Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium [email protected]

Teie 04.08.2026 nr 13-1.1/3222, RAM/26-0882/-1K Meie 22.10.2026 nr 8-2/5737

Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Lugupeetud minister Rahandusministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab VTK järgmiste märkustega. I. Märkused VTK sisu kohta 1. Tagatisfondi institutsionaalne ülesehitus ja juhtimine

VTK sõnul on tagatisfondi süsteem toiminud üle 25 aasta. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul eeldab senise süsteemi muutmine kaalukaid põhjuseid ja selgelt tuvastatud vajadust. Leiame, et Tagatisfondi tegutsemine avalik-õigusliku juriidilise isikuna on tema ülesandeid arvestades põhimõtteliselt sobiv. VTK-s märgitakse, et Tagatisfondi tegevusvõimekuse suurendamiseks ja ülesannete dubleerimise vähendamiseks on tihendatud koostööd Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni vahel. Selline lähenemine on riigi piiratud ressursside vaates õigustatud, kuid kulutõhususe hindamisel ja muudatuste kavandamisel on fondi loomise eesmärki arvestades oluline tagada Tagatisfondi juhtimise ja kesksete ülesannete täitmise sõltumatus. VTK seob omavahel mitu valikut, mida saab otsustada eraldi: - kas Tagatisfond säilib juriidilise isikuna; - kes teeb sisulised otsused; - kui ulatuslikud on fondi ülesanded; - kes osutab tugiteenuseid; - kes haldab vara ja tagab (vajadusel lisarahastamise). Märgime, et eraldi juriidiline isik ei pea tähendama eraldi IT-, personali-, raamatupidamis- ja muud tugistruktuuri – teenuse sisseostmine toimub juba praegu, ning ka VTK möönab III variandi puhul seda võimalust. Juriidilise isiku vorm iseenesest ei taga sisulist sõltumatust. Kui Tagatisfond sõltub täielikult Finantsinspektsioonist töötajate, teabe, analüüsi ja tehnilise toe saamisel, võib iseseisvus jääda formaalseks ning huvide konflikti tagamine näiliseks. Samas on Tagatisfondi sõltumatus Finantsinspektsioonist ja tsiviilkohtumenetluse õigusvõime olulised pankrotimenetluse vaates. Kui Tagatisfond on Finantsinspektsiooni osa, ei pruugi see olla sobiv näiteks olukorras, kui krediidiasutuse pankrotihalduril tuleb hinnata võimalikke nõudeid, mis seostuvad Finantsinspektsiooni enda tegevusega.

2

Samuti ei kao kõik huvide konfliktid VTK-s pakutud III variandiga: kriisilahendaja huvi säilitada finantsstabiilsus ja tagatisskeemi huvi vähendada oma kulu võivad vajada tasakaalustamist ka Tagatisfondi sees. VTK tuvastab rollide koondumise probleemi eelkõige II variandi puhul; meie hinnangul tuleb sama küsimust hinnata ka III variandi kujundamisel. VTK järgi on Tagatisfond ühtaegu hüvitiste maksja, hüvitatud nõuete omandaja ja

pankrotimenetluses oluline võlausaldaja. Fondi säilitamisel jääb selgeks, kelle vastu saab esitada

hüvitamisnõude, kellele kuuluvad panga vastu üle läinud nõuded, kes osaleb pankrotimenetluses ja

pankrotitoimkonnas ning kes võtab laenu ja vastutab selle tagasimaksmise eest.

VTK-s pakutud II variandi puhul tuleb need suhted ümber korraldada ning lahendada Finantsinspektsiooni õigusvõime ja õigusjärgluse küsimused. See ei tähenda, et II variant oleks õiguslikult võimatu, kuid suurendab vajadust põhjendada, millist tegelikku ja lisandväärtust fondi lõpetamine annab. Tsiviilõiguslikult peab valitud mudelis olema üheselt määratud, kellele kuulub osafondide vara, kes kannab hüvitamiskohustusi ning kes on lepingute ja nõuete pool. Kui Tagatisfond säilib eraldiseisva juriidilise isikuna, peab seadusest selgelt nähtuma, kes Tagatisfondi juhib ja esindab. Tagatisfondi ülesannete üleandmine Finantsinspektsioonile ei too iseenesest kaasa Tagatisfondi õiguste ja kohustuste üleminekut. Tagatisfondi lõpetamise korral tuleb seaduses sätestada, millisele õigussubjektile lähevad üle tema vara, kohustused, lepingud ja nõuded ning kes jätkab pooleliolevates õigussuhetes. Tsiviilõiguslikult on siiski kõige selgem säilitada Tagatisfond õigussubjektina ja anda Finantsinspektsioonile operatiivsed ülesanded. Igal juhul on Tagatisfondi ülesannete täitmiseks vajalik tsiviilõiguslik ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime.

2. Võimalikud alternatiivid VTK-s väljapakutud variantide kõrval soovitame kaaluda ka muid võimalike alternatiive, mis sisaldaks järgmist:

- Tagatisfond säilib avalik-õigusliku juriidilise isikuna;

- Tagatisfond jääb hüvitamiskohustuse ning hüvitamisest tulenevate nõuete kandjaks;

- Tagatisfondil on oma juhtimine ja piisav püsiv sisuline pädevus hüvitamiseks, rahastamise

kavandamiseks ning võlausaldajaõiguste teostamiseks;

- Finantsinspektsiooniga ühised või temalt ostetavad IT-, personali-, raamatupidamis- ja

muud teenused;

- Tagatisfondi roll ja otsustuspädevus tema vahendite kasutamisel täpsustatakse; kogu

funktsiooni üleviimine otsustatakse eraldi;

- vaadatakse üle nõukogu suurus, koosseis ja pädevus; turuosaliste nõuandva rolli olulisus,

vajadusel eristamine üksikjuhtumite otsustamisest;

- hinnatakse riigikassa kasutamist ning lepitakse ette kokku vajadusel lisarahastamise toimiv

kord.

Pakutu tähendaks, et Tagatisfond säilib ning Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus viiakse sinna üle, kuid tugiteenuseid kasutatakse jätkuvalt ühiselt. See oleks sisuliselt III variant ühiste tugiteenustega. Selle eelis oleks järelevalve eraldamine kriisilahendusest ja hoiuste tagamisest. See nõuaks kogu kriisilahenduse juhtimise, personali, rahastamise, rahvusvahelise koostöö ja ülemineku ümberkorraldamist. VTK nimetab selle võimalikke eeliseid, kuid vaja oleks selgemat ja detailsemat analüüsi, millised praegused probleemid tulenevad just kriisilahendusüksuse paiknemisest Finantsinspektsioonis ning miks neid ei saa lahendada täpsema pädevusjaotusega.

3. Hüvitiste väljamaksmine, likvideerijate, pankroti- või moratooriumihaldurite roll Hüvitamisprotsessi kavandamisel tuleb lähtuda sellest, et hüvitamise korraldamise eest vastutab jätkuvalt Tagatisfond. Samuti peab protsess olema kohaldatav kõigi Tagatisfondi kaitseskeemidega hõlmatud osaliste suhtes, sealhulgas investeerimisühingute, fondivalitsejate, pensionifondivalitsejate, kindlustusandjate ja krediidiasutuste puhul, mitte üksnes krediidiasutuste suhtes.

3

Oluline on, et pankrotihaldurilt ei nõutaks tagatisfondi osalise varasema andmekorralduse puuduste kõrvaldamist, sh ebarealistliku tähtaja jooksul. Tagatisfondi osalise pankrotimenetluse eelse perioodi kohta käivate andmete, sh raamatupidamise, eest vastutab tagatisfondi osalise juhatuse liige (mitte pankrotihaldur). Samal ajal peab olema selge, kes tegutseb juhul, kui tagatisfondi osalise andmed on puudulikud või vastuolulised. Pankrotihaldurilt ei saa eeldada Tagatisfondi osalise andmete üle kinnitamist või vastavaks tunnistamist. Tegemist on tagatisfondi osalise omapoolsete andmete kogumise, komplekteerimise ja pidamise kohustusega, mis ei lähe üle pankrotihaldurile. Pankrotihalduril on võimalik vajadusel anda Tagatisfondi hüvitamisprotsessi käigus tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks Tagatisfondile täiendavat teavet. Samuti tuleb eristada raskustes krediidiasutuse kasutamist maksekanalina ja hüvitiste tasumist selle panga enda vahenditest, sest viimase puhul tuleb hinnata mõju teistele võlausaldajatele. TFS § 40 lõige 1¹ võimaldab kasutada hüvitiste maksmiseks selle krediidiasutuse vahendeid, kus hoiused on peatatud. TFS § 38 lõike 1³ järgi teeb haldur vastava väljamakse Fondile, hoiustajale makstakse hüvitis aga TFS § 40 lõike 1 alusel nõukogu määratud krediidiasutuse kaudu. Seega ei muuda § 40 lõige 1¹ kahjujuhtumiga seotud krediidiasutust tingimata väljamakse tegijaks. Samuti esitab haldur või likvideerija TFS § 38 järgi andmed, kuid hüvitatavad hoiused ja hüvitise suuruse määrab TFS § 39 järgi Tagatisfond. Ülesannete jaotus hüvitamisprotsessis:

Osaline Roll

Tagatisfondi osaline Tagab pideva valmisoleku koostada ja edastada nõuetekohased kliendi- ja hoiuseandmed.

Tagatisfond Korraldab hüvitamismenetlust, teeb oma pädevuses otsused, korraldab väljamaksed ja teostab üle läinud nõudeid.

Finantsinspektsioon Täidab järelevalve- ja kriisilahendusülesandeid ning toetab kokkulepitud ulatuses TF-i tehnilist ja korralduslikku toimimist.

Pankrotihaldur Täidab täpselt piiritletud koostööülesandeid, käsitleb oma pädevuses menetlust mõjutavaid õiguslikke küsimusi.

Väljamakseteenuse osutaja

Teostab tehnilised maksed; tema kasutamine ei hajuta vastutust hüvitamismenetluse eest.

Kokkuvõtvalt, VTK peatükkides 5.1.3, 5.1.4 ja 5.3 kirjeldatud küsimuste lahendamiseks tuleks lisaks kolmele esitatud variandile analüüsida veel võimalike lähenemisi, mille kohaselt säilitatakse Tagatisfond iseseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna, tugevdatakse tema sisulist otsustus- ja tegutsemisvõimet ning ajakohastatakse hüvitamismenetlust ja rahastamiskorraldust. Finantsinspektsiooniga jätkataks ühiste tugiteenuste kasutamist selgelt määratud ülesannete, vastutuse ja kriisiaegse teenusevalmiduse alusel. Sellise lahenduse lähtekohaks oleks Tagatisfondi kui hüvitamiskohustuse ja hüvitamise tulemusel üle läinud nõuete kandja säilitamine, sõltumatu menetlusõiguste teostamise tagamine ning hüvitamiseks vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavus. Hüvitamismenetluses tuleks suurendada tagatisfondi osaliste pidevat andmevalmidust ja täpsustada pankrotihaldurite ülesandeid. Tagatisfondi rolli kriisilahenduses tuleks hinnata nende eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses, käsitamata kogu kriisilahendusfunktsiooni üleandmist muudatuste eeltingimusena.

II. Vastused VTK-s esitatud küsimustele 4. Küsimus 3. Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda

Finantsinspektsioonile avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus? Tagatisfondi ülesande täitmine iseenesest ei eelda eraldiseisva juriidilise isiku staatust. Selline staatus oleks vajalik juhul, kui soovitakse, et Finantsinspektsioon ise omaks osafondide vara, oleks lepingute ja laenude pool ning esitaks enda nimel nõudeid. Kui õigused ja kohustused kuuluvad riigile ning Finantsinspektsioon tegutseb riigi nimel, ei ole iseseisva juriidilise isiku staatus vajalik.

4

5. Küsimus 4. Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest? Finantsinspektsioonile saab seadusega panna ülesande määrata hüvitis ja korraldada selle väljamaksmine. Küsimuses kasutatud väljend „vastutada hüvitamise eest“ vajab siiski täpsustamist, sest eristada tuleb hüvitamiskohustuse kandjat, väljamakse korraldajat ning vastutust õigusvastase otsuse või tegevuse eest. Kui Finantsinspektsioon täidab tagatisskeemi ülesandeid riigi nimel, peab see seadusest sõnaselgelt tulenema. Samuti tuleb määrata hüvitamiskohustuse kandja ja hoida hüvitamiseks ettenähtud vahendid lahus Finantsinspektsiooni tegevuseelarvest. Kui soovitakse, et Finantsinspektsioon ise oleks hüvitamiskohustuse kandja, tuleb lahendada tema õigussubjektsus ja vastutuse varaline kate.

6. Küsimus 5. Kas/millistel asjaoludel võib tagatisskeem (olenema juriidilisest vormist) muutuda nö maksejõuetuks ja kuidas riik võtaks need kohustused üle? Kehtiva õiguse kohaselt ei saa Tagatisfond TFS § 84 lõike 3 järgi olla pankrotivõlgnik. Kui osafondi olemasolevatest vahenditest ei piisa hüvitiste õigeaegseks väljamaksmiseks, on tegemist eelkõige rahastamis- või likviidsuspuudujäägiga, mitte pankrotiõigusliku maksejõuetusega. Kui tagatisskeem korraldatakse ümber muus õiguslikus vormis, sõltub pankrotimenetluse võimalikkus valitud õigussubjektist ja eriseaduses sätestatud eranditest. Kehtiv õigus näeb puudujäägi katmiseks ette laenu võtmise ja teise osafondi vahendite kasutamise (TFS § 86 lõige 2). Kui nõukogu hinnangul ei piisa ka teise osafondi vahendite kasutamisest (TFS § 86 lõike 2 punkt 2), võib Fondi nõukogu taotleda riigilt laenu või riigigarantiid ning Vabariigi Valitsus võib anda Fondile laenu riigieelarves ettenähtud ulatuses (TFS § 87). Riigi laenu ja riigigarantii andmise alused ning otsustamiskord tulenevad ka RES § 61 lõike 1 punktist 6, lõikest 4 ja lõike 4¹ punktist 1. Hoiuste hüvitamise juhtumi või finantskriisi korral võib Fondile anda stabiliseerimisreservist laenu, mis tuleb tagastada koos intressiga (RES § 73 lõige 2). Riigi laen ega riigigarantii muuda riiki Tagatisfondi hüvitamiskohustuse kandjaks. Laen annab Fondile täiendava rahastuse, riigigarantii aga tagab Fondi poolt võetava laenu. Kui Tagatisfond lõpetatakse ja riik määratakse tema üldõigusjärglaseks, tuleb seaduses sätestada õigusjärgluse aeg ja ulatus, sealhulgas riigile üle minevad õigused, kohustused, lepingud ja pooleliolevad õigussuhted.

7. Küsimus 7. Eeltoodust nähtub, et tagatisskeemil on kehtiva Euroopa õiguse kohaselt oma ülesannete täitmiseks pigem vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile iseseisev tsiviilprotsessi õigusvõime? Tagatisskeemi korraldamisel tuleb tagada, et oleks üheselt määratletud skeemiga seotud õiguste ja kohustuste kandja ning tema võime osaleda kohtumenetluses, sh pankrotimenetluses. Selleks tuleb eristada nõuete ja kohustuste kuuluvust, tsiviilkohtumenetluse õigusvõimet ning esindusõigust. Tagatisfondi säilitamine avalik-õigusliku juriidilise isikuna võimaldab jätkata olemasolevat korraldust. Kui Tagatisfondi ülesanded antakse Finantsinspektsioonile, tuleb enne korraldusmudeli valimist analüüsida, kas õiguste ja kohustuste kandjaks saab Finantsinspektsioon iseseisva juriidilise isikuna või mõni olemasolev õigussubjekt, keda Finantsinspektsioon seaduse alusel esindab. Üksnes ülesannete üleandmine või esindusõiguse sätestamine ei lahenda nõuete kuuluvust. Seaduses tuleb reguleerida hüvitamise tulemusel üle minevate nõuete kuuluvus, nende teostamine pankrotimenetluses, pankrotitoimkonnas osalemine ning vastutus skeemi kohustuste eest. Samuti tuleb tagada õigusjärglus pooleliolevates menetlustes. VTK järeldust, et Euroopa Liidu õigus eeldab tingimata tagatisskeemi iseseisvat õigusvõimet, tuleks täiendavalt põhjendada konkreetsete nõuete ja alternatiivsete korraldusmudelite võrdlusega.

8. Küsimus 8. Kuidas tagada huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse vastutamatuse teema lahendamine erinevate meetmetega (sh arvestades ka rahvusvahelist praktikat)? Huvide konfliktide vältimiseks tuleb tagada finantsjärelevalve, kriisilahenduse ja tagatisskeemi võlausaldajaõiguste teostamise piisav funktsionaalne lahusus. Eelkõige tuleb vältida olukorda, kus

5

tagatisskeemi huvi oma nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise vastu mõjutab avalikes huvides tehtavaid järelevalve- või kriisilahendusotsuseid. Ülesannete koondamisel ühte asutusse tuleb määratleda eraldi otsustuspädevus ja vastutus, taandumise ning asendamise kord, huvide konfliktide dokumenteerimine ja sõltumatu kontroll. Üksnes eraldi struktuuriüksuste loomine ei pruugi olla piisav, kui vastuolulised otsused jäävad samade isikute pädevusse. Samal ajal tuleb säilitada ülesannete täitmiseks vajalik teabevahetus. Moraaliriski vähendamiseks peavad fondi vahendite kasutamise tingimused olema ette kindlaks määratud ja kontrollitavad. Tagatisskeemi abi ei tohiks põhjendamatult vabastada krediidiasutuse omanikke ja juhtorganeid nende riskide või rikkumiste tagajärgedest. Sekkumise otsustamisel tuleb hinnata selle vajalikkust, kulu ja mõju võlausaldajatele ning tagada võimalike vastutusnõuete hindamine ja põhjendatud nõuete esitamine. Korraldusmudeli valikul tuleb hinnata, kas neid tagatisi on võimalik tegelikult rakendada ühises asutuses või on siiski ülesannete sõltumatuse tagamiseks põhjendatud eraldi õigussubjekti säilitamine.

9. Küsimus 12. Mismoodi tuleks muuta hüvitiste väljamaksmise protseduuri? Kas see peaks toimuma otse läbi krediidiasutuste, kes on seotud konkreetse nn kahjujuhtumiga? Justiits- ja Digiministeerium ei võta seisukohta, milline väljamaksekanal on operatiivselt kõige sobivam. Kui väljamakse tegemiseks kasutatakse krediidiasutust, peab olema selge, et krediidiasutus on üksnes makse tehniline teostaja, kui seaduses ei sätestata teisiti. Kehtiva TFS § 40 lõike 1 järgi makstakse hüvitis nõukogu määratud ühe või mitme krediidiasutuse kaudu. TFS § 40 lõige 1¹ käsitleb kahjujuhtumiga seotud krediidiasutuse vahendite kasutamist, mitte selle krediidiasutuse määramist väljamakse tegijaks. Hüvitiste väljamaksmise korraldus peaks võimaldama valida konkreetse juhtumi jaoks kiire ja usaldusväärse lahenduse. Kahjujuhtumiga seotud krediidiasutuse kasutamine väljamaksete tegemiseks võiks olla üks võimalus, kuid seda ei tuleks kehtestada ainsa või tingimusteta kohustusliku lahendusena. Selle võimaluse kasutamine peab sõltuma krediidiasutuse makse- ja infosüsteemide toimimisest, andmete usaldusväärsusest ning väljamaksete üle kontrolli tagamisest. Tagatisskeemil peab säilima vastutus hüvitamismenetluse korraldamise eest ning valmisolek kasutada alternatiivset väljamaksekanalit, kui krediidiasutus ei suuda makseid nõuetekohaselt teha. Eraldi tuleb reguleerida olukorda, kus hüvitised makstakse krediidiasutuse enda rahalistest vahenditest. Sel juhul tuleb hinnata väljamaksete mõju krediidiasutuse varale, hoiustajate nõuete lõppemisele või vähenemisele, nõuete võimalikule üleminekule tagatisskeemile ning teiste võlausaldajate õigustele. Korraldus peab vältima sama nõude kahekordset rahuldamist ja tagama väljamaksete korrektse kajastamise pankrotimenetluses. Toetame väljamaksevõimaluste paindlikumaks muutmist tingimusel, et seaduses on selgelt määratud rahastamisallikas, otsustuspädevus, kontroll ja vastutus.

10. Küsimus 14. Kas likvideerijate, pankrotihaldurite, moratooriumihaldurite rolli tuleks muuta (mh arvestades et andmeesituse võimekust nõutakse jooksvalt krediidiasutustes)? Pankrotihaldurite rolli muutmist võib toetada ulatuses, milles hüvitamiseks vajalikud andmed on võimalik ette valmistada ja edastada tagatisfondi osalise infosüsteemidest. Tagatisfondi osalisel peaks olema pidev kohustus tagada andmete kvaliteet ning suutlikkus esitada need tagatisskeemile nõutud tähtaja jooksul. Seda valmisolekut tuleks korrapäraselt kontrollida. Eristada tuleb andmete tehnilist koostamist ja edastamist ning nende alusel tekkivate õiguslike küsimuste lahendamist. Pankrotihaldur ei peaks hüvitamisjuhtumi tekkimisel lühikese tähtaja jooksul uuesti koostama ega täielikult kontrollima andmestikku, mille nõuetekohane ettevalmistamine peab olema tagatud tagatisfondi osalise tavapärase tegevuse käigus. Seega tuleb määratleda tagatisfondi osalise roll tuvastatud puuduste, vaidlusaluste nõuete ja tasaarvestuste

6

käsitlemisel ning väljamaksete kajastamisel menetluses, ning milline on pankrotimenetluse korral pankrotihalduri roll sellises olukorras (tegemist saab olla vaid tagatisfondi osalise peetud andmestiku edastamisega, mitte selle koostamiskohustuse ülemineku või andmestiku õigsuse kinnitamisega). Andmete esitamise ja nende õigsuse eest kaasnev vastutus peab säilima tagatisfondi osalisel. Samuti tuleb vajadusel sätestada seaduses ka vastavate kohustuste rikkumise tagajärjed, sanktsioonid, mis motiveeriks tagatisfondi osalist kohustust jooksvalt täitma. Kuigi pankrotimenetluses läheb tagatisfondi osalise kui pankrotivõlgniku vara käsutusõigus üle pankrotihaldurile, ei tähenda see, et pankrotihaldur asub tagatisfondi osalise tegevust sisuliselt juhtima. Halduri vastutus peab lähtuma tema enda pankrotiseadusest tulenevatest kohustustest, tegelikust kontrollivõimalusest ja võimalikust rikkumisest – haldurile ei tohi automaatselt üle kanda vastutust enne tema määramist tekkinud andmevigade eest. Samuti tuleb hinnata ülesannete täitmiseks vajalikke tähtaegu, töötajate ja infosüsteemide kasutamise võimalust ning kulude katmist. Lahendus peaks vähendama halduri tehnilist koormust, säilitades hüvitamisandmete usaldusväärsuse ja kõigi võlausaldajate õiguste kaitse.

III Soovitused eelnõu mõjuanalüüsi koostamiseks 11. Soovitame eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis hinnata kavandatava muudatuse mõju ka

VTK-s sõnastatud eesmärkidest lähtudes. VTK kohaselt on Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimiskorralduse muutmise peamised eesmärgid tagada hüvitiste kiire ja tõhus väljamaksmine, piisavate vahendite olemasolu, Tagatisfondi usaldusväärne ja kuluefektiivne toimimine ning aktiivne osalemine rahvusvahelises koostöös. Seega võiks mõjuanalüüsis selgitada, kuidas kavandatav lahendus neid eesmärke toetab ning milline on selle mõju võrreldes praeguse korralduse ja VTK-s käsitletud alternatiividega.

12. Soovitame eelnõu mõjuanalüüsis põhjalikumalt käsitleda ka valdkondliku mõju. Lisaks mõjule

riigiasutuste korraldusele (VTKs põhjalik) võiks mõjuanalüüs hinnata majanduslikku mõju pankadele, finantssektorile ja konkurentsikeskkonnale, mõju ettevõtjate halduskoormusele, sotsiaalset mõju hoiustajate kaitsele, hüvitiste kättesaadavusele ja usaldusele finantssüsteemi vastu ning mõju riigi finantsstabiilsusele, kriisivalmidusele ja kriiside lahendamise suutlikkusele. Kui eelnõus valitud lahenduse rakendamisega kaasneb ettevõtjate halduskoormuse suurenemine, tuleb leida mõne olemasoleva nõude või kohustuse vähendamine või lihtsustamine (HKTR).

13. Soovitame välja tuua viidatud analüüside ja uuringute järelduste seosed kavandatavate

muudatustega. Eelnõu seletuskirjas soovitame tuua välja nende peamised järeldused ning selgitada, kuidas need toetavad eelistatud lahendust. See aitaks paremini mõista valitud lahenduse põhjendatust ja selle seost muudatuste eesmärkidega.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Katariina Kärsten 5388 8918 [email protected] Kaidi Murro Monika Tappo Oskar Pürg Signe Reinsalu Stella Johanson Karen Alamets

7