EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.10.2026

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digitaliseerimise

ja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) määruse eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, milles käsitletakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digiüleminekut

ja millega kehtestatakse Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) raamistik ning

muudetakse määruse (EÜ)nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009 ja (EL) 2018/1724 eelnõu kohta:

1.1 Eesti toetab piiriüleste sotsiaalkindlustusmenetluste kiirendamist ja tõhustamist

Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) kasutuselevõtmise kaudu, säilitades

alternatiivina füüsilise lahenduse kasutamise võimaluse. Peame oluliseks, et

sotsiaalkindlustusdokumendid väljastatakse ühtse kokkulepitud standardi järgi.

1.2 Eesti toetab digitaliseerimise alustamist A1 tõendist ja Euroopa ravikindlustuskaardist

ning peab vajalikuks tagada piisav rakendusaeg uutel tingimustel väljastatava

sotsiaalkindlustustõendi A1 ja ravikindlustuskaardi välja andmiseks. Kuna tehnilised

tingimused on määravaks nii ettevalmistuste ja arenduste mahtude kui maksumuse

puhul, siis leiame, et lõplik rakendumistähtaeg peab olema vähemalt 24 kuud peale

rakendusaktide vastuvõtmist.

1.3 Eesti nõustub, et kasutusel olevad Euroopa ravikindlustuskaardid, mis ei ole aegunud

ajaks, kui ravikindlustuskaarte hakatakse väljastama ESSPASSi nõuetele vastavalt,

asendatakse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast ESSPASSi nõuetele vastavaks

muutumise tähtaega. Seejuures peaks füüsilise plastikkaardi omanikel olema võimalus

tellida uus digitaalne ravikindlustuskaart digikukrusse hoolimata kaardi kehtivusest.

1.4 Eesti peab oluliseks, et tagatud on ESSPASSi koostalitlusvõime digikukru, ühtse

digivärava ning teiste olemasolevate EL digilahendustega, vältides seejuures

paralleelsete tehniliste lahenduste loomist. Samuti on oluline koostalitlusvõime teiste

andmevahetussüsteemidega nagu siseturu infosüsteem (IMI). Süsteemide

koostalitlusvõime väljatöötamisel tuleb arvestada liikmesriikides juba kasutusel olevate

infosüsteemidega ning minimeerida liikmesriikide arendus-, rakendus- ja

halduskulusid. Lahenduse elluviimisel tuleks tagada rahastus Euroopa Liidu eelarvest.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Sotsiaalministeeriumil teha punktides 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada ülaltoodud seisukohad

Riigikogu juhatusele ja teha need teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele

ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digitaliseerimise

ja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) määruse eelnõu kohta

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 15. septembril 2026 määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi (European Social Security Pass - ESSPASS) raamistik ja arendatakse

edasi sotsiaalkindlustusasutuste vahelist elektroonilist andmevahetust. Eelnõu eesmärk on

lihtsustada piiriüleselt kasutatavate sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemist, väljastamist ja

kontrollimist, vähendada inimeste, ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust ning muuta

liikmesriikidevaheline andmevahetus kiiremaks ja tõhusamaks. Määrus ei muuda

sotsiaalkindlustusõiguste sisu ega kohaldatava õiguse kindlaksmääramise reegleid, vaid nende

õiguste ja kindlustusstaatuse tõendamise viisi ning asutustevahelise elektroonilise

andmevahetuse korraldust.

ESSPASS tugineb Euroopa digiidentiteedi raamistikule (electronic IDentification,

Authentication and trust Services – eIDAS), millega võetakse kasutusele Euroopa

digiidentiteedikukkur. Eelnõuga tekib liikmesriikidel kohustus tagada piiriüleselt kasutatavate

sotsiaalkindlustusdokumentide täielikult veebipõhine taotlemine ja väljastamine digikukrusse.

Alternatiivselt tuleb säilitada võimalus väljastada ühtsetele nõuetele vastav kontrollitav

füüsiline dokument. Alaealise või esindatava isiku digitaalset dokumenti peab olema võimalik

hoida seadusliku esindaja digikukrus. Liikmesriigid peavad looma võimaluse kontrollida nii

digitaalsete kui ka füüsiliste dokumentide ehtsust ja kehtivust.

Lisaks nähakse ette riiklike digilahenduste koostalitlusvõime teiste asjaomaste Euroopa Liidu

digisüsteemidega. Koostalitlusvõime nõue puudutab eelkõige asutustevahelise

andmevahetussüsteemi EESSI (Electronic Exchange of Social Security Information), siseturu

infosüsteemi (Internal Market Information System – IMI) ja ühtse digivärava (Single Digital

Gateway – SDG) koostoimimist, andmete tõhusat ja turvalist vahetamist ning taaskasutamist.

Täiendavalt kehtestatakse EESSI kaudu toimuvale andmevahetusele maksimaalsed

menetlustähtajad ning luuakse lisavõimalused turvaliseks elektrooniliseks andmevahetuseks.

ELi tasandil lahendatav probleem on aktuaalne, praegu kehtivad Euroopa ravikindlustuskaart

ja muud tõendid väljastamise ajal olemas olnud andmete alusel, kuigi inimese õigused võivad

hiljem muutuda. Hetkel ei toimu LRide vaheline infovahetus piisavalt tõhusalt, mistõttu pole

alati teada, kellel, millised ja mis LRi poolt antavad sotsiaalkindlustushüvitused kehtivad.

Seetõttu tekib kuritarvitusi ja tagasinõudeid, mis toovad kaasa halduskoormuse ja rahalise kahju

liikmesriikidele.

Komisjoni hinnangul lihtsustab ESSPASS sotsiaalkindlustusõiguste tõendamist teises

liikmesriigis, kiirendab dokumentide kontrollimist, vähendab sama teabe korduvat esitamist

ning parandab võimalusi tuvastada kehtetuid või võltsitud dokumente.

Sama põhimõte kehtib A1 tõendite puhul. Reaalajas kontroll aitab tuvastada aegunud või

võltsitud dokumente, muudab järelevalve tõhusamaks ning toetab sotsiaalkindlustusreeglite

korrektset kohaldamist ja ausat konkurentsi ettevõtjate vahel.

2

Määrust kavandatakse rakendada järk-järgult:

- Eelnõu kohaselt peab 12 kuud pärast määruse jõustumist vastama A1 tõend ESSPASSi

nõuetele. A1 tõend kinnitab, millise liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte

isiku suhtes kohaldatakse. Eestis väljastab A1 tõendit Sotsiaalkindlustusamet.

- Kolm aastat pärast määruse jõustumist peab nõuetele vastama Euroopa

ravikindlustuskaart ja teised sotsiaalkindlustusdokumendid, mida pole määruse

kohaldamisalast välja jäetud. Euroopa ravikindlustuskaart tõendab õigust saada ajutise

viibimise ajal teises liikmesriigis meditsiiniliselt vajalikku arstiabi sealsete

kindlustatutega samadel tingimustel. Eestis väljastab nimetatud kaarti Tervisekassa.

Kolmeaastase tähtaja jooksul peavad tervishoiuteenuse osutajad looma võimekuse teise

liikmesriigi ravikindlustuskaardi elektrooniliseks kontrollimiseks ning ravikulude

hüvitamiseks vajalike andmete edastamiseks pädevatele asutustele. Varem väljastatud

ravikindlustuskaardid tuleb uutele nõuetele vastavate kaartidega asendada hiljemalt viie

aasta jooksul pärast määruse jõustumist.

Eelnõu on Eesti jaoks oluline, sest rahvusvaheliste sotsiaalkindlustusmenetluste kiirendamine

ja lihtsustamine mõjutavad meie inimeste ja ettevõtjate elu ja tegevust. Eesti ettevõtjad

lähetavad töötajaid ja osutavad teenuseid teistes liikmesriikides, samal ajal kui teiste

liikmesriikide ettevõtjad lähetavad töötajaid Eestisse. Samuti kasutavad Eesti inimesed

piiriüleseid tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuseid ning teiste liikmesriikide inimesed

vastavaid teenuseid Eestis. 2025. aastal väljastas Sotsiaalkindlustusamet ligikaudu 16 200 A1

tõendit ning Tervisekassa väljastab aastas ligikaudu 150 000 Euroopa ravikindlustuskaarti.

ESSPASSi kasutuselevõtt puudutab seetõttu otseselt Eesti ettevõtjaid, töötajaid, teisi piiriüleselt

liikuvaid inimesi ning mõjutab asjaomaste asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate töökorraldust.

Määrusega kavandatav lahendus võib pikemas perspektiivis vähendada dokumentide

väljastamise ja kontrollimisega seotud halduskoormust ning kulusid. Positiivne mõju võib

avalduda ka tervishoiuteenuse osutajate töös, kuna ravikindlustuskaardi elektrooniline

kontrollimine võimaldab kiiremini tuvastada patsiendi kindlustuskaitset ning vähendada

raviarvelduse vigu ja hilisemaid tagasinõudeid.

Eesti jaoks on eelnõuga seotud peamiseks probleemiks kavandatud rakendamistähtajad. See

tuleneb kahest peamisest asjaolust.

a) Tehniliste nõuete ja spetsifikatsioonide puudumine

Määruse eelnõus ei ole kirjeldatud ESSPASSi rakendamiseks vajalikke täpseid tehnilisi

nõudeid, kontrollilahendusi ega andmemudeleid. Need kehtestatakse suures osas Euroopa

Komisjoni rakendusaktidega alles pärast määruse jõustumist. Seetõttu ei ole praegu võimalik

piisava täpsusega hinnata vajalike arendustööde mahtu, maksumust ega ajakava.

Eelkõige on probleemiks A1 tõendile kavandatud rakendamistähtaeg, mille kohaselt tuleb uusi

nõudeid kohaldada juba 12 kuu möödumisel määruse jõustumisest, kuigi tehnilised nõuded

võivad selguda alles sama perioodi jooksul. See jätab liikmesriikidele ebapiisavalt aega

infosüsteemide arendamiseks, liidestamiseks ja testimiseks.

3

b) Eesti riiklike infosüsteemide arendused ja digikukru valmisolek

Eestis on A1 tõendi ja Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine juba praegu täielikult

veebipõhine. Seetõttu seisnevad peamised muudatused dokumentide väljastamises ESSPASSi

nõuetele vastaval kujul, nende digitaalse kontrollimise võimaluste loomises ning olemasolevate

infosüsteemide ja andmevahetuslahenduste kohandamises.

Muudatused eeldavad mitme infosüsteemi planeeritud arenduste jätkamist, samaaegset edasi

arendamist ja liidestamist, eelkõige Sotsiaalkindlustusametis, Tervisekassas ja

tervishoiuteenuse osutajate juures. Muudatused võivad puudutada ka Tööinspektsiooni ning

Maksu- ja Tolliameti infosüsteeme.

Lisaks sõltub ESSPASSi kasutuselevõtt Euroopa digiidentiteedikukru ja Eesti riiklike

infosüsteemide arenduste valmimisest ning nende omavahelisest koostalitlusvõimest. Eesti

praeguste arenduskavade kohaselt oleks A1 tõendi väljastamine ESSPASSi nõuetele vastaval

kujul teostatav kõige varem 2030. aastal ning Euroopa ravikindlustuskaardi puhul 2031. aastal.

Seetõttu ei ole eelnõus kavandatud rakendamistähtajad Eesti jaoks praeguste arenduskavade

alusel realistlikud.

.

Määruse rakendamisega kaasnevad riigiasutustele ja tervishoiuteenuse osutajatele täiendavad

arendus-, haldus- ja koolituskulud ning vajadus kohandada tööprotsesse. Üleminekuajal tuleb

tagada nii digitaalsete kui ka füüsiliste dokumentide kasutamine ja kontrollimine. Samuti tuleb

lahendada andmekaitse, infoturbe, volituste haldamise ja süsteemide toimepidevusega seotud

küsimused. Kuna suur osa tehnilistest nõuetest ja süsteemidevahelisest tööjaotusest määratakse

4

kindlaks hiljem, ei ole muudatuste rakendamise lõplikku töömahtu ja kulusid praegu võimalik

täpselt hinnata.

Probleemkohtade lahendamiseks on Eesti jaoks oluline:

a) siduda rakendamistähtajad rakendusaktide jõustumisega;

b) ESSPASSi arendamisel kasutada võimalikult suures ulatuses juba olemasolevaid

toimivaid ELi ja riiklikke digilahendusi; vältida paralleelsete andmevahetuskanalite

loomist.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu

ja väliskoostöö osakonna nõunik Berit McGinley ([email protected]), sotsiaalküsimuste

nõunik EV alalises esinduses Euroopa Liidu juures Triin Uusberg ([email protected]),

Hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuspoliitika juht Leili Eenlo

([email protected]) ja sama osakonna nõunik Kati Kümnik ([email protected]), Tervisekassa

Euroopa Liidu teenuste teenusejuht Liisa Merimaa ([email protected]),

Tervisekassa Euroopa Liidu teenuste peaspetsialist Tiina Koemets

([email protected]), Tervisekassa ravikindlustuse teenusejuht Eda Palm

([email protected]), Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse heaolu valdkonnajuht

Epp Laanepõld ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti arendus- ja

teenuseosakonna teenuseomanik Merle Trufanova ([email protected]). Seisukohad on

kooskõlastanud Nele Labi, innovatsiooni valdkonna asekantsler ning Hanna Vseviov,

valdkonna eest vastutav sotsiaalala asekantsler.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu sisu peatükkide kaupa

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Määruse eelnõuga luuakse õiguslik raamistik sotsiaalkindlustuse koordineerimise

digitaliseerimiseks Euroopa Liidus. Selle peamised eesmärgid on võtta kasutusele ESSPASS,

arendada edasi EESSI andmevahetussüsteemi ning võimaldada liikmesriikide vahelist turvalist

digitaalset andmevahetust. Samuti luuakse alus andmete vahetamiseks, pettuste avastamiseks

ja vigade parandamiseks. Lisaks täpsustatakse ESSPASSi, Euroopa ravikindlustuskaardi, A1

tõendi ning nende väljastajate ja kontrollijate mõisted, et tagada reeglite ühtne kohaldamine

kogu Euroopa Liidus. Määrus kohaldub kõigile isikutele, kelle suhtes kehtib sotsiaalkindlustuse

koordineerimise määrus (EÜ) nr 883/20041. See mõjutab nii ELi kodanikke kui ka Euroopa

Liidus seaduslikult viibivaid kolmandate riikide kodanikke, kes töötavad, lähetatakse teise riiki

või taotlevad piiriüleselt sotsiaalkindlustushüvitisi.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32004R0883&qid=1792400070868

5

I peatükk ESSPASS

Peatükis kehtestatakse ESSPASSi põhiraamistik, mis võimaldab

sotsiaalkindlustusdokumentide digitaalset taotlemist, väljastamist ja kontrollimist. Samuti

nähakse ette rakendumise tähtajad: ESSPASSi nõuded hakkavad A1 tõendile kehtima 12 kuud

ning ravikindlustuskaardile ja teistele dokumentidele kolm aastat pärast määruse jõustumist.

Komisjon võib 18 kuu jooksul kehtestada delegeeritud aktiga nimekirja lisanduvatest

sotsiaalkindlustusdokumentidest, millele määrus ei rakendu.

Eesti peab eelnõu rakendamise ajakava ülemäära ambitsioonikaks, arvestades vajalike IT-

arenduste mahtu ja digikukru rakendumise tõenäolist viibimist aastani 2030. Eesti jaoks on

teostatav A1 tõendi rakendumine kõige varem 2030. a. ja ravikindlustuskaardi väljaandmine

kõige varem 2031. a. Seetõttu on oluline võimaldada riikidele piisav aeg vajalike hanke- ja

projektitööde teostamiseks ning digikukruga liidestumiseks. Eesti digikukru valmimine on

planeeritud aastaks 2030. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2025 direktiiv

2025/22052, mis käsitleb juhilubasid, on liikmesriikidele pannud juhiloa digikukrusse

väljastamise tähtajaks samuti 2030. a.

Eelnõuga kohustatakse liikmesriike võimaldama kõigi määruse kohaldamisalasse kuuluvate

dokumentide täielikult veebipõhist ja kaugmeetodil taotlemist. Lisaks peavad menetlused

vastama ühtse digivärava määruses3 sätestatud nõuetele (sh täielik veebipõhisus, piiriülene

kättesaadavus, andmete ühekordse küsimise (once only) põhimõtte rakendamine). Eestis on

juba praegu vastavad teenused digitaalsed. Määruse eelnõu ühtlustab A1 tõendi taotlemisel

minimaalse nõutava info ning loob aluse andmete korduvkasutuseks lähetatud töötajate

deklaratsiooniga seotud süsteemides. See peaks tulevikus veelgi vähendama ettevõtjate

halduskoormust ning tõhustama lähetatud töötajatega seotud menetlusi.

Sotsiaalkindlustusdokumendid tuleb edaspidi väljastada vaikimisi digitaalsel kujul

digikukrusse, säilitades samas võimaluse taotleda füüsilist dokumenti. Dokumentide ehtsust

peab saama mõlemal juhul koheselt kontrollida. Samuti tuleb võimaldada alaealiste laste ja

seaduslikult esindatavate isikute digitaalsete dokumentide hoidmist esindaja digikukrus.

Väljastamisele seatakse siduvad tähtajad rakendusaktidega, sealjuures ravikindlustuskaart peab

tulevikus olema võimalik väljastada maksimaalselt 24 tunni jooksul pärast korrektse taotluse

saamist. Eesti väljastab juba praegu nii A1 tõendit kui ka ravikindlustuskaardi

asendussertifikaati allalaetaval kujul vähem kui 24 tunniga. Uute kehtestatavate nõuete kohaste

dokumentide väljastamiseks ja kontrollimiseks, andmevahetuse täiendamiseks, volituste

haldamiseks ja digikukruga liidestamiseks on aga vajalikud ulatuslikud arendused. See mõjutab

nii riigiasutusi kui ka ettevõtjaid ja teenuseosutajaid.

Määruse eelnõu näeb ette ravikindlustuskaardi digitaliseerimise ja elektroonilise kasutamise

tervishoius. Ravikindlustuskaart muutub digitaalselt kontrollitavaks ning piiriülese ravi ja

ravikulude hüvitamisega seotud andmevahetus muutub digitaalseks. Määruse jõustumisest

2 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2025/2205, mis käsitleb juhilubasid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202502205&qid=1792400324190 3 Ühtse digivärava määrus https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1724

6

alates peavad kõik uued ravikindlustuskaardid vastama digitaalsetele nõuetele kolme aasta

jooksul. Olemasolevad kaardid tuleb asendada viie aasta jooksul. Tervishoiuteenuse osutajad

peavad kolme aasta jooksul olema võimelised edastama teise liikmesriigi patsiendi

ravikindlustuskaardi andmeid elektrooniliselt hüvitamise korraldamiseks.

Digitaalsete ravikindlustuskaartide kasutuselevõtt mõjutab otseselt Tervisekassat, haiglaid,

perearste ja teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Kindlustuskaitse ja hüvitamistega seotud andmete

elektrooniliseks edastamiseks ja kindlustuskaitse olemasolu kontrolli teostamiseks võib olla

vajalik lisainvesteering tervishoiu infosüsteemidesse. Samuti on vajalik teavitustöö tegemine

elanikkonnale uute kaartide kehtimisest.

Määruse eelnõus olevad rakendamistähtajad on ülemäära optimistlikud, arvestades, et

tehnilised detailid selguvad 18 kuu jooksul peale määruse vastuvõtmist. Tähtaegne

rakendamine oleks realistlik, kui määruse rakendamise tähtaeg siduda rakendusaktide

jõustumisega, jättes vajalike arendustööde planeerimiseks piisava aja.

Juba kasutusel olevate füüsiliste ravikindlustuskaartide asendamine määruse vastuvõtmisest 5

aasta jooksul, mitte selle jõustumisest 5 aasta jooksul, toob endaga kaasa lisakulu. Tervisekassa

väljastab iga-aastaselt ligikaudu 150 tuhat uut Euroopa ravikindlustuskaarti. Inimesel, kellel on

üleminekuperioodi lõppedes veel kehtiv füüsiline Euroopa ravikindlustuskaart, peaks olema

võimalus saada digitaalne kaart oma digikukrusse. Sellisel juhul puudub vajadus füüsilisi kaarte

tagasi koguda ja uusi väljastada, mis hoiab kokku halduskoormust ja kulusid.

Eelnõu I peatükk näeb ette ESSPASSi koostalitlusvõime olemasolevate Euroopa Liidu

digilahendustega, sealhulgas Euroopa digiidentiteedikukru, ühtse digivärava ja siseturu

infosüsteemiga. Eesmärk on võimaldada eri süsteemidel omavahel andmeid vahetada, et

inimesed ja ettevõtjad ei peaks samu andmeid korduvalt esitama ning ametiasutused saaksid

dokumente kiiremini ja usaldusväärsemalt kontrollida. Täpsemad tehnilised nõuded

kehtestatakse rakendusaktidega. Nende rakendamine võib aga liikmesriikidelt täiendavaid IT-

arendusi ja tuua kaasa märkimisväärseid kulusid.

II peatükk asutustevaheline andmevahetus

Määruse eelnõus kehtestatakse EESSI roll peamise andmevahetuskanalina ning

liikmesriikidele kehtib kohustus järgida maksimaalseid vastamisaegu. Samuti antakse

komisjonile volitus süsteemi tehniliste nõuete täpsustamiseks. Lisaks luuakse ka õiguslik alus

teha andmevahetust väljaspool EESSI süsteemi, kui see on vajalik pettuste avastamiseks,

andmete kontrollimiseks või õiguste tuvastamiseks. Eesti täidab juba praegu kehtivate

vabatahtlike teenuslepingutega ette antud tähtaegu.

III peatükk juhtimine ja andmetöötlus

Määruse rakendamise toetamiseks luuakse liikmesriikide esindajatest koosnev digiülemineku

töörühm, mida juhib Euroopa Komisjon. Töörühma ülesanne on toetada määruse ühtset

rakendamist, edendada liikmesriikide vahelist koostööd ja parimate praktikate vahetamist, anda

soovitusi sotsiaalkindlustuse edasiseks digitaliseerimiseks, toetada digitaalse andmevahetuse

arendamist ning nõustada komisjoni rakendusaktide ettevalmistamisel. Digitaliseerimise

7

teemad liiguvad sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonist

digiülemineku töörühma, kuid töörühmad teevad koostööd omavahel ja samuti Euroopa

digiidentiteedi koostöörühmaga. Iga liikmesriik nimetab 2 liiget.

Edaspidi hakkavad liikmesriigid esitama komisjonile kvartaalselt andmeid dokumentide

väljastamise tähtaegadest kinnipidamise ja EESSI andmevahetuse toimimise kohta. Hetkel

väljastab TEHIK iga kvartali kohta EESSI teenusetaseme ning -tõrgete info ja igas kuus info

EESSI kaudu sisse ja välja liikunud sõnumivahetuse kohta. Uuena lisandub dokumentide

väljastamise tähtaegade aruandlus.

ESSPASSi rakendamisel tuleb tagada, et sotsiaalkindlustusandmete digitaalne väljastamine ja

kontrollimine vastab ELi andmekaitsenõuetele: kasutada võib ainult sotsiaalkindlustusõiguste

tõendamiseks ja kontrollimiseks vajalikke isikuandmeid ning liikmesriigid vastutavad nende

turvalisuse eest. See eeldab Eesti jaoks vastutuse selget jaotust asutuste vahel ning turvaliste

IT-lahenduste rakendamist ja võib kaasa tuua täiendavaid arendus- ja halduskulusid.

3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 48, mis annab õiguse võtta

vastu meetmeid liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks, et hõlbustada

töötajate vaba liikumist ja nende sotsiaalkindlustusõiguste kaitset kogu liidus. Artikkel 48

annab ka kindla õigusliku aluse täiendada olemasolevat sotsiaalkindlustuse koordineerimise

raamistikku, et digitaliseerida piiriüleseid sotsiaalkindlustusmenetlusi ning hõlbustada

juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele ja õiglast liikuvust ELis.

Kuna probleemid on piiriülesed, on nende lahendamine tõhusam ELi tasandil kui liikmesriikide

poolt eraldi. ELi tasandi tegevus parandab eelduste kohaselt sotsiaalkindlustusõiguste ja

kindlustusstaatuse piiriülest tõendamist ning kontrollimist, muutes hüvitistele ja

tervishoiuteenustele juurdepääsu lihtsamaks ning toetades töötajate liikuvust Euroopa Liidus.

Ühtne lähenemine suurendaks õiguste läbipaistvust, vähendab pettusi ja halduskoormust,

toetaks piiriüleselt tegutsevaid ettevõtteid ning tugevdab ametiasutuste koostööd ja reeglite

rakendamist. Samuti täiendab see olemasolevaid ELi digilahendusi ja investeeringuid, aidates

luua sidusa digikeskkonna. ELi tegevuse puudumisel tekiks oht killustatud ja omavahel

ühildumatute riiklike lahenduste tekkeks, mis oleksid vähem tõhusad ja hiljem kulukamad

korrigeerida.

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna ettepaneku eesmärgid on olemuselt

piiriülesed ning sotsiaalkindlustusõiguste tõendamine ja kontrollimine teistes liikmesriikides

eeldab koordineeritud lähenemist, mida ükski liikmesriik eraldiseisvalt tagada ei saa. Seetõttu

on Euroopa Liidu tasandi regulatsioon põhjendatud.

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna kavandatavad meetmed ei lähe

kaugemale sellest, mis on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Sellega luuakse ESSPASSi

raamistik sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks, väljastamiseks ja piiriüleseks

kontrollimiseks vastavalt ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjadele. See tagab

dokumentide koostalitlusvõime, digitaalse vahetamise ja vastastikuse tunnustamise, sekkumata

8

liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidesse. Tuginedes olemasolevale ELi raamistikule,

eelkõige Euroopa digitaalse identiteedi raamistikule, mitte täiesti uue lahenduse loomisele,

järgib ESSPASS samuti proportsionaalsuse põhimõtet ja kasutab kulutõhusat lähenemisviisi.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalne mõju

Aastatel 2021–2025 viidi ellu ESSPASSi pilootprojekt eesmärgiga katsetada Euroopa

sotsiaalkindlustusdokumentide digitaalset väljastamist ja piiriülest kontrollimist. Testiti A1

tõendi ja ravikindlustuskaardi kasutamist digitaalsel kujul, sealhulgas nende säilitamist ja

jagamist digikukru kaudu. Pilootprojekti tulemused näitasid, et ESSPASS on tehniliselt

teostatav. Katsetatud tingimustes leiti, et ESSPASS võimaldab isikutel oma

sotsiaalkindlustusõigusi tõendada. Samuti kinnitasid katsed, et digitaalsete dokumentide

reaalajas kontrollimine võib vähendada halduskoormust ettevõtjatele ja asutustele ning

tõenäoliselt raskendab võltsitud dokumentide kasutamist. Komisjoni hinnangul võimaldab

ESSPASS parandada õiguste kasutamist piiriülestes olukordades, vähendada paberipõhist

asjaajamist ning toetada tõhusamat järelevalvet ja pettuste ennetamist. Pilootprojektis osales 13

liikmesriiki, kuid Eesti jäi eemale pilootprojekti töömahukuse ja meie piiratud ressursside tõttu.

Tuginedes pilootprojekti tulemustele on eelnõul eeldatavasti positiivne mõju Euroopa Liidus

liikuvatele inimestele. Digitaalsed tõendid võimaldavad kiiremini tõendada õigust

ravikindlustusele, pensionidele, perehüvitistele ja teistele sotsiaalkindlustushüvitistele.

Töötajad saavad vahetu juurdepääsu oma A1 tõenditele, mis suurendab teadlikkust nende

sotsiaalkindlustuse staatusest ning vähendab väärkasutuse võimalust. Euroopa

ravikindlustuskaardi digitaliseerimine parandab juurdepääsu arstiabile teistes liikmesriikides.

Dokumentide kohese kontrolli võimalus vähendab ühtlasi menetlusvigu ja võltsitud või

kehtetute dokumentide kasutamist ning väldib hilisemad tagasinõude menetlusi.

Ehkki dokumentide jaoks nähakse edaspidi ette vaikimisi digivorming, mis on mõeldud

kasutamiseks digikukrutes, võimaldatakse samal ajal edasi kasutada füüsilisi dokumente.

Digilahendust mitte kasutavatele inimestele, sealhulgas eakatele ja erivajadustega inimestele,

jääb alternatiivina võimalus kasutada täiustatud füüsilist, turvaelementidega varustatud, samuti

koheselt kontrollitavat sotsiaalkindlustusdokumenti. Seetõttu toetab eelnõu ligipääsetavust ja

kaasatust ega suurenda digilõhet.

Mõju majandusele

Eelnõu puudutab ettevõtjaid, kes lähetavad töötajaid ajutiselt välismaale või kelle töötajad

tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis. Dokumentide väljastamise tähtaegade kehtestamine,

andmenõuete suurem ühtlustamine ja kiirem kontroll peaksid lihtsustama nõuete täitmist,

lühendama ooteaegu ning vähendama sama teabe korduva esitamise vajadust. A1 tõendite

kontrollimise kiirenemisest tulenevaks ettevõtjate kulusäästuks Euroopa üleselt hinnatakse 12

aasta jooksul 21–64 miljonit eurot. Komisjoni hinnangul peaksid ettevõtjate otsesed

rakenduskulud olema minimaalsed ja seostuma peamiselt nutitelefoni kasutamisega digikukru

rakendamiseks. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad võivad saada muudatusest suuremat

kasu kui suurettevõtjad, sest nende haldussuutlikkus nõuete täitmiseks on üldjuhul piiratum.

9

Eriti puudutab see ehitus- ja teenindussektorit, kus töötajate lähetamine ja mitmes liikmesriigis

töötamine on sagedasem. Üleminekuperioodil võivad ettevõtjatele siiski kaasneda

tööprotsesside ja juhendite kohandamise ning töötajate koolituse kulud.

Mõju tervishoiuteenustele ja raviasutustele

Tervishoiuteenuse osutajatel tekib võimalus kontrollida ravikindlustuskaardi kehtivust

kiiremini ja usaldusväärsemalt. Digikukrus oleva dokumendi kontroll peaks võtma mõne

sekundi ning digikukruvälise dokumendi kontroll ligikaudu ühe minuti. Praegu kulub

ravikindlustuskaardi kontrollimiseks komisjoni hinnangul kaks kuni viis minutit. Kiirem

kontroll peaks vähendama raviasutuste koormust, lihtsustama teises liikmesriigis kindlustatud

patsiendi õiguste tuvastamist ning vähendama vigadest või võltsitud dokumentidest tulenevaid

probleeme. 2025 a. esitasid Eesti raviasutused ravikindlustuskaardi alusel osutatud

tervishoiuteenuste eest Tervisekassale 5898 raviarvet kogusummas 2,1 miljonit eurot. Samal

aastal esitati ravikindlustuskaardi valesti kasutamise kohta 38 nõuet 35 tuhande euro väärtuses.

Samas peavad tervishoiuteenuse osutajad arvestama digilahenduse kasutuselevõtuks vajalike

esialgsete investeeringute ja iga-aastaste hoolduskuludega. Üleminekuperioodil (jõustumise

kuupäev pluss viis aastat) ja enne uuele süsteemile üleminekut väljastatud kaartide kehtivusaja

lõpuni peavad raviasutused siiski säilitama võime kontrollida ka varem väljastatud plastkaarte,

mis võib tähendada paralleelsete kontrolliprotsesside ja hüvitamisprotseduuride kasutamist.

Mõju sotsiaalkindlustusasutustele, tööinspektsioonile ja avalikule haldusele

Riigiasutuste jaoks peaks ühtlustatud lahendus lihtsustama dokumentide väljastamist, piiriülest

kontrollimist ja liikmesriikidevahelist koostööd. Näiteks kulub A1 tõendi kontrollimiseks

praegu hinnanguliselt 5–16 minutit, kuid digikukrus oleva tõendi kontrollimine peaks võtma

mõne sekundi ja digikukruvälise tõendi kontrollimine umbes ühe minuti. Kontrollijate,

sealhulgas tööinspektsioonide A1 tõenditega seotud võimalikuks kulusäästuks hinnatakse

Euroopas 12 aasta jooksul 24–72 miljonit eurot.

Pikema mõjuna eeldatakse menetluste kiirenemist, väiksemat halduskoormust, paremat

andmekvaliteeti ning pettuste ja vigade vähenemist. Lahendus tugineb osaliselt liikmesriikides

juba tehtavale tööle ühtse digivärava määruse ja Euroopa digiidentiteedi raamistiku

rakendamisel. Komisjoni sõnul oleks ESSPASSi rakendamise kulude katteks võimalik taotleda

raha Euroopa Konkurentsivõime Fondi (ECF – European Competititiveness Fund) ja Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+ – European Social Fund Plus) vahenditest.

Mõju riigieelarvele ja rahalised kulud

Kõige olulisem eelarvemõju avaldub infosüsteemide arendamise vajaduses. ESSPASSi

kasutuselevõtt, digikukruga liidestumine, dokumentide reaalajas kontrollimine ning

tervishoiusüsteemide kohandamine eeldavad märkimisväärseid IT-arendusi

sotsiaalkindlustusasutustele ja Tööinspektsioonile, kuid nende täpset ulatust ei ole võimalik

veel prognoosida, sest puuduvad tehnilised nõuded.

A1 tõendiga seotud riigisiseste arenduste hinnanguline kogumaksumus on 1,35 miljonit eurot.

Sellest ligikaudu 1 miljon eurot moodustab A1 funktsionaalsuse korrastamine ja eelduste

10

loomine määrusega sätestatud funktsionaalsuse realiseerimiseks ning 350 000 eurot

digikukruga liidestumine, valideerimisrakendus ja vajalikud andmevahetuse muudatused.

Tööinspektsiooni võimalik ühekordne arenduskulu on esialgsel hinnangul 40 000–150 000

eurot, millele võivad lisanduda hoolduskulud. Hinnang põhineb olemasolevate lahenduste

kohandamisel A1 tõendite andmete kasutamiseks IMI päringutele vastamisel ning järelevalve

kavandamisel. Täpne arendusvajadus ja selle maksumus selguvad tehniliste nõuete

vastuvõtmise järgselt.

Euroopa ravikindlustuskaardi lisamine digikukrusse ja välisriigis väljastatud

ravikindlustuskaartide kontroll Eesti tervishoiuteenuse osutajate poolt hõlmab Tervisekassa

tõendiväljastaja võimekust, kehtivuse elutsüklit, tervishoiuteenuse osutaja kontrollivahendit

ning raviarvelduse integratsiooni. Arenduste elluviimiseks tuleks planeerida arenduskuludeks

esialgu 0,4–0,9 mln eurot käibemaksuta. Arenduste täpne maht sõltub EL rakendusaktidest,

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) pakutavatest korduvkasutatavatest komponentidest ja otsusest,

kas tervishoiuteenuse osutaja vajab eraldi rakendust. Samas hoiaks Tervisekassa kulusid kokku

plastkaartide printimise ja postiteenuse pakkumise arvelt. Hetkel väljastab Tervisekassa aastas

umbes 150 tuhat ravikindlustuskaarti ning printimise kulule lisandub ka postikulu ning ajakulu

postis kaduma läinud kaartide otsimisele ja vajadusel uute kaartide väljastamisele (2025. aastal

oli posti ja kaardi printimise kulu 263 tuhat eurot). Digitaalsete kaartide väljastamisega hoiab

Tervisekassa kokku printimise ja postikulud ning kaob ära olukord, kus inimene ei saa tellitud

kaarti kätte.

Eelarvelisi kulusid menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise

käigus vastavalt selguvatele tehnilistele tingimustele ja riigi eelarvelistele võimalustele.

Mõju andmekaitsele ja infoturbele

Eelnõu on kooskõlas Eesti digiriigi põhimõtetega ning toetab Euroopa digitaalse identiteedi

kasutuselevõttu. Dokumentide kvalifitseeritud digiallkirjastamine ja kohene kehtivuskontroll

peaksid oluliselt suurendama tõendite turvalisust ning muutma nende võltsimise praegusega

võrreldes väga keeruliseks. Ka füüsilisel kujul dokumendi kehtivust saab kontrollida ja

vajaduse korral tühistada. Lahendus võimaldab kasutajal paremini kontrollida oma andmete

jagamist, vähendada kontrollimiseks avaldatavate andmete hulka ning tagada isikuandmete

töötlemine kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Reaalajas kontroll suurendab

sõltuvust digitaristu ja infosüsteemide töökindlusest, mistõttu tuleb hinnata süsteemide

toimepidevust, varulahendusi, juurdepääsude haldust ning osapoolte vastutuse jaotust.

Keskkonnamõju

Dokumentide digitaliseerimine vähendab paber- ja plastmaterjalide kasutamist. Komisjoni

hinnangul võib lahendus vähendada plasti kasutamist Euroopas kuni 1482 tonni võrra, eelkõige

seoses füüsiliste kaartide vajaduse vähenemisega. Sellega seotud võimalikuks kulusäästuks

hinnatakse 12 aasta jooksul kuni 161 miljonit eurot kõikide liikmesriikide peale kokku.

11

Valitsuse seisukoha selgitus

1. Eesti toetab piiriüleste sotsiaalkindlustusmenetluste kiirendamist ja tõhustamist

Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) kasutuselevõtmise kaudu, säilitades

alternatiivina füüsilise lahenduse kasutamise võimaluse. Peame oluliseks, et

sotsiaalkindlustusdokumendid väljastatakse ühtse kokkulepitud standardi järgi.

Selgitus: Eesti toetab algatuse eesmärki vähendada paberipõhiseid menetlusi ning lihtsustada

piiriüleste sotsiaalkindlustusõiguste tõendamist. ESSPASS võib parandada nii kodanike,

tööandjate kui ka ametiasutuste kasutajakogemust ning vähendada dokumentide käsitsi

kontrollimise vajadust. Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt toetab ka Euroopa Liidu siseturu

toimimist ja tööjõu vaba liikumist.

ESSPASS ei eelda sotsiaalkindlustustõendite kasutamist üksnes digikukru kaudu, vaid

võimaldab kasutada ka alternatiivseid lahendusi. Kuigi tõendid väljastatakse vaikimisi

digitaalselt, jääb alles võimalus taotleda A1 tõendit ka füüsilisel kujul. Seetõttu ei teki

ettevõtetele, sealhulgas VKE-dele, kohustust kasutada digikukrut. See on kooskõlas ka eIDAS

määrusega, mille kohaselt ei ole digikukru kasutamine VKE-dele kohustuslik. Eelnõu

läbirääkimiste käigus on osad riigid väljendanud soovi lisada teksti tööandjate vaatest ärikukru

kasutamine, kuid Eesti poolt saame sellega nõustuda viisil, mis rõhutab ka ärikukru kasutamise

vabatahtlikkust.

Ühtse tõendamisstandardi kasutamine on oluline, et kõik liikmesriigid saaksid dokumentide

autentsust ja päritolu kontrollida võrreldaval, usaldusväärsel ja tehnoloogianeutraalsel viisil.

Erinevate standardite kasutamine liikmesriikides võib tuua kaasa täiendavaid tehnilisi arendusi,

vähendada süsteemide koostalitlusvõimet ning raskendada dokumentide automaatset

valideerimist piiriüleses keskkonnas. Ühtne lähenemine aitab tagada, et ESSPASSi kaudu

väljastatud dokumendid on kõikjal Euroopa Liidus samaväärselt usaldusväärsed ja tunnustatud

ning vähendab nii liikmesriikide asutuste kui ka ettevõtjate halduskoormust.

2. Eesti toetab digitaliseerimise alustamist A1 tõendist ja Euroopa ravikindlustuskaardist

ning peab vajalikuks tagada piisav rakendusaeg uutel tingimustel väljastatava

sotsiaalkindlustustõendi A1 ja ravikindlustuskaardi välja andmiseks. Kuna tehnilised

tingimused on määravaks nii ettevalmistuste ja arenduste mahtude kui maksumuse

puhul, siis leiame, et lõplik rakendumistähtaeg peab olema vähemalt 24 kuud peale

rakendusaktide vastuvõtmist.

Selgitus: A1 tõend on juba praegu kasutatav elektrooniliselt ning seda kasutatakse piiriüleselt

ka Eesti ettevõtete poolt aktiivselt (2025. aastal väljastas Sotsiaalkindlustusamet ligikaudu 16

200 A1 tõendit). Euroopa ravikindlustuskaart on laialdaselt kasutusel (aastas väljastab

Tervisekassa umbkaudu 150 000 ravikindlustuskaarti) ning digitaalse ja koheselt kontrollitava

kaardi kasutamine kiirendab protsessi nii terviseteenuse osutaja kui patsiendi jaoks. Seetõttu

toetame digitaliseerimise alustamist nimetatud dokumentidest.

Eelnõu sisaldab 8 rakendusakti ja 3 delegeeritud akti, milles täpsustatakse tehnilised nõuded,

andmemudelid, kontrollimislahendused ja koostalitlusvõime nõuded. A1 tõendi puhul nähakse

ette nõuete kohaldamist juba 12 kuu möödumisel määruse jõustumisest, kuigi tehnilised nõuded

12

võivad selguda samuti 12 kuu jooksul peale määruse jõustumist ning 18 kuu jooksul võib

komisjon kehtestada delegeeritud aktiga nimekirja lisanduvatest

sotsiaalkindlustusdokumentidest, millele määrus ei rakendu. Oluline on tagada, et

liikmesriikidel on piisavalt aega tehniliste nõuete analüüsimiseks, infosüsteemide

arendamiseks, testimiseks, ametnike koolitamiseks, andmevahetuslahenduste rakendamiseks.

Lisaks toob uutel tingimustel väljastatavate ravikindlustuskaartide kasutusele võtmine kaasa

täiendava kulu tervishoiuteenuse osutajatele, kes peavad tagama võimekuse uues formaadis

kaarte reaalajas kontrollida. Liikmesriikidel puudub ilma rakendusaktideta piisav sisend

ESSPASSi rakendamise töömahu, ressursivajaduse ja kulude hindamiseks. Seetõttu on Eesti

jaoks oluline, et enne siduvate rakendamistähtaegade määramist on liikmesriikidele teada

ESSPASSi tehnilised nõuded, rakendamise etapid, sõltuvused ning rahastusvõimalused.

Eestis on Sotsiaalkindlustusametis ja Tervisekassas praegu käimas ulatuslikud siseriiklikud

infosüsteemide uuendused, millest sõltub ka ESSPASSi nõuetele vastavate dokumentide

väljastamine ja kontrollimine. Seetõttu ei ole võimalik alustada ESSPASSiga seotud arendusi

kohe ega enne, kui nende süsteemide põhivõimekus on uuendatud. Lisaks eeldab dokumentide

väljastamine digikukrusse, et siseriiklik digikukru lahendus on valmis ja asjaomaste

süsteemidega liidestatav. Seetõttu ei saa Eesti määruses sätestatud tähtaegadest sõltumata

lubada A1 tõendi ja Euroopa ravikindlustuskaardi väljastamist ESSPASSi nõuetele vastavas

formaadis enne 2030. aastat.

Edendamaks piiriülest koostööd eelnõus sätestatud sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise digitaalsete aspektide vaatest luuakse uus sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise digiteerimise töörühm, mis asendab senise andmetöötluse tehnilise komisjoni,

millel saab olema oluline roll tehniliste aspektide väljatöötamisel.

3. Eesti nõustub, et kasutusel olevad Euroopa ravikindlustuskaardid, mis ei ole aegunud

ajaks, kui ravikindlustuskaarte hakatakse väljastama ESSPASSi nõuetele vastavalt,

asendatakse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast ESSPASSi nõuetele vastavaks muutumise

tähtaega. Seejuures peaks füüsilise plastikkaardi omanikel olema võimalus tellida uus

digitaalne ravikindlustuskaart digikukrusse hoolimata kaardi kehtivusest.

Selgitus: Eestis väljastatakse ravikindlustuskaart viieks aastaks kuni 19-aastastastele ning

kolmeks aastaks alates 19-aastastastele ravikindlustatud isikutele. Määruse jõustumise järgselt

tuleb hiljemalt kolme aasta jooksul hakata välja andma ESSPASSi nõutele vastavat

ravikindlustuskaarti. Sellele järgnevalt kehtib veel 2-aastane üleminekuaeg, mille jooksul nii

vanad kui ka uued ESSPASSi nõuetele vastavad kaardid kehtivad paralleelselt. See on

optimaalne, kuna liikmesriikides on kaartide kehtivusajad väga erinevad ja võivad kehtida ka

tähtajatult. Kaartide kehtivuse jätkamine aitab vältida kaartide massilist ennetähtaegset

kinnipanekut ning sellega kaasnevat halduskoormust nii kaardi kasutajatele kui ka

Tervisekassale. Kui isikud saavad samaaegselt tellida omale digikukrusse uue digitaalse kaardi,

siis väldib see tervishoiuteenuse pakkujatele lisakoormuse tekitamist ning paralleelselt vana

süsteemi järgi kaartide kehtivuse kontrollimist ja vana süsteemi järgi kindlustuse hüvitamist

tuleb ette vähem.

13

4. Eesti peab oluliseks, et tagatud on ESSPASSi koostalitlusvõime digikukru, ühtse

digivärava ning teiste olemasolevate EL digilahendustega vältides seejuures paralleelsete

tehniliste lahenduste loomist. Samuti on oluline koostalitlusvõime teiste

andmevahetussüsteemidega nagu siseturu infosüsteem (IMI). Süsteemide

koostalitlusvõime väljatöötamisel tuleb arvestada liikmesriikides juba kasutusel olevate

infosüsteemidega ning minimeerida liikmesriikide arendus-, rakendus- ja halduskulusid.

Lahenduse elluviimisel tuleks tagada rahastus Euroopa Liidu eelarvest.

Selgitus: ESSPASS-i arendamisel on komisjonil plaanis võimalikult suurel määral kasutada

juba olemasolevaid Euroopa Liidu süsteeme ja taristuid, sealhulgas digikukrut, EESSI

süsteemi, ühtset digiväravat ja Euroopa terviseandmeruumi lahendusi. Eesti peab oluliseks

vältida uute paralleelsete infosüsteemide loomist, mis suurendaksid kulusid ja halduskoormust.

EESSI jääb sotsiaalkindlustusasutuste ametliku teabevahetuse peamiseks kanaliks. Samas näeb

eelnõu ette, et A1 tõendi taotlemiseks ettenähtud riiklikud portaalid peavad olema

koostalitlusvõimelised siseturu infosüsteemiga (IMI), mis võimaldab ühiseid andmeid vastavalt

ühekordsuse põhimõttele esitada. Selleks kavatseb komisjon rakendusaktidega kehtestada

ühtsed tehnilised reeglid, et liikmesriikide A1 tõendi taotlemise portaalid ja siseturu

infosüsteemiga ühendatud avalikud liidesed saaksid omavahel sujuvalt andmeid vahetada. Enne

tehniliste nõuete kehtestamist peame vajalikuks põhjalikumalt analüüsida koostalitlusvõime

nõuete tegelikku lisandväärtust ja proportsionaalsust. Eelkõige tuleb hinnata, kas kavandatud

koostalitlusvõime ulatusest tulenev kasu õigustab liikmesriikidele kaasnevaid

märkimisväärseid arendus-, rakendus- ja halduskulusid. Enne täiendavate tehniliste kohustuste

kehtestamist peab olema selgelt tõendatud reaalne vajadus ja konkreetne kasutusjuht, mille

puhul koostalitlusvõime annab võrreldes olemasolevate lahendustega olulist lisaväärtust.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ESSPASSi dokumentide tehnilised ja toimimisreeglid.

Nendega määratakse kindlaks dokumentide andmemudelid, standardid ja koostalitlusvõime

nõuded, dokumentide taotlemise, väljastamise, kehtetuks tunnistamise ja kontrollimise kord,

turvanõuded ning isikuandmete töötlemise ja kaitse põhimõtted, sealhulgas andmete säilitamise

tähtajad ja osapoolte vastutused. Kavandatavate rakendusaktide ettevalmistamisel tuleb arvesse

võtta eIDAS 2.0 raamistikus juba reguleeritud küsimusi, et vältida paralleelsete või

vastuoluliste identiteedi- ja usaldusteenuste lahenduste kujunemist.

Komisjoni sõnul oleks ESSPASSi rakendamise kulude katteks võimalik taotleda raha Euroopa

Konkurentsivõime Fondi (ECF – European Competititiveness Fund) ja Euroopa Sotsiaalfond+

(ESF+ – European Social Fund Plus) vahenditest.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks kaasvastutavatele ministeeriumitele Justiits-

ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Siseministeeriumile. Lisaks küsis Sotsiaalministeerium arvamust Haiglate Liidult, Perearstide

Seltsilt, Tööandjate Keskliidult, Kaubandus-ja Tööstuskojalt ja Tööinspektsioonilt. Oma

arvamuse esitasid Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja

14

Kommunikatsiooniministeerium, Haiglate Liit, Tööandjate Keskliit, Perearstide Selts,

Tööandjate Keskliit, Tööinspektsioon ja Maksu- ja Tolliamet. Info arvamuse saamise ja

ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale.

1

Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud

Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium

Eesti vaates on oluline hinnata riiklike süsteemide kohandamise,

hoolduse ja personaliga seotud kulusid ning selgitama, millises

ulatuses neid katab EL-i rahastus.

Arvestatud.

Samas ei pruugi ettevõtjate halduskoormus oluliselt väheneda, kui

liikmesriikide nõuded ja menetlused jäävad erinevaks. Eesti huvi on

tagada, et ühised infonõuded, dokumentide kontroll ja andmete

korduskasutus vähendaksid dubleerimist ning väldiksid uute

riigipõhiste tehniliste nõuete teket.

Arvestatud.

Riiklik IMI koordinaator peab tagama pädevatele asutustele

ligipääsu süsteemi, kuid on oluline, et oleks määratud ka

valdkondliku koordinaatori roll, kes saab pakkuda kasutajatele

sisulist tuge konkreetse mooduli kasutamisel.

Teadmiseks võetud, arvestame edasistes

aruteludes. IMIga koostalitlusvõime detailid

selguvad rakendusaktide väljatöötamise käigus.

Samuti tuleks analüüsida, kas A1 taotluse ja lähetamise

deklaratsiooni ühendamine vähendab päriselt ettevõtjate kulusid või

jääb kasu peamiselt dokumentide digitaalsele kontrollimisele.

Sealjuures on oluline, et A1 tõendi digitaliseerimine ei tähendaks

vaid võimalust tõendi kehtivust elektrooniliselt kontrollida, vaid

vähendaks ka reaalset koormust juhtudel, kus töötaja

sotsiaalkindlustusstaatus või väljastatud tõendi kehtivus hiljem

muutub.

Arvestatud.

2

Justiits- ja Digiministeerium Meie hinnangul on positiivne, et ESSPASS ei eelda

sotsiaalkindlustustõendite kasutamist üksnes Digikukru kaudu ning

säilib võimalus kasutada ka alternatiivseid lahendusi. Samas tuleks

arvestada, et kuigi Digikukru kasutamine ei ole VKE-dele

kohustuslik, nähakse ESSPASSi puhul just VKE-de jaoks olulist

lisandväärtust. Seetõttu tuleks eelnõus üheselt tagada, et digitaalsete

tõendite kasutamise nõuded ei tooks VKE-dele kaudselt kaasa

kohustust Digikukru kasutamiseks.

Arvestatud.

Samuti võiks analüüsida nõuet, mille kohaselt peab isik saama

Digikukrus hallata ka alaealiste laste ja seaduslikult esindatavate

täisealiste isikute dokumente. See võib sisuliselt kaasa tuua

täiendavaid kohustuslikke Digikukru funktsionaalsusi

liikmesriikidele.

Arvestatud.

Eelnõust ei ole üheselt aru saada, kas ESSPASSi raames kasutatavad

digitaalsed tõendid peavad vastama kvalifitseeritud elektrooniliste

atribuuditõendite (QEAA) nõuetele või on lubatud ka muud

lahendused. Soovitame täpsustada tõendite usaldusraamistikku, et

tagada ühtlane piiriülene usaldatavus ja koostalitlusvõime.

Arvestatud, tõendite usaldusraamistikus

lepitakse kokku rakendusaktidega.

Artiklis 7 kavandatavate rakendusaktide ettevalmistamisel tuleks

vältida kattuvusi eIDAS 2.0 raamistikus juba reguleeritud

küsimustega.

Väga oluline on ESSPASSi koostoime EUDI Walleti, Single Digital

Gateway ning teiste olemasolevate EL digilahendustega, et vältida

dubleerivate lahenduste loomist.

Arvestatud.

3

Lisaks tuleks hinnata ESSPASSi rakendamisega dokumentide

kontrollijatele tekkivaid tehnilisi arendus- ja liidestusvajadusi

Arvestatud, täpsemad vajadused selguvad

rakendusaktide väljatöötamise käigus.

Arvestades EUDI Walleti rakendamise ajakavasid liikmesriikides,

tuleks hinnata, kas kavandatud rakendustähtajad on praktiliselt

teostatavad.

Arvestatud.

Siseministeerium Toetame ESSPASSI laiendamisest seaduslikult liikmesriigis

elamisloa alusel elavatele kolmandate riikide kodanikele ja

elamisõigus alusel elavatele EL kodanikele (liikmesriigi elanikele).

Eesti identiteedihalduse põhimõtted peavad olema kooskõlas EL

digiidentiteedi raamistikuga ja digiidentiteedikukrute pakkumine

peab tuginema liidu kodanike, elanike või juriidiliste isikute

õiguslikult määratletud identiteedile.

Arvestatud.

Tööinspektsioon Digitaalse sotsiaalkindlustusdokumendi autentsuse kontrollimine ei

tohi piirata Tööinspektsiooni võimalust kontrollida

järelevalvemenetluses muid asjakohaseid faktilisi asjaolusid.

Eelkõige A1 tõendi puhul on oluline eristada dokumendi tehnilist

valideerimist selle väljastamise aluseks olnud asjaolude

kontrollimisest. Digitaalse dokumendi valideerimine ei saa

automaatselt tähendada seda, et täiendav kontroll ei ole põhjendatud.

Arvestatud, määruse eelnõu tekst ei keela

täiendavate küsimuste küsimist.

Eelnõu rakendamisel peab olema arusaadav, milline

teabevahetuskanal on kasutatav olukorras, kus digitaalse

A1 tõendi kehtivus on kinnitatud, kuid järelevalvemenetluses tekib

kahtlus tõendi aluseks olevate asjaolude suhtes.

Sellisel juhul peab Tööinspektsioonil olema võimalik pöörduda

tõendi väljastanud asutuse poole ning teabevahetus

Arvestatud, määruse eelnõu kohaselt on lubatud

infovahetus ka EESSI väliselt.

4

peab toimima piisavalt tõhusalt ja viivituseta.

Tööinspektsiooni jaoks on eriti oluline, et ESSPASSi rakendamisel

oleks selgelt piiritletud selle seos EESSI, IMI ja teiste piiriüleste

teabevahetuse lahendustega. Kuna eelnõu kohaselt jääb EESSI

sotsiaalkindlustusasutuste vahelise teabevahetuse peamiseks

vahendiks, tuleb rakendamisel vältida olukorda, kus sama juhtumi

lahendamiseks tekivad paralleelsed või kattuvad

teabevahetuskanalid või suureneb põhjendamatult halduskoormus.

Teadmiseks võetud ja arvestame rakendusaktide

aruteludes, detailsed seosed teiste teabevahetuse

lahendustega selguvad rakendusaktide

väljatöötamise käigus.

Kavandatav kontrollilahendus peab olema järelevalveasutustele

praktikas lihtsalt kasutatav ning võimaldama vajaduse korral

kontrolli tulemust järelevalvemenetluses nõuetekohaselt

dokumenteerida. Rakendusaktide ja tehniliste lahenduste

väljatöötamisel on vaja arvestada ka järelevalveasutuste tegelike

kasutusjuhtudega, sealhulgas olukordadega, kus kontroll toimub

väljaspool tavapärast kontoritöö keskkonda või esineb tehnilisi

tõrkeid.

Arvestame rakendusaktide aruteludes,

kontrollilahenduste detailid selguvad

rakendusaktide väljatöötamise käigus.

Tööinspektsiooni (TI) võimalike kulude esialgse hindamisel võiks

arvestada 40 000–150 000 euro suuruse ühekordse arenduskuluga,

millele võivad lisanduda lahenduse hoolduskulud. Hinnang lähtub

eeldusest, et olemasolevat lahendust saab kohandada TI vajadustele,

et kasutada A1 andmeid näiteks IMI päringutele vastamisel (kas

isikule on A1 väljastatud ja kas see kehtib) ning ühis- ja

sihtkontrollide kavandamisel, et saada teavet A1 olemasolu kohta

kontrollitavate töötajate puhul.

Arvestatud.

5

Seda suurusjärku tuleb käsitada esialgse stsenaariumipõhise

hinnanguna, mitte tehnilise analüüsi või arendaja hinnapakkumise

alusel koostatud kuluprognoosina. TI-l ei ole praegu ESSPASSi

eelnõu alusel tuvastatud uut iseseisvat A1 dokumentide

kontrollimise kohustust ega kindlat vajadust eraldi

kontrollirakenduse järele. TI puhul on esialgse hinnangu aluseks

piiratud funktsionaalsus, mitte ulatusliku eraldiseisva lahenduse

loomine.

Kuna TI-l puudub praegu piisav tehniline ja finantsanalüüs, tuleb

tegelik arendusvajadus ja maksumus täpsustada tooteomaniku ning

arendajaga. Samuti ei ole praegu võimalik kinnitada, kas arendus on

üldse vajalik või kas vajalik funktsionaalsus oleks võimalik tagada

SKA loodava teenuse või muu olemasoleva lahenduse kaudu.

Maksu- ja Tolliamet Täna A1 tõendiga seotud töövoog on paljuski käsitööna

organiseeritud, kuna need vormid ei ole digitaliseeritud. Samas, kui

ELi üleselt seda tehtaks, siis see tekitaks meie jaoks erinevaid

võimalusi käsitöö vähendamiseks ja töövoogude

automatiseerimiseks. See võiks tähendada näiteks seda, et saame IT

lahendustes automaatselt ja jooksvalt A1 infot arvesse võtta. See

omakorda võimaldaks tagada kiiremini ja õigemat maksuarvestust.

Lühidalt eelkõige oleks esimene positiivne mõju võimalik saavutada

läbi IT süsteemide täiendamise. Veel võiks see olla abiks ehk ka

järelevalves õige maksukohustuse tuvastamisel.

Arvestatud.

Haiglate Liit EHL toetab ettepaneku eesmärki muuta piiriülesed

sotsiaalkindlustusmenetlused kiiremaks, digitaalsemaks ja paremini

kontrollitavaks.

Arvestame rakendusaktide aruteludes,

lahenduste detailid selguvad rakendusaktide

väljatöötamise käigus.

6

EHL peab oluliseks, et vajalikud riiklikud ja Euroopa tasandi

liidestused ning andmevahetuseks vajalikud lahendused rajataks

võimalikult suures ulatuses tsentraalselt ning haiglate

infosüsteemidele ei tekiks ebaproportsionaalseid täiendavaid

arendusnõudeid.

Planeeritavate muudatuste rakendamisega võivad kõigile haiglatele

kaasneda arendus- ja rakenduskulud, mis võivad olla eelkõige

märkimisväärse mõjuga väikese ja keskmise suurusega haiglatele.

Seega tuleks rakendamisega kaasnevate kulude katmiseks ette näha

vajalik rahastus, et uute lahenduste kasutuselevõtt ei tooks haiglatele

kaasa täiendavat katmata kulu.

Samuti tuleks vajalikud arendused aegsasti läbi rääkida ja

kavandada, et haiglatel oleks võimalik arendustega seotud tegevusi

ja ressursse ette planeerida.

Perearstide Selts Üldiselt pooldame liikumist digitaliseerimise suunas, aga praegu ei

ole esitatud piisavalt informatsiooni, et hinnata, kas see konkreetne

lahendus lihtsustab tööprotsessi või muudab selle keerulisemaks.

Nii kindlustuse kontroll kui ravidokumentide edastamine peab

toimuma olemasolevate tsentraalsete süsteemide kaudu - nagu

tavatöö käigus. Praegu edastavad perearstid kõik raviarved läbi oma

infosüsteemi Tervisekassale; kõik ravilood läbi oma infosüsteemi

Tervise Infosüsteemi; ravikindlustuse kontroll toimub

perearstikeskuse infosüsteemi kaudu Tervisekassa andmekogu

andmete alusel).

Kindlasti tuleb vältida lahendusi, mille puhul tervishoiutöötaja peab

dokumentide edastamiseks sisenema eraldi keskkonda, andmeid

Arvestame rakendusaktide aruteludes,

lahenduste detailid selguvad rakendusaktide

väljatöötamise käigus.

7

käsitsi sisestama, dokumente skaneerima või otsustama, millised

andmed tuleb edastada.

Protsesside väljatöötamisse tuleb kaasata nii Tervisekassa kui

tervishoiuteenuse osutajate esindajad (nii esmatasand kui teised

TTO-d).

Kuna ei tea, kuidas sisulised protsessid hakkavad toimima, siis ei

oska vastata küsimusele, milliseid arendusi tuleb teha TTO-de

infosüsteemidesse. Kui on vajalik teha arendusi, siis tuleb selleks

leida ka rahastus. Perearstikeskused ei saa üldjuhul tellida oma

infosüsteemide arendajalt soovi järgi suuremaid täiendusi,

arendustööd toimuvad valdavalt seadusest tulenevate nõuete põhjal.

Seega tuleb perearstide infosüsteemides tehtavaid arendusi juhtida

samuti tsentraalselt ning jõustumis- ja rakendusmisaegade

määramisel tuleb arvestada lahenduste realistlike väljatöötamis-,

arendus- ja testimisaegadega.

Arvestatame rakendusaktide aruteludes,

täpsemad arendusvajadused TTO süsteemides

selguvad rakendusaktide koostamise käigus.

Tervishoiuteenuse osutajale ei tohiks panna dokumentide paber- ega

digikoopiate säilitamise kohustust. Kogu säilitamist vajav teave,

sealhulgas kindlustuskaitse kontrollimise tulemus ja vajalikud logid,

peaks automaatselt liikuma kesksesse süsteemi ning olema sealt

vajaduse korral kättesaadav.

Arvestame rakendusaktide aruteludes.

Määrusega piiratakse isikuandmete säilitamise

aega ajavahemikuga, mis on rangelt vajalik

nende kontrollimiseks ja täpsed säilitustähtajad

pannakse paika rakendusaktidega.

Tööandjate Keskliit Tööandjate jaoks on oluline, et A1 tõendi digitaliseerimine ei

tähendaks üksnes võimalust tõendi kehtivust elektrooniliselt

kontrollida, vaid vähendaks ka tegelikku halduskoormust

olukordades, kus töötaja sotsiaalkindlustusstaatus või väljastatud

tõendi kehtivus hiljem muutub.

Arvestame rakendusaktide aruteludes, tõendite

detailid selguvad rakendusaktide väljatöötamise

käigus.

8

Soovime täpsustada, kuidas saab tööandja teada A1 tõendi

muutmisest, parandamisest või kehtetuks tunnistamisest ning kas

süsteem näeb ette tööandja teavitamise, et vältida vajadust tõendi

kehtivust korduvalt kontrollida.

Kaubandus- ja Tööstuskoda Toetame muudatusi, mis lihtsustavad ja digitaliseerivad

sotsiaalkindlustusdokumentide, eelkõige A1 tõendi, taotlemist ja

väljastamist, vähendades seeläbi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate

halduskoormust. Muid täiendavaid ettepanekuid või kommentaare

meil praegu ei ole.

Arvestatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn 15161, Harju maakond

Teie 29.09.2026 nr 2-5/26-01919, 18.1.1/26-0421/-1T Meie 23.10.2026 nr 1.4-1.1/2316-2

Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digitaliseerimise ja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) määruse eelnõu kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 2026. a. istungile Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digitaliseerimise ja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) määruse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. VV seisukohtade protokollilise otsuse eelnõu

2. VV seisukohtade seletuskiri 3. VV seisukohtade seletuskirja lisa

Berit Mc Ginley [email protected]