Lubatud

kogupüük

(TAC)

Ei kohaldata

b) Kalapüügiloaga õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv Alboráni merel

(geograafilised alapiirkonnad 1, 2 ja 3)

Liikmesriik Mustlaik-besuugo geograafilistes alapiirkondades 1, 2

ja 3

ET 22 ET

Hispaania 82

ET 23 ET

IX LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED MUSTAL MEREL

Käesoleva lisa tabelites esitatakse TACid ja kvoodid eluskaalu tonnides liikide kaupa ning

asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste

vastavustabelit.

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Sprattus sprattus SPR Kilu

Scophthalmus maximus TUR Harilik kammeljas

Liik Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond: Musta mere liidu veed – geograafiline

alapiirkond 29

(SPR/F3742C)

Bulgaaria 8 032,50 Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. Rumeenia 3 442,50

Liit 11 475

Lubatud

kogupüük

(TAC)

Ei kohaldata

Liik: Harilik kammeljas

Scophthalmus

maximus

Püügipiirkond: Musta mere liidu veed – geograafiline

alapiirkond 29

(TUR/F3742C)

Bulgaaria 82,50 Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. Rumeenia 82,50

Liit 165 (*)

Lubatud

kogupüük

890

ET 24 ET

(TAC)

(*) Ükski püügitegevus, sealhulgas ümberlaadimine, kala pardal hoidmine, lossimine ega

esmamüük, ei ole lubatud alates 15. aprillist kuni 15. juunini 2027.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.9.2026 COM(2026) 478 final

2026/0269 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere

kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kõigi kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega on vaja piirata kalavarude püüki sellise

tasemeni, mis on kooskõlas ühise kalanduspoliitika üldeesmärkidega. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) („ÜKP alusmäärus“)1

on ette nähtud püügi piirnormide ja püügikoormuse piirangute kehtestamine, et tagada mere

bioloogiliste ressursside kasutamine kooskõlas säästvate majandus-, keskkonna- ja

sotsiaalsete tingimustega. Nendele eesmärkidele tuginedes võtsid Euroopa Parlament ja

nõukogu vastu määruse (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa

põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava2.

Käesoleva nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks teatavate Vahemere ja

Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused.

Vahemere lääneosa puhul fikseeritakse käesolevas ettepanekus kooskõlas mitmeaastase

kavaga põhjalähedaste kalavarude püügi võimalused. Kalapüügivõimalused on väljendatud

kõigi kalavarude maksimaalse lubatud püügikoormusena. Lisaks kehtestatakse teatavat liiki

püügivahenditega püütud süvamerekrevettide ja euroopa merluusi maksimaalsed püügi

piirnormid. Tehakse ettepanek määrata need püügi piirnormid Vahemere lääneosa

liikmesriikidele (Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia).

Lisaks tehakse ettepanek määrata kindlaks kalapüügivõimalused Vahemere üldise

kalanduskomisjoni (edaspidi „GFCM“) raames sõlmitud kokkulepete raames. Tegemist on

piirkondliku kalandusorganisatsiooniga, mille vastutusalasse kuulub Vahemere ja Musta mere

bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamine. Euroopa Liit ning Bulgaaria, Kreeka,

Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi

liikmed. GFCMi võetud meetmed on selle liikmete jaoks siduvad.

Lisaks tehakse ettepanek määrata kindlaks autonoomne kvoot Musta mere kilu jaoks, et

vältida kalastussuremuse praeguse taseme edasist tõusu.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud meetmed on kooskõlas ÜKP eesmärkide ja eeskirjadega.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eelkõige keskkonna

valdkonnas.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse

Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL)

nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1022/oj).

ET 2 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi

toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

• Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused vastavalt ÜKP alusmääruse

eesmärkidele, Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude majandamise mitmeaastasele

kavale ning GFCMi aastakoosolekute tulemustele. ÜKP alusmääruse artikli 16 lõigete 6 ja 7

ning artikli 17 kohaselt otsustavad liikmesriigid teatud kriteeriumide alusel ise, kuidas nad

jaotavad olemasolevad kalapüügivõimalused nende lipu all sõitvatele kalalaevadele. See

annab liikmesriikidele kalapüügivõimaluste jaotamisel märkimisväärse kaalutlusruumi

vastavalt nende sotsiaalsetele ja majanduslikele mudelitele.

• Vahendi valik

Määrust peetakse kõige sobivamaks vahendiks, kuna see võimaldab kehtestada nõudeid, mida

kohaldatakse vahetult asjaomaste liikmesriikide ja ettevõtjate suhtes. See aitab tagada, et

nõudeid täidetakse õigeaegselt ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Huvitatud isikutega konsulteeriti 5. juuni 2026. aasta Euroopa Parlamendile ja nõukogule

esitatud komisjoni teatise „Kestlik kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad

2027. aastaks“ (COM(2026) 271 final)3 koostamise raames.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Hinnang Vahemere ja Musta mere kalavarude olukorrale põhineb kalanduse teadus-, tehnika-

ja majanduskomitee (STEFC) ning GFCMi kalandusalase teadusliku nõuandekomitee kõige

hiljutisemal tööl.

• Mõjuhinnang

Kalapüügivõimalusi käsitlevate määruste kohaldamisala on sätestatud ELi toimimise lepingu

artikli 43 lõikega 3.

Seoses GFCMi kehtestatud kalapüügivõimalustega Vahemerel ja Mustal merel tehakse

käesolevaga ettepanek rakendada rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmeid. Kõiki asjaolusid,

mis on olulised püügivõimaluste võimaliku mõju hindamisel, käsitletakse rahvusvaheliste

läbirääkimiste ettevalmistamisel ja läbirääkimiste käigus, mille raames lepitakse liidu

kalapüügivõimalused kokku kolmandate isikutega.

Ettepanekus ei käsitleta mitte ainult lühiajalisi probleeme, vaid ka pikaajalist lähenemisviisi,

mille puhul püügikoormust kohandatakse järk-järgult pikaajaliselt jätkusuutliku tasemeni.

3 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=COM:2026:271:FIN.

ET 3 ET

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Ettepanekuga austatakse põhiõigusi, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud

õigusi.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve ja nõuetele vastavus tagatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/20094.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata 2027. aastaks kindlaks püügivõimalused teatavate

Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade jaoks, nagu on üksikasjalikumalt

kirjeldatud allpool.

A.Vahemere lääneosa mitmeaastase majandamiskava rakendamine

Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastase kava kohaselt kehtestab

nõukogu Vahemere lääneosa põhjalähedasi kalavarusid püüdvatele traaleritele maksimaalse

lubatud püügikoormuse liikmesriikide kaupa. See jaotatakse kava I lisas loetletud

püügikoormuse rühmade ja kalavarude rühmade kaupa.

Mitmeaastase kavaga sätestatakse ka eesmärgid ja meetmed kalavarude pikaajaliseks

majandamiseks. 2025. aastal siseneti kava pikaajalisse etappi, milles kohaldatakse artiklite 4

ja 6 alusel maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikke. 2027. aasta kalapüügivõimalused

põhinevad seega STECFi esitatud vahemikel, mida kasutatakse eri majandamisvõimaluste

hindamiseks.

Mitmeaastase kava artikli 7 lõike 5 kohaselt võib teaduslike nõuannete põhjal kindlaks

määrata ka muude püügivahendite kui traalide maksimaalse lubatud püügikoormuse. Seda on

võimalik teha, et säilitada hinnanguline kalastussuremus tasemel, mis võimaldab saavutada ja

säilitada pikaajalise maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, võttes arvesse konkreetset

püügitava ja praegusi keskmisi keskkonnatingimusi.

STECF (STECF 25–11, STECF-24–10 ja PLEN-24–03) soovitas, et kalastussuremuse

vähendamiseks, eelkõige euroopa merluusi, norra salehomaari ja süvameregarneeli puhul, on

kiiresti vaja terviklikku lähenemisviisi. Selleks võiks vastu võtta traalerite ja õngejadalaevade

püügikoormuse meetmed koos süvameregarneeli ja merluusi püüdvate võrgulaevade püügi

piirnormidega. Sellele nõuandele tuginedes lisati püügi piirnormid nõukogu määrustesse (EL)

4 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006,

(EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006

(http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/2026-01-10).

ET 4 ET

2022/110,5 (EL) 2023/195,6 (EL) 2024/259,7 (EL) 2025/2198 ja (EL) 2026/266,9 millega

määratakse kindlaks Vahemere ja Musta mere püügivõimalused 2022., 2023., 2024., 2025. ja

2026. aastaks. Komisjon teeb ettepaneku jätkata seda lähenemisviisi 2027. aastal, kuigi

mitmeaastase kava artikli 7 lõike 3 kohane üleminekukord on lõppenud. Selle põhjuseks on

asjaolu, et asjaomased püügipiirangud on hõlmatud ühise kalanduspoliitika alusmääruse

artikli 7 lõike 1 punktiga e, mille kohaselt „[m]ere bioloogiliste ressursside kaitseks ja

säästvaks kasutamiseks võib võtta muu hulgas järgmisi meetmeid: (...) kalapüügivõimaluste

kindlaksmääramist ja eraldamist käsitlevad meetmed;“.

Mitmed kalapüügivõimalused on käesolevas ettepanekus tähistatud märkega „pm“ (pro

memoria), oodates STECFi uusimaid teaduslikke nõuandeid, mis ei olnud ettepaneku

vastuvõtmise ajal veel avaldatud. Kui asjaomased nõuanded avaldatakse, ajakohastatakse

ettepanekut mitteametliku dokumendiga.

Lisaks sisaldab käesolev ettepanek hüvitusmehhanismi, mis loodi esmakordselt 2022. aastal,

et edendada selektiivsete püügivahendite ja püügikeelualade kasutamist noorkalade ja

kudejate kaitseks. Kui STECFi uusimad nõuanded avaldatakse, esitatakse konkreetsed

üksikasjad mitteametlikus dokumendis.

B.GFCMi meetmed Vahemere piirkonnas

– Laevastiku maksimaalne püügivõimsus ja peibutuspüügivahendite võimsuse

külmutamine laeva kohta, samuti hariliku kuldmakrelli maksimaalsed püügi

piirnormid kogu Vahemeres GFCMi 2023. aasta mitmeaastase kalavarude

majandamise kava raames (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27)

2026. aasta oktoobris toimuval eelseisval aastakoosolekul peaks GFCM vastu võtma uue

soovituse, milles määratakse kindlaks mitmeaastase majandamiskava pikaajaline etapp,

sealhulgas hariliku kuldmakrelli püügi piirnormid 2027. aastaks. Nagu 2026. aastal, teeb

komisjon ettepaneku jätkuvalt rakendada peibutuspüügivahenditega harilikku kuldmakrelli

püüdva laevastiku püügivõimsuse ülempiiri. Kõnealune püügivõimsuse ülempiir põhineb

GFCMile 2019. aastal teatatud püügivõimsusel.

– Maksimaalne püügimaht anšoovise ja sardiini puhul ning meetmed väikeste

pelaagiliste liikide püügiks vastavalt GFCMi 2021. aasta mitmeaastasele

majandamiskavale (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18)

2026. aasta oktoobris toimuval aastakoosolekul peaks GFCM vastu võtma uue soovituse

kehtestada 2027. aastaks väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid. Nagu 2026. aastal,

5 Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/110, millega määratakse kindlaks teatavate

Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks

(ELT L 21, 31.1.2022, lk 165, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/110/oj). 6 Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/195, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks

teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse

määrust (EL) 2022/110 Vahemere ja Musta mere kalavarude püügi võimaluste osas 2022. aastaks

(ELT L 28, 31.1.2023, lk 220, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/195/oj). 7 Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/259, millega määratakse 2024. aastaks kindlaks

teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L,

2024/259, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/259/oj). 8 Nõukogu 30. jaanuari 2025. aasta määrus (EL) 2025/219, millega määratakse 2025. aastaks kindlaks

teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L,

2025/219, 4.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/219/oj). 9 Nõukogu 26. jaanuari 2026. aasta määrus (EL) 2026/266, millega määratakse 2026. aastaks kindlaks

teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L,

2026/266, 30.1.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/266/oj).

ET 5 ET

teeb komisjon ettepaneku jätkuvalt rakendada väikeseid pelaagilisi kalavarusid püüdvate

seinnoodalaevade ja pelaagilise püügi traalerite laevastiku püügivõimsuse ülempiiri.

Kõnealune püügivõimsuse ülempiir põhineb GFCMile 2014. aastal teatatud püügivõimsusel.

– Roosa süvahännaku maksimaalsed püügi piirnormid ning euroopa merluusi

maksimaalne lubatud püügikoormus ja laevastiku püügivõimsus Sitsiilia väinas

(geograafilised alapiirkonnad 12–16) GFCMi 2022. aasta mitmeaastase

majandamiskava raames

2026. aasta oktoobris toimuval aastakoosolekul peaks GFCM vastu võtma uue soovituse,

milles määratakse kindlaks majandamiskava pikaajaline etapp, sealhulgas roosa süvahännaku

maksimaalsed püügi piirnormid ning euroopa merluusi maksimaalne lubatud püügikoormus ja

laevastiku püügivõimsus Sitsiilia väinas 2027. aastaks.

– Laevastiku maksimaalne püügivõimsus ja maksimaalsed püügi piirnormid hiid-

lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul Sitsiilia väinas (geograafilised

alapiirkonnad 12–16), Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19–21) ja

Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24–27) GFCMi vastavate

mitmeaastaste majandamiskavade raames

2026. aasta oktoobris toimuval aastakoosolekul peaks GFCM vastu võtma uued soovitused,

milles määratakse kindlaks mitmeaastaste majandamiskavade pikaajaline etapp, sealhulgas

süvameregarneeli maksimaalsed püügi piirnormid Sitsiilia väinas ning Joonia ja Levanti

merel 2027. aastaks. Nagu ka 2026. aastal, teeb komisjon ettepaneku jätkata süvameregarneeli

püüdvate laevastike püügivõimsuse ülemmäärade rakendamist GFCMi vastavate

mitmeaastaste majandamiskavade raames.

– Mustlaik-besuugo suhtes Alboráni meres võetavad meetmed vastavalt GFCMi

mitmeaastasele majandamiskavale (geograafilised alapiirkonnad 1–3)

2026. aasta oktoobris toimuval eelseisval istungil peaks GFCM vastu võtma uue soovituse,

milles määratakse kindlaks mustlaik-besuugo maksimaalsed püügi piirnormid Alboráni merel

2027. aastaks, jätkates sellega 2025. aastal vastu võetud majandamiskava pikaajalise etapi

rakendamist.

Ettepanek sisaldab mitu märkust „täidetakse hiljem“ kalavarude kohta, mille puhul GFCMi

üleminekumeetmed aeguvad 2026. aasta lõpus ja GFCM võtab eeldatavasti vastu pikaajalised

meetmed. Need peaksid hõlmama tulevasi meetmeid Aadria mere põhjalähedaste liikide

majandamiseks ning meetmeid iga-aastaste püügi- ja püügikoormuse piirangute

kehtestamiseks majandamiskavade alalises etapis. GFCM peaks oma eelseisval

aastakoosolekul võtma kõnealuste kalavarude kohta vastu uued meetmed. Pärast GFCMi

aastakoosolekut ajakohastatakse käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga.

C.GFCMi meetmed Mustal merel

1. Autonoomne kilukvoot, mis põhineb teaduslikel nõuannetel;

2. Hariliku kammelja lubatud kogupüük ja kvootide eraldamine vastavalt hariliku

kammelja püüki käsitlevale GFCMi 2017. aasta mitmeaastasele majandamiskavale,

vastu võetud soovituse GFCM/41/2017/4 (geograafiline alapiirkond 29) alusel ja

muudetud soovitusega GFCM/47/2024/8.

Kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud meetmed (nt kudemiskohtade sulgemine) on

osa käesolevast ettepanekust, kuna ilma sellise püügikeeluajata (näiteks hariliku kammelja

puhul Mustal merel) ei oleks võimalik kehtestada kalapüügivõimalusi samal tasemel.

Püügikeeluaegade pikkus võib varieeruda sõltuvalt teaduslikus nõuandes hinnatud kalavarude

seisundist.

ET 6 ET

2026/0269 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere

kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed,

sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega

funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/20131 artikli 16 lõikega 1

nähakse ette, et püügivõimalused tuleb eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga

kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline

stabiilsus. Kooskõlas kõnealuse määruse artikli 16 lõikega 4 tuleb

kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid

ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(2) Seetõttu tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada

kalapüügipüügivõimalused kättesaadava teadusliku nõuande põhjal, võttes arvesse

bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite

õiglase kohtlemise, ning sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus esitatud

arvamusi.

(3) Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „GFCM“) võttis oma 2024. aastal

toimunud 47. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/47/2024/1, millega

kehtestatakse pikaajalised majandamismeetmed euroopa angerja (Anguilla anguilla)

suhtes, nagu on ette nähtud soovituses GFCM/46/2023/16 euroopa angerja pikaajalise

majandamiskava kohta (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27).

Soovituses GFCM/47/2024/1 jäetakse 2027. aastaks kehtima tööndusliku kalapüügi

kuuekuuline keeluaeg ning harrastuskalapüügi keeld. Lisaks piiratakse soovituses

klaasangerjate tööndusliku püügi perioodi kahele kuule ning lubatakse kalapüüki

üksnes teatavatel tingimustel. Kõnealuse soovituse kohaselt tuleks neid meetmeid

kohaldada Vahemere kõigil merealadel ning magevetes ja riimvetes, sealhulgas

estuaarides, laguunides ja üleminekuvetes. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu

õiguses.

(4) GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu

soovituse GFCM/47/2024/2, millega kehtestatakse pikaajalised meetmed punase

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj).

ET 7 ET

vääriskoralli (Corallium rubrum) säästvaks kasutamiseks, nagu on ette nähtud

soovituses GFCM/43/2019/4, milles käsitletakse Vahemere (GFCMi geograafilised

alapiirkonnad 1–27) punase vääriskoralli säästva kasutamise majandamiskava.

Soovitusega GFCM/47/2024/2 jäetakse 2027. aastaks kehtima punase vääriskoralli

korjelubade maksimaalse arvuna väljendatud püügikoormuse külmutamine ja

korjepiirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(5) GFCM võttis oma 2023. aastal toimunud 46. aastakoosolekul vastu

soovituse GFCM/46/2023/14, milles käsitletakse Vahemere (GFCMi geograafilised

alapiirkonnad 1–27) hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) säästva kasutamise

mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati aastateks 2024–2031 kalalaevastiku

püügivõimsuse ülempiir, peibutuspüügivahendite võimsuse külmutamine laeva kohta

ja püügi piirnorm. Harrastuskalapüügi puhul on kõnealuses soovituses lisaks ette

nähtud, et tuleb järgida igapäevast kaasavõetava saagi piirnormi. Nimetatud

2027. aastaga seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(6) [TÄIDETAKSE HILJEM: GFCM 49 Kuldmakrell].

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/10222 kehtestati Vahemere

lääneosa (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11)

põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava. Kavas on sätestatud eesmärgid ja

meetmed kavaga hõlmatud kalavarude pikaajaliseks säilitamiseks ja säästvaks

kasutamiseks. Need sisaldavad meetmeid, millega saavutada sihtvarude maksimaalne

jätkusuutlik saagikus ja seda hoida ning tagada, et mere bioloogiliste ressursside

kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(8) Määruse (EL) 2019/1022 artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleks määruse (EL) 2019/1022

artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavarude püügi võimalused kehtestada maksimaalset

jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremuse väärtuste vahemikus („FMSY-

vahemik“) või sellest madalamal tasemel ning kooskõlas kõnealuses määruses

sätestatud kaitsemeetmetega. FMSY-vahemikud määratakse kindlaks vastavates

kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannetes. Kui piisavad

teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kõnealuse määruse artikli 1 lõigetes 2 ja 3

osutatud kalavarude püügi võimalused kehtestada kooskõlas kõnealuse määruse

artikli 4 lõikes 6 sätestatud ettevaatusprintsiibil põhineval lähenemisviisil kalavarude

majandamisele.

(9) Püügivõimalused tuleb ühest küljest esitada traalerite ja õngejadalaevade maksimaalse

lubatud püügikoormusena, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL)

2019/1022 artiklis 7 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrale, teisest küljest

sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha

foliacea) maksimaalsete püügi piirnormidena, mis on mõlemad kindlaks määratud

vastavalt teaduslikule nõuandele ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4.

(10) [TÄIDETAKSE HILJEM: Vahemere lääneosa STECFi nõuanne]

(11) Selleks et edendada selektiivsete püügivahendite kasutamist ning luua tõhusad

püügikeelualad noorisendite ja kudekalade kaitseks, kehtestati nõukogu

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse

Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL)

nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1022/oj).

ET 8 ET

määrusega (EL) 2022/1103 hüvitamismehhanism seoses traalerite püügikoormuse

reguleerimise korraga. [TÄIDETAKSE HILJEM: Vahemere lääneosa nõuanded

hüvitusmehhanismi kohta]

(12) Vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 6, kui teaduslikust nõuandest nähtub, et

kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud kalavaru kudekarja biomass on väiksem

kui biomassi preventiivne piirväärtus (BPA) või biomassi piirangu piirväärtus (BLIM),

võetakse parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

[TÄIDETAKSE HILJEM: Vahemere lääneosa parandusmeetmed]

(13) GFCM võttis oma 2021. aastal toimunud 44. aastakoosolekul vastu

soovituse GFCM/44/2021/20, milles käsitletakse Aadria mere (GFCMi geograafilised

alapiirkonnad 17 ja 18) väikeste pelaagiliste liikide säästva kasutamise mitmeaastast

majandamiskava, millega kehtestati aastateks 2022–2029 väikesi pelaagilisi liike

püüdvatele seinnoodalaevadele ja pelaagilise püügi traaleritele maksimaalne

püügimaht ning seonduv kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir. Nimetatud

2027. aastaga seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(14) [TÄIDETAKSE HILJEM: GFCMi 49. aastakoosolek: Aadria mere väikesed

pelaagilised liigid].

(15) [Täidetakse hiljem: GFCMi 49. aastakoosolek: Aadria mere põhjalähedased liigid].

(16) Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ning selle marginaalset mõju väikeste

pelaagiliste liikide varudele ning kooskõlas soovituse GFCM/44/2021/20 punktiga 33

on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku

juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele.

(17) GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu

soovituse GFCM/45/2022/4, milles käsitletakse Sitsiilia väina (GFCMi geograafilised

alapiirkonnad 12–16) põhjalähedaste kalavarude säästva kasutamise mitmeaastast

majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/12

ja GFCM/42/2018/5. Soovitusega GFCM/45/2022/4 kehtestati euroopa merluusi

püügikoormuse reguleerimise kord ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris)

maksimaalsed püügi piirnormid ning püügivõimsuse külmutamine. Nimetatud

2027. aastaga seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(18) [TÄIDETAKSE HILJEM: GFCMi 49. aastakoosolek: Sitsiilia väina põhjalähedased

kalavarud].

(19) GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu

soovituse GFCM/45/2022/5, milles käsitletakse Sitsiilia väina (GFCMi geograafilised

alapiirkonnad 12–16) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva

kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks

soovitused GFCM/44/2021/7 ja GFCM/43/2019/6. Soovitusega GFCM/45/2022/5

kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. Nimetatud 2027. aastaga

seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(20) [TÄIDETAKSE HILJEM: GFCMi 49. aastakoosolek: Sitsiilia väina krevetid].

(21) GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu

soovituse GFCM/45/2022/6, milles käsitletakse Joonia mere (GFCMi geograafilised

3 Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/110, millega määratakse kindlaks teatavate

Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks

(ELT L 21, 31.1.2022, lk 165, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/110/oj).

ET 9 ET

alapiirkonnad 19–21) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva

kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks

soovitused GFCM/44/2021/8 ja GFCM/42/2018/4. Soovitusega GFCM/45/2022/6

kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. Nimetatud 2027. aastaga

seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(22) [TÄIDETAKSE HILJEM: GFCMi 49. aastakoosolek: Joonia mere krevetid].

(23) GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu

soovituse GFCM/45/2022/7, milles käsitletakse Levandi mere (GFCMi geograafilised

alapiirkonnad 24–27) hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva

kasutamise mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks

soovitused GFCM/44/2021/6 ja GFCM/42/2018/3. Soovitusega GFCM/45/2022/7

kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. Nimetatud 2027. aastaga

seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(24) [TÄIDETAKSE HILJEM: GFCMi 49. aastakoosolek: Levandi mere krevetid].

(25) GFCM võttis oma 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse

GFCM/45/2022/3, milles käsitletakse Alboráni mere (GFCMi geograafilised

alapiirkonnad 1–3) mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) varude säästva kasutamise

mitmeaastast majandamiskava ning millega tunnistatakse kehtetuks

soovitused GFCM/44/2021/4, GFCM/43/2019/2 ja GFCM/41/2017/2. Soovitusega

GFCM/45/2022/3 kehtestati kalapüügiloaga õngejadalaevade ja käsiõngelaevade

maksimaalne arv Alboráni merel. GFCM võttis oma 2025. aastal toimunud 48.

aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/48/2025/7, milles käsitletakse mustlaik-

besuugo pikaajalist püügirežiimi Alboráni meres (GFCMi geograafilised

alapiirkonnad 1–3). Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(26) [Täidetakse hiljem: GFCMi 49. aastakoosolek – mustlaik-besuugo].

(27) GFCMi Musta mere töörühma teadusliku nõuande kohaselt tuleks kilu (Sprattus

sprattus) kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et Musta mere (GFCMi

geograafiline alapiirkond 29) kiluvarude jätkusuutlikkus oleks tagatud. Seepärast on

asjakohane kehtestada jätkuvalt kõnealuste kalavarude autonoomne kvoot.

(28) GFCM võttis oma 2024. aastal toimunud 47. aastakoosolekul vastu

soovituse GFCM/47/2024/8, millega muudetakse soovitust GFCM/43/2019/3 ja

soovitust GFCM/41/2017/4, milles käsitletakse Mustal merel (GFCMi geograafiline

alapiirkond 29) hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügi mitmeaastast

majandamiskava. Soovitusega GFCM/47/2024/8 kehtestati hariliku kammelja

ajakohastatud piirkondlik lubatud kogupüük (TAC) ja kvootide eraldamise kava.

Soovituse GFCM/41/2017/4 kohaselt on kahekuuline keeluaeg ja püügipäevade

piiramine 180 päevaga aastas kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud.

2027. aastaga seotud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses, sest ilma nende

meetmeteta tuleks lubatud kogupüük kehtestada muul tasemel.

(29) [Täidetakse hiljem: GFCMi 49. aastakoosolek – kasutamata ELi hariliku kammelja

kvoodi ülekandmine]

(30) Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud

kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ)

nr 1224/2009,4 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles

4 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

ET 10 ET

käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist

kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida

liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimist

käsitlevate andmete komisjonile saatmisel.

(31) Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid,

tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2027. Olukorra

kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamisele järgneval

päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse Vahemerel ja Mustal merel tegutsevate liidu

kalalaevade suhtes, mis püüavad järgmisi kalavarusid:

a) euroopa angerjas (Anguilla anguilla), punane vääriskorall (Corallium rubrum)

ja harilik kuldmakrell (Coryphaena hippurus) Vahemerel;

b) sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus), roosa süvahännak

(Parapenaeus longirostris), hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea),

euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops

norvegicus) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas;

c) euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus)

Aadria merel;

d) euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops

norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus

longirostris) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Aadria merel;

e) euroopa merluus (Merluccius merluccius) ja roosa süvahännak (Parapenaeus

longirostris) Sitsiilia väinas;

f) hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunakas aadelkrevett

(Aristeus antennatus) Sitsiilia väinas, Joonia merel ja Levandi merel;

g) mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) Alboráni merel;

h) kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Scophthalmus maximus) Mustal

merel.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka liidu muu püügitegevuse, sealhulgas

harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt

osutatud.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõikes 1

sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ)

nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ)

nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ)

nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

ET 11 ET

(a) „rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega

jurisdiktsiooni alla;

(b) „harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul vee-

elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi ja sportlikul eesmärgil;

(c) „lubatud kogupüük“ (TAC) –

i) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille

suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15

lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi

puhul;

(d) „kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

(e) „liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi

piirnorm juhul, kui kokkulepitud TAC on määramata;

(f) „analüütiline kvoot“ – liidu kalalaevadele eraldatud autonoomne kvoot juhul,

kui analüütiline hinnang on olemas;

(g) „analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev

kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel

andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt

piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(h) „peibutuspüügivahend“ – ankurdatud või merepinnal hõljuv vahend, mille

eesmärk on kalu ligi meelitada.

Artikkel 3

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) „GFCMi geograafiline alapiirkond“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/21245 I lisas määratletud alad;

b) „Vahemeri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 veed, nagu on

sätestatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas;

c) „Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9,

10 ja 11 veed, nagu on sätestatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas;

d) „Aadria meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed, nagu on

sätestatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas;

e) „Sitsiilia väin“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16

veed, nagu on sätestatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas;

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2124, mis käsitleb teatavaid

kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud

piirkonnas (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2023/2124, 12.10.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2124/oj).

ET 12 ET

f) „Joonia meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 veed, nagu

on sätestatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas;

g) „Levandi meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 veed,

nagu on sätestatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas;

h) „Alboráni meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2 ja 3 veed, nagu on

sätestatud määruse (EL) 2023/2124 I lisas;

i) „Must meri“ – GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on sätestatud

määruse (EL) 2023/2124 I lisas.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Vahemeri

Artikkel 4

Euroopa angerjas

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27, riimvete

ja mageveekogude suhtes. Riimvete hulka kuuluvad estuaarid, laguunid ja

üleminekuveed.

2. Euroopa angerja töönduslik sihtliigina või juhusliku kaaspüügina püük on keelatud

kõigi enam kui 12 cm kogupikkusega isendite puhul vähemalt kuue kuu jooksul.

Selleks määrab iga asjaomane liikmesriik ühe või mitu keeluaega järgmistel

tingimustel:

a) vajaduse korral võivad keeluaeg või -ajad liikmesriigi erinevates

püügipiirkondades erineda, et võtta arvesse angerja geograafilist ja hooajalist

rännet selle erinevates eluetappides;

b) keeluaeg või -ajad kestavad kas kuus järjestikust kuud või kokku kuus kuud

kooskõlas lõikes 3 sätestatud tingimustega, ning

c) keeluaeg või -ajad on kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/20076

sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning

euroopa angerja hooajalise rändega vastavas eluetapis asjaomases liikmesriigis.

3. Keeluaeg vältab alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2027 ja täiendava kolmekuulise

keeluaja kehtestab iga asjaomane liikmesriik ajavahemikul alates 1. aprillist kuni

30. novembrini 2027.

4. Alla 12 cm kogupikkusega euroopa angerja töönduslikuks püügiks antakse luba kahe

kuu jooksul aastas. Iga liikmesriik, keda selline püük puudutab, määrab

teadusasutuse, kes jälgib püüki ning andmete kogumist ja analüüsi.

6 Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa

angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1100/oj.

ET 13 ET

5. Selliste kalapüügilubade maksimaalne arv ja selliste seisevpüüniste maksimaalne arv,

millega võib püüda töönduslikul eesmärgil vähem kui 12 cm kogupikkusega Euroopa

angerja isendeid, ei ületa I lisas esitatud määrasid.

6. Euroopa angerja harrastuspüük on keelatud selle liigi kõigis eluetappides.

7. Iga asjaomane liikmesriik teatab komisjonile:

a) 1. märtsiks 2027 lõigete 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -ajad;

b) riigisisesed meetmed, mis on seotud lõigete 2 ja 3 kohaselt kindlaks määratud

keeluaja või keeluaegadega, kahe nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist,

ning

c) ajavahemiku, mille vältel on lubatud püüda kooskõlas lõikega 4 vähem kui

12 cm kogupikkusega Euroopa angerja isendeid, 1. märtsiks 2027.

Artikkel 5

Punane vääriskorall

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse suhtes, mis on

seotud punase vääriskoralli (Corallium rubrum) korjega Vahemerel.

2. Sihtpüügi puhul ei ületa kalapüügilubade maksimaalne arv, liidu kalalaevade

korjatud punase vääriskoralli maksimaalne kogus ja liidu püügitegevus II lisas

esitatud määrasid.

Artikkel 6

Harilik kuldmakrell

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tööndusliku pelaagilise

püügi suhtes, millega püütakse Vahemeres harilikku kuldmakrelli (Coryphaena

hippurus), kasutades peibutuspüügivahendeid. Seda kohaldatakse ka hariliku

kuldmakrelli harrastuskalapüügi suhtes Vahemerel.

2. Hariliku kuldmakrelli püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalset

püügivõimsust, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses,

piiratakse vastavalt III lisale.

3. Peibutuspüügivahendite maksimaalset arvu hariliku kuldmakrelli püügi loaga laeva

kohta piiratakse vastavalt III lisale.

4. Hariliku kuldmakrelli maksimaalne püügimaht ei tohi ületada III lisas sätestatud

püügimahtu.

5. Hariliku kuldmakrelli harrastuspüük on lubatud 15. augustist kuni 31. detsembrini

ning selle maksimaalne püügimaht on 10 kg või viis mis tahes suurusega kala

inimese kohta päevas.

ET 14 ET

II PEATÜKK

Vahemere lääneosa

Artikkel 7

Põhjalähedased liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu

muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud määruse (EL) 2019/1022 artikli 1 lõikes 2

osutatud põhjalähedaste kalavarude püügiga Vahemere lääneosas.

2. Traalerite ja õngejadalaevade maksimaalset lubatud püügikoormust piiratakse

vastavalt IV lisale. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust

vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009

artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

3. Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalseid püügi piirnorme

Alboráni meres, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes piiratakse vastavalt

IV lisale.

4. Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha

foliacea) maksimaalseid püügi piirnorme Korsika saarel, Liguuria meres, Türreeni

meres ja Sardiinia saarel piiratakse vastavalt IV lisale.

5. IV lisas esitatud püügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira:

a) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste

vahetamist;

b) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15

lõike 9 kohast lisakoguste lossimist;

d) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15

lõike 9 kohast koguste kinnipidamist või ülekandmist;

e) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast vähendamist.

ET 15 ET

Artikkel 8

Hüvitamismehhanism

[TÄIDETAKSE HILJEM]

Artikkel 9

Parandusmeetmed

[TÄIDETAKSE HILJEM]

Artikkel 10

Andmete registreerimine ja edastamine

1. Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja esitavad need komisjonile

kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitega 33 ja 34 ning komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2025/21967 artiklitega 56, 58 ja 59.

2. Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja

34 kohaselt andmed püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse

IV lisas sätestatud püügikoormuse rühma koode.

III PEATÜKK

Aadria meri

Artikkel 11

Väikesed pelaagilised liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu

muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud sardiini (Sardina pilchardus) ja euroopa

anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügiga Aadria merel.

2. Maksimaalne euroopa anšoovise ja sardiini püügimaht ei tohi ületada V lisas esitatud

püügimahtu.

3. Väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalne

püügivõimsus kilovattides, kogumahutavuses ja laevade arvus on sätestatud V lisas.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast

teise ülekandmist.

Artikkel 12

Põhjalähedased liigid

[TÄIDETAKSE HILJEM]

7 Komisjoni 17. oktoobri 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele

juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse

vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr

404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/2196/oj).

ET 16 ET

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34

kohaselt andmed kalavarude lossimise ja püügikoormuse kohta, kasutavad nad selleks

käesoleva määruse V lisas sätestatud kalavarukoode ja püügikoormuse rühma koode.

IV PEATÜKK

Sitsiilia väin

Artikkel 14

Euroopa merluus ja roosa süvahännak

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu

püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja

roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) püügiga Sitsiilia väinas.

2. Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne

püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on

esitatud VI lisas.

3. Euroopa merluusi püüdvate põhjatraalerite (OTB) euroopa merluusi püügi

maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevade arvuna) on sätestatud VI lisas.

4. Roosa süvahännaku maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisas sätestatud

püügimahtu.

5. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

Artikkel 15

Süvamerekrevetid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu

muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha

foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Sitsiilia väinas.

2. Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude püügi loaga

põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus,

kilovattides ja kogumahutavuses, on sätestatud vastavalt VI lisale.

3. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisas sätestatud püügimahtu.

Artikkel 16

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34

kohaselt andmed lossimise ja püütud koguste kohta, kasutavad nad selleks käesoleva määruse

VI lisas sätestatud kalavarukoode.

ET 17 ET

V PEATÜKK

Joonia meri ja Levandi meri

Artikkel 17

Süvamerekrevetid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu

muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha

foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Joonia meres ja

Levandi meres.

2. Käesolevas artiklis osutatud süvamerekrevettide varu püügi loaga põhjatraalerite

laevastiku maksimaalne püügivõimsus, väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja

kogumahutavuses, on sätestatud VII lisas.

3. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VII lisas sätestatud püügimahtu.

VI PEATÜKK

Alboráni meri

Artikkel 18

Mustlaik-besuugo

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse mustlaik-besuugot (Pagellus bogaraveo) õngejadade

ja ridvata õngega püüdvate liidu kalalaevade tööndusliku ja harrastuskalapüügi

suhtes Alboráni merel.

2. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VIII lisas esitatud püügimahtu.

3. Mustlaik-besuugo püügi loaga õngejadalaevade ja käsiõngelaevade maksimaalne arv

on sätestatud VIII lisas.

4. Peamiste kalavarude kaitsmiseks kudemisajal kehtestatakse ajutine püügikeeld, mis

kestab vähemalt 60 järjestikust päeva. Kõnealune püügikeeld kestab vähemalt kaks

kuud, kehtib 2027. aasta jaanuarist märtsini ja seda kohaldatakse mustlaik-besuugo

peamistel levikualadel Alboráni merel.

5. Mustlaik-besuugo harrastuspüük on keelatud.

VII PEATÜKK

Must meri

Artikkel 19

Kilu

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu

püügitegevuse suhtes, mis on seotud kilu (Sprattus sprattus) püügiga Mustal merel.

ET 18 ET

2. Liidu autonoomne kvoot on sätestatud IX lisas.

3. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast

teise ülekandmist.

Artikkel 20

Harilik kammeljas

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse püügitegevuse ja liidu

muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hariliku kammelja (Scophthalmus

maximus) püügiga Mustal merel.

2. Hariliku kammelja lubatud kogupüük, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes,

kõnealuse lubatud kogupüügi eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul

sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud IX lisas.

3. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast

teise ülekandmist.

Artikkel 21

Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine

Artikli 20 kohaldamisalaga hõlmatud, Mustal merel hariliku kammelja püügi loaga liidu

kalalaevad tohivad laeva üldpikkusest olenemata tegeleda püügiga mitte rohkem kui

180 püügipäeva aastas.

Artikkel 22

Hariliku kammelja püügi keeluaeg

Liidu kalalaevadel on Musta mere liidu vetes alates 15. aprillist kuni 15. juunini 2027

keelatud hariliku kammelja püük, ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine ja esmamüük.

Artikkel 23

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted Musta mere puhul

IX lisas sätestatud püügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira:

a) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste

vahetamist;

b) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

c) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist.

Artikkel 24

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34

kohaselt andmed Musta mere liidu vetes püütud kilu ja kammelja lossimise ja koguste kohta,

kasutavad nad selleks käesoleva määruse IX lisas sätestatud kalavarukoode.

ET 19 ET

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini 2027.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 21.9.2026 COM(2026) 498 final

2026/0289 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/1139 seoses lihtsustamise ja WTO

kalandustoetuste lepingu ülevõtmisega

{SWD(2026) 282 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Määruse (EL) 2021/11391 (edaspidi „EMKVFi määrus“) alusel loodud Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) eraldab ELi eelarvest vahendeid, et toetada ühist

kalanduspoliitikat (ÜKP), liidu merenduspoliitikat ja liidu rahvusvahelisi kohustusi ookeanide

majandamise valdkonnas. ÜKP õigusraamistik, mis hõlmab ELi ainupädevusse kuuluvat mere

bioloogiliste ressursside kaitset koos EMKVFi antava struktuuritoetusega, on osutunud

tõhusaks kalavarude hea seisundi säilitamisel või taastamisel ning säästva vesiviljeluse

edendamisel. Kuna kalandus- ja vesiviljelussektorid on peamised ELi toidutootmisse

panustajad, vajavad need sektorid usaldusväärset rahastamist, et tulla toime negatiivsete

välismõjude, keskkonna muutlikkuse ning innovatsiooni, strateegilise planeerimise ja

kohanemise vajadusega. Seetõttu toetab EMKVF säästvat kalapüüki ja vesiviljelust, mere

bioloogiliste ressursside kaitset, toiduga kindlustatust, sinist majandust ning heas seisukorras,

ohutute ja turvaliste merede ja ookeanide majandamist. Liikmesriigid koostavad riiklikud

EMKVFi programmid, mis on kohandatud nende vajadustele ning põhinevad EMKVFi

määruses sätestatud prioriteetidel ja eesmärkidel.

Kuigi praegune õigusraamistik on strateegiliselt oluline, esineb selle rakendamisel probleeme.

EMKVFi vahehindamisest2 ning liikmesriikidelt, sidusrühmadelt ja nõuandekomisjonidelt

korrapäraselt saadud tagasiside näitavad, et rahastamisvõimalusi peetakse piiratuks ja nende

paindlikkust ebapiisavaks. Peamiste takistustena energiasüsteemi ümberkujundamise,

väikesemahulise kalapüügi ja põlvkondade vahetuse toetamisel nähakse õiguskindlusetust ja

keerukust. Ning kuigi EMKVF on ÜKP rakendamise peamine rahastamisallikas, lähevad

mõned selle sätted ÜKP määruse nõuetest kaugemale ja neid on alates EMKVFi määruse

vastuvõtmisest mõjutanud märkimisväärsed välistegurite muutused, nagu näiteks üha

pakilisem vajadus toetada kõnealuse sektori energiasüsteemi ümberkujundamist. Seepärast

soovitatakse hindamises sihipäraseid meetmeid, et kiirendada rakendamise ajakava ja

vähendada halduslikke viivitusi.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta EMKVFi määrust, et muuta EMKVF liikmesriikide

ja toetusesaajate jaoks kättesaadavamaks ja lihtsamini rakendatavaks. Muudatusettepanek

sisaldab ka vajalikke muudatusi, et tagada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)

kalandustoetuste lepingu täielik rakendamine ELi õiguses. Kõnealune leping võeti vastu WTO

12. ministrite konverentsil 17. juunil 2022, ratifitseeriti ELi poolt 7. juunil 2023 ning jõustus

15. septembril 2025. Selle lepinguga keelatakse kahjulikud kalandustoetused ning võetakse

vastavate uute kohustuste kehtestamisega sihikule konkreetsed püügitegevused ja -piirkonnad,

sealhulgas ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (edaspidi „ETR-kalapüük“),

ülepüütud kalavarude püük ja reguleerimata avamerepüük.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,

13.7.2021, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1139/oj). 2 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) 2021-2027: vahehindamine,

https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/65b91bed-294f-11ef-9290-01aa75ed71a1

ET 2 ET

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek piirdub määruse (EL) 2021/1139 sihipäraste muudatustega ning on kooskõlas

määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta ja määrusega (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted eelarve jagatud täitmise raames hallatavate liidu fondide

kohta.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek ja selle eesmärgid on kooskõlas muude liidu poliitikatega, eelkõige keskkonna-,

kliima-, ühtekuuluvus-, põllumajandus-, sotsiaal-, turu- ja kaubanduspoliitikaga.

Ettepanek on kooskõlas ka algatustega, mis on sätestatud Euroopa maailmamerepaktis, milles

kohaldatakse integreeritud lähenemisviisi rahastamisele ja ookeanidega seotud poliitikale, mis

hõlmab paljusid valdkondi, sealhulgas: mere bioloogiliste ressursside kaitset, mis on üks ELi

viiest ainupädevusest; mere elurikkuse taastamist; kalavarude ja säästva vesiviljeluse

majandamist ja innovatsiooni nendes valdkondades; ÜKP rakendamist; teadmisi ookeanidest;

meresõidu turvalisust; toiduga kindlustatust ning konkurentsivõimelise ja säästva sinise

majanduse arendamist ja edendamist. Ettepanek aitab saavutada ÜRO kestliku arengu

14. eesmärki (kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse), millele EL on

pühendunud.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 42, artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100

lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2,

artikli 195 lõige 2 ja artikkel 349.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kavandatud sätteid rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas

finantsmäärusega3.

• Proportsionaalsus

Kavandatud meetmed vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, kuna need on asjakohased ja

vajalikud, ning muud vähem piiravad meetmed ei ole kavandatud poliitiliste eesmärkide

saavutamiseks kättesaadavad.

• Vahendi valik

Kavandatud vahend on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

EMKFi määruse (2014–2020) järelhindamise ja EMKVFi määruse (2021–2027)

vahehindamise esialgsed tulemused näitavad, et varasematel ELi fondidel, mis olid suunatud

sarnastele valdkondadele, oli positiivne mõju kalandus- ja vesiviljelussektoritele ning need on

kaasa aidanud ÜKP rakendamisele, sealhulgas mere bioloogiliste ressursside kaitsele,

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

ET 3 ET

eelkõige parandades kalanduse kontrolli ja nõuete täitmist ning toetades andmete kogumist.

Samuti on need andnud positiivse panuse merenduspoliitikasse, rahvusvahelisse ookeanide

majandamisse, rannikukogukondade arengusse ja säästvasse sinisesse majandusse.

EMKVFi vahehindamine näitab, et liikmesriikide arvates on aeglase rakendamise peamised

põhjused piiratud suutlikkus, institutsioonilised struktuurid ja ranged rahastamiskõlblikkuse

tingimused laevastikuga seotud meetmete puhul, ning see osutab vajadusele rakendamisviisi

veelgi parandada. Üldiselt kinnitab hindamine, et EMKVF on jätkuvalt strateegiline vahend

ELi poliitiliste prioriteetide ja riiklike vajaduste jaoks, pakkudes liikmesriikidele paindlikkust

programmide rahastamisel, et reageerida muutuvale poliitilisele olukorrale ja muutuvatele

prioriteetidele.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Lisaks EMKVFi vahehindamise käigus kogutud tõenditele, toetavatele uuringutele ja

teabevahetusele liikmesriikide, sektori, valitsusväliste organisatsioonide ja laiema

kodanikuühiskonnaga, on komisjon kogunud liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt

mitmesuguseid arvamusi, et saada teavet EMKVFi määruse sihipäraste muudatuste

tegemiseks. Muudatusettepanek tugineb ka eksperdirühmades peetud aruteludele, riiklike

ekspertide panusele ning komisjoni spetsiaalse EMKVFi järelevalve ja hindamise tugiüksuse

– kalanduse ja vesiviljeluse seire-, hindamis- ja kohaliku toetuse võrgustik (FAMENET) –

tööle.

Mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on kutsutud komisjoni üles EMKVFi määrust läbi

vaatama. Parlament tunnistas oma 2024. aasta jaanuaris vastu võetud resolutsioonis ÜKP

rakendamise olukorra kohta, et EMKVF on piiratud, ning kutsus komisjoni ja liikmesriike

üles hõlbustama majandusharu spetsialistide juurdepääsu EMKVFi toetusele. 2026. aasta

märtsis vastu võetud resolutsioonis nõudis parlament EMKVFi tarbetute regulatiivsete tõkete

kõrvaldamist. Samuti rõhutas parlament oma 2025. aasta detsembris vastu võetud

resolutsioonis, milles käsitleti ELi kalalaevastiku CO2 heite vähendamist ja laevastiku

ajakohastamist, et kehtivad eeskirjad võivad tõsiselt piirata ligipääsu rahastamisele laevade

uuendamiseks ja energiatõhususe edendamiseks. Seetõttu kordas parlament oma nõudmist

teha sihipäraseid muudatusi nii ÜKP raamistikus kui ka EMKVFis, kuna usub, et kehtivad

raamistikud takistavad ohutuse ja energiatõhususe vajalikku parandamist ning kahjustavad

ELi kalurite konkurentsivõimet ja kasumlikkust võrreldes kolmandate riikide laevastikega.

Täpsemalt nõudis Euroopa Parlament EMKVFi määruse artiklite 17–19 läbivaatamist, et

lihtsustada rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, väites, et praegused liiga piiravad tingimused

takistavad kõnealuste sätete praktilist kohaldamist, mille tulemusena kasutatakse neid sätteid

vähe. Samad murekohad kajastuvad ka kalanduskomisjoni jaoks tehtud uuringus

kalalaevastiku energiasüsteemi ümberkujundamise kohta, milles leiti pärast konsulteerimist

EMKVFi korraldusasutuse ja sektori esindajatega, et sidusrühmad peavad laevastiku

ajakohastamist prioriteediks tegevuskulude vähendamisel ja töötingimuste parandamisel,

käsitledes samal ajal CO2 heite vähendamist täiendava eesmärgina.

Lisaks korrapärasele haldusalasele teabevahetusele on mitme liikmesriigi ministrid saatnud

ühise kirja, milles kutsutakse komisjoni üles hindama, kas EMKVFi määrust saaks läbi

vaadata, et see toetaks paremini energiasüsteemi ümberkujundamist ja põlvkondade vahetust,

sealhulgas lihtsustamispaketi kaudu. Mõned liikmesriigid, nagu Eesti, Soome ja Hispaania, on

tõstatanud selle küsimuse kirjalikult ja palunud spetsiaalseid kohtumisi. Seda küsimust arutati

ka nõukogus, sealhulgas põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2025. aasta märtsi, 2025. aasta

novembri ja 2026. aasta märtsi istungitel.

ET 4 ET

Mitu sidusrühma, sealhulgas nõuandekomisjonid ja valdkondlikud ühendused on esitanud

ettepanekud sihipäraste muudatuste tegemiseks. Nõuandekomisjonide tõstatatud probleemid

on seotud rakendamispiirangutega, eelkõige sellega, et liikmesriigid ei korralda võimalikele

taotlejatele pakkumiskutseid, tähtajad on ebaselged ja haldusmenetlused keerulised.

Valdkondlikud ühendused on nõudnud struktuurseid meetmeid sektori pikaajalise

vastupanuvõime tugevdamiseks ning sihipäraseid kohandusi ja rohkem toetusi

energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise jaoks. Nende organisatsioonide hulka kuuluvad

Europêche, SEA Europe, LIFE, Prantsusmaa riiklik tootjaorganisatsioonide liit (ANOP),

Prantsusmaa riiklik merekalanduse ja merevesiviljeluse komitee (CNPMEM) ning kaks selle

piirkondlikku esindust (CDPMEM du Finistère ja CRPMEM Bretagne).

Komisjon küsis tagasisidet EMKVFi võimaliku sihipärase muutmise kohta ka tagasisidekorje4

kaudu, mis oli avatud 23. juunist kuni 21. juulini 2026. Kokku saadi 69 vastust

sidusrühmadelt 18 liikmesriigist. Suurim vastajate rühm oli ettevõtjate ühendused (20

vastust), millele järgnesid valitsusvälised organisatsioonid (17 vastust). Hispaania esitas 29

vastust.

Suurim vastajate rühm oli ettevõtjate ühendused, kellelt laekus 69st vastusest 21. Suures

plaanis kutsusid nad lihtsustama haldustoiminguid, laiendama rahastamiskõlblikkust lisaks

VKEdele ka suurematele ettevõtetele, muutma laevastiku püügivõimsust käsitlevaid eeskirju

ja looma paindlikumaid tingimusi põlvkondade vahetuseks. Samuti rõhutasid nad, et

EMKVFi sihtotstarbelised vahendid tuleb säilitada ja neid ei tohiks integreerida laiemasse

fondi perioodiks pärast 2027. aastat.

Valitsusvälised organisatsioonid toetasid üldiselt WTO kalandustoetuste lepingu täielikku

ülevõtmist, sealhulgas rangeid sätteid, et hoida ära toetusi ETR-kalapüügiga seotud

tegevusele. Samal ajal rõhutasid nad, et lihtsustamine ei tohi nõrgendada

rahastamiskõlblikkuse eeskirju, järelevalvenõudeid ega sidusrühmade osalemist. Paljud

pooldasid ka vahendite ümbersuunamist väikesemahulisele, vähese mõjuga kalapüügile,

ökosüsteemide taastamisele, loomade heaolu kaitsemeetmetele ning suuremat läbipaistvust

toetuste eraldamisel.

Avaliku sektori asutused toetasid laialdaselt rakendamise lihtsustamist ja suuremat

paindlikkust. Paljud väitsid, et püügivõimsuse kontseptsioon tuleks läbi vaadata, pidades

GT/kW väljendatud võimsuse piirmäärasid aegunuks. Piirkondlikud omavalitsused ja

äärepoolseimate piirkondade omavalitsused nõudsid saarte ja piirkondlike eripärade suuremat

arvessevõtmist, paindlikumaid eeskirju põlvkondade vahetuseks ja laevastiku uuendamiseks

ning mõnel juhul spetsiaalset kriisimehhanismi selliste šokkidega toimetulekuks nagu

kütusehindade tõus.

Äriühingud väitsid, et rahastamiskõlblikkuse piirdumine üksnes VKEdega jätab ebaõiglaselt

välja suuremad töötlejad ja turundusettevõtted. Samuti toetasid nad lossimisdeklaratsioonide

ja püügiaruannete digitaristu rahastamist ning väljendasid muret põhjatraalimisega seotud

toetuste täieliku väljajätmise õiguslike tagajärgede pärast.

Ka teised vastajad toetasid WTO kalandustoetuste lepingu täielikku ülevõtmist ja

sihipärasemat rahastamise suunamist keskkonnakaitsele. Samuti kutsusid nad üles lihtsustama

taotlusmenetlusi, kiirendama makseid ja kaotama piirangud, mille kohaselt on üksnes VKEd

rahastamiskõlblikud.

4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi muudatus WTO lepingu lihtsustamiseks ja

ülevõtmiseks

ET 5 ET

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

• Mõjuhinnang

Ei kohaldata.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.

4. MÕJU EELARVELE

Kavandatud muudatustega ei muudeta mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja

maksete iga-aastaseid ülemmäärasid.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kohaldatakse määrustes (EL) 2021/1139 ja (EL) 2021/1060 sätestatud rakendamis-,

järelevalve-, hindamis- ja aruandlusnõudeid.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata.

ET 6 ET

2026/0289 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/1139 seoses lihtsustamise ja WTO

kalandustoetuste lepingu ülevõtmisega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2,

artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192

lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Oma vajaduste ja praeguste väljakutsete tõttu vajab Euroopa Liidu kalandussektor

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi „EMKVF“) raames

paremini kohandatud ja selgemaid toetusmeetmeid. Käesolevas määruses kavandatud

kohanduste eesmärk on parandada ja hõlbustada EMKVFi rakendamist, käsitledes

teatavaid probleeme, mis on tuvastatud nii EMKVFi vahehindamises kui ka

sidusrühmadega peetud konsultatsioonides, kaldumata seejuures kõrvale poliitika

aluspõhimõtetest ja tagades vastavuse ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määrusele.

Muudatuste eesmärk on anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust ja vähendada

toetusesaajate koormust, et nad saaksid EMKVFi pakutavaid võimalusi ülejäänud

programmitöö perioodil paremini ära kasutada.

(2) Läbi tuleks vaadata laevastikuga seotud meetmete ja püügitegevuse püsiva lõpetamise

eelarveliste eraldiste piirangud, et anda liikmesriikidele suurem paindlikkus ja

tegevusruum nende meetmete raames lisaeraldiste kavandamisel.

(3) Meresõiduohutuse parandamiseks ilma püügivõimsust suurendamata tuleks

rahastamiskõlblikuks muuta sellised navigatsioonitehnoloogiad nagu GPS või radarid.

(4) Põlvkondade vahetus kalanduses on oluline Euroopa toiduga kindlustatuse,

kestlikkuse, konkurentsivõime ja rannikualade elujõulisuse jaoks. Seepärast tuleks

hõlbustada omandiõiguse üleminekut noortele kaluritele ja väikesemahulisele

rannapüügile. Väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite elujõulisuse

tagamiseks ja majandusliku haavatavuse vähendamiseks on vaja pakkuda asjakohaseid

rahalisi stiimuleid tegevuse mitmekesistamiseks.

(5) Kooskõlas põhjendusega 4 peaksid liikmesriigid seega saama suurendada noortele

kaluritele antavat abi osakaalu, et toetada põlvkondade vahetust ja hõlbustada nende

sisenemist sektorisse.

(6) Energiasüsteemi ümberkujundamise protsess nõuab suuremat paindlikkust ja

lihtsustamist, et tagada kalanduse tuleviku keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne

kestlikkus, säilitades samal ajal praeguste ärimudelite elujõulisuse. Üks viis

ET 7 ET

kalandussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks ja liidu

konkurentsivõime suurendamiseks on asendada või moderniseerida mootoreid,

kasutades näiteks vesinikul, ammoniaagil, sisepõlemisel, vesinikkütuseelementidel,

elektril, elektri ja sisepõlemismootori kombinatsioonil (hübriid),

vesinikkütuseelementide hübriidtehnoloogial või muul samaväärsel energiatõhusal või

alternatiivkütuse tehnoloogial põhinevat tehnoloogiat. Energiasüsteemi

ümberkujundamise protsessi toetamiseks ja sektori atraktiivsuse suurendamiseks

tuleks väikesemahulise rannapüügi laevadele anda suurem paindlikkus oma

laevamootorite moderniseerimisel või asendamisel. Seepärast tuleks muuta määruse

(EL) 2021/1139 artikli 18 lõike 2 punktis c sätestatud nõudeid, et suunata tähelepanu

mootori võimsuselt kilovattides selle panusele energiatõhususse, mida mõõdetakse

kavandatava CO2 heite vähendamisega. Määruse (EL) 2021/1139 artikli 18 lõike 2

punktis d sätestatud mootorite asendamise nõudeid tuleks kohandada, et kaotada

jäigad künnised, mis takistavad praegu rakendamist, võimaldades seeläbi kogu

laevastikus ulatuslikumat CO2 heite vähendamist.

(7) Kalandussektori halduskoormuse edasiseks vähendamiseks tuleks kalalaevade

registreerimisperioodi lühendada kümnelt kalendriaastalt viiele. Lisaks tuleks

väikesemahulise rannapüügi puhul lubada suurendada laevade kogumahutavust, et

võtta arvesse mootori asendamiseks või energiatõhususe parandamiseks vajalikku

mahu suurenemist.

(8) Angerjapüük on väga hooajaline, kuna see sõltub geograafilistest teguritest ja angerja

keerulisest elutsüklist. Lihtsustamise huvides tuleks merel toimuva püügitegevuse

arvutamisel arvesse võtta angerjapüügi eripära ning määruse (EL) 2021/1139 artikli 20

lõike 2 punktiga c tuleks kehtestada erand 90-päevase merel viibimise nõudest, nagu

see on juba ette nähtud kõnealuse määruse artiklis 21.

(9) Tuleks lubada anda rahalist toetust püügitegevuse ajutiseks peatamiseks, et leevendada

püügivõimaluste märkimisväärse ja ootamatu vähendamise sotsiaal-majanduslikku

mõju kaluritele.

(10) Täiendavat rahalist toetust on vaja selleks, et edendada innovatsiooni, energiasüsteemi

ümberkujundamist ja energiatõhususe algatusi, mis aitavad kaasa liidu keskkonna- ja

kliimaeesmärkide saavutamisele, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektoris. Seepärast

tuleks nendes sektorites lubada täiendavat sihipärast toetust katse- ja

teadusprojektidele, mis kujutavad endast eksperimentaalalgatusi, mille eesmärk on

katsetada meetme teostatavust kohaldatava õigusraamistiku alusel. Samamoodi tuleks

lubada rahalist toetust sadamatesse ja taristusse tehtavateks investeeringuteks, mis

aitavad kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele kalandussektoris.

(11) Liikmesriikidel peaks olema lubatud täiendavalt toetada merekaitsealade ja

püügikeelualade riiklike strateegiate väljatöötamist, täiustamist ja ühist rakendamist,

samuti nende alade majandamist.

(12) Määrust (EL) 2021/1139 on vaja muuta ka selleks, et võtta üle protokoll, millega

muudetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevat Marrakechi

lepingut ja mis sisaldab kalandustoetuste lepingut5.

5 Nõukogu peasekretariaat avaldas Euroopa Liidu Teatajas teatise mis käsitleb Maailma

Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli seoses

kalandustoetuste lepinguga (ELT L, 2025/1962, 25.9.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/notice/2025/1962/oj).

ET 8 ET

(13) Euroopa Liit on liige Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), kes algatas 2001.

aasta novembris kaubandusläbirääkimiste Doha vooru, mida tuntakse Doha

arengukava nime all. Kalandustoetusi käsitlevate WTO läbirääkimiste eesmärk oli

saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärkide alaeesmärk 14.6, milles keskendutakse

teatavatele liigset püügivõimsust ja ülepüüki põhjustavate kalandustoetuste

keelustamisele, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki soodustavate

toetuste kaotamisele ning uute kahjulike toetuste kehtestamisest hoidumisele.

(14) 17. juunil 2022 võeti WTO 12. ministrite konverentsil vastu protokoll, millega

muudetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevat Marrakechi

lepingut (edaspidi „protokoll“), ning mis sisaldab kalandustoetuste lepingut (edaspidi

„leping“). Protokoll jõustus 15. septembril 2025, kui nõutavad kaks kolmandikku

WTO liikmetest olid lepingu heakskiitmiskirjad hoiule andnud.

(15) Leping liigitab mitmed kalandustoetused kahjulikuks ja kohustab WTO liikmeid

keelama toetusi laevadele või ettevõtjatele, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügiga või seda toetava tegevusega, samuti sellisele kalapüügile ja

sellega seotud tegevusele avamerel, mis jääb väljaspoole mistahes asjaomase

piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse regulatiivset pädevust.

(16) Protokoll kiideti heaks nõukogu otsusega (EL) 2023/11166 Euroopa Liit andis oma

heakskiitmiskirja hoiule 7. juunil 2023. Protokolli tuleks rakendada liidu õiguses.

(17) Lepingu sätete rakendamiseks ja selles sisalduvate kohustuste täieliku täitmise

tagamiseks, eelkõige seoses ELi poolse rahastamisega, on vaja muuta määrust (EL)

2021/1139, et tagada, et EMKVFi toetuse saamiseks ei oleks kõlblikud ettevõtjad ja

laevad, kes tegelevad lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud tegevusega

ning väljaspoole mistahes asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -

korralduse regulatiivset pädevust jääva kalapüügi ja sellega seotud tegevusega

avamerel.

(18) Lepingu artikli 5 lõike 1 kohaselt ei tohi ükski WTO liige anda ega säilitada toetusi

kalapüügiks või kalapüügiga seotud tegevuseks väljaspool rannikuliikme või

rannikuäärse mitteliikme jurisdiktsiooni või väljaspool mis tahes asjaomase

piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse pädevust. Selle sätte

rakendamiseks liidu õiguses tuleb ette näha, et sellised tegevused ja kulud ei ole

EMKVFi raames rahastamiskõlblikud. Selleks tuleks lisada uus artikkel 13a, et

täiendada määruse (EL) 2021/1139 artikli 13 kohast rahastamiskõlbmatute tegevuste

ja kulude loetelu.

(19) Tagamaks kooskõla lepingust tulenevate kohustustega, tuleks lepingu rakendussätteid

kohaldada alates käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevast kuni lepingu

lõpetamise kuupäevani, nagu see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Selle aja

jooksul peaksid lepingule mittevastavad toetusetaotlused olema vastuvõetamatud ning

lepingule mittevastavad tegevused ja kulud peaksid olema rahastamiskõlbmatud.

(20) Lepingu artikli 3 lõike 2 kohaste kinnitavate otsuste kohaselt tehtud järeldused

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta ei tohiks piirata nõukogu

6 Nõukogu 25. mai 2023. aasta otsus (EL) 2023/1116, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist

käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses

kalandustoetuste lepinguga (ELT L 148, 8.6.2023, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2023/1116/oj).

ET 9 ET

määruste (EÜ) nr 1005/20087 ja (EÜ) nr 1224/20098 kohaseid järeldusi ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2021/1139 muutmine

Määrust (EL) 2021/1139 muudetakse järgmiselt.

1) artikli 2 lõikele 2 lisatakse punktid 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, ja 23:

„16) „kinnitav otsus“ – lõplik järeldus selle kohta, et käitaja või laev on tegelenud

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava

kalapüügiga seotud tegevusega, kui selle järelduse on teinud:

(a) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige tema jurisdiktsiooni alla

kuuluvates piirkondades (edaspidi „rannikuriik“) toimuva tegevuse puhul või

(b) asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon või -korraldus tegevuse puhul,

mis toimub selle pädevuse alla kuuluvates piirkondades ja selle pädevuse alla

kuuluvate liikide kohta, kooskõlas asjaomase piirkondliku

kalandusorganisatsiooni või -korralduse eeskirjade ja menetlustega ning

asjakohase rahvusvahelise õigusega;

17) „WTO kalandustoetuste leping“ – kalandustoetuste leping, mis sisaldub WTO poolt

17. juunil 2022 vastu võetud ja 15. septembril 2025 jõustunud protokollis, millega

muudetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevat Marrakechi lepingut

seoses kalandustoetuste lepinguga, ning mis kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL)

2023/11169;

18) „kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamine“ – kalandus- ja

vesiviljelustegevuse mõõdetav ümberkujundamine energiatarbimise, kasvuhoonegaaside heite

ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele, kui see ümberkujundamine saavutatakse

energiatõhusate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu ja kasutamise, alternatiivkütuste ja

vähese süsinikuheitega energiaallikate kasutuselevõtuga kalandus- ja vesiviljelussektoris ning

toetava taristu arendamisega, mis ei kahjusta ühise kalanduspoliitika eesmärke;

19) „noor kalur“ – kalur, kes ei ole toetustaotluse esitamise kuupäeval vanem kui 40;

7 Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning

muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse

kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1005/oj).

8 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse

kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ)

nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)

nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ)

nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ)

nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

9 Nõukogu 25. mai 2023. aasta otsus (EL) 2023/1116, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist

käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses

kalandustoetuste lepinguga (ELT L 148, 8.6.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/1116/oj)

ET 10 ET

20) artiklite 11a ja 13a kohaldamisel tähendab „laev“ määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4

lõike 1 punktis 4 määratletud kalalaeva või mis tahes muud alust, laeva või paati, mida

kasutatakse või mis on varustatud või mida kavatsetakse kasutada kalapüügiks või

kalapüügiga seotud tegevuseks;

21) artiklite 11a ja 13a kohaldamisel tähendab „kalapüük“ kalade otsimist, ligimeelitamist,

asukoha kindlaksmääramist, püüdmist, loomuse võtmist või kogumist või tegevust, mille

tulemusena võib õigustatult eeldada kalade ligimeelitamist, asukoha kindlaksmääramist,

püüdmist, loomuse võtmist või kogumist;

22) artiklite 11a ja 13a kohaldamisel tähendab „kalapüügiga seotud tegevus” igasugust

kalapüüki toetavat või ettevalmistavat tegevust, lossimist, pakendamist, töötlemist, eelnevalt

sadamas lossimata kala ümberlaadimist või transporti, samuti meeskonna, kütuse,

püügivahendite ja muude varude täiendamist merel;

23) artiklite 11a ja 13a kohaldamisel tähendab „käitaja“ laeva omanikku või mis tahes

isikut, kes vastutab laeva eest, juhib seda või kontrollib seda.“;

2) artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„Liidu rahalise toetuse summa, mille iga liikmesriik eraldab EMKVFist artiklite 17, 18, 19 ja

20 kohaselt, ei tohi ületada 30 % sellele liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest.“;

3) artikli 11 järele lisatakse artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Taotluste vastuvõetavus kinnitava otsuse korral

1. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, on käitaja esitatud toetustaotlus vastuvõetamatu

või muutub vastuvõetamatuks, kui rannikuriik või piirkondlik kalandusorganisatsioon või -

korraldus teavitab lipuliikmesriiki käitajat või käitaja poolt käitatavat laeva käsitlevast

kinnitavast otsusest.

2. Kui rannikuriik teatab kinnitavast otsusest, on käitaja esitatud toetustaotlus vastuvõetamatu,

kui kinnitav otsus põhineb asjakohasel faktilisel teabel ning rannikuriik on lipuliikmesriigile

ja subsideerivale liikmesriigile, kui see on teada, esitanud järgmise teabe:

(a) õigeaegne teade, mis on edastatud asjakohaste kanalite kaudu. Teade peab

sisaldama viiteid kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele või muud

asjakohast teavet ja üksikasju võetud meetmete kohta, sealhulgas järgmist:

i) teave laeva või käitaja ajutise kinnipidamise kohta ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemise eest kuni edasise

uurimiseni või

ii) teave rannikuriigi algatatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata

kalapüügi uurimise kohta;

(b) teave võimaluse kohta vahetada asjakohast teavet rannikuriigi poolt kindlaks

määratud viisil ja ajavahemikul, enne lõpliku kinnitava otsuse tegemist, et seda

teavet saaks lõplikus kinnitavas otsuses arvesse võtta.

Rannikuriik teavitab lipuliikmesriiki lõplikust kinnitavast otsusest ja kehtestatud

sanktsioonidest, sealhulgas, kui see on asjakohane, nende kestusest.

3. Kui konkreetse laeva kohta on teatatud kinnitavast otsusest, on selle laeva käitaja esitatud

taotlus vastuvõetamatu üksnes seoses selle toetusega, mis on otseselt seotud kõnealuse laeva

või selle tegevusega.

ET 11 ET

4. Kui kinnitavast otsusest antakse teada toetuse andmise ja lõppmakse vahelisel ajal,

nõutakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 44 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artiklile 103 käitajalt tagasi kogu toetus, mis on EMKVFist seoses

kõnealuses kinnitavas otsuses osutatud laeva ja tegevusega juba makstud.

5. Taotlused on lõigete 2–4 kohaselt vastuvõetamatud ajavahemiku jooksul, mis vastab

järgmistest ajavahemikest pikemale:

(a) kinnitava otsuse teinud rannikuriigi riigisisestes õigusnormides ette nähtud

sanktsiooni kestus või

(b) ajavahemik, mille jooksul laev või käitaja on piirkondliku

kalandusorganisatsiooni või -korralduse nimekirjas.

6. Liikmesriigid võivad kooskõlas riigisiseste õigusnormidega kohaldada vastuvõetamatuse

ajavahemikku, mis on lõike 5 kohaselt kehtestatud ajavahemikust pikem, võttes arvesse laeva

või käitaja poolt toime pandud ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või

sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud tegevuse laadi, raskusastet ja korduvust.

7. Kui lipuliikmesriigile teatatud kinnitavas otsuses ei täpsustata sanktsiooni kestust, määrab

lipuliikmesriik kindlaks vastuvõetamatuse ajavahemiku, võttes arvesse ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud

tegevuse laadi, raskusastet ja kordumist.

8. Kui sama ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük või sellist kalapüüki toetav

kalapüügiga seotud tegevus toob kaasa vastuvõetamatuse nii artikli 11 lõike 1 kui ka artikli

11a alusel, ei tohi kogu vastuvõetamatuse ajavahemik olla pikem kui pikim vastuvõetamatuse

ajavahemik, mis tuleneb kas artiklist 11 või käesoleva artikli lõigetest 5, 6 ja 7.

9. Kui lipuliikmesriik saab ühe oma laeva või käitaja kohta kinnitava otsuse, teavitab ta sellest

komisjoni elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul alates kinnitava otsuse saamisest, märkides

ära asjaomase käitaja ja laeva ning vajaduse korral sanktsiooni kestuse. Komisjon teeb selle

teabe kättesaadavaks kõigile teistele liikmesriikidele, avaldades selle oma veebisaidil piiratud

juurdepääsuga osas.“

4) artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a) sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„1. Järgmised tegevused ja kulud ei ole EMKVFist rahastamiskõlblikud:“;

b) lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tegevused, mis suurendavad kalalaeva püügivõimsust, kui artiklis 19 ja 19a ei ole

sätestatud teisiti;“;

c) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) kalalaevade ehitamine, soetamine või import, kui artiklis 17 ja 19a ei ole

sätestatud teisiti;“;

d) lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:

„g) ettevõtte omandi üleandmine, välja arvatud juhul, kui toetust antakse noorele

kalurile, kellele omandiõigus üle läheb, või kui ettevõte tegeleb üksnes

väikesemahulise rannapüügiga;“;

e) lõike 1 punkt k asendatakse järgmisega:

„k) investeeringud kalalaevadesse, mis on vajalikud, et täita toetuse taotluse

esitamise ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu

ET 12 ET

kohustustest tulenevaid nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, kui

artiklites 19a ja 22 ei ole sätestatud teisiti;“;

f) lõike 1 punkt m asendatakse järgmisega:

„m) kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine, kui

artiklites 18 ja 19a ei ole sätestatud teisiti.“;

g) lisatakse lõige 2:

„2. Lõike 1 punkti b ei kohaldata navigatsiooniseadmete suhtes, mis töötavad

eranditult veepinnast kõrgemal, näiteks GPS- ja radartehnoloogia, mida kasutatakse

üksnes mereõnnetuste ärahoidmiseks ja meresõiduohutuse suurendamiseks.“;

6) artikli 13 järele lisatakse artikkel 13a:

„Artikkel 13a

Rahastamiskõlbmatus kalapüügiks või kalapüügiga seotud tegevuseks väljaspool

rannikuriigi jurisdiktsiooni ja väljaspool asjaomase piirkondliku

kalandusorganisatsiooni või -korralduse pädevust

Lisaks artiklis 13 osutatud rahastamiskõlbmatutele tegevustele ja kuludele ei ole EMKVFist

toetuse saamiseks kõlblikud tegevused ja kulud, millega toetatakse kalapüüki või kalapüügiga

seotud tegevust väljaspool rannikuriikide jurisdiktsiooni, sealhulgas rannikuriikide puhul, kes

ei ole WTO liikmed, ja väljaspool asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -

korralduse pädevust.“;

7) artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) väikesemahulise rannapüügi laevade puhul aitab uus või moderniseeritud mootor

vähendada CO2 heidet.“;

b) lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) muude kuni 24-meetrise kogupikkusega laevade puhul ei ole uuel või

moderniseeritud mootoril rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril ning see

vastab lõikes 5 sätestatud nõuetele.“;

c) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Lõike 2 punktis d osutatud uus mootor:

(a) kasutab energiatõhusat tehnoloogiat või alternatiivkütuse tehnoloogiat

kooskõlas energiatõhususe direktiiviga10;

(b) on saanud tüübikinnituse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2016/162811 ning

(c) on asendatavast mootorist vähemalt seitse aastat uuem.“;

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb

energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231,

20.9.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/2026-08-05)

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb

väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete

osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid

(EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see

kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1628/oj).

ET 13 ET

8) artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

kalalaev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse

esitamise aastale eelneva viie kalendriaasta jooksul ning“;

b) lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik sellise mootori või käitursüsteemi

hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks, mille energiatõhusus on varasema

olukorraga võrreldes parem või mille CO2 heide on varasema olukorraga võrreldes

väiksem (välja arvatud juhul, kui tegemist on väikesemahulise rannapüügiga tegeleva

alusega) ning mille võimsus ei ületa püügilaeva mootorivõimsust, mis on eelnevalt

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 1 alusel sertifitseeritud, ning mille

maksimaalse väljundvõimsuse on tootja kõnealuse mootori või käitursüsteemi

mudeli jaoks sertifitseerinud;“;

9) artikli 19 järele lisatakse artikkel 19a:

„Artikkel 19a

Toetus energiasüsteemi ümberkujundamisele

1. Käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärgi saavutamiseks võib

EMKVFist toetada ka katse- ja teadusprojekte ning investeeringuid sadamatesse ja taristusse,

mis aitavad kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele kalandussektoris.

2. Katse- ja teadusprojektide näol on tegemist uuenduslike tehnoloogiliste ja rakenduslike

lahenduste katsetamisega, et tutvustada ja valideerida selliste lahenduste panust

energiasüsteemi ümberkujundamisse; katsetamiseks kasutatakse üht või mitut kalalaeva või

vesiviljeluse tootmissüsteemi sõltumatu teadus-, uurimis- või tehnilise asutuse järelevalve all.

Sellised projektid võivad hõlmata ka kalalaeva soetamist, mootori asendamist ja/või

kalalaevade varustamist seadmetega, tingimusel et neid laevu ei kasutata töönduslikuks

kalapüügiks. Selliste projektide raames rahastatud laevu, mootoreid või seadmeid võib

seejärel töönduslikuks kalapüügiks kasutada üksnes juhul, kui asjaomane käitaja on need

soetanud õiglase turuväärtusega ilma avaliku sektori toetuseta või käesoleva määruse

tingimustele vastava avaliku sektori toetusega.

3. Investeeringud sadamatesse ja taristusse on investeeringud, millega toetatakse

energiasüsteemi ümberkujundamist ELi kalanduses ja vesiviljeluses, nagu on määratletud

artikli 2 lõike 2 punktis 18, sadamates, kaidel ja sildumisaladel.“;

10) artikli 20 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt

90 päeva aastas toetustaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul; seda

tingimust ei kohaldata laeva suhtes, mis on ette nähtud angerjapüügiks ja millel on

angerjapüügiluba.“;

11) artikli 21 lõikele 2 lisatakse punkt f:

„f) sotsiaal-majandusliku mõju korral, mis tuleneb käitajale eraldatud püügivõimaluse

vähendamisest vähemalt 40 % võrra pärast seda, kui nõukogu on Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 43 lõikele 3 kohaselt vastu võtnud meetme kalapüügivõimaluste vähendamise

ET 14 ET

kohta. Võrdlusaasta vähendamise arvutamiseks on kalendriaasta, mis eelneb aastale, mille

jaoks püügivõimalused on asjakohase nõukogu määrusega kehtestatud.“;

12) artiklile 25 lisatakse punkt h:

„h) meetmed, millega toetatakse merekaitsealade ja püügikeelualade riiklike strateegiate

väljatöötamist, arendamist ja ühist rakendamist, merekaitsealade ja püügikeelualade haldamist

ning kalavarude ühise majandamise kavade väljatöötamist, ning teadlikkuse suurendamise

meetmeid, et edendada sidusrühmade koostööd merekaitsealade ja püügikeelualade loomisel

ja haldamisel.“;

13) artikli 30 järele lisatakse artikkel 30a:

„Artikkel 30a

Väikesemahuline kalapüük

Käesoleva määruse artiklis 29 osutatud erieesmärgi saavutamiseks võib EMKVFist toetada ka

meetmeid, mille eesmärk on säilitada elujõuline väikesemahuline rannapüük ja hõlbustada

väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite sissetuleku mitmekesistamist täiendavate

tegevuste arendamisega.“;

14) artikli 44 järele lisatakse artikkel 44a:

„Artikkel 44a

Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid kinnitava otsuse korral

1.1. Kui toetuse tagasinõudmiseks artikli 11a lõike 4 kohaselt tehakse

finantskorrektsioone, määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on

proportsionaalne asjaomase toetusesaaja poolt ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi või sellist kalapüüki toetava kalapüügiga seotud tegevuse

laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning EMKVFist saadud toetuse ulatusega

kõnealuse toetusesaaja majandustegevusele.“;

15) artikkel 66 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 66

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

III jaotises sätestatud eelarve otsese ja kaudse täitmise korras antava toetuse suhtes

kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2021. Artikli 2 lõike 2 punkte 16, 17, 20, 21, 22 ja 23

ning artikleid 11a, 13a ja 44a kohaldatakse alates [lisada määrust muutvate sätete jõustumise

kuupäev]. Artikli 2 lõike 2 punkte 16, 17, 20, 21, 22 ja 23 ning artikleid 11a, 13a ja 44a

kohaldatakse kuni Euroopa Liidu Teatajas avaldatud WTO kalandustoetuste lepingu

lõpetamise kuupäevani.“;

16) III lisa 1. rida asendatakse järgmisega:

„Tegevused, mida toetatakse artiklite 18 ja 19 alusel

Tegevused, mida toetatakse noorte kalurite puhul artikli 17 alusel

40 %

60 %“.

Artikkel 2

Jõustumine

ET 15 ET

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

(EL) 2021/1139 seoses WTO kalandustoetuste lepingu lihtsustamise ja ülevõtmisega

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Ettepanek käsitleb programmi teemavaldkonda 8 („Põllumajandus- ja

merenduspoliitika“), mis kuulub mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027)

rubriiki 3 („Loodusvarad ja keskkond“). Ettepanek piirdub määruse (EL) 2021/1139

sihipäraste muudatustega ning on kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta ja määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted eelarve jagatud täitmise raames hallatavate liidu fondide kohta.

Lisaks on ettepanek seotud muude liidu poliitikatega, eelkõige keskkonna-, kliima-,

ühtekuuluvus-, põllumajandus-, sotsiaal-, turu- ja kaubanduspoliitikaga. Ettepanek on

kooskõlas Euroopa ookeanipaktis esitatud algatustega ning aitab saavutada ÜRO

kestliku arengu 14. eesmärki (kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja

mereressursse), millele EL on pühendunud.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta EMKVFi määrust, et muuta EMKVF

liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks kättesaadavamaks ja lihtsamini rakendatavaks.

Ettepanek sisaldab ka vajalikke muudatusi, et tagada Maailma

Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kalandustoetuste lepingu täielik rakendamine ELi

õiguses.

1.3.2. Erieesmärgid

Ettepanekuga kehtestatakse uued mõisted, et tagada suurem õiguskindlus,

muudetakse teatavad mootorite asendamise või moderniseerimise tingimused

paindlikumaks, kehtestatakse kaks uut kava ajutise peatamise ja väikesemahulise

kalapüügi jaoks, suurendatakse abi osakaalu põlvkonnavahetuse toetamiseks ja

leevendatakse teatavaid eelarveeraldiste piiranguid. Ettepanekuga võetakse

kõnealusesse õiguslikku alusesse üle ka kalandustoetuste leping.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanekuga loodetakse:

tagada suurem õiguskindlus ja hõlbustada uute tehnoloogiate katsetamist, võttes

kasutusele uued määratlused mõistete „energiasüsteemi ümberkujundamine“,

„katseprojektid“ ja „prototüüplaev“ (mida ei tohiks käsitada tavaliste kalalaevadena)

kohta;

kiirendada ELi kalalaevastiku energiasüsteemi ümberkujundamist, muutes mootorite

asendamise ja ajakohastamise eeskirjad paindlikumaks, lihtsustades

heakskiitmisprotsessi ja heite vähendamise arvutamise metoodikat;

ET 4 ET

avaldada positiivset mõju põlvkondade vahetusele, suurendades noortele kaluritele

antava abi osatähtsust ning kõrvaldades tõkked, et toetada ettevõtete omandiõiguse

üleminekut;

kehtestada uus kava püügitegevuse ajutiseks peatamiseks, et leevendada

püügivõimaluste märkimisväärse ja ootamatu vähendamise sotsiaal-majanduslikku

mõju kaluritele;

võimaldada liikmesriikidele suuremat eelarvepaindlikkust, tõstes laevastikuga seotud

meetmete ja püügitegevuse püsiva lõpetamise ülemmäära 15 %-lt 30 %-le iga

liikmesriigi eraldisest;

tagada täielik vastavus kalandustoetuste lepingule, muutes kõik käitajad või laevad,

kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või avamerel

toimuva tegevusega, mis ei kuulu piirkondlike kalandusorganisatsioonide pädevusse,

EMKVFi toetuse saamise tingimustele mittevastavaks.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Kohaldatakse määrustes (EL) 2021/1139 ja (EL) 2021/1060 sätestatud rakendamis-,

järelevalve-, hindamis- ja aruandlusnõudeid.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest12

☒olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

12 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 5 ET

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

ET 6 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA;

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni

personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  avalikke teenuseid osutavatele liikmesriigi eraõiguslikele asutustele, kellele on

delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ühise

välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases

alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust

või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste

vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad

avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja

kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või

samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

ET 7 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

ET 8 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Arv

Liigendatud

/liigendama

ta13

EFTA

riigid14

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d15

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Arv

Liigendatud

/liigendama

ta

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY]

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY] Liigendat

ud/liigen JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

13 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 14 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 15 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 9 ET

damata

ET 10 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist.

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Arv

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

<…….> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

ET 11 ET

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

<…….> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <…> Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Arv

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

ET 12 ET

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

<…….> peadirektoraadi Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

<…….> peadirektoraadi Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 13 ET

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <…> Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide

1‒6 Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 14 ET

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Arv

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

ET 15 ET

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

<…….> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

<…….> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 16 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <….> Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Arv

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

<…….> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

ET 17 ET

<…….> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <….> Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriikide 1–6 Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid) Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 18 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 19 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik16

Kesk

mine

kulu

E i

Kulu E i

Kulu E i

Kulu E i

Kulu E i

Kulu E i

Kulu E i

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 117…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

16 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 17 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 20 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

KOKKU HEAKSKIIDETUD EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU

Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 21 ET

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille

asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees

ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest

lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise

menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

ET 22 ET

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD +

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade Ei kohaldata

ET 23 ET

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2021–

2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

ET 24 ET

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju18

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

18 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 25 ET

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Ettepanek ei sisalda diginõudeid, kuna see ei too kaasa muudatusi aruandluskohustustes ega

uusi andmevoogudega seotud nõudeid. Kuigi liikmesriigid kasutavad EMKVFi

rakendamiseks digitehnoloogiat, ei ole kavandatud muudatused nende digitehnoloogiatega

seotud.

Ainus oluline digitaalne muudatus on Euroopa Komisjoni sisese haldus- ja juhtimispoole

väike kohandus Euroopa Liidu fondide haldamise süsteemis (SFC-süsteem).

SFC2021 on elektrooniline andmevahetussüsteem kõigi liikmesriikide ja komisjoni vahel

ühissätete määruse fondi asjus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid) artikli 69 lõikes 9. See

elektrooniline süsteem, mida kasutatakse ametliku teabe vahetamiseks korraldusasutuste ja

Euroopa Komisjoni vahel, vajab sisemiste parameetrite mõningast kohandamist, kuna

tegevused võivad saavutada kõrgemad rahalised ülemmäärad. Korraldusasutuste

rahastamiskavasid kohandatakse programmi muutmise kaudu, ilma et muudetaks

rahaeraldiste kogusummat. Esitamis-, töövoo- ja valideerimisprotsesse siiski ei muudeta.

Liikmesriikide korraldusasutusi kui SFC2021 lõppkasutajaid teavitatakse muudatusest, kuid

neilt ei eeldata oma süsteemide või menetluste kohandamist, kuna muudatus piirdub

taustsüsteemi parameetrite piirväärtustega.

Tehniline kohandus peaks kavakohaselt jõustuma enne muudetud EMKVFi määruse

jõustumist või sellega samal ajal, et korraldusasutused saaksid esitada ja hallata toiminguid

kõrgemate ülemmäärade piires ilma katkestusteta.

4.2. Andmed

Ei kohaldata. Ettepanekuga ei kehtestata eraldi poliitilise nõudena uusi andmete kogumise,

jagamise või töötlemise kohustusi. Digielement on SFC2021ga seotud väike sisemine

kohandus, millega ei kehtestata sidusrühmadele ega liikmesriikidele uusi andmekohustusi.

Seetõttu puudub suuniste alusel hinnatav sisuline digi- või andmenõuete mõju.

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Ei kohaldata, kuna ettepanekuga ei nähta ette konkreetsete digilahenduste kasutamist ega

kehtestata vaikimisi digitaalseid vahendeid. Ainus tuvastatud süsteemipõhine tagajärg on

SFC-süsteemi piiratud kohandamine taustatoimingute tasandil.

Ei kohaldata. Ettepanekuga ei looda ega muudeta piiriüleseid digitaalseid avalikke

teenuseid ega kehtestata koostalitlusvõime kohustusi riiklike või ELi digisüsteemide vahel.

ET 26 ET

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Ei kohaldata. Ettepanek ei sisalda sihtotstarbelisi meetmeid digitaalse rakendamise kui

sellise korraldamiseks või toetamiseks.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.9.2026 COM(2026) 507 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni konventsioonialal

kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed

ET 1 ET

Lisa

I lisa

1. Aruande „Saak sisenemisel (COE)“ miinimumnõuded

# Kalapüüki

käsitlev teave

Vorming/Märkus

ed Üksikasjad

1

Konventsioonialass

e sisenemise

kuupäev

AAAA-PP-KK

2

Konventsioonialass

e sisenemise

kellaaeg

TT:MM UTC (24-

tunnine vorming)

3 Piirkond, kus

teatatud saak püüti

Riigi veed/muu

jurisdiktsioon

2. Loetlege kõik konventsioonialasse sisenemise ajal pardal olevad liigid, sealhulgas

kaaspüük

FAO kood Kogukaal

(kg)

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.9.2026 COM(2026) 507 final

2026/0290 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni konventsioonialal

kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed