Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Gerri Kiis Adesse Haldusteenused OÜ [email protected]

Teie 09.10.2026 Meie 23.10.2026 nr 2-6/26-7321-2

Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud Gerri Kiis Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi ministeerium) poole seoses täitemenetluse seadustikust tulenevate tööandja kohustustega töötaja sissetuleku arestimisel. Soovite teada, kas tööandjal on õigus nõuda töötasu arestimisakti täitmisega kaasnevate kulude hüvitamist ning kas ministeerium on kaalunud tööandjate halduskoormuse vähendamist või vastava kuluhüvitise kehtestamist. Vastuseks Teie pöördumisele selgitame järgmist. Täitemenetluse seadustik (TMS) näeb ette võimaluse pöörata sissenõue võlgniku varalistele õigustele, sealhulgas töötasunõudele. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõudele sissenõude pööramiseks nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Töötasu arestimise korral on selliseks kolmandaks isikuks tööandja, kellel tekib arestimisakti kättesaamisel kohustus seda täita. TMS §-s 117 on sätestatud ka võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku kohustus anda kohtutäiturile nõude kohta teavet. Seega tulenevad tööandjale töötasu arestimisakti täitmisega kaasnevad kohustused otseselt seadusest. Tegemist ei ole tööandja poolt kohtutäiturile osutatava teenuse või eraldi tasustatava ülesande täitmisega, vaid seadusest tuleneva kohustusega, mis on vajalik täitemenetluse läbiviimiseks. Selline regulatsioon on Eesti täitemenetlusõiguses kehtinud pikka aega ning lähtub põhimõttest, et täitemenetluse läbiviimisel on teatud kohustused ka kolmandatel isikutel, kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi. Töötasu arestimise korral ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia tööandja osaluseta, kuna töötasu väljamaksmine toimub tööandja kaudu. Mõistame, et arestimisaktide täitmine võib tööandjale kaasa tuua täiendavat administratiivset ja rahalist koormust, eelkõige olukorras, kus ühe töötaja suhtes on algatatud mitu täitemenetlust või töötasu arestitava osa arvutamine on keerukas. Kehtiv õigus ei näe aga ette tööandjale eraldi tasu või kuluhüvitist töötasu arestimisakti täitmise ja sellega seotud tavapäraste haldustoimingute eest. Seetõttu ei ole tööandjal seadusest tulenevat õigust nõuda nende toimingutega kaasnevate aja- või raamatupidamiskulude hüvitamist kohtutäiturilt, sissenõudjalt, töötajalt ega riigilt. Mis puudutab tööandjate halduskoormuse vähendamist, siis ministeeriumil on käsil õigusloomealgatus, mille raames vaadatakse üle täitemenetluses võlgniku sissetuleku, sealhulgas töötasu arestimise kord. Vastava täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis toimik 26-0692. Väljatöötamiskavatsuses on muu hulgas käsitletud kavandatavaid muudatusi, mille eesmärk on vähendada ka võlgniku tööandjale kaasnevat halduskoormust. Ministeerium nõustub, et tööandjad ja teised kolmandad isikud ei peaks kohtutäiturilt saadud sissetuleku arestimisakti alusel ise keerukaid

2

kinnipidamisarvestusi tegema. Kohtutäiturilt peaks tööandjale saabuma võimalikult konkreetne juhis selle kohta, kui palju tuleb võlgniku töötasust kinni pidada ja kohtutäiturile edasi kanda. Samas tuleb arvestada, et sissetuleku arestimisele kohaldatavad piirangud sõltuvad konkreetse täitemenetluse asjaoludest ning seetõttu ei ole võimalik kõiki arvestustoiminguid täielikult automatiseerida. Sellest hoolimata on ministeeriumi eesmärk kujundada sissetuleku arestimise regulatsioon senisest lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Täname Teid esitatud ettepaneku eest. Ministeerium võtab Teie seisukohad tööandjatele töötasu arestimisaktide täitmisega kaasneva halduskoormuse ja võimaliku kuluhüvitise kehtestamise kohta teadmiseks ning arvestab neid täitemenetluse regulatsiooni edasisel analüüsimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Altosaar nõunik Piret Altosaar 58873710 [email protected]