Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Meie: 22.10.2026 nr 2-5/26-02112-2

      Eesti seisukoht Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 29. oktoobri 2026. a istungil

  Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon      Edastan Vabariigi  Valitsuse  22.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  Eesti  seisukohad  Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite  29. oktoobri 2026. a istungil:   1.  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  määruse  (EL)  2024/1787  muutmise  ettepanek  (metaanimäärus) Eesti  toetab  komisjoni  ettepanekut  lükata  edasi  metaanimääruses  sätestatud  tõendamis-  ja  aruandluskohustuste  tähtajad.  Seejuures  saab  Eesti  vajaduse  korral  toetada  edasilükkamise  kestuse kohandamist  liidu varustuskindluse olukorrast  tulenevalt, kui  see ei  takista määruse  muutmise eelnõu menetluse lõpetamist käesoleval aastal.   Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Määruse eelnõu (masintõlge)   Sandra Metste [email protected]

.

ET ET

Brüssel, 14. oktoober 2026 KOM(2026) 569 lõplik

2026/0325 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite

vähendamist energiasektor seoses teatavate kohustuste edasilükkamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa KOMISJON

ET 1 ET

SELGITAV MEMORANDUM

1. Ettepaneku sisu

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1787, mis käsitleb metaaniheite vähendamist energeetikasektoris1 (edaspidi „määrus“), jõustus 4. augustil 2024. Määruse reguleerimisala hõlmab toornaftat, maagaasi ja kivisütt. Selles on sätestatud normid liidu energiasektori metaaniheite täpseks mõõtmiseks, kvantifitseerimiseks, seireks, aruandluseks ja kontrollimiseks ning selle heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute, parandamiskohustuste ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu. Määrust kohaldatakse ka väljaspool liitu toimuva metaaniheite suhtes, mis on seotud liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söega.

Metaan on oma üldises panuses kliimamuutustesse süsinikdioksiidi (CO2) kõrval teisel kohal ja põhjustab ligikaudu kolmandiku praegusest soojenemisest. Metaani kogus atmosfääris on viimase kümne aasta jooksul järsult kasvanud. ÜRO raames loodud valitsustevaheline kliimamuutuste rühm avaldas oma kuuendas hindamisaruandes järelduse, et 2030. aastaks on vaja inimtekkelist metaaniheidet oluliselt vähendada, et globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 °C.2

Määrusega kehtestatakse järkjärgulised nõuded metaaniheite läbipaistvuse suurendamiseks. Selles nõutakse, et importijad esitaksid liikmesriikide pädevatele asutustele teabe alates 5. maist 2025 liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe metaaniheite kohta. Alates 1. jaanuarist 2027 peavad importijad tõendama, et väljaspool liitu toodetud toornafta, maagaasi või söe tarnimiseks pärast 4. augustit 2024 sõlmitud või uuendatud lepingute suhtes kohaldatakse liidu tootjate tasandil seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid, mis on samaväärsed määruses sätestatud meetmetega. Hiljemalt 5. augustiks 2028 ja seejärel igal aastal peavad liidu tootjad ja importijad tegema ka järgmist: i) esitada aruanne liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja kivisöe tootmise metaanimahukuse kohta; ning ii) tõendama 5. augustiks 2030 ja seejärel igal aastal, et metaanimahukus on väiksem kui maksimaalsed metaanimahukuse väärtused, mille komisjon on kehtestanud delegeeritud õigusaktiga, järgides määruses sätestatud menetlust.

Alates 27. veebruarist 2026 on Hormuzi väinas, mis on ülemaailmse energiakaubanduse oluline meretee, esinenud teravaid geopoliitilisi ja majanduslikke häireid, mis on viinud selle sulgemiseni, ning muu Pärsia lahest energiatooteid eksportiva taristu katkendlikku sulgemist. Neid häireid peetakse üldiselt suurimateks, mis mõjutavad ülemaailmseid energiatarneid alates 1970. aastate energiakriisist, ja suurimateks ülemaailmse naftaturu ajaloos.3

Häired Lähis-Idas avaldavad sügavat negatiivset mõju ülemaailmsetele ja Euroopa energiaturgudele. See on4 mõjutanud ligikaudu 20 % ülemaailmsest veeldatud maagaasi (LNG) tarnetest5 ja 25 % ülemaailmsest meritsi toimuvast naftakaubandusest. Selle tulemusena on ebatõenäoline, et sellest piirkonnast pärit veeldatud maagaasi ekspordi suur kasv, mida algselt

eeldati aastatel 2026–2027, realiseeruks, ja see lükkub tõenäoliselt vähemalt kahe aasta võrra edasi, millega kaasnevad turu pingelisuse ja hinnavolatiilsusega seotud riskid.6 Naftaekspordi

1Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1787/oj). 2AR6 kokkuvõtlik aruanne: Kliimamuutused 2023 . 3https://www.iea.org/reports/oil-market-report-april-2026. 4Naftaturu aruanne, september 2026 – Rahvusvaheline Energiaagentuur, lk 4. 5Gaasituru aruanne, 2026. aasta II kvartal – analüüs – Rahvusvaheline Energiaagentuur, lk 6. 6Gaasituru aruanne, 2.–2026. aasta kvartal, lk 8.

1

2

3

4

5

ET 2 ET

üldine vähenemine ületas 13 miljonit barrelit päevas, millega kaasnes tootmise piiramine ja Pärsia lahe piirkonna energiataristu kahjustamine, mille tulemuseks oli 2026. aasta lõpuks hinnanguliselt 2,8 miljardi barreli suurune kumulatiivne tarnekadu, sealhulgas eeldatav kahju konfliktijärgsel järkjärgulisel tootmise suurendamisel.7 Väljaspool Pärsia lahe piirkonda asuvad tarnijad on suutnud veeldatud maagaasi ja naftatarnete puudujääki kompenseerida vaid piiratud ulatuses. Pärsia lahe piirkonna energiataristule tekitatud kahju, taristu taaskäivitamiseks kuluv aeg ja järkjärguline kitsaskohtade leevendamine põhjustavad tõenäoliselt pikemat energiavarustuse ebapiisavuse perioodi ja ebakindlust ülemaailmsetel energiaturgudel.

Määrusega ei kehtestata piiranguid energia impordile liitu. Kuna aga Lähis-Ida tarnešoki kestuse ja tõsidusega seotud ebakindlus toetab jätkuvalt kõrgeid ja volatiilseid ülemaailmseid energiahindu, peab liit tagama usaldusväärsed ja konkurentsivõimelised toornafta, maagaasi ja söe tarned. See on osutunud keeruliseks olukorras, kus kehtivad lepingulised kokkulepped ja kaubateed on pingelised ning alternatiivsete tarnete kogum on endiselt piiratud, eelkõige lühiajaliste tarnete puhul. Sellega seoses on importijad märkinud, et see võib mõjutada nende suutlikkust täita täielikult määruse nõudeid ja seetõttu ei pruugi neil olla võimalik tagada alates 1. jaanuarist 2027 piisavat nõuetele vastavat energiavarustust.

Käesolev ettepanek sisaldab määruse sihipäraseid muudatusi, et lükata ühe aasta võrra edasi importijate seire-, aruandlus- ja kontrollikohustuste kohaldamine, ning sätteid, mis käsitlevad importijate ja liidu tootjate metaanimahukust.

Määruse artiklites 28 ja 29 sätestatud kohustused tuleks ühe aasta võrra edasi lükata, et kolmandad riigid, importijad, liidu tootjad ja liikmesriikide pädevad asutused saaksid neid täielikult ja tõhusalt rakendada. Pikendatud ajakava võimaldab ka edasist osalemist ja edusamme rakendamisel, et reageerida murele praeguse rakendamise ajakava pärast, mida on väljendanud mitu liikmesriiki, kolmandat riiki ja käitajat. Täpsemalt võimaldab lisaaeg liikmesriikidel viia lõpule oma riiklike karistuskordade vastuvõtmine, riiklikel akrediteerimisasutustel akrediteerida tõendajaid kooskõlas määruse nõuetega ning riiklikel pädevatel asutustel hinnata ja tunnustada vastavuslahenduste pakkujaid määruse nõuete ja vastavuslahenduste soovituse kriteeriumide täitmise osas.8

Kavandatud muudatusega kehtestatakse vajalik paindlikkus, säilitades samal ajal määruse üldise heitkoguste vähendamise eesmärgi ambitsioonikuse taseme. See ei näita muutust komisjoni kohustuses veelgi vähendada metaaniheidet, mis on CO2 järel suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite allikas. Metaani vähendamine on üks kiiremaid ja tõhusamaid viise globaalse soojenemise vähendamiseks ning sellel on suur energiasäästu kasu. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kaotati ainuüksi 2024. aastal kogu maailmas tõrvikpõletamise, atmosfääri laskmise ja lekkimise tõttu üle 350 miljardi kuupmeetri gaasi, mis on kolm korda rohkem kui Hormuzi väina sulgemine on ülemaailmsetelt turgudelt kõrvaldanud. Metaanilekke vähendamine ning nafta- ja gaasiammutamisprotsessidest tuleneva rutiinse atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise lõpetamine võib otseselt

7Naftaturu aruanne, september 2026 – Rahvusvaheline Energiaagentuur, lk 5. 8Komisjoni 20. juuli 2026. aasta soovitus (EL) 2026/1834, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 (mis käsitleb metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942) kohaselt välja töötatud vabatahtlikke näidisklausleid (ELT L, 2026/1834, 24.7.2026, ELI: HYPERLINK "http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1834/oj" http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1834/oj).

ET 3 ET

laiendada olemasolevaid gaasitarneid, aidata vähendada hinnavolatiilsust ja tugevdada energiasüsteemide vastupanuvõimet. Seepärast on komisjon pühendunud määruse jätkuvale rakendamisele, selle ambitsioonikuse kaitsmisele ning ülejäänud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisele. Komisjon on juba esitanud taotlused määruse rakendamiseks vajalike nafta- ja maagaasitööstuse standardite väljatöötamiseks. Lisaks võtab komisjon peagi vastu mõned vajalikud metaaniheite aruandlusvormid ja rakendab paralleelselt terviklikku aruandlussüsteemi. Samuti teeb ta korrapäraselt koostööd riiklike akrediteerimisasutustega, et saavutada selgus, mida on vaja tõendajate akrediteerimise protsessi kiirendamiseks. Lisaks avaldas komisjon hiljuti soovitused nõuetele vastavuse lahenduste ja karistuste kohaldamise kohta;9 need on aidanud suurendada selgust ja toetust nii liikmesriikidele kui ka ettevõtjatele eeskirjade rakendamisel. Nõuetele vastavuse tagamise lahendusi käsitlevas soovituses selgitatakse, kuidas tõendada vastavust määruse impordinõuetele, eelkõige keerukates tarneahelates. Samal ajal antakse karistuste kohaldamist käsitlevas soovituses liikmesriikidele suuniseid määruse artikli 33 lõike 2 kohaldamiseks praeguse energiakriisi kontekstis.

Edasilükkamise ajal jälgib komisjon tähelepanelikult määruse rakendamist ja varustuskindluse olukorda. Kõiki rakendamisega seotud küsimusi võetakse arvesse määruse eelseisva läbivaatamise käigus, milles nõutakse sõnaselgelt, et komisjon hindaks määruse tulemuslikkust ja tõhusust läbipaistvate ja täpsete mõõtmis-, aruandlus- ja kontrollieeskirjade kehtestamisel. Määruse (EL) 2024/1787 artikli 36 lõike 1 kohaselt tuleb läbivaatamine läbi viia 1. jaanuariks 2028, sealhulgas nõue, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

Käesoleva ettepanekuga tehakse metaanimäärusesse piiratud ja sihipärased muudatused, et lükata erisätete kohaldamist ühe aasta võrra edasi. Kõnealuse määruse edasised võimalikud muudatused jäävad käesoleva ettepaneku kohaldamisalast ja eesmärkidest täielikult välja. Komisjon teeb konstruktiivset koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga tagamaks, et käesoleva ettepaneku seadusandlik protsess säilitab täielikult selle olulise kohaldamisala ega moonuta seda.

Õiguskindluse ja paindlikkuse säilitamiseks on oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõuaksid käesoleva ettepaneku suhtes kiiresti ja viivitamata kokkuleppele.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega

Määruses (EL) 2021/1119 (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“) sätestas10 liit õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja kehtestas liidusisesed siduvad kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise vahe-eesmärgid (heide pärast sidumise mahaarvamist), milleks on 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja 2040. aastaks 90 %.

Määruse (EL) 2024/1787 ettepanek tugines liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi kavale ja selle mõjuhinnangule. Kliimaeesmärgi kavas rõhutati vajadust kiirendada metaaniheite vähendamist.

2020. aasta oktoobris võttis komisjon vastu metaaniheite vähendamise ELi strateegia, milles on sätestatud meetmed metaaniheite vähendamiseks ELis, sealhulgas energiasektoris, ja rahvusvahelisel tasandil.

9Komisjoni 20. juuli 2026. aasta soovitus (EL) 2026/1835 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 (mis käsitleb metaaniheite vähendamist energiasektoris) sätestatud karistuste kohaldamise kohta seoses importijate kohustustega (ELT L, 2026/1835, 24.7.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1835/oj). 10Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

10

ET 4 ET

Käesoleva ettepanekuga ei muudeta määruse (EL) 2024/1787 sisulisi norme ja säilitatakse selle eesmärgid. Ettepanekuga reageeritakse ka mitme liikmesriigi ning nafta-, gaasi- ja söesektori väljendatud muredele, võimaldades käitajatele ja liikmesriikidele täiendavat paindlikkust määruse eesmärkide täielikuks täitmiseks.

• Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Käesolev ettepanek täiendab põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas metaaniheite vähendamiseks võetud meetmeid.

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. ELTL artikli 191 ja artikli 192 lõike 1 kohaselt aitab liit saavutada muu hulgas järgmisi eesmärke: i) keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; ii) meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega; ning eelkõige iii) kliimamuutuste vastu võitlemine. Määrus (EL) 2024/1787 põhineb ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1.

• Subsidiaarsus (mitteainupädevus)

Kavandatud algatus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Määruse (EL) 2024/1787 muutmist sellise täiendava paindlikkuse võimaldamiseks ei suuda liikmesriigid ise saavutada.

• Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik liidu kasvuhoonegaaside heite kulutõhusa vähendamise eesmärkide saavutamiseks, ning annab käitajatele ja liikmesriikidele nõuete täitmisel paindlikkuse, säilitades samal ajal määruse eesmärgid ja ambitsioonikuse taseme.

• Vahendi valik

Ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2024/1787 üksnes täiendava paindlikkuse võimaldamise osas. Seetõttu peaks see järgima kehtiva õigusakti sama vormi.

3. TULEMUSED VÄLJA EX-POST hindamised, STAKEHOLDER Konsultatsioonid ja mõjuhinnang

• Kehtivate õigusaktide järelhindamised/toimivuskontrollid

Ettepaneku hindamine ei ole vajalik, kuna sellega antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele üksnes ajutine paindlikkus oma kohustuste täitmiseks.

ET 5 ET

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on alates Lähis-Ida kriisi algusest pidanud sidusrühmadega ulatuslikke arutelusid importijakohustuste mõju üle liidu energiavarustusele.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek on koostatud pärast olemasolevate kohustuste sisekontrolli.

• Mõjuhinnang

Ettepanek käsitleb määruse (EL) 2024/1787 sihipäraseid muudatusi üksnes selleks, et anda importijatele ja teatavate kohustuste puhul liidu tootjatele täiendav paindlikkus oma kohustuste täitmisel, lükates neid kohustusi ühe aasta võrra edasi. Sellega ei muudeta määruse ambitsioonikust ega kehtestata liikmesriikidele ega ettevõtjatele uusi nõudeid.

• Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Võrreldes kehtiva määrusega ei suurenda ettepanek eeldatavasti halduskulusid. Lisaks ei suurenda see õigusraamistiku keerukust.

• Põhiõigused

Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.11 Eelkõige säilitatakse sellega eesmärk tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud säästva arengu põhimõttega.

4. Eelarve laekumised

Määruse (EL) 2024/1787 vastuvõtmiseni viinud ettepanekule lisati finantsselgitus, milles kirjeldatakse mõju eelarvele ning inim- ja haldusressurssidele.

5. Muud kohustused

• Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Käesoleva ettepanekuga ei muudeta eeskirjade sisu. Rakendamise hindamine jääb samaks nagu ettepaneku puhul, mille tulemusel võeti vastu määrus (EL) 2024/1787.

• Ettepaneku konkreetsete sätete üksikasjalik selgitus

Artikli 1 lõikega 1 muudetakse artikli 28 lõikeid 1 ja 2.

Artikli 1 lõikega 2 muudetakse artikli 29 lõikeid 1 ja 2.

11Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2012/oj.

11

ET 1 ET

2026/0325 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist

energiasektor seoses teatavate kohustuste edasilükkamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 eesmärk on vähendada metaaniheidet energiasektoris.12 Sellega kehtestatakse liitu toornafta, maagaasi ja kivisöe importijatele kohustus esitada alates 5. maist 2025 liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele teavet meetmete kohta, mida liitu eksportijad ja kolmandate riikide tootjad on võtnud metaaniheite mõõtmiseks, aruandluseks, kontrollimiseks ja vähendamiseks, eelkõige metaaniheite kontrollimiseks regulatiivsete või vabatahtlike meetmete kohaldamise kohta.

(2) Määruses (EL) 2024/1787 nõutakse ka, et importijad tõendaksid ja esitaksid alates 1. jaanuarist 2027, et väljaspool liitu toodetud toornafta, maagaasi või söe tarnimiseks pärast 4. augustit 2024 sõlmitud või uuendatud lepingute suhtes kohaldatakse tootja tasandil seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid, mis on samaväärsed määruses sätestatud meetmetega.

(3) Määruse (EL) 2024/1787 kohaselt peavad liidu tootjad ja importijad esitama 5. augustiks 2028 ja seejärel igal aastal aruande liidu turule lastud toornafta, maagaasi või kivisöe metaanimahukuse kohta ning 5. augustiks 2030 ja seejärel igal aastal tõendama, et metaanimahukus on väiksem kui määruse artikli 29 lõigete 5 ja 6 kohaselt kehtestatud maksimaalsed mahukuse väärtused.

(4) Komisjon on astunud olulisi samme, et hõlbustada määruse (EL) 2024/1787 rakendamist, tehes koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega. Eelkõige moodustas komisjon mitteametliku eksperdirühma metaaniheite vähendamiseks energiasektoris, kus asub ka määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt loodud pädevate asutuste võrgustik, et edendada koostööd ja võimaldada pädevatel asutustel vahetada korrapäraselt parimaid tavasid.

12Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1787/oj ).

ET 2 ET

Komisjon võttis vastu ka standardimistaotluse Euroopa standardite väljatöötamiseks, et tagada ühtlustatud rakendamine ja luua ühine tehniline raamistik. Komisjon võtab jätkuvalt kõik vajalikud meetmed määruse (EL) 2024/1787 rakendamiseks ning võtab vastu ülejäänud rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid.

(5) Lisaks avaldas komisjon hiljuti soovitused nõuetele vastavuse lahenduste13 ja karistuste kohaldamise kohta.14 Need on aidanud suurendada selgust ja toetust nii liikmesriikidele kui ka ettevõtjatele selle kohta, kuidas määrust rakendada. Nõuetele vastavuse tagamise lahendusi käsitlevas soovituses on sätestatud, kuidas tõendada impordinõuete täitmist, eelkõige keerukates tarneahelates. Samal ajal antakse karistuste kohaldamist käsitlevas soovituses liikmesriikidele suuniseid määruse (EL) 2024/1787 artikli 33 lõike 2 kohaldamiseks praeguse energiakriisi kontekstis.

(6) Ülemaailmne energiaolukord on jätkuvalt väga volatiilne ja ettearvamatu ning energiahinnad on endiselt väga kõrged. Seepärast peaks liit tagama fossiilkütuste usaldusväärse ja jätkuva impordi. Kuigi määrusega (EL) 2024/1787 ei kehtestata liitu imporditavale energiale piiranguid, nõuab määruse nõuete täielik täitmine lisaaega ning importijatel võib olla probleeme energia tarnimisega liitu alates 1. jaanuarist 2027. Nende nõuete kohaldamise alustamiseks on vaja lisaaega, et võimaldada kolmandatel riikidel, liikmesriikidel, tootjatel, importijatel, ettevõtjatel ja kauplejatel teha täielikke ettevalmistusi, sealhulgas võimaldada neil kehtestada vajalikud mehhanismid, et nad saaksid oma kohustusi täielikult täita.

(7) Seepärast tuleks importijatele ja liidu tootjatele määruse (EL) 2024/1787 artikli 28 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 29 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud kohustused ühe aasta võrra edasi lükata.

(8) Pikendatud ajakava võimaldab liikmesriikidel viia esmajärjekorras lõpule oma riiklike karistussüsteemide vastuvõtmine ja riiklikel akrediteerimisasutustel akrediteerida tõendajaid kooskõlas määruse nõuetega. Samuti antakse sellega riiklikele pädevatele asutustele lisaaega, et hinnata ja tunnustada vastavuslahenduste pakkujate vastavust määruse (EL) 2024/1787 nõuetele ja vastavuslahendusi käsitlevas soovituses esitatud kriteeriumidele.

(9) Edasilükkamise ajal jälgib komisjon tähelepanelikult määruse rakendamist ja varustuskindluse olukorda. Kõiki rakendamisega seotud küsimusi võetakse arvesse määruse eelseisva läbivaatamise käigus, milles nõutakse sõnaselgelt, et komisjon hindaks määruse tulemuslikkust ja tõhusust läbipaistvate ja täpsete mõõtmis-, aruandlus- ja kontrollieeskirjade kehtestamisel. Määruse (EL) 2024/1787 artikli 36 lõike 1 kohaselt tuleb läbivaatamine läbi viia 1. jaanuariks 2028, sealhulgas nõue, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

(10) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt lükata edasi määruse (EL) 2024/1787 artikli 28 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõigete 1 ja 2 kohaldamise kuupäev, ei suuda liikmesriigid saavutada, küll aga saab seda saavutada üksnes liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev

13Komisjoni 20. juuli 2026. aasta soovitus (EL) 2026/1834, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 (mis käsitleb metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942) kohaselt välja töötatud vabatahtlikke näidisklausleid (ELT L, 2026/1834, 24.7.2026, ELI: HYPERLINK "http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1834/oj" http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1834/oj). 14Komisjoni 20. juuli 2026. aasta soovitus (EL) 2026/1835 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 (mis käsitleb metaaniheite vähendamist energiasektoris) sätestatud karistuste kohaldamise kohta seoses importijate kohustustega (ELT L, 2026/1835, 24.7.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1835/oj).

ET 3 ET

määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11) Määrust (EL) 2024/1787 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

on vastu võtnud käesoleva määruse:

Article 1

Määruse (EL) 2024/1787 muutmine

Määrust (EL) 2024/1787 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Importijad tõendavad 31. maiks 2029 ja seejärel igal aastal kooskõlas artikli 27 lõikega 1 oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele, et lepingud, mis on sõlmitud või mida on uuendatud 4. augustil 2024 või pärast seda eelmise kalendriaasta väljaspool liitu toodetud toornafta, maagaasi või kivisöe tarnimiseks, hõlmavad üksnes sellist toornaftat, maagaasi või kivisütt, mille suhtes kohaldatakse tootja tasandil seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatutega.“

(b) lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Importijad teavitavad igal aastal 31. maiks 2029 ja seejärel igal aastal oma asukohaliikmesriigi pädevaid asutusi selliste jõupingutuste tulemustest eelmisel kalendriaastal osana artikli 27 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest ning esitavad ebaõnnestumise korral kõnealustele pädevatele asutustele mõistliku põhjenduse sellise ebaõnnestumise kohta ja kirjeldavad meetmeid, mida nad on nende jõupingutuste raames võtnud.“;

2) ) Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Liidu tootjad ja vastavalt artikli 27 lõikele 1 importijad esitavad oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele hiljemalt 5. augustiks 2029 ja seejärel iga aasta 31. maiks 4. augustil 2024 või pärast seda sõlmitud või uuendatud tarnelepingute puhul aruande nende poolt eelmisel kalendriaastal liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja kivisöe tootmise metaanimahukuse kohta, mis on arvutatud vastavalt käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud metoodikale.

Enne 4. augustit 2024 sõlmitud tarnelepingute puhul teevad liidu tootjad ja vastavalt artikli 27 lõikele 1 importijad kõik mõistlikud jõupingutused, et teatada oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele nende poolt eelmisel kalendriaastal liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja kivisöe tootmise metaanimahukus, mis on arvutatud vastavalt käesoleva artikli lõike 4 kohaselt sätestatud metoodikale. Toornaftat, maagaasi või sütt liidu turule laskvad liidu tootjad ja importijad esitavad hiljemalt 5. augustiks 2029 ja seejärel iga aasta 31. maiks oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele igal aastal aruande selliste jõupingutuste tulemuste kohta.“

(b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Liidu tootjad ja importijad, kes lasevad toornaftat, maagaasi ja sütt liidu turule pärast 5. augustit 2030 sõlmitud või uuendatud tarnelepingute alusel, tõendavad oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele 5. augustiks 2031 ja seejärel iga aasta 31. maiks, et nende poolt eelmisel kalendriaastal liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukus, mis on arvutatud lõike 4 kohaselt sätestatud metoodika kohaselt, on väiksem kui lõike 6 kohaselt kehtestatud maksimaalsed metaanimahukuse väärtused, et edendada nende toodete puhul üleilmse metaaniheite vähendamist.“

ET 4 ET

Article 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel eesistuja eesistuja

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Meie: 22.10.2026 nr 2-5/26-02112-2

      Eesti seisukoht Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 29. oktoobri 2026. a istungil

  Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon      Edastan Vabariigi  Valitsuse  22.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  Eesti  seisukohad  Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite  29. oktoobri 2026. a istungil:   1.  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  määruse  (EL)  2024/1787  muutmise  ettepanek  (metaanimäärus) Eesti  toetab  komisjoni  ettepanekut  lükata  edasi  metaanimääruses  sätestatud  tõendamis-  ja  aruandluskohustuste  tähtajad.  Seejuures  saab  Eesti  vajaduse  korral  toetada  edasilükkamise  kestuse kohandamist  liidu varustuskindluse olukorrast  tulenevalt, kui  see ei  takista määruse  muutmise eelnõu menetluse lõpetamist käesoleval aastal.   Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Määruse eelnõu (masintõlge)   Sandra Metste [email protected]

.

ET ET

Brüssel, 14. oktoober 2026 KOM(2026) 569 lõplik

2026/0325 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite

vähendamist energiasektor seoses teatavate kohustuste edasilükkamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa KOMISJON

ET 1 ET

SELGITAV MEMORANDUM

1. Ettepaneku sisu

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1787, mis käsitleb metaaniheite vähendamist energeetikasektoris1 (edaspidi „määrus“), jõustus 4. augustil 2024. Määruse reguleerimisala hõlmab toornaftat, maagaasi ja kivisütt. Selles on sätestatud normid liidu energiasektori metaaniheite täpseks mõõtmiseks, kvantifitseerimiseks, seireks, aruandluseks ja kontrollimiseks ning selle heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute, parandamiskohustuste ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu. Määrust kohaldatakse ka väljaspool liitu toimuva metaaniheite suhtes, mis on seotud liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söega.

Metaan on oma üldises panuses kliimamuutustesse süsinikdioksiidi (CO2) kõrval teisel kohal ja põhjustab ligikaudu kolmandiku praegusest soojenemisest. Metaani kogus atmosfääris on viimase kümne aasta jooksul järsult kasvanud. ÜRO raames loodud valitsustevaheline kliimamuutuste rühm avaldas oma kuuendas hindamisaruandes järelduse, et 2030. aastaks on vaja inimtekkelist metaaniheidet oluliselt vähendada, et globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 °C.2

Määrusega kehtestatakse järkjärgulised nõuded metaaniheite läbipaistvuse suurendamiseks. Selles nõutakse, et importijad esitaksid liikmesriikide pädevatele asutustele teabe alates 5. maist 2025 liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe metaaniheite kohta. Alates 1. jaanuarist 2027 peavad importijad tõendama, et väljaspool liitu toodetud toornafta, maagaasi või söe tarnimiseks pärast 4. augustit 2024 sõlmitud või uuendatud lepingute suhtes kohaldatakse liidu tootjate tasandil seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid, mis on samaväärsed määruses sätestatud meetmetega. Hiljemalt 5. augustiks 2028 ja seejärel igal aastal peavad liidu tootjad ja importijad tegema ka järgmist: i) esitada aruanne liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja kivisöe tootmise metaanimahukuse kohta; ning ii) tõendama 5. augustiks 2030 ja seejärel igal aastal, et metaanimahukus on väiksem kui maksimaalsed metaanimahukuse väärtused, mille komisjon on kehtestanud delegeeritud õigusaktiga, järgides määruses sätestatud menetlust.

Alates 27. veebruarist 2026 on Hormuzi väinas, mis on ülemaailmse energiakaubanduse oluline meretee, esinenud teravaid geopoliitilisi ja majanduslikke häireid, mis on viinud selle sulgemiseni, ning muu Pärsia lahest energiatooteid eksportiva taristu katkendlikku sulgemist. Neid häireid peetakse üldiselt suurimateks, mis mõjutavad ülemaailmseid energiatarneid alates 1970. aastate energiakriisist, ja suurimateks ülemaailmse naftaturu ajaloos.3

Häired Lähis-Idas avaldavad sügavat negatiivset mõju ülemaailmsetele ja Euroopa energiaturgudele. See on4 mõjutanud ligikaudu 20 % ülemaailmsest veeldatud maagaasi (LNG) tarnetest5 ja 25 % ülemaailmsest meritsi toimuvast naftakaubandusest. Selle tulemusena on ebatõenäoline, et sellest piirkonnast pärit veeldatud maagaasi ekspordi suur kasv, mida algselt

eeldati aastatel 2026–2027, realiseeruks, ja see lükkub tõenäoliselt vähemalt kahe aasta võrra edasi, millega kaasnevad turu pingelisuse ja hinnavolatiilsusega seotud riskid.6 Naftaekspordi

1Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1787/oj). 2AR6 kokkuvõtlik aruanne: Kliimamuutused 2023 . 3https://www.iea.org/reports/oil-market-report-april-2026. 4Naftaturu aruanne, september 2026 – Rahvusvaheline Energiaagentuur, lk 4. 5Gaasituru aruanne, 2026. aasta II kvartal – analüüs – Rahvusvaheline Energiaagentuur, lk 6. 6Gaasituru aruanne, 2.–2026. aasta kvartal, lk 8.

1

2

3

4

5

ET 2 ET

üldine vähenemine ületas 13 miljonit barrelit päevas, millega kaasnes tootmise piiramine ja Pärsia lahe piirkonna energiataristu kahjustamine, mille tulemuseks oli 2026. aasta lõpuks hinnanguliselt 2,8 miljardi barreli suurune kumulatiivne tarnekadu, sealhulgas eeldatav kahju konfliktijärgsel järkjärgulisel tootmise suurendamisel.7 Väljaspool Pärsia lahe piirkonda asuvad tarnijad on suutnud veeldatud maagaasi ja naftatarnete puudujääki kompenseerida vaid piiratud ulatuses. Pärsia lahe piirkonna energiataristule tekitatud kahju, taristu taaskäivitamiseks kuluv aeg ja järkjärguline kitsaskohtade leevendamine põhjustavad tõenäoliselt pikemat energiavarustuse ebapiisavuse perioodi ja ebakindlust ülemaailmsetel energiaturgudel.

Määrusega ei kehtestata piiranguid energia impordile liitu. Kuna aga Lähis-Ida tarnešoki kestuse ja tõsidusega seotud ebakindlus toetab jätkuvalt kõrgeid ja volatiilseid ülemaailmseid energiahindu, peab liit tagama usaldusväärsed ja konkurentsivõimelised toornafta, maagaasi ja söe tarned. See on osutunud keeruliseks olukorras, kus kehtivad lepingulised kokkulepped ja kaubateed on pingelised ning alternatiivsete tarnete kogum on endiselt piiratud, eelkõige lühiajaliste tarnete puhul. Sellega seoses on importijad märkinud, et see võib mõjutada nende suutlikkust täita täielikult määruse nõudeid ja seetõttu ei pruugi neil olla võimalik tagada alates 1. jaanuarist 2027 piisavat nõuetele vastavat energiavarustust.

Käesolev ettepanek sisaldab määruse sihipäraseid muudatusi, et lükata ühe aasta võrra edasi importijate seire-, aruandlus- ja kontrollikohustuste kohaldamine, ning sätteid, mis käsitlevad importijate ja liidu tootjate metaanimahukust.

Määruse artiklites 28 ja 29 sätestatud kohustused tuleks ühe aasta võrra edasi lükata, et kolmandad riigid, importijad, liidu tootjad ja liikmesriikide pädevad asutused saaksid neid täielikult ja tõhusalt rakendada. Pikendatud ajakava võimaldab ka edasist osalemist ja edusamme rakendamisel, et reageerida murele praeguse rakendamise ajakava pärast, mida on väljendanud mitu liikmesriiki, kolmandat riiki ja käitajat. Täpsemalt võimaldab lisaaeg liikmesriikidel viia lõpule oma riiklike karistuskordade vastuvõtmine, riiklikel akrediteerimisasutustel akrediteerida tõendajaid kooskõlas määruse nõuetega ning riiklikel pädevatel asutustel hinnata ja tunnustada vastavuslahenduste pakkujaid määruse nõuete ja vastavuslahenduste soovituse kriteeriumide täitmise osas.8

Kavandatud muudatusega kehtestatakse vajalik paindlikkus, säilitades samal ajal määruse üldise heitkoguste vähendamise eesmärgi ambitsioonikuse taseme. See ei näita muutust komisjoni kohustuses veelgi vähendada metaaniheidet, mis on CO2 järel suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite allikas. Metaani vähendamine on üks kiiremaid ja tõhusamaid viise globaalse soojenemise vähendamiseks ning sellel on suur energiasäästu kasu. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kaotati ainuüksi 2024. aastal kogu maailmas tõrvikpõletamise, atmosfääri laskmise ja lekkimise tõttu üle 350 miljardi kuupmeetri gaasi, mis on kolm korda rohkem kui Hormuzi väina sulgemine on ülemaailmsetelt turgudelt kõrvaldanud. Metaanilekke vähendamine ning nafta- ja gaasiammutamisprotsessidest tuleneva rutiinse atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise lõpetamine võib otseselt

7Naftaturu aruanne, september 2026 – Rahvusvaheline Energiaagentuur, lk 5. 8Komisjoni 20. juuli 2026. aasta soovitus (EL) 2026/1834, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 (mis käsitleb metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942) kohaselt välja töötatud vabatahtlikke näidisklausleid (ELT L, 2026/1834, 24.7.2026, ELI: HYPERLINK "http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1834/oj" http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1834/oj).

ET 3 ET

laiendada olemasolevaid gaasitarneid, aidata vähendada hinnavolatiilsust ja tugevdada energiasüsteemide vastupanuvõimet. Seepärast on komisjon pühendunud määruse jätkuvale rakendamisele, selle ambitsioonikuse kaitsmisele ning ülejäänud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisele. Komisjon on juba esitanud taotlused määruse rakendamiseks vajalike nafta- ja maagaasitööstuse standardite väljatöötamiseks. Lisaks võtab komisjon peagi vastu mõned vajalikud metaaniheite aruandlusvormid ja rakendab paralleelselt terviklikku aruandlussüsteemi. Samuti teeb ta korrapäraselt koostööd riiklike akrediteerimisasutustega, et saavutada selgus, mida on vaja tõendajate akrediteerimise protsessi kiirendamiseks. Lisaks avaldas komisjon hiljuti soovitused nõuetele vastavuse lahenduste ja karistuste kohaldamise kohta;9 need on aidanud suurendada selgust ja toetust nii liikmesriikidele kui ka ettevõtjatele eeskirjade rakendamisel. Nõuetele vastavuse tagamise lahendusi käsitlevas soovituses selgitatakse, kuidas tõendada vastavust määruse impordinõuetele, eelkõige keerukates tarneahelates. Samal ajal antakse karistuste kohaldamist käsitlevas soovituses liikmesriikidele suuniseid määruse artikli 33 lõike 2 kohaldamiseks praeguse energiakriisi kontekstis.

Edasilükkamise ajal jälgib komisjon tähelepanelikult määruse rakendamist ja varustuskindluse olukorda. Kõiki rakendamisega seotud küsimusi võetakse arvesse määruse eelseisva läbivaatamise käigus, milles nõutakse sõnaselgelt, et komisjon hindaks määruse tulemuslikkust ja tõhusust läbipaistvate ja täpsete mõõtmis-, aruandlus- ja kontrollieeskirjade kehtestamisel. Määruse (EL) 2024/1787 artikli 36 lõike 1 kohaselt tuleb läbivaatamine läbi viia 1. jaanuariks 2028, sealhulgas nõue, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

Käesoleva ettepanekuga tehakse metaanimäärusesse piiratud ja sihipärased muudatused, et lükata erisätete kohaldamist ühe aasta võrra edasi. Kõnealuse määruse edasised võimalikud muudatused jäävad käesoleva ettepaneku kohaldamisalast ja eesmärkidest täielikult välja. Komisjon teeb konstruktiivset koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga tagamaks, et käesoleva ettepaneku seadusandlik protsess säilitab täielikult selle olulise kohaldamisala ega moonuta seda.

Õiguskindluse ja paindlikkuse säilitamiseks on oluline, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõuaksid käesoleva ettepaneku suhtes kiiresti ja viivitamata kokkuleppele.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega

Määruses (EL) 2021/1119 (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“) sätestas10 liit õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja kehtestas liidusisesed siduvad kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise vahe-eesmärgid (heide pärast sidumise mahaarvamist), milleks on 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja 2040. aastaks 90 %.

Määruse (EL) 2024/1787 ettepanek tugines liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi kavale ja selle mõjuhinnangule. Kliimaeesmärgi kavas rõhutati vajadust kiirendada metaaniheite vähendamist.

2020. aasta oktoobris võttis komisjon vastu metaaniheite vähendamise ELi strateegia, milles on sätestatud meetmed metaaniheite vähendamiseks ELis, sealhulgas energiasektoris, ja rahvusvahelisel tasandil.

9Komisjoni 20. juuli 2026. aasta soovitus (EL) 2026/1835 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 (mis käsitleb metaaniheite vähendamist energiasektoris) sätestatud karistuste kohaldamise kohta seoses importijate kohustustega (ELT L, 2026/1835, 24.7.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1835/oj). 10Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

10

ET 4 ET

Käesoleva ettepanekuga ei muudeta määruse (EL) 2024/1787 sisulisi norme ja säilitatakse selle eesmärgid. Ettepanekuga reageeritakse ka mitme liikmesriigi ning nafta-, gaasi- ja söesektori väljendatud muredele, võimaldades käitajatele ja liikmesriikidele täiendavat paindlikkust määruse eesmärkide täielikuks täitmiseks.

• Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Käesolev ettepanek täiendab põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas metaaniheite vähendamiseks võetud meetmeid.

2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. ELTL artikli 191 ja artikli 192 lõike 1 kohaselt aitab liit saavutada muu hulgas järgmisi eesmärke: i) keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; ii) meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega; ning eelkõige iii) kliimamuutuste vastu võitlemine. Määrus (EL) 2024/1787 põhineb ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1.

• Subsidiaarsus (mitteainupädevus)

Kavandatud algatus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Määruse (EL) 2024/1787 muutmist sellise täiendava paindlikkuse võimaldamiseks ei suuda liikmesriigid ise saavutada.

• Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik liidu kasvuhoonegaaside heite kulutõhusa vähendamise eesmärkide saavutamiseks, ning annab käitajatele ja liikmesriikidele nõuete täitmisel paindlikkuse, säilitades samal ajal määruse eesmärgid ja ambitsioonikuse taseme.

• Vahendi valik

Ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2024/1787 üksnes täiendava paindlikkuse võimaldamise osas. Seetõttu peaks see järgima kehtiva õigusakti sama vormi.

3. TULEMUSED VÄLJA EX-POST hindamised, STAKEHOLDER Konsultatsioonid ja mõjuhinnang

• Kehtivate õigusaktide järelhindamised/toimivuskontrollid

Ettepaneku hindamine ei ole vajalik, kuna sellega antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele üksnes ajutine paindlikkus oma kohustuste täitmiseks.

ET 5 ET

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on alates Lähis-Ida kriisi algusest pidanud sidusrühmadega ulatuslikke arutelusid importijakohustuste mõju üle liidu energiavarustusele.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek on koostatud pärast olemasolevate kohustuste sisekontrolli.

• Mõjuhinnang

Ettepanek käsitleb määruse (EL) 2024/1787 sihipäraseid muudatusi üksnes selleks, et anda importijatele ja teatavate kohustuste puhul liidu tootjatele täiendav paindlikkus oma kohustuste täitmisel, lükates neid kohustusi ühe aasta võrra edasi. Sellega ei muudeta määruse ambitsioonikust ega kehtestata liikmesriikidele ega ettevõtjatele uusi nõudeid.

• Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Võrreldes kehtiva määrusega ei suurenda ettepanek eeldatavasti halduskulusid. Lisaks ei suurenda see õigusraamistiku keerukust.

• Põhiõigused

Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.11 Eelkõige säilitatakse sellega eesmärk tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud säästva arengu põhimõttega.

4. Eelarve laekumised

Määruse (EL) 2024/1787 vastuvõtmiseni viinud ettepanekule lisati finantsselgitus, milles kirjeldatakse mõju eelarvele ning inim- ja haldusressurssidele.

5. Muud kohustused

• Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Käesoleva ettepanekuga ei muudeta eeskirjade sisu. Rakendamise hindamine jääb samaks nagu ettepaneku puhul, mille tulemusel võeti vastu määrus (EL) 2024/1787.

• Ettepaneku konkreetsete sätete üksikasjalik selgitus

Artikli 1 lõikega 1 muudetakse artikli 28 lõikeid 1 ja 2.

Artikli 1 lõikega 2 muudetakse artikli 29 lõikeid 1 ja 2.

11Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2012/oj.

11

ET 1 ET

2026/0325 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist

energiasektor seoses teatavate kohustuste edasilükkamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 eesmärk on vähendada metaaniheidet energiasektoris.12 Sellega kehtestatakse liitu toornafta, maagaasi ja kivisöe importijatele kohustus esitada alates 5. maist 2025 liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele teavet meetmete kohta, mida liitu eksportijad ja kolmandate riikide tootjad on võtnud metaaniheite mõõtmiseks, aruandluseks, kontrollimiseks ja vähendamiseks, eelkõige metaaniheite kontrollimiseks regulatiivsete või vabatahtlike meetmete kohaldamise kohta.

(2) Määruses (EL) 2024/1787 nõutakse ka, et importijad tõendaksid ja esitaksid alates 1. jaanuarist 2027, et väljaspool liitu toodetud toornafta, maagaasi või söe tarnimiseks pärast 4. augustit 2024 sõlmitud või uuendatud lepingute suhtes kohaldatakse tootja tasandil seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid, mis on samaväärsed määruses sätestatud meetmetega.

(3) Määruse (EL) 2024/1787 kohaselt peavad liidu tootjad ja importijad esitama 5. augustiks 2028 ja seejärel igal aastal aruande liidu turule lastud toornafta, maagaasi või kivisöe metaanimahukuse kohta ning 5. augustiks 2030 ja seejärel igal aastal tõendama, et metaanimahukus on väiksem kui määruse artikli 29 lõigete 5 ja 6 kohaselt kehtestatud maksimaalsed mahukuse väärtused.

(4) Komisjon on astunud olulisi samme, et hõlbustada määruse (EL) 2024/1787 rakendamist, tehes koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega. Eelkõige moodustas komisjon mitteametliku eksperdirühma metaaniheite vähendamiseks energiasektoris, kus asub ka määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt loodud pädevate asutuste võrgustik, et edendada koostööd ja võimaldada pädevatel asutustel vahetada korrapäraselt parimaid tavasid.

12Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1787/oj ).

ET 2 ET

Komisjon võttis vastu ka standardimistaotluse Euroopa standardite väljatöötamiseks, et tagada ühtlustatud rakendamine ja luua ühine tehniline raamistik. Komisjon võtab jätkuvalt kõik vajalikud meetmed määruse (EL) 2024/1787 rakendamiseks ning võtab vastu ülejäänud rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid.

(5) Lisaks avaldas komisjon hiljuti soovitused nõuetele vastavuse lahenduste13 ja karistuste kohaldamise kohta.14 Need on aidanud suurendada selgust ja toetust nii liikmesriikidele kui ka ettevõtjatele selle kohta, kuidas määrust rakendada. Nõuetele vastavuse tagamise lahendusi käsitlevas soovituses on sätestatud, kuidas tõendada impordinõuete täitmist, eelkõige keerukates tarneahelates. Samal ajal antakse karistuste kohaldamist käsitlevas soovituses liikmesriikidele suuniseid määruse (EL) 2024/1787 artikli 33 lõike 2 kohaldamiseks praeguse energiakriisi kontekstis.

(6) Ülemaailmne energiaolukord on jätkuvalt väga volatiilne ja ettearvamatu ning energiahinnad on endiselt väga kõrged. Seepärast peaks liit tagama fossiilkütuste usaldusväärse ja jätkuva impordi. Kuigi määrusega (EL) 2024/1787 ei kehtestata liitu imporditavale energiale piiranguid, nõuab määruse nõuete täielik täitmine lisaaega ning importijatel võib olla probleeme energia tarnimisega liitu alates 1. jaanuarist 2027. Nende nõuete kohaldamise alustamiseks on vaja lisaaega, et võimaldada kolmandatel riikidel, liikmesriikidel, tootjatel, importijatel, ettevõtjatel ja kauplejatel teha täielikke ettevalmistusi, sealhulgas võimaldada neil kehtestada vajalikud mehhanismid, et nad saaksid oma kohustusi täielikult täita.

(7) Seepärast tuleks importijatele ja liidu tootjatele määruse (EL) 2024/1787 artikli 28 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 29 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud kohustused ühe aasta võrra edasi lükata.

(8) Pikendatud ajakava võimaldab liikmesriikidel viia esmajärjekorras lõpule oma riiklike karistussüsteemide vastuvõtmine ja riiklikel akrediteerimisasutustel akrediteerida tõendajaid kooskõlas määruse nõuetega. Samuti antakse sellega riiklikele pädevatele asutustele lisaaega, et hinnata ja tunnustada vastavuslahenduste pakkujate vastavust määruse (EL) 2024/1787 nõuetele ja vastavuslahendusi käsitlevas soovituses esitatud kriteeriumidele.

(9) Edasilükkamise ajal jälgib komisjon tähelepanelikult määruse rakendamist ja varustuskindluse olukorda. Kõiki rakendamisega seotud küsimusi võetakse arvesse määruse eelseisva läbivaatamise käigus, milles nõutakse sõnaselgelt, et komisjon hindaks määruse tulemuslikkust ja tõhusust läbipaistvate ja täpsete mõõtmis-, aruandlus- ja kontrollieeskirjade kehtestamisel. Määruse (EL) 2024/1787 artikli 36 lõike 1 kohaselt tuleb läbivaatamine läbi viia 1. jaanuariks 2028, sealhulgas nõue, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

(10) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt lükata edasi määruse (EL) 2024/1787 artikli 28 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõigete 1 ja 2 kohaldamise kuupäev, ei suuda liikmesriigid saavutada, küll aga saab seda saavutada üksnes liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev

13Komisjoni 20. juuli 2026. aasta soovitus (EL) 2026/1834, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 (mis käsitleb metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942) kohaselt välja töötatud vabatahtlikke näidisklausleid (ELT L, 2026/1834, 24.7.2026, ELI: HYPERLINK "http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1834/oj" http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1834/oj). 14Komisjoni 20. juuli 2026. aasta soovitus (EL) 2026/1835 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 (mis käsitleb metaaniheite vähendamist energiasektoris) sätestatud karistuste kohaldamise kohta seoses importijate kohustustega (ELT L, 2026/1835, 24.7.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2026/1835/oj).

ET 3 ET

määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11) Määrust (EL) 2024/1787 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

on vastu võtnud käesoleva määruse:

Article 1

Määruse (EL) 2024/1787 muutmine

Määrust (EL) 2024/1787 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Importijad tõendavad 31. maiks 2029 ja seejärel igal aastal kooskõlas artikli 27 lõikega 1 oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele, et lepingud, mis on sõlmitud või mida on uuendatud 4. augustil 2024 või pärast seda eelmise kalendriaasta väljaspool liitu toodetud toornafta, maagaasi või kivisöe tarnimiseks, hõlmavad üksnes sellist toornaftat, maagaasi või kivisütt, mille suhtes kohaldatakse tootja tasandil seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatutega.“

(b) lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Importijad teavitavad igal aastal 31. maiks 2029 ja seejärel igal aastal oma asukohaliikmesriigi pädevaid asutusi selliste jõupingutuste tulemustest eelmisel kalendriaastal osana artikli 27 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest ning esitavad ebaõnnestumise korral kõnealustele pädevatele asutustele mõistliku põhjenduse sellise ebaõnnestumise kohta ja kirjeldavad meetmeid, mida nad on nende jõupingutuste raames võtnud.“;

2) ) Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Liidu tootjad ja vastavalt artikli 27 lõikele 1 importijad esitavad oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele hiljemalt 5. augustiks 2029 ja seejärel iga aasta 31. maiks 4. augustil 2024 või pärast seda sõlmitud või uuendatud tarnelepingute puhul aruande nende poolt eelmisel kalendriaastal liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja kivisöe tootmise metaanimahukuse kohta, mis on arvutatud vastavalt käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud metoodikale.

Enne 4. augustit 2024 sõlmitud tarnelepingute puhul teevad liidu tootjad ja vastavalt artikli 27 lõikele 1 importijad kõik mõistlikud jõupingutused, et teatada oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele nende poolt eelmisel kalendriaastal liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja kivisöe tootmise metaanimahukus, mis on arvutatud vastavalt käesoleva artikli lõike 4 kohaselt sätestatud metoodikale. Toornaftat, maagaasi või sütt liidu turule laskvad liidu tootjad ja importijad esitavad hiljemalt 5. augustiks 2029 ja seejärel iga aasta 31. maiks oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele igal aastal aruande selliste jõupingutuste tulemuste kohta.“

(b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Liidu tootjad ja importijad, kes lasevad toornaftat, maagaasi ja sütt liidu turule pärast 5. augustit 2030 sõlmitud või uuendatud tarnelepingute alusel, tõendavad oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele 5. augustiks 2031 ja seejärel iga aasta 31. maiks, et nende poolt eelmisel kalendriaastal liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukus, mis on arvutatud lõike 4 kohaselt sätestatud metoodika kohaselt, on väiksem kui lõike 6 kohaselt kehtestatud maksimaalsed metaanimahukuse väärtused, et edendada nende toodete puhul üleilmse metaaniheite vähendamist.“

ET 4 ET

Article 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel eesistuja eesistuja

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad 29.10.2026 Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogu kohtumisel

Energeetikaministrite kohtumine toimub 29.10 Luksemburgis. Kohtumise esimese päevakorrapunkti all toimub poliitiline arvamuste vahetus võrgutasude määruse teemal. Teise päevakorrapunkti ajal toimub arvamuste vahetus energiajulgeoleku ja talveks ettevalmistuse teemal. Kolmanda päevakorrapunkti all toimub arvamuste vahetus 2030+ energiaraamistiku eesmärkide teemal. Lisaks uuendatakse käesoleva materjaliga Eesti seisukohta metaanimääruses sätestatud tõendamis- ja aruandluskohustuste tähtaegade edasilükkamise kohta, mis ei ole nõukogu päevakorras.

Eestit esindab kohtumisel Kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk.

Seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Brett Sooniste ([email protected]), energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]), energeetika osakonna taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon ([email protected]) ja erialadiplomaat Brüsselis Algis Kokka ([email protected]). Energeetika valdkonna eest vastutab energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ([email protected]).

1. Võrgutasude määrus Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline arvamuste vahetus

Euroopa Komisjoni võrgutasude määruse ettepaneku eesmärk on täiendada Euroopa võrgupaketti ning muuta elektrivõrgu kasutamine kulutõhusamaks. Ettepanek hõlmab võrgutasude kujundamist, nutivõrke ja nutiarvesteid, võrguandmete vahetamist, liitumistaotluste prioriseerimist ning elektrienergia maksustamist. Eesistujariik on liikmesriikide seisukohtade põhjal koostanud senimaani kaks kompromissteksti.

Ministrite arutelu keskendub kahele küsimusele. Esiteks käsitletakse seda, kuidas rakendada läbipaistvalt ja järjepidevalt süsteemi tõhusat kasutamist toetavaid võrgutasusid, sealhulgas asukoha- ja kasutusajapõhiseid hinnasignaale. Komisjon soovib ühtlustada ka tariifide arvutamise metoodikat, et suurendada läbipaistvust ja parandada liikmesriikide võrdlemist.

Teiseks arutatakse elektrienergia maksustamist. Komisjon soovib, et liikmesriikide maksuraamistik toetaks elektrifitseerimist, elektrienergia aktsiis ei ületaks maagaasi aktsiisi ning energiamahukatele ettevõtjatele saaks lihtsamalt kohaldada vähendatud või nullmääraga aktsiisi. Kuigi liikmesriigid toetavad üldiselt elektrifitseerimise eesmärki, leiavad paljud neist, et maksumeetmed vajavad eraldi õiguslikku alust ja ühehäälset otsustamist.

Eesistuja on aruteluks esitanud järgmised küsimused:  Kuidas kujundada võrgutasusid nii, et need toetaksid elektrisüsteemi tõhusat kasutamist,

ning tagada selliste võrgutasude läbipaistev ja ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides?

 Milline on ministrite seisukoht ettepanekus sisalduvate maksumeetmete suhtes, arvestades nende eesmärki soodustada elektrifitseerimist?

Põhisõnumid (Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse parlamentaarse reservatsiooniga)

 Eesti toetab Euroopa Liidu ühiseid põhimõtteid võrgutasude kujundamiseks. Riigi energiahindasid reguleerivale asutusele peab jääma võimalus võrgutasude arvutamise metoodikat ja järelevalvet neist põhimõtetest lähtuvalt ise kujundada ja võtta arvesse liikmesriigi elektrisüsteemide ja võrgukasutajate erisusi.

 Peame oluliseks, et võrgutasude kujundamise olulised põhimõtted ja pädevuse piirid sätestatakse määruses endas. Komisjonile antav delegeeritud volitus tuleb piiritleda tehniliste, menetlus- ja läbipaistvusnõuetega.

 Eesti toetab salvestust, paindlikkust, nutivõrke, digilahendusi ja turvalist andmevahetust soodustavaid meetmeid, kui need on tehnoloogianeutraalsed, kulutõhusad ega lükka edasi vajalikke võrguinvesteeringuid. Kokku lepitud ühised tõhususe näitajad ja aruandlusnõuded peavad vältima olemasoleva aruandluse dubleerimist. Reguleerivatele asutustele peab jääma piisav otsustusõigus Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) koostatavate parimate tavade aruannete kasutamise viisi ja ulatuse üle.

 Eesti nõustub määruse eelnõus sätestatud võimalusega, mille kohaselt võivad liikmesriigid riigieelarvelistest vahenditest osaliselt võrgukulusid katta, et vähendada võrgutasude kogusummat, mida nõutakse võrgukasutajatelt. Riigi vahendid jaotus- või põhivõrguettevõtjale tuleb eraldada mittediskrimineerival viisil ilma konkreetseid võrgukasutajate kategooriaid otseselt või kaudselt valikuliselt eelistamata. Riigi vahendite eraldamine ei tohi nõrgendada stiimuleid, mis on antud võrguettevõtjatele võrgu tõhusaks käitamiseks ja arendamiseks ning võrgukasutajatele selleks, et kohandada nende tarbimist jaotus- ja ülekandevõrgu üldkulude vähendamiseks. Riigi rahastus peab olema ajutine ja hõlmama ainult täiendavaid kulusid, mis tulenevad meetmetest, mille eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist, tootmisprotsesside elektrifitseerimist ja turu lõimimist. Riigi vahendite eraldamine ei tohi kahjustada konkurentsi ega elektri siseturu tulemuslikku toimimist.

 Eesti toetab elektrifitseerimist soodustavat maksupoliitikat, kuid ei toeta elektri maksustamise reguleerimist käesoleva määruse eelnõus. Eelnõu õiguslik alus ei võimalda reguleerida maksuküsimusi, vaid need tuleb otsustada ELTL art 115 alusel ühehäälsusega, säilitades liikmesriigi õiguse kujundada oma aktsiisipoliitikat.

 Eesti toetab, et liitumistaotluste eelistamise reeglid olukorras, kus võrgus ei ole kõigi soovitud liitumiste jaoks piisavalt võimsust, on liikmesriikidele vabatahtlikuks rakendamiseks.

 Eesti leiab, et eelnõus sätestatud võrguandmete korduskasutamise tingimused, eelkõige kasutatavate andmete kategooriad ja allikad, isikuandmete töötlemise vajalikkus ja ulatus, osapoolte andmekaitsealast vastutus ning asjakohaseid kaitsemeetmed, peavad olema selgelt ja arusaadavalt reguleeritud.

Aruteludel lähtutakse järgmistest seisukohtadest:  Eesti seisukohad Euroopa Liidu võrgutasude määruse kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 15. oktoobri 2026. a istungil.)

2. Energiajulgeolek ja talvine ettevalmistus Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus

Lähis-Idas jätkuv konflikt ja tarnete häired Hormuzi väina läbimisel on suurendanud Euroopa energiajulgeolekuga seotud riske ning piiranud üleilmseid nafta- ja gaasitarneid. Hormuzi väina kaudu liikus 2025. aastal ligikaudu 20% maailma veeldatud maagaasist ning väina kaudu tarnitav nafta moodustab 15–20% ELi naftaimpordist. Oktoobri alguses olid ELi gaasihoidlad

täidetud veidi üle 74,5%, mis on madalaim näitaja sellel aastaajal alates 2011. aastast. Võrreldes 2021. aastaga on EL siiski paremini valmistunud, sest tarneallikaid on mitmekesistatud, LNG vastuvõtuvõimekust suurendatud ja gaasinõudlust vähendatud. Energiahinnad püsivad sellest hoolimata kõrgel ning uued tarnehäired võivad suurendada kodumajapidamiste ja ettevõtjate kulusid.

Euroopa energiajulgeolekut mõjutavad üha enam ka kliimamuutused. 2026. aasta suvised kuumalained, põud ja jõgede madal veetase häirisid Kesk- ja Kagu-Euroopas tuuma-, hüdro-, söe- ja gaasielektri tootmist. Euroopa Komisjon valmistab seetõttu ette kliimakindluse ja energiajulgeoleku raamistikku, et võtta energiataristu kavandamisel paremini arvesse kliimariske ning tugevdada elektrisüsteemi töökindlust ja vastupanuvõimet.

Eesistuja on aruteluks esitanud järgmised küsimused:  Millised järeldused tuleks teha ELi senisest koostööst Lähis-Ida konfliktiga kaasnenud

energiakriisi lahendamisel? Kuidas peaks EL valmistuma selleks, kui Hormuzi väin jääb lähikuudel osaliselt või täielikult suletuks, ning kas ELi tasandil tuleks kaaluda energiatarbimise vähendamise meetmeid?

 Mida peaks EL tegema, et olemasolev ja uus energiataristu peaks paremini vastu äärmuslikule kuumusele, metsatulekahjudele, tormidele, põuale, üleujutustele ja muudele kliimamuutustest tulenevatele ohtudele?

Põhisõnumid  Eesti peab oluliseks jätkata taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, et tugevdada

Euroopa Liidu energiajulgeolekut ja vähendada Hormuzi väina võimaliku sulgemise mõju. See hõlmab taastuvenergia tootmist, salvestamist ja vajaliku võrgutaristu arendamist. Selleks on vaja tagada ka salvestustehnoloogiate, strateegiliste komponentide ja vajalike materjalide kättesaadavus, tugevdades samal ajal varustuskindlust ning toetades energiatõhusate lahenduste kasutamist.

 Lähis-Ida ja Ukraina kriisid näitavad, et energiasüsteemi vastupanuvõime tugevdamisel on oluline arendada hajutatud energialahendusi, salvestust, varutoidet, paindlikke võrke ja kriitiliste teenuste kohaliku energiavarustust. Seetõttu peaks ELi tarneahelapoliitika toetama lahendusi, mis suurendavad liikmesriikide valmisolekut energiakriisideks, tugevdavad kriitilise energiataristu toimepidevust ja vähendavad haavatavust kriisiolukordades.

 Eesti toetab Vene nafta impordi lõpetamist 2028. aastaks. Samuti peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku Vene tuumakütuse ja -tehnoloogia impordi lõpetamiseks.

 Energiasüsteemi tõhususe ja vastupanuvõime suurendamiseks toetab Eesti läbipaistva piiriülese koostöö tugevdamist, käsitledes salvestust osana terviklikust energiasüsteemist. See tähendab vajadust kiirendada riigisiseste, piiriüleste ja hübriidsete võrguühenduste planeerimist, loamenetlusi, rahastamist ja arendamist viisil, mis tagab maksimaalse ühiskondliku kasu ning minimaalse keskkonnamõju. Salvestustehnoloogiate arendamisel ja süsteemi integreerimisel on oluline arvestada liikmesriikide erinevaid tugevusi, energiaportfelli, geograafilist paiknemist ja võrguolukorda. ELi raamistik peaks võimaldama liikmesriikidel kasutada oma suhtelisi eeliseid, sealhulgas piiriüleseid ühendusi, taastuvenergia potentsiaali, juhitavaid võimsusi, salvestusvõimalusi ja tarbimise juhtimist. Seejuures on oluline, et reeglid oleksid piisavalt ühtlustatud siseturu toimimiseks, kuid säilitaksid liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse lahenduste kujundamisel.

 Tarneahelate vastupidavuse suurendamisel ning struktuursete tarnešokkide ennetamisel toetab Eesti lähenemist, mille kohaselt tuleb majandussuhete edendamisel arvestada lisaks partnerlussuhetele ka tarnijate usaldusväärsust. Samas on ettevõtetel keeruline iseseisvalt hinnata, millised kolmandate riikide tarnijad on strateegilistes tarneahelates piisavalt usaldusväärsed. Seetõttu toetab Eesti komisjoni ettepanekut luua lihtsustatud süsteem, näiteks tarnijate usaldusväärsuse märgistus, mille alusel saaksid ettevõtjad üheselt hinnata, kas tegemist on usaldusväärse koostööpartneriga.

 Peame oluliseks tarbimise juhtimise ja elektrisalvestuse edendamist turupõhiste meetmete ja ELi-üleste reeglite kaudu. ELi raamistik peaks võimaldama liikmesriikidel rakendada ühetaolist ja praktiliselt toimivat lähenemist otsese tarbimise juhtimise ja salvestuse kasutamisele kõigil elektriturutasemetel. Liikmesriikide seni rakendatud meetmetest tuleb eelistada neid, mis aitavad vähendada süsteemikulusid püsivalt. Nende hulka kuuluvad võrkude tugevdamine, piiriüleste ühenduste arendamine, loamenetluste kiirendamine, salvestuse lisandumine, tarbimise juhtimine ning investeerimisriski vähendavad turupõhised või tagatisel põhinevad meetmed. ELi tasandi signaalid peaksid toetama just selliseid lahendusi, mis vähendavad pikaajalisi süsteemikulusid ega loo uusi püsivaid turumoonutusi.

 Energiakriisideks valmistumisel peaksid tõhusamad investeerimissignaalid lähtuma eelkõige süsteemi tegelikest vajadustest. Varustuskindluse ja elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse tagamisel on Eestis ja kogu regioonis oluline piisavas mahus juhitavate võimsuste olemasolu ja nende jätkusuutlik rajamine. Salvestus saab siin täita olulist rolli, kuid seda tuleb käsitleda koos teiste paindlikkuslahendustega, sealhulgas tarbimise juhtimise, võrgu tugevdamise ja juhitavate võimsustega.

 Eesti peab oluliseks kliimamuutustele vastupidavuse suurendamist, mis eeldab kliimariskide tuvastamist ja kliimaga kohanemise edenemise pidevat jälgimist. Selleks tuleb Euroopa Liidu tasandil välja töötada ühtsed ja konkreetsed mõõdikud, mille abil on võimalik hinnata meetmete tõhusust ning kohandada meetmeid vastavalt seiretulemustele.

Aruteludel lähtutakse järgmistest seisukohtadest:  Eesti seisukohad Euroopa Liidu puhta tööstuse riigiabi raamistiku kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 2. mai 2025. a istungil ja kinnitatud 13. juuni 2025 a. Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil.

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 25.05.2023 ning Euroopa Liidu asjade komisjoni 09.06.2023 istungil;

 Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta, mis on heaks kiidetud 06.02.2025 Vabariigi Valitsuse ja 14.02.2025 Riigikogu ELAKi istungil.

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule esitatud ühisteatise „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23. novembri 2023.a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 19. jaanuari 2024. a istungil);

 Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. mai 2024.a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 27. mai 2024.a istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud 19. juunil 2025 a Vabariigi Valitsuse istungil)

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024.a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. novembri 2024. a istungil).

 Eesti seisukohad Euroopa Ühendamise Rahastu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2025 a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8. detsembri 2025. a istungil)

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19.märtsi 2026. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. aprilli 2026. a istungil)

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. detsembri 2024. a istungil)

3. 2030+ energiaraamistiku eesmärgid Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus

ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks ja muutuva energiajulgeoleku olukorraga kohanemiseks tuleb kujundada uus 2030. aasta järgne energiapoliitika raamistik. Juunikuisel energeetikanõukogul keskenduti peamiselt taastuvenergia ja puhta energia eesmärkidele. Seekord arutatakse energiatõhususe, elektrifitseerimise, piiriüleste ühenduste, paindlikkuse ja energiasüsteemi vastupanuvõime võimalikke eesmärke. Energiatõhususe puhul arutletakse, et kas energiatarbimise vähendamise kõrval tuleks seada eesmärk ka majanduse energiamahukuse vähendamiseks, et toetada energiatõhusust ja konkurentsivõimet.

Elektrifitseerimise tegevuskavas tehakse ettepanek suurendada elektri osakaalu ELi energia lõpptarbimises 2040. aastaks praeguselt 23%-lt 46%-le. Mõjuhinnangu tulemuste põhjal võidakse kaaluda ka siduva elektrifitseerimise eesmärgi kehtestamist. Lisaks arutatakse, kas 2030. aasta järgseks ajaks tuleks seada eraldi eesmärgid piiriülestele ühendustele, salvestusele, paindlikkusele ja energiasüsteemi vastupanuvõimele. Samuti hinnatakse, millistes valdkondades on eraldi eesmärgid jätkuvalt põhjendatud, võttes arvesse üldist soovi ELi energia- ja kliimapoliitika raamistikku lihtsustada.

Eesistuja on aruteluks esitanud järgmised küsimused:  Milline peaks olema 2030. aasta järgne energiatõhususe eesmärk? Kas seda tuleks

väljendada energiatarbimise vähendamise, energiamahukuse parandamise või mõne muu näitaja kaudu?

 Millised olemasolevad elektrifitseerimise, piiriüleste ühenduste, paindlikkuse ja energiasüsteemi vastupanuvõime eesmärgid tuleks säilitada või muuta ambitsioonikamaks, millistest eesmärkidest tuleks loobuda ning milliseid uusi eesmärke oleks vaja?

Põhisõnumid  Eesti peab oluliseks, et 2030. aasta järgses energiatõhususe raamistikus ei keskendutaks

üksnes energia lõpptarbimise absoluutsele vähendamisele, vaid arvestataks senisest enam ka majanduse energiamahukust ja energiasüsteemi terviklikku tõhusust. Eelkõige tuleb arvestada liikmesriikide erineva majandusstruktuuri ning energiamahukate tööstusharude osakaaluga. Uute, puhtal energial põhinevate tööstuste rajamine võib suurendada riigi energia lõpptarbimist ka olukorras, kus tootmisprotsessid on energiatõhusad ja kasvuhoonegaaside heide väheneb. Seetõttu ei tohiks absoluutne

energiatarbimine olla ainus energiatõhususe tulemuslikkuse mõõdik ega kujuneda takistuseks uutele tööstusinvesteeringutele.

 Samuti peame oluliseks, et enne uute eesmärkide ja kohustuste kehtestamist hinnataks juba olemasolevate nõuete kumulatiivset mõju ja investeerimisvajadust. Eelkõige puudutab see pikaajalist energiasäästukohustust ning avaliku sektori hoonetele energiatõhususe direktiivis (EED) ja hoonete energiatõhususe direktiivis (EPBD) seatud erinevaid nõudeid, mille koostoimet tuleb paremini arvestada.

 Eraldi tähelepanu vajab energiatõhususe esikohale seadmise (EE1) põhimõtte praktiline rakendamine, mis võib eelkõige suurte taristu-, tööstus- ja julgeolekuinvesteeringute puhul osutuda keerukaks. EE1 peab aitama teha kulutõhusamaid investeerimisotsuseid, mitte tekitama täiendavat halduskoormust või investeeringuid edasi lükkavaid menetlusi.

 Oluline on ka, et uued eesmärgid ja nõuded oleksid tehnoloogianeutraalsed ega jääks tehnoloogia arengule jalgu. Eesmärgid peavad arvestama tehnoloogia arengut ega tohi seda piirata, nagu juhtus EPBD kestliku liikuvuse taristu nõuete puhul.

 Energiatõhususe eesmärkide kujundamisel tuleb arvestada ka nende täitmise tõendamise, seire ja aruandlusega kaasnevat halduskulu nii ettevõtete kui ka liikmesriikide jaoks. Uued eesmärgid ei tohiks kaasa tuua ebaproportsionaalset andmekogumis- ja aruandluskoormust. Seetõttu tuleb eelistada automatiseeritud andmevahetust, olemasolevate andmete korduvkasutamist, aruandlusnõuete ühtlustamist ning põhimõtet, et samu andmeid kogutakse ja esitatakse vaid üks kord.

 Eesmärkide saavutamiseks on sama oluline sobiv rahastamisraamistik. Eesti peab vajalikuks, et 2030. aasta järgne energiatõhususe rahastamine põhineks toetuste, finantsinstrumentide, tehnilise abi ja erasektori kapitali kombineeritud kasutamisel. Seejuures tuleb arvestada liikmesriikide erinevat finantsturgude arengutaset, turu suurust, investeerimisvõimekust ja projektide tasuvusaegu. Väikeriikide piiratud turumaht ja kõrgemad tehingukulud raskendavad erakapitali kaasamist, mistõttu on vaja paindlikke rahastamislahendusi ja projektide koondamise võimalusi.

 Elektrifitseerimise, salvestuse, tarbimise juhtimise ja piiriüleste ühenduste arendamisel tuleb lähtuda energiasüsteemi kui terviku toimimisest, varustuskindlusest ja kulutõhususest. Uute eraldiseisvate siduvate eesmärkide kehtestamine ei tohiks olla eesmärk omaette. Enne võimaliku siduva elektrifitseerimise eesmärgi seadmist tuleb hinnata selle mõju elektrihindadele, võrguinvesteeringutele, energiajulgeolekule ja liikmesriikide investeerimisvõimekusele. Eesti hinnangul peaks uus raamistik soodustama eri lahenduste koostoimet ning jätma liikmesriikidele võimaluse valida oma energiasüsteemi vajadustele sobivad meetmed.

Aruteludel lähtutakse järgmistest seisukohtadest:

- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatisele „Meie tuleviku kindlustamine Euroopa

2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, mis on heaks kiidetud 14.11.2024 Vabariigi Valitsuse istungil ning 13.12.2024 Riigikogu ELAKis;

- Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega

muudetakse määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik, mis on kinnitatud 28.08.2025 Vabariigi Valitsuse istungil ning 15.09.2025 Riigikogu ELAKis;

- Eesti seisukohad Euroopa Ühendamise Rahastu kohta, mis on heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 13. novembri 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8. detsembri 2025. a istungil;

- Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta, mis on heaks kiidetud

29.06.2023 Vabariigi Valitsuse istungil ja 7.07.2023 Riigikogu ELAKis;

- Energiamajanduse arengukava, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8.01.2026. a

istungil;

- Eesti seisukohad ELi ühtse turu tuleviku kohta, mis on heaks kiidetud 17.10.2024

Vabariigi Valitsuse istungil ning 4.11.2024 Riigikogu ELAKis;

- Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku

avaliku konsultatsiooni kohta, mis on heaks kiidetud 28.05.2026 Vabariigi Valitsuse istungil ning 01.06.2026 Riigikogu ELAKis.

4. Metaanimääruses sätestatud tõendamis- ja aruandluskohustuste tähtaegade edasilükkamine

Sisu lühikokkuvõte: Euroopa Komisjon esitas 14. oktoobril 2026 ettepaneku muuta määrust (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energiasektoris. Ettepanekuga lükatakse ühe aasta võrra edasi määruse artiklites 28 ja 29 sätestatud teatavad importijate ning osaliselt ka Euroopa Liidu tootjate tõendamis- ja aruandluskohustused. Tegemist on piiratud ja suunatud muudatusega, mis ei muuda määruse sisulisi nõudeid ega üldist eesmärki vähendada energiasektori metaaniheidet. Komisjon põhjendab tähtaegade edasilükkamist keerulise olukorraga üleilmsel energiaturul. Kõrged hinnad, pingelised tarneahelad ja piiratud võimalused leida kiiresti alternatiivseid tarnijaid võivad muuta uute nõuete täitmise senise ajakava järgi keeruliseks ning mõjutada piisavate energiatarnete kättesaadavust Euroopa Liidus. Edasilükkamine annaks ettevõtjatele ja liikmesriikidele rohkem aega nõuete praktiliseks rakendamiseks, sealhulgas vajalike kontrolli- ja tõendamissüsteemide ettevalmistamiseks ning kontrollijate akrediteerimiseks.

Kui kolmandate riikide tootjad ei ole valmis Euroopa Liidu nõudeid täitma või vajalikke andmeid esitama, võib väheneda nõuetele vastavate tarnete ja tarnijate valik ning suureneda hinnasurve. Eesti jaoks on oluline arvestada seejuures Balti ja regionaalse gaasituru eripäraga. Eestis maagaasi ei toodeta ning meie varustus sõltub piirkondlikust turust ja rahvusvahelistest tarnetest, sealhulgas Klaipėda ja Inkoo LNG-terminalide kaudu. Seetõttu võivad Euroopa Liidu turul tekkivad tarneraskused mõjutada ka Eesti gaasi kättesaadavust ja hinda.

Eesti on metaanimääruse eesmärke järjepidevalt toetanud. Tähtaegade piiratud edasilükkamine võimaldab vähendada võimalikke energiavarustuskindluse riske ja tagada nõuete teostatava ning õiguskindla rakendamise, säilitades samal ajal metaaniheite vähendamise eesmärgi.

Eesti uuendatud seisukoht: Eesti toetab komisjoni ettepanekut lükata edasi metaanimääruses sätestatud tõendamis- ja aruandluskohustuste tähtajad. Seejuures saab Eesti vajadusel toetada edasilükkamise kestuse kohandamist liidu varustuskindluse olukorrast tulenevalt, kui see ei takista määruse muutmise eelnõu menetluse lõpetamist käesoleval aastal.

Selgitus:

Seisukoht on seotud muutmisettepaneku artikliga 1, millega muudetakse määruse (EL) 2024/1787 artikli 28 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 29 lõikeid 1 ja 2.

Tegemist on piiratud ja suunatud muudatusega, millega lükatakse edasi teatavad importijate ning osaliselt ka Euroopa Liidu tootjate seire-, aruandlus-, kontrolli- ja metaaniheite intensiivsusega seotud kohustused. Ettepanek ei muuda määruse sisulisi nõudeid ega üldist eesmärki vähendada energiasektori metaaniheidet.

Artikli 28 muudatus puudutab importijate kohustust tõendada, et väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud kütuse tootmisel järgitakse metaaniheite seire, aruandluse ja kontrolli nõudeid, mis on samaväärsed ELi nõuetega. Komisjoni ettepanekuga lükatakse nende kohustuste rakendamist ühe aasta võrra edasi. Esimene aruanne tuleks esitada 31. maiks 2029 ning see käsitleks 2028. aasta heitkoguseid.

Artikli 29 muudatus puudutab kütuse tootmisega seotud metaaniheitemahukuse aruandlust ehk seda, kui palju metaani eraldub toodetud kütuse koguse kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg lükkub 5. augustile 2029. Kohustus tõendada, et metaaniheitemahukus jääb komisjoni poolt tulevikus eraldi delegeeritud õigusaktiga kehtestatavatest maksimaalsetest metaaniheitemahukuse väärtustest allapoole, lükkub omakorda 5. augustile 2031. Pärast esimest tähtaega tuleb vastavad andmed esitada igal aastal.

Ettepanekuga ei lükata edasi kõiki metaanimääruse nõudeid ega muudeta määruse üldist eesmärki. Muudatus puudutab üksnes artiklites 28 ja 29 sätestatud konkreetseid tõendamis- ja aruandluskohustusi. Muud metaaniheite vähendamise ja teabe esitamise nõuded jäävad kehtima.

Komisjon põhjendab ühe aasta pikkust edasilükkamist eelkõige keerulise olukorraga üleilmsel energiaturul. Kõrged hinnad, pingelised tarneahelad ja piiratud võimalused leida kiiresti alternatiivseid tarnijaid võivad muuta uute nõuete täitmise senise ajakava järgi keeruliseks ning mõjutada piisavate energiatarnete kättesaadavust Euroopa Liidus. Edasilükkamine annaks ettevõtjatele ja liikmesriikidele rohkem aega nõuete rakendamiseks, sealhulgas vajalike kontrolli- ja tõendamissüsteemide ettevalmistamiseks ning kontrolliaruannete koostajate akrediteerimiseks.

Eesti toetab komisjoni ettepanekut. USA ning mitmed teised kolmandad riigid ei ole valmis algseks tähtajaks määruse nõuetele vastama1. Seetõttu kasvab risk, et võib väheneda nõuetele vastavate tarnete ja tarnijate valik ning suureneda hinnasurve. Eesti jaoks on oluline arvestada ka Balti ja regionaalse gaasituru eripäraga. Eestis maagaasi ei toodeta ning meie varustus sõltub piirkondlikust turust ja rahvusvahelistest tarnetest, sealhulgas Klaipėda ja Inkoo LNG- terminalide kaudu. Seetõttu võivad Euroopa Liidu turul tekkivad tarneraskused mõjutada ka Eesti gaasi kättesaadavust ja hinda. Eelkõige võivad uute nõuete rakendamisel olla keerulisemas olukorras väiksemad turuosalised ning ettevõtjad, kes kasutavad rohkem lühiajalisi või spot-tarneid.

Eesti saab olla edasilükkamise kestuse osas paindlik, kuna tähtaja pikkusest olulisem on tagada, et ettevõtjatel oleks liidu varustuskindluse olukorda arvestades piisavalt aega nõuete rakendamiseks ning energiasektoril vajalik õiguskindlus ja prognoositavus. Samal ajal peab

1 U.S., Qatar, Nigeria, and Algeria Warn Proposed E.U. Methane Regulations Could Disrupt Europe's Oil and Gas Supply | Department of Energy

Eesti oluliseks määruse muutmise menetluse lõpetamist 2026. aasta jooksul, et muudatus jõustuks enne 1. jaanuari 2027, mil asjaomased kehtiva määruse nõuded muidu kohalduksid. Arvestades ELi seadusandliku menetluse etappe ja nende läbimiseks vajalikku aega, võib eelnõu täiendav avamine seada ohtu muudatuse õigeaegse vastuvõtmise ja jõustumise. Seetõttu saab Eesti toetada edasilükkamise kestuse kohandamist, eeldusel et see ei takista menetluse lõpetamist käesoleval aastal.

Muudatus mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes impordivad kütuseid Euroopa Liitu. Samas võivad mõju tunda ka teised Eesti ettevõtjad, sest gaasi hind ja kättesaadavus kujunevad regionaalsel turul. Seetõttu on oluline ka nõuete võimalikult ühetaoline rakendamine liikmesriikides, et vältida ebavõrdseid konkurentsitingimusi omavahel ühendatud gaasiturul.

Eesti on metaanimääruse eesmärke järjepidevalt toetanud. Juba algse määruse läbirääkimistel pidasime oluliseks metaaniheite mõõtmise, seire ja aruandluse parandamist, kuid rõhutasime samal ajal, et nõuded peavad olema praktikas teostatavad ega tohi põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust või kulusid. Samast põhimõttest lähtume ka praeguse muudatuse puhul.

Tähtaegade edasilükkamine ei muuda metaanimääruse üldist eesmärki ega lükka edasi kõiki selle nõudeid. Muudatus puudutab üksnes ettepanekus nimetatud tõendamis- ja aruandluskohustusi. Eesti toetab muudatust, et tagada nõuete teostatav ja õiguskindel rakendamine ning vähendada võimalikke riske energiavarustuskindlusele, säilitades samal ajal metaaniheite vähendamise eesmärgi.

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad 29.10.2026 Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogu kohtumisel

Energeetikaministrite kohtumine toimub 29.10 Luksemburgis. Kohtumise esimese päevakorrapunkti all toimub poliitiline arvamuste vahetus võrgutasude määruse teemal. Teise päevakorrapunkti ajal toimub arvamuste vahetus energiajulgeoleku ja talveks ettevalmistuse teemal. Kolmanda päevakorrapunkti all toimub arvamuste vahetus 2030+ energiaraamistiku eesmärkide teemal. Lisaks uuendatakse käesoleva materjaliga Eesti seisukohta metaanimääruses sätestatud tõendamis- ja aruandluskohustuste tähtaegade edasilükkamise kohta, mis ei ole nõukogu päevakorras.

Eestit esindab kohtumisel Kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk.

Seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Brett Sooniste ([email protected]), energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]), energeetika osakonna taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon ([email protected]) ja erialadiplomaat Brüsselis Algis Kokka ([email protected]). Energeetika valdkonna eest vastutab energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ([email protected]).

1. Võrgutasude määrus Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline arvamuste vahetus

Euroopa Komisjoni võrgutasude määruse ettepaneku eesmärk on täiendada Euroopa võrgupaketti ning muuta elektrivõrgu kasutamine kulutõhusamaks. Ettepanek hõlmab võrgutasude kujundamist, nutivõrke ja nutiarvesteid, võrguandmete vahetamist, liitumistaotluste prioriseerimist ning elektrienergia maksustamist. Eesistujariik on liikmesriikide seisukohtade põhjal koostanud senimaani kaks kompromissteksti.

Ministrite arutelu keskendub kahele küsimusele. Esiteks käsitletakse seda, kuidas rakendada läbipaistvalt ja järjepidevalt süsteemi tõhusat kasutamist toetavaid võrgutasusid, sealhulgas asukoha- ja kasutusajapõhiseid hinnasignaale. Komisjon soovib ühtlustada ka tariifide arvutamise metoodikat, et suurendada läbipaistvust ja parandada liikmesriikide võrdlemist.

Teiseks arutatakse elektrienergia maksustamist. Komisjon soovib, et liikmesriikide maksuraamistik toetaks elektrifitseerimist, elektrienergia aktsiis ei ületaks maagaasi aktsiisi ning energiamahukatele ettevõtjatele saaks lihtsamalt kohaldada vähendatud või nullmääraga aktsiisi. Kuigi liikmesriigid toetavad üldiselt elektrifitseerimise eesmärki, leiavad paljud neist, et maksumeetmed vajavad eraldi õiguslikku alust ja ühehäälset otsustamist.

Eesistuja on aruteluks esitanud järgmised küsimused:  Kuidas kujundada võrgutasusid nii, et need toetaksid elektrisüsteemi tõhusat kasutamist,

ning tagada selliste võrgutasude läbipaistev ja ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides?

 Milline on ministrite seisukoht ettepanekus sisalduvate maksumeetmete suhtes, arvestades nende eesmärki soodustada elektrifitseerimist?

Põhisõnumid (Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse parlamentaarse reservatsiooniga)

 Eesti toetab Euroopa Liidu ühiseid põhimõtteid võrgutasude kujundamiseks. Riigi energiahindasid reguleerivale asutusele peab jääma võimalus võrgutasude arvutamise metoodikat ja järelevalvet neist põhimõtetest lähtuvalt ise kujundada ja võtta arvesse liikmesriigi elektrisüsteemide ja võrgukasutajate erisusi.

 Peame oluliseks, et võrgutasude kujundamise olulised põhimõtted ja pädevuse piirid sätestatakse määruses endas. Komisjonile antav delegeeritud volitus tuleb piiritleda tehniliste, menetlus- ja läbipaistvusnõuetega.

 Eesti toetab salvestust, paindlikkust, nutivõrke, digilahendusi ja turvalist andmevahetust soodustavaid meetmeid, kui need on tehnoloogianeutraalsed, kulutõhusad ega lükka edasi vajalikke võrguinvesteeringuid. Kokku lepitud ühised tõhususe näitajad ja aruandlusnõuded peavad vältima olemasoleva aruandluse dubleerimist. Reguleerivatele asutustele peab jääma piisav otsustusõigus Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) koostatavate parimate tavade aruannete kasutamise viisi ja ulatuse üle.

 Eesti nõustub määruse eelnõus sätestatud võimalusega, mille kohaselt võivad liikmesriigid riigieelarvelistest vahenditest osaliselt võrgukulusid katta, et vähendada võrgutasude kogusummat, mida nõutakse võrgukasutajatelt. Riigi vahendid jaotus- või põhivõrguettevõtjale tuleb eraldada mittediskrimineerival viisil ilma konkreetseid võrgukasutajate kategooriaid otseselt või kaudselt valikuliselt eelistamata. Riigi vahendite eraldamine ei tohi nõrgendada stiimuleid, mis on antud võrguettevõtjatele võrgu tõhusaks käitamiseks ja arendamiseks ning võrgukasutajatele selleks, et kohandada nende tarbimist jaotus- ja ülekandevõrgu üldkulude vähendamiseks. Riigi rahastus peab olema ajutine ja hõlmama ainult täiendavaid kulusid, mis tulenevad meetmetest, mille eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist, tootmisprotsesside elektrifitseerimist ja turu lõimimist. Riigi vahendite eraldamine ei tohi kahjustada konkurentsi ega elektri siseturu tulemuslikku toimimist.

 Eesti toetab elektrifitseerimist soodustavat maksupoliitikat, kuid ei toeta elektri maksustamise reguleerimist käesoleva määruse eelnõus. Eelnõu õiguslik alus ei võimalda reguleerida maksuküsimusi, vaid need tuleb otsustada ELTL art 115 alusel ühehäälsusega, säilitades liikmesriigi õiguse kujundada oma aktsiisipoliitikat.

 Eesti toetab, et liitumistaotluste eelistamise reeglid olukorras, kus võrgus ei ole kõigi soovitud liitumiste jaoks piisavalt võimsust, on liikmesriikidele vabatahtlikuks rakendamiseks.

 Eesti leiab, et eelnõus sätestatud võrguandmete korduskasutamise tingimused, eelkõige kasutatavate andmete kategooriad ja allikad, isikuandmete töötlemise vajalikkus ja ulatus, osapoolte andmekaitsealast vastutus ning asjakohaseid kaitsemeetmed, peavad olema selgelt ja arusaadavalt reguleeritud.

Aruteludel lähtutakse järgmistest seisukohtadest:  Eesti seisukohad Euroopa Liidu võrgutasude määruse kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 15. oktoobri 2026. a istungil.)

2. Energiajulgeolek ja talvine ettevalmistus Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus

Lähis-Idas jätkuv konflikt ja tarnete häired Hormuzi väina läbimisel on suurendanud Euroopa energiajulgeolekuga seotud riske ning piiranud üleilmseid nafta- ja gaasitarneid. Hormuzi väina kaudu liikus 2025. aastal ligikaudu 20% maailma veeldatud maagaasist ning väina kaudu tarnitav nafta moodustab 15–20% ELi naftaimpordist. Oktoobri alguses olid ELi gaasihoidlad

täidetud veidi üle 74,5%, mis on madalaim näitaja sellel aastaajal alates 2011. aastast. Võrreldes 2021. aastaga on EL siiski paremini valmistunud, sest tarneallikaid on mitmekesistatud, LNG vastuvõtuvõimekust suurendatud ja gaasinõudlust vähendatud. Energiahinnad püsivad sellest hoolimata kõrgel ning uued tarnehäired võivad suurendada kodumajapidamiste ja ettevõtjate kulusid.

Euroopa energiajulgeolekut mõjutavad üha enam ka kliimamuutused. 2026. aasta suvised kuumalained, põud ja jõgede madal veetase häirisid Kesk- ja Kagu-Euroopas tuuma-, hüdro-, söe- ja gaasielektri tootmist. Euroopa Komisjon valmistab seetõttu ette kliimakindluse ja energiajulgeoleku raamistikku, et võtta energiataristu kavandamisel paremini arvesse kliimariske ning tugevdada elektrisüsteemi töökindlust ja vastupanuvõimet.

Eesistuja on aruteluks esitanud järgmised küsimused:  Millised järeldused tuleks teha ELi senisest koostööst Lähis-Ida konfliktiga kaasnenud

energiakriisi lahendamisel? Kuidas peaks EL valmistuma selleks, kui Hormuzi väin jääb lähikuudel osaliselt või täielikult suletuks, ning kas ELi tasandil tuleks kaaluda energiatarbimise vähendamise meetmeid?

 Mida peaks EL tegema, et olemasolev ja uus energiataristu peaks paremini vastu äärmuslikule kuumusele, metsatulekahjudele, tormidele, põuale, üleujutustele ja muudele kliimamuutustest tulenevatele ohtudele?

Põhisõnumid  Eesti peab oluliseks jätkata taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, et tugevdada

Euroopa Liidu energiajulgeolekut ja vähendada Hormuzi väina võimaliku sulgemise mõju. See hõlmab taastuvenergia tootmist, salvestamist ja vajaliku võrgutaristu arendamist. Selleks on vaja tagada ka salvestustehnoloogiate, strateegiliste komponentide ja vajalike materjalide kättesaadavus, tugevdades samal ajal varustuskindlust ning toetades energiatõhusate lahenduste kasutamist.

 Lähis-Ida ja Ukraina kriisid näitavad, et energiasüsteemi vastupanuvõime tugevdamisel on oluline arendada hajutatud energialahendusi, salvestust, varutoidet, paindlikke võrke ja kriitiliste teenuste kohaliku energiavarustust. Seetõttu peaks ELi tarneahelapoliitika toetama lahendusi, mis suurendavad liikmesriikide valmisolekut energiakriisideks, tugevdavad kriitilise energiataristu toimepidevust ja vähendavad haavatavust kriisiolukordades.

 Eesti toetab Vene nafta impordi lõpetamist 2028. aastaks. Samuti peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku Vene tuumakütuse ja -tehnoloogia impordi lõpetamiseks.

 Energiasüsteemi tõhususe ja vastupanuvõime suurendamiseks toetab Eesti läbipaistva piiriülese koostöö tugevdamist, käsitledes salvestust osana terviklikust energiasüsteemist. See tähendab vajadust kiirendada riigisiseste, piiriüleste ja hübriidsete võrguühenduste planeerimist, loamenetlusi, rahastamist ja arendamist viisil, mis tagab maksimaalse ühiskondliku kasu ning minimaalse keskkonnamõju. Salvestustehnoloogiate arendamisel ja süsteemi integreerimisel on oluline arvestada liikmesriikide erinevaid tugevusi, energiaportfelli, geograafilist paiknemist ja võrguolukorda. ELi raamistik peaks võimaldama liikmesriikidel kasutada oma suhtelisi eeliseid, sealhulgas piiriüleseid ühendusi, taastuvenergia potentsiaali, juhitavaid võimsusi, salvestusvõimalusi ja tarbimise juhtimist. Seejuures on oluline, et reeglid oleksid piisavalt ühtlustatud siseturu toimimiseks, kuid säilitaksid liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse lahenduste kujundamisel.

 Tarneahelate vastupidavuse suurendamisel ning struktuursete tarnešokkide ennetamisel toetab Eesti lähenemist, mille kohaselt tuleb majandussuhete edendamisel arvestada lisaks partnerlussuhetele ka tarnijate usaldusväärsust. Samas on ettevõtetel keeruline iseseisvalt hinnata, millised kolmandate riikide tarnijad on strateegilistes tarneahelates piisavalt usaldusväärsed. Seetõttu toetab Eesti komisjoni ettepanekut luua lihtsustatud süsteem, näiteks tarnijate usaldusväärsuse märgistus, mille alusel saaksid ettevõtjad üheselt hinnata, kas tegemist on usaldusväärse koostööpartneriga.

 Peame oluliseks tarbimise juhtimise ja elektrisalvestuse edendamist turupõhiste meetmete ja ELi-üleste reeglite kaudu. ELi raamistik peaks võimaldama liikmesriikidel rakendada ühetaolist ja praktiliselt toimivat lähenemist otsese tarbimise juhtimise ja salvestuse kasutamisele kõigil elektriturutasemetel. Liikmesriikide seni rakendatud meetmetest tuleb eelistada neid, mis aitavad vähendada süsteemikulusid püsivalt. Nende hulka kuuluvad võrkude tugevdamine, piiriüleste ühenduste arendamine, loamenetluste kiirendamine, salvestuse lisandumine, tarbimise juhtimine ning investeerimisriski vähendavad turupõhised või tagatisel põhinevad meetmed. ELi tasandi signaalid peaksid toetama just selliseid lahendusi, mis vähendavad pikaajalisi süsteemikulusid ega loo uusi püsivaid turumoonutusi.

 Energiakriisideks valmistumisel peaksid tõhusamad investeerimissignaalid lähtuma eelkõige süsteemi tegelikest vajadustest. Varustuskindluse ja elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse tagamisel on Eestis ja kogu regioonis oluline piisavas mahus juhitavate võimsuste olemasolu ja nende jätkusuutlik rajamine. Salvestus saab siin täita olulist rolli, kuid seda tuleb käsitleda koos teiste paindlikkuslahendustega, sealhulgas tarbimise juhtimise, võrgu tugevdamise ja juhitavate võimsustega.

 Eesti peab oluliseks kliimamuutustele vastupidavuse suurendamist, mis eeldab kliimariskide tuvastamist ja kliimaga kohanemise edenemise pidevat jälgimist. Selleks tuleb Euroopa Liidu tasandil välja töötada ühtsed ja konkreetsed mõõdikud, mille abil on võimalik hinnata meetmete tõhusust ning kohandada meetmeid vastavalt seiretulemustele.

Aruteludel lähtutakse järgmistest seisukohtadest:  Eesti seisukohad Euroopa Liidu puhta tööstuse riigiabi raamistiku kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 2. mai 2025. a istungil ja kinnitatud 13. juuni 2025 a. Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil.

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 25.05.2023 ning Euroopa Liidu asjade komisjoni 09.06.2023 istungil;

 Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta, mis on heaks kiidetud 06.02.2025 Vabariigi Valitsuse ja 14.02.2025 Riigikogu ELAKi istungil.

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule esitatud ühisteatise „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23. novembri 2023.a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 19. jaanuari 2024. a istungil);

 Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. mai 2024.a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 27. mai 2024.a istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (heaks kiidetud 19. juunil 2025 a Vabariigi Valitsuse istungil)

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024.a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. novembri 2024. a istungil).

 Eesti seisukohad Euroopa Ühendamise Rahastu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2025 a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8. detsembri 2025. a istungil)

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19.märtsi 2026. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. aprilli 2026. a istungil)

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. detsembri 2024. a istungil)

3. 2030+ energiaraamistiku eesmärgid Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus

ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks ja muutuva energiajulgeoleku olukorraga kohanemiseks tuleb kujundada uus 2030. aasta järgne energiapoliitika raamistik. Juunikuisel energeetikanõukogul keskenduti peamiselt taastuvenergia ja puhta energia eesmärkidele. Seekord arutatakse energiatõhususe, elektrifitseerimise, piiriüleste ühenduste, paindlikkuse ja energiasüsteemi vastupanuvõime võimalikke eesmärke. Energiatõhususe puhul arutletakse, et kas energiatarbimise vähendamise kõrval tuleks seada eesmärk ka majanduse energiamahukuse vähendamiseks, et toetada energiatõhusust ja konkurentsivõimet.

Elektrifitseerimise tegevuskavas tehakse ettepanek suurendada elektri osakaalu ELi energia lõpptarbimises 2040. aastaks praeguselt 23%-lt 46%-le. Mõjuhinnangu tulemuste põhjal võidakse kaaluda ka siduva elektrifitseerimise eesmärgi kehtestamist. Lisaks arutatakse, kas 2030. aasta järgseks ajaks tuleks seada eraldi eesmärgid piiriülestele ühendustele, salvestusele, paindlikkusele ja energiasüsteemi vastupanuvõimele. Samuti hinnatakse, millistes valdkondades on eraldi eesmärgid jätkuvalt põhjendatud, võttes arvesse üldist soovi ELi energia- ja kliimapoliitika raamistikku lihtsustada.

Eesistuja on aruteluks esitanud järgmised küsimused:  Milline peaks olema 2030. aasta järgne energiatõhususe eesmärk? Kas seda tuleks

väljendada energiatarbimise vähendamise, energiamahukuse parandamise või mõne muu näitaja kaudu?

 Millised olemasolevad elektrifitseerimise, piiriüleste ühenduste, paindlikkuse ja energiasüsteemi vastupanuvõime eesmärgid tuleks säilitada või muuta ambitsioonikamaks, millistest eesmärkidest tuleks loobuda ning milliseid uusi eesmärke oleks vaja?

Põhisõnumid  Eesti peab oluliseks, et 2030. aasta järgses energiatõhususe raamistikus ei keskendutaks

üksnes energia lõpptarbimise absoluutsele vähendamisele, vaid arvestataks senisest enam ka majanduse energiamahukust ja energiasüsteemi terviklikku tõhusust. Eelkõige tuleb arvestada liikmesriikide erineva majandusstruktuuri ning energiamahukate tööstusharude osakaaluga. Uute, puhtal energial põhinevate tööstuste rajamine võib suurendada riigi energia lõpptarbimist ka olukorras, kus tootmisprotsessid on energiatõhusad ja kasvuhoonegaaside heide väheneb. Seetõttu ei tohiks absoluutne

energiatarbimine olla ainus energiatõhususe tulemuslikkuse mõõdik ega kujuneda takistuseks uutele tööstusinvesteeringutele.

 Samuti peame oluliseks, et enne uute eesmärkide ja kohustuste kehtestamist hinnataks juba olemasolevate nõuete kumulatiivset mõju ja investeerimisvajadust. Eelkõige puudutab see pikaajalist energiasäästukohustust ning avaliku sektori hoonetele energiatõhususe direktiivis (EED) ja hoonete energiatõhususe direktiivis (EPBD) seatud erinevaid nõudeid, mille koostoimet tuleb paremini arvestada.

 Eraldi tähelepanu vajab energiatõhususe esikohale seadmise (EE1) põhimõtte praktiline rakendamine, mis võib eelkõige suurte taristu-, tööstus- ja julgeolekuinvesteeringute puhul osutuda keerukaks. EE1 peab aitama teha kulutõhusamaid investeerimisotsuseid, mitte tekitama täiendavat halduskoormust või investeeringuid edasi lükkavaid menetlusi.

 Oluline on ka, et uued eesmärgid ja nõuded oleksid tehnoloogianeutraalsed ega jääks tehnoloogia arengule jalgu. Eesmärgid peavad arvestama tehnoloogia arengut ega tohi seda piirata, nagu juhtus EPBD kestliku liikuvuse taristu nõuete puhul.

 Energiatõhususe eesmärkide kujundamisel tuleb arvestada ka nende täitmise tõendamise, seire ja aruandlusega kaasnevat halduskulu nii ettevõtete kui ka liikmesriikide jaoks. Uued eesmärgid ei tohiks kaasa tuua ebaproportsionaalset andmekogumis- ja aruandluskoormust. Seetõttu tuleb eelistada automatiseeritud andmevahetust, olemasolevate andmete korduvkasutamist, aruandlusnõuete ühtlustamist ning põhimõtet, et samu andmeid kogutakse ja esitatakse vaid üks kord.

 Eesmärkide saavutamiseks on sama oluline sobiv rahastamisraamistik. Eesti peab vajalikuks, et 2030. aasta järgne energiatõhususe rahastamine põhineks toetuste, finantsinstrumentide, tehnilise abi ja erasektori kapitali kombineeritud kasutamisel. Seejuures tuleb arvestada liikmesriikide erinevat finantsturgude arengutaset, turu suurust, investeerimisvõimekust ja projektide tasuvusaegu. Väikeriikide piiratud turumaht ja kõrgemad tehingukulud raskendavad erakapitali kaasamist, mistõttu on vaja paindlikke rahastamislahendusi ja projektide koondamise võimalusi.

 Elektrifitseerimise, salvestuse, tarbimise juhtimise ja piiriüleste ühenduste arendamisel tuleb lähtuda energiasüsteemi kui terviku toimimisest, varustuskindlusest ja kulutõhususest. Uute eraldiseisvate siduvate eesmärkide kehtestamine ei tohiks olla eesmärk omaette. Enne võimaliku siduva elektrifitseerimise eesmärgi seadmist tuleb hinnata selle mõju elektrihindadele, võrguinvesteeringutele, energiajulgeolekule ja liikmesriikide investeerimisvõimekusele. Eesti hinnangul peaks uus raamistik soodustama eri lahenduste koostoimet ning jätma liikmesriikidele võimaluse valida oma energiasüsteemi vajadustele sobivad meetmed.

Aruteludel lähtutakse järgmistest seisukohtadest:

- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatisele „Meie tuleviku kindlustamine Euroopa

2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, mis on heaks kiidetud 14.11.2024 Vabariigi Valitsuse istungil ning 13.12.2024 Riigikogu ELAKis;

- Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega

muudetakse määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik, mis on kinnitatud 28.08.2025 Vabariigi Valitsuse istungil ning 15.09.2025 Riigikogu ELAKis;

- Eesti seisukohad Euroopa Ühendamise Rahastu kohta, mis on heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 13. novembri 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8. detsembri 2025. a istungil;

- Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta, mis on heaks kiidetud

29.06.2023 Vabariigi Valitsuse istungil ja 7.07.2023 Riigikogu ELAKis;

- Energiamajanduse arengukava, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8.01.2026. a

istungil;

- Eesti seisukohad ELi ühtse turu tuleviku kohta, mis on heaks kiidetud 17.10.2024

Vabariigi Valitsuse istungil ning 4.11.2024 Riigikogu ELAKis;

- Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku

avaliku konsultatsiooni kohta, mis on heaks kiidetud 28.05.2026 Vabariigi Valitsuse istungil ning 01.06.2026 Riigikogu ELAKis.

4. Metaanimääruses sätestatud tõendamis- ja aruandluskohustuste tähtaegade edasilükkamine

Sisu lühikokkuvõte: Euroopa Komisjon esitas 14. oktoobril 2026 ettepaneku muuta määrust (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energiasektoris. Ettepanekuga lükatakse ühe aasta võrra edasi määruse artiklites 28 ja 29 sätestatud teatavad importijate ning osaliselt ka Euroopa Liidu tootjate tõendamis- ja aruandluskohustused. Tegemist on piiratud ja suunatud muudatusega, mis ei muuda määruse sisulisi nõudeid ega üldist eesmärki vähendada energiasektori metaaniheidet. Komisjon põhjendab tähtaegade edasilükkamist keerulise olukorraga üleilmsel energiaturul. Kõrged hinnad, pingelised tarneahelad ja piiratud võimalused leida kiiresti alternatiivseid tarnijaid võivad muuta uute nõuete täitmise senise ajakava järgi keeruliseks ning mõjutada piisavate energiatarnete kättesaadavust Euroopa Liidus. Edasilükkamine annaks ettevõtjatele ja liikmesriikidele rohkem aega nõuete praktiliseks rakendamiseks, sealhulgas vajalike kontrolli- ja tõendamissüsteemide ettevalmistamiseks ning kontrollijate akrediteerimiseks.

Kui kolmandate riikide tootjad ei ole valmis Euroopa Liidu nõudeid täitma või vajalikke andmeid esitama, võib väheneda nõuetele vastavate tarnete ja tarnijate valik ning suureneda hinnasurve. Eesti jaoks on oluline arvestada seejuures Balti ja regionaalse gaasituru eripäraga. Eestis maagaasi ei toodeta ning meie varustus sõltub piirkondlikust turust ja rahvusvahelistest tarnetest, sealhulgas Klaipėda ja Inkoo LNG-terminalide kaudu. Seetõttu võivad Euroopa Liidu turul tekkivad tarneraskused mõjutada ka Eesti gaasi kättesaadavust ja hinda.

Eesti on metaanimääruse eesmärke järjepidevalt toetanud. Tähtaegade piiratud edasilükkamine võimaldab vähendada võimalikke energiavarustuskindluse riske ja tagada nõuete teostatava ning õiguskindla rakendamise, säilitades samal ajal metaaniheite vähendamise eesmärgi.

Eesti uuendatud seisukoht: Eesti toetab komisjoni ettepanekut lükata edasi metaanimääruses sätestatud tõendamis- ja aruandluskohustuste tähtajad. Seejuures saab Eesti vajadusel toetada edasilükkamise kestuse kohandamist liidu varustuskindluse olukorrast tulenevalt, kui see ei takista määruse muutmise eelnõu menetluse lõpetamist käesoleval aastal.

Selgitus:

Seisukoht on seotud muutmisettepaneku artikliga 1, millega muudetakse määruse (EL) 2024/1787 artikli 28 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 29 lõikeid 1 ja 2.

Tegemist on piiratud ja suunatud muudatusega, millega lükatakse edasi teatavad importijate ning osaliselt ka Euroopa Liidu tootjate seire-, aruandlus-, kontrolli- ja metaaniheite intensiivsusega seotud kohustused. Ettepanek ei muuda määruse sisulisi nõudeid ega üldist eesmärki vähendada energiasektori metaaniheidet.

Artikli 28 muudatus puudutab importijate kohustust tõendada, et väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud kütuse tootmisel järgitakse metaaniheite seire, aruandluse ja kontrolli nõudeid, mis on samaväärsed ELi nõuetega. Komisjoni ettepanekuga lükatakse nende kohustuste rakendamist ühe aasta võrra edasi. Esimene aruanne tuleks esitada 31. maiks 2029 ning see käsitleks 2028. aasta heitkoguseid.

Artikli 29 muudatus puudutab kütuse tootmisega seotud metaaniheitemahukuse aruandlust ehk seda, kui palju metaani eraldub toodetud kütuse koguse kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg lükkub 5. augustile 2029. Kohustus tõendada, et metaaniheitemahukus jääb komisjoni poolt tulevikus eraldi delegeeritud õigusaktiga kehtestatavatest maksimaalsetest metaaniheitemahukuse väärtustest allapoole, lükkub omakorda 5. augustile 2031. Pärast esimest tähtaega tuleb vastavad andmed esitada igal aastal.

Ettepanekuga ei lükata edasi kõiki metaanimääruse nõudeid ega muudeta määruse üldist eesmärki. Muudatus puudutab üksnes artiklites 28 ja 29 sätestatud konkreetseid tõendamis- ja aruandluskohustusi. Muud metaaniheite vähendamise ja teabe esitamise nõuded jäävad kehtima.

Komisjon põhjendab ühe aasta pikkust edasilükkamist eelkõige keerulise olukorraga üleilmsel energiaturul. Kõrged hinnad, pingelised tarneahelad ja piiratud võimalused leida kiiresti alternatiivseid tarnijaid võivad muuta uute nõuete täitmise senise ajakava järgi keeruliseks ning mõjutada piisavate energiatarnete kättesaadavust Euroopa Liidus. Edasilükkamine annaks ettevõtjatele ja liikmesriikidele rohkem aega nõuete rakendamiseks, sealhulgas vajalike kontrolli- ja tõendamissüsteemide ettevalmistamiseks ning kontrolliaruannete koostajate akrediteerimiseks.

Eesti toetab komisjoni ettepanekut. USA ning mitmed teised kolmandad riigid ei ole valmis algseks tähtajaks määruse nõuetele vastama1. Seetõttu kasvab risk, et võib väheneda nõuetele vastavate tarnete ja tarnijate valik ning suureneda hinnasurve. Eesti jaoks on oluline arvestada ka Balti ja regionaalse gaasituru eripäraga. Eestis maagaasi ei toodeta ning meie varustus sõltub piirkondlikust turust ja rahvusvahelistest tarnetest, sealhulgas Klaipėda ja Inkoo LNG- terminalide kaudu. Seetõttu võivad Euroopa Liidu turul tekkivad tarneraskused mõjutada ka Eesti gaasi kättesaadavust ja hinda. Eelkõige võivad uute nõuete rakendamisel olla keerulisemas olukorras väiksemad turuosalised ning ettevõtjad, kes kasutavad rohkem lühiajalisi või spot-tarneid.

Eesti saab olla edasilükkamise kestuse osas paindlik, kuna tähtaja pikkusest olulisem on tagada, et ettevõtjatel oleks liidu varustuskindluse olukorda arvestades piisavalt aega nõuete rakendamiseks ning energiasektoril vajalik õiguskindlus ja prognoositavus. Samal ajal peab

1 U.S., Qatar, Nigeria, and Algeria Warn Proposed E.U. Methane Regulations Could Disrupt Europe's Oil and Gas Supply | Department of Energy

Eesti oluliseks määruse muutmise menetluse lõpetamist 2026. aasta jooksul, et muudatus jõustuks enne 1. jaanuari 2027, mil asjaomased kehtiva määruse nõuded muidu kohalduksid. Arvestades ELi seadusandliku menetluse etappe ja nende läbimiseks vajalikku aega, võib eelnõu täiendav avamine seada ohtu muudatuse õigeaegse vastuvõtmise ja jõustumise. Seetõttu saab Eesti toetada edasilükkamise kestuse kohandamist, eeldusel et see ei takista menetluse lõpetamist käesoleval aastal.

Muudatus mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes impordivad kütuseid Euroopa Liitu. Samas võivad mõju tunda ka teised Eesti ettevõtjad, sest gaasi hind ja kättesaadavus kujunevad regionaalsel turul. Seetõttu on oluline ka nõuete võimalikult ühetaoline rakendamine liikmesriikides, et vältida ebavõrdseid konkurentsitingimusi omavahel ühendatud gaasiturul.

Eesti on metaanimääruse eesmärke järjepidevalt toetanud. Juba algse määruse läbirääkimistel pidasime oluliseks metaaniheite mõõtmise, seire ja aruandluse parandamist, kuid rõhutasime samal ajal, et nõuded peavad olema praktikas teostatavad ega tohi põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust või kulusid. Samast põhimõttest lähtume ka praeguse muudatuse puhul.

Tähtaegade edasilükkamine ei muuda metaanimääruse üldist eesmärki ega lükka edasi kõiki selle nõudeid. Muudatus puudutab üksnes ettepanekus nimetatud tõendamis- ja aruandluskohustusi. Eesti toetab muudatust, et tagada nõuete teostatav ja õiguskindel rakendamine ning vähendada võimalikke riske energiavarustuskindlusele, säilitades samal ajal metaaniheite vähendamise eesmärgi.