| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 18-2/251912/2608916 |
| Registreeritud | 23.10.2026 |
| Sünkroonitud | 26.10.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Sari | 18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Toimik | 18-2/251912 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Kantselei |
| Vastutaja | Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Rahanduskomisjon
Riigikogu Kantselei
Teie nr
Meie 23.10.2026 nr 18-2/251912/2608916
Austatud komisjon
Rahanduskomisjoni 12.10.2026 saadetud e-kirjas (lisatud) jagati Õiguskantsleri Kantselei
tähelepanekuid menetluses oleva eelnõu 924 kohta ning see kajastab Õiguskantsleri Kantselei
seisukohti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri ülesannetes
Lisa: 12.10.2026 e-kiri komisjoni ametnikule, kes vastutab eelnõu menetlemise eest
Evelin Lopman 693 8431
From: "Evelin Lopman - OKK" <[email protected]>
Sent: Fri, 16 Oct 2026 11:42:08 +0000
To: Õiguskantsleri Kantselei - OKK <[email protected]>
Subject: FW: Seaduseelnõu 924 SE
From: Evelin Lopman - OKK <[email protected]>
Sent: Monday, October 12, 2026 2:19 PM
To: Kristo Varend <[email protected]>; Marju Uljas - OKK <[email protected]>
Subject: RE: Seaduseelnõu 924 SE
Tere!
Saadame enda mõtted eelnõule esitatud täienduste osas.
Masintäidetav ettekirjutus ja selle põhjendused
RaM viitab MKS § 46.1. analoogiale. Olukorrad on siiski erinevad. MKS-i järgi saab päringu teabe saamiseks esitada kolmandale isikule ainult siis, kui teavet on juba küsitud isikult endalt ning seda pole saadud. Põhimõtteliselt saab isik sellisel juhtumil pöörduda ka kohtusse ning seeläbi tõkestada päringu MKS alusel, kui kohus leiab, et päring kolmandale isikule ei ole õigustatud vms ja annab esialgse õiguskaitse.
RahaPTS-is järgi see nii ju pole, seal ei ole isik menetluses ega saa ise enda õigusi kaitsta. Kui elektroonilise ettekirjutuse juures ei ole kunagi sisulisi põhjendusi (ja eelnõust saan nii aru), siis on raske ette kujutada, millest lähtudes saaks pank keelduda päringu täitmisest isiku õiguste kaitseks. Masin-masin suhtluses on ilmselt võimalus, et ettekirjutus jääb täitmata üleüldse pigem väike, kuid kui kindlasti puuduvad ka põhjendused, siis vist ei juhtu seda kunagi. Lisaks on ka veel KAS § 88 (64) Krediidiasutus ei ole kohustatud kontrollima täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise andmeväljadele sisestatud andmete õigsust.
Seetõttu on oluline, et oleks selge, kuidas teave liigub, milline teave liigub kaasa ettekirjutusega ning kas ja kuidas on võimalik selles faasis isiku õiguste kaitse (kasvõi teoreetiliselt). Või kas oleks võimalik, et see põhjenduseks olev teave, mida on võimalik avaldada, liigub ikkagi ettekirjutusega kaasa (või on ettekirjutuses kirjas)?
Teavitamise tähtajad
Muudatusettepanekute järgi teavitataks isikut tema kohta tehtud pangakonto väljavõtte päringust pärast nelja aasta möödumist. Seda tähtaega on võimalik edasi lükata kahe aasta võrra. Meie hinnangul on see nelja-aastane tähtaeg siiski veel küsitav. Tuleks mõelda sellele, milliseid õiguskaitsevahendeid saab isik teavitamise järgselt kasutada. Kui isikul tekib kahtlus tema konto väljavõtte küsimuse põhjendatusest, siis halduskohtusse on võimalik pöörduda toimingu õigusvastuse tuvastamise kaebusega kolme aasta jooksul toimingu tegemisest (HKMS § 46 lg 5). Kui isik saab oma pangakonto väljavõtte kontrollimisest teada nelja aasta möödudes, siis ei ole tal enam võimalik halduskohtusse pöörduda. Tasuks kaalumist, kas ehk oleks võimalik seada teavitamise tähtaegadeks sisse 2+2 variant (esialgne teavitamise tähtaeg kaks aastat, mida oleks vajadusel võimalik kahe aasta võrra pikendada).
Evelin ja Marju