EELNÕU
19.10.2026

MÄÄRUS



Tõlkeandmekogu põhimäärus 


Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 71 lõike 6 alusel. 

1. peatükk 
Üldsätted 

§ 1. Tõlkeandmekogu eesmärk ja selle nimetus 

(1) Tõlkeandmekogus töödeldakse andmeid eesmärgiga:
1) võimaldada riigiasutusel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde ning hallata tõlketöid;
2) toetada vajalike andmetega käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asutuse tõlketööde planeerimist ja korraldamist;
3) võimaldada igaühel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid;
4) avalikustada anonüümitud tõlkemälud ning pakkuda seeläbi tuge terminite ühtluse ja arendamise tagamiseks;
5) pakkuda tuge tõlke kvaliteedi tagamiseks.


(2) Tõlkeandmekogu (edaspidi tõlkevärav) kuulub riigi infosüsteemi.
 
§ 2. Tõlkevärava kaasvastutav ja volitatud töötleja 

(1) Tõlkevärava kaasvastutavad töötlejad on järgmised riigiasutused:
1) Eesti Keele Instituut;
2) Politsei- ja Piirivalveamet;
3) Justiits- ja Digiministeerium;
4) Haridus- ja Teadusministeerium;
5) Maksu- ja Tolliamet;
6) Tallinna Vangla;
7) Tartu Vangla;
8) Viru Vangla.

(2) Tõlkevärava volitatud töötleja on Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.
 
§ 3. Kaasvastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Paragrahv 2 lõikes 1 nimetatud kaasvastutav töötleja: 
1) tagab tõlkevärava kasutamise oma asutuse piires vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 
2) korraldab õigustatud isikutele juurdepääsu tõlkeväravas oma asutuse piires; 
3) tagab koos lõikes 2 nimetatud kaasvastutavaga organisatsiooniliste, füüsiliste ja tehniliste meetmete abil tõlkevärava andmete tervikluse, kaitse ja säilimise; 
4) tagab isikuandmetega seotud rikkumisest järelevalveasutuse ja vajadusel andmesubjekti teavitamise, edastades üldinfo lõikes 2 nimetatud kaasvastutavale töötlejale lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmiseks;
5) teeb lõikes 2 nimetatud kaasvastutava töötlejale ettepanekuid tõlkevärava arendamiseks.

(2) Eesti Keele Instituut (edaspidi haldaja): 
1) tagab tõlkevärava pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 
2) tagab õigustatud isikutele peakasutaja tasemel juurdepääsu tõlkeväravale; 
3) tagab tehniliste meetmete abil tõlkevärava andmete tervikluse, kaitse ja säilimise;
4) korraldab tõlkevärava majutamist ja arendamist;
5) koordineerib isikute avalduste menetlusi andmete ühekordseks väljastamiseks ning konsulteerib konkreetsete andmete osas volitatud ja vastava kaasvastutava töötlejaga;
6) koordineerib isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamist, kaasates vajaduse korral volitatud ja kaasvastutavaid töötlejaid.

(3) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks haldaja, kes korraldab vastuste andmise ja suhtluse kaasvastutavate ja volitatud töötleja vahel. Kaasvastutavad ja volitatud töötleja teevad igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel. Lõpliku vastuse koostab see kaasvastutav töötleja, kelle andmetöötlust küsimus puudutab.

(4) Isikuandmete rikkumisest teavitamise kaasvastutavate töötlejate vahel ja selleks vajalike selgituste koordineerimise volitatud töötlejaga tagab haldaja. Haldaja töötleb andmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik asjakohase kaasvastutava töötleja väljaselgitamiseks ja info edastamiseks, samuti haldaja ülesannete täitmiseks. Lõpliku vastuse koostab see kaasvastutav töötleja, kelle andmetöötlust küsimus puudutab.

(5) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus volitatud töötlejana:
1) tagab tõlkevärava majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku, vastavalt põhimääruses sätestatud nõuetele;
2) teavitab andmete majutamisel avastatud rikkumistest kohe haldajat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks.

2. peatükk 
Tõlkevärava ülesehitus ja andmete kaitse

§ 4. Tõlkevärava ülesehitus 

Tõlkeväravat peetakse andmekoguna, millel on kaks alamosa:
1) kaasvastutavate töötlejate töökeskkond;
2) igaühele kasutatav tõlkekeskkond.


§ 5. Tõlkevärava andmete kaitse 

(1) Tõlkeväravas töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. 

(2) Tõlkevärava turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid:
1) konfidentsiaalsus – S3;
2) terviklus – T3;
3) käideldavus – K2.

(3) Tõlkevärava kaitsetarve on väga suur (VS).

(4) Tõlkevärava igaühele kasutatava tõlkekeskkonna turvaklassid on järgmised:
1) konfidentsiaalsus – S2;
2) terviklus – T2;
3) käideldavus – K1.
(5) Tõlkevärava kaitsetarve  igaühele kasutatavas tõlkekeskkonnas on suur (S).

3. peatükk 
Tõlkeväravasse kantavad andmed
 
§ 6. Tõlkevärava kasutajate andmed

(1) Kaasvastutavate töötlejate andmed: 
1) asutuse nimi ja nime lühend; 
2) kontaktandmed (üldtelefon, e-posti aadress, tööajad); 
3) üksuste nimetused.

(2) Eraettevõtetest tõlkepartnerite andmed: 
1) ettevõtte ärinimi ja nime lühend; 
2) kontaktandmed (üldtelefon, e-posti aadress, tööajad); 
3) üksuste nimetused;
4) lepingu info kaasvastutava töötlejaga, sealhulgas hinnakiri.

(3) Lõppkasutajaks võib olla tõlketöö tellija, tõlkekorraldaja, tõlke teostaja, toimetaja.

(4) Tõlkevärava lõppkasutaja andmed tellija ja tõlkekorraldaja kohta: 
1) isikukood; 
2) ees- ja perekonnanimi; 
3) seotus kasutajaasutuse või tõlkepartneri ja selle üksusega;
4) kontaktandmed (telefon, e-posti aadress, tööajad);
5) kasutajaõiguste ulatus;
6) staatus (aktiivne, deaktiveeritud).

(5) Tõlkevärava lõppkasutaja andmed tõlke teostaja ja toimetaja kohta: 
1) paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed;
2) keelesuunad;
3) kaasvastutava töötleja märkus täitja pädevuse kohta.

§ 7. Tõlgetega seotud ja tõlkemälu andmed

(1) Tõlketöö tehnilised andmed: 
1) tellimuse number; 
2) viide ja pealkiri; 
3) töö liigitus (eelkõige tekstiline tõlkimine, suuline tõlkimine, toimetamine); 
4) suulise tõlke algusaeg; 
5) töö lõppemise või valmimise tähtaeg; 
6) staatus (uus, lõpetatud, ootel vms); 
7) algkeel ja sihtkeel;
8) seotus lõppkasutajaga (tellija, tõlkekorraldaja, tõlke teostaja, toimetaja);
9) seotus tõlkemäluga; 
10) valdkond, silt, kommentaar;
11) paranduste kirjeldus;
12) maksumus.

(2) Tõlgitava teabe ning lisa- ja taustamaterjali andmed:
1) teave alg- ja sihtkeeles, sealhulgas isikuandmed ja eriliiki isikuandmed lähtuvalt tõlketöö sisust milles võivad sisalduda üksnes keeleseaduse § 71 lõikes 3 nimetatud isikuandmed,
2) lisa- ja taustamaterjal, sealhulgas isikuandmed ja eriliiki isikuandmed lähtuvalt tõlketöö sisust milles võivad sisalduda üksnes keeleseaduse § 71 lõikes 3 nimetatud isikuandmed.

(3) Tõlkemälu andmed: 
1) nimetus; 
2) juurdepääsu ulatus (avalik, piiratud);
3) ligipääsuõigusega kaasvastutavad töötlejad ja lõppkasutajad;
4) algkeel ja sihtkeel; 
5) tõlkesegmendid lähte- ja sihtkeeles, sealhulgas isikuandmed ja eriliiki isikuandmed lähtuvalt tõlketöö sisust, milles võivad sisalduda üksnes keeleseaduse § 71 lõikes 3 nimetatud isikuandmed;
6) tõlkesegmendi loomise aeg, muutmise aeg;
7) valdkond, silt ja kommentaar;
8) seotus tõlketööga.
 
§ 8. Tehnilised andmed
 
(1) Teavituse andmed: 
1) seotus teavituse saanud lõppkasutajaga;
2) töökorraldusliku teavituse sisu;
3) teavituse saatmise aeg.

(2) Logiandmed vastavalt §-s 14 sätestatule.

4. peatükk 
Andmete sisestamine, juurdepääs, andmete õigsus ja parandamine, logid

§ 9. Kaasvastutava töötleja andmete sisestamine

(1) Tõlkevärav ei ole liidestatud teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega.

(2) Kaasvastutav töötleja ja tema määratud lõppkasutaja sisestavad andmeid lähtuvalt läbiviidavatest tõlketöödest.

(3) Andmete sisestamiseks määratleb kaasvastutava töötleja peakasutaja asutuse seaded, üksused, rollid, lõppkasutajad, väliste tõlketeenuse osutajate andmed ja hinnakirja.

§ 10. Juurdepääsupiirang ja ligipääsuõigus

(1) Kaasvastutav töötleja tagab, et isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu. Haldaja ei kontrolli juurdepääsupiirangu kohast rakendamist.

(2) Kaasvastutav töötleja tagab ligipääsuõiguse oma asutuse andmetele tõlkeväravas lähtuvalt enda töökorraldusest.

(3) Tõlkevärava haldaja ei pääse ligi tõlkevärava kaasvastutava töötleja andmetele, sealhulgas logiandmetele, välja arvatud kaasvastutav töötleja asutuse peakasutaja andmetele.

(4) Avalik tõlkemälu avalikustatakse teabeväravas.

(5) Muudel isikutel on juurdepääs tõlkevärava juurdepääsupiiranguga andmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.

§ 11. Ligipääsuõiguse kontroll

(1) Tõlkevärava andmetele tagatakse otsejuurdepääs turvalise andmevahetusprotokolli kaudu.
(2) Ligipääsuõiguse teostamisel kontrollitakse õiguste kehtivust.
§ 12. Andmete õigsuse tagamine 

Kaasvastutav töötleja tagab oma asutuse sisestatud andmete õigsuse.
 
§ 13. Ebaõigete andmete parandamine

Ebaõigeid andmeid parandavad kaasvastutavad töötlejad vastavalt oma volitustele. Parandused logitakse. 
 
§ 14. Tegevuste logimine ja logi säilitamise tähtaeg
 
(1) Andmetöötluse kohta peetakse logi.

(2) Logisse kantakse tegevuse sooritaja, tegevuse sisu, tegevuse aeg, käsitletud sihtobjekt ja muudatuse tulem sihtobjektis. 

(3) Logi säilitatakse kaks aastat kande või päringu tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logiandmed kustutatakse.
 
5. peatükk
Järelevalve tõlkevärava pidamise üle ning tõlkevärava rahastamine ja likvideerimine
 
§ 15. Järelevalve tõlkevärava pidamise üle 

Järelevalvet tõlkevärava pidamise üle tehakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse kohaselt.
 
§ 16. Tõlkevärava pidamise rahastamine 

Tõlkevärava pidamist rahastatakse riigieelarvest tõlkevärava haldajale selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest. 
 
§ 17. Tõlkevärava likvideerimine 

Tõlkevärav likvideeritakse seaduse alusel. Likvideerimise korral otsustatakse andmete teise andmekogusse või Riigiarhiivi üleandmine või nende hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. 

6. peatükk
Rakendussäte
 
§ 18. Määruse jõustumine

Määruse § 1 lg 1 punktid 3-5, § 4 p 2 ja § 5 lg 4 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a.




Kristen Michal
peaminister

Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets
riigisekretär


Andmekaitse inspektsioon


1.1.
Eelnõu § 2 lõikes 1 loetletakse konkreetsed asutused, mis on tõlkevärava kaasvastutavateks töötlejateks. Samas keeleseaduse (KeeleS) § 71 lõike 5 kohaselt on tõlkeandmekogu kaasvastutavate töötlejate ring laiem ehk kõik kasutajaasutused. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et seaduses oli sätestatud vaid Eesti Keele Instituut (EKI) ning vaid viide, et tõlkeväraval on teised kaasvastutavad asutused. Seega loetletakse kõik teised kaasvastutavad kui kasutajaasutused põhimääruse tasandil (KeeleS § 71 lg 5).
Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse 759 SE1 seletuskirjas on selgitatud, et pärast keeleseaduse muudatuste vastuvõtmist võtavad tõlkevärava kasutusele I etapi väljatöötamisel osalenud asutused (PPA, JDM, RaM ja HTM); II etapiga liitub veel riigiasutusi (EMTA, Riigikogu, prokuratuur, kohtud jt) ning III etapis on võimalik tõlkeväravat kasutada kohaliku omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul ülikoolil, advokatuuril, notaril, kohtutäituril, vandetõlgil ja muul avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutusel, samuti laiemal avalikkusel.
Seega on tulevikus tõlkevärava kasutajate ring tunduvalt laiem, kui põhimääruses nimetatud kuus asutust. Selline konkreetsete asutuste nimetamine põhimääruses võib seaduseelnõu 759 SE seletuskirja valguses olla mõistetav, kuid leiame, et kasutajate ringi edasise laienemise tõttu vajab norm kas dünaamilisemat lahendust või kui soovitakse säilitada suletud loetelu, siis tuleks seletuskirjas selgitada, et iga uue kasutajaasutuse liitumisel tuleb põhimäärust muuta. Lisaks soovitame kaaluda põhimäärusesse sellise mehhanismi lisamist, mis selgitab, kuidas uued kasutajaasutused lisanduvad ja kas tulevikus liitujad muutuvad kaasvastutavaks töötlejaks või üksnes kasutajaasutuseks.
Siinjuures juhime tähelepanu sellele, et ka KeeleS § 71 lõike 6 punkt 5 näeb ette, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada juurdepääs andmekogule ning sellega liitdestamise täpsemad tingimused ja kord.
Selgitame. Jah, olete õigesti aru saanud, et iga uue kasutajaasutuse liitumisega täiendame põhimäärust. Liidestuda saavad ainult kasutajaasutused ning seda vaid haldajaga sõlmitud kokkuleppe alusel.

1.2.
Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on EKI tõlkevärava haldaja. Lähtudes põhimääruse § 2 lõikes 4 loetletud ülesannetest, siis ilmselt on haldaja puhul silmas peetud andmekogu vastutavat töötlejat. Märgime, et avaliku teabe seaduse (AvTS) andmekogu regulatsiooni vaatest ei ole „haldaja“ iseseisev põhiroll ning võib tekitada ebaselgust, kui seda kasutatakse 1 Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus 759 SE 2 (4) vastutava, kaasvastutava või volitatud töötleja rolli kõrval. Palume eelnõus täpsustada mõiste „haldaja“ kasutamist ning andmekogu pidamise ja isikuandmete töötlemise rollijaotust. Kuna KeeleS § 71 sätestab EKI ja kasutajaasutuste kaasvastutuse, tuleb põhimääruses selgelt avada, millises ulatuses puudutab kaasvastutus andmekogu pidamist ning millises ulatuses andmekogus olevate isikuandmete töötlemist
Selgitame. Eelnõu ja seletuskirja muudetud. "Haldaja" ei ole uus roll. Nagu § 2 pealkiri viitab, on tegemist kaasvastutavate ja volitatu sättega, mis seab osaliselt paika ka rollide üldise raami ning täpsemad ülesanded sätestatakse §-s 3. Haldaja lähtus sisulisest kaasvastutavate ülesannetest kus EKI haldab keskselt andmekogu ning teeb seetõttu ka arendushanked.

Kuna määruse § 3 sätestab nagunii kaasvastutavate ülesanded täpsemalt, on § 2 lg 2 välja jäetud. Lähtuvalt §-st 3 on ülesanded täpsustatud ning § 3 lõikes 2 esitatakse täpsustus, et EKI kui edaspidiselt määruse konteksis haldaja, täites haldajale omaseid kindlaid ülesandeid. Seega lähtutakse tema ülesannete olemusest, kus mõte ei olegi muuta või defineerida uusi mõisteid.

Eelnõu § 4 järgi peetakse tõlkeväravat infotehnoloogilise andmebaasina. Märgime, et kuni 2007. aastani kehtinud andmekogude seadus nägi ette andmekogu tehnilise ülesehituse ja tasandite kirjeldamise põhimääruses. AvTS sellist nõuet enam ei sisalda, mistõttu ei oma mõiste „infotehnoloogiline andmebaas“ iseseisvat regulatiivset tähendust ega anna põhimäärusele õiguslikku lisaväärtust. Tegelikult tuleneb juba AvTS § 431 lõikes 1 toodud andmekogu mõistest see, et tegemist on infosüsteemis peetava andmete kogumiga ning küberturvalisuse seadusest tulenevalt kujutab infosüsteem endast digitaalset andmetöötlust. Soovitame sätte põhimäärusest eemaldada või siis seletuskirjas selgitada, mida mõistetega „infotehnoloogiline andmebaas“ tegelikult on silmas peetud.
Selgitame. Eeelnõu ja seletuskirja täiendatud. Infosüsteemi ülesehitus võib omada korralduslikku sisu, ning andmekaitse vaatest loob see suuremat läbipaistvust. Seetõttu ei ole selle käsitlemine vale või kellegi õigusi kahjustav, pigem vastupdi.

Sättes täpsustatakse andmekogu eriosad, et määrata neile teatud erikriteeriumid. Lisatud alamosaleon rakendatud madalamad turvameetmedmistõttu on säte eelnõus asjakohane. Eelnõuja seletuskirja on täpsustatud (vt nii §-d 4 kui 5).
1.3.
Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt on tõlkevärava volitatud töötlejal õigus vajadusel kaasata arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja, sõlmides temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske ning teavitades sellest mõistliku aja jooksul tõlkevärava haldajat.
Selliselt sõnastatud säte annab andmekogu volitatud töötlejale küll õiguse kaasata teine volitatud töötleja, kuid ei sätesta piisavalt selgelt kaasvastutavate töötlejate kontrolli ega heakskiidu mehhanismi. IKÜM loogika järgi ei saa volitatud töötleja teist volitatud töötlejat kaasata ilma vastutava töötleja eelneva konkreetse või üldise loata ning vastutaval töötlejal peab olema võimalus hinnata kaasamise tingimusi ja esitada vastuväiteid. Seega, arvestades tõlkeväravas töödeldavate andmete tundlikkust, ei ole piisav üksnes haldaja teavitamine mõistliku aja jooksul, vaid sätte sõnastust tuleks muuta selliselt, et oleks aru saada, et teise volitatud töötleja kaasamine eeldab eelnevat kirjalikku üld- või erivolitust ning kaasvastutavatel töötlejatel või vähemalt haldajal oleks sisuline võimalus hinnatakaasamise mõju andmetöötlusele ja turvariskidele.
Selgitame. Eelnõu täpsustatud ja seletuskirja täiendatud.

RIT pakub riigiasutsutele keskselt pilvandmeteenust, seetõttu on ta ka volitatud tööteljaks, majutades tõlkevärava andmeid. Allvolitatu töötlus on põhimäärusest välja jäetud.

Kehtib üldine reegel kus tõlkevärava kontekstis on kaasvatutavad jätnud hanked ja lepingud andmekogu haldamisel EKI ülesandeks ning EKI omakorda hangib teenuseid riigi keskselt IT-majalt (RIT), kellele on keskselt usaldatud kesksete teenuste osutamine.

EKI teeb RIT-iga lepingu ning seega otsustab EKI, millised on konkreetse hanke tingimused, kaasates lähtuvalt teemadest kaasvastutavaid töötlejaid.
1.4.
Eelnõu §-des 6–8 sätestatakse kasutajaasutuste, tõlkepartnerite, lõppkasutajate, tõlketööde, tõlgitava teabe, tõlkemälu, teavituste ja logide andmed. Tõlgitava teabe ja lisa- või taustamaterjali andmetena on nimetatud teave alg- ja sihtkeeles, sh isikuandmed ja eriliiki isikuandmed lähtuvalt tõlketöö sisust. Samuti on tõlkemälu andmetena nimetatud ka tõlkesegmendid lähte- ja sihtkeeles, sh isikuandmed ja eriliiki isikuandmed lähtuvalt tõlketöö sisust. Seletuskirjas on selgitatud, et tõlgitav tekst võib sisaldada väga tundlikke andmeid, näiteks terviseandmeid, süüteoandmeid või maksuandmeid.
Seega lubab eelnõu töödelda tõlkimist vajavas tekstis sisalduvaid isikuandmeid, kuid ei loo piisavalt selgeid töötluspiiranguid ega täiendavaid kaitsemeetmeid selleks, et eriliiki või piiratud juurdepääsuga andmed ei liiguks tõlkemäludesse, jagatud tõlkemäludesse või avalikesse anonüümitud tõlkemäludesse. Samas on tõlkemälu olemus korduvkasutus, mis tähendab, et kui tundlik teave jõuab tõlkemällu, võib see hiljem sattuda teise tõlketöö, teise asutuse, tõlkepartneri või avalikustamise protsessi mõjualasse.
Palume eelnõus selgelt sätestada, et tõlgitavas tekstis sisalduvaid isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid töödeldakse üksnes konkreetse tõlketöö tegemiseks ning neid ei kanta jagatud ega avalikku tõlkemällu, kui selleks puudub eraldi õiguslik alus ja kontrollitud anonüümimise või juurdepääsupiirangu mehhanism. Lisaks soovitame täiendada eelnõu § 3 selliselt, et oleks selgelt aru saada, et iga kaasvastutava töötleja ülesandeks on tema hallatava tõlkemälu juurdepääsuulatuse määramine, andmete õiguspärane tõlkemällu kandmine, vajaduse korral andmete pseudonüümimine või anonüümimine ning avalikustamise eelsete kontrollitoimingute tegemine
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

Eelnõu on täpsustatud viitega seaduse andmekoosseisudele, sest nii tõlgitavas teabes kui tausta- ja lisamaterjalides võivad sisalduda keeleseaduse § 71 lõikes 3 nimetatud isikuandmed. Kuna tõlgitav sisu võib olla absoluutselt igasugune tekst ehk eluline sisu, ei ole võimalik ammendavalt tekstide pinnalt andmekoosseise reguleerida. Selleks võib olla sisuliselt ükskõik milline tekst. Soovitatud § 3 täiendus asub §-s 10.
1.5.
Eelnõu § 1 lõike 1 punktide 3–4 kohaselt võimaldatakse igaühel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid, ning avalikustatakse anonüümitud tõlkemälud. Eelnõu § 10 lõikes 4 on sätestatud, et teabeväravas avalikustatakse juurdepääsupiiranguta andmed. Seletuskiri selgitab, et avalikud tõlkemälud on kontrollitult puhtad ega sisalda isikuandmeid, ärisaladusi ega muud konfidentsiaalset infot. Ühtlasi märgitakse seletuskirjas, et avalikke tõlkemälusid jagatakse huvitatud osapooltega avaandmete teabeväravas.
Samas ei ole eelnõu tekstis ega ka seletuskirjas piisvalt selgelt sätestatud, millal võib tõlkemälu pidada anonüümseks, kes anonüümimist kontrollib, kas ja kuidas kontroll dokumenteeritakse ning kes vastutab avalikustamise otsuse eest. Samuti on § 10 lõike 4 sõnastus „juurdepääsupiiranguta andmed“ liiga lai, kuna juurdepääsupiirangu puudumine ei tähenda automaatselt, et andmed on isikuandmete kaitse mõttes anonüümsed või avaandmetena avaldamiseks sobivad. Avalikustamise eelduseks peab olema kontrollitud ja dokumenteeritud anonüümsus, mitte üksnes asjaolu, et teabele ei ole määratud juurdepääsupiirangut.
Leiame, et eelnõus tuleks eristada juurdepääsupiirangu puudumist, avalikustamist, avaandmetena kättesaadavaks tegemist ja anonüümimist. Avalikustada ei tohiks kõiki juurdepääsupiiranguta andmeid, vaid üksnes kontrollitud ja dokumenteeritult anonüümitud tõlkemälusid, mille puhul on hinnatud tuvastamisega kaasnevat riski
Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Selgitame Seletuskirjas ei ole võimalik ammendavalt loetleda, millal on üks või teine kasutajaasutuse teave anonüümne. See sõltub teabe sisust ja rakendatavatast anonüüümimise tehnoloogiast. Samuti muutub tehnloogia ajas, mistõttu on hinnang püsivalt muutuv. Nagu ikka sel puhul, peab vastutav töötleja hindama riske, muutma mõjuhinnnanguid ja tagama IKÜM põhimõtete täitmise (art 5, 25 jne).

Nagu sätestab põhimääruse § 10 lg 1, tagab iga kasutajaasutus, et isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu. Seda EKI hinnata ega kontrollida ei saa, sest esmalt ei oma EKI iga teabevaldaja sisule juurdepääsu (vt § 10 lg 3) ja teisalt seetõttu, et EKI ei saa sisulisi otsuseid langetada teabevaldajate kui kaasvastutavate eest. Vaid iga teabevaldaja oskab hinnata sisu tundlikkust lähtuvalt valdkonnaspetsiifikast. Seega ei kontrolli EKI kui haldaja juurdepääsupiirangu rakendamist ja teabe avalikustamist (põhimääruse § 3 lg 1 p-d 1 ja 2, § 10 lg 1).

Sisuliselt toimub andmete avalikustamine sarnaselt avaandmete teabeväravale. Avalikustada saab teavet, mille puhul puudub kahtlus kellegi õiguste rikkumiseks (isikuandmed, ärisaladus või tundlik sisu AvTS §-st 35).

Seega pakub EKI küll toetavaid meetmeid ja vahendeid, kuid ei saa ise tagada, et avalikustamine on kooskõlas AvTS-is või muus õigusaktis sätestatud põhimõtetega. Seda saab tagada üsknes kaasvastutav tööteja ehk kasutajaasutus oma otsusel, sest iga asutus määrab ise, kas andmed ka tegelikult avalikustada saab.

Kõik tegevused logitakse (digitaalne dokumenteerimine) ning iga teabe avalikustamise otsusab avalikustamistoimingu teinud asutus.


1.6.
Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt tagab kasutajaasutus, et isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu ning haldaja ei kontrolli juurdepääsupiirangu kohast rakendamist. Seletuskirjas on põhjendatud seda sellega, et haldaja ei pääse ligi kaasvastutaja andmetele ega pruugi omada taustainfot piirangu üle otsustamiseks.
On igati mõistetav ja arusaadav, et konkreetse teabe osas juurdepääsupiirangu määramine on üldjuhul selle teabe valdaja ehk kasutajaasutuse ülesanne, kuid samas ei saa see tähendada seda, et EKI-l andmekogu vastutava töötlejana siin üldse mingit vastutust ei ole. Kui EKI on tõlkevärava haldaja ja kaasvastutav töötleja, peab tal olema vähemalt süsteemne kontroll selle üle, et avalikustamise, tõlkemällu kandmise ja juurdepääsuõiguste mehhanismid töötavad nõuetekohaselt. See ei tähenda, et EKI peab hindama iga dokumendi sisulist juurdepääsupiirangut, kuid ta peab tagama tehnilised ja korralduslikud kontrollid, mis väldivad piiratud või isikuandmetega teabe sattumist avalikku tõlkemällu. Soovitame sõnastust muuta selliselt, et oleks aru saada, et kasutajaasutus vastutab konkreetse teabe juurdepääsupiirangu määramise ja andmete klassifitseerimise eest, kuid haldaja tagab tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis võimaldavad piiranguid süsteemis rakendada, kontrollida ja rikkumisi tuvastada.
Selgitame. Meie hinnangul tuleneb põhimäärusest selgelt, kes pakub tehnilsi vahendeid ja kes teeb otsustuse teabe avalikustamisks (vt eelmist vastust).
1.7.
Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt tagatakse tõlkevärava andmetele otsejuurdepääs turvalise andmevahetuskihi kaudu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitakse ligipääsuõiguse teostamisel õiguste kehtivust. Samas seletuskirjas on selgitatud, et tõlkevärava andmetele on juurdepääs turvalise internetiühenduse HTTPS kaudu ning lõppkasutaja toimingute teostamisel kontrollitakse tarkvaraliselt tema õiguste piisavust ja kehtivust.
Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu ja seletuskiri ei ole selles osas täielikult kooskõlas.
Eelnõu kasutab mõistet „turvaline andmevahetuskiht“, seletuskiri aga HTTPS-ühendust. Kui mõeldakse X-tee kaudu toimuvat andmevahetust, siis tuleks seda täpsustada; kui mõeldakse turvalist veebipõhist juurdepääsu, siis tuleks kasutada täpsemat sõnastust.
Samuti ei piisa ainult õiguste kehtivuse kontrollimisest, vaid kontrollida tuleb ka õiguste piisavust, ulatust, rollipõhisust, vajaduspõhisust ja kehtivust konkreetse kasutajaasutuse või tõlketöö suhtes. Palume eelnõu ja seletuskirja selles osas täpsustada.
Arvestatud. Selgitame. Seletuskiri muudetud.
X-teed tõlkevärav ei kasuta. Mõeldud oli seda, et lõppkasutajad kasutavad turvalist andmevahetusprotokolli HTTPS. Seletuskiri muudetud.
1.8.

Eelnõu § 14 kohaselt peetakse logi andmete sisestamise, muutmise ja päringute üle. Logisse kantakse tegevuse sooritaja, tegevuse sisu, tegevuse aeg, käsitletud sihtobjekt ja muudatuse tulem sihtobjektis. Logi säilitatakse kaks aastat ning seejärel kustutatakse.
Ilmselgelt on logimise reguleerimine vajalik ja asjakohane. Küll aga tuleks hinnata, kas logiandmete koosseis on piisav ka vaatamise, allalaadimise, tõlkemällu kandmise, tõlkemälust eemaldamise, avalikustamise, kustutamise ja juurdepääsuõiguste muutmise toimingute kontrollimiseks. Arvestades tõlkevärava väga suurt kaitsetarvet ja võimalust, et töödeldakse eriliiki isikuandmeid, peaks logimine hõlmama kõiki olulisi andmetele juurdepääsu ja andmete edasise kasutamise toiminguid, mitte üksnes sisestamist, muutmist ja päringuid.
Selgitame. Eelnõu ja seletuskirja on täpsustaud. Põhimääruse § 14 lg 2 täpsustab, et logisse kantakse tegevuse sooritaja, tegevuse sisu, tegevuse aeg, käsitletud sihtobjekt ja muudatuse tulem sihtobjektis. Tegevuse sisu võib olla nii sisestamine, muutmine kui vaatamine (§ 14 lg 1). Muutmise alla läheb igasugune tegevus, sh eemaldamine, kustutamine vms. Selleks, et tagada normi selgus, on eelnõu muudetud.



1.9.
Seletuskirjas on esitatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles märgitakse, et tegemist on seaduse rakendusaktiga, eelnõus käsitletud tegevused ei too sisuliselt kaasa uusi töötlustoiminguid ning võrreldes kehtiva seadusega töötluse eesmärgid ja ulatus oluliselt ei muutu. Samuti leitakse, et negatiivne mõju andmesubjektidele on vähene. Siinsamas aga kirjeldab seletuskiri, et tõlkeväravas võib töödeldav tekst sisaldada väga tundlikke andmeid, sh terviseandmeid, süüteoandmeid ja maksuandmeid ning eelnõu § 5 kohaselt on tõlkevärava kaitsetarve väga suur.
Leiame, et seletuskirja mõjuhinnang on liiga üldine ega ava piisavalt riske, mis tulenevad sellest, et tõlgitav tekst võib sisaldada eriliiki isikuandmeid ja muud tundlikku teavet, tõlkemälud on korduvkasutatavad ja osad neist on plaanis avalikustada, süsteem sisaldab rollipõhist juurdepääsu ja peakasutaja õigusi, seletuskiri viitab automaatalgoritmidele sobiva tõlkija leidmiseks ning avalikud anonüümitud tõlkemälud võivad sisaldada isiku tuvastamise riski. Palume seletuskirjas mõjuhinnangut täiendada konkreetsema riskianalüüsi ja kaitsemeetmete kirjeldusega. Ei ole veenev järeldada, et lisariske ei kaasne, kui samal ajal tunnistatakse väga suurt kaitsetarvet ning võimalust töödelda eriliiki ja muid tundlikke andmeid.
Selgitame. Tõlkevärava andmekogu loomine otsustati keeleseaduse muudatusega, mis jõustus 16.03.2026 (vt siit). Tõlkevärava andmekogu põhimääruse seletuskirjas saab kajastada täpsustavaid ja korralduslikke meetmeid, kuid sisuline otsusus sellise andmekogu loomiseks – seega võimalikke riskide mõju soovitud eesmärgi saavutamiseks - tehti seaduandja poolt selle aasta kevadel.

Oleme seletuskirja täiendanud põhjendustega, mis saavad tegevusi täpsustada, kuid mitte kaaluda enam seda, kas andmekogu luua ja kas selles eriliigilisi isikuandmeid töödelda.

Lisaks selgitame, et tõlketöid tehti ja telliti ka enne andmekogu loomist. Ka siis kasutati selleks erinevaid volitatud töötlejaid ning teavet hoiti infosüsteemis (olgu dokumendiregister vms). Ka teabe sisu ei ole muutunud uue andmekogu loomisega. Kuna lähtuvalt põhimäärusest ei ole haldajal ligipääsu kasutajaasutuste teabele, ei kaasne teabe haldamisega riske, mis mõjutaks oluliselt andmesubjekte seniest enam. Seda on mõjuhinnnagus selgitatud. Selgitusi on täiendatud, kuid riskihinnang ei muutu.

Rahandusministeerium


2.1.
Eelnõus ja seletuskirjas on toodud Tõlkevärava kaasvastutavad töötlejad. Palume sellest loetelust Rahandusministeeriumi välja jätta põhjusel, et Rahandusministeerium Tõlkeväravat hetkel kasutusele ei võta;
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri muudetud.

2.2.
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et määruse rakendamiseks täies mahus vahendid riigieelarves puuduvad – palume seletuskirjas välja tuua, millise asutuse eelarvest kaetakse Tõlkevärava arenduskulud juhul, kui Justiits- ja Digiministeeriumi digipöörde voorust ega riigieelarve läbirääkimiste tulemusena raha ei eraldata.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.


Siseministeerium



1. Andmete kaitse ja turvameetmete proportsionaalsus
Eelnõu § 5 kohaselt peavad tõlkevärava turvameetmed tagama konfidentsiaalsuse turvaklassi S3, tervikluse turvaklassi T3 ja käideldavuse turvaklassi K2 ning tõlkevärava kaitsetarve on
väga suur.
Siseministeerium nõustub, et tõlkeväravas töödeldavate andmete kaitse on oluline, arvestades, et tõlgitav teave võib sisaldada isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, juurdepääsupiiranguga
teavet või muud tundlikku teavet. Samas on andmete kaitseks rakendatavate meetmete proportsionaalsus samuti oluline, kuna kõrgendatud turvanõuete rakendamine võib kaasa tuua märkimisväärse tehnilise, korraldusliku ja rahalise koormuse. Konfidentsiaalsuse turvaklass S3 eeldab tavapäraselt andmete krüpteerimist ja mitmetasandilist autentimist ning seda rakendatakse üldjuhul ülisalajase iseloomuga teabe kaitseks.
Palume seletuskirjas täiendavalt põhjendada eelkõige konfidentsiaalsuse turvaklassi S3 valikut ja selle proportsionaalsust. Seletuskirjas on märgitud, et tõlkeväravas võib töödelda muu hulgas terviseandmeid, süüteoandmeid ja maksuandmeid, kuid täiendavalt vajab selgitamist, miks on kogu andmekogu puhul vajalik just S3 taseme konfidentsiaalsus ning kas kõigi andmekoosseisude ja kasutusjuhtude puhul on selline kaitsetase põhjendatud.
Samuti palume hinnata, kas eelnõus sätestatud turvanõuded ja kavandatav turvaklass on omavahel piisavas kooskõlas. Kui andmekogule nähakse ette väga suur kaitsetarve ja konfidentsiaalsuse turvaklass S3, peaks eelnõust või seletuskirjast selgemalt nähtuma, millised tehnilised ja korralduslikud meetmed selle taseme tagamiseks rakendatakse. Näiteks ei ole eelnõus praegu selgelt käsitletud andmete varundamist, taastamist, juurdepääsude regulaarset kontrolli ega muid kõrgendatud kaitsetarbega andmekogu pidamisel olulisi meetmeid.
Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada selliselt, et kavandatud turvaklass, selle põhjendus ning turvaklassist tulenevad nõuded oleksid omavahel loogilises ja kontrollitavas seoses.
Selgitame. Seletuskirja on täiendatud.
Turvaklass on valitud lähtuvalt kasutajaasutuste teabe tundlikkusest ja lähtudes E-ITSi metoodikast. Samuti selgitame, et õigusakti seletuskiri ei asenda kõiki kordi, juhiseid ja meetmete kirjeldusi, mida E-ITS-i raames tuleb rakendada. Seletuskiri ei ole dokument mille kaudu turvalisust rakendatakse, samuti ei ole võimalik selles selgitada kõiki detaile turvakaalutlustel (AvTS § 35 lg 1 p 9).




2. Mõistete ja rollide selgus
A. Eelnõus kasutatakse mitut omavahel seotud mõistet ja rolli, sealhulgas „kasutajaasutus“, „andmeandja“, „andmete esitaja“, „lõppkasutaja“, „tõlkepartner“, „kaasvastutav töötleja“, „haldaja“ ja „volitatud töötleja“. Kuigi osa mõisteid on eelnõus sisustatud, võib rollide ja vastutuse jaotus jääda adressaadile ebaselgeks, kuna sarnaseid või osaliselt kattuvaid rolle
kirjeldatakse eri sätetes erinevate mõistete kaudu.
Palume eelnõus ja seletuskirjas mõistete kasutus läbivalt üle vaadata ning vajadusel struktuursemalt selgitada, milline isik või asutus millises rollis tegutseb, milliseid andmeid ta esitab või töötleb ning mille eest ta vastutab. See on oluline nii andmekaitseõigusliku vastutuse, juurdepääsuõiguste haldamise kui ka andmete õigsuse ja turvameetmete rakendamise seisukohalt.
B. Samuti juhime tähelepanu eelnõu § 10 lõikele 1, mille kohaselt tagab kasutajaasutus, et isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu, ning haldaja ei kontrolli juurdepääsupiirangu kohast rakendamist. Palume täpsustada, kuidas jaguneb selle kohustuse täitmisel vastutus kasutajaasutuse, haldaja ja volitatud töötleja vahel. Kasutajaasutus saab küll kehtestada sisemised reeglid ja juhised, kuid nende tehniline rakendamine sõltub tõlkevärava funktsionaalsusest ja volitatud töötleja tagatud tehnilistest lahendustest. Seetõttu palume selgitada, milliste tehniliste ja korralduslike meetmetega tagatakse, et kasutajaasutuse kehtestatud piirangud tegelikult välistavad isikuandmete ja juurdepääsupiiranguga teabe sattumise avalikku tõlkemällu. 

C. Lisaks palume seletuskirjas täiendavalt kirjeldada, millest on lähtutud kaasvastutavate töötlejate rollide kujundamisel ning kuidas on kavandatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 26 kohase ühise vastutuse rakendamine praktikas. Eelkõige palume selgitada, kuidas on kavandatud kaasvastutavate töötlejate omavaheline vastutuse jaotus ning millisel viisil tagatakse, et ühise vastutuse põhimõtted on kaasvastutavate töötlejate vahel ühtselt kokku lepitud ja andmesubjektidele teatavaks tehtud. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et kaasvastutavad töötlejad lepivad ühise vastutuse korralduses omavahel kokku, ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast piisava selgusega, kuidas on tagatud sellise kokkuleppe sõlmimine ning ühetaoline rakendumine kõigi kaasvastutavate töötlejate suhtes.
Selgitame. Seletuskirja on täiendatud.
Eelnõu lähtub keeleseaduses ja andmekaitse üldmääruses toodud mõistetest. Keeleseadus sätestab, et riigiasutused on kasutajaasutused ning kuna nende ülesanneteks andmekogu loodi, on nad ühtlasi ka kaasvastutavad töötlejad. Kõik, mis andmekaitse üldmääruses on toodud vastutava töötleja kohustusena, kehtib ka kaasvastutavate töötlejate osas.




Et isikuandmed ja muu juurdepääsupiiranguga teave ei satuks avalikku tõlkemällu on kasutajaasutuse ja haldaja ühine pingutus kus eri osapooled rakendavad eri tüüpi meetmeid tervikkaitse saavutamiseks. Haldaja hoolitseb, et süsteemis on keeletehnoloogilised vahendid (sh anonüümija) ja funktsionaalsed vahendid, mis võimaldavad teavet tõlkemällu lisada ning rakendatud on eraldi mehhanismid, et kaasvastutav veenduks enne andmete lisamist, et need ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet. Selleks on korralduslikud meetmed, et suunata asutus teavet ka sisuliselt üle hindama. Rõhutame, et käesoleva andmekogu loomisega ei ole muudetud andmehalduse üldpõhimõtteid ega kavandatud keskselt kõikide juurdepääsupiirangu aluste haldamist. Tööriistu mis oleksid välja töötatud ükskõik millise juurdepääsupiirangu aluse tarvis, ei eksisteeri, mistõttu avalikku tõlkemällu saab lisada teavet siiski vaid senisel moel – kontrollides sisu ka inimsilma poolt üle.



Kaasvastutajate töötlejate vastutusvaldkonnad on kindlaksmääratud tõlkevärava põhimääruse paragrahvis 3. Kui praktikas tekib korralduslikke küsimusi, mida põhimäärus ei kajasta, saab põhimäärust täiendada või lahendada see omavahelise kokkuleppega. Eeldame, et põhimääruses sätestatu kajastab osapoolte kokkulepet, mida saab vajadusel täiendada. Tõlkevärava andmekogu põhimäärus kui rakendusakt ei saa reguleerida vastutuse jaotust, mis tuleneb juba teistest õigusaktidest.

3. Andmete säilitamine ja kustutamine
Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse logiandmete säilitamise tähtaeg, mille kohaselt säilitatakse logi kaks aastat kande või päringu tegemisest arvates ning säilitustähtaja möödumisel logiandmed kustutatakse.
Samas ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast piisava selgusega, millistel alustel ja kui kaua säilitatakse andmekogu põhiandmeid, sealhulgas tõlketöid, tõlgitavat teavet, lisa- ja taustamaterjale ning tõlkemälusid. Arvestades, et eelnõu § 7 kohaselt võivad tõlgitav teave,
lisa- ja taustamaterjalid ning tõlkemälu tõlkesegmendid sisaldada isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, on säilitamise põhimõtete selge reguleerimine andmekaitse seisukohalt oluline.
Palume eelnõus või seletuskirjas täpsustada andmete säilitamise, kustutamise, anonüümimise ja vajadusel arhiveerimise põhimõtteid. Eelkõige palume selgitada, kui kaua säilitatakse tõlketöid ja tõlkemälusid, kes otsustab nende säilitamise või kustutamise, kas erinevatele tõlkemälude liikidele kohalduvad erinevad säilitamispõhimõtted ning kuidas tagatakse, et isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik tõlkevärava eesmärkide täitmiseks.
Arvestatud. Selgitame. Seletuskirja täiendatud.

Selgitame, et andmete säilitustähtajad on sätestatud keeleseaduses. KeeleS § 71 lg 4 näeb ette, et tõlkeandmekogu andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) tõlketöö tehnilisi andmeid seitse aastat pärast tõlketöö vastuvõtmist selle tellija poolt;
2) tõlketöö telllja ja tõlketöö täitja isikuandmeid kolm aastat pärast isiku tõlkeandmekogule juurdepääsu lõpetamist;
3) tõlkemälus, tõlgitavas teabes ning lisa- ja taustamaterjalis sisalduvaid isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid andmeid kuus kuud pärast tõlketöö valmimist ja vastuvõtmist tellija poolt;
4) sõnastikest, terminibaasidest ja avalikest tõlkemäludest kogutud andmeid anonüümitud kujul tähtajatult.


4. Logimine, juurdepääs ja muud turvanõuded
Eelnõu § 14 reguleerib tõlkeväravas andmete sisestamise, muutmise ja päringute logimist ning logi säilitamise tähtaega. Arvestades eelnõu §-s 5 kavandatud väga suurt kaitsetarvet ja turvaklasse, palume hinnata, kas logimise regulatsioon on piisavalt detailne ning kooskõlas kavandatud turvatasemega.
Palume eelnõus või seletuskirjas täiendavalt selgitada, kas ja kuidas toimub juurdepääsuõiguste regulaarne kontroll, logide kontrollimine, turvaintsidentidele reageerimine, andmete varundamine ja taastamine. Kui need küsimused on reguleeritud muudes dokumentides või infoturbemeetmete kaudu, palume sellele seletuskirjas viidata. Praegusel kujul võib jääda ebaselgeks, kas eelnõus sätestatud regulatsioon on piisav kavandatud väga suure kaitsetarbega andmekogu pidamiseks.
Selgitame.
Logimise regulatsioon ja detailsus on kavandatud koostöös kasutajaasutustega, sh Politsei- ja Piirivalveametiga. Logisüsteem on dokumenteeritud (https://github.com/keeleinstituut/tv-wiki/wiki/B-21.-Auditlogid-(Tegevuste-logimine-ja-logide-vaatamise-v%C3%B5imalus). Regulatsioon ei erine kuidagi teistest tundlikke andmeid hallatavatest andmekogudest.
Turvaintsidentidele reageerimise, andmete varundamise ja taastamise osas vt eelnevat vastust S3 turvaklassi teemal.

5. Keelelised ja normitehnilised täpsustused Palume üle vaadata järgmised keelelised ja normitehnilised küsimused.
Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 4 on sätestatud, et kaasvastutav töötleja „tagab isikuandmetega seotud rikkumisest järelevalveasutuse teavitamise ja vajadusel andmesubjektile, edastades /…/“. Sätte sõnastus vajab parandamist. Eeldatavalt on mõeldud, et kaasvastutav töötleja tagab isikuandmetega seotud rikkumisest järelevalveasutuse ja vajadusel andmesubjekti teavitamise.
Palume sätte sõnastust vastavalt täpsustada.
Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatakse kasutajaasutuse andmetena „regulaarsed tööajad (nädalapäevad ja kellaajad)“. Seletuskirjas on sama sätte selgitamisel kasutatud väljendit „asutuse regulaarsete töötajate andmed“. Palume seletuskirja parandada, kuna eelnõu tekstist nähtuvalt on tegemist regulaarsete tööaegade, mitte regulaarsete töötajate andmetega.
Eelnõu § 6 lõike 4 punktis 5 nimetatakse tõlkevärava lõppkasutaja andmetena „töö- ja puhkeajad“. Seletuskirjas kasutatakse sama andmekoosseisu selgitamisel nii väljendit „töö- ja puhkeaeg“ kui ka „töö- ja puhkuseaeg“. Palume terminikasutus ühtlustada, kuna puhkeaeg ja puhkus või puhkuseaeg on õiguslikult erineva tähendusega mõisted.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud.


Välisministeerium



Teeme ettepaneku kaaluda tõlkeandmekogu laiendamist ka keeletoimetamisele.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
Selgitame, et tõlkevärav hõlmab juba keeletoimetamise ja kvaliteedikontrollide osa:
• tellimuste haldamine - Tõlkeväravas on olemas tellimuse tüübid, mis on seotud toimetamisega (nt "Toimetamine", "Tõlkimine (CAT), toimetamine" jne) , nii et kui asutusel on vaja tellida vaid toimetamist, saab Tõlkevärava kaudu seda teha. 
• CAT-tööriist: (augusti alguse seisuga) arendatavasse tõlketööriista lisatakse abivahendid nagu speller, grammatikakontrollija jms kvaliteedi kontrollimise vahendid.

Kaitseministeerium



1. Kaasvastutavate töötlejate loetelu ja regulatsiooni paindlikkus: eelnõu § 2 lõikes 1 on kaasvastutavad töötlejad nimetatud ammendava loeteluna. Samas märgitakse seletuskirjas
korduvalt, et tõlkevärava kasutamine on vabatahtlik ning asutused võivad vastavalt soovile edaspidi liituda jooksvalt. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et kui mõni täiendav riigiasutus soovib tulevikus tõlkeväravaga liituda, tuleb selleks igakordselt muuta Vabariigi Valitsuse määrust. Arvestades, et tõlkevärava eesmärk on kujuneda riigiüleseks lahenduseks, teeb Kaitseministeerium ettepaneku kaaluda kaasvastutavate töötlejate regulatsioon sätestada viisil,
mis võimaldab uute kasutajaasutuste lisandumist ilma iga kord põhimäärust muutmata.
Mittearvestatud.
Arvestades kasutajaasutuste vastutust ja rolli, on tegemist kaasvastutavate töötlejatega. KeeleS § 71 lg 6 p 1 näeb ette, et kaasvastutavad töötlejad loetletakse põhimääruses.

2. GDPR (IKÜM): eelnõus ja seletuskirjas on käsitletud GDPR-i keskseid põhimõtteid (eesmärgipärasus, minimaalsus, turvalisus, läbipaistvus) ning määratud on kontaktpunkt andmesubjektidele kooskõlas GDPR artikliga 26. Seletuskiri lähtub eeldusest, et kuna
kasutajaasutused töötlevad samu andmeid juba praegu, ei muutu isikuandmete töötlemine sisuliselt. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et tegelikkuses siiski muutub töötlemise viis –
erinevate asutuste andmed koondatakse ühtsesse infosüsteemi ning kasutatakse ühiseid tõlkemälusid. Selle järgi muutub andmetöötluse korraldus ja riskiprofiil, mistõttu teeme ettepanaku seda mõjuanalüüsis põhjalikumalt käsitleda.
Selgitame.. Seletuskirja täiendatud.


3. Kaasvastutavate töötlejate mudel on kirjeldatud, kuid GDPR artikli 26 kohaselt peab kaasvastutajate omavaheline vastutuse jaotus olema võimalikult selgelt määratletud. Praegu jääb mitmes küsimuses (nt andmesubjekti õiguste täitmine, säilitamistähtajad,
kustutamisnõuded) vastutus pigem üldsõnaliseks. Kaitseministeerium teeb ettepaneku kaaluda eelnõus sõnastuse täpsustamist.
Selgitame.
Põhimääruses on väga selgelt välja toodud, et Eesti Keele Instituut kui tõlkevärava haldaja tagab andmetöötluse vastavuse õigusaktides sätestatule, sh tehniliste meetmete abil tõlkevärava andmete tervikluse, kaitse ja säilimise. See moodustab suure osa sisust, mis tuleb lähtuvalt E-ITSi nõuetest ka sisuliselt tagada. See sisaldab nii andmete säilitamist lähtuvalt toodud nõuetest, sh ka kustutamist, kui tähtaeg on möödas jne. Samuti on põhimääruses kirjas, kes koordineerib isikute pöördumisi ja kes peab andmesubjektile vastama. Seda ka võimalike rikkumiste korral.


4. Eelnõu § 10 lõikes 1 on sätestatud, et kasutajaasutus tagab, et isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu ning haldaja seda ei kontrolli.
Selline lahendus asetab kogu vastutuse kasutajaasutusele. Arvestades, et andmekogus hakatakse (tõenäoliselt) töötlema ka eriliigilisi isikuandmeid, võiks kaaluda vähemalt tehniliste kontrollmehhanismide või täiendavate kaitsemeetmete rakendamist, mitte piirduda üksnes organisatsioonilise kohustusega.
vt eespool anonüümimise ja korralduslikud meetmed.

5. Seletuskirjas viidatakse GDPR artikli 35 lõikele 10 ning järeldatakse, et üldine andmekaitse mõjuhinnang on piisav. Võttes arvesse andmekoguga liituvate asutuste põhitegevust ning sellest lähtuvalt tõlkevajadusi hakkab süsteem töötlema mh terviseandmeid, süüteomenetluse andmeid ja muid tundlikke andmeid ning kasutama ühiseid tõlkemälusid. Seetõttu on põhjendatud põhjalikum selgitus selle kohta, miks eraldiseisvat andmekaitsealast mõjuhinnangut ei peeta vajalikuks.
Vt eespool antud vastuseid. Rõhutame, et samu andmeid töödeldi ka täna ja seda ka infosüsteemides või andmekogus (nt dokumendiregister), samuti rakendatati täna juba volitatud töötlejaid. Ühine tõlkemälu ei ole muudatus, mis mõjutaks oluliselt isikute õiguste ja vabaduste riske.

6. Seletuskirjas kasutatakse läbivalt mõistet "anonüümitud tõlkemälu", kuid ei selgitata, milliste meetoditega anonüümiseerimine toimub või kuidas hinnatakse anonüümiseerimise piisavust.
Arvestades Euroopa Kohtu ja Euroopa Andmekaitsenõukogu praktikat, teeb Kaitseministeerium ettepaneku seda põhimõtteliselt ja täpsemalt kirjeldada.
Selgitame.
Vt eespool toodud vastuseid. Lisaks selgitame, et andmekogu loomisega ei ole muudetud seaduses sätestatud põhimõtteid (nt AvTS vm eriseadused). Põhimäärus sätestab selgelt, et üldsusele kasutatavas tõlkemälus ei sisaldu juurdepääsupiiranguga teave. See teave on väga erinev ja mitmekülgne ning see ei piirdu isikuandmetega. Sisuliselt on tegemist protsessiga, mida asutus teeb täna teabe avalikustamisel, olles kaalunud kõiki avaliku teabe seaduses või muus eriseaduses sätestatud põhimõtteid. Need põhimõtted ei muutu.
Seletuskirjas toodud "anonüümitud tõlkemälu" tähendab lihtsustatult, et see on tõlkemälu, mis sobib avalikustamiseks, st selles ei sisaldu KeeleS loetletud isiku- jm juurdepääsupiiranguga andmeid. Need mälud on anonüümimise tehnilise lahendusega analüüsitud tõlkemälu või sellinemälu, mille kohta ametnik on teinud otsuse, et selle mälu võib avalikustada. Nagu juba toodud, siis kõikideks alusteks ei ole olemas tehnilisi vahendeid, neid peaks iga teabevaldaja ehk kaasvastutav asutus ise välja töötama (nt mis on taktika, milline teave võib kahjustada välissuhtlust jne).
Põhimäärus ega selle seletuskiri ei saa selgitada ega koondada kõiki praktikaid või tulevasi praktikaid ega detaile, milliste meetoditega anonüümiseerimine toimub või kuidas hinnatakse anonüümiseerimise piisavust. Vt selgitusi eespool.
Seletuskirja on täiendatud erinevate juhiste viidetega ning esitatud üldistatud kokkuvõte, kuid seletuskirja ei ole otstarbekas integreerida juhiseid, kuna need on ajas muutuvad (sh Andmekaitsenõukogu enda juhised). See ei tähenda, et neist ei saa lähtuda.
NB! Kui Kaitseministeeriumil on olemas vahendid ja kirjeldused mis hõlbustavad või selgitavad põhimõtteid täiendavalt, soovitame neid meiega jagada, mis võimaldab neid andmekogu kasutajatele jagada juhiste vms kaudu.

Justiits- ja Digiministeerium



1. EN § 1 – põhimäärusega on laiendatud keeleseaduse (KeeleS) § 71 lg 1 sätestatud eesmärki.
Seaduse tasandil on toodud lg 1 p 1 ja 2 toodud eesmärk, mitte aga 3–5 nimetatud eesmärgid.
Määrusega ei saa laiendada andmekogu eesmärki. Palume eelnõu viia kooskõlla seaduses
sätestatud eesmärgiga.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri muudetud.

2. Palume EN § 3 teha järgmised sõnastuslikud muudatused:
„§ 3. Kaasvastutava ja volitatud töötleja täpsemad ülesanded
(1) Kaasvastutav töötleja:
(2) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks Eesti Keele Instituut, kes korraldab vastuste andmise ja suhtluse kaasvastutavate ja volitatud töötleja vahel. Kaasvastutavad töötlejad ja volitatud töötleja teevad igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel. Lõpliku vastuse koostab vastutav töötleja, kelle andmetöötlust küsimus puudutab.“.
Arvestatud. Eelnõu muudetud.

3. Palume selgitada EN § 4 vajalikust.
Selgitame. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
Vt selgitust, mis on antud AKl-le eespool.

4. EN § 6 lg 1 p 4, lg 2 p 3, lg 4 p 5 – nähakse ette, et andmekogus töödeldakse isikute tööaegu, KeeleS § 71 lg 2 aga sellist andmekategooriat ette ei näe. Põhimäärusega ei saa laiendada töödeldavate isikuandmete raame. Palume andmekategooria eelnõust välja jätta ning täiendada seaduses toodud andmekoosseisu.
Arvestatud. Selgitame.
Eelnõu §6 lg 4 p 5 välja jäetud. Läbivalt on korrastatud andmekoosseise, kus asutuse lahtiolekuajad ning hanke võitja kui tõlkepartneri teenuse pakkumise ajad, on viidud kontaktandmete alla. Sisuliselt on tegemist avaliku teenuse ja avaliku asutuse tavapärase teabega. Mõeldud ei ole, et eraisik kirjeldaks oma eraelulisi andmeid (mis ta teeb) vaid pelgalt formaalne teave, mis ajal teenust osutatakse. Sisuliselt koordineerib seda kaasvastutav töötleja, lähtudes asutuse töökorraldusest (asutuse tööajad, avaliku hankega tellitud teenuse pakkuja).


5. EN § 7 lg 2 - KeeleS § 71 lg 6 kehtestatud põhimääruse volitusnormi punktis 3 on sätestatud, et tõlkeandmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis. Viidatud lõikes on aga koosseis väga üldine võrreldes seaduses tooduga. Kui põhimääruses täpsemat koosseisu ette ei nähta, siis tuleb tuua andmekoosseis, mis on seaduses sätestatud ning kaaluda volitusnormi p 3 vajalikust seaduses. Tuleb vältida olukorda, kus tekiks mulje andmete töötlemise ulatuse laiendamisest või ebapiisavast piiritlemisest. Eelkõige tuleb selgelt eristada, et andmekogus töödeldakse üksnes seaduses sätestatud andmeid ning vältida üldsõnalisi viiteid andmete töötlemisele „vastavalt sisule“.
Selgitame. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
Nii nagu seaduse ettevalmistamisel sai selgitatud, võib menetlus sisaldada sisuliselt igasuguseid andmeid ning seaduse üldine raam sellele viitabki. Eelnõus on tehtud viide seadusele.
Kindlasti ei saa määrusega laiendada seaduses toodut, samuti annab seadus töödeldavate andmete väga laia raami (mis oli ka mõte). Nii ei ole võimalik seadust kuidagi isetahtsi laiendada, teisalt aga täpsustada andmekoosseise täpsemalt (vt AKI vastused), sest loetelu peakski katma ära mis iganes tõlgitava teksti sisu.


6. EN § 9 kohaselt on andmeandjaks kasutajaasutus ja tema määratud lõppkasutaja lähtuvalt läbiviidavatest töödest. Selgitame, et kasutajaasutus on andmekogu kaasvastutav töötleja, kes kannab andmed andmekogusse oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmeandja on
AvTS § 435 lg 2 kohaselt riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud, kui neil on seadusega või selle alusel antud õigusaktiga sätestatud kohustus andmekogusse andmeid esitada või kui nad teevad seda vabatahtlikult. Juhul kui andmekogul ei ole liidestunud ühegi teise riigi infosüsteemi kuuluvate andmekoguga, siis andmekogul puuduvad andmeandjad. Palume § 9 eelnõust välja jätta ning muuta seaduses põhimääruse volitusnormi.

Selgitame. Meie hinnangul ei tulene andmekogude sättest, et andmeandjad tuuakse vaid siis, kui andmevahetus toimub teiste andmekogudega.
Säte viitab vastupidiselt, et kõik kes andmeid annavad (olgu kohustatult või vabatahtlikult), on andmeandjad, sh isikud.
Andmetöötluse läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt on eelnõus sätestatud §-s 9 kaasvastutavate andmete esitamine. See loob selge korra, kes ja milliseid andmeid andmekogusse esitab. Samuti moodustab nimetatud säte ühe osa kaasvastutavate isikute omavahelisest töökorraldusest, seetõttu ei näe me miks tuleks § 9 eelnõust päris välja jätta.


7. EN § 10 lg 3 palume sõnastada järgmiselt – „Tõlkevärava haldaja ei pääse ligi tõlkevärava kaasvastutaja töötleja andmetele, välja arvatud asutuse peakasutaja andmetele.“.
Arvestatud. Sõnastus parandatud.

8. EN § 13 palume sõnastada järgmiselt – „Ebaõigeid andmeid parandavad kaasvastutavad töötlejad vastavalt oma volitustele. Parandused logitakse.“
Arvestatud. Sõnastus parandatud.

9. Palume lisada Tallinna Vangla, Tartu Vangla ja Viru Vangla § 2 lõikes 1 kaasvastutavate töötlejatena.
Arvestatud. Eelnõu teksti täiendatud.



Vabariigi Valitsuse määruse „Tõlkeandmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Keeleseaduse § 71 lõike 6 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega tõlkeandmekogu põhimäärus.

Tõlkeandmekogu (edaspidi tõlkevärav) on mõeldud riigiasutustele tõlketööde tellimuste haldamiseks ja tõlketööde tegemiseks. See võimaldab tõlketöid operatiivselt juhtida ja kasutada masintõlget jt abivahendite eeliseid. Tõlketööd toimuvad usaldusväärses, riigi kontrollitud keskkonnas.

Tõlkevärav võimaldab hoida kokku raha nii tänu keeletehnoloogiale (sh tõlkemälud, masintõlge) kui ka seetõttu, et asutustele ei ole vaja osta tõlkehaldustarkvara. Seda võimalust on oodanud tõlkevärava kaasvastutavad töötlejad, nagu Justiits- ja Digiministeerium (vandetõlgid), Haridus- ja Teadusministeerium, samuti Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet, vanglad. Asutusi võib edaspidi liituda ning lähtudes liitujatest, täiendatakse põhimäärust.

Tõlkeväravat saavad kasutada ka erasektori tõlketeenuse pakkujad, et täita riigiasutuste tellitud tõlketöid. Need tõlkepartnerid leitakse riigihangete kaudu.

Alates 1. jaanuarist 2027 on plaanis avada tõlkevärav ka üldsusele, et tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ja juriidilist kvaliteeti kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) õigusosakonna õigusnõunik Mattias Suumann (735 0576, [email protected]) ning Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia osakonna andmeõiguse ja -poliitika juht Nele Nisu ([email protected]). Sisulises osas on panustanud Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogiate osakonna tõlkevärava tootejuht Martin Luts ([email protected]).

Eelnõu koostamisse kaasati põhjalikult kaasvastutavaid asutusi (Eesti Keele Instituut, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet), kaasatud olid andmekaitsespetsialistid.

1.3. Märkused

Eelnõuga kehtestatakse andmekogu põhimäärus. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva õigusaktiga.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4.1. punktis.

Tõlkeandmekogu kasutuselevõttuga väheneb halduskoormus.. Eeldatavalt väheneb avaliku sektori töömaht tõlketööde haldamisel ja läbiviimisel (vt eelanalüüsi).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 19 paragrahvist, lähtudes andmekogude põhimäärustes kajastatavatest peamistest peatükkidest. Seletuskirja on koondatud kõige olulisem, et tagada andmetöötluse läbipaistvus (IKÜM art 5(1)(a)).

Eelnõu §-s 1 reguleeritakse tõlkevärava kui andmekogu eesmärk. Kuigi tegemist on seaduse sätte kordusega, võimaldab see paremini mõista andmekogusse kogutavate andmete kasutuseesmärki, samuti suurendab see õigusselgust andmesubjektide vaatest (IKÜM, art 5(1)(a)) ning täita andmesubjekti teavituskohustust töötlemise peamistest aspektidest (nt viidates põhimäärusele, IKÜM art 12(1), 14(1)).

Tõlkeväravat saab kasutada näiteks seaduste tõlgeteks, menetlusmaterjalide tõlgeteks aga ka ametnike töös ettetulnud võõrkeelsete materjalide tõlgeteks igapäevatöös. See võimaldab tõlketöid hallata ning toetada vajalike andmetega kasutajaasutuste tõlketööde planeerimist ja korraldamist. Kasutajaasutusteks saavad olla riigiasutused (KeeleS § 71 lg 1). Tõlkevärava andmekogu eesmärki täiendatakse alates 1. jaanuarist 2027. a avalikkusele laiemalt kasutatavate võimalustega (anonüümitud tõlkemälu, ja võimalus tõlkida). Selle kohta vt täpsemalt § 18 juurest.

Täpsemalt saab tõlkevärava kohta lugeda seaduse eelnõu seletuskirjast (avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus 759 SE).

Eelnõu §-des 2 ja 3 reguleeritakse tõlkevärava kaasvastutavad ja volitatud töötlejad ning nende täpsemad ülesanded. Seaduses on sätestatud vaid Eesti Keele Instituut (EKI) ning viide, et tõlkeväraval on ka teised kaasvastutavad asutused. Seega loetletakse kõik teised kaasvastutavad asutused põhimääruse tasandil (KeeleS § 71 lg 5). Oluline on siinjuures välja tuua, et tõlkevärava kasutus on võimalus, mitte kohustus ning kõik riigiasutused kes seda kasutavad, on tõlkevärava kasutamisel kaasvastutavateks töötlejateks.

IKÜM art 5 sätestab mitmed kesksed põhimõtted, mida peab vastutav töötleja tagama (art 5(2), sh isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtte rakendamise (art 5(1)). Ka asjakohaseid töötlemisevahendeid ja tehnilisi ning korralduslikke meetmeid peab rakendama vastutav töötleja (IKÜM art 25(1)). Samuti sätestab avaliku teabe seadus (AvTS) andmekogu vastutavale töötlejale sarnaseid kohustusi, sh tagada andmetöötluse seaduslikkus (AvTS § 434 lg 1). Seetõttu peavad kaasvastutavad töötlejad leppima kokku ülesannetes, kus teatud ülesanded lähtuvad kaasvastutavast asutusest, teatud ülesanded delegeeritakse ühele kaasvastutavale töötlejale ning ülesannete täitmisel on olulisel kohal koostöö. Keskseks haldajaks jääb teatud ülesannetes EKI (vt § 3 lg 2 ülesandeid). Tema ülesandeks on tagada tehniline haldus keskselt ja tema tellib ka arendustöid. EKI korraldab võimaluse kasutada kaasvastutaval töötlejal andmete anonüümimise vahendeid, kuid ei hinda sisuliselt, kas teave avalikku tõlkemällu lisada või millises osas seda teha (vt põhimääruse § 10 lg 1).

Tõlkevärava kaasvastutavad töötlejad on hetkeseisuga:
1) Eesti Keele Instituut;
2) Politsei- ja Piirivalveamet;
3) Justiits- ja Digiministeerium;
4) Haridus- ja Teadusministeerium;
5) Maksu- ja Tolliamet;
6) Tallinna Vangla;
7) Tartu Vangla;
8) Viru Vangla.

Kaasvastutavad töötlejad peavad sisuliselt tagama, et tõlkevärava kasutamine oleks seaduspärane iga kaasvastutava asutuse piires, korraldama õigustatud isikutele juurdepääsu oma asutuses. Kaasvastutavad asutused tagavad koos EKI-i kui andmekogu keskse haldajaga organisatsiooniliste, füüsiliste ja tehniliste meetmete abil tõlkevärava andmete tervikluse, tõlkevärava andmete kaitse ja säilimise. Seda seetõttu, et kasutajaasutuste ja lõppkasutajate poolt rakendatavaid turvameetmeid saab nõuda ja kontrollida vaid iga kasutajaasutus oma asutuse ja selle lõppkasutajate piires ja seetõttu tuleb teha kaasvastutavatel töötlejatel koostööd, et kaitsemeetmed oleksid ka tegelikult terviklikult rakendatud.

Kaasvastutavad töötlejad tagavad, et isikuandmetega seotud rikkumisest teavitatakse järelevalveasutust ja vajadusel andmesubjekte, edastades seejuures juhtumi üldinfo ka EKI-le kui tõlkevärava haldajale, kes korraldab vajadusel ümber tehnilised protsessid ja kui asjaolud konkreetsel juhul eeldavad, siis ka tellib vajalikud arendustööd. Seetõttu teevad kaasvastutavad töötlejad ka ettepanekuid tõlkevärava haldajale selle arendusteks.

Tõlkevärava volitatud töötleja on Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), kes võimaldab süsteemi ja andmeid majutada. Tegemist on tavapärase protsessiga, kus kõiki tegevusi ei suuda ellu viia üksnes riigi hallatav asutus ise (EKI) ja selleks kasutatakse volitatud töötlejaid. RIT kui volitatud töötleja tagab tõlkevärava majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku, vastavalt põhimääruses sätestatud nõuetele, tagades andmete majutamise ehk säilitamise turvalises keskkonnas ning teavitab andmete majutamisel avastatud rikkumistest kohe haldajat, võttes viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks.

EKI kui üks kaasvastutavatest kelle ülesandeks on keskse tõlkevärava haldajana tagada andmekogu pidamine vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, näiteks soovitud arenduste tellimine, juurdepääsude andmine jms. EKI annab õigustatud isikutele (sh kaasvastutavad töötlejad, nende tõlkepartnerid erasektorist) peakasutaja tasemel juurdepääsu tõlkeväravale, samuti tagab koos volitatud töötlejaga tehniliste meetmete abil tõlkevärava andmete tervikluse, tõlkevärava andmete kaitse ja säilimise, korraldab selle majutamist ja arendamist jms. Samuti koordineerib isikuandmetega seotud rikkumiste teavitamist, kaasates vajadusel volitatud ja kaasvastutavaid töötlejaid. Samas on põhimõttelistesse otsustesse kaasatud kõik kaasvastutavad töötlejad. Iga kasutajaasutus määrab ise, kes lõppkasutajatest saab tõlkeväravas antud asutuse andmetele ligi.

Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks küll EKI, kuid viimane korraldab, et vastused saaksid antud, suheldes konkreetse asjaga seoses ühe või mitme kaasvastutava ja volitatud töötlejaga. Näiteks olukorras, kus ei ole teada, millist kaasvastutavat asutust võiks küsimus puudutada, püüab EKI selle esmalt koostöös volitatud töötlejaga välja selgitada ja koordineerida, et päring edastatakse õigele kaasvastutavale töötlejale. Lõpliku vastuse koostab andmesubjektile konkreetne kaasvastutav töötleja, kelle andmetöötlust küsimus puudutab. Loomulikult võib see omakorda eeldada lisasuhtlust EKI ja volitatud töötlejaga.

Isikuandmete rikkumise teavitamise kaasvastutavate töötlejate vahel ja selleks vajalike selgituste koordineerimise volitatud töötlejaga tagab samuti EKI, töödeldes andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik asjakohase kaasvastutava töötleja väljaselgitamiseks ja info edastamiseks, samuti tõlkevärava haldaja ülesannete täitmiseks. See tähendab taaskord pigem koordineerivat rolli, kus EKI püüab välja selgitada, kas või keda juhtum võis puudutada. Vastuse koostab järelevalveasutusele või vajadusel andmesubjektile taaskord konkreetne kaasvastutav töötleja. Koordineerivat rolli ei ole muidugi siis kui rikkumine juhtub ja on ilmne konkreetsele kaasvastutavale töötlejale ja ta saab ülesande ära täita.

Eelnõu §-s 4 luuakse tehniline selgus, et tõlkeväravat peetakse andmekoguna, millel on
kaasvastutavate töötlejate ülesannete täitmiseks töökeskkond milles hallatakse tõlketöid. Selgus on oluline seetõttu, et 1. jaanuarist 2027 lisatakse sättesse täiendav alamosa, millele kohaldatakse turvameetmete osas erisust. Kuna 2027. aastast, täiendatakse andmekogu eesmärke ja igaühel tekib võimalus tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid, lisandub eraldi tõlkekeskkond kui alamosa, mis on suunatud kõigile kasutamiseks (vt § 18 selgitusi).

Eelnõu §-s 5 sätestatakse põhielemendina küberturvalisuse seadusest (KüTS) tulenevad nõuded. Tõlkevärava turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid:
1) konfidentsiaalsus – S3;
2) terviklus - T3;
3) käideldavus – K2.

Turvaklassid (sh S3) on valitud koostöös kaasvastutavate töötlejatega ja lähtudes E-ITSi metoodikast (mis on dokumenteeritud kaitsetarvete protokollis). S3 ja T3 taseme saavutamiseks rakendatakse täiendava turvaanalüüsiga valitud turvameetmeid. Seega on tõlkevärava kaitsetarve kokkuvõttes väga suur (VS). See on kooskõlas tõlkeväravas töödeldavate andmete sisuga, kuna tõlgitav tekst võib sisaldada väga tundlikke andmeid nagu terviseandmed, süüteoandmed või maksuandmed (vt KeeleS § 71 lg 3).

Tulevikus lisanduv alamosa, mis on avatud avalikkusele, on madalamate nõuetega (S2, T2, K1) ning selle kaitsetarve on suur (S), vt täpsemalt § 18 juurest.

Turvaklassid on valitud lähtudes E-ITSi metoodikast arvestades asjaolu, et igaühele kasutatavas osas ei säilitata tõlgitavaid andmeid.

Eelnõu §-d 6–8 sätestavad tõlkeväravasse kogutavate andmete täpsema koosseisu. Siin on eristatud kolmest jaotust mis lähtuvad kasutajatest, tõlgitavast teabest ja tõlkemälust ning tehnilistest andmetest.

Eelnõu § 6 sätestab tõlkevärava kasutajate andmed, esmalt juriidilised isikud (asutused kui kaasvastutavad isikud, kes andmekogu kasutavad ning nende tõlkepartnerid erasektorist) ja seejärel füüsilised isikud ehk lõppkasutajad.

Lõige üks loetleb tõlkevärava kaasvastutavate töötlejate kohta kogutavad andmed:
- asutuse nimi ja nime lühend;  
- asutuse kontaktandmed (üldtelefon ja e-posti aadress, tööajad); 
- asutuse üksuste nimetused.

Mõnel asutusel on nn majasisesed tõlkekorraldajad ja tõlkijad, mõnel ka lepingupartnerid erasektorist tõlke-, toimetamise, tõlkekorraldaja jm tõlkevaldkonna teenuste läbiviimiseks. Nende lepingupartnerite andmed loetleb lõige kaks:
- ettevõtte ärinimi ja nime lühend; 
- kontaktandmed (üldtelefon ja e-posti aadress, tööajad); 
- üksuste nimetused,
- lepingu info kaasvastutava töötlejaga, sh hinnakiri.

Lõikes kolm selgitatakse, et lõppkasutajaks võib olla tõlketöö tellija, tõlkekorraldaja, tõlke teostaja, toimetaja. Nii luuakse suurem õigusselgus, kelle kohta kogutavad andmed võivad käia. Erisused on sätestatud järgnevates lõigetes.

Lõike neli alusel kogutakse tõlkevärava lõppkasutaja andmeid tellija ja tõlkekorraldaja kohta järgmises andmekoosseisus:
- isikukood;
- ees- ja perekonnanimi;
- seotus kasutajaasutuse või tõlkepartneri ja selle üksusega;
- kontaktandmed nagu e-post ja telefon, tööajad;
- kasutajaõiguste ulatus;
- staatus (aktiivne, deaktiveeritud).

Lõppkasutajate andmeid haldab iga kaasvastutav töötleja ja tõlkepartneri peakasutaja. Isikukoodi kasutatakse mh lõppkasutajate autentimisel TARA-s1; e-posti automaatteavituste (vt allpool) saatmiseks. Regulaarsed tööajad nagu nädalapäevad ja kellaajad ja menetluse staatus on vajalikud, et tõlkekorraldajad saaksid tõlketöid määrata ja õigeks ajaks täita. Seega on see vajalik töö sisuliseks korraldamiseks.

Kasutajaõiguste ulatus (rollid, privileegid) määrab lõppkasutajale peakasutaja. Staatuseid kasutatakse mh selleks, et töölt lahkunud või peatatud töösuhtega lõppkasutajate juurdepääsu tõlkeväravale piirata.

Lõike viis alusel kogutakse tõlkevärava lõppkasutaja kohta täiendavaid andmeid juhul kui lõppkasutaja täidab tõlketöid, st on teostaja (tõlk, tõlkija) või toimetaja. Sellisel juhul on täiendavateks andmeteks järgmised andmed:
- paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed;
- keelesuunad;
- kaasvastutava töötleja märkus täitja pädevuse kohta.
Need andmed on vajalikud selleks, et tõlkekorraldaja ja/või tõlkevärava automaatalgoritmid leiaksid igale tõlketellimusele sobivaima täitja või võimalikud täitjad, kellelt küsida hinnapakkumisi.

Eelnõu § 7 sätestab tõlgetega seotud ja tõlkemälu andmed. Ka siin on jaotatud andmestik kolme ossa. Lõikes üks reguleeritakse tõlketöö tehnilised andmed nagu:
- tellimuse number; 
- viide ja/või pealkiri;
- töö liigitus (eelkõige tekstiline tõlkimine, suuline tõlkimine, toimetamine ); 
- suulise tõlke algusaeg, töö lõppemise või valmimise tähtaeg ning staatus (uus, lõpetatud, ootel vms); 
- algkeel ja sihtkeel;
- seotus lõppkasutajaga (tellija, tõlkekorraldaja, tõlke teostaja, toimetaja);
- seotus tõlkemäluga; 
- valdkond, silt, kommentaar;
- paranduste kirjeldus;
- maksumus.

Tõlketöö tehnilised andmed on vajalikud tõlketööde korraldamiseks ja arveldusteks. Nt võimaldavad tehnilised andmed „meditsiinivaldkonna kirjaliku teksti tõlketöö eesti keelest inglise ja saksa keelde, kiire!“ leida vajaliku kvalifikatsiooniga saadaoleva tõlkija. Tõlkekorraldaja saab valida sobilikud tõlkemälud, mis tõlkija tööd hõlbustavad.

Lõikes kaks on reguleeritud tõlgitava teabe ning lisa- ja taustamaterjali andmed - see mida kasutajaasutuse lõppkasutajast tõlketöö tellija tõlkida soovib, võib sisaldada keeleseaduse § 71 lõikes 3 nimetatud isikuandmed. Kuna tõlgitav sisu võib olla absoluutselt igasugune tekst, ei ole võimalik ammendavalt tekstide pinnalt andmekoosseise reguleerida. Seega võib tõlgitav teave sisaldada isikuandmed ja eriliiki isikuandmed. Seaduses on sätestatud õigus ja volitus neid andmeid töödelda. Kuna seadus sätestab üldise raami ja tõlgitava teksti sisu ei ole alati ette teada, ei ole võimalik sätestada ette ammendavat andmekoosseisu. Tõlgitavas tekstis, vestluses jms võib sisalduda erinevat teavet. Küll tuleb rõhutada, et teave on alati ligipääsetav vaid konkreetsele kasutajaasutusele ning just see asutus annab ka ligipääsuõigused kindlatele lõppkasutajatele (vt täpsemalt § 10). Kui tegemist on piiratud juurdepääsuga teabega, ei lisata seda avalikku tõlkemällu ja vastavad reeglid sätestab iga asutus ise.

Lõikes kolm reguleeritakse tõlkemälu andmed nagu:
- nimetus; 
- juurdepääsu ulatus (avalik, piiratud);
- ligipääsuõigusega kasutajaasutused ja lõppkasutajad;
- algkeel ja sihtkeel; 
- tõlkesegmendid lähte- ja sihtkeeles, sealhulgas isikuandmed ja eriliiki isikuandmed lähtuvalt tõlketöö sisust, milles võivad sisalduda üksnes keeleseaduse § 71 lõikes 3 nimetatud isikuandmed;
- tõlkesegmendi loomise aeg, muutmise aeg;
- valdkond, silt ja kommentaar;
- seotus tõlketööga.

Tõlkemälu on üks peamisi keeletehnoloogiaid, mis võimaldab korduvaid tekste tõlkida efektiivsemalt, seeläbi ka odavamalt (hankelepingutes nn CAT-grid) ning säilitada terminoloogiline, stiililine jm järjepidevus, seega tõsta tõlkekvaliteeti.

Tõlkemälude juures on väga oluline leida tasakaalupunkt ühelt poolt nende mahu ehk kasuteguri ja teisalt konfidentsiaalsete andmete tõlkemällu sattumise riski vahel. Selleks on tõlkemälud jagatud rühmadesse:
a) Avalikud tõlkemälud. Need on kontrollitult puhtad ja ei sisalda isikuandmeid, ärisaladusi vm konfidentsiaalset infot. Avalikke tõlkemälusid jagatakse huvitatud osapooltega (nt keeletehnoloogiate loojatega, ülikoolidega, tõlkeettevõtetega) avaandmete teabeväravas https://andmed.eesti.ee/).
b) Kaasvastutavate töötlejate vahel jagatavad tõlkemälud. Nt võivad teatud asutused jagada omavahel teavet, kui tegemist on sama valdkonna tekstidega.
c) Asutusesisene tõlkemälu. Siin sisalduvad tõlked mh jooksvalt tõlgitavate tööde kohta ning suuremahuliste tööde korral, mis on jagatud mitme tõlgi vahel, saab reaalajas korduvaid tõlkeosasid (segmente) vahetada.

Eelnõu §-s 8 on reguleeritud tehnilised andmed nagu teavituse andmed ja logid. Teavituste juures on silmas peetud automaatseid teateid lõppkasutajale, näiteks uue töö saabumise, tõlketellimuse valmimise, vms kohta. Logid on sätestatud täpsemalt eelnõu §-s 14.

Eelnõu §-s 9 on sätestatud kaasvastutavate töötlejate andmete sisestamine, et luua suurem andmetöötlust puudutav läbipaistvus läbi rakendusakti. Asutuse tõlketellijast lõppkasutaja on tõlke algataja rollis (tõlketöö andmed, sihtkeel jms). Asutuse nn majasisesed tõlkijad või nende poolt määratud teenuse osutaja erasektorist sisestavad tõlgitud või toimetatud teksti jne. Peakasutaja määratleb asutuse seaded, üksused, rollid, lõppkasutajad, väliste tõlketeenuse osutajate andmed ja hinnakirja. Peakasutaja, määratledes rolle, võib ülesandeid delegeerida ka teistele lõppkasutajatele. Tõlkevärav ei kasuta teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmeid.

Eelnõu §-s 10 reguleeritakse andmete juurdepääsupiirangu kehtestamine ja ligipääsuõiguste andmise korralduslikud küsimused. Iga kaasvastutav töötleja tagab, et isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu. EKI kui haldaja seda iga kaasvastutava töötleja eest täiendavalt ei kontrolli (tegemist ei ole EKI teabega ning tal puuduks ka taustainfo piirangu üle otsustamiseks). Täpsemalt tagab kasutajaasutus ka ligipääsuõigused oma asutuse andmetele lähtuvalt asutusesisestest töökorraldusest. EKI võimaldab keskse andmekogu haldajana erinvaid meetodeid ja tehnilisi vahendeid (kui need on olemas ja välja töötatud) kuid ei kontrolli ega langeta sisulist otsust, kas avalikustatav teave sisaldab või ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet. Selline korraldus on kooskõlas AvTS-is sätestatud põhimõtetega, kus iga teabevaldaja lähtub seaduses sätestatud põhimõtetest ning lähtuvalt tõlgitavast sisust, oskab iga kasutajaasutus ise hinnata, kas tõlgitav tekst sisaldab ärisaladust, teavet uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta või kas see võiks kahjustada kuidagi välissuhtlust vms (vt täpsemalt AvTS § 35). Samuti ei pruugi igasuguste juurdepääsupiirangute kohta hetkel olemas olla konkreetseid erivahendeid või tehnikaid.

Tõlkevärava haldaja ei pääse ligi tõlkevärava teiste kaasvastutavate töötlejate andmetele, v.a asutuse peakasutaja andmetele. Seetõttu ei teki ka andmete ülemäärast kasutust ja risk juurdepääsupiiranguga teabe täiendavaks ja lubamatuks töötluseks, on madal. Muudel isikutel on juurdepääs tõlkevärava juurdepääsupiiranguga andmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.

Juurdepääsupiiranguta ja anonüümitud tõlkemälud avaldatakse avaandmete teabeväravas: https://andmed.eesti.ee/. Anonüümimisvahendid on ajas muutuvad ning ka erinevad lähtuvalt teabe sisust. Kui isikuandmete osas on juba loodud tehnilisi vahendeid, mille tõhusus on suhtelisel kõrge, siis teiste juurdepääsupiirangute osas ei pruugi tehnoloogia olla veel piisav või puudub üldse, et tuvastada kõikvõimalikke asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud aluseid. Seetõttu peab kasutajaasutus vaatama alati avalikustatava teabe üle. Avalikustatakse teave, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet. Isikuandmete puhul järgitakse kõiki andmekaitsenõukogu juhiseid (nt anonüümimise juhis Guidelines 02/2026 on Anonymisation jne).

Anonüümsuse hindamisel tuleb arvestada kolme põhikriteeriumi: üksikute kirjete eraldamise võimatus, andmete teiste andmestikega sidumise võimatus ning isikupõhiste järelduste tegemise võimatus (anonüümimise juhis, p 55, p 60, p 67). Kui kõik need kriteeriumid on täidetud, võib andmeid pidada anonüümseks; kui mõni kriteerium ei ole täidetud, tuleb teha täiendav analüüs (anonüümimise juhis, p 83, p 95). Juhis võimaldab anonüümsust hinnata kas lihtsustatud või kontekstipõhise lähenemise kaudu. Kontekstipõhine lähenemine arvestab konkreetsete osapoolte tegelikke võimalusi andmeid taasidentifitseerida, sh seda, kas neil on mõistlikult tõenäoline juurdepääs täiendavale teabele (anonüümimise juhis, p 45, p 49). Hinnang peab arvestama ka tehnoloogia arengut ja täiendava info kättesaadavust ning anonüümsuse taset tuleks ajas regulaarselt uuesti hinnata (anonüümimise juhis, p 29(e), p 88). Andmete anonüümsus ei tähenda, et andmeid võib edasi avalikustada lihtsalt seetõttu, et neid peetakse anonüümseks. Tegelikult sõltub nõutav anonüümimise tase asjaomasest andmete konfidentsiaalsuse tasemest ning ka keskkonnast, kus andmeid töödeldakse, sest seal võib isiku uuesti tuvastamise risk varieeruda.2

Kolm põhikriteeriumi anonüümsuse hindamiseks on juhise kohaselt järgmised:
1. Andmeid võib pidada anonüümseks, kui need vastavad kõigile kolmele kriteeriumile (anonüümimise juhis, p 46 jj).
2. Puudub võimalus üksikuid kirjeid eraldada (No Record Isolation) (anonüümimise juhis, p 55).
3. Puudub võimalus andmeid siduda teiste andmestikega (No Linkage) (anonüümimise juhis p 60)
4. Puudub võimalus teha isikupõhiseid järeldusi (No Inference) (anonüümimise juhis, p 67).

Seega, ei tohiks avalik tõlkemälu sisaldada andmeid, mille pinnalt võiks konkreetse isiku tuvastada. Seega tuleb igal juhul avalikku tõlkemällu teksti lisades hinnata, et selles ei sisalduks isikuandmeid ega muud tundlikku sisu. Kuna see on igakordne otsustus, teostab hinnangu konkreetne kaasvastutav töötleja. On oluline rõhutada, et viidatud suunis ja anonüümimise meetodid on välja töötatud vaid isikuandmete kontekstis, mitte üldiselt juurdepääsupiirangute kohta.

Eelnõu §-s 11 reguleeritakse täpsemalt ligipääsuõiguste kontroll. Tõlkevärava andmetele tagatakse turvaline juurdepääs, lõppkasutajad kasutavad turvalist internetiühendust HTTPS) Lõppkasutaja toimingute teostamisel kontrollitakse tarkvaraliselt tema õiguste (kasutaja staatus, talle omistatud rollid ja privileegid) kehtivust. Kehtivuse osaks on kellel, millistele andmetele, mis toiminguks ja kui kauaks on õigus ligi pääseda.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse, et kaasvastutav töötleja tagab ise oma asutuse andmete õigsuse. Seega ei vastuta keegi teine, kas nt tõlgitav tekst, tõlkemälu kanne, lõppkasutajate andmed vms on õige ja asjakohane.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse, et ebaõigeid andmeid parandavad andmete esitajad vastavalt oma volitustele. Parandused logitakse.

Eelnõu §-s 14 reguleeritakse logide sisu ja säilitamise tähtaeg. Tõlkeväravaandmete igasuguse töötluse üle peetakse logi, mis sisaldab tegevuse sooritaja, tegevuse sisu, tegevuse aja, käsitletud sihtobjekt ja muudatuse tulemi sihtobjekti andmeid. Töötlus tähendab igasuguseid toiminguid - nii vaatamine, allalaadimine, tõlkemällu kandmine, tõlkemälust eemaldamine, avalikustamine, kustutamine jne. Logi säilitatakse kande või päringu tegemisest alates kaks aastat. Tõlkemälu muude andmete säilitamine on sätestatud seaduses.

Eelnõu §-s 15–17 reguleeritakse üldised andmekogude korraldust puudutavad sätted nagu järelevalve, rahastus ja andmekogu likvideerimine. Järelevalvet teostatakse tõlkevärava pidamise üle isikuandmete kaitse seaduse ja AvTS-i kohaselt. Tõlkevärava rahastus tagatakse läbi riigieelarve EKI-le määratud vahenditest, kasutajatoe ja arendustööde jaoks on kavas taotleda toetust Justiits- ja Digiministeeriumi digipöörde rahastusest. Tõlkevärava likvideerimine toimub seaduse alusel, mille käigus tuleb ka otsustada, kas andmed kantakse teise riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse, antakse üle Rahvusarhiivi või hävitatakse.

Eelnõu §-s 18 on jõustumissäte, millega lükatakse edasi tõlkevärava andmekogu avaliku osa sätete jõustumine kuni 1. jaanuaril 2027.



3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Isikuandmete töötlemist reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680.

4. Määruse mõjud
Määruse mõjud on põhjalikult kajastatud juba seaduse eelnõu seletuskirjas (avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus 759 SE, vt tõlkevärava osas alates lk 56). Neid siinkohal ei korrata.
Täiendavalt ja kokkuvõtlikult võib tuua, et tõlkeväraval on mitmeid positiivseid mõjusid:
a) Aitab korrastada tõlketeenuste turg. Riigihangetes sätestatav tõlkevärava kasutusnõue erasektori tõlketeenusepakkujatele võimaldab leida õiglase ja parima hinnaga töö teostaja.
b) Luuakse tõlkemälude kogumise ja vahetamise süsteem. Süsteem moodustub koos teiste keeletehnoloogiate (nt õigekirjakontroll, automaattõlge) rakendamisega. Sellega kaasnev positiivne mõju väljendub eelkõige järgmises:
i. vähenevad tõlkekulud,
ii. võimaldatakse läbi avaandmete erasektoril kasutada kvaliteetseid andmeid (treenida keeletehnoloogiaid, sh suuri keelemudeleid),
iii. ühtlustub terminikasutust ja
iv. tõuseb tõlkekvaliteeti.
c) Reeglistik selgineb. Tõlkida võib nt masintõlke teenuste abil, kartmata turvariske, sh isikuandmete lekkimist. Läbi põhimääruse kehtestatud nõuete on
d) tTurvariskid keskselt juhitud.
e) Kujuneb riigiasutuste ülene tõlkevaldkonna kogukond. Omavahel jagatakse infot parimate praktikate, keeletehnoloogiate kasutusvõimaluste, tõlketuru olukorra jm üle.

Lisada näitena seaduse seletuskirjast PPA näide PPA saab loobuda olemasolevast tellimuste haldamiseks mõeldud tarkvarast (PPA tõlkeregister).

4.1. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Lähtuvalt sellest, et tegemist on seaduse rakendusaktiga, esitatakse selle seletuskirjas üldine mõjuhinnang (IKÜM art 35(10)). Seadusandja on otsustanud luua tõlkevärava ning muudatus jõustus 16. märtsil 2026. a.

Eelnõus kajastatud tegevused ei too sisuliselt kaasa uusi töötlustoiminguid ning võrreldes kehtiva seadusega töötluse eesmärgid ja ulatus oluliselt ei muutu. Kaasvastutavad töötlejad töötlevad ka täna samu andmeid tõlgeteks, seega ei muutu töötlemise eesmärk, vaid selleks kasutatavad vahendid – tekib üks ja turvaline keskkond, mis võimaldab täita sama eesmärki säästlikumalt ning tõlkemälude võimalusi jagades (osas, kus see on lubatud). Kaasvastutavad töötlejad rakendasid ka täna teabe tõlkimiseks infosüsteeme (ja andmekoguna näiteks dokumendiregistrit), samuti volitatud töötlejaid, seetõttu ei teki muudatusega täiendavaid riske, mis mõjutaksid oluliselt andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

Eelnõu juures on kaalutud IKÜM põhimõtteid - nii andmetöötluse minimaalsuse (IKÜM art 5 lg 1 c), eesmärgipärasuse (IKÜM art 5 lg 1 p b), õigsuse (IKÜM art 5 lg 1 p d), usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse (IKÜM art 5 lg 1 p f) ning säilitamise (IKÜM art 5 lg 1 p e) piiranguid. Kõikide põhimõtete tagamise eest vastutab vastutav töötleja (art 5 lg 2) ning vastutava töötleja vastutust eeldatakse, kui ta ei tõenda vastupidist.3

Selleks, et isikule oleks andmetöötlus ettenähtav, sätestati seaduses nii isikuandmete üldistatud koosseis, vastutav töötleja kui ka töötlemise eesmärgid. Seega on tõlkevärava kasutus läbipaistev ja kasutamise õiguslikuks tagatiseks on KeeleS-is sätestatud eesmärgipiirang (IKÜM art 5(1)(a)(b)). Asutused kasutavad tõlkeväravat oma ülesannete täitmisel (IKÜM art 6(1)(e)). Seetõttu ei muutu isikuandmete töötlemises midagi põhimõtteliselt. Kaasvastutavate töötlejate õigus isikuandmeid töödelda tuleneb nende tööd reguleerivatest õigusaktidest, andmekogu loomisega täiendavaid õiguseid ei looda. Juurdepääsupiirangu alustena lähtutakse ka edaspidi juba kehtivast õigusest ja selle kehtestamise protseduurid on asutuste sisemine pädevus. Seega jätkub senine isikuandmete töötlemine, selle erinevusega, et edaspidi toimub see ühtses infosüsteemis, mille puhul tagatakse andmete turvalisus. Keskne andmekogu haldaja ei oma juurdepääsu kaasvastutavate töötlejate teabele. Kohalduvad kõik infosüsteemile sätestatud turvanõuded, mistõttu on riskid olemasolevate meetmetega maandatud.

Õiguspärane töötlus tagatakse seeläbi, et tehakse arendustöid ning teenuseid testitakse. Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude puhul tuleb lähtuda küberturvalisuse seaduses toodud nõuetest, sh võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuetest (E-ITS ning selle alammoodul CON2 – isikuandmete kaitse). Riskide hindamisel lähtutakse riski realiseerumise tõenäosusest ja realiseerumise mõjust. Kuna tegemist on kontrollitud keskkonnaga ning töötlus toimub juba loodud riigi infosüsteemile kuuluvas andmekogus, ei kaasne praegusel juhul eelnõus käsitletud andmete lisandumisel lisariske. Ohtude hindamisel on arvesse võetud nende esinemise statistikat nii Eestis kui ka teistes riikides.

Kaasvastutavatelt töötlejatelt eeldatakse, et rikkumised ei toimuks ega korduks. Selle tagamiseks võib rakendada auditeid, monitooringut, sisekontrolli mehhanisme, reageerimisplaane turvaintsidentide korral jm4. Riskide vähendamiseks rakendatakse selgeid töötlemisjuhiseid, samuti tagab iga kaasvastutav töötleja isikute teavitamise ja koolitamise oma asutuses. Oluline, et töötlemisjuhised oleksid kasutajatele selged ja mõistetavad, sest andmete väärkasutamise oht kasvab, kui organisatsioonis puuduvad vajalikud juhised ja protseduurid.

Andmekaitse Inspektsiooni suunised “Lõimitud ja vaikimisi andmekaitse” (IKÜM art 25) kohta rõhutavad, et vastutavad töötlejad peaksid juba kavandamisel rakendama kaitsemeetmeid ning neid regulaarselt ka üle vaatama.5 Sobivate tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete valik peab olema konkreetne ning põhinev riski hindamisel – näiteks risk, mida töötlemine endas kandis, andmete iseloom, ulatus, kontekst, riigi tehnoloogiline tase jmt.6 Tõlkevärava käivitamisel rakendatakse parimaid praktikaid ja järgitakse juurdepääsuulatust ja määratud õigusi. Asutuste vahel jagatav tõlkemälu ei mõjuta samuti oluliselt andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Ka kavandatud asutustevaheline tõlkemälu kasutus ei tähenda automaatselt piiramatut asutustevahelist juurdepääsu. Mõju hinnatakse tegeliku töötluskorralduse, juurdepääsu ulatuse, andmete laadi ja kaitsemeetmete põhjal (vt eraldi Andmekaitsenõukogu anonüümimise juhist). Seega selleks, et riski mõju hinnata, peaks jagatav sisu hõlmama isikuandmeid, kuid see eeldab omakorda, et teine asutus, suudaks sisu taasisikustada mõistlikke vahendeid kasutades. Kuna tõlkemälus ei ole juurdepääsupiiranguga teavet, siis võib objektiivselt eeldada, et selline risk on äärmiselt madal. Jagamine toimub vaid kindlaksmääratud asutuste vahel ja konkreetsel, õigusaktidest tuleneval eesmärgil, jagatud tõlkemällu ei lisata automaatselt kõiki tõlkeid, vaid üksnes selleks sobivaid segmente. Samuti hinnatakse enne lisamist seda, kas tekst sisaldab isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid või juurdepääsupiiranguga teavet; ning tundlikud või piiratud juurdepääsuga tekstid jäävad asutusesisesesse tõlkemällu. Seega näeb kasutaja ainult neid tõlkemälusid ja segmente, millele talle on rollipõhine juurdepääs antud. Juurdepääs ja muud toimingud logitakse ning neid saab kontrollida. Oluline on, et andmete jagamine ei muuda algset töötlemise eesmärki ega loo asutustele uusi sisulisi õigusi isikuandmete kasutamiseks. Keskne, kontrollitud keskkond võib võrreldes failide, e-kirjade ja eraldiseisvate süsteemide kaudu vahetamisega hoopis vähendada andmete eksliku vaatamist, samuti avaldamise, kontrollimatu paljundamise ja kadumise riski. Seega, asutuste vahel jagatav tõlkemälu ei mõjuta oluliselt andmesubjektide õigusi ja vabadusi, Avalikkusele suunatud osast midagi tõlkeväravas ei säilita, seega teksti, mida inimene tõlgib, ei kanta ka tõlkemällu (masin tõlgib ja unustab).Guidelines 02/2026 on Anonymisation). Seega selleks, et riski mõju hinnata, peaks jagatav sisu hõlmama isikuandmeid, kuid see eeldab omakorda, et teine asutus, suudaks sisu taasisikustada mõistlikke vahendeid kasutades. Kuna tõlkemälus ei ole juurdepääsupiiranguga teavet, siis võib objektiivselt eeldada, et selline risk on äärmiselt madal. Jagamine toimub vaid kindlaksmääratud asutuste vahel ja konkreetsel, õigusaktidest tuleneval eesmärgil, jagatud tõlkemällu ei lisata automaatselt kõiki tõlkeid, vaid üksnes selleks sobivaid segmente. Samuti hinnatakse enne lisamist seda, kas tekst sisaldab isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid või juurdepääsupiiranguga teavet; ning tundlikud või piiratud juurdepääsuga tekstid jäävad asutusesisesesse tõlkemällu. Seega näeb kasutaja ainult neid tõlkemälusid ja segmente, millele talle on rollipõhine juurdepääs antud. Juurdepääs ja muud toimingud logitakse ning neid saab kontrollida. Oluline on, et andmete jagamine ei muuda algset töötlemise eesmärki ega loo asutustele uusi sisulisi õigusi isikuandmete kasutamiseks. Keskne, kontrollitud keskkond võib võrreldes failide, e-kirjade ja eraldiseisvate süsteemide kaudu vahetamisega hoopis vähendada andmete eksliku vaatamist, samuti avaldamise, kontrollimatu paljundamise ja kadumise riski. Seega, asutuste vahel jagatav tõlkemälu ei mõjuta oluliselt andmesubjektide õigusi ja vabadusi, Avalikkusele suunatud osast midagi tõlkeväravas ei säilita, seega teksti, mida inimene tõlgib, ei kanta ka tõlkemällu (masin tõlgib ja unustab).

Kokkuvõttes võib tõdeda, et muudatustega ei kaasne olulist mõju, mis võiks negatiivselt andmesubjekti õigusi kahjustada. Tulenevalt eelnevast võib kaasnevat negatiivset mõju andmesubjektidele pidada väheseks.

4.2. Mõju halduskoormusele

Tõlketööde korraldamise koormus tõlkeandmekogu kasutavates riigiasutustes väheneb. Valdavalt kasutusel olev tõlketööde tellimise protsess – meilitsi pakkumiste küsimine, meilitsi tööde saatmine ja vastuvõtmine, arvestuste pidamine tabelarvutusprogrammidega – koondatakse tõlkeväravasse ja osa protsessi sammudest automatiseeritakse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Tõlkevärava haldamisega kaasnev aastane kulu
• Haldus- ja hooldusteenused ning Riigipilve taristu rent – u 240 000 eurot aastas on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves.

Tõlkevärava arenduskulu
• Kasutajatugi ja liituvate asutuste konsultatsiooniteenus – u 150 000 eurot, taotletakse Justiits- ja Digiministeeriumi digipöörde voorust.
• Arendusteenus ja tootejuhtimine – u 200 000 eurot, taotletakse Justiits- ja Digiministeeriumi digipöörde voorust.

Kuna määruse rakendamiseks täies mahus vahendid riigieelarves puuduvad, esitatakse tegevuste finantseerimiseks projektipõhised taotlused välisvahendite kaasamiseks Justiits- ja Digiministeeriumi digipöörde voorust. Juhul kui projektitaotlusi ei rahuldata, vaadatakse tegevused üle riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus 2027. aastal??. Kui digipöördest ega riigieelarvest Tõlkevärava arenduskulusid ei rahastata, katkeb küll uute funktsionaalsuste arendustöö kuid olemasolev süsteem jääb töösse. Kõik hädavajalikud ja kriitilised tegevused (nt vead ja turvaparandused) teostatakse garantii- või hooldustööde raames (HTM-i eelarvest). Pikemas perspektiivis taotletakse uuteks arendusteks arendusrahastust muudest välisvahenditest.

Tõlkevärava kasutusele võtmisega teistele asutustele kulu ei kaasne. Küll aga võib asutuste kokkuhoidu tõlkekuludelt hinnata umbes miljonile eurole aastas (vt eelanalüüsi, https://www.justdigi.ee/uuringud#justiitshalduspoliitika).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks on jõustunud ja kohest kasutuselvõttu võimaldav tarkvara on valminud, mistõttu ei ole vajalik jätta määruse jõustumiseks üleminekuaega.

Erandina jõustuvad hiljem sätted, mis on seotud keeleseaduse muudatusega. Nimelt täieneb andmekogu eesmärk seaduses alates 1. jaanuarist 2027. a. Seoses sellega täiendatakse eesmärki sama jõustumisajaga ka põhimääruses.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu ametlikuks kooskõlastamiseks ministeeriumidele, kes saavad kaasata arvamuse andmisse enda valitsusala asutusi. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Tõlkemagistrite Liidule ja Eesti Tõlkebüroode Liidule.

Eelnõule laekunud tagasiside ning neile antud selgitusega saab tutvuda eelnõu seletuskirja lisas (kooskõlastustabel). Eesti Tõlkemagistrite Liit andis teada, et on tutvunud määruse ja seletuskirjaga ega soovi sisulisi kommentaare lisada.