Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu majanduskomisjon   Meie: 22.10.2026 nr 2-5/26-02032-2

      Rail Balticu 2025. a vahearuanne

    Austatud Riigikogu majanduskomisjon   Edastan Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2026. a istungil heaks kiidetud Rail Balticu Eesti osa  vahearuande.     Lugupidamisega       (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  Aruanne 11 lehel (PDF-fail)   Marlen Pruunlep [email protected]

.

1

Rail Baltica raudtee Eesti osa ehitamise 2025. aasta tegevuste vahearuanne

Käesolev aruanne on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi

valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusele (vastu

võetud 19.06.2017, välja kuulutanud Vabariigi Presidendi 29.06.2017 otsusega nr 151).

Vastavalt nimetatud seaduse §-le 3 kajastab vahearuanne Rail Baltica projekti (edaspidi RB projekti) Eesti osa

arendamise ja ehitamise 2025. aasta tegevuste kokkuvõtet, sellele on lisatud informatsioon RES 2027–2030 protsessi

Vabariigi Valitsuse põhimõttelisest otsusest Rail Baltica ajakava kohta.

2025. a kokkuvõte

2025. aastal liikus Rail Baltica Eesti osa selgelt projekteerimis- ja ettevalmistusfaasist suuremahulisse ehitusfaasi.

Aasta lõpuks oli aktiivses ehituses üle 100 km põhitrassist ning ehituslepingutega oli kaetud ligikaudu 202 km Eesti

213 km pikkusest põhitrassist ehk kogu reisiveoharu Ülemistest Eesti/Läti piirini. Samal ajal jätkus Ülemiste

terminali, kohalike peatuste, raudteesüsteemide ja teiste kohtobjektide ettevalmistamine. 2025. aastal oli eesmärk Rail

Baltica I etapi taristu valmimine 2030. aastaks. Peamisteks edasisteks väljakutseteks on projektielluviimiseks vajaliku

rahastuse tagamine, kogu Baltikumi hõlmavate raudteesüsteemide õigeaegne rakendamine ning Läti ja Leedu

piiriüleseid ühendusi tagavate põhitrasside edenemine.

2025. aasta peamised saavutused:

• Pärnu maakonnaplaneeringu Riigikohtu otsusega tühistatud trassilõikude kehtestamine 1. aprillil 2025,

millega taastati ruumilise planeerimise eeldused kogu Eesti põhitrassi ulatuses;

• kahe suure alliansslepingu sõlmimine Ülemiste–Pärnu ja Pärnu–Eesti/Läti piiri lõikude

projekteerimiseks ja ehitamiseks;

• põhitrassi aktiivse ehitustegevuse laienemine enam kui 100 km-le ning ehituslepingutega ligikaudu 202

km põhitrassi katmine;

• Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali esimese valminud osa kasutuselevõtt olemasoleva raudtee osas

ja terminali järgmise ehitusetapi lepingu sõlmimine;

• kogu Rail Baltica koridori elektrifitseerimise projekteerimis- ja ehituslepingu sõlmimine;

• täiendava CEF rahastuse saamine 2024. aasta CEF Transport voorust;

• Rail Baltica raudtee rajamiseks vajalike maade omandamise oluline edenemine: 2025. aasta lõpuks oli

lõpetatud 1139 kinnisasja menetlus.

Üldist

RB raudtee on uus rajatav Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega kiirraudtee, mis ühendab Balti riigid Lääne- ja Kesk-

Euroopa raudteevõrguga. 2024. aastal jõustunud TEN-T määruse kohaselt kuulub Rail Baltica raudtee nii Põhjamere–

Läänemere Euroopa transpordikoridori kui ka Läänemere–Musta mere–Egeuse mere Euroopa transpordikoridori.

Raudteetrass kulgeb Tallinnast Pärnu, Riia ja Panevėžyse kaudu Kaunaseni ning sealt edasi Leedu–Poola piiri kaudu

Poola, kus see ühendub ülejäänud Euroopa raudteevõrguga. RB projekti arendamise raames on kavandatud ka

Euroopa rööpmelaiusega ühendus Kaunase ja Vilniuse vahel. Rail Baltica põhitrassi pikkus läbi kolme Balti riigi on

ligikaudu 870 km, sellest Eestis 213 km, arvestades nii Muuga kaubaveoharu kui Ülemistelt algavat reisiveoharu.

Raudtee projektkiiruseks on 249 km/h, kaubarongide maksimumkiirus on 120 km/h ja regionaalrongidel on kiiruseks

kavandatud kuni 200 km/h. Riikidevahelise kokkuleppe kohaselt rajatakse raudtee lõplikus lahenduses kahe

rööpapaariga ja täielikult elektrifitseerituna.

2

Rail Baltica trass Eestis on määratud maakonnaplaneeringutega. Riigikohtu 19.05.2020 otsusega osaliselt tühistatud

Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõigud 3A, 4A ja 4H kehtestati muudetud kujul 1. aprillil 2025.

RB raudtee ehitamiseks asutasid kolm Balti riiki 2014. aastal ühisettevõtte RB Rail AS (asukohaga Riias), milles

kõigil riikidel on valdusettevõtete kaudu 1/3 osalus. RB Rail AS ülesanne on jätkuvalt RB projekti koordineerimine,

ühisturuülese koostalitlusvõime tagamine ning kolme riigi ühiste süsteemide ja hangete korraldamine.

2025. aastal jätkus projekti juhtimismudeli ümberkorraldamine, mille kohaselt vastutavad riiklikud rakendusasutused

senisest suuremas ulatuses oma territooriumi projekteerimise ja ehituse eest. RB Rail AS keskendub eelkõige kolme

riigi ülesele koordineerimisele, raudteesüsteemidele, koostalitlusvõimele ja konsolideeritud hangetele.

2025. aastal saavutati oluline verstapost ühiste raudteesüsteemide valdkonnas: septembris allkirjastati kogu Rail

Baltica trassi elektrifitseerimise leping kõigi kolme Balti riigi osas. 2025. aastal alustati liiklusjuhtimis- ja

turvangusüsteemi (CCS) projekteerimise ja ehituse hankimisega.

RB raudtee ehitamise eest oma riikide territooriumidel vastutavad riigid ise. Eestis on peamine elluviija Rail Baltic

Estonia OÜ (RBE). RBE ülesanne on mh ka valmistuda avaliku 1435 mm raudteeinfrastruktuuri ettevõtja ülesannete

täitmiseks Eestis kasutades selleks ka olemasolevaid Eesti Raudtee AS kompetentse.

Rail Baltica maakonnaplaneeringud

Majandus- ja tööstusminister kehtestas 1. aprilli 2025 käskkirjaga nr 47 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigikohtu 19.05.2020 otsusega tühistatud trassilõikude piirkonnas. 2025.

aastal jõustusid sellega Rail Baltica trassi ruumilise planeerimise eeldused kogu Eesti põhitrassi ulatuses. Planeering

näeb muuhulgas ette raudtee trassikoridori, juurdepääsud, kohalikud peatused, ökoduktid, müraleevenduse ning

Luitemaa linnualale avalduvate mõjude hüvitusmeetmed.

Tootsi–Pärnu lõigu keskkonnamõju hindamise menetlus jõudis 2025. aasta märtsis positiivse otsuseni ning Kabli–

Eesti/Läti piiri lõigu KMH sai heakskiidu 2025. aasta detsembris.

Rail Baltica projekti I etapp

Kõik Balti riigid on otsustanud RB raudtee ja sellega seonduva taristu rajada etappide kaupa.

2025. aastal kinnitas Euroopa Komisjon Rail Baltica projekti etapiviisilise elluviimise põhimõtted uuendatud

rakendusotsusega. I etapi eesmärk on rajada Tallinnast Leedu–Poola piirini funktsionaalne, elektrifitseeritud ja

koostalitlusvõimeline põhja-lõunasuunaline raudteeühendus, mille põhiosas kasutatakse esialgu ühte rööbasteed

kaheteelise raudtee jaoks ette valmistatud muldkehal.

Raudteesüsteemid

2025. aastal allkirjastati Rail Baltica kogu koridori elektrifitseerimise projekteerimis- ja ehitusleping.

Elektrifitseerimise lahendus põhineb 2x25 kV 50 Hz süsteemil ning kogu koridori ühisel tehnilisel lahendusel.

Liiklusjuhtimis- ja turvangusüsteemi (CCS) projekteerimise ja ehituse hankimine algas 2025. aastal. CCS-i õigeaegne

käivitamine on võimalikult kiire kasutuselevõtu üks kriitilisi eeldusi, kuna ühised üldlahenduse projekteerimis- ja

arendustegevused eeldavad kolme Balti riigi koordineeritud osalemist ja rahastamist.

3

Valmimis tähtaeg

Rail Baltica esimese etapi 2030. aasta valmimistähtaeg tuleneb kehtivast Euroopa Liidu TEN-T põhivõrgu

väljaehitamise eesmärgist ning Rail Baltica piiriülese projekti rakendamiseks seatud Euroopa Komisjoni

verstapostidest. Eesmärgi täitmiseks tuleb Eestis lõpetada põhitrassi alusehitus, rajada raudtee pealisehitis,

elektrifitseerimine ning liiklusjuhtimis- ja turvangusüsteemid, lõpetada reisijate teenindamiseks vajalike terminalide

ja peatuste rajamine ning tagada taristu kasutuselevõtuks vajalikud load ja opereerimisvalmidus.

22. septembril 2026 leppisid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid kokku eesmärgis avada Rail Baltica põhitrass liikluseks

EL järgmise, 2028–2034 eelarveperioodi jooksul, püsides võimalikult lähedal seni kokku lepitud ajakavale, ja

kavatsuses suhelda uue ajakava teemal nii Euroopa Komisjoniga kui partnerriikidega.

RB projekti eelarve ja rahastamine

2026.a augusti teadmises moodustab Rail Baltica projekti Eesti osa I etapi ehituse investeerimisvajadus ca 3,5

miljardit eurot (2023.a hindades moodustas põhitrassi ehitus 3,1 miljardit eurot) . Maaomandamiste, terminalide,

veeremi depoode, jaamade ja peatuste ning regionaalveeremi ja selle hoolduse ja remondiseadmete soetamise

maksumusena koos tugiteenustega on prognoositud täiendavad ca 0,55 miljardit eurot.

Rail Baltica projekti rajamist rahastatakse peamiselt Euroopa Ühendamise Rahastust (Connecting Europe Facility)

ehk CEF), millele lisanduvad riiklik kaasfinantseering ning muud EL ja riiklikud rahastusallikad.

Tabel 1. Rail Baltica projekti Eesti osa I etapi rahastamiskava (riigi eelarvestrateegia koostamise eelselt 2026.a augusti

andmetel):

Rail Baltica

Rahastamine,

mln eur

2014-2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kokku

CEF 404,1 242,2 211,6 122,8 26,3 7,9 1 014,8

Teised EL fondid 82,2 36,3 61,5 32,6 7,6 0,0 220,2

Eesti

kaasfinantseering, sh

CO2 171,9 255,5 278,0 119,7 110,8 205,5 1 141,4

KOKKU 658,2 534,0 551,1 275,0 144,7 213,4 2 376,4

Tabel ei kajasta Rail Baltica projekti Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi 2028-2034 vahendeid ega perioodi

2021-2027 2026. aasta lisa-taotlusvooru vahendeid, mida on kavas taotleda võimalikult suures mahus ja soodsa

taotlusmääraga.

Investeeringu rahastamine on tabelis esitatud kolme põhilise allika lõikes – rahastus CEF fondidest, teistest EL

fondidest ning Eesti poolne rahastus, sh põhiosas Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ETS tulust.

2025. aasta detsembri seisuga on Eesti Rail Baltica tegevustele CEF-i MFF 2014–2020 ja 2021–2027

eelarveperioodidest eraldatud 904,6 miljonit eurot EL toetust.

2025. aasta sügisel sõlmiti Euroopa Transpordiagentuuri ja 3 Balti riigi vahel järjekordne RB projekti CEF

rahastamise leping kogumahus 359,8 miljonit eurot, millest Eesti RB tegevustele suunati 57,3 miljonit eurot.

Kokkulepitud EL toetusmäära kohaselt eraldatakse Eestile 38,4 miljonit eurot EL toetust.

EL teistest fondidest on Rail Baltica tegevusteks seni eraldatud kokku 193,6 miljonit eurot, sh on Taaste- ja

vastupidavusrahastu vahendeid 88,7 miljonit eurot ning struktuurifondide vahenditest ümber kujundatud REARM

vahendeid (koos Eesti poolse kaasrahastusega) 107,9 miljonit eurot.

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ETS tuludest (EL HKS ehk CO2 vahendid) on Rail Baltica projekti

jaoks kavandatud kokku tänase seisuga 783,6 miljonit eurot, sh CEF kaasfinantseerimiseks 212,7 miljonit eurot. CO2

4

vahenditest kaetakse investeeringud, mis pole abikõlblikud CEF vahenditest rahastamiseks, ent panustavad riigi ja EL

kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse, nt veeremidepoo rajamine ja regionaalveeremi soetamine, aga ka osaliselt

põhitrassi rajamine.

Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025 järgmise, 2028–2034 mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku. Komisjoni

ettepanekus kasvaks CEF Transport meetme maht 25,8 miljardilt eurolt 51,5 miljardi euroni ning sealhulgas sõjalise

liikuvuse indikatiivne osa 17,7 miljardi euroni. Rail Baltica projekti lõplik edasine rahastamine EL-i uue

eelarveperioodi vahenditest rahastusvõimalus sõltub liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi läbirääkimiste tulemustest ,

mis selguvad eeldatavalt 2027. a.

Seni kokkulepitud rahastusest moodustavad CEF vahendid ja teised EL fondide vahendid 54%, CO2 vahendid 42%

ja Eesti otsene riiklik kaasfinantseerimine 4%. Kuivõrd järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi eelnõud näevad ette

CEF jätkumise, muuhulgas suurema eelarvemahuga kui käesoleval perioodil, siis järgmise eelarveperioodi rahastuse

avanemisel eeldame CEF vahendite osakaalu olulist tõusu. Märgime, et CO2 vahendeid tohib kasutada ainult

atmosfääriõhu kaitse seaduses ettenähtud eesmärkide täitmiseks, ning kogu Euroopa fondide vahendite kasutus on

rangelt sihtotstarbeline.

Lisaks on Kliimaministeeriumil kavas taotleda ka RES 2027-2030 perioodist edasiulatuvaks ajaks täiendavaid CO2

tulusid Rail Baltica ehitamiseks.

Projekti arendamise organisatsiooniline korraldus Eestis

RB projekti arendamine Eestis kuulub alates 2023. aasta juulist Kliimaministeeriumi vastutusalasse. RB projekti Eesti

osa elluviimisel täidab Kliimaministeerium riigi poliitika kujundaja, osaluse valitseja, rahastamise kavandaja ja Eesti

huvide esindaja rolli. Kliimaministeerium on alustanud tulevase 1435 mm raudteeinfrastruktuuri majandamise

organisatsioonilise mudeli ettevalmistamist.

Rail Baltic Estonia OÜ on Eesti territooriumil projekti peamine elluviija ning vastutab põhitrassi ja seotud taristu

arendamise ja ehitamise korraldamise eest. RB Rail AS koordineerib kolme riigi üleselt Rail Baltica projekti

elluviimist, koostalitlusvõimet ning ühiseid raudteesüsteeme ja hankeid.

RB projekti raames korraldab Maa- ja Ruumiamet korraldab riigile vajalike maade omandamist ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet täidab oma pädevuse piires raudteeohutuse, lubade ja järelevalvega seotud ülesandeid.

Keskkonnaameti põhiülesanded seonduvad keskkonnamõjude järelevalve, looduskaitseliste menetluste ja

leevendusmeetmete rakendamise koordineerimisega.

2025. a lõpu seisuga oli Kliimaministeeriumis projekti elluviimisega otseselt seotud 7 inimest, Rail Baltic Estonia

OÜ-s on 163 töötajat.

2025. aasta tegevuste vahearuanne

RB valmimisaja sihiks oli 2025. aastal 2030. aasta, mis lähtus Euroopa Komisjoni rakendusotsusest1 Rail Baltica I

etapi peamiste verstapostide ja etapiviisilise elluviimise põhimõtetega.

2025. aasta lõpuks oli Eestis aktiivses ehituses üle 100 km Rail Baltica põhitrassist. Sõlmitud ehituslepingutega oli

kaetud ligikaudu 202 km Eesti 213 km pikkusest põhitrassist.

16. mail 2025 sõlmis RBE kaks allianss-tüüpi raamlepingut, mis hõlmavad Ülemiste–Pärnu ja Pärnu–Eesti/Läti piiri

trassilõike. Alliansslepingute hinnanguline põhimaht on 726 miljonit eurot ning strateegiliste materjalide

1 http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2025/1332/oj

5

lisavõimalusi arvestades võib kogumaht ulatuda ligikaudu 932 miljoni euroni. Töökäske antakse järk-järgult vastavalt

projekteerimise edenemisele ja rahastuse olemasolule.

Soodevahe–Muuga lõigu puhul jätkus 2025. aastal projekteerimise ettevalmistamine ning sama aasta juunis sõlmiti

Muuga kaubajaama ja põhitrassi ühenduse projekteerimisleping.

2025. aasta lõpuks olid Eestis valmis seitse varem kavandatud ökodukti ning oluline osa eritasandilistest

ristumistest; ülejäänud ristumised olid ehituses või seotud põhitrassi ehituslepingutega.Ülemiste ühisterminal

2025 12. juunil 2025 võeti kasutusele terminali esimene

valminud osa ja uus ooteplatvorm olemasoleva 1520

mm reisirongiliikluse teenindamiseks.

21. mail 2025 sõlmiti AS-iga Merko Ehitus Eesti

ligikaudu 85 miljoni euro suurune (käibemaksuta)

leping Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali hoone

järgmise etapi ehitamiseks.

Jätkusid põhjapoolsete tänavate, trammitee,

lõunapoolsete välialade ning raudteetaristu ehitustööd.

2026 Jätkuvad terminalihoone, välialade, tänavate ja

raudteetaristu ehitustööd. Taasavati trammiühendus

lennujaama. Terminali põhiosa valmimine on

kavandatud etapiti kuni 2028. aastani.

Pärnu reisiterminal

2025 Jätkusid terminali ja seotud taristu projekteerimis- ning

ettevalmistustööd. Raeküla jalg- ja jalgrattatunneli

projekteerimise-ehituse hange viidi läbi.

2026 Kavandatakse Pärnu rahvusvahelise reisiterminali

suuremahulise ehitushanke käivitamist ning terminaliala

ettevalmistustöid.

Muuga kaubaterminal

2025 20. juunil 2025 sõlmis RBE projekteerimislepingu

Soodevahe–Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama

ühenduse edasiseks projekteerimiseks.

2026 Jätkub projekteerimine ja ettevalmistus. Kaubaterminali

ning Soodevahe–Muuga lõigu ehitamise ajakava sõltub

edasisest rahastusest ja I etapi prioriteetidest.

Ülemiste veeremidepoo

2025 Jätkus Ülemiste–Lagedi põhitrassi ehituse raames

depooala peatee muldkeha ja tehnovõrkude rajamine

ning depoo järgmiste etappide ettevalmistus.

2026 Kavandatakse veeremidepoo järgmiste projekteerimis-

ja ehitusetappide hankimist. Depoo rahastamiseks on

ETS tuludest kavandatud eraldi vahendid.

Soodevahe kuivsadam / infrastruktuuri hoolduskeskus

2025 Jätkusid ala ja ühenduste ettevalmistused. Soodevahe

liiklussõlme ehitusleping sõlmiti 31. juulil 2025 ning

selle ühe Eesti keerukama taristusõlme ehitustööd

käivitati.

6

2026 Jätkuvad Soodevahe liiklussõlme ehitustööd.

Kuivsadama ja hoolduskeskuse järgmiste etappide

elluviimine sõltub rahastusest ja projekti

funktsionaalsest prioriteedist.

Pärnu kaubaterminal / infrastruktuuri hoolduskeskus

2025 Jätkusid maa, projekteerimise ja ühenduste

ettevalmistused ehitusbaasi tarbeks, mis hiljem hakkab

toimima kaubaterminali / infrastruktuuri

hoolduskeskusena. CEF vahenditest kaubaterminali

täismahus rajamist ei kavandata ning jätkus

alternatiivsete rahastuslahenduste otsimine.

2026 Jätkatakse vajalike ettevalmistavate tegevustega

vastavalt rahastuse ja kasutusmudeli selginemisele.

Kohalikud peatused

2025 Jätkus kohalike peatuste projekteerimine ja

ehituslubade menetlemine. Raplamaa peatuste

lahendused olid kõige küpsemad; Harju- ja Pärnumaa

peatuste projekteerimist jätkati. Kohalike peatuste

ehitus on seotud põhitrassi ja pealisehituse tööde

ajakavaga.

2026 Kavandatakse kohalike peatuste ehitustööde hankimist

vastavalt põhitrassi tööde edenemisele ning

struktuurivahendite kasutamisele.

RB põhitrass

2025 Aktiivne ehitustegevus laienes aasta jooksul enam kui

100 km-le. Veebruaris jõudis põhitrassi ehitus

Pärnumaale Selja–Tootsi lõigul. Sõlmiti Kärpla–Selja,

Selja–Tootsi ja Soodevahe liiklussõlme ehituslepingud.

16. mail 2025 sõlmiti kaks alliansslepingut Ülemiste–

Pärnu ja Pärnu–Eesti/Läti piiri lõikude

projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Aasta lõpuks oli ligikaudu 202 km 213 km pikkusest

Eesti põhitrassist ehituslepingutega kaetud.

2026 Jätkuvad olemasolevate alusehituslepingute tööd ning

alliansside projekteerimis- ja ehitusetapid. Eesmärk on

laiendada ehitustegevust Pärnust lõuna poole ning ette

valmistada pealisehituse ja raudteesüsteemide tööd.

Maade omandamine

RB ehitamiseks alustati eraomanikele ning kohalikele omavalitsustele kuuluva maa omandamist 2018. aastal. Alates

1. jaanuarist 2025 viib Rail Baltica maade omandamise menetlusi läbi Maa- ja Ruumiamet.

2025. aasta lõpuks oli Rail Baltica rajamiseks vajalike kinnisasjade menetlustest lõpule viidud kokku 1139. Neist oli

eraomandist omandatud 923 kinnisasja, sealhulgas kokkuleppel 904 ja sundvõõrandatud 19 kinnisasja.

Munitsipaalomandis olevatest kinnisasjadest oli menetlus lõpule viidud 58 ning riigi omandis olevatest 158 kinnisasja

osas.

7

2025. aasta jooksul viidi lõpule 344 kinnisasja menetlust, millest 257 puudutas eraomandis, 23 munitsipaalomandis

ja 64 riigi omandis olevat kinnisasja. Eraomandis olevate kinnisasjade puhul viidi läbi 19 kiirmenetlust, rahas

omandati 159 kinnisasja, vahetati 47 kinnisasja, maakorralduse teel omandati 27 kinnisasja ning sundvõõrandati 5

kinnisasja. Lisaks anti 2025. aastal Kliimaministeeriumi valitsemisele üle 64 riigi omandis olevat kinnisasja.

2026. aasta septembri seisuga on maade omandamisega jõutud niikaugele, et maa olemasolust ei tulene takistusi

ehituseks Tallinn – Pärnu vahelisel ehituslõigul.

RB Eesti tegevusperioodis 2026–2030

2025. aasta lõpuks oli projekti elluviimise mudel muutunud võrreldes 2024. aasta aruandega: põhitrassi tsiviilehituse

lepinguline kate oli suuremas osas olemas ning põhiküsimuseks on järkjärguline töökäskude andmine, süsteemide

tellimine ja rahastuse tagamine kuni Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite avanemiseni. 2025. aastal

kehtinud 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks jääb oluliseks taotleda ja saada rahastustust järgmise MFF-i CEF

vahenditest ning 2026–2028 vaheperioodi riiklikest ja muudest EL rahastusallikatest.

Rahastus / lepinguline raam Peamised tegevused Ajakava

Olemasolevad CEF lepingud ja

riiklik kaasrahastus

Käimasolevad põhitrassi

alusehitused, Ülemiste terminal,

projekteerimine, maade

omandamine ja süsteemide

ettevalmistus

2026–2029

Alliansslepingud Ülemiste–Pärnu ja Pärnu–Eesti/Läti

piir; pealisehitus ning lõunapoolse

trassi alus- ja pealisehitus

alates 2026

ETS / CO₂ vahendid CEF kaasrahastus, põhitrassi

lisarahastus, veeremidepoo ning

regionaalveeremi toetus

2026–2029

REARM / struktuurivahendid Ülemiste ja Pärnu terminalid ning

hooldusdepoo

2026–2029

MFF 2028+ / CEF III Täiendav rahastus põhitrassi,

elektrifitseerimise, CCS-i ja muude

süsteemide lõpetamiseks

alates 2028

Regionaalne reisijatevedu ja veerem

2025. aastal täpsustus 2024. aasta aruandes kirjeldatud plaan, mille kohaselt Elron korraldab Rail Baltica raudteel

reisijateveoks vajaliku regionaalveeremi soetushanke.

2025. aastal alustati Balti riikide ühise regionaalrongide raamhanke dokumentide koostamisega. Eesti vajaduseks

kavandati esialgu viis kuni 200 km/h kiirusega elektrirongi, ligikaudu 200 istekohaga rongi kohta, koos optsiooni

8

võimalustega. Läti (AS „Pasažieru vilciens -Vivi) ja Leedu (UAB LTG Link) operaatoritele kavandati võimalus sama

raamlepingu kaudu rongide soetamiseks.

2025. aasta lõpuks oli regionaalveeremi soetamise ettevalmistus jõudnud faasi, kus hanke väljakuulutamine kavandati

2026. aastasse, riigihange kuulutati Elroni poolt välja 2026. a kevadel. Eesti eesmärk on, et rongid jõuaksid piisava

ajavaruga enne opereerimise algust, et jätta piisav aeg testimiseks, autoriseerimiseks ja personali ettevalmistuseks

enne taristu kasutuselevõttu.

Veeremi soetamiseks oli 2025. aastalõpu seisuga ETS tuludest RES 2026-2029 raames seni kavandatud 50 miljonit

eurot. Reisijateveo avaliku teenindamise lepingu ning vastavalt veeremi kasutamise- ja finantseerimise tingimused

täpsustuvad koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga seonduvate lepingute ettevalmistamisel ja

sõlmimisel.

Piiriülene koostöö

Rail Baltica on piiriülene tervikprojekt. Eesti vastutab oma territooriumil taristu rajamise eest, kuid rahvusvahelise

rongiliikluse käivitamine eeldab lisaks Eesti taristu valmimisele toimivat ühendust Lätis ja Leedus, ühiste

raudteesüsteemide valmimist ning vedajate ja veeremi valmisolekut. Seetõttu mõjutab naaberriikide projekti

edenemine Eesti investeeringute täieliku funktsionaalsuse saavutamist ning piiriüleste küsimuste lahendamist tuleb

käsitleda projekti riskina. Selle riski vähendamiseks jätkub koostöö Läti, Leedu, Euroopa Komisjoni ja teiste

koostööpartneritega.

Peamised projekti riskid 2025. aasta lõpu seisuga

• RB projekti I etapi tähtaja tagamine tulenevalt ehituskriitilisel perioodil 2026-2027 käesoleva EL

mitmeaastase finantsraamistiku vahendite lõppemisest ning järgmise perioodi rahastuse võimalustest;

• eelkõige Läti põhitrassi ehituse ja rahastuse mahajäämus ning selle mõju piiriülese ühenduse

kasutuselevõtule;

• kolme riigi ühiste raudteesüsteemide, eelkõige liiklusjuhtimis- ja turvangusüsteemi (CCS), õigeaegne

rakendamine;

• väliskeskkonnast tulenevad ehitushindade, turuvõimekuse ja tarneahelate ootamatud muutused;

• projekteerimis-, loa- ja keskkonnamenetluste ajakava ning nendest tulenevad võimalikud viivitused;

• kasutuselevõtuks vajaliku veeremi, lubade ja opereerimisvõimekuse õigeaegne olemasolu.

Riskide olemasolu ei tähenda nende realiseerumist ega 2030. aasta eesmärgist loobumist. Neid käsitletakse projekti

juhtimisel aktiivselt maandatavate riskidena ning nende mõju hinnatakse regulaarselt koos ajakava ja

rahastusvajaduse uuendamisega.

2026. aasta peamised prioriteedid

• põhitrassi ehitustööde mahu suurendamine ja käimasolevate alusehituslepingute elluviimine;

• alliansslepingute projekteerimis- ja ehitusetappide käivitamine ning tööde laiendamine Pärnust lõuna

poole;

• raudtee pealisehituse, elektrifitseerimise ning liiklusjuhtimis- ja turvangusüsteemide rakendamise

ettevalmistamine ja käivitamine;

• Ülemiste terminali ja teiste reisijate teenindamiseks vajalike objektide ehituse jätkamine;

• maade omandamise menetluste lõpetamise suunas liikumine ning vajalike lubade ja

keskkonnamenetluste õigeaegne läbiviimine;

• täiendava EL ja riikliku rahastuse tagamine ning järgmiste rahastusvoorude ettevalmistamine;

• Rail Baltica regionaalveeremi hanke ning taristu kasutuselevõtuks vajaliku opereerimisvõimekuse

ettevalmistamise jätkamine.

9

• Rail Baltica regionaalveeremi hanke läbiviimine.

Avalikust arvamusest Rail Baltica rajamise kohta Eestis

2025. aasta märtsis Turu-uuringute AS-i korraldatud uuringu kohaselt toetas kiiret ja kaasaegset Eestit Lääne- ja Kesk-

Euroopaga ühendavat raudteed 62% elanikkonnast ning vastu oli 28% vastanutest. 2024. aasta uuringus oli toetus

66%.

Toetus Rail Baltica projektile on Eestis alates 2020. aastast püsinud vähemalt 60% tasemel. 15–29-aastaste seas oli

2025. aasta uuringus toetus 78%; 80% selle vanuserühma vastanutest hindas projekti mõju Eestile positiivseks.

Projekti realiseerumisse uskus 45% Eesti elanikest. Projekti mõju Eestile pidas positiivseks 64% ja negatiivseks 22%

vastanutest.

Muud teemad

Tegevused Lätis

• 2023. aastal sõlmitud raamleping hõlmas enam kui 200 km põhitrassi ehitamist väljaspool Riiat, kuid

laialdast lepingu rakendamist ei olnud alustatud.

• 2025. a põhitrassi ehitustööd jätkusid Iecava piirkonnas ja lõunapoolsel lõigul Leedu piiri suunal, kokku

30 km.

• Jätkusid Riia keskvaksali ja lennujaama ühenduse ehitustööd, keskvaksali ehitustööde jätkamiseks tõsteti

ümber muude EL fondide vahendeid..

• CEF 2024 voorust eraldati Lätile ligikaudu 153,5 miljonit eurot.

Tegevused Leedus

• Kaunase–Panevėžyse suunal olid ehituslepingud sõlmitud 113 km ulatuses.

• Kõige kaugemale jõudnud 8,8 km lõigul toimusid rööbastee paigaldamise ettevalmistustööd ja

materjalide vedu.

• 2025. a jätkus Nerise jõe silla ehitus (Kaunase juures); aasta lõpuks oli paigaldatud 375 vaia ning

valminud 17 vundamenti 29-st.

• Panevėžysest Läti piirini ulatuva lõigu projekteerimishange kuulutati 2025. a välja, kuid ehitus ei olnud

veel alanud ja rahastus ei olnud tagatud.

• CEF 2024 voorust eraldati Leedule ligikaudu 94,9 miljonit eurot.

Tegevused Poolas

• Detsembri 2025 seisuga olid Varssavi–Białystoki lõigu peamised moderniseerimistööd lõpetatud.

• 100 km pikkuse Białystoki–Ełki lõigu ehitushange oli käimas ning 2025. aasta jooksul tehti vajalikud

asukohavalikud.

• CEF 2024 voorust eraldati 35,8 km pikkusele Knyszyni–Osowieci lõigule 294 miljonit eurot.

• Detsembris 2025 jätkus 80 km pikkusel Ełki–Leedu piiri lõigul projekteerimine; ehitustööd ei olnud veel

alanud.

Vabariigi Valitsuse 2026. a septembri otsus Rail Baltica ajakava kohta

Eesti, Läti ja Leedu peaministrid leppisid 22. septembril 2026 kokku, et Rail Baltica põhitrassi valmimise ja liikluse

avamise tähtaeg viiakse kooskõlla Euroopa Liidu järgmise, 2028–2034 eelarveperioodiga, säilitades samal ajal

10

ambitsiooni jätkata ehitustöid võimalikult lähedal Euroopa Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2025/1332 sätestatud

ajakavale. Edasised ehitusgraafikud, investeerimisprioriteedid ja riiklikud kohustused koordineeritakse Euroopa

Komisjoni ja Poolaga ning esikohale seatakse kõikides riikides piiriüleste ühenduste valmimine.

Peaministrite kokkuleppega kooskõlas tegi Vabariigi Valitsus RES 2027–2030 protsessi raames põhimõttelise otsuse

viia Rail Baltica Eesti osa rahastus- ja ehitusgraafiku kooskõlla Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi ajakava ja

prognoosiga. Sellest lähtuvalt on Tallinn–Pärnu lõigu ehituse lõpp kavandamisel 2032. aastasse, Soodevahe–Muuga

lõigu ehituse lõpp 2033. aastasse ning Pärnu–Läti piiri lõigu ehituse lõpp 2034. aastasse. Rail Baltica Eesti esimese

etapi investeeringuvajadus RES 2027-2030 protsessis 2026.a suve seisuga Kliimaministeeriumi ja Rail Baltic Estonia

OÜ hinnangu kohaselt on ca 3,5 miljardit eurot Eesti osa I etapi põhitrassi ehituseks ning maaomandamised,

terminalide, veeremi depoode, jaamade ja peatuste ning regionaalveeremi ja selle hoolduse ja remondiseadmete

soetamiseks koos tugiteenustega prognoositav maksumus ca 0,55 miljardit eurot. Rahastus on kavandatud juba

eraldatud ning edaspidi taotletavast CEF-i toetusest, EL HKS kauplemistulust ja riiklikust rahastusest ning ÜF-i ja

muudest võimalikest välistoetustest. I etapi rahastamiskava (Tabel 1) täpsustatakse 2027. a riigieelarve vastuvõtmise

järgselt.