1

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

206-26/314549

Otsuse kuupäev 23.10.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus NB Quality Group OÜ vaidlustus Enefit Industry OÜ

riigihankes „Mäepääste hingamisaparaatide ostmine“

(viitenumber 314549) NB Quality Group OÜ pakkumuse

tagasilükkamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, NB Quality Group OÜ, esindaja Silver Kütt

Hankija, Enefit Industry OÜ, esindaja Jevgeni Sander

Sepp

Kolmas isik, Osaühing LOCOBALT, esindaja Aleksandr

Klenski

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ning RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata NB Quality Group OÜ vaidlustus Enefit Industry OÜ

30.09.2026 otsusele lükata NB Quality Group OÜ pakkumus tagasi.

2. Jätta NB Quality Group OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.08.2026 avaldas Enefit Industry OÜ (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) lihthankemenetlusega riigihanke „Mäepääste hingamisaparaatide ostmine“ (viitenumber

2

314549) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused NB Quality Group OÜ, Osaühing

LOCOBALT ja Mereabi OÜ.

2. 30.09.2026 otsusega lükkas Hankija tagasi NB Quality Group OÜ pakkumuse.

3. 05.10.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

NB Quality Group OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele lükata NB Quality

Group OÜ pakkumus tagasi.

Vaidlustuskomisjon tagastas vaidlustuse puuduste kõrvaldamiseks, paludes Vaidlustajal mh

põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist, kuna RHR-ist nähtus, et Hankija oli juba

koostanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused RHR-i

vormidel. Menetluses selgus, et Hankija võtab Riigihankes lõplikud otsused vastu juhatuse

otsusega ning Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta selliseid

otsuseid tehtud ei olnud. Seega piiritles Vaidlustaja vaidlustuse eseme õigesti enda pakkumuse

tagasilükkamise otsusega.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 12.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/206 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsusele läbi esitatud dokumentide alusel

kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis

täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 15.10.2026 ja neile vastamiseks

20.10.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, NB Quality Group OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pakutud seadmed vastavad TK-le ning pakkumuse tagasilükkamine ei ole

põhjendatud.

5.1.1. Hankija kohaldas ebaõigesti TK p 3.12 ja Tabeli 1 p 23, mis käsitlevad Bluetooth-

süsteemi gaasianalüsaatorite ühendamiseks. Vaidlustaja hinnangul ei olnud tegemist

kohustusliku nõudega ning selle täitmata jätmine ei saanud olla pakkumuse tagasilükkamise

aluseks.

5.1.2. Tabeli 2 p-i 5 nõue „Testimisseade peab võimaldama säilitada kõik andmed seadmete

sees“ oli mitmeti tõlgendatav. Vaidlustaja mõistis seda nõudena säilitada testiandmeid

hingamisaparaatides, samas kui andmete salvestamist testimisseadmes reguleeris eraldi Tabeli

2 p 6, millele Vaidlustaja vastas „Jah“. Vastus „Ei“ Tabeli 2 p-le 5 koos selgitusega andmete

salvestamise kohta arvutisse USB-ühenduse kaudu ei tähendanud, et testimisseade andmeid ei

salvesta.

5.1.3. Vaidlustaja selgitab, et pakutud Dräger RZ 7000 salvestab testi alguse ja lõpu rõhu ning

testitulemused dokumenteeritakse USB-ühenduse kaudu tootja tarkvaras, kus protokolle saab

hiljem kasutada ja välja trükkida. See lahendus täidab Vaidlustaja hinnangul Tabeli 2 p 6 nõude

ja Hankija vajaduse säilitada testiandmeid.

Hankija ei võinud pärast pakkumuste esitamist tõlgendada TK nõudeid kitsamalt või rangemalt,

kui see oli RHAD-is sõnastatud. Kui Hankija soovis kõigi andmete säilitamist testimisseadme

sisemälus, tulnuks see nõue selgelt sätestada.

3

5.2. Kuna Vaidlustaja pakkumuses esitatud vastused Tabeli 2 p-dele 5 ja 6 näitasid erinevat

arusaama TK sisust, pidanuks Hankija enne pakkumuse tagasilükkamist küsima RHS § 46 lg 4

alusel selgitust.

5.3. Alternatiivselt leiab Vaidlustaja, et võimalik kõrvalekalle Tabeli 2 p 5 nõudest ei olnud

sisuline ja pakkumus tulnuks RHS § 114 lg 2 teise lause alusel vastavaks tunnistada.

Mittevastavus puudutas ühte testimisseadet, mitte Riigihanke põhiesemeks olevaid 40

hingamisaparaati, ei mõjutanud pakkumuse maksumust ning andmete salvestamise ja

kasutamise võimalus säilis.

5.4. Vaidlustuse osalise rahuldamise korral palub Vaidlustaja kulude jaotamisel arvestada, et

Hankija möönis ühe tagasilükkamise aluse õigusvastasust vaidlustusmenetluses.

5.5. 15.10.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

Hankija möönis TK p-le 3.12 tuginemise ekslikkust. Kuna 30.09.2026 otsus rajanes kahel

puudusel ja üks neist osutus õigusvastaseks, ei nähtu Vaidlustaja hinnangul otsusest, et Hankija

oleks hinnanud Tabeli 2 p 5 võimaliku kõrvalekalde sisulisust eraldi või teostanud

nõuetekohaselt kaalutlusõigust.

6. Hankija, Enefit Industry OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane, sest pakutud

testimisseade ei vasta TK p-s 4.5 ja Tabeli 2 p-s 5 sätestatud kohustuslikule nõudele säilitada

kõik andmed seadme sees.

6.2. Hankija möönab, et viitas 30.09.2026 otsuses ekslikult TK p-le 3.12 ja Tabeli 1 p-le 23.

Kuna Bluetooth-süsteemi nõue ei olnud kohustuslik, ei saanud selle täitmata jätmine olla

pakkumuse mittevastavaks tunnistamise alus. Hankija hinnangul ei too ekslik põhjendus siiski

kaasa otsuse kehtetust, sest Tabeli 2 p 5 nõude täitmata jätmine oli iseseisev ja piisav

pakkumuse tagasilükkamise alus.

6.3. Tabeli 2 p-d 5 ja 6 on eraldiseisvad ja kumulatiivsed nõuded. P 5 nõuab andmete säilitamist

testimisseadme enda mälus, p 6 aga nende salvestamist ja edastamist väljapoole USB või

Bluetoothi kaudu. Vaidlustaja vastas p-le 5 „Ei“ ja selgitas, et andmed salvestatakse arvutisse

USB-ühenduse kaudu, kinnitades seega nõutud funktsionaalsuse puudumist.

6.4. Hankija ei nõustu, et Tabeli 2 p 5 on ebaselge. Hankija hinnangul mõistis Vaidlustaja nõuet

pakkumuse esitamisel ja kinnitas nii ankeedis kui ka vaidlustuses, et pakutaval seadmel puudub

andmete seadmes säilitamise funktsioon. Kui Vaidlustaja pidas nõuet ebaselgeks, saanuks ta

enne pakkumuste esitamise tähtpäeva küsida selgitust või vaidlustada RHAD-i.

6.5. Kohustusliku funktsionaalse nõude täitmata jätmine on sisuline kõrvalekalle, mida ei saa

pidada RHS § 114 lg 2 teise lause alusel ebaoluliseks. Kõrvalekalde aktsepteerimine annaks

Vaidlustajale eelise pakkujate ees, kes pakkusid ja hinnastasid nõuetele vastava testimisseadme,

ning rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet.

6.6. Hankijal ei olnud kohustust küsida Vaidlustajalt selgitusi, sest pakkumuses ei olnud ilmset

viga ega mitmeti mõistetavat teavet: Vaidlustaja oli ise märkinud nõudele vastuseks „Ei“.

Selgituste abil ei oleks saanud lisada seadmele puuduvat funktsionaalsust ega muuta RHAD-is

sätestatud nõudeid alternatiivseteks.

4

7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Osaühing LOCOBALT vaidlustusega ei

nõustu.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et olukorras, kus Hankija ei ole teinud otsuseid

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, ei ole välistatud, et

Vaidlustaja pakkumus osutub tema pakkumuse vastavaks tunnistamisel ka edukaks. Seega on

vaidluse esemeks Hankija 30.09.2026 otsuse õiguspärasus osas, millega Hankija lükkas

Vaidlustaja pakkumuse tagasi.

9. Menetlusreeglid

Riigihange viiakse läbi lihthankemenetlusena. RHS § 125 lg 2 kohaselt määrab hankija

lihthankemenetluse korra riigihanke alusdokumentides ning võib korra määramisel lähtuda ka

RHS 2. peatükis sätestatust. Hankija on Riigihankes kehtestanud Juhised pakkujatele (edaspidi

Juhised).

RHS 2. peatüki menetlusreeglid ei kohaldu lihthankemenetluses seega automaatselt, vaid

ulatuses, milles hankija on need riigihanke alusdokumentides kohaldatavaks muutnud või

nende kohaldamine tuleneb sõnaselgelt seadusest. Sõltumata kehtestatud menetluskorrast peab

Hankija RHS § 125 lg 5 kohaselt järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid. Seega tuleb Riigihankes Hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda

eelkõige RHAD-is kehtestatud menetlusreeglitest ning nendega kohaldatavaks muudetud

RHS-i sätetest.

Antud juhul puutub asjasse pakkumuste vastavuse kontrollimise kord, mis on kehtestatud

Juhiste p-s 6 ja selle alapunktides ning mis ei erine sisult RHS § 114 lg-tes 1 ja 2 sätestatust.

10. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasus

10.1. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse

tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib

tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid alusdokumentides

esitatud tingimustest. Sama on sätestatud Juhiste p-des 6.2 ja 6.3.1.

Juhiste p 3.5 kohaselt kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega kõigi RHAD-is esitatud

tingimuste ülevõtmist ning pakkumus peab vastama kõigile RHAD-is sätestatud tingimustele.

10.2. Riigihanke alusdokumente tuleb tõlgendada nii, nagu neid mõistaks mõistlikult

informeeritud ja tavapäraselt hoolas pakkuja (vt Euroopa Kohtu otsus C-19/00, p 42). Hankija

ei või pärast pakkumuste esitamist kohaldada tingimust laiemas ega kitsamas tähenduses, kui

see tuleneb alusdokumentidest. Mitmeti mõistetava tingimuse ebaselgus ei saa üldjuhul olla

pakkumuse tagasilükkamise aluseks pakkuja kahjuks, kui pakkumus vastab tingimuse

mõistlikule tõlgendusele.

10.3. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi kahel põhjusel:

a) respiraatoril puudub gaasianalüsaatorite ühendamist võimaldav Bluetooth-süsteem

(TK p 3.12, vastavustingimuste vormi Tabeli 1 p 23); ja

b) testimisseade ei võimalda säilitada kõiki andmeid seadme sees (TK p 4.5, Tabeli 2 p 5).

Mõlemale nõudele vastas Vaidlustaja pakkumuses „Ei“.

10.3.1. TK p 3.12

5

10.3.1.1. TK p 3.12 viimane lause sätestab: Antud punkt ei ole kohustuslik.

Hankija on vastuses vaidlustusele möönnud, et tugines sellele nõudele pakkumuse

tagasilükkamisel ekslikult. Seega selle nõude täitmata jätmine ei saanud olla Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamise aluseks ning Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on

selles osas eksliku põhjendusega.

10.3.1.2. Ekslik põhjendus ei too aga iseenesest kaasa otsuse kehtetust, kui pakkumuse

tagasilükkamiseks esines teine, iseseisvalt piisav alus. TK p 4.5 nõude täitmata jätmine oli

Hankija 30.09.2026 otsuses nimetatud eraldiseisva faktilise ja õigusliku alusena. Pakkumuse

mittevastavus kasvõi ühele kohustuslikule RHAD-i tingimusele on RHS § 114 lg 2 esimese

lause ja Juhiste p 6.3.1 kohaselt piisav pakkumuse tagasilükkamiseks. Seetõttu tuleb järgnevalt

kontrollida, kas Hankija tugines Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisel

õiguspäraselt pakkumuse mittevastavusele TK p-s 4.5 sätestatud nõudele.

10.3.2. TK p 4.5

10.3.2.1. TK p 4.5 (Tabeli 2 p 5) kohaselt: Testimisseade peab võimaldama säilitada kõik

andmed seadmete sees. Nõue asub TK p-s 4 „Testimisseade tehnilised nõuded“, mille kõik

alapunktid kirjeldavad testimisseadme omadusi.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt hoolas pakkuja

pidi nõuet mõistma nii, et testimisseade ise peab võimaldama säilitada kõik testimisel tekkivad

andmed (testimis)seadme sees. Seda kinnitavad nõude asukoht testimisseadme tehnilisi

nõudeid käsitlevas TK p-s 4 (testimisseadme tehnilised nõuded) ja ka asjaolu, et TK p-s 3,

milles sätestatakse nõuded respiraatoritele, testiandmete säilitamise nõuet ei ole.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mitmuse vorm „seadmete“ on selles kontekstis keeleline

ebatäpsus (keeleliselt ebatäpne on ka TK p 4.6) ega anna alust järeldada, et testimisseade peab

võimaldama andmete säilitamist hankelepingu eseme teises osas nimetatud seadmetes, st 40

respiraatoris, või ükskõik millistes muudes seadmetes (arvutites). Hankija sõnastused otsuses

ja vastuses vaidlustusele („seadmesse“, „seadme sees“, „seadme enda mälu“) väljendavad sama

nõude sisu: andmed peavad säilima testimisseadmes endas.

10.3.2.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et selline tõlgendus muudaks TK p 4.5

sisuliselt TK p 4.6 korduseks. TK p 4.6 reguleerib andmete salvestamist ja nende väljapoole

edastamist, samas kui TK p 4.5 seab eraldi nõude andmete säilitamise ja säilitamise asukoha

kohta. Seetõttu ei tõenda TK p-le 4.6 antud jaatav vastus iseenesest TK p 4.5 täitmist. Koos TK

p-ga 4.4, mille kohaselt peab testimisseade võimaldama teha nii igapäevaseid kui ka

iga-aastaseid kontrolle, kirjeldavad TK p-d 4.5 ja 4.6 seadet, mis säilitab kontrollide andmed

ise ja võimaldab need ka testimisseadmest välja edastada. Tegemist on kumulatiivsete nõuetega.

Puudub vaidlus, et tegemist ei ole iseenesest võimatu nõudega ja turul on olemas nii

testimisseadmed, mis võimaldavad andmeid säilitada testimisseadme sees kui ka

testimisseadmed, millel sellist võimalust ei ole.

10.3.2.3. Vaidlustaja vastas Tabeli 2 p-le 5 „Ei“ ja selgitas samas lahtris: Andmed salvestatakse

arvutisse läbi USB ühenduse. Ka vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja kirjeldanud pakutud

lahendust nii, et testimisseade salvestab testi alguse ja lõpu rõhu ning kuvab need,

testitulemused dokumenteeritakse aga USB-ühenduse kaudu tootja tarkvaras, kus säilib iga

aparaadi testide ajalugu. Testi alguse ja lõpu rõhu salvestamine ja kuvamine on eraldi nõutud

TK p-s 4.3 ning selle nõude täitmine ei ole iseenesest samaväärne kõigi testimisel tekkivate

andmete säilitamisega testimisseadmes. Vaidlustaja ei väida, et pakutud testimisseade säilitaks

enda sees kõik testimisel tekkivad andmed või testide ajaloo. Pakkumusest ja Vaidlustaja

selgitustest nähtub üksnes alg- ja lõpprõhu salvestamine pakutavas seadmes ning

6

testiprotokollide säilitamine välises tarkvaras (arvutis). Seetõttu ei vasta pakutud lahendus TK

p-s 4.5 sätestatud nõudele.

10.3.2.4. Vaidlustaja väide, et Hankija kohaldas nõuet kitsamas tähenduses, kui see on

RHAD-is kirjas, ei ole põhjendatud. Nõude sõnastus oli RHAD-is algusest peale sama ning

Hankija kohaldas seda vastavalt eespool tuvastatud sisule. Kui Vaidlustaja pidas „seadmete“

mitmuse vormi testimisseadme tehniliste nõuete hulgas ebaselgeks, oli tal võimalik küsida

Hankijalt selgitust enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

10.3.2.5. Ka juhul, kui lähtuda Vaidlustaja tõlgendusest, et TK p 4.5 nõuab testiandmete

säilitamist respiraatorites (seadmetes, milleks Riigihankes tuleb pidada respiraatoreid), ei ole

Vaidlustaja väitnud, et tema pakutud lahendus seda võimaldaks. Vaidlustaja vastas Tabeli 2

p-le 5 „Ei“ ning selgitas, et andmed salvestatakse arvutisse USB-ühenduse kaudu. Seega ei

nähtu pakkumusest ega Vaidlustaja selgitustest, et pakutud lahendus vastaks TK p 4.5 nõudele

ka Vaidlustaja enda tõlgenduse korral.

11. Selgituste küsimine

Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks pidanud enne pakkumuse tagasilükkamist küsima

Vaidlustajalt selgitust (RHS § 46 lg 4). Selgituste küsimise võimalus on Riigihankes ette nähtud

ka Juhiste p-s 6.3.2. Hankija õigus küsida pakkujalt selgitusi võib riigihanke üldpõhimõtetest

tulenevalt muutuda kohustuseks eelkõige siis, kui pakkumuses esitatud andmed on ebaselged,

kontrolli tegemiseks ebapiisavad või vastuolulised. Vaidlustaja pakkumus ei olnud TK p 4.5

osas ebaselge: Vaidlustaja vastas nõudele ühemõtteliselt „Ei“ ja selgitas, kus andmeid

säilitatakse. Vastused Tabeli 2 p-dele 5 ja 6 ei ole omavahel vastuolus, kuna need puudutavad

erinevaid TK nõudeid (vt p 10.3.2.2). Selgituste kaudu ei oleks saanud kõrvaldada pakkumuses

kinnitatud mittevastavust ega asendada pakutud tehnilist lahendust teistsuguse lahendusega.

Seetõttu ei olnud Hankija kohustatud antud asjaoludel Vaidlustajalt pakkumuse kohta selgitust

küsima.

12. Kõrvalekalde sisulisus ja Hankija kaalutlusõigus

12.1. RHS § 114 lg 2 teine lause annab hankijale kaalutlusõiguse tunnistada pakkumus

vastavaks üksnes siis, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid. Mittesisulised on üldjuhul

sellised kõrvalekalded, mis ei mõjuta pakkumuse sisu, hankelepingu täitmist ega pakkumuste

võrreldavust ning mille aktsepteerimine ei anna pakkujale eelist teiste pakkujate ees.

Sõnaselgelt kohustuslikuks seatud funktsionaalse tehnilise nõude täitmata jätmine ei ole selline

kõrvalekalle: antud juhul puudutab mittevastavus andmete säilitamise asukohta ja pakutud

lahenduse funktsionaalsust, mitte üksnes vormistust.

12.2. Testimisseade on hankelepingu eseme eraldiseisev osa, mille kohta Hankija kehtestas ka

eraldi kohustuslikud nõuded (TK sissejuhatus ja p 4 ning selle alapunktid). Asjaolu, et

testimisseadet ostetakse üks ning et see on hingamisaparaatide suhtes abiseade, ei muuda selle

kohta kehtestatud nõudeid vähem siduvaks. Hankija vajadus andmete säilitamiseks

testimisseadmes kajastus RHAD-is ja seda nõuet ei vaidlustatud RHS §-s 189 sätestatud tähtaja

jooksul, mistõttu on see siduv nii Hankijale kui ka pakkujatele, sh Vaidlustajale, ning

vaidlustuskomisjon ei hinda käesolevas menetluses selle nõude vajalikkust.

Vaidlustaja väide, et Hankija saab testiandmeid säilitada ka arvutis, tähendab sisuliselt TK

nõude asendamist teistsuguse lahendusega, mida RHAD ette ei näinud. Sellise pakkumuse

vastavaks tunnistamine asetaks Vaidlustaja soodsamasse olukorda võrreldes pakkujatega, kes

pidid pakkuma ja hinnastama nõuetele vastava testimisseadme, ning rikuks pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2).

7

12.3. Vaidlustaja väide, et Hankija jättis kaalutlusõiguse teostamata, ei ole põhjendatud.

Kuna kõrvalekalle RHAD-is sätestatud kohustuslikust funktsionaalsest nõudest on sisuline, ei

olnud Hankijal RHS § 114 lg 2 teise lause alusel kaalutlusõigust Vaidlustaja pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks, vaid tal oli kohustus pakkumus tagasi lükata (Juhiste p 6.3.1).

Seetõttu ei saanud ka ekslik viide TK p-le 3.12 mõjutada otsuse tulemust: Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamiseks esines iseseisev ja piisav alus TK p 4.5 nõude täitmata jätmise

tõttu.

13. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta

TK p-s 4.5 (Tabeli 2 p 5) sätestatud kohustuslikule nõudele. Tegemist on sisulise kõrvalekaldega

RHAD-is esitatud tingimustest ning Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse selle

mittevastavuse tõttu õigesti tagasi. Hankija 30.09.2026 otsus on seega õiguspärane hoolimata

sellest, et otsuses viidati ekslikult ka mittevastavusele TK p 3.12 nõudele, mis ei saanud olla

pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuseks

piisab vähemalt ühest iseseisvast, sisulisest ja selgitustega kõrvaldamatust mittevastavusest

RHAD-ile.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. Asjaolu, et Hankija möönis vaidlustusmenetluses

ühe pakkumuse tagasilükkamise aluse ekslikuks, ei tähenda vaidlustuse osalist rahuldamist

RHS § 198 lg 2 mõttes, sest vaidlustatud otsus jääb kehtima.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk