Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 22.10.2026 nr 2-5/26-02097-2

      Eesti seisukohad ettepaneku kohta pikendada meedet "Euroopa kultuuripealinnad" aastateks 2034-2047

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  22.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  otsuse,  millega  uuendatakse  liidu  meedet  „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034-2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014 /EL, eelnõu kohta:   1.1 Eesti toetab kandidaatidele ühiste juhiste ja taotlusvormi kehtestamist. Peame oluliseks, et  nõuded  oleksid  selged  ja  proportsionaalsed,  jätaksid  liikmesriigile  piisava  paindlikkuse  riigisisese konkursi korraldamisel ning oleksid avaldatud enne riigisisese konkursi avamist.   1.2  Eesti  toetab  Euroopa  mõõtme  käsitlemist  kõiki  valikukriteeriume  läbiva  põhimõttena.  Peame oluliseks, et selle sisu, kaal ja hindamise alused oleksid komisjoni juhistes aegsasti ja  selgelt avatud ning et hindamisel arvestataks linnade ja riikide erineva suuruse ja võimekusega.   1.3 Eesti  toetab võimalust  kandideerida  linnade  rühmana,  sealhulgas piiriüleselt,  ning peab  piirkondlikku või mitme linna mudelit väikeriigi kontekstis oluliseks tulevikusuunaks. Peame  vajalikuks selgelt eristada linnade rühmana kandideerimist ja ümbritseva piirkonna kaasamist.  Vähemalt  komisjoni  juhistes  tuleb  selgitada,  kellele  antakse  rühma puhul  tiitel  ning kuidas  jagunevad kohustused seires, auhinna maksmisel ja tiitli võimaliku äravõtmise korral.   1.4 Eesti toetab loomevabaduse, kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisuse ning kultuuri-  ja loometöötajate töötingimuste arvestamist kandideerimisel ja seires. Nõudeid tuleb hinnata  eesmärgipäraselt  ja  proportsionaalselt,  säilitades  ruumi  kunstiliseks  riskiks,  eksperimenteerimiseks ja uue loomingu sünniks.   1.5  Eesti  toetab  seirekorralduse  täiendamist  ja  ühiseid  hindamissuuniseid,  sealhulgas  tiitliaastajärgset  jätkutegevustele  keskenduvat  seiret.  Peame  oluliseks,  et  aruandlusnõuded  oleksid  proportsionaalsed,  ei  dubleeriks  üksteist  ning  võimaldaksid  ühiste  näitajate  kõrval  arvestada  kohaliku  programmi  eripära. Mõju  hindamisel  tuleb  arvestada  ka  uue  loomingu  sündi,  loovisikute  rahvusvahelistumist,  professionaalsete  võrgustike  kujunemist  ja  kultuurivaldkonna pädevuse kasvu.   1.6  Eesti  toetab  võimalust  erandjuhul  võtta  ära  Euroopa  kultuuripealinna  tiitel.  Peame 

.

2 (2)

1.6  Eesti  toetab  võimalust  erandjuhul  võtta  ära  Euroopa  kultuuripealinna  tiitel.  Peame  oluliseks, et tiitli äravõtmine oleks äärmuslik ja viimane abinõu ning et menetlus oleks selge,  astmeline ja õiguskindel.   1.7  Eesti  peab  oluliseks,  et  kandidaatlinnal  oleks  programmi  usutavaks  kavandamiseks  ja  elluviimiseks kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi poliitiline tugi ning kestlik rahaline panus.   1.8  Eesti  toetab  Melina  Mercouri  auhinna  maksmist  kahes  osas  ja  teise  makse  sidumist  jätkutegevuste  plaaniga.  Peame  oluliseks,  et  tingimused  oleksid  ette  teada  ja  objektiivselt  hinnatavad.   1.9  Eesti  toetab  võimalust  muuta  vääramatu  jõu  korral  ajakava  ja  lükata  nimetatud  linna  tiitliaasta  edasi.  Samuti  toetame  ajakava  muutmist  delegeeritud  õigusaktiga,  kuna  see  võimaldab  erakorralises  olukorras  tegutseda  kiiremini  ja  paindlikumalt  kui  seadusandliku  tavamenetluse kaudu. Peame oluliseks, et delegeeritud volituse kasutamise alused ja menetlus  oleksid selged ning et muudatus arutataks läbi asjaomaste liikmesriikidega.   1.10  Eesti  toetab  Euroopa  kultuuripealinnade  nähtavuse  suurendamist  komisjoni  koordineeritud kommunikatsiooni abil. Peame oluliseks, et ühised nõuded täiendaksid linnade  enda identiteeti.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1.Seletuskiri 2. Seletuskirja lisa - huvirühmade sisend 3. Otsuse eelnõu COM(2026)455      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 455 final

2026/0259 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi 1985. aastal valitsustevahelise algatusena. Algatuse

tõhustamiseks muudeti see 1999. aastal ametlikult Euroopa Liidu meetmeks. Kehtestati uued

kriteeriumid ja valikumenetlused, koostati liikmesriikide kronoloogiline loetelu, milles liikmesriigid

on esitatud tiitlikandjaks nimetamise järjekorras, ning taotluste hindamiseks loodi sõltumatutest

ekspertidest koosnev Euroopa valikukomisjon (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta

otsus nr 1419/1999/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks

2005–20191).

Eeskirju uuendati esimest korda 2006. aastal, et algatuse tõhusust suurendada, st ergutada

linnadevahelist konkurentsi ja parandada kandideerimise kvaliteeti. Nende uute eeskirjadega kehtestati

ka mitmesugused meetmed, et toetada linnu ettevalmistustes, sealhulgas seireprotsess (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1622/2006/EÜ, millega kehtestatakse

kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 20192).

Praegu kehtiv õiguslik alus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 445/2014/EL3) võeti vastu

2014. aastal.

Otsus nr 445/2014/EL kaotab kehtivuse 2033. aastal. Praegu kuulutatakse tiitlikonkurss välja kuus

aastat varem, et anda linnadele piisavalt aega ettevalmistusteks enne tiitliaasta algust. Seepärast tuleks

2027. aastal vastu võtta uus õiguslik alus Euroopa kultuuripealinnade meetme jätkamiseks, et tagada

sujuv üleminek 2034. aastal. Uue õigusraamistiku eesmärk on tagada algatuse jätkuv asjakohasus ja

võtta samal ajal arvesse vajadust lihtsustamismeetmete järele.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Algatus on kooskõlas ühise poliitilise kohustusega kaitsta, edendada ja toetada kultuuri Euroopas, mis

on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis „Euroopa kultuuri heaks,

kultuur Euroopa heaks“, ning algatusega „Euroopa kultuurikompass“4.

See on kooskõlas selliste Euroopa algatustega nagu „Uus Euroopa Bauhaus“5 ja UNESCO kultuuri

väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsioon, mille osalised liit ja

selle liikmesriigid on, ning 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsioon, milles liikmesriigid ja ELi

institutsioonid esitasid oma visiooni liidust, „kus kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja

sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks [...]; liidust, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja

edendab kultuurilist mitmekesisust“. Algatus on kooskõlas nõukogu strateegilise tegevuskavaga 2024–

2029, milles võetakse kohustus edendada ELi kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandit6.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Algatus on kooskõlas komisjoni 2024.–2029. aasta üldiste poliitiliste prioriteetidega, milleks on muu

hulgas 1) inimeste toetamine ning ühiskonna ja sotsiaalse mudeli tugevdamine, 2) demokraatia

kaitsmine ja väärtuste hoidmine, 3) Euroopa kestlik heaolu ja konkurentsivõime ning 4) globaalne

Euroopa.

1 EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/1419/oj. 2 ELT L 304, 3.11.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/1622/oj. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse

liidu meede „Euroopa kultuuripealinna“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 4 Euroopa kultuurikompass (COM(2025) 785). 5 Uus Euroopa Bauhaus – visioonist teostuseni (COM(2025) 1026). 6 Nõukogu strateegiline tegevuskava 2024–2029.

ET 2 ET

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi

toimimise leping“) artiklil 167. Artikli 167 lõikega 1 on ette nähtud, et „liit aitab kaasa liikmesriikide

kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal

ajal rõhutades ühist kultuuripärandit“. Artikli 167 lõike 2 kohaselt peaks liit ergutama ka

liikmesriikidevahelist koostööd kultuuri valdkonnas ning vajaduse korral toetama ja täiendama nende

tegevust.

• Subsidiaarsus/proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Meedet „Euroopa

kultuuripealinnad“ rakendatakse peamiselt kohalikul ja riiklikul tasandil. Hindamine ja avalik

konsultatsioon näitasid siiski, et liidul on oluline roll liikmesriikidevahelises koordineerimises, et

tagada ühiste, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide kohaldamine, eelkõige seoses meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ valiku- ja seiremenetlustega. Liit toetab väljavalitud linnade ettevalmistusi ka

Euroopa eksperdikomisjoni soovituste, linnade vahel parimate tavade vahetamise ja Melina Mercouri

auhinna raames antava rahalise toetuse kaudu.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide vahehindamine

Komisjoni töö seoses ettepanekuga meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ kohta pärast 2033. aastat

põhineb paljudel eri sisenditel.

Aastatel 2024–2025 tehti meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–20337 esimene vahehindamine.

Hindamine hõlmas aastatel 2013–2023 Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud linnu ja

ajavahemikuks 2020–2028 kandideerinud linnu ning selle käigus tehti kindlaks algatuse rakendamisel

tehtud edusammud ja saadud õppetunnid.

On oluline märkida, et kõigis põhiküsimustes olid hindamiste käigus kogutud tõendid ja andmed ning

konsultatsiooniprotsessi käigus väljendatud seisukohad suures osas sarnased. See võimaldas

komisjonil teha mitmeid olulisi järeldusi meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ tuleviku kohta.

Ollakse üksmeelel, et meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on äärmiselt edukas, ning toetatakse väga

kindlalt selle jätkumist pärast 2033. aastat. On selge, et Euroopa kultuuripealinnade meetmest on

saanud nii ulatuse kui ka haarde poolest üks Euroopa ulatuslikumaid kultuurialgatusi. Lisaks on see

kujunenud liidu üheks kõige nähtavamaks ja mainekamaks algatuseks ja ettevõtmiseks, mida Euroopa

kodanikud tõenäoliselt kõige rohkem hindavad.

Euroopa kultuuripealinnade meede võib tuua linnadele palju kasu, kui tegevusi planeeritakse hoolikalt.

Tegemist on eelkõige kultuurisündmusega, kuid see võib tuua ka märkimisväärset sotsiaalset ja

majanduslikku kasu. See kehtib eelkõige juhul, kui üritus on osa linna ja seda ümbritseva piirkonna

pikaajalisest kultuuripõhisest arengustrateegiast. Samuti tuleb märkida, et kuigi kultuuripealinnaks

saab asjaomasel aastal olla ainult üks linn liikmesriigi kohta, on konkursil oluline võimendav mõju

uute või tõhusamate poliitikameetmete ja strateegiate väljatöötamisele isegi linnades, mis seda tiitlit ei

võida.

7 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Meetme „Euroopa kultuuripealinn“ esimene vahehindamine (2020–2033)“

(COM(2025) 587).

ET 3 ET

Euroopa kultuuripealinnaks olemine on siiski ka keeruline. Terve aasta kestva kultuuriprogrammi

korraldamine on paljunõudev ettevõtmine ja mõned kultuuripealinnad on sellest tiitlist tulenevaid

võimalusi paremini ära kasutanud kui teised. Peamine tulevikuülesanne on seega tugineda praeguse

kava tugevatele külgedele, aidates samal ajal igal kultuuripealinnal tiitli potentsiaali täielikult ära

kasutada ning saada sellest võimalikult palju kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Komisjon tegi hindamise ja konsultatsioonide tulemuste põhjal kindlaks peamised probleemid, mille

tõttu tuleb algatust kohandada ja ajakohastada, võttes samal ajal arvesse vajadust

lihtsustamismeetmete järele.

Esiteks – kuigi Euroopa mõõde on algatuse üks põhikomponente ja praegusi valikukriteeriume, on

kandidaatlinnad seda sageli valesti mõistnud ja seega tähelepanuta jätnud.

Teiseks – kuigi linnade taotluste hindamisel võetakse arvesse kriteeriumi „pikaajalisele strateegiale

kaasaaitamine“, ei ole tiitli pikaajaline mõju mõne linna puhul olnud nii täielik, kui eeldati. Suurema

rõhu asetamine sellele kriteeriumile võib olla kasulik nii linnadele kui ka meetme asjakohasusele.

Kolmandaks – kuna praegu puudub Euroopa kultuuripealinnadega seotud institutsiooniline võrgustik,

on oht, et varasemate, praeguste ja tulevaste kandidaatlinnade ning tiitlit kandvate linnade teadmised

lähevad kaduma.

Neljandaks annab Euroopa Komisjon praegu Euroopa kultuuripealinnade ametliku nimetamise kohta

teavet oma standardkanalite, sealhulgas pressiteadete, veebikanalite ja sotsiaalmeediapostituste kaudu.

Praegu ei ole siiski ELi tasandi ühiseid teavituskampaaniaid tiitlit kandvate linnade tutvustamiseks.

Selleks et meetme nähtavust ja mõju ning üldsuse teadlikkust sellest kasvatada, oleks vaja ELi

institutsioonide, liikmesriikide ja tiitlit kandvate linnade koordineeritud jõupingutusi.

Viiendaks ei ole kõnealused linnad ise veel kehtestanud mõõtmismehhanisme ja seega puuduvad

esmased andmed tiitli mõju kohta. See muudab Euroopa kultuuripealinnade võrdlemise keeruliseks ja

pärsib kogemuste edasiandmist.

Kuuendaks on korduvaks probleemiks olnud riikliku ja kohaliku poliitika mõju eelarvele, mis peab

kandideerimis- ja lõppetapi vahel olema võimalikult stabiilne. Poliitika on mõjutanud ka ürituse

korraldamise muid aspekte. Poliitiline toetus on väga oluline, sest enamik rahalisi vahendeid on pärit

avalikust sektorist ja ilma selleta ei saa linn esitada usaldusväärset kandideerimistaotlust. Samal ajal

tuleb rakendusmeeskonnale tagada kunstiline sõltumatus, et kaitsta ürituse usaldusväärsust.

Ja lõpuks – mitmes liikmesriigis on linnad kultuuripealinna tiitlit kandud juba mitu korda ja mõnes

liikmesriigis on vaid piiratud arv tõsiseltvõetavaid kandidaate nii ulatusliku ürituse jaoks nagu

Euroopa kultuuripealinnaks olemine. Tiitli kandmisel võib olla tugev negatiivne mõju piiratud

ressurssidega linnale ning nõrgema Euroopa kultuuripealinna valimine võib pikas perspektiivis

kahjustada Euroopa kultuuripealinna tiitli prestiiži ja väärtust.

Seetõttu otsustati jätkata meedet uue õigusliku alusega, milles võetakse arvesse praegu kehtiva otsuse

rakendamisel tekkinud probleeme. Lisas on esitatud liikmesriikide uus kronoloogiline loetelu.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimese vahehindamise raames korraldati 2024.

aasta suvel avalik konsultatsioon,8 mis sisaldas mitut küsimust õigusliku aluse kohta pärast 2033.

aastat.

Kuulutati välja meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ käsitlev tagasisidekorje, mis kestis 3. detsembrist

2025 kuni 16. jaanuarini 2026, et koguda mitmesugustelt sidusrühmadelt arvamusi meetme õigusliku

8 Konsultatsioon: Euroopa kultuuripealinnad – 2024. aasta vahehindamine.

ET 4 ET

aluse läbivaatamise kohta. See oli eelkõige suunatud (endiste, praeguste ja tulevaste) Euroopa

kultuuripealinnade juhtidele, meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ korraldusasutustele liikmesriikides

(st vastav kultuuriministeerium), linnade kultuurielu arengu akadeemilistele ekspertidele ja meetme

„Euroopa kultuuripealinnad“ eksperdirühmale, üldsusele, kultuurivõrgustikele, vabaühendustele ja

kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Tähtajaks saadi 26 vastust. Neid võeti arvesse

tagasisidekorjele järgnenud ajurünnakus kõnealuse õigusraamistiku uuendamise üle.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ tuleviku üle peetud aruteludesse andsid oma panuse ka

omaalgatuslikud aruanded ja uuringud sidusrühmadelt, sealhulgas võrgustikelt Culture Next9

(rahastatud programmi „Loov Euroopa“ Euroopa kultuuriorganisatsioonide võrgustike kava raames

aastatel 2022–2028) ja Eurocities10.

Lisaks arutati 2024. aasta aprillis ja mais Euroopa kultuuripealinnade algatuse 40. aastapäeval pikalt

meetme tulevikku ja selle tulemusel avaldati valge raamat „40 recommendations from 40 years of

ECoC“ (40 soovitust Euroopa kultuuripealinnade 40. tegevusaasta puhul),11 mille koostasid Chemnitz

(2025) ja Nova Gorica (2025).

• Mõjuhinnang

Mõjuhinnangut ei koostatud alljärgnevatel põhjustel.

1) Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ mõju ulatus on piiratud.

2) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole mitmeaastase finantsraamistiku programm, sest selle

kulud on integreeritud programmi „Loov Euroopa“ (või selle jätkuprogrammi). Meetmel on piiratud

mõju ELi eelarvele, kuna praegu eraldatakse igale Euroopa kultuuripealinnale ainult 1,5 miljonit eurot,

millele lisanduvad eksperdikomisjonide kulud. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õiguslikule

alusele ei ole lisatud rahastamispaketti; see sisaldub programmi „Loov Euroopa“ õiguslikus aluses.

3) Eelmise õigusliku aluse puhul ei koostatud mõjuhinnangut.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õigusliku aluse uuendamine annab võimaluse jätkata

lihtsustamispüüdlusi ning näha ette kättesaadavamaid, kasutajasõbralikumaid ja kodanikukesksemaid

meetmeid. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ uus raamistik aitab saavutada järgmist:

– täiendav sihipärane toetus kandidaatlinnadele ja kultuuripealinnaks nimetatud

linnadele;

– tsentraliseeritum teavitustegevus, millega tagatakse kodanike suurem teadlikkus

algatusest;

– läbipaistvamad suunised linnade taotluste hindamiseks (eelkõige seoses Euroopa

mõõtmega);

– valikuküsimustiku mõistete ja keelekasutuse läbivaatamine ja selgemaks muutmine;

– tihedam koostöö ja teadmiste jagamine linnade vahel, eelkõige võimaluse kaudu

esitada taotlus linnade (piiriüleste) rühmadena, mille puhul üks linn koordineeriks ja

juhiks kandideerimist.

9 Culture Next. 10 Eurocities. 11 40 recommendations from 40 years of ECoC.

ET 5 ET

• Põhiõigused

Ettepanek on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga12 ning kõigi võrdõiguslikkuse

ja mittediskrimineerimise valdkonna asjakohaste ELi poliitika- ja õigusraamistikega.

Linnadelt oodatakse kandideerimismenetluse käigus võetud kohustuste täitmist ja Euroopa

Liidu põhiõiguste harta jätkuva järgimise tagamist.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleval otsusel, millega uuendatakse otsust nr 445/2014/EL ja milles esitatakse komisjoni uus

ettepanek, ei ole otsest ja vahetut mõju eelarvele.

Ettepanekuga hõlmatud ajavahemik langeb kokku mitme mitmeaastase finantsraamistikuga.

Pärast 2033. aastat on meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õiguslikud ja rahalised aspektid otseselt

seotud tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike sätetega. Selle alusel käsitletakse neid ka vastavate

kultuuri toetavate liidu programmide, uue programmi „AgoraEU“ ja sellele järgnevate programmide

raames.

Üksikasjad on esitatud finants- ja digiselgituses.

12 Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ELT C 202, 7.6.2016, lk 389,

ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2016/oj.

ET 6 ET

2026/0259 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) eesmärk on luua

Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning sellega antakse liidule muu hulgas ülesanne

aidata kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende

rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist

kultuuripärandit. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide

tegevust Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamisel ja

levitamisel.

(2) Komisjoni teatises „Euroopa kultuurikompass“3 (edaspidi „kultuurikompass“) on

esitatud liidu strateegiline visioon kultuuripoliitikast, millega edendatakse juurdepääsu

kultuurile ja selles osalemist, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, ühtekuuluvust ja

kultuuridevahelist dialoogi, tugevdades samal ajal kultuuri rolli loovuses,

innovatsioonis, konkurentsivõimes ja rahvusvahelistes suhetes.

(3) Ühisdeklaratsioonis „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks“4 on

kultuurikompassi visioon muudetud Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja

Euroopa Liidu Nõukogu ühiseks poliitiliseks kohustuseks ning see kujutab endast

strateegilist raamistikku, mis seab kultuuri Euroopa identiteedi keskmesse ning

rõhutab selle tähtsust üksikisikute, kogukondade ja Euroopa Liidu jaoks.

(4) UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise

konventsiooniga,5 mis jõustus 18. märtsil 2007 ja millega liit on ühinenud, soovitakse

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Euroopa kultuurikompass (COM(2025) 785). 4 ELT C, C/2026/3440, 25.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3440/oj. 5 UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon.

ET 7 ET

kaitsta ja edendada kultuurilist mitmekesisust, soodustada kultuuridevahelist suhtlust

ning suurendada kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil teadlikkust kultuurilise

mitmekesisuse väärtusest.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL,6 millega

kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033, tuleks

kehtetuks tunnistada. Samas tuleks selle sätteid jätkuvalt kohaldada kõigi juba

nimetatud või nimetamist ootavate kultuuripealinnade suhtes kuni aastani 2033.

(6) Kultuurikompassi käsitlevas teatises tunnistatakse kultuuri taaselustavat rolli

linnakeskkonnas 2033. aasta järgsel ajal ning tunnustatakse Euroopa

kultuuripealinnade rolli kultuuripõhisele ja kaasavale linnade ja piirkondade

ümberkujundamisele ning nende taaselustamisele kaasaaitamisel kogu Euroopas.

Kultuur on sotsiaalse sidususe, majanduskasvu, innovatsiooni, territooriumide

atraktiivsuse ja kestliku arengu üks liikumapanevaid jõude.

(7) Liidu tasandi meetmed kultuuri valdkonnas peaksid tuginema olemasolevatele

algatustele, nagu nõukogu ELi kultuurivaldkonna töökavad, ühisteatis

„Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“,7 Euroopa kultuuripärandi

tegevusraamistik8 ja 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsioon,9 ning olema tihedalt

kooskõlas Euroopa kultuurikompassi ja ühisdeklaratsiooni „Euroopa kultuuri heaks,

kultuur Euroopa heaks“ eesmärkidega.

(8) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ peaks olema kooskõlas asjakohaste Euroopa

algatustega, nagu uus Euroopa Bauhaus,10 Euroopa kultuuripärandi märgis, ELi

linnapoliitika tegevuskava,11 Euroopa demokraatia kaitsekilp12 ja põlvkondadevahelise

õigluse strateegia13. 11. mail 2026 vastu võetud nõukogu soovituses liikmesriikidele

uue Euroopa Bauhausi kohta kutsutakse nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles

tugevdama meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ viisil, millega luuakse koostoime

algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtuste ja põhimõtetega, millega toetatakse kogu

Euroopa linnade naabruskondade kestlikku, kaasavat ja kvaliteedist juhinduvat

arengut, ümberkujundamist või taaselustamist.

(9) Esimene vahehindamine14 ja 2024. aasta suvel toimunud avalik konsultatsioon15

näitasid, et „Euroopa kultuuripealinnad“ on Euroopas laiahaardeline kultuurialgatus,

mida inimesed kõrgelt hindavad. Pärast 40 aastat on „Euroopa kultuuripealinnad“

jätkuvalt edukas juhtmeede, millega edendatakse kultuuri- ja loomemajandust,

suurendatakse tiitlit kandvate linnade rahvusvahelist nähtavust ning toetatakse kultuuri

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse

liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 7 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“

(JOIN/2016/029 final). EUR-Lex– 52016JC0029 – ET – EUR-Lex. 8 Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik (SWD(2018) 491 final). 9 Rooma deklaratsioon. 10 Komisjoni teatis „Uus Euroopa Bauhaus – visioonist teostuseni“ (COM(2025) 1026) ja nõukogu

soovitus algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kohta. 11 ELi linnapoliitika tegevuskavamajanduskasvu ja heaolu edendamiseks (COM(2025) 739). 12 Euroopa demokraatia kaitsekilp: tugevate ja vastupanuvõimeliste demokraatlike riikide võimestamine“

(JOIN(2025) 791 final). 13 Põlvkondadevahelise õigluse strateegia. 14 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Meetme „Euroopa kultuuripealinn“ esimene vahehindamine (2020–2033)“

(COM(2025) 587). 15 Euroopa kultuuripealinnad – 2024. aasta vahehindamine.

ET 8 ET

kaudu maa- ja linnaarengut. See on kulutõhus meede, millega võimendatakse avaliku

ja erasektori rahastust ning mis toimib sotsiaalse ja majandusliku arengu

katalüsaatorina, eriti kui see on lõimitud pikaajalistesse kohalikesse ja piirkondlikesse

strateegiatesse. Sellega seoses tuleks meetme „Euroopa kultuuripealinnad“

rakendamist jätkata ja seda ajakohastada, et võtta arvesse esilekerkivaid suundumusi.

Seepärast tuleks meedet uuendada ja kehtestada see 2033. aastale järgnevaks

perioodiks.

(10) Lisaks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja ühise pärandi tutvustamisele aitab

Euroopa kultuuripealinna tiitel (edaspidi „tiitel“) linnadel rikastada kultuurielu,

tugevdada kultuuri- ja loomemajandust, parandada juurdepääsu kultuuriväärtustele ja

nende nähtavust, toetada pikaajalist linnaarengut ning edendada kuuluvustunnet ja

kultuuridevahelist dialoogi.

(11) Käesoleva otsusega kehtestatava meetme eesmärk peaks olema täielikult kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse programm

AgoraEU)16 eesmärkidega ja programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuuna17

erieesmärkidega.

(12) Meetme eesmärkide saavutamiseks peaksid tiitlit kandvad linnad tugevdama

kultuurisektori innovatsiooni- ja digisuutlikkust, looma tugevad sidemed kultuuri ja

muude asjakohaste sektorite vahel, nagu haridus, teadusuuringud, keskkond,

linnaareng, sport ja kestlik kultuuriturism kooskõlas Euroopa kestliku turismi

strateegiaga, kasutama meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ kestliku kohaliku arengu,

tervisliku ja keskkonnahoidliku linnakeskkonna katalüsaatorina18 ning suurendama

kultuuri kaudu linnade rahvusvahelist nähtavust. Samuti peaksid nad edendama

sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, parandama juurdepääsu kultuurile ja selles

osalemist, tagama inimeste, eelkõige laste, noorte, puuetega inimeste ning vaesuse või

sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste võimalikult laialdase kaasamise

kultuuriprogrammi ettevalmistamisse ja rakendamisse, austades samal ajal täielikult

kunstivabadust, kultuuri väljendusvormide mitmekesisust ja loovisikute ning kultuuri-

ja loometöötajate töötingimuste parandamist.

(13) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ eeldab tiitlit taotlevatelt ja tiitlit kandvatelt

linnadelt märkimisväärseid jõupingutusi, sealhulgas kõrgetasemelise aastase

kultuuriprogrammi ettevalmistamist ja elluviimist ning pikaajalist planeerimist, mille

eesmärk on saavutada meetme püsiv pikaajaline mõju. Seetõttu vajavad linnad

asjakohast tuge ja nõu ning asjakohaseid vahendeid ja suuniseid. Komisjon peaks

koordineerima asjakohast tegevust, et aidata maksimeerida meetme püsivat mõju.

(14) Tiitlikonkursid peaksid toimuma igal aastal kahes eri liikmesriigis vastavalt lisas

esitatud kronoloogilisele ajakavale (edaspidi „ajakava“), millega tagatakse Euroopa

kultuuripealinnade õiglane jaotus kõigi liikmesriikide vahel. Asjaomastel aastatel

peaks konkurss olema avatud ka programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“

kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega seotud

EFTA/EMP riikide, ELi kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide ning

kolmandate riikide linnadele, tingimusel et iga osalemiskõlblik riik võib 2034.–2047.

16 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034

programm AgoraEU ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/692 ja (EL) 2021/818,

COM(2025) 550 final (sõltub mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest). 17 Nimi sõltub mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. 18 Sellega seoses tuleks soodustada koostoimet ka muude liidu algatustega, millega tunnustatakse linnade

kestlikkust, nagu Euroopa rohepealinna auhind ja Euroopa rohelise lehe auhind.

ET 9 ET

aastal tiitli võita ainult üks kord. Sel viisil tuuakse need riigid Euroopa kultuuride

ühiseid aspekte esile tõstes liidule lähemale, nagu kinnitavad varasemad kogemused.

Vääramatu jõu või liidu laienemise korral peaks komisjonil olema võimalik lisa

muuta.

(15) Selleks et tagada tõhus ja õigeaegne reageerimine vääramatu jõu või liidu laienemise

juhtumitele, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 anda

õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon

viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi vajalikke konsultatsioone, sealhulgas

ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega19. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises

võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid

liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs

komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamist.

(16) Tiitel peaks antama üksnes linnadele või piiriülestele linnarühmadele, olenemata

nende suurusest. Laiema avalikkuseni jõudmiseks ja tiitli mõju suurendamiseks võivad

linnad kaasata neid ümbritseva piirkonna.

(17) Tiitli andmisel tuleks lähtuda tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi

olemasolust. Selline kultuuriprogramm tuleks kavandada spetsiaalselt tiitliaasta jaoks

ja see peaks olema osa pikaajalisest strateegiast.

(18) Valikumenetlus tuleks korraldada kahes etapis (eelvalik ja valik) ning selle peaks läbi

viima sõltumatute ekspertide komisjon. See õiglane ja läbipaistev korraldus on

võimaldanud linnadel oma taotlusi eelvaliku ja valikuetapi vahel täiustada, tuginedes

eksperdikomisjonilt saadud nõuannetele. Lisaks tuleks meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ järjepidevuse ning kogemuste ja oskusteabe edasiandmise

tagamiseks asendada eksperdid järk-järgult.

(19) Jätkuvalt tuleks tagada liikmesriikide määratud ekspertide osalemine, võimaldades

liikmesriikidel nimetada valiku- ja seiremenetlusi läbiviivasse eksperdikomisjoni kuni

kaks eksperti.

(20) Valikukriteeriumid peaksid andma kandidaatlinnadele suuniseid eesmärkide ja nõuete

kohta, mida nad peavad tiitli saamiseks täitma. Kuigi suuremat tähelepanu tuleks

pöörata kestlikkusele, pikaajalisele planeerimisele ja digiligipääsetavusele, peaks

Euroopa mõõtmest saama üldkriteerium, nagu soovitati meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimeses vahehindamises.

(21) Kandidaatlinnad peaksid asjakohasel juhul uurima võimalust taotleda rahalist toetust

muudest asjakohastest liidu programmidest ja fondidest, eelkõige programmist

„AgoraEU“ ning Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse,

põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondist, mida

suunatakse riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kaudu, ning

jätkuprogrammidest.

(22) Kultuuripealinnaks nimetamise ja tiitliaasta vahele jääv ettevalmistusetapp on Euroopa

kultuuripealinna edu jaoks otsustava tähtsusega. Hindamised ja sidusrühmadega

konsulteerimine näitasid, et varasemate õigusraamistike kohased toetusmeetmed olid

19 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud

institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj).

ET 10 ET

väga väärtuslikud ning neid tuleks edasi arendada ja koordineerida varasemate,

praeguste ja tulevaste tiitlit kandvate linnade ning kandidaatlinnade vahel koostöös

Euroopa Komisjoniga, toetades linnade võrgustikku kogemuste ja teadmiste

vahetamiseks.

(23) Euroopa kultuuripealinna tiitel ja Melina Mercouri auhind, mis tuleks välja maksta

kahe maksena, on tugeva sümboolse väärtusega. Tiitlit kandvatelt linnadelt oodatakse

kandideerimismenetluse käigus võetud kohustuste täitmist ja Euroopa Liidu

põhiõiguste harta jätkuva järgimise tagamist20. Seepärast tuleks tiitli ja auhinna

andmisel kohaldada rangeid ja selgeid tingimusi ning tuleks kehtestada raamistik

nende vajaduse korral äravõtmiseks, kui tiitlikandja ei täida enam kriteeriume või

taotluses esitatud projekti ja töökava.

(24) Tiitlit kandvad linnad peaksid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta lõpuni tagama,

et kõigil üritustel, tegevustel ja teabematerjalidel oleks selgelt esitatud ELi logo koos

Euroopa kultuuripealinna ühise logoga ja asjakohasel juhul ELi lipp. Nad peaksid alati

viitama sellele, et „Euroopa kultuuripealinnad“ on Euroopa Liidu rahastatav meede, ja

selgelt näitama Euroopa Komisjoni osalust.

(25) Linnad ise peaksid jätkuvalt olema hindamisprotsessis peamised osalejad, et tagada

asjakohaste lähteandmete kogumine kohalikul tasandil, eelkõige seoses tiitli mõjuga.

(26) Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust

Euroopas, tuua esile nende ühiseid jooni ja toetada linnade pikaajalist arengut kultuuri

abil, ei ole võimalik liikmesriikide tasandil piisavalt saavutada, võttes eelkõige arvesse

vajadust valimiseks ja seireks vajalike ühiste, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide ja

menetluste ning põhjaliku liikmesriikidevahelise koordineerimise järele, küll aga saab

neid meetme ulatuse tõttu ja soovitud mõju arvesse võtmiseks paremini saavutada

liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5

sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide

saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meetme pikendamine

Liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ (edaspidi „meede”) pikendatakse aastateks 2034–

2047.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Meetme üldeesmärgid on järgmised:

a) kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning

suurendada Euroopa ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet ja edendada liidu alusväärtusi;

20 Euroopa liidu põhiõiguste harta.

ET 11 ET

b) edendada kultuuri panust linnade kestlikku ja kaasavasse arengusse kooskõlas nende

vastavate strateegiate ja prioriteetidega, rikastades samal ajal nende kultuurielu, tugevdades

nende kultuuri- ja loomeökosüsteeme ning suurendades nende kultuuriväärtuste, pärandi ja

väljendusvormide nähtavust, kättesaadavust ja mitmekesisust.

2. Meetme erieesmärgid on järgmised:

a) suurendada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas

riikidevahelise koostöö kaudu, kasvatades seeläbi linnade rahvusvahelist nähtavust;

b) parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu kultuurile, kunstile ja kultuuripärandile ja

neis osalemist ning suurendada kultuurielus osalemise kaudu sotsiaalset sidusust,

põlvkondadevahelist õiglust, võrdsust ja mitmekesisust;

c) tugevdada kohaliku kultuurisektori innovatsiooni- ja digivõimekust ning koostööd muude

sektoritega.

Artikkel 3

Juurdepääs meetmele

1. Tiitlikonkurss on avatud linnadele või (piiriülestele) linnarühmadele (mõlemad

edaspidi „linn/linnad“), mis võivad kaasata neid ümbritsevaid piirkondi.

2. Igal aastal (edaspidi „tiitliaasta“) kannab tiitlit kuni kolm linna.

Tiitel antakse igal aastal maksimaalselt ühele linnale kummaski liikmesriigis, mis on loetletud

lisas esitatud ajakavas (edaspidi „ajakava“). Asjaomastel aastatel antakse tiitel ka ühele

linnale, mis asub programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri

tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas Euroopa Vabakaubanduse

Assotsiatsiooni riigis (edaspidi „EFTA/EMP riik“), ELi kandidaatriigis või potentsiaalses

kandidaatriigis või kolmandas riigis, või ühele liiduga lõikes 5 sätestatud asjaoludel ühineva

riigi linnale. Vääramatu jõu või liidu laienemise korral võib komisjon lisa delegeeritud

õigusaktiga muuta.

3. Liikmesriikide linnadel on õigus kanda tiitlit ühe aasta jooksul vastavalt ajakavas

esitatud liikmesriikide järjestusele. Vääramatu jõu korral, mis mõjutab tiitli saanud linna ja

lükkab edasi tiitliaasta tegevuse alustamise, lubatakse kõnealusel linnal tiitliaasta edasi lükata,

kui mõjutatud riik esitab kirjaliku taotluse komisjonile, kes muudab lisa delegeeritud

õigusaktiga.

4. Selliste EFTA/EMP riikide, ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide

ning kolmandate riikide linnad, kes on artikli 10 lõikes 2 osutatud konkursikutse avaldamise

päeva seisuga assotsieerunud programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri

tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega, võivad taotleda tiitlit

üheks aastaks avaliku konkursi käigus, mis korraldatakse vastavalt ajakavale.

Igal programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või

edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riigil, ELi

kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaatriigil või kolmandal riigil on ajavahemikus 2034–

2047 lubatud tiitlit anda ainult üks kord.

5. Kui riik ühineb liiduga pärast [üks päev pärast ELTs avaldamist], kuid enne 1.

jaanuari 2041, võib tal olla õigus tiitlikandjaid nimetada seitse aastat pärast ühinemist

vastavalt liikmesriikide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele, sõltuvalt liiduga

ET 12 ET

samal ajal ühinevate riikide arvust. Ajakava ajakohastatakse vastavalt sellele komisjoni

delegeeritud õigusaktiga. 1. jaanuaril 2041 või pärast seda liiduga ühineval riigil ei ole õigust

meetmes liikmesriigina osaleda.

Sellegipoolest on aastatel, mil ajakava kohaselt on juba olemas kolm tiitlit kandvat linna,

esimeses lõigus osutatud riikide linnadel õigus kanda tiitlit järgmisel ajakava kohaselt

võimalikul aastal, vastavalt nende riikide ühinemise järjekorrale.

Kui esimeses lõigus osutatud riigi linn on varem osalenud kandidaatriikide ja potentsiaalsete

kandidaatriikide jaoks korraldatud konkursil, ei saa ta enam osaleda järgneval liikmesriikide

jaoks korraldataval konkursil. Kui aastatel 2034–2047 on sellise riigi linnale antud tiitel

lõike 4 kohaselt, ei ole sellel riigil kõnealusel ajavahemikul õigust pärast liiduga ühinemist

korraldada konkurssi liikmesriigina.

Kui samal kuupäeval ühineb liiduga mitu riiki ja kui kõnealused riigid ei ole meetmes

osalemise järjekorras kokku leppinud, korraldab nõukogu loositõmbamise.

6. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid lisa muutmiseks.

Artikkel 4

Taotlus

1. Euroopa Komisjon esitab artiklis 5 sätestatud kriteeriumide alusel ühise taotlusvormi,

mida peavad kasutama kõik kandidaatlinnad.

Kui kandidaatlinn kaasab oma ümbritseva piirkonna, tuleb taotlus esitada linna nimel. Kui

taotluse esitab linnade rühm, esitatakse taotlus asjaomase liikmesriigi juhtiva linna nimel.

2. Taotluste aluseks on tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogramm, milles austatakse

kunstivabadust ja kultuuri väljendusvormide mitmekesisust ja millega aidatakse parandada

kunstnike ning kultuuri- ja loometöötajate töötingimusi.

Kultuuriprogramm peab katma kogu tiitliaasta ning see pannakse kokku spetsiaalselt tiitlit

silmas pidades ja artiklis 5 sätestatud kriteeriumide kohaselt.

Artikkel 5

Kriteeriumid

Taotlusi hinnatakse järgmiste tugeva Euroopa mõõtmega kriteeriumide alusel. Komisjon

esitab suunised nende kriteeriumide, eelkõige Euroopa mõõtme määratlemiseks ja

selgitamiseks, võttes arvesse koostoimet asjakohaste algatustega, nagu „Uus Euroopa

Bauhaus“. Taotluse hindamise kriteeriumid on järgmised:

a) pikaajaline strateegia ja pikaajaline mõju;

b) kultuuriline ja kunstiline sisu;

c) kaasamine, teabevahetus ja kodanike osalemine;

d) juhtimine ja teostamisvõime.

1) Pikaajalise strateegia ja pikaajalise mõju kategoorias võetakse arvesse järgmisi tegureid:

ET 13 ET

a) sellise kultuuristrateegia olemasolu, mis hõlmab taotluse esitamise ajal meedet ja

sisaldab kavasid tiitliaastast kaugemale ulatuva pikaajalise mõju saavutamiseks;

b) kavad kultuuri- ja loomemajanduse tugevdamiseks, sealhulgas kultuuri-, sotsiaal-

majandusliku ja sotsiaalsektori vahelise pikaajalise koostöö kujundamiseks, pannes

eelkõige rõhku loovisikute töötingimustele;

c) kavandatud pikaajaline kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik mõju, mida tiitel peaks

avaldama, sealhulgas kestlikule linna- ja asjakohasel juhul maaelu arengule;

d) kavad tiitli mõju jälgimiseks ja hindamiseks ning hindamistulemuste levitamiseks

Euroopa tasandil.

2) Kultuurilise ja kunstilise sisu kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

a) kultuuriprogrammi selge ja sidus kunstiline visioon ja strateegia: edendada Euroopa

kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kunstivabadust;

b) kohalike ja Euroopa loovisikute, kultuuriorganisatsioonide ja elanike, sealhulgas noorte

kaasamine kultuuriprogrammi kavandamisse ja rakendamisse;

c) koostöö eri Euroopa riikide linnadega ja samal aastal tiitlit kandvate linnadega;

d) Euroopa kultuuride, pärandi ja ajaloo ühiseid jooni ning Euroopa integratsiooni ja

päevakajalisi teemasid esiplaanile toova tegevuse ulatus ja üldine kunstiline kvaliteet;

e) suutlikkus kombineerida kultuuripärandit ja traditsioonilisi kunstivorme uute,

uuenduslike ja eksperimentaalsete digitaalsete kultuuri väljendusvormidega, millega

edendatakse uusi füüsilise ja digitaalse kaasamise viise.

3) Kaasamise, teabevahetuse ja kodanike osalemise kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

a) mitmekesiste kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna sisuline kaasamine taotluse

ettevalmistamisse ja meetme rakendamisse;

b) kultuuritegevuste külastamiseks, neile juurdepääsuks või neis osalemiseks uute ja

kaasavate, sealhulgas digitaalsete võimaluste loomine paljudele elanikele, sealhulgas

äärealade elanikele ja külastajatele, eelkõige lastele ja noortele, pöörates erilist tähelepanu

puuetega inimestele ja eakatele seoses nende tegevuste ligipääsetavusega;

c) üldine publikusuhete arendamise strateegia, milles pööratakse erilist tähelepanu seosele

haridusega ning koolide ja kõrgkoolide osalemisele;

d) terviklik turundus- ja kommunikatsioonistrateegia, mis äratab laiema kohaliku, Euroopa

ja rahvusvahelise üldsuse huvi ning tõstab esile, et tegemist on liidu meetmega, kasutades

Euroopa kultuuripealinnade ühist logo ja tunnuslauset.

4) Juhtimise ja teostamisvõime kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

a) rahakaasamise strateegia ja kavandatud eelarve teostatavus, mis hõlmab kohaldataval

juhul liidu programmidest ja fondidest rahalise toetuse taotlemise kavasid ning

ettevalmistusetappi, tiitliaastat ennast, hindamist ja tegevust pikaajalise mõju

saavutamiseks ning erandolukorra plaani;

b) kavandatav juhtimis- ja korraldusstruktuur koos meetme kestliku rakendamise jaoks

vajalike oskustega töötajatega, et võimaldada tõhusat koostööd kohalike omavalitsuste ja

korraldusstruktuuri, sealhulgas kunstilise meeskonna vahel;

c) üldjuhi ja kunstilise juhi ametissenimetamise kord ja nende tegevusvaldkonnad;

ET 14 ET

d) kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste laialdane toetus taotlusele ja kestlikud

rahalised kohustused;

e) kandidaatlinnal on olemas või seal on loomisel piisav ja toimiv taristu tiitli kandmiseks.

Artikkel 6

Eksperdikomisjon

1. Moodustatakse sõltumatu eksperdikomisjon (edaspidi „eksperdikomisjon“), mille

ülesanne on korraldada valik ja seire.

2. Eksperdikomisjon koosneb liidu institutsioonide ja organite poolt lõike 3 kohaselt

ametisse nimetatud 12 eksperdist (edaspidi „Euroopa eksperdid“).

3. Komisjon teeb ettepaneku koostada avaliku konkursi alusel potentsiaalsete Euroopa

ekspertide nimekirja.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad vastavalt oma menetlustele igaüks

ametisse kolm eksperti ja määravad igaüks veel kolm asenduseksperti.

Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimetavad kumbki

ametisse ühe eksperdi vastavalt oma menetlustele ja määravad ühe asenduseksperdi.

Lisaks valib komisjon ühe eksperdi noorte kultuurisaadikute võrgustikust21 ja määrab ühe

asenduseksperdi vastavalt oma menetlusele.

Euroopa ekspertide valimisel püüab iga liidu institutsioon ja organ tagada, et arvesse võetakse

ekspertide täiendavaid oskusi, tasakaalustatud geograafilist jaotust, soolist tasakaalu ja

taustade mitmekesisust, et eksperdikomisjoni üldises koosseisus oleks kajastatud Euroopa eri

ühiskondade mureküsimused.

4. Lisaks Euroopa ekspertidele on asjaomasel liikmesriigil õigus nimetada oma

liikmesriigist ühe linna väljavalimiseks ja selle üle seire korraldamiseks eksperdikomisjonis

osalemiseks ametisse kuni kaks eksperti vastavalt oma menetlusele ja konsulteerides Euroopa

Komisjoniga. Asjaomane liikmesriik vastutab nende kahe eksperdiga lepingute sõlmimise

eest. See ei kehti kolmandate riikide konkursside puhul.

5. Kõik eksperdid peavad:

a) olema liidu kodanikud ja elanikud;

b) olema sõltumatud;

c) omama arvestatavaid kogemusi ja oskusteadmisi

i) vähemalt ühes kultuuri- ja loomesektoris,

ii) linnade kultuurilises arendamises või

iii) Euroopa kultuuripealinna sündmuse või sarnase ulatuse ja haardega rahvusvahelise

kultuuriürituse korraldamises või

iv) kultuuriturismi edendamises ja juhtimises;

d) olema võimelised pühendama eksperdikomisjoni tööle mitmeid tööpäevi aastas,

sealhulgas reisid (ligikaudu 30–40 päeva).

21 See on praegu Euroopa kultuurikompassi raames välja töötatav algatus.

ET 15 ET

6. Eksperdikomisjoni liikmetel on õigus saada oma teenuste eest tasu ning hüvitist kõigi

kulude eest, mis on otseselt seotud nende kõnealustest volitustest tulenevate ülesannete

täitmisega.

Sellist tasu makstakse ja selliseid kulusid hüvitatakse kogu nende ametiaja jooksul.

Kõik eksperdikomisjoni liikmed saavad võrdset tasu, olenemata sellest, milline institutsioon

nad ametisse nimetas.

7. Eksperdikomisjon määrab oma esimehe.

8. Euroopa eksperdid nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.

Sellest olenemata nimetab Euroopa Parlament eksperdikomisjoni esmakordsel moodustamisel

käesoleva otsuse alusel oma eksperdid ametisse kolmeks aastaks, Euroopa Komisjon oma

eksperdid kaheks aastaks ja nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee oma eksperdid üheks aastaks, et eksperditeadmised säiliksid olenemata

eksperdikomisjoni korrapärasest rotatsioonist.

9. Kui ekspert astub tagasi või ei saa oma ülesandeid enne oma ametiaja lõppu enam täita

või kui Euroopa Komisjon lõpetab temaga lepingu, asendab teda ülejäänud ametiaja jooksul

asendusekspert.

10. Kõik eksperdid teatavad igast reaalsest või võimalikust huvide konfliktist seoses

konkreetse kandidaatlinnaga. Huvide konfliktist teatamise korral või selle ilmnemisel astub

kõnealune ekspert tagasi ning asjaomane liidu institutsioon või organ või liikmesriik asendab

kõnealuse liikme järelejäänud ametiajaks vastavalt lõikele 9.

Artikkel 7

Taotluste esitamine liikmesriikides

1. Iga liikmesriik vastutab vastavalt lisas esitatud ajakavale oma linnade vahelise

konkursi korraldamise eest.

2. Asjaomased liikmesriigid avaldavad konkursikutse vähemalt kuus aastat enne

tiitliaasta algust.

Iga konkursikutse peab sisaldama artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusvormi.

Iga konkursikutse puhul on kandidaatlinnade taotluste esitamise tähtaeg kõige varem kümme

kuud pärast kutse avaldamist.

3. Asjaomased liikmesriigid teavitavad taotlustest Euroopa Komisjoni.

Artikkel 8

Eelvaliku tegemine liikmesriikides

1. Iga asjaomane liikmesriik kutsub kokku eksperdikomisjoni eelvalikukohtumiseks

kandidaatlinnadega hiljemalt viis aastat enne tiitliaastat.

2. Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste kriteeriumidest lähtuvat hindamist

kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalikuaruande, mis

hõlmab muu hulgas soovitusi esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnadele.

3. Eksperdikomisjon esitab eelvalikuaruande asjaomastele liikmesriikidele ja Euroopa

Komisjonile.

ET 16 ET

4. Iga asjaomane liikmesriik kiidab esialgse nimekirja eksperdikomisjoni aruande põhjal

ametlikult heaks.

Artikkel 9

Lõppvaliku tegemine liikmesriikides

1. Esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnad täiendavad eelvalikuaruandes esitatud

soovituste põhjal oma taotlust ja vaatavad selle läbi, et see vastaks kriteeriumidele. Nad

esitavad oma taotluse asjaomasele liikmesriigile, kes omakorda edastab selle komisjonile.

2. Hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist kutsub iga asjaomane liikmesriik

kokku eksperdikomisjoni ja esialgselt välja valitud kandidaatlinnad, et teha lõplik valik.

Vajaduse korral võib asjaomane liikmesriik Euroopa Komisjoniga konsulteerides kõnealust

üheksakuulist tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

3. Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.

4. Eksperdikomisjon esitab esialgselt välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta

lõppvalikuaruande koos soovitusega maksimaalselt ühe asjaomase liikmesriigi linna

nimetamiseks.

Lõppvalikuaruandes esitatakse tiitli võitnud linnale ka soovitused meetmete kohta, mis tuleks

tiitliaasta alguseks veel võtta.

Eksperdikomisjon esitab lõppvalikuaruande asjaomasele liikmesriigile ja Euroopa

Komisjonile.

5. Kui lõikes 4 sätestatust olenemata ei täida kõiki kriteeriume ükski kandidaatlinn, võib

eksperdikomisjon soovitada asjaomasel aastal tiitlit mitte välja anda.

Artikkel 10

Sätted, mis käsitlevad programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri

tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riike, ELi kandidaatriike või potentsiaalseid kandidaatriike ning

kolmandaid riike

1. Euroopa Komisjon vastutab konkursi korraldamise eest linnade vahel, mis asuvad

programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste

kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikides, ELi

kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides ning kolmandates riikides (edaspidi

„konkursid kolmandatele riikidele“).

2. Euroopa Komisjon avaldab konkursikutse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus

aastat enne tiitliaasta algust. Iga konkursikutse peab sisaldama artikli 4 lõikes 1 osutatud

taotlusvormi. Iga konkursikutse puhul on taotluse esitamise tähtaeg kõige varem kümme kuud

pärast konkursikutse avaldamist.

3. Eksperdikomisjon teeb vastavate taotluste alusel eelvaliku linnade seast vähemalt viis

aastat enne tiitliaasta algust. Kohtumist kandidaatlinnadega ei korraldata.

Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste kriteeriumidest lähtuvat hindamist

kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalikuaruande, mis

ET 17 ET

hõlmab muu hulgas soovitusi esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnadele.

Eksperdikomisjon esitab oma eelvalikuaruande Euroopa Komisjonile.

4. Esialgselt välja valitud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlust ja vaatavad selle läbi,

et täita kriteeriume, võttes arvesse eelvalikuaruandes esitatud soovitusi, ning esitavad taotluse

Euroopa Komisjonile.

Euroopa Komisjon kutsub eksperdikomisjoni lõpliku valiku tegemise kohtumisele esialgselt

välja valitud kandidaatlinnadega hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist.

Vajaduse korral võib Euroopa Komisjon kõnealust üheksakuulist tähtaega mõistliku

ajavahemiku võrra pikendada.

5. Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.

6. Eksperdikomisjon esitab esialgselt välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta

lõppvalikuaruande koos soovitusega maksimaalselt ühe linna nimetamiseks ühes programmi

„AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri

toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riigis, ELi kandidaatriigis või

potentsiaalses kandidaatriigis või kolmandas riigis.

Lõppvalikuaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused meetmete kohta, mis tuleks

tiitliaasta alguseks veel võtta.

Eksperdikomisjon esitab oma lõppvalikuaruande Euroopa Komisjonile.

7. Kui lõikes 6 sätestatust olenemata ei täida kõiki kriteeriume ükski kandidaatlinn, võib

eksperdikomisjon soovitada asjaomasel aastal tiitlit mitte välja anda.

Artikkel 11

Nimetamine

1. Iga asjaomane liikmesriik nimetab ühe tiitlit kandva linna, võttes aluseks

eksperdikomisjoni lõppvalikuaruande soovitused, ning teavitab sellest nimetamisest Euroopa

Parlamenti, nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning

Regioonide Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat.

2. Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või

edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikide, ELi

kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide või kolmandate riikide puhul määrab

Euroopa Komisjon eksperdikomisjoni valikuaruandes esitatud soovituste alusel asjaomastel

aastatel ühe tiitlit kandva linna. Euroopa Komisjon teavitab sellest nimetamisest Euroopa

Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Euroopa Regioonide

Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetamistega peab kaasnema nimetamise põhjendus, mis

tugineb eksperdikomisjoni aruannetele.

4. Kui linn kaasab oma ümbritsevad piirkonnad, kohaldatakse nimetamist vaid linnale.

5. Kahe kuu jooksul pärast nimetamisest teatamist avaldab Euroopa Komisjon Euroopa

kultuuripealinnadeks nimetatud linnade loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

ET 18 ET

Artikkel 12

Koostöö kultuuripealinnaks nimetatud linnade vahel

Samaks aastaks ning eelnevaks ja järgnevaks aastaks kultuuripealinnaks nimetatud linnad

töötavad selle nimel, et luua seoseid oma kultuuriprogrammide vahel, ning sellist koostööd

võib kaaluda artiklis 13 sätestatud seire raames.

Artikkel 13

Seire

1. Eksperdikomisjon seirab asjaomasel aastal tiitlit kandvate linnade ettevalmistusi ning

pakub neile tuge ja juhiseid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta lõpuni.

2. Selleks korraldab Euroopa Komisjon eksperdikomisjoni ja kultuuripealinnaks

nimetatud linnade vahel neli seirekohtumist, mis ideaaljuhul toimuvad järgmiselt:

a) kuus kuni üheksa kuud pärast linna nimetamist;

b) 18 kuud enne tiitliaastat;

c) kuus kuud enne tiitliaastat;

d) üks aasta pärast tiitliaastat.

Asjaomane liikmesriik või programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri

tegevussuunaga või järgnevate kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud

EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik või kolmas riik võib nimetada

nendel kohtumistel osalemiseks vaatleja.

Kaks nädalat enne igat seirekohtumist esitavad kultuuripealinnaks nimetatud linnad Euroopa

Komisjonile eduaruande.

Seirekohtumiste ajal teeb eksperdikomisjon kokkuvõtte ettevalmistustest ja pikaajalise mõju

kavandamisest ning annab nõu, et aidata kultuuripealinnaks nimetatud linnadel töötada välja

tugeva Euroopa mõõtmega kõrgetasemeline kultuuriprogramm ja tulemuslik strateegia selle

eesmärgi saavutamiseks. Eksperdikomisjon pöörab erilist tähelepanu lõppvalikuaruandes ja

varasemates lõikes 3 osutatud seirearuannetes esitatud soovitustele.

3. Pärast igat seirekohtumist avaldab eksperdikomisjon seirearuande ettevalmistuste

käigu, pikaajalise mõju kavandamise ja edasise tegevuse kohta.

Eksperdikomisjon edastab oma seirearuanded Euroopa Komisjonile. Liikmesriikides

korraldatavate konkursside puhul saadab Euroopa Komisjon seirearuanded vastavale

liikmesriigile, kes vastutab nende aruannete saatmise eest kultuuripealinnaks nimetatud

linnadele. Kolmandatele riikidele korraldatavate konkursside puhul saadab Euroopa Komisjon

seirearuanded otse kultuuripealinnaks nimetatud linnadele.

4. Lisaks seirekohtumistele võib Euroopa Komisjon korraldada vajaduse korral igal ajal

eksperdikomisjoni külastusi kultuuripealinnaks nimetatud linnadesse. Neid külastusi võib

vajaduse korral teha virtuaalselt.

ET 19 ET

Artikkel 14

Tiitli äravõtmine

1. Kui eksperdikomisjon teeb pärast seirekohtumist või artikli 13 lõikes 4 sätestatud

täiendavat külastust kindlaks, et tiitlikandja ei ole täitnud i) kriteeriume, mille alusel talle tiitel

anti, või ii) taotluses esitatud projekti ja töökava, algatab eksperdikomisjon Euroopa

Komisjoni kaudu dialoogi asjaomase liikmesriigiga, et hõlbustada vajalike kohanduste

tegemist.

2. Kui vajalikke kohandusi ei ole õigeaegselt tehtud, teatab eksperdikomisjon sellest

Euroopa Komisjonile. Teatele lisatakse põhjendused ja praktilised soovitused olukorra

parandamiseks.

3. Kui praktilisi soovitusi ei ole õigeaegselt rakendatud, esitab eksperdikomisjon

Euroopa Komisjonile arvamuse tiitli äravõtmise kohta asjaomaselt linnalt.

4. Liikmesriigi linna puhul palub Euroopa Komisjon tiitli ära võtta liikmesriigil, kes

võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 3 osutatud arvamust. Liikmesriik teavitab tiitli äravõtmise

põhjustest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning

Regioonide Komiteed.

5. Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või

edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikide, ELi

kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide või kolmandate riikide linna puhul võtab

tiitli äravõtmise otsuse vastu Euroopa Komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse lõikes 3

osutatud arvamust. Euroopa Komisjon teavitab tiitli äravõtmise põhjustest Euroopa

Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed.

Artikkel 15

Auhind

1. Euroopa Komisjon võib kultuuripealinnaks nimetatud linnadele anda Melina

Mercourile pühendatud rahalise auhinna (edaspidi „auhind“), juhul kui seda rahastatakse

kohaldatava mitmeaastase finantsraamistiku kaudu.

Auhinda rakendatakse kooskõlas kohaldatavate kultuuri toetavate liidu programmide

reeglitega.

2. Kaks kolmandikku auhinnarahast makstakse välja hiljemalt tiitliaasta märtsi lõpus,

tingimusel et asjaomane kultuuripealinnaks nimetatud linn täidab jätkuvalt taotlemisetapis

võetud kohustusi, järgib kriteeriume ning võtab arvesse lõppvaliku- ja seirearuannetes

sisalduvaid soovitusi.

Taotlemisetapis võetud kohustusi loetakse täidetuks, kui kultuuripealinnaks nimetatud linn ei

ole taotlemisetapi ja tiitliaasta vahel teinud programmis või strateegias olulisi muudatusi,

pidades kinni eelkõige järgmisest:

a) eelarve on hoitud tasemel, mis võimaldab taotluse ja kriteeriumidega kooskõlas ellu

viia kõrgetasemelise kultuuriprogrammi;

b) asjakohaselt on austatud kunstilise meeskonna sõltumatust;

c) Euroopa mõõde on kultuuriprogrammi lõppversioonis jätkuvalt oluline;

ET 20 ET

d) kultuuripealinnaks nimetatud linna turundus- ja kommunikatsioonistrateegias ja -

materjalides tuuakse selgelt välja asjaolu, et tegu on liidu meetmega;

e) koostatud on kavad, et seirata ja hinnata tiitli mõju kultuuripealinnaks nimetatud

linnale.

3. Ülejäänud osa auhinnarahast makstakse hiljemalt 24 kuud pärast esimest makset,

tingimusel et asjaomasel kultuuripealinnaks nimetatud linnal on kindlad kavad tiitliaasta

pikaajalise mõju saavutamiseks, eelkõige:

a) pikaajalise mõju saavutamiseks ette nähtud sihtotstarbeline eelarve;

b) Euroopa mõõtmega kunstiline jätkuprogramm;

c) turundus- ja kommunikatsioonistrateegias tõstetakse esile asjaolu, et tegu on liidu

meetmega.

4. Kui artiklis 14 määratletud tiitli äravõtmine toimub tiitliaasta jooksul, nõuab Euroopa

Komisjon juba väljamakstud auhinnaraha tagasi.

Artikkel 16

Praktiline korraldus

1. Euroopa Komisjonil on eelkõige järgmised ülesanded:

a) tagada meetme üldine sidusus ja pakkuda Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud

linnadele vajalikku tuge;

b) tagada liikmesriikide ja eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineerimine;

c) võttes arvesse artiklis 2 osutatud eesmärke ja artiklis 5 osutatud kriteeriume, koostada

tihedas koostöös eksperdikomisjoniga suunised, et aidata korraldada valikut ja seiret, mis

hõlmavad ka Euroopa mõõdet;

d) osutada eksperdikomisjonile tehnilist abi;

e) avaldada oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded.

2. Euroopa Komisjon koordineerib meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ toetavate

tegevuste elluviimist, eelkõige:

a) avalikustab kogu asjakohase teabe ja aitab tagada meetme nähtavuse Euroopa ja

rahvusvahelisel tasandil;

b) soodustab kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit

kandvate linnade vahel, samuti kandidaatlinnade vahel, ning edendab linnade

hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut;

c) koordineerib ja toetab Euroopa kultuuripealinnade võrgustikku ning pakub linnadele

tuge taotluste ettevalmistamisel, programmide elluviimisel ja Euroopa kultuuripealinnade

kogemustele tuginemisel, sealhulgas nende kogemuste lõimimisel pikaajalisse linna- ja

poliitikaplaneerimisse, olenemata sellest, kas neile on tiitel antud või mitte;

d) töötab välja sihipärased teavitusmeetmed, et suurendada meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ nähtavust ja haaret Euroopas ja sellest väljaspool;

e) annab teavet olemasolevate Euroopa rahaliste vahendite kohta, et linnad saaksid

arendada projekte, sealhulgas pakub juhendamist ja koolitust.

ET 21 ET

Artikkel 17

Hindamine

1. Iga Euroopa kultuuripealinna aasta tulemuste hindamine on asjaomase linna ülesanne.

Euroopa Komisjon kehtestab artiklis 2 osutatud eesmärkide ja artiklis 5 osutatud

kriteeriumide põhjal asjaomaste linnade jaoks ühised suunised ja näitajad, et tagada

hindamises ühtne lähenemisviis.

Asjaomased linnad koostavad oma hindamisaruanded ja esitavad need Euroopa Komisjonile

tiitliaastale järgneva aasta 31. detsembriks. Euroopa Komisjon avaldab hindamisaruanded

oma veebisaidil.

2. Lisaks linnade korraldatud hindamistele tagab Euroopa Komisjon, et meetme

tulemuste kohta viiakse regulaarselt läbi sõltumatu välishindamine.

Sõltumatu välishindamise käigus keskendutakse kõigi endiste kultuuripealinnade asetamisele

Euroopa konteksti, mis võimaldab teha võrdlusi ning tuua esile kasulikke õppetunde nii

tulevaste kultuuripealinnade kui ka kõigi Euroopa linnade jaoks. Hindamise käigus antakse

hinnang meetmele tervikuna, sealhulgas meetme elluviimise tõhususele, meetme mõjule ja

selle täiustamise võimalustele.

Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele järgmised hindamisel põhinevad aruanded,

millele lisatakse asjakohased ettepanekud:

a) esimene vahearuanne 31. detsembriks 2038,

b) teine vahearuanne 31. detsembriks 2043,

c) järelhindamise aruanne 31. detsembriks 2048.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [põhiõigusakti jõustumise kuupäev või muu kaasseadusandjate

määratud kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal

ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste

delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas

või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

ET 22 ET

6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa

Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa

Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja

nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Otsus nr 445/2014/EL tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse aga jätkuvalt linnade

suhtes, mis on nimetatud või mis veel nimetatakse Euroopa kultuuripealinnadeks aastatel

2020–2033.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 4

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 5

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 6

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 6

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 7

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 7

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 8

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ......................... 9

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub9

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 10

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 10

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 10

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 10

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 10

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 11

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 11

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 11

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 11

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 11

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 12

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 12

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 12

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 14

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 14

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 14

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 14

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 16

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 16

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 16

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 16

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 16

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 16

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega pikendatakse liidu meedet

„Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 445/2014/EL

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Kultuur, linnad.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Meetme esimene üldeesmärk on kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust

Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning suurendada ühtsesse Euroopa

kultuuriruumi kuulumise tunnet. Teine üldeesmärk on toetada kultuuri rolli linnade

kestlikus ja kaasavas arengus kooskõlas nende vastavate strateegiate ja

prioriteetidega.

1.3.2. Erieesmärgid

Meetme erieesmärgid on järgmised:

a) suurendada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet,

sealhulgas riikidevahelise koostöö kaudu, kasvatades seeläbi linnade rahvusvahelist

nähtavust;

b) parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu kultuurile, kunstile ja

kultuuripärandile ja neis osalemist ning suurendada kultuurielus osalemise kaudu

sotsiaalset sidusust, põlvkondadevahelist õiglust, võrdsust ja mitmekesisust;

c) tugevdada kohaliku kultuurisektori, sealhulgas digitaalse kultuuri sektori

innovatsioonisuutlikkust ja selle koostööd teiste sektoritega.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õigusliku aluse kavandatud läbivaatamisel on

eeldatavasti positiivne sotsiaalne, majanduslik, keskkonnaalane ja rahvusvaheline

mõju.

Sotsiaalne mõju: läbivaadatud meede „Euroopa kultuuripealinnad“ peaks kultuurile

juurdepääsu ja selles osalemise laiendamise kaudu tugevdama Euroopa identiteeti ja

Euroopasse kuulumise tunnet. Eelkõige toob see kasu maapiirkondade ja vähem

nähtavate piirkondade elanikele ning julgustab rohkem noori osalema. Samuti

toetatakse meetmega algatusi, mille eesmärk on kaasata lapsi ja noori. Sellega

toetatakse sotsiaalset sidusust, kultuuride- ja põlvkondadevahelist dialoogi ning

demokraatlikku kaasatust ELis ja mujal.

Majanduslik mõju: Parandades Euroopa kultuuripealinnade algatuse nähtavust ja

ulatust, edendab algatus tõenäoliselt kohalikku kultuuriturismi, innovatsiooni ja

piirkondade arengut ning aitab luua töökohti, eelkõige väikestes ja keskmise

suurusega kultuuriettevõtetes.

ET 4 ET

Keskkonnamõju: läbivaadatud raamistikuga integreeritakse kestlikkus selgemalt

valiku- ja seiremenetlustesse, julgustades linnu võtma juhtimises, külastajate

kaasamises ja tegevuses kasutusele keskkonnahoidlikke tavasid. See aitab

kultuurinarratiivide abil suurendada teadlikkust kliimaküsimustest ja suurendada

kultuuri rolli rohepöörde edendamisel.

Rahvusvaheline mõju: läbivaadatud raamistikus keskendutakse peamiselt

liikmesriikidele, nagu tehakse ka praegu, kooskõlas vahendiga, millega antakse

meetmele „Euroopa kultuuripealinnad“ ELi tasandil otsest rahalist toetust (kuni

2027. aastani programm „Loov Euroopa“ ja seejärel selle jätkuprogramm). Siiski

võetakse arvesse ka ELi välistegevuse prioriteete, et tagada läbivaadatud raamistiku

roll ELi laienemispoliitikas, kultuuridiplomaatias ja rahvusvahelistes kultuurisuhetes.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid: algatus aitab kaasa ÜRO kestliku arengu mitme

eesmärgi, eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamisele: eesmärk nr 4 (kvaliteetne

haridus), eesmärk nr 5 (sooline võrdõiguslikkus), eesmärk nr 8 (inimväärne töö ja

majanduskasv), eesmärk nr 10 (ebavõrdsuse vähendamine), eesmärk nr 11 (kestlikud

linnad ja kogukonnad), eesmärk nr 13 (kliimameetmed), eesmärk nr 16 (rahu,

õiguskaitse ja tugevad institutsioonid), eesmärk nr 17 (üleilmne koostöö eesmärkide

saavutamiseks).

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Ei kohaldata. Meetmel „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole omavahendeid. Selle

eelarve pärineb programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammist. Iga

kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse hindamise Euroopa

Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku aluse vastuvõtmist.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest34

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Meetmega „Euroopa kultuuripealinnad“ rõhutatakse jätkuvalt Euroopa kultuuride

rikkust ja mitmekesisust ning nende ühisjooni, edendatakse inimestevahelist paremat

vastastikust mõistmist ja kultuuri panust linnade pikaajalisse arengusse.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

34 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 5 ET

Liikmesriikide valitsustel on oma rahvuskultuuri ja -pärandi kaitsmisel ja

edendamisel keskne roll. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimeses

vahehindamises leiti siiski, et meede „Euroopa kultuuripealinnad“ toob

märkimisväärset lisaväärtust, pakkudes Euroopa tasandi raamistikku, mis rõhutab

väljavalitud linnade rahvusvahelist tähtsust. Samuti tugevdab see nende linnade rolli

Euroopa kultuuride mitmekesisuse ja nende ühisjoonte tutvustamisel ning ühiste

Euroopa väärtuste, ajaloo ja identiteedi edendamisel.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

Meetmega parandatakse linnadevahelist vabatahtlikku koostööd, teadmussiiret ja

nähtavust kogu ELis ja mujal. Euroopa kultuuripealinna tiitlit on antud kolm korda

ELi mittekuuluvatele linnadele ning 2030. ja 2033. aastal antakse see taas ELi

programmis „Loov Euroopa“ osaleva EFTA/EMP riigi, kandidaatriigi või

potentsiaalse kandidaatriigi linnale. Meetmega „Euroopa kultuuripealinnad“

toetatakse riikide jõupingutusi, integreerides need sidusasse ELi strateegiasse, aidates

viia kultuurialgatused kooskõlla ELi laiemate prioriteetidega, nagu noorte

kaasamine, kestlikkus ja digitaalne innovatsioon. Algatusega soodustatakse ka

tasakaalustatumat geograafilist esindatust. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“

välismõõde on kooskõlas ELi laiemate jõupingutustega laienemispoliitika

tugevdamiseks ning kultuuridiplomaatia ja rahvusvaheliste kultuurisuhete

edendamiseks.

Õigusliku aluse uuendamine suurendab algatuse suutlikkust linnu tõhusamalt toetada,

meedet paindlikumalt kavandada ning selle tulemuste pikaajalist sidusust ja mõju

suurendada. Sellega tagatakse, et ELil on kultuurielus ja pärandi hoidmisel jätkuvalt

konstruktiivne ja täiendav roll.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimene vahehindamine näitab, et

tegemist on eduka juhtalgatusega, mis on ELi jaoks küllaltki kulutõhusus, kuna selle

mõju ELi eelarvele ei ole kuigi suur. Peale selle aitab algatus kultuuripealinnaks

kandideerivatel linnadel ja valitud linnadel muutusi ellu viia. Seda põhjusel, et

kultuuripealinna tiitli saamiseks valmistumisel peavad linnad tegelema pikaajalise

planeerimisega ja kaasama kultuuri kohalikku linnapoliitikasse. Meede on kooskõlas

ka muude ELi algatustega (nt programm „Loov Euroopa“), hõlbustab ELi väärtuste

jagamist ning toetab Euroopa kultuuritöötajate ja loovisikute liikumist ning nende

teoste levitamist ELis ja mujal.

Ka 40 aasta järel on meede jätkuvalt populaarne linnade ja piirkondade hulgas, kes

otsivad võimalust enda arendamiseks kultuuri kaudu. Selleks et tagada meetme

jätkuv asjakohasus tulevikus, on siiski vaja seda ajakohastada, võttes arvesse uusi

suundumusi, nagu see, et tiitlile kandideerivad järjest rohkem väiksemad linnad.

Euroopa mõõde: see on meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ oluline aspekt (ja üks

tiitlisaajate valimise kriteeriume), kuid paljude sidusrühmade hulgas ei ole selles osas

täielikku selgust. Hinnangus soovitatakse komisjonil uurida viise, kuidas seda aspekti

sidusrühmadele paremini selgitada.

Pikaajalised teadmised: 2017. aastal loodi kandidaatlinnade võrgustik Culture

Next, mis hõlmab praeguseid ja endisi kultuuripealinna tiitlile kandideerinud linnu,

olenemata sellest, kas neile anti tiitel või mitte. Ametlikku Euroopa

kultuuripealinnade võrgustikku siiski ei ole, mistõttu on oht, et teadmisi ei jagata äsja

tiitli saanud ja varasemate tiitliomanike vahel. Euroopa Komisjon võiks uurida,

ET 6 ET

kuidas soodustada Euroopa kultuuripealinnade kogukonnas teadmiste jagamist, et

algatusega pakutavaid võimalusi saaks täielikult ära kasutada, eelkõige seoses

meetme Euroopa mõõtmega.

Teavitustöö: praegu Euroopa Komisjon ja teised ELi-ülesed institutsioonid ELi

tasandil Euroopa kultuuripealinnade tutvustamisega ei tegele. See vähendab meetme

nähtavust ja mõju ning avalikkuse teadlikkust sellest. Meetmele „Euroopa

kultuuripealinnad“ tuleks kasuks kogu ELi hõlmav teavitustegevus, millega toetataks

ja täiendataks tiitlit kandvate linnade tööd ja liikmesriikide enda panust. Algatust

võiks tugevdada ka Euroopa kultuuripealinnade saadikute nimetamine, kelleks

võiksid olla näiteks Euroopa Komisjoni volinikud või Euroopa Parlamendi liikmed.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ pärineb programmi „Loov Euroopa“

jätkuprogrammist (praegune ettepanek programmi „AgoraEU“ kohta), mis on osa

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 ettepanekust.

Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on kooskõlas Euroopa kultuurikompassi

eesmärkidega ja tugineb mitmele olulisele poliitikaalgatusele, sealhulgas komisjoni

Euroopa kultuurivaldkonna uuele tegevuskavale, nõukogu ELi kultuurivaldkonna

töökavadele, ühisteatisele „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ ja

Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistikule.

Liidu meede on kooskõlas ka selliste Euroopa algatustega nagu „Uus Euroopa

Bauhaus“, Euroopa kultuuripärandi märgis ja ELi linnapoliitika tegevuskava. Samuti

on see kooskõlas 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsiooniga, milles liikmesriigid ja

ELi institutsioonid esitasid oma visiooni liidust, „kus kodanikel on uusi võimalusi

kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks [...]; liidust, mis hoiab

alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Lisaks on meede

kooskõlas Euroopa demokraatia kaitsekilbi algatusega ja põlvkondadevahelise

õigluse strateegiaga. Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on kooskõlas ka Euroopa

kestliku turismi strateegiaga.

Kandidaatlinnu julgustatakse asjakohasel juhul uurima võimalust taotleda rahalist

toetust liidu programmidest ja fondidest, eelkõige programmist „AgoraEU“ ning

Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja

maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondist, mida suunatakse

riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kaudu, ning jätkuprogrammidest.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata.

ET 7 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku 1.1.2034–31.12.2047

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2034–

2047 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2034–2047.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  avalikke teenuseid osutavatele liikmesriigi eraõiguslikele asutustele, kellele on

delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ühise

välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases

alusaktis;

–  liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust

või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste

vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad

avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja

kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või

samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

Meedet rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames, kusjuures teatavad osad võidakse

delegeerida programmi rakendusasutusele.

ET 8 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Ei kohaldata. Iga kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse

hindamise Euroopa Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku

aluse vastuvõtmist.

Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele järgmised hindamisel põhinevad

aruanded, millele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud:

a) esimene vahearuanne,

b) teine vahearuanne,

c) järelhindamise aruanne.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ eelarve pärineb programmi

„Loov Euroopa“ jätkuprogrammist.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Komisjon annab sümboolse rahalise auhinna igale kultuuripealinnaks nimetatud

linnale, kes on täitnud kandideerimismenetluse käigus võetud kohustused ja kellel on

Euroopa mõõdet hõlmav kava tiitli pikaajalise mõju saavutamiseks. Auhind on

kindlaksmääratud summa, mis makstakse välja kahes osas pärast mitut sõltumatu

eksperdirühma läbiviidud seirekoosolekut.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Ei kohaldata. Iga kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse

hindamise Euroopa Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku

aluse vastuvõtmist.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Asjaomased talitused jätkavad oma pettustevastase võitluse strateegia kohaldamist

kooskõlas komisjoni pettustevastase võitluse strateegiaga (CAFS), et tagada muu

hulgas oma pettustevastaste sisemeetmete täielik kooskõla CAFSiga ning see, et

pettuseriski juhtimine on suunatud pettuseriski juhtumite kindlakstegemisele ja

sobivate lahenduste pakkumisele. Praegu kehtivad pettustevastased strateegiad

võimaldavad tegeleda pettuseriskiga peamiselt õigusnormide rikkumise ennetamise

meetmete abil, mida pettuse avastamise korral tugevdatakse.

ET 9 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Märkus: ei kohaldata. Meetmel „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole omavahendeid. Selle

eelarve pärineb programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammist.

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta35

EFTA

riigid36

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d37

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2 06 01 02 Programmiga „AgoraEU“ seotud

kulud

Liigenda

mata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

2 06 03 01 „Loov Euroopa“ – kultuur Liigendat

ud JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

35 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 36 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 37 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 10 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist

mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad tulevaste

mitmeaastaste finantsraamistike üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-

aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Ei kohaldata.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2

DG: EAC Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2034–2047

KOKKU 2034 2035 2036 2037 2038 2039–2047

Tegevusassigneeringud

Eelarverida 06 03 01 „Loov Euroopa“ – kultuur Kulukohustused (1a) 6,45 9,45 6,45 9,7 6,45 64,55 103,05

Maksed (2a) 4,45 4,45 8,45 6,45 9,7 65,30 98,8

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

DG EACi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 6,45 9,45 6,45 9,7 6,45 64,55 103,05

Maksed = 2a + 2b + 3 4,45 4,45 8,45 6,45 9,7 65,30 98,8

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

Ei kohaldata.

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

Ei kohaldata.

ET 11 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud (miljonites eurodes)

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2034–2047

KOKKU 2034 2035 2036 2037 2038–2047

RUBRIIK 4

Personalikulud 1,005 1,005 1,005 1,005 10,050 14,070

Muud halduskulud 0,015 0,215 0,015 0,215 1,150 1,610

RUBRIIK 4 kokku 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680

3.2.3.3. Assigneeringud kokku (miljonites eurodes)

HEAKSKIIDETUD EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2034–2047

KOKKU 2034 2035 2036 2037 2038–2047

RUBRIIK 4

Personalikulud 1,005 1,005 1,005 1,005 10,050 14,070

Muud halduskulud 0,015 0,215 0,015 0,215 1,150 1,610

RUBRIIK 4 kokku 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

ET 12 ET

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2034 2035 2036 2037 2038 2039–2047

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 3 3 3 3 3

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

4 4 4 4 4 4

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0

KOKKU 7 7 7 7 7 7

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

Ei kohaldata.

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2034 2035 2036 2037 2038 2039–

2047

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 3 3 3 3 3

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

4 4 4 4 4 4

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0

ET 13 ET

eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0

KOKKU 7 7 7 7 7 7

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast

rubriigis 4 kaetakse personalivajadus peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet

haldama, ja/või peadirektoraadi või muude komisjoni talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni

talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 4 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

3 ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

4

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised

töötajad

Tagada meetme üldine sidusus ja pakkuda Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud

linnadele vajalikku tuge;

tagada liikmesriikide ja eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineerimine;

tagada eksperdikomisjoni seire ja koordineerimine;

tagada konkursside seire liikmesriikides;

koordineerida konkursse kolmandates riikides.

Koosseisuvälised

töötajad Koostada tihedas koostöös eksperdikomisjoniga suunised, et pakkuda abi valiku- ja

seiremenetlustes, sealhulgas seoses Euroopa mõõtmega;

ET 14 ET

osutada eksperdikomisjonile tehnilist abi;

avaldada oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded;

avalikustada kogu asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja

rahvusvahelisel tasandil;

soodustada kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit

kandvate linnade vahel, samuti kandidaatlinnade vahel, ning edendada linnade

hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut;

pakkuda linnadele tuge taotluste ettevalmistamisel, programmide elluviimisel ja Euroopa

kultuuripealinnade kogemustele tuginemisel, sealhulgas nende kogemuste lõimimisel

pikaajalisse linna- ja poliitikaplaneerimisse, olenemata sellest, kas neile on tiitel antud või

mitte;

töötada välja sihipärased teavitusmeetmed, et suurendada meetme „Euroopa

kultuuripealinnad“ nähtavust ja haaret Euroopas ja sellest väljaspool;

anda teavet olemasolevate Euroopa rahaliste vahendite kohta, et linnad saaksid arendada

projekte, sealhulgas pakkuda juhendamist ja koolitust.

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Ei kohaldata.

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku 2028–2034

käsitleva ettepanekuga.

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 15 ET

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju38

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

Ei kohaldata.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

Ei kohaldata.

38 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 16 ET

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Nõue 1 (R1):

Nagu on märgitud ettepaneku artikli 16 lõike 2 punktis a, […] avalikustada kogu

asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

See nõue mõjutab või puudutab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ametiasutusi ja

toetusesaajaid ning mõjutab kõrgetasemelist protsessi „levitamine“.

4.2. Andmed

Esitatud andmed on seotud meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ teabe, uudiste ja

tulemustega ning pärinevad avalikest aruannetest või linnade taotlusvormidest.

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Kavandatud digilahendus on levitamisplatvorm kooskõlas ettepaneku artikliga 16.

Platvormi peamised ettenähtud funktsioonid on meetme teabe, uudiste ja tulemuste

levitamine. Korraldusasutusteks on Euroopa Komisjon ja võimalik programmi

rakendusasutus.

Tagatakse juurdepääsetavus ja võetakse arvesse korduskasutatavust kooskõlas komisjoni

standarditega. Platvormil kasutatakse vajaduse korral tehisintellekti, järgides

ettevaatuspõhimõtet.

Tehisintellekti kasutamise korral tagab Euroopa Komisjon tehisintellektimääruse järgimise.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagab Euroopa Komisjon käesoleva

õigusakti otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, terviklikkuse, ehtsuse ja

konfidentsiaalsuse.

Ei kohaldata.

Ei kohaldata.

SELETUSKIRI

Eesti seisukohtadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega uuendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjoni ettepanekuga jätkatakse Euroopa kultuuripealinnade algatust aastatel

2034–2047 ning ajakohastatakse kandidaatide valiku, seire ja Melina Mercouri auhinna

tingimusi. Eesti järgmine võimalus nimetada Euroopa kultuuripealinn on 2038. aastal.

Eesti toetab algatuse jätkamist ja ettepaneku põhisuunda, sealhulgas ühiseid juhiseid, linnade

rühmana ja piiriüleselt kandideerimist, Euroopa mõõtme läbivat käsitlemist, loomevabaduse

ja kultuuritöötajate töötingimuste arvestamist, pikemaajalist seiret ning tugevamat ELi

tasandi kommunikatsiooni.

Samas peab Eesti oluliseks, et nõuded oleksid selged ja proportsionaalsed, säilitaksid

liikmesriikide ja linnade otsustusruumi ning arvestaksid väiksemate linnade ja kohalike

omavalitsuste võimekusega. Täpsustada tuleb linnade rühmade vastutust, tiitli äravõtmise

menetlust ning ühiste juhiste ja hindamisaluste õigeaegset kättesaadavust. Melina Mercouri

auhinna puhul toetab Eesti maksmist kahes osas ja teise makse sidumist jätkutegevustega.

Eesti 2024. aastal heaks kiidetud seisukohad algatuse jätkamise, väikeste linnade ja

piirkondade osalemise, kohalike ekspertide kaasamise, kandidaatide nõustamise ning

kogemuste jagamise kohta kehtivad jätkuvalt.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 10. septembril 2026. aastal ettepaneku1 uuendada Euroopa

kultuuripealinnade meedet aastateks 2034–2047 ning tunnistada kehtetuks praegu kehtiv otsus

nr 445/2014/EL. Uut õigusraamistikku on vaja, sest kehtiva otsuse alusel saab Euroopa

kultuuripealinnu nimetada kuni 2033. aastani. Kuna kultuuripealinnade konkursid kuulutatakse

välja vähemalt kuus aastat enne tiitliaastat, peaks uus otsus olema vastu võetud 2027. aastal.

Ettepanekuga jätkatakse senist algatust, kuid muudetakse mitmeid kandideerimise, valiku, seire

ja auhinna maksmise tingimusi.

Eesti esitas Euroopa kultuuripealinnade algatuse tuleviku kohta seisukohad juba 2024. aastal

toimunud vahehindamise avaliku konsultatsiooni käigus. Neid seisukohti on põhjalikumalt

selgitatud dokumendis Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“

2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31.

1 COM(2026) 455. Kättesaadav: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/? uri=CELEX:52026PC0455&qid=1791274242651

oktoobri 2024 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 22. novembri 2024 istungitel)2. Eesti pidas

muu hulgas oluliseks algatuse jätkumist, väikeste riikide linnade ja piirkondade tegelikku

kandideerimisvõimalust, kohalike ekspertide kaasamist valiku- ja seirekomisjoni, kandidaatide

paremat nõustamist, Melina Mercouri auhinna suurendamist ja ajakohastamist ning

kultuuripealinnade kogemuste süsteemsemat jagamist. Need seisukohad kehtivad jätkuvalt ja

neid käesolevas seletuskirjas uuesti ei korrata. Allpool käsitletakse eelkõige küsimusi, mille

kohta komisjoni ettepanek sisaldab varasemaga võrreldes uut lahendust.

Seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi EL asjade nõunik Kadri Jauram

([email protected]). Valdkonna eest vastutab Kultuuriministeeriumi loomingu osakonna

juhataja asekantsleri ülesannetes Bianka Soe ([email protected]).

2. ELi asja sisu ja lühike taust

Ettepaneku kohaselt võivad edaspidi tiitlile kandideerida nii üksikud linnad kui ka linnade

rühmad, sealhulgas piiriülesed rühmad. Kandidaadid võivad programmi kaasata ka

ümbritsevaid piirkondi. Igal aastal antakse tiitel ühele linnale kummastki kalendris nimetatud

liikmesriigist. Ettepaneku lisas nimetatud igal kolmandal aastal antakse lisaks tiitel ühele

linnale EFTA/EMP riigist, ELi kandidaatriigist või potentsiaalsest kandidaatriigist või muust

asjaomase ELi kultuuriprogrammiga ühinenud kolmandast riigist. Seega võib nendel aastatel

tiitlit kanda kuni kolm linna, muudel aastatel kaks. Eesti kord on ettepaneku lisas 2038. aastal

koos Saksamaaga. See tähendab, et Eesti peab konkursi välja kuulutama hiljemalt 2032. aastal

ning alustama riigisisese konkursi ettevalmistamist veelgi varem.

Uue ettepanekuga jääb kultuuripealinna valiku põhikorraldus üldjoontes samaks, kuid mitmeid

tingimusi täpsustatakse. Komisjon koostab kandidaatidele ühise taotlusvormi ja juhised ning

Euroopa mõõde ei ole enam eraldi hindamiskategooria, vaid peab läbivalt kajastuma kogu

taotluses. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu programmi pikaajalisele mõjule,

loomevabadusele, kultuuri- ja loometöötajate töötingimustele, ligipääsetavusele ja

digilahendustele. Seire jätkub edaspidi kuni tiitliaastale järgneva aastani ning lisatakse

võimalus võtta linnalt ära tiitel, kui ta ei täida enam olulisel määral konkursil võetud kohustusi.

Melina Mercouri auhind makstakse edaspidi kahes osas. Auhinna suurus sõltub jätkuvalt

tulevasest AgoraEU programmist või sellele järgnevast ELi kultuuriprogrammist ja selle

eelarveotsustest.

Seisukohtade koostamisel lähtutakse järgmistest dokumentidest:

2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d7fff48-b547- 4c7d-801f-4bf27b03eef3

 Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2024 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 22. novembri

2024 seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta

vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta3;

 Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“4;

 Kultuuri arengukava 2021–2030 (“Kultuur 2030”)5.

3. ELi asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõige 5.

Kultuurivaldkonnas on Euroopa Liidul toetav pädevus ning Euroopa kultuuripealinna

programmi peamine kavandamine ja elluviimine jääb kohaliku ja riigi tasandi ülesandeks.

Ühised valiku- ja seiretingimused ning liikmesriikidevaheline koordineerimine on põhjendatud

ELi tasandil, sest need tagavad kandidaatide võrdse kohtlemise ja algatuse järjepidevuse.

Ettepanek on kooskõlas pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Euroopa kultuuripealinna algatusel on mitmeid olulisi mõjusid. Sotsiaalses plaanis toetab

algatus demokraatiat, kultuurilist mitmekesisust ja kogukondade kaasatust, pakkudes platvormi

kogukondade ühendamiseks ja kultuuriprofessionaalide rahvusvahelise koostöö edendamiseks.

See aitab kasvatada eneseusku ja parandada kultuurikorraldajate kompetentsi. Majanduslikult

toob tiitel kaasa märkimisväärse turismi kasvu, luues töökohti ja arendades taristut, mis

omakorda elavdab kohalikku majandust. Tallinna ja Tartu kogemused näitavad, et Euroopa

kultuuripealinna tiitel suurendab piirkonna rahvusvahelist nähtavust, tuues kaasa

investeeringuid ja ärivõimalusi. Keskkonnamõjud on samuti olulised. Algatus soodustab

linnaruumi ja rohealade arendamist, suurendades avaliku ruumi atraktiivsust ja inimeste

keskkonnateadlikkust. Korraldatakse keskkonnahoidlikke sündmusi ja projekte, mis tõstavad

teadlikkust jätkusuutlikkusest ja loodushoiust. Riigiasutustele ja eelarvele avaldab Euroopa

kultuuripealinna programm mõju, kuna seda rahastavad nii linn/regioon kui ka riik oma

eelarvest ning see nõuab põhjalikku planeerimist. Eesti kogemused on näidanud, et varajane

rahastuse planeerimine riigieelarves ja tõhus koordineerimine on taganud programmi sujuva

elluviimise.

3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d7fff48-b547- 4c7d-801f-4bf27b03eef3 4 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/ strateegia 5 Kultuuri arengukava 2021–2030. Kättesaadav: https://www.kul.ee/kultuur2030

Põhjalikumalt on mõjusid hinnatud Eesti seletuskirjas 2024. aastal toimunud vahehindamise

avaliku konsultatsiooni kohta6. Käesolevas seletuskirjas ei korrata varasemas seletuskirjas

esitatud mõjuhinnangut, kuna uue õigusraamistiku ettepanek ei muuda Euroopa

kultuuripealinnade algatuse põhilisi mõjusid Eesti jaoks.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1. Ühised juhised ja taotlusvorm

Eesti toetab kandidaatidele ühiste juhiste ja taotlusvormi kehtestamist. Peame oluliseks,

et nõuded oleksid selged ja proportsionaalsed, jätaksid liikmesriigile piisava paindlikkuse

riigisisese konkursi korraldamisel ning oleksid avaldatud enne riigisisese konkursi

avamist.

Selgitus: Ühised juhised ja taotlusvorm aitavad linnadel paremini mõista, mida neilt

kandideerimisel oodatakse, ning muudavad eri riikide kandidaatide hindamise võrreldavamaks.

See on oluline eelkõige Euroopa mõõtme puhul, mille sisu on linnadel seni olnud keeruline lahti

mõtestada. Samas ei peaks juhised muutuma sedavõrd üksikasjalikuks, et kõik kandidaadid

hakkavad koostama ühetaolisi programme või liikmesriigil ei ole enam võimalik arvestada oma

eripäradega. Näiteks peab Eestil säilima võimalus valmistada konkursimaterjalid ette eesti

keeles ning selgitada kandidaatidele nõudeid enne taotluste esitamist. Seetõttu peaks komisjon

avaldama juhised aegsasti ja hoidma need kogu konkursi jooksul võimalikult stabiilsena.

5.2. Euroopa mõõde läbiva hindamispõhimõttena

Eesti toetab Euroopa mõõtme käsitlemist kõiki valikukriteeriume läbiva põhimõttena.

Peame oluliseks, et selle sisu, kaal ja hindamise alused oleksid komisjoni juhistes aegsasti

ja selgelt avatud ning et hindamisel arvestataks linnade ja riikide erineva suuruse ja

võimekusega.

Selgitus: Euroopa mõõde ei peaks tähendama üksnes seda, et programmi kutsutakse

võimalikult palju välisesinejaid või korraldatakse palju rahvusvahelisi üritusi. Olulisem on, et

kohalik teema seotakse teiste Euroopa linnade ja kogukondade kogemusega ning et koostööst

sünnib midagi, mida üks linn ei saaks üksi teha. Tartu 2024 näitas näiteks, kuidas Lõuna-Eesti

kohalikku omapära, keskkonna- ja kogukonnateemasid saab käsitleda laiemas Euroopa

kontekstis. Samamoodi võib tulevane Eesti kandidaat tuua Euroopa tasandil nähtavale väikeste

keelte ja kultuuride küsimused. Euroopa mõõde peaks muu hulgas võimaldama esile tuua

kultuuri rolli demokraatia, ühiskondliku sidususe ja Euroopa vastupanuvõime tugevdamisel.

Hindamisel tuleks seetõttu arvestada koostöö sisu ja kvaliteeti, mitte üksnes partnerite arvu või

programmi eelarvet.

6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d7fff48-b547- 4c7d-801f-4bf27b03eef3

5.3. Linnade rühmade kandideerimine

Eesti toetab võimalust kandideerida linnade rühmana, sealhulgas piiriüleselt, ning peab

piirkondlikku või mitme linna mudelit väikeriigi kontekstis oluliseks tulevikusuunaks.

Peame vajalikuks selgelt eristada linnade rühmana kandideerimist ja ümbritseva

piirkonna kaasamist. Vähemalt komisjoni juhistes tuleb selgitada, kellele antakse rühma

puhul tiitel ning kuidas jagunevad kohustused seires, auhinna maksmisel ja tiitli

võimaliku äravõtmise korral.

Selgitus: Linnade rühmana kandideerimine võib olla Eesti jaoks sobiv lahendus, sest meie

linnad on väikesed ning kultuurielu ja külastajate liikumine ei piirdu ühe omavalitsuse

piiridega. Tartu 2024 programmis osales lisaks Tartu linnale 19 Lõuna-Eesti kohalikku

omavalitsust ning kultuuripealinna tegevused jõudsid seeläbi palju suuremale alale. Piiriülene

taotlus võiks omakorda sobida linnadele, kellel on ühine ajalooline või kultuuriline taust. Samas

näitas Tartu kogemus, et suure partnerite arvu puhul tuleb aegsasti kokku leppida, kes teeb

otsuseid, kes vastutab programmi eest ja kuidas jagatakse kulud. Seetõttu peaks rühma taotluses

olema üks selge juhtlinn ning partnerite ülesanded ja rahalised kohustused peavad olema

kirjalikult kokku lepitud.

5.4. Loomevabadus ning kultuuri- ja loometöötajate töötingimused

Eesti toetab loomevabaduse, kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisuse ning kultuuri-

ja loometöötajate töötingimuste arvestamist kandideerimisel ja seires. Nõudeid tuleb

hinnata eesmärgipäraselt ja proportsionaalselt, säilitades ruumi kunstiliseks riskiks,

eksperimenteerimiseks ja uue loomingu sünniks.

Selgitus: Kultuuripealinna õnnestumiseks peab kunstiline meeskond saama teha programmi

puudutavaid otsuseid sõltumatult ka siis, kui suur osa rahastusest tuleb linnalt või riigilt. See

aitab vältida olukorda, kus poliitilise juhtkonna vahetumine toob kaasa programmi või juhtide

põhjendamatu muutmise. Samuti on põhjendatud pöörata tähelepanu sellele, kas

kultuuripealinna programmi kaasatud loovisikutele ja teistele loometöötajatele makstakse

õiglast tasu ning kas töökorraldus on selge. Samas erinevad liikmesriikide tööõigus ja kultuuri

rahastamise mudelid. Seetõttu tuleks ELi tasandi juhistes keskenduda üldiste põhimõtete

seadmisele ning jätta nende rakendamisel piisavalt paindlikkust, et kultuuripealinn saaks

lähtuda oma riigi eripärast ja oma programmi sisus.

5.5. Seire, hindamine ja aruandlus

Eesti toetab seirekorralduse täiendamist ja ühiseid hindamissuuniseid, sealhulgas

tiitliaastajärgset jätkutegevustele keskenduvat seiret. Peame oluliseks, et

aruandlusnõuded oleksid proportsionaalsed, ei dubleeriks üksteist ning võimaldaksid

ühiste näitajate kõrval arvestada kohaliku programmi eripära. Mõju hindamisel tuleb

arvestada ka uue loomingu sündi, loovisikute rahvusvahelistumist, professionaalsete

võrgustike kujunemist ja kultuurivaldkonna pädevuse kasvu.

Selgitus: Kultuuripealinna mõju ei lõpe tiitliaastaga ning osa tulemustest ilmneb alles hiljem.

Tallinn 2011 aitas avada seni suletud mereäärt: Kultuurikilomeeter ühendas kesklinna

Kultuurikatla, Patarei, Lennusadama ja Noblessneri alaga ning muutis arusaama Tallinnast kui

mereäärsest linnast. Pikaajalise mõjuna tugevnesid ka asumiseltsid ja rohujuuretasandi

algatused ning vabatahtlike ja noorte kaasamine andis paljudele esimese kultuurikorralduse

kogemuse. Tartu 2024 pärand ulatub omakorda üle Lõuna-Eesti. Kultuurikorraldajatele loodud

Kultuurikompass jätkab teadmiste ja kogemuste jagamist ning noorte järelkasvuprogramm

Extended annab 14–19-aastastele praktilised oskused oma kultuurisündmuste loomiseks.

Programm jätkub ka pärast tiitliaastat ning on kasvanud Youth Connect projekti kaudu

rahvusvaheliseks koostööks Tartu 2024 ja Liepāja 2027 vahel, mille käigus Eesti ja Läti noored

õpivad ja korraldavad ühiseid sündmusi. Need näited kinnitavad, et pikaajalist mõju tuleb

hinnata lisaks külastajate arvule ja piletitulule ka avaliku ruumi, kogukondade aktiivsuse, uue

loomingu, loovisikute ja kultuurikorraldajate oskuste, rahvusvahelistumise ning püsima jäänud

koostöövõrgustike kaudu. Ühiste näitajate kõrval peab seetõttu säilima võimalus hinnata

kohalikke ja piirkondlikke tulemusi ning vältida sama teabe korduvat esitamist seireks, auhinna

maksmiseks ja lõpphindamiseks. Komisjon peaks tegema ühised suunised ja lähteandmete

kogumise metoodika kandidaatidele kättesaadavaks piisavalt vara enne kandideerimist.

5.6. Tiitli äravõtmise menetlus

Eesti toetab võimalust erandjuhul võtta ära Euroopa kultuuripealinna tiitel. Peame

oluliseks, et tiitli äravõtmine oleks äärmuslik ja viimane abinõu ning et menetlus oleks

selge, astmeline ja õiguskindel.

Selgitus: Seni ei ole Euroopa kultuuripealinna tiitlit pärast selle andmist üheltki linnalt ära

võetud, kuigi näiteks Patras 2006 ja Maribor 2012 ettevalmistusi saatsid tõsised juhtimis- ja

rahastamisraskused. Samas mõistame vajadust kaitsta selle ühe nähtavama ELi kultuurialgatuse

head ja rahvusvahelist mainet. Seetõttu peaks võimalik sekkumine olema astmeline ning

algama dialoogist, nõustamisest ja praktilistest soovitustest. Tiitli äravõtmist võiks kaaluda

üksnes juhul, kui linn ei täida enam olulisel määral valikukriteeriume või taotluses võetud

kohustusi ega kõrvalda puudusi talle antud mõistliku tähtaja jooksul. Komisjoni ettepaneku

kohaselt võib eksperdikomisjon sellisel juhul teha komisjonile ettepaneku tiitel ära võtta.

Liikmesriigi linna puhul palub komisjon asjaomasel liikmesriigil tiitli ära võtta.

5.7. Eri valitsustasandite poliitiline ja rahaline toetus

Eesti peab oluliseks, et kandidaatlinnal oleks programmi usutavaks kavandamiseks ja

elluviimiseks kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi poliitiline tugi ning kestlik rahaline

panus.

Selgitus: Komisjoni ettepanek nõuab kandidaadilt teostatavat rahastamisstrateegiat ning

kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi kestlikku rahalist panust. Samuti peab taotluses olema

kirjeldatud juhtimisstruktuur ja koostöö eri valitsustasandite ning programmi elluviiva

organisatsiooni vahel. Ettepanekus on jäetud jätkuvalt paindlikuks, milliseks ajaks või millises

vormis peaksid linn ja riik rahastamises kokku leppima. Tartu 2024 puhul saavutati riigi ja Tartu

linna kokkulepe juba valikuprotsessi käigus 2018. aastal ning mõlemad pooled võtsid kohustuse

panustada programmi 10 miljonit eurot. Riigi panus kavandati riigi eelarvestrateegias, mis andis

korraldajatele kindluse teha mitmeaastaseid plaane ja sõlmida lepinguid. Sarnane varajane

kokkulepe oleks oluline ka Eesti järgmise kultuuripealinna puhul.

5.8. Melina Mercouri auhinna maksmine ja jätkutegevused

Eesti toetab Melina Mercouri auhinna maksmist kahes osas ja teise makse sidumist

jätkutegevuste plaaniga. Peame oluliseks, et tingimused oleksid ette teada ja objektiivselt

hinnatavad.

Selgitus: Kehtiva otsuse perioodil makstakse 1,5 miljoni euro suurune auhind ühe maksena

hiljemalt tiitliaasta märtsi lõpuks. Uue ettepaneku järgi makstakse samaks ajaks kaks

kolmandikku auhinnast ning ülejäänud osa hiljemalt 24 kuu jooksul, kui linnal on

jätkutegevuste eelarve, Euroopa mõõtmega jätkuprogramm ja ELi rolli esile toov

kommunikatsioon. Kaheosaline makse toetab pikaajalise mõju kavandamist, kuid linn peab

suutma suure osa ettevalmistus- ja tiitliaasta kuludest katta enne esimese makse laekumist. Eesti

tulevase kandidaadi rahastamiskokkuleppes tuleb seetõttu arvestada eelfinantseerimise

vajadusega.

5.9. Vääramatu jõud ja tiitliaasta edasilükkamine

Eesti toetab võimalust muuta vääramatu jõu korral ajakava ja lükata nimetatud linna

tiitliaasta edasi. Samuti toetame ajakava muutmist delegeeritud õigusaktiga, kuna see

võimaldab erakorralises olukorras tegutseda kiiremini ja paindlikumalt kui

seadusandliku tavamenetluse kaudu. Peame oluliseks, et delegeeritud volituse kasutamise

alused ja menetlus oleksid selged ning et muudatus arutataks läbi asjaomaste

liikmesriikidega.

Selgitus: Koroonapandeemia ajal tuli Galway ja Rijeka tiitliaastate pikendamiseks ning Novi

Sadi, Timișoara ja Elefsina tiitliaastate edasilükkamiseks muuta alusotsust seadusandliku

tavamenetlusega. Kuigi muudatus võeti vastu mõne kuuga, eeldas see eraldi komisjoni

ettepanekut ning kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Uue

ettepaneku järgi võib komisjon vääramatu jõu korral muuta ajakava delegeeritud õigusaktiga.

See on kiirem ja paindlikum lahendus ning väldib vajadust muuta iga kriisi korral alusotsust.

Delegeeritud volitust tuleks siiski kasutada üksnes selgelt määratletud juhtudel. Enne

muudatuse tegemist peab komisjon hindama mõju teistele tiitlilinnadele, rahastusele ja

käimasolevatele konkurssidele ning arutama lahenduse läbi kõigi mõjutatud liikmesriikidega.

5.10. ELi tasandi kommunikatsioon ja ühise visuaalse identiteedi kasutamine

Eesti toetab Euroopa kultuuripealinnade nähtavuse suurendamist komisjoni

koordineeritud kommunikatsiooni abil. Peame oluliseks, et ühised nõuded täiendaksid

linnade enda identiteeti.

Selgitus: Euroopa kultuuripealinna tiitel on küll laialt tuntud, kuid tiitliaasta rahvusvaheline

nähtavus sõltub endiselt suuresti linna enda võimalustest. Väiksema riigi linnal ei ole

samasugust turundusvõimekust nagu suurel linnal. Komisjoni ühine kommunikatsioon võiks

aidata tutvustada kõiki tiitlilinnu võrdselt ja jõuda publikuni, kelleni linna enda kanalid ei ulatu.

Näiteks sai Tartu 2024 rahvusvahelist kajastust paljudes Euroopa väljaannetes, kuid sellise

nähtavuse saavutamine eeldas linnalt eraldi suurt tööd. Ühine logo ja tunnuslause aitavad

näidata, et tegemist on ELi algatusega, kuid nende kasutamise nõuded peaksid olema varakult

teada, sobima eri keeltes ja kanalites kasutamiseks ning jätma ruumi kultuuripealinna enda

visuaalsele identiteedile ja sõnumile.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Uus õigusraamistik esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

suurematele linnadele ning SA Tartu 2024-le. Arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit,

SA Tartu 2024, Pärnu Linnavalitsus, Saaremaa vald ja Narva Linnavalitsus. Tagasisides toetati

algatuse jätkamist, Eesti 2038. aasta tiitliaastat ning linnade rühmana ja piirkondlikult

kandideerimise võimalust. ELi tasandi läbirääkimisküsimustena tõsteti esile vajadus avaldada

komisjoni juhised enne riigisisese konkursi avamist; selgitada linnade rühma ja ümbritseva

piirkonna kaasamise erinevust, partnerite vastutust ning tiitli ja auhinnaga seotud kohustusi;

tagada väiksematele linnadele proportsionaalsed taristu-, seire- ja aruandlusnõuded; täpsustada

oluliste muudatuste hindamist; ning tagada Melina Mercouri auhinna piisav ja prognoositav

rahastamine. Tartu 2024 kogemuse põhjal rõhutati ka aktiivse teadmussiirde, mentorluse,

pikaajalise pärandi, piirkondliku koostöö ning kultuurivaldkonna pädevuse ja professionaalsete

võrgustike kasvu tähtsust.

Osa tagasisides tõstatatud küsimusi puudutab eeskätt Eesti konkursi siseriiklikku korraldust ega

vaja eraldi ELi läbirääkimisseisukohta. Enne konkursi avamist tuleb muu hulgas määrata

konkursi ajakava; selgitada, millised kohaliku omavalitsuse üksused võivad Eestis iseseisvalt

või juhtiva taotlejana kandideerida; kujundada kohalike ekspertide valimise kord; leppida

kokku riigi ja kohalike omavalitsuste kaasrahastamise põhimõtted, vastutuse jaotus ja rahastuse

ajastus. Nende küsimuste lahendamisel tuleb arvestada Tallinna 2011, Tartu 2024 ja võimalike

kandidaatide kogemust ning komisjoni lõplikke juhendmaterjale.

Seletuskirja juurde kuulub Lisa 1, kus on täpsemalt ära toodud kaasamise käigus esitatud

ettepanekud ning kuidas nendega on arvestatud seisukohtade kujundamisel.

Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga.

isa 1 – huvirühmade sisend

Huvirühm Arvamus Kas arvestatud? Märkus

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Toetab algatuse jätkamist, Eesti tiitliaastat 2038

ning võimalust kandideerida linnade rühmana,

sealhulgas piiriüleselt.

Arvestatud (2026:

p 5.3; 2024: p

5.1–5.2)

Üldine toetus ettepanekule ja linnade rühmana

kandideerimise võimalusele on Eesti

seisukohtadega kooskõlas.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Selgitada Eesti konkursi kavandatavat ajakava

ning taotleda, et komisjoni valiku- ja

seiresuunised, sealhulgas Euroopa mõõtme

hindamispõhimõtted, oleksid kättesaadavad enne

konkursi avamist.

Arvestatud (2026:

p 5.1–5.2)

Seisukohtades nõutakse komisjoni suuniste ja

hindamisnõuete varajast avaldamist ning

stabiilsust; seletuskirjas on märgitud, et Eesti

konkurss tuleb välja kuulutada hiljemalt 2032.

aastal.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Täpsustada, kellele antakse tiitel linnade rühmana

kandideerimisel ning kuidas jagunevad juhtiva

linna ja partnerite kohustused seires, tiitli

võimaliku äravõtmise ja auhinnaga seotud

küsimustes; rühma liikmete rollid ja vastutus

tuleb määratleda juba taotluses.

Arvestatud (2026:

p 5.3 ja 5.6)

Seisukohtades nõutakse juhtlinna, partnerite

vastutuse, juhtimisstruktuuri, otsustuskorralduse

varajast ning kirjalikku kokkuleppimist.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Selgitada enne Eesti konkursi avamist, millised

kohaliku omavalitsuse üksused saavad

kandideerida iseseisvalt või olla linnade rühma

juhtivaks taotlejaks, arvestades, et Eestis

kuuluvad mitmed linnalised asulad valdade

koosseisu.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.3; 2024: p 5.2)

Seisukohtades toetatakse paindlikku kandideerimist

ja väiksemate linnade tegelikku osalemisvõimalust.

Algatus ei sea piire linnade ja KOVide

kandideerimisele, nende endi otsustusõigus ja

kokkuleppe teema.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Täpsustada suunistes, kuidas hinnatakse taotluse

esitamise ajal alles arendatavat taristut, et

tingimused oleksid üheselt mõistetavad ka

väiksematele linnadele ja piirkondi kaasavatele

kandidaatidele.

Arvestatud (2026:

p 5.1; 2024: p 5.2)

Seisukohtades rõhutatakse taristunõuete selgust ja

proportsionaalsust ning seda, et need ei tohi

põhjendamatult eelistada suuri ja juba hästi

varustatud linnu.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Selgitada, millistel alustel valib Eesti

sõltumatusse eksperdikomisjoni kuni kaks

eksperti ja milliseid täiendavaid nõudeid neile

esitatakse.

Arvestatud

osaliselt (2024: p

5.3)

Ekspertide sõltumatuse ja pädevuse üldpõhimõtted

tulenevad õigusraamistikust ning neid selgitatakse

täpsemalt rakendusjuhistes nii nagu on ka praegu

kehtiva õigusraamistiku puhul. Täiendavaid

nõudeid riik seni ei ole esitanud. Eesti ekspertide

valik tuleb riigisiseselt eraldi kindlaks määrata.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Täpsustada, mida käsitatakse programmis või

strateegias olulise muudatusena, kuidas

arvestatakse linnast sõltumatuid asjaolusid ning

tagada tiitli äravõtmise menetluses asjaomase

linna ja teiste rühma liikmete ärakuulamine.

Arvestatud (2026:

p 5.6 ja 5.9)

Seisukohtades rõhutatakse õigusselgust ja

proportsionaalsust ning nõutakse mõjutatud linnale

ja partneritele võimalust esitada enne otsust

selgitusi.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Leppida enne Eesti konkursi avamist kokku

riigipoolse kaasrahastamise põhimõtted,

sealhulgas riigi ja kohalike omavalitsuste rahalise

vastutuse jaotus ning rahastuse ajastus

ettevalmistusperioodil, tiitliaastal ja

jätkutegevustes; pakkuda kandidaatidele varajast

tuge mõju mõõtmise ja aruandluse kavandamisel

ning kasutada Tallinna 2011 ja Tartu 2024

kogemust.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5, 5.7 ja 5.8;

2024: p 5.4)

Seisukohtades toetatakse rahastuse

prognoositavust, proportsionaalset aruandlust,

kandidaatide nõustamist ja teadmussiiret. Riigi ja

kohalike omavalitsuste kaasrahastamise täpne

jaotus on siseriiklik küsimus ning ei puuduta

õigusraamistiku läbirääkimisi.

SA Tartu 2024 Toetab ettepaneku üldist suunda ning pikaajalise

strateegia ja pärandi tugevamat käsitlemist

valikukriteeriumides ja seires.

Arvestatud (2026:

p 5.5)

Seisukohtades toetatakse tiitliaastajärgset seiret,

pikaajalise mõju hindamist ja jätkutegevuste

kavandamist.

SA Tartu 2024 Regionaalse ja piiriülese koostöö jätkumine ning

partnerite roll pärast tiitliaastat tuleb läbi mõelda

juba kandideerimisfaasis.

Arvestatud (2026:

p 5.3 ja 5.5; 2024:

p 5.2)

Seisukohtades rõhutatakse juhtlinna, partnerite

vastutuse, juhtimisstruktuuri, rahastamise ja

otsustuskorralduse varajast kokkuleppimist.

SA Tartu 2024 Pikaajalise mõju seire peab olema sisuline ja

selleks tuleb ette näha vajalik ressurss.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5)

Seire ja proportsionaalse aruandluse põhimõte on

seisukohtades kajastatud. Eraldi seireressursi või

rahastusmehhanism on siseriikliku töökorralduse

teema.

SA Tartu 2024 Teadmussiire peaks arenema dokumentide

repositooriumist võrdlevaks ja otsustamist

toetavaks süsteemiks, mis hõlmab mentorlust,

koolitusi, ekspertvahetust ja kontrollitud häid

tavasid.

Arvestatud

osaliselt (2024: p

5.7)

Seisukohtades toetatakse kogemuste vahetust ja

kultuuripealinnade võrgustikku; süsteemi täpne

ülesehitus jääb komisjoni edasiste juhiste

kujundada.

SA Tartu 2024 Pärast tiitliaastat on vaja stabiilse

üleminekurahastuse võimalusi, et säilitada

koostöö, teadmised ja organisatsiooniline

suutlikkus.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5, 5.7 ja 5.8;

2024: p 5.5)

Seisukohtades toetatakse Melina Mercouri auhinna

sidumist jätkutegevustega. Jätkutegevuste

siseriiklik rahastuskorraldus ei ole õigusraamistiku

läbirääkimiste teema ja vajab eraldi arutamist

siseriiklikult.

SA Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna bränd vajab keskset ELi

tasandi strateegilist kommunikatsiooni.

Arvestatud (2026:

p 5.10)

Seisukohtades toetatakse komisjoni koordineeritud

kommunikatsiooni ja kõigi tiitlilinnade võrdsemat

rahvusvahelist nähtavust.

SA Tartu 2024 Nähtavusnõuded peavad olema selged ja

proportsionaalsed; kõigil materjalidel korraga ELi

logo, kultuuripealinnade ühise logo ja ELi lipu

kasutamine võib olla ebapraktiline.

Arvestatud (2026:

p 5.11)

Seisukohtades rõhutatakse, et ühised nõuded

peavad täiendama linna enda identiteeti, sobima eri

kanalitesse ning jätma ruumi kultuuripealinna

visuaalsele identiteedile.

Pärnu

Linnavalitsus

Riikliku konkursi ajakava tuleb teha võimalikult

vara teatavaks, et omavalitsused saaksid

kavandada partnerlussuhteid ja rahastamist.

Arvestatud (2026:

p 5.1)

Seisukohtades rõhutatakse juhiste varajast

avaldamist; seletuskirjas on märgitud, et Eesti

konkurss tuleb välja kuulutada hiljemalt 2032.

aastal.

Pärnu

Linnavalitsus

Tuleb selgitada „ümbritseva piirkonna

kaasamise“ ja „linnade rühmana kandideerimise“

praktilist, õiguslikku, rahastuslikku ja

aruandluslikku erinevust.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.1 ja 5.3; 2024: p

5.2)

Seisukohtades nõutakse juhtlinna, partnerite

vastutuse, juhtimisstruktuuri, rahastamise ja

otsustuskorralduse varajast ning kirjalikku

kokkuleppimist. Lisaks selgitavate juhiste varajast

koostamist Komisjoni poolt.

Pärnu

Linnavalitsus

Euroopa mõõtme hindamise juhised peavad

olema avaldatud enne Eesti konkursi avamist ning

tagama kandidaatidele võrreldavad ootused.

Arvestatud (2026:

p 5.1–5.2)

Seisukohtades toetatakse Euroopa mõõdet läbiva

põhimõttena ning nõutakse selle sisu selget avamist

juhistes, nõuete varajast avaldamist ja stabiilsust.

Pärnu

Linnavalitsus

Piirkondliku ja maaelu arengu mõõde peaks

kajastuma sisuliselt ka Eesti riikliku konkursi

hindamisjuhistes.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.2–5.3; 2024: p

5.2)

Seisukohtades tunnustatakse piirkondlikku mõju ja

väikeste linnade võimalusi. Eesti riikliku konkursi

juhised lähtuvat õigusraamistiku üldistest

tingimustest ja kandideerimise abimaterjalid

koostatakse enne konkursi väljakuulutamist

hilisemas etapis.

Pärnu

Linnavalitsus

Pika protsessi jooksul tuleb eristada põhjendatud

muudatusi eelarves, juhtimises või partnerite

ringis sisuliste kohustuste rikkumisest.

Arvestatud (2026:

p 5.3, 5.6 ja 4.10)

Seisukohtades rõhutatakse õigusselgust,

proportsionaalsust ja mõjutatud linna ärakuulamist;

partnerite vastutus ja rahalised kohustused tuleb

varakult kirjalikult kokku leppida.

Pärnu

Linnavalitsus

Täpsustada tuleb riigi pikaajalise rahalise

kohustuse ulatust ja ajastust.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.7)

Seisukohtades käsitletakse rahastamise

prognoositavust ja partnerite kokkuleppeid. Riigi ja

kohalike omavalitsuste kaasrahastamise täpne

jaotus on siseriiklik küsimus ning ei puuduta

õigusraamistiku läbirääkimisi.

Pärnu

Linnavalitsus

„Piisava ja toimiva taristu“ nõue ei tohi eelistada

suuri ja juba hästi varustatud linnu; osa taristust

peab saama kujuneda tiitliaastaks kavandatava

arenduse käigus.

Arvestatud (2026:

p 5.1; 2024: p 5.2)

Seisukohtades rõhutatakse nõuete

proportsionaalsust ning väikeste linnade ja

piirkondade tegelikku kandideerimisvõimalust.

Pärnu

Linnavalitsus

Pikaajalise mõju mõõdikud ja baasandmete

kogumise metoodika tuleks avaldada varakult.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5)

Seisukohtades toetatakse ühiseid

hindamissuuniseid ja kohaliku eripära arvestamist.

Õigusraamistik ei nõu ühtset siseriiklikku

hindamismetoodikat.

Pärnu

Linnavalitsus

Luua riiklik teadmussiirde mehhanism Tallinna

2011 ja Tartu 2024 kogemuse süstemaatiliseks

jagamiseks tulevastele kandidaatidele.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.8; 2024: p 5.7)

Seisukohtades toetatakse teadmussiiret ja

mentorlust ELi tasandil. Eraldi Eesti riikliku

mehhanismi loomise küsimus ei puuduta

õigusraamistiku läbirääkimisi. Kandideerivad

linnad on teretulnud omal initsiatiivil suhtlema

eelnevate Euroopa kultuuripealinnadega.

Varasemalt on Kultuuriministeerium korraldanud

kandideerimise ettevalmistamiseks infoseminari,

kutsude sinna nii Euroopa Komisjoni, varasemate

kultuuripealinnade esindajaid oma tähelepanekuid

jagama.

Pärnu

Linnavalitsus

Melina Mercouri auhinna suurus peab vastama

kasvanud nõuetele ja olema kandidaatidele

piisavalt ette teada.

Arvestatud

osaliselt (2024:

p 5.5)

Auhinna suurendamist käsitletakse 2024. aasta

seisukohas. Auhinna konkreetset suurust ei ole

võimalik otsuse tekstis kindlaks määrata, kuna see

sõltub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

läbirääkimistest.

Pärnu

Linnavalitsus

Väiksematele omavalitsustele tuleks pakkuda

juhendmaterjale, koolitusi või jagatud tuge seire-

ja aruandluskohustuste täitmiseks.

Arvestatud

osaliselt (2026: p

5.5; 2024: p 5.4 ja

5.7)

Seisukohtades nõutakse proportsionaalset ja

dubleerimist vältivat aruandlust ning toetatakse

kandidaatide nõustamist. Riikliku tugiteenuse

kavandamine ei ole õigusraamistiku läbirääkimiste

küsimus.

Narva

Linnavalitsus

Toetab algatuse jätkamist ja kavandatud

arengusuundi, sealhulgas võimalust kandideerida

linnade rühmana ja piiriüleses koostöös. Näeb

selles võimalusi piirkondliku ja rahvusvahelise

kultuurikoostöö arendamiseks ning kohalike

kogukondade kaasamiseks. Narva linn jälgib

algatuse edasist arengut ja kavandab osalemist

sellega seotud tegevustes.

Arvestatud (2026:

p 5.3; 2024: p

5.1–5.2)

Üldine toetus ettepanekule, linnade rühmana

kandideerimisele, piiriülesele koostööle ning

piirkondade ja kogukondade kaasamisele on Eesti

seisukohtadega kooskõlas.

Saaremaa

vald /

Kuressaare

Toetab Euroopa kultuuripealinna algatuse

jätkamist ning peab oluliseks, et tulevane

õigusraamistik võimaldaks kandideerida ka

linnade rühmana ja piirkondlikus koostöös.

Kuressaare ja Saaremaa vaates on oluline, et

väiksematel keskustel ja saarelistel piirkondadel

oleks tegelik võimalus kandideerida ning et

hindamiskriteeriumid, taristu-, rahastus- ja

aruandlusnõuded oleksid selged,

proportsionaalsed ja kandidaatidele varakult

teada.

Arvestatud

osaliselt (2026:

p 5.1, 5.3, 5.5 ja

5.7; 2024: p 5.1–

5.2 ja 5.4)

Seisukohtades toetatakse algatuse jätkamist,

paindlikku kandideerimist linnade rühmana ning

väiksemate linnade ja piirkondade tegelikku

osalemisvõimalust. Samuti rõhutatakse juhiste

varajast avaldamist, nõuete proportsionaalsust,

taristunõuete selgust ning rahastuse ja aruandluse

prognoositavust. Riigi ja kohalike omavalitsuste

täpne kaasrahastamise jaotus jääb siseriiklikuks

küsimuseks.