EELNÕU

16.10.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 14. jaanuari 2019. aasta

määruse nr 3 „Õigustatud huvi korral

rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest

volitatud töötlejale makstavad tasud“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 63 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 14. jaanuari 2019. aasta määruses nr 3 „Õigustatud huvi korral

rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest volitatud töötlejale makstavad tasud“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 asendatakse arv „26,00“ arvuga „40,00“;

2) paragrahvi 3 lõikes 3 ja § 4 lõikes 3 asendatakse arv „0,30“ arvuga „0,46“;

3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Enam kui 10 000 kirje väljastamise korral kohaldatakse esimese 10 000 kirje eest

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tasu ja alates 10 001. kirjest iga kirje väljastamise eest

0,023 euro suurust tasu. Kogutasu arvutatakse nimetatud tasude liitmise teel.“;

4) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Enam kui 10 000 kirje väljastamise korral kohaldatakse esimese 10 000 kirje eest

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tasu ja alates 10 001. kirjest iga kirje väljastamise eest

0,023 euro suurust tasu. Kogutasu arvutatakse nimetatud tasude liitmise teel.“;

5) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse arv „15,00“ arvuga „23,00“.

§ 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

1

16.10.2026

Siseministri 14. jaanuari 2019. aasta määruse nr 3 „Õigustatud huvi korral

rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest volitatud töötlejale makstavad tasud“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse siseministri 14. jaanuari 2019. aasta määrust nr 3 „Õigustatud huvi korral

rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest volitatud töötlejale makstavad tasud“.

Määrusega muudetakse rahvastikuregistri volitatud töötlejale õigustatud huvi korral andmete

väljastamise eest makstavate tasude suurust. Määrusega kavandatavad muudatused on tingitud

praktikas ilmnenud vajadustest hinnakiri üle vaadata, kuna osa tasusid ei vasta enam andmete

väljastamisega kaasnevatele tegelikele kuludele. Viimati muudeti tasude suurust 2021. aastal.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ on sätestatud, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või

vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette ka halduskoormuse vähendamise muudatused.

Käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad inimeste ja ettevõtjate halduskoormust, mis

tasude tõstmise tõttu suureneb. Rahvastiku toimingute valdkonnas on inimeste ja ettevõtjate

halduskoormust varasemate eelnõudega vähendatud. Näiteks võimaldati siseministri määruse

„Siseministri 12. detsembri 2017. aasta määruse nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ muutmine“1 eelnõuga esitada nime muutmise avaldus

turvalises veebikeskkonnas ning nähti ette, et teatud juhtudel tehakse nime muutmisel

automaatotsus ja -kanne. Need muudatused vähendasid halduskoormust ning tegid riigiga

suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna

1) õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184);

2) osakonnajuhataja Enel Pungas ([email protected], tel 612 5163).

Määruse koostamiseks andis sisendi Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

(edaspidi SMIT) rahvastikuregistri menetlusteenuse üksuse juht Maie Ristissaar

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin

([email protected], tel 612 5184). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1 RT I, 23.12.2025, 14.

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse siseministri 14. jaanuari 2019. aasta määrust nr 3 „Õigustatud huvi korral

rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest volitatud töötlejale makstavad tasud“ (edaspidi

määrus) avaldamismärkega RT I, 12.01.2021, 2.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest viimases määratakse jõustumisaeg.

Eelmine hinnakirja muudatus tehti 2021. aastal. 1. veebruaril 2021 jõustusid muudatused, millega

suurendati:

 online-andmeteenuse kuutasu ja offline-andmeteenuse päringu töötlemise tasu 20 eurolt

26 eurole (eelnõuga tõstetakse 40 eurole);

 nii online- kui ka offline-andmeteenuse puhul kuni 10 000 kirje väljastamisel ühe kirje

väljastamise tasu 0,20 eurolt 0,30 eurole (eelnõuga tõstetakse 0,46 eurole);

 üksikandmete andmeteenuse ühe kirje väljastamise tasu 5 eurolt 15 eurole (eelnõuga

tõstetakse 23 eurole);

 andmete väljastamiseks tehtavate lisatööde tasu 65 eurolt 83 eurole (eelnõuga seda tasu ei

tõsteta).

Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise eest võetav tasu peab põhinema

teenuse tõhusal osutamisel, olema arvestatud põhjendatud kulude alusel ja olema mõistlikus

vahekorras teenuse väärtusega. Kui võrrelda kehtivate hindade aluseks olnud kulusid praegustega,

võib öelda, et kallinenud on vajalike litsentside maksumus ja sisseostetavate teenuste hind ning

tööjõukulud. Seega on vaja tõsta teenuste hindu, sest õigustatud huvi alusel rahvastikuregistri

andmete väljastamise teenusega seotud kulud on võrreldes eelmise hinnatõusuga suurenenud ning

seetõttu ei ole hinnad teenuste väärtusega mõistlikus vahekorras.

Uus hinnakiri on koostatud rahvastikuregistri volitatud töötlejalt SMIT-ilt saadud andmete alusel.

Eelnõuga muudetakse määruses vaid tasude suurust ja täpsustatakse õigusselguse huvides mõne

sätte sõnastust, kuid rahvastikuregistri andmete väljastamise protsess jääb endiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 1 suurendatakse määruse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 määratud online-

andmeteenuse kuutasu ning offline-andmeteenuse päringu töötlemise tasu 26 eurolt 40 eurole.

Online-andmeteenuse tasu koosneb kuutasust ja kirjete väljastamise tasust. Kuutasu on

püsisumma, et katta kulud, mis tehakse sõltumata kirjete arvust. Kuutasu eest tehakse järgmisi töid:

1) haldusakti andmisega seonduvad tööd, 2) andmesaajale päringu avamine nii päringu

andmebaasis kui ka seejärel turvaserveri poolel, 3) andmesaajaga konsulteerimine ja vajaduse

korral koolitamine, 4) organisatsioonile vajaduse korral ligipääsu tagamine riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi X-tee test- ja arenduskeskkondadele ning asjakohaste testandmete loomine,

5) andmetöötluslepingute haldamine, 6) kasutajatoe pakkumine, 7) teenuse kasutuse jälgimine,

3

8) aruandlus kasutajale ja kui vaja, ka vastutavale töötlejale, 9) arveldamine ning 10) logide

haldamine.

Offline-andmeteenuse tasu koosneb lisatööde tasust, päringu töötlemise tasust ja kirjete

väljastamise tasust. Päringu töötlemise tasu on püsisumma, mis ei sõltu päringu keerukusest ega

soovitud andmete hulgast. Päringu töötlemise tasu katab andmete väljastamiseks tehtavad

püsitööde kulud, mida tuleb teha olenemata väljastatavate kirjete arvust. Päringu töötlemise tasu

hõlmab tasu baastegevuste eest, sealhulgas lähteülesandega tutvumist, tellimuse lähtefaili

sisendfailile kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimist, vajaduse korral hinnapakkumuse

koostamist, tellimuse käivitamist või selles esitatud andmete lisatöötlemisele suunamist,

tulemusfaili allalaadimist, vastusfaili vormistamist, vajaduse korral väljastatavate andmete

järelkontrollimist, andmete üleandmise ja vastuvõtmise akti vormistamist ning arve koostamise ja

tasumisega seotud tegevusi.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tõstetakse määruse § 3 lõikes 3 ja § 4 lõikes 3 sätestatud ühe kirje

väljastamise tasu nii online- kui ka offline-andmeteenuse puhul kuni 10 000 kirje väljastamisel

0,30 eurolt 0,46 eurole.

Kirjete väljastamise tasu on nii online- kui ka offline-andmeteenusel määratud ühikupõhisena: ühe

kirje väljastamise eest tuleb edaspidi maksta 46 senti. Kirjena käsitatakse ühe isiku andmeid.

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse määruse § 3 lõiget 4 ja § 4 lõiget 4, millega

kehtestatakse enam kui 10 000 kirje väljastamise korral rakendatava tasu suurus. Uus tasu on 0,023

eurot. Sätte selguse suurendamiseks on sõnastuses otse sätestatud, et alates 10 001. kirjest

rakendatakse iga väljastatava kirje eest tasu 0,023 eurot. Seega, kui kirjeid on rohkem kui 10 000,

arvutatakse kogutasu lõigetes 3 ja 4 sätestatud tasude liitmise teel.

Tabel 1. Näited tasu kogusumma muutumise kohta praeguse ja uue tasumäära alusel

Päringute

arv

Summa eurodes

praeguste tasude

alusel

Summa eurodes

uute tasude

alusel

Asutus 1 Tariif 1 120 000 36 000,00 55 200,00

Tariif 2 741 969 11 129,54 17 065,29

Kokku 861 969 47 129,54 72 265,29

Asutus 2

Tariif 1 120 000 36 000,00 55 200,00

Tariif 2 337 192 5 057,88 7 755,42

Kokku 457 192 41 057,88 62 955,42

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse siseministri määruse § 5 lõikes 1 oleva üksikandmete

andmeteenuse ühe kirje väljastamise tasu 15 eurolt 23 eurole.

Üksikandmete andmeteenuse tasu on kirjepõhine. Kuigi kirje tasu on märkimisväärselt suurem kui

eelnimetatud teenuste puhul, peab see katma kõik need kirje väljastamisega seotud kulud, mis teiste

teenuste puhul on kaetud kuutasu või päringu töötlemise tasuga.

4

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele õigusele ning Eesti Vabariigi

põhiseadusele

Eelnõuga suurendatakse õigustatud huvi korral rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest

rahvastikuregistri volitatud töötlejale makstavaid tasusid. Eelnõu koostamisel on analüüsitud selle

kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS), sealhulgas isikuandmete töötlemise

põhimõtetega. Eelnõu võib puudutada järgmisi PS-i sätteid: § 3, 10, 11, 12, 31, 32 ja 113.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“2 (edaspidi HÕNTE) §-de 63 ja 64 kohaselt peab määruse eelnõu seletuskirjas muu hulgas

põhjendama eelnõu vastavust volitusnormile ning määruse eelnõu seletuskirja suhtes kohaldatakse

seaduseelnõu seletuskirja kohta käivaid nõudeid, arvestades määruse eelnõu kohta sätestatud

erisusi. Seetõttu tuleb hinnata nii määruse formaalset kui ka materiaalset põhiseaduspärasust.

Kooskõla PS §-ga 3

PS § 3 lõike 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste

alusel. Ministri määruse andmiseks peab olema seaduses selge volitusnorm ning määrus peab

jääma volitusnormi eesmärgi, sisu ja ulatuse piiridesse.

Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 63 lõike 1 kohaselt on õigustatud huvi korral

rahvastikuregistri andmete väljastamine tasuline ning andmete väljastamise eest volitatud töötlejale

makstavad tasud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. RRS § 63 lõikega 2 on

ministri kaalutlusruumi täiendavalt piiratud, sätestades, et tasud peavad põhinema teenuse tõhusal

osutamisel, olema arvestatud põhjendatud kulude alusel ja olema mõistlikus vahekorras teenuse

väärtusega.

Eelnõuga ei muudeta tasu maksmise kohustuse tekkimise alust, tasuliste toimingute hulka, tasu

maksma kohustatud isikute ringi ega andmete väljastamise tingimusi. Muudetakse üksnes kehtivas

määruses sätestatud tasumäärasid, et viia need vastavusse andmete väljastamise teenuse tegelike ja

põhjendatud kuludega. Eelnõuga kavandatavad muudatused kuuluvad seega RRS § 63 lõikes 1

sätestatud volituse esemelisse ulatusse.

Tasude suuruse kindlaksmääramisel on lähtutud SMIT-i koostatud kuluarvutusest. Kuluarvutuses

on arvesse võetud üksnes andmete väljastamise teenusega põhjuslikult seotud kulusid, sealhulgas

infosüsteemi kasutamise ja hooldamise kulud, arenduste amortisatsioon, haldus- ja muud

asjakohased kulud. Tasude hulka ei ole arvestatud teenusega mitteseotud kulusid ega üldisi avalike

ülesannete täitmise kulusid ulatuses, milles need ei ole seostatavad õigustatud huvi alusel andmete

väljastamisega.

Eeltoodust lähtudes on eelnõu kooskõlas PS §-ga 3.

Kooskõla PS §-ga 113

PS § 113 kohaselt sätestatakse riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed seadusega. Riigikohus on öelnud, et kõik maksuõigussuhte kohustuslikud elemendid –

2 RT I, 22.05.2025, 8.

5

maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev – peavad

olema kindlaks määratud seaduses.3

Õigustatud huvi korral rahvastikuregistrist andmete väljastamise tasu on avalik-õigusliku teenuse

osutamisega seotud rahaline kohustus. Tasu maksmise kohustuse alus tuleneb vahetult RRS § 63

lõikest 1. Seadusega on määratud kindlaks tasuline tegevus, milleks on õigustatud huvi korral

rahvastikuregistri andmete väljastamine, ja tasu saaja, kelleks on rahvastikuregistri volitatud

töötleja. Tasu suuruse kujundamise materiaalõiguslikud piirid tulenevad RRS § 63 lõikest 2, mille

kohaselt peab tasu põhinema teenuse tõhusal osutamisel ja põhjendatud kuludel ning olema

mõistlikus vahekorras teenuse väärtusega.

Seega ei ole ministrile antud õigust määrata tasusid vabalt ega kasutada neid üldise eelarvetulu

kogumiseks või rahvastikuregistriga mitteseotud tegevuste rahastamiseks. Ministri pädevus piirdub

teenuse tõhusaks osutamiseks vajalike põhjendatud kulude alusel tasumäärade arvutamise ja

kehtestamisega. Eelnõuga ei looda uut avalik-õiguslikku rahalist kohustust, vaid ajakohastatakse

seaduses ette nähtud tasu suurust seadusega määratud kulupõhisuse põhimõtte kohaselt.

Tasude suurendamine on PS §-ga 113 kooskõlas, sest kavandatavad tasud ei ületa põhjendamatult

teenuse osutamise kulusid ega muutu oma majandusliku sisu poolest maksuks. Selle tagamiseks

on iga kavandatava tasumäära aluseks kontrollitav kuluarvutus. Eelnõu eesmärk ei ole teenida tulu,

vaid katta teenuse osutamise kulud.

Seega on eelnõuga tehtavad muudatused kooskõlas PS §-ga 113.

Kooskõla PS §-ga 32

PS § 32 kaitseb isiku omandit ning hõlmab ka rahaliselt hinnatavaid õigusi ja isiku vara tervikuna.

Tasu suurendamine vähendab andmete taotleja vara ja seetõttu riivab omandipõhiõigust. Riive

intensiivsus sõltub konkreetse tasu suurusest, andmete taotlemise sagedusest ja taotletavate

andmete mahust.

PS §-s 11 on sätestatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust. Seega peab põhiõiguse riivel olema legitiimne eesmärk ja riive selle

saavutamiseks proportsionaalne: sobiv, vajalik ja mõõdukas. Põhiõiguse riive on:

 sobiv, kui see aitab saavutada legitiimset eesmärki;

 vajalik, kui seda ei ole võimalik saavutada, kasutades põhiõigusi vähem riivavat meedet, ning

 mõõdukas, kui see ei moonuta ühiskonna demokraatlikkust ja põhiõiguse olemust.4

Tasude suurendamise legitiimne eesmärk on tagada, et õigustatud huvi korral

rahvastikuregistrist andmete väljastamise teenus oleks jätkusuutlikult ja tõhusalt

korraldatud ning selle osutamise põhjendatud kulud kannaksid teenuse kasutajad. Nimetatud

eesmärk vastab RRS § 63 lõikes 2 sõnaselgelt sätestatud kulupõhisuse nõudele.

3 Lasse Lehis, Kaspar Lind. VIII peatükk „Rahandus ja riigieelarve“, PS § 113 kommentaarid, punkt 5. – Eesti

Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Toim. Ülle Madise

(peatoimetaja), Hent Kalmo, Oliver Kask, Peep Pruks. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 4 Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2019. aasta otsus nr 5-18-5, punkt 65; Kalmo, Hent, Oliver Kask 2020. PS § 11

kommentaarid, punktid 30–32. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 138.

6

Abinõu on sobiv, sest tasude vastavusse viimine teenuse osutamise tegelike kuludega võimaldab

katta andmete väljastamisega seotud põhjendatud kulud ja vähendab vajadust rahastada õigustatud

huvi alusel osutatavat teenust muudest avalikest vahenditest.

Abinõu on vajalik, sest sama eesmärki ei ole võimalik saavutada sama tõhusalt isikute õigusi

vähem piirava abinõuga. Tasude muutmata jätmise korral jääks teenuse osutamise kulude ja

laekuvate tasude vahe riigieelarve või volitatud töötleja muude vahendite kanda. Üksnes

töökorralduslike meetmete või teenuse digiteerimisega ei ole võimalik korvata pärast 2021. aastat

toimunud tööjõu-, infosüsteemi- ja muude sisendkulude kasvu. Tasude arvutamisel on siiski

lähtutud teenuse tõhusa osutamise põhimõttest ning tasude hulka ei ole arvestatud ebatõhusast

töökorraldusest tulenevaid välditavaid kulusid.

Abinõu on mõõdukas, sest tasude suurendamine piirdub teenuse tõhusa osutamise põhjendatud

kuludega. Kavandatavad tasud ei ületa vastava toimingu arvutuslikku keskmist kulu. Tasu tuleb

maksta üksnes juhul, kui isik soovib saada rahvastikuregistrist andmeid õigustatud huvi alusel.

Muudatus ei mõjuta andmesubjekti õigust saada enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid

ega avaliku ülesande täitmiseks andmete väljastamist, millele kohaldatakse RRS-is sätestatud

erireegleid.

Arvestades eelnõu eesmärki, tasude kulupõhisust ja taotleja saadavat konkreetset vastusooritust,

on omandipõhiõiguse riive proportsionaalne. Eelnõu on PS §-dega 11 ja 32 kooskõlas.

Kooskõla PS §-ga 12

PS § 12 lõikest 1 tuleneb võrdsuse põhimõte, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid

kohelda üldjuhul ühtemoodi. Erinev kohtlemine peab põhinema objektiivsel ja mõistlikul põhjusel.

Eelnõuga kohaldatakse sama liiki andmete väljastamise ja sama teenusemahu puhul kõigile

taotlejatele ühetaolisi tasumäärasid. Seetõttu ei kohelda võrreldavas olukorras olevaid isikuid

põhjendamatult erinevalt ning eelnõu on kooskõlas PS §-ga 12.

Kooskõla PS §-ga 31

PS § 31 kaitseb ettevõtlusvabadust. Tasude suurendamine võib mõjutada ettevõtjaid, kes kasutavad

õigustatud huvi alusel rahvastikuregistri andmeid oma majandustegevuses. Kõrgemad tasud

suurendavad nende ettevõtluskulusid ning võivad eelkõige mõjutada ettevõtjaid, kes taotlevad

rahvastikuregistri andmeid sageli või suures mahus. Seetõttu riivab kavandatav muudatus PS

§-ga 31 kaitstud ettevõtlusvabadust.

PS § 31 teise lause kohaselt võib seadusega sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja

korra. Ettevõtlusvabaduse piirang peab siiski olema kooskõlas PS §-ga 11, mille kohaselt peab

põhiõiguse riivel olema PS-iga kooskõlas olev eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi

saavutamiseks proportsionaalne.

Riive legitiimne eesmärk on tagada õigustatud huvi korral rahvastikuregistrist andmete

väljastamise teenuse kulupõhine, tõhus ja jätkusuutlik osutamine. RRS § 63 lõike 2 kohaselt

peavad andmete väljastamise eest võetavad tasud põhinema teenuse tõhusal osutamisel, olema

arvestatud põhjendatud kulude alusel ning olema mõistlikus vahekorras teenuse väärtusega. Tasude

ajakohastamise eesmärk on viia alates 2021. aastast kehtivad tasud vastavusse teenuse osutamise

7

tegelike ja põhjendatud kuludega. Sellega välditakse olukorda, kus õigustatud huvi alusel

ettevõtjale või muule isikule osutatava teenuse kulud kaetakse põhjendamatult riigieelarvest või

rahvastikuregistri muude tegevuste rahastamiseks ette nähtud vahenditest.

Tasude suurendamise eesmärk ei ole takistada ettevõtlusega tegelemist, piirata rahvastikuregistri

andmeid kasutavate ettevõtjate turulepääsu ega vähendada mõne tegevusala turuosaliste arvu.

Samuti ei ole eesmärk koguda üldist eelarvetulu. Ettevõtjale pannakse üksnes kohustus kanda

põhjendatud kulud, mis on seotud talle osutatava konkreetse teenuse tõhusa osutamisega. Teenuse

kulupõhise ja jätkusuutliku osutamise tagamine on PS-iga kooskõlas olev eesmärk.

Abinõu on sobiv, sest rahvastikuregistri andmete väljastamise tasude vastavusse viimine teenuse

tegelike kuludega aitab katta õigustatud huvi alusel andmete väljastamisega kaasnevad

põhjendatud kulud. Tasude suurendamise tulemusel väheneb erinevus teenuse osutamise tegeliku

kulu ja teenuse kasutajalt saadava tasu vahel. Seega aitab abinõu kaasa sellele, et tasulist teenust

rahastavad selle kasutajad ning teenuse osutamine on kulupõhine ja jätkusuutlik.

Sobivust toetab ka asjaolu, et tasu suurus sõltub kasutatava teenuse liigist ja mahust. Ettevõtja

suurem kulu on seega seotud talle osutatava teenuse suurema mahu või ressursikuluga. Kui

tasumäärad vastavad kuluarvutuses kindlaks tehtud ühikukuludele, on tasude suurendamise ja

taotletava eesmärgi vahel otsene seos.

Abinõu on vajalik, sest eesmärki ei ole võimalik saavutada sama tõhusalt ettevõtlusvabadust

vähem piirava abinõuga. Tasude muutmata jätmisel peaks õigustatud huvi alusel andmete

väljastamise kulude ja kehtivate tasude vahe katma riigieelarvest või rahvastikuregistri muude

ülesannete täitmiseks ette nähtud vahenditest. See ei oleks kooskõlas RRS § 63 lõikes 2 sätestatud

kulupõhisuse nõudega.

Teenuse osutamise kulude vähendamine töökorralduslike või tehniliste meetmetega võib tasude

kasvu ulatust piirata, kuid ei kõrvalda vajadust ajakohastada tasusid ulatuses, milles teenuse tõhusa

osutamise põhjendatud kulud on pärast 2021. aastat suurenenud. Tasude arvutamisel tuleb siiski

lähtuda tõhusalt korraldatud teenuse kuludest. Tasudesse ei või arvata kulusid, mis tulenevad

ebatõhusast töökorraldusest, põhjendamatult suurest ressursikasutusest ja teenusega mitteseotud

tegevustest.

Tasude tõstmisest vähem piiravaks abinõuks ei saa pidada ka teenuse jätkuvat doteerimist

riigieelarvest, sest see ei saavutaks sama tõhusalt eesmärki, mille kohaselt kannab õigustatud huvi

alusel osutatava teenuse põhjendatud kulud teenuse kasutaja. Seega puudub sama tõhus, kuid

ettevõtlusvabadust vähem piirav abinõu.

Abinõu on mõõdukas, sest ettevõtjatele tekkiv lisakulu ei ole tasude suurendamise eesmärki

arvestades ülemäärane. Tasu tuleb maksta üksnes siis, kui ettevõtja taotleb rahvastikuregistrist

andmeid õigustatud huvi alusel, ja tasu eest saab ettevõtja konkreetse vastusoorituse. Tegemist ei

ole ettevõtlusega tegelemise üldise maksustamise ega perioodilise kohustusega, mis tekiks

sõltumata sellest, kas ettevõtja teenust kasutab.

Kavandatavad tasud lähtuvad teenuse liigist, mahust ja osutamise põhjendatud kuludest. Ettevõtja

saab oma kulusid vähemalt teatavas ulatuses mõjutada, valides taotletavate andmete mahu ja

kasutatava teenuse liigi. Tasude suurendamine ei välista rahvastikuregistri andmete taotlemist ega

8

sea ettevõtluse alustamise või jätkamise tingimuseks sellise suurusega makset, mis võib üldjuhul

takistada turule sisenemist või ettevõtluse jätkamist.

Arvestades tasude kulupõhisust, konkreetset vastusooritust ja seda, et tasu suurus sõltub kasutatava

teenuse liigist ja mahust, on ettevõtlusvabaduse riive sobiv, vajalik ning mõõdukas. Eelnõu on PS

§-ga 31 kooskõlas.

Kooskõla PS §-ga 10

PS §-st 10 tuleneb õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte. Isikul ei ole üldjuhul õiguspärast

ootust, et avaliku teenuse tasu jääb tähtajatult samale tasemele, eriti juhul, kui seadusega nähakse

ette tasu kulupõhisus ja teenuse osutamise kulud aja jooksul muutuvad. Samas peab tasude

muutmine olema ettenähtav ning isikutele tuleb anda piisavalt aega muudatuse arvestamiseks.

Õiguskindluse tagamiseks kohaldatakse enne uute tasumäärade jõustumist esitatud päringule

päringu esitamise ajal kehtinud tasu. Kehtiv määrus juba sisaldab üleminekureeglit, mille järgi

kohaldatakse enne tasude muutmise jõustumist esitatud päringule päringu esitamise ajal kehtinud

tasusid. Nimetatud säte lisati määrusesse 2021. aasta muudatusega. Seetõttu ei mõjutata

tagasiulatuvalt enne muudatuse jõustumist tekkinud õigussuhteid ega suurendata juba esitatud

päringu eest makstavat tasu.

Eelnõuga ei muudeta rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õiguslikke aluseid, õigustatud huvi

hindamise tingimusi, väljastatavate andmete koosseisu ega andmete töötlemise korda. Muudetakse

üksnes andmete väljastamise eest makstavaid tasusid. Seetõttu ei kaasne eelnõuga isikuandmete

täiendavat töötlemist ega andmesubjekti eraelu puutumatuse täiendavat riivet.

Seegapõhineb eelnõuga kavandatav tasude suurendamine RRS § 63 lõikes 1 sätestatud

volitusnormil ning järgib sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud teenuse tõhusa osutamise,

põhjendatud kulude ja teenuse väärtusega mõistliku vahekorra nõudeid. Eelnõuga ei kehtestata uut

rahalist kohustust ega laiendata tasuliste toimingute või tasu maksma kohustatud isikute ringi.

Kavandatavad tasud on kulupõhised ning nende eesmärk ei ole koguda üldist eelarvetulu, vaid katta

õigustatud huvi korral andmete väljastamisega seotud põhjendatud kulud. Tasu eest saab taotleja

konkreetse vastusoorituse ning tasu suurus sõltub teenuse liigist, mahust ja osutamise kulust.

Tasude suurendamisega kaasnev omandipõhiõiguse ja võimaliku ettevõtlusvabaduse riive on

legitiimse eesmärgiga, sobiv, vajalik ning mõõdukas. Sarnases olukorras olevaid isikuid

koheldakse ühetaoliselt. Enne muudatuse jõustumist esitatud päringutele kohaldatakse päringu

esitamise ajal kehtinud tasusid ja määruse jõustumiseks nähakse ette piisav kohanemisaeg.

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega5. Rahvusvahelisi kohtulahendeid eelnõus

käsitletud teemadel Eesti kohta ei ole.

Järelikult on eelnõu kooskõlas nii Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse kui ka PS-iga.

4. Määruse vastuvõtmisega kaasnevad mõjud

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

9

Hinnakirja muudatused kehtestatakse eesmärgiga võimaldada volitatud töötlejal paremini katta

teenuse osutamisega seotud kulud. RRS § 17 kohaselt rahastatakse rahvastikuregistri pidamist

riigieelarvest ja rahvastikuregistri volitatud töötlejale rahvastikuregistri seaduses sätestatud

andmetele juurdepääsu teenuste osutamise eest laekunud tasudest.

4.1. Mõju riigiasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele

Mõju sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)

Määrusel on majanduslik mõju rahvastikuregistri volitatud töötlejale. Määrusega muudetakse

rahvastikuregistri volitatud töötlejale õigustatud huvi korral andmete väljastamise eest makstavate

tasude suurust. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatused võivad mõjutada sihtrühma käitumist,

kuid eeldatavasti ei põhjusta kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on rahvastikuregistri volitatud töötlejale suur, sest päringuid esitatakse

palju. 2025. aastal tehti rahvastikuregistrisse kokku üle 269 miljoni päringu, millest 4 352 200 olid

õigustatud huvi alusel tehtud päringud.

Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga väike, sest sihtrühma

moodustavad vaid need rahvastikuregistri volitatud töötleja teenistujad, kes päringutega tegelevad.

Samas on õigustatud huvi alusel tehtavate päringute arvu pideva kasvu tõttu suurenenud ka

rahvastikuregistri volitatud töötleja töötajate päringute töötlemisele kuluv tööaeg võrreldes

2021. aastaga.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk rahvastikuregistri volitatud töötlejale on väike, kuna eelnõu

mõju on rahvastikuregistri volitatud töötlejale positiivne. Negatiivne mõju rahvastikuregistri

volitatud töötlejale puudub.

Mõju sihtrühm: Siseministeerium

Määrusel on mõju rahvastikuregistri vastutavale töötlejale. Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab

paari Siseministeeriumi ametnikku, kes tegelevad rahvastikuregistrist andmete väljastamise

teemaga. Mõju ulatus on väike. Muudatusega ei kaasne suuri muutusi sihtrühma käitumises.

Muudatuse jõustumise järel võib lühiajaliselt kaasneda suurem selgitamisvajadus.

Mõju esinemise sagedus on pigem keskmine. Mõju võib avalduda igal tööpäeval, sest inimesed

võivad esitada küsimusi igal tööpäeval ning Siseministeeriumi ametnikud peavad tegema

selgitustööd ja nõustama.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Määruse jõustumise järel võib aga selgitamisvajadus

olla lühikest aega suurem kui tavaliselt.

4.2. Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud

Muudatus mõjutab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes esitavad päringuid ning peavad teenuse eest

tasuma. Muudatus mõjutab isikute majanduslikke otsuseid, sest uue määruse regulatsiooni kohaselt

on päringute eest tasu suurem. Seega muutub teenus isikule kallimaks.

10

Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, näiteks suurema

tasu tõttu ei esitata enam nii palju päringuid.

Mõju avaldumise sagedus füüsiliste isikutega seoses on väike, sest üldjuhul ei esita inimesed

õigustatud huvi alusel rahvastikuregistrisse päringuid iga päev. Seega on mõju avaldumise sagedus

neile ebaregulaarne, juhuslik ja harv. X-tee kaudu tehtavate päringutega seoses on mõju avaldumise

sagedus suurem, sest juriidilised isikud teevad X-tee kaudu päringuid igapäevaselt.

Mõjutatud sihtrühma kuuluvad kõik isikud, kes potentsiaalselt võiksid rahvastikuregistrisse

õigustatud huvi alusel päringuid esitada.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk isikutele, kes õigustatud huvi alusel rahvastikuregistrisse

päringuid esitavad, on pigem negatiivne, sest nad peavad teenuse eest tasuma suurema summa kui

varem. Samas on määruse kehtestamine vajalik, sest sellega viiakse teenuse tasud vastavusse

volitatud töötleja tehtavate kulutustega ja teenuse enda väärtusega. Tasude suurenemine ei ole

märkimisväärne, arvestades elukallidust, majanduslikku olukorda ja teenuse osutamise tegelikke

kulusid.

4.3. Mõju digiühiskonnale

Eelnõul on puutumus digiühiskonnaga, sest rahvastikuregistrist õigustatud huvi alusel andmete

väljastamine on seotud riigi andmekogu ja digitaalse andmeteenuse kasutamisega. Eelnõuga

muudetakse üksnes andmete väljastamise eest võetavate tasude suurust. Eelnõuga ei muudeta

rahvastikuregistri tehnilist ülesehitust, andmekoosseisu, andmevahetuslahendusi, andmete

töötlemise aluseid, teenuse kasutamise protsessi ega infoturbe- ja küberturvalisuse nõudeid ega

muud taolist.

Tasude kulupõhiseks ajakohastamine toetab kaudselt digitaalse andmeteenuse jätkusuutlikku

osutamist, võimaldades katta teenuse tõhusa osutamise põhjendatud kulusid, sest RRS § 17

kohaselt rahastatakse rahvastikuregistri pidamist riigieelarvest ja rahvastikuregistri volitatud

töötlejale rahvastikuregistri seaduses sätestatud rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu teenuste

osutamise eest saadud tasudest. Tasude suurenemine võib vähesel määral mõjutada eelkõige

sagedaste andmesaajate päringukäitumist, kuid ei piira õiguslikult ega tehniliselt rahvastikuregistri

andmete kättesaadavust. Eelnõu ei mõjuta digilõhet, digioskusi, infosüsteemide koosvõimet ega

küberturvalisust. Eeltoodust lähtudes on eelnõu mõju digiühiskonnale kaudne.

4.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga muudetakse üksnes rahvastikuregistri andmete väljastamise eest võetavate tasude

suurust. Muudatusega ei looda uusi andmetöötlustoiminguid. Võimalik kaudne mõju andmete

ajakohasusele on käsitletud punktis 4.5. Eelnõuga ei laiendata andmete saajate ringi ega muudeta

andmete väljastamise tingimusi. Samuti ei muudeta töödeldavate isikuandmete liike, töötlemise

eesmärke ega andmesubjektide õigusi. Seetõttu ei kaasne eelnõuga olulist mõju isikuandmete

kaitsele ja muudatus ei suurenda andmekaitsealaseid riske.

Samuti ei mõjuta muudatus andmete kvaliteedi, käideldavuse, tervikluse ega konfidentsiaalsuse

tagamise meetmeid. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt kehtivate õigusaktide ja väljakujunenud

menetluste kohaselt.

11

Tasu suuruse ajakohastamise eesmärk on viia tasu paremasse kooskõlla andmete väljastamisega

seotud tegelike kuludega. Muudatus ei mõjuta isikute võimalust kasutada neile seadusega tagatud

õigusi ega piira juurdepääsu andmetele juhtudel, kui andmete väljastamine tuleneb seadusest.

4.5. Kokkuvõte eelnõu võimalikust mõjust: soovitud tulemused ja võimalikud riskid

Tabel. Kokkuvõte eelnõu võimalikust mõjust: soovitud tulemused ja võimalikud riskid

Soovitud tulemused ja mõju  Rahvastikuregistrist õigustatud huvi alusel andmete väljastamise tasud vastavad paremini

teenuse tõhusa osutamise põhjendatud kuludele. See toetab digitaalse andmeteenuse

jätkusuutlikku ja kvaliteetset osutamist.

 Teenuse kasutajad kannavad neile osutatava andmeteenuse põhjendatud kulud. Väheneb

vajadus katta õigustatud huvi alusel andmete väljastamise kulusid riigieelarvest või

rahvastikuregistri muude ülesannete täitmiseks ette nähtud vahenditest.

 Tasude ajakohastamine loob paremad eeldused rahvastikuregistrist andmete väljastamiseks

vajaliku infosüsteemi toimimise, hooldamise ja teenuse toimepidevuse tagamiseks.

 Päringute tegijad võivad oma tegelikku andmevajadust senisest täpsemalt hinnata. See võib

vähendada põhjendamatuid või ebavajalikke päringuid ja toetada registriandmete

eesmärgipärast kasutamist.

Riskid ja võimalik negatiivne mõju  Tasude suurenemine tõstab õigustatud huvi alusel rahvastikuregistri andmeid kasutavate

füüsiliste ja juriidiliste isikute kulusid. Mõju võib olla suurem sagedastele andmesaajatele

ja suuremahuliste päringute tegijatele.

 Tasude suurenemise tõttu võib väheneda rahvastikuregistrist õigustatud huvi alusel

tehtavate päringute arv. Mõnel juhul võidakse vajalikust andmepäringust kulude

suurenemise tõttu loobuda ja seetõttu võidakse kasutada mitteaktuaalseid ja

mitteajakohaseid andmeid.

 Kui tasude suurenemine on võrreldes teenuse kasutaja tegevusmahu või saadava kasuga

märkimisväärne, võib see vähendada digitaalse andmeteenuse majanduslikku

kättesaadavust, eelkõige väiksematele ettevõtjatele ja teistele piiratud rahaliste

võimalustega kasutajatele.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu toob kaasa lisakulutusi õigustatud huvi alusel andmeid taotlevatele füüsilistele või

juriidilistele isikutele. Samas tagab eelnõu rakendamine volitatud töötlejale teenuste osutamisega

kaasnevate kulude katmise ja loob seega aluse, et seda tehakse kvaliteetselt.

Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulisi lisakulusid riigieelarvele. Uute tasumäärade

rakendamiseks tuleb teavitada teenuse kasutajaid. See ühekordne kulu kaetakse rahvastikuregistri

volitatud töötleja tegevuseks ette nähtud vahenditest.

Kui päringute arv jääb eelnõu jõustumisele järgneval aastal praegusega samale tasemele,

prognoositakse uute tasumäärade alusel aastatuluksumbes 1 029 000 eurot, mis on 55 protsendi

võrra suurem kui praegu. Kehtivate tasumäärade jätkumisel oleks sama teenusemahu korral

12

prognoositav aastatulu665 000 eurot. Eelnõu rakendamisest tulenev arvestuslik lisatulu on seega

364 000 eurot aastas.

Tabel 2. Uute tasude tuluprognoos

Praegune

tasu

Uus

tasu

Kogus Tulu

praeguse

tasumäära

alusel

Tulu uue

tasumäära

alusel

§ 3. Online-andmeteenuse

tasu

kuutasu 26,00 40,00 637 16 562 25 480

kuni 10 000 kirjet 0,30 0,46 1 879 264 563 779 873 540

üle 10 000 kirje 0,015 0,023 2 133 396 32 001 49 583

§ 4. Offline-andmeteenuse

tasu

päringu töötlemise tasu 26,00 40,00 909 23 634 36 360

kuni 10 000 kirjet 0,30 0,46 80 088 24 026 37 227

üle 10 000 kirje 0,015 0,023 257 866 3 868 5 993

§ 5. Üksikandmete

andmeteenuse tasu

ühe kirje väljastamise tasu 15,00 23,00 20 300 460

§ 6. Lisatööde tasu

lisatööde tasu 83,00 83,00 10 830 830 665 001 1 029 474

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuna muudatused puudutavad tasusid, tuleb määrusele

ette näha tavapärasest pikem jõustumistähtaeg, et puudutatud isikutel oleks piisavalt aega

muudatustega tutvuda ja uue hinnakirja alusel oma ressursse planeerida.

Enne määruse jõustumisest on kavas teavitada avalikkust ja partnereid.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Pangaliidule ja SMIT-ile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

23.10.2026 nr 1-6/3559-1

Siseministri määruse "Siseministri 14.

jaanuari 2019. aasta määruse nr 3 „Õigustatud

huvi korral rahvastikuregistrist andmete

väljastamise eest volitatud töötlejale

makstavad tasud“ muutmine" eelnõu

kooskõlastamisele esitamine

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele

arvamuse avaldamiseks siseministri määruse "Siseministri 14. jaanuari 2019. aasta määruse nr

3 „Õigustatud huvi korral rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest volitatud töötlejale

makstavad tasud“ muutmine" eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. eelnõu 1 lehel

2. eelnõu seletuskiri 12 lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Eesti Pangaliit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Annika Nõmmik Aydin 6125184

[email protected]