Sotsiaalministri määruse „Lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamine kohalike omavalitsuste koostöös“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega antava toetuse eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö korraldust ja võimekust lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamisel ning edendada omavalitsusüksuste koostööd. Toetatakse lapse heaolu ja turvalisust, lapse ja pere kaasamist ning läbipaistvat, eesmärgistatud ja lahendustele suunatud juhtumitööd. Omavalitsuste koostöö edendamiseks „Turvalisuse märkide“ rakendamisel moodustatakse piirkondlikud koostöögrupid. Koostöögrupis osaleb vähemalt kolm omavalitsusüksust: üks juhtiv omavalitsusüksus ja vähemalt kaks partneromavalitsusüksust.

Meetme 21.4.7.9 kogueelarve on 26 063 251 eurot, millest ESF+ toetus on 18 244 276 eurot ja riiklik kaasfinantseering 7 818 975 eurot. Eelnõuga kavandatu kohaselt on taotlusvooru eelarve 1 600 000 eurot, millest ESF+ toetus on 1 120 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 480 000 eurot (30%). Omafinantseeringu nõuet ei kehtestata, et vähendada rahalist takistust omavalitsusüksuste osalemisel.

Eelnõuga kavandatu kohaselt kaasneb toetust taotlevatele ja toetust saavatele omavalitsusüksustele halduskoormuse mõningane suurenemine. Halduskoormus tuleneb taotluse, partneri kinnituskirjade, enesehindamise, aruannete ning seireks ja aruandluseks vajalike andmete esitamisest. Koormust vähendatakse standardvormide, e-toetuse keskkonna ja kaks korda aastas toimuva aruandluse korra kaudu. Lisaks kaasneb toetust saavatele omavalitsusüksustele töökorralduslik mõju, kuna koolitusprogrammis ja rakendustegevustes osalemine eeldab töötajate ning juhtimistasandi esindajate ajakasutuse ja tööülesannete planeerimist.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega, kuna projekti seireks, aruandluseks ja Euroopa Sotsiaalfond+ nõuete täitmiseks kogutakse andmeid projektitegevustes osalevate isikute kohta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuht Helen Alton ([email protected]) ja välisprojektide juht Kristi Suur ([email protected]) ning välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Perioodil 2021–2027 on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahendite kasutamisel Eestis aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 21 alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava).

Eelnõu on seotud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi 6 erieesmärgiga h „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse ESF+ meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) avatud taotlusvooru korraldamiseks. Lisaks toetatakse meetmest 21.4.7.9 TAT käskkirjalise projekti „Laste ja perede toetamine“ elluviimist.

Kuna toetust rahastatakse ESF+ vahenditest, tuleb projektide elluviimisel tagada vastavus Euroopa Liidu ja riigisisestele nõuetele, sealhulgas seire-, aruandlus-, andmekaitse- ja kontrollinõuetele ning horisontaalsete põhimõtete järgimine.

Eelnõu on seotud heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi tegevusega 2 „Lastekaitse“.

Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud sotsiaalkaitseministri 29.03.2023 käskkirjaga nr 53 kinnitatud TAT „Laste ja perede toetamine“ alusel rahastatava, aastatel 2025–2027 elluviidava „Turvalisuse märkide“ prooviprojekti kogemust. Käskkirja kohaselt toetati „Turvalisuse märkide“ rakendamist kuues omavalitsusüksuses. Prooviprojekti kogemust kasutatakse toetavate tegevuste, piirkondliku koostöögrupi mudeli ja rakendamist toetavate kulude kujundamisel.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete töötlemist käsitletakse seletuskirja punktis 4.1.

Eelnõukohase määruse rakendamisega kaasneb mõju halduskoormusele. Mõju halduskoormusele käsitletakse seletuskirja punktis 4.2.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega luuakse avatud taotlusvooru TAT kohaliku omavalitsuse üksustele, et toetada nende valmisolekut võtta kasutusele lähenemine „Turvalisuse märgid“, osalemist koolitus- ja rakendustegevustes ning piirkondliku koostöö kaudu kestlikuma toe kujundamist lastekaitsetöö arendamiseks.

Eelnõukohane määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõu koosneb kümnest peatükist, 27 paragrahvist ja kolmest lisast.

1. peatükk „Üldsätted“

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ehk toetuse andmise õiguslik ja sisuline raamistik ning määratletakse seos rakenduskava, meetme ja riigi strateegiliste eesmärkidega, mis on välja toodud seletuskirja punktis 1.3 ja mida üle ei korrata.

Riigiabiga seonduvat on analüüsitud seletuskirja punktis 3 „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele“.

Paragrahvis 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andmise eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö korraldust ja võimekust lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamisel ning edendada omavalitsusüksuste koostööd, et toetada lapse heaolu ja turvalisust, lapse ja pere kaasamist ning läbipaistvat, eesmärgistatud ja lahendustele suunatud juhtumitööd.

Lõikes 2 avatakse lähenemise „Turvalisuse märgid“ tähendus. Lähenemist käsitatakse lapse turvalisusele, lapse ja pere kaasamisele ning lahendustele suunatud juhtumitööna. Selle rakendamine hõlmab koolitusprogrammis osalemist ning omandatud põhimõtete, tööviiside ja töövahendite kasutamist lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas.

„Turvalisuse märgid“ on rahvusvaheliselt kasutatav lastekaitsetöö lähenemine, mille rakendamine eeldab terviklikku koolitusprogrammi ning õpitud põhimõtete, tööviiside ja töövahendite järjepidevat kasutamist igapäevases lastekaitsetöös. Käesolevas määruses käsitletakse lähenemist „Turvalisuse märgid“ laiemalt ning selle rakendamine hõlmab nii koolitusprogrammis osalemist kui ka koolitusprogrammis omandatud põhimõtete, tööviiside ja töövahendite kasutamist lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas. Koolitusprogramm on „Turvalisuse märkide“ rakendamise oluline osa, kuid toetuse eesmärk ei piirdu koolitusel osalemisega. Toetuse eesmärk on toetada ka õpitu kasutuselevõttu ja kinnistamist omavalitsusüksuste igapäevases lastekaitsetöös. Juhtimistasandi esindajana käsitatakse määruse kontekstis omavalitsusüksuse ametnikku või töötajat, kelle ülesanded on seotud lastekaitsetöö juhtimise, korraldamise, arendamise või selleks vajalike otsuste ettevalmistamisega. Selleks võib olla näiteks valdkonnajuht, osakonna või teenistuse juht, sotsiaalvaldkonna juht või muu isik, kellel on roll „Turvalisuse märkide“ rakendamist toetava töökorralduse kujundamisel. „Turvalisuse märkidega“ seotud intellektuaalomandi õigused kuuluvad selle väljatöötajatele ning õiguste kasutamine ja ametliku koolitus- ja konsultatsioonitegevuse korraldamine toimub litsentsitud koolitajate ja konsultantide kaudu. Seetõttu ei ole „Turvalisuse märkide“ koolitusprogramm käsitatav tavapärase üldkoolitusena, mida saab samasisuliselt tellida ükskõik milliselt koolitajalt, vaid „Turvalisuse märkide“ rakendamine eeldab ametliku koolitusprogrammi ja selleks pädevate koolitajate kaasamist.

Toetus on suunatud omavalitsusüksustele, kellele ei ole eraldatud toetust „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks aastatel 2025–2027 sotsiaalkaitseministri 29.03.2023 käskkirjaga nr 53 kinnitatud TAT „Laste ja perede toetamine“ punkti 2.3 alusel. Nimetatud TAT alusel toetati 2025. aastal „Turvalisuse märkide“ prooviprojektide elluviimist Tallinna linnas, Tartu linnas, Tori vallas, Viljandi vallas, Saue vallas ja Saaremaa vallas. Need omavalitsusüksused on saanud tuge „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks eraldi tegevuste kaudu. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud nimetatud prooviprojektide kogemust ja rakendamise käigus esile tulnud vajadusi. Fookus on lähenemise „Turvalisuse märgid“ laiendamisel, piirkondliku koostöö tugevdamisel ja uute omavalitsusüksuste rakendusvõimekuse kasvatamisel.

„Turvalisuse märkide“ rakendamine eeldab lisaks koolitusprogrammis osalemisele ka muutust lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas ning kvaliteedi järjepidevat hoidmist. Koolitusprogramm annab vajaliku teadmise ja ühise keele, kuid rakendamine toimub omavalitsusüksuse igapäevases lastekaitsetöös. Selleks peab toetus katma tegevusi, mis aitavad õpitut kasutusele võtta ja rakendamise kvaliteeti järjepidevalt toetada: töötajate toetamine, info liikumise korraldamine, juhtide kaasamine, töövahendite kasutuselevõtt, juhtumitöö arutelud, piirkondlik õppimine, tagasiside kogumine, kvaliteedi hindamine ja rakendamise edenemise jälgimine.

Eesti kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö võimekus on erinev ning mitmes omavalitsusüksuses täidab lastekaitsetöö ülesandeid väike arv spetsialiste. See suurendab vajadust piirkondliku koostöö, ühise õppimise, juhtumitöö arutelude ja rakendamise toe järele. Seetõttu on eelnõuga kavandatu kohaselt toetuse keskseks lahenduseks piirkondlikud koostöögrupid, mis aitavad koondada omavalitsusüksuste kogemust ja tugevdada rakendusvõimekust ka väiksemates omavalitsustes.

Lastekaitsetöötajate arv ja hinnanguline töökoormus erinevad maakonniti märkimisväärselt. Kui lähtuda maakonna laste arvust, jääb Sotsiaalministeeriumile olemasolevate andmete alusel ühe lastekaitsetöötaja ametikoha kohta ligikaudu 505–1058 last, kusjuures suurim suhtarv on Tallinnas (1058), Harju maakonnas väljaspool Tallinna (979) ja Tartu maakonnas (928) ning väikseim Valga (505), Viljandi (556) ja Jõgeva maakonnas (588). Samas ei peegelda laste koguarv otseselt tegelikku juhtumipõhist töökoormust. Abivajavate laste arvu järgi varieerub koormus ligikaudu 50–103 abivajava lapseni ühe ametikoha kohta. Suurim on see Järva maakonnas (103), Võru ja Tartu maakonnas (mõlemas ligikaudu 87) ning Lääne-Viru ja Jõgeva maakonnas (ligikaudu 85), väikseim aga Hiiu maakonnas (50), Saare ja Harju maakonnas (55) ning Pärnu ja Tallinna puhul (ligikaudu 57–58).

Andmed näitavad seega, et lastekaitsetöö ressursivajadus ja koormus ei jaotu piirkondade vahel ühtlaselt ning laste koguarv ei ole üksi piisav töökoormuse iseloomustamiseks. Maakondadevaheline koostöö loob võimaluse kasutada lastekaitsealast ressurssi ja kompetentsi paindlikumalt, eelkõige olukordades, kus mõnes piirkonnas on juhtumipõhine koormus suurem või kohaliku tasandi spetsialistide arv väike. Koostöö võimaldab ühtlasi vähendada väiksemate omavalitsuste haavatavust olukordades, kus spetsialistide arv on piiratud.

Lisaks maakondlikele erinevustele on oluline arvestada, et paljudes omavalitsusüksustes täidab lastekaitsetöö ülesandeid väga väike arv spetsialiste. Tabelis 1 on esitatud kohalike omavalitsuste jaotus selle järgi, mitu lastekaitsetöötaja ametikohta on omavalitsuses ette nähtud. Andmed näitavad, et mitmes omavalitsusüksuses on lastekaitsetööks ette nähtud üks või kaks ametikohta ning mõnes omavalitsusüksuses puudub eraldi lastekaitsetöötaja ametikoht või täidetakse ülesandeid väga väikese koormusega.

Ettenähtud lastekaitsetöötajate ametikohtade arv
KOV-ide arv
0 töötajat
3
0,25 töötajat
3
1 töötaja
16
1,5 töötajat
2
2 töötajat
24
2,5 töötajat
1
3 töötajat
14
4 töötajat
4
5 ja rohkem töötajat
11
Tabel 1. Kohalikes omavalitsustes ette nähtud lastekaitsetöötajate ametikohtade arv 2025. aastal

Väike meeskond suurendab riski, et töötajal on piiratud võimalus juhtumeid kolleegiga arutada, tööülesandeid jagada või asendust saada. Seetõttu on eelnõus toetuse keskseks lahenduseks piirkondlikud koostöögrupid, mis võimaldavad omavalitsusüksustel süsteemsemalt jagada kogemusi ja eriteadmisi, pakkuda keerukate juhtumite korral kolleegituge, ühtlustada praktikaid ning tugevdada rakendusvõimekust ka väiksemates omavalitsustes.

Piirkondlik koostöögrupp on juhtiva omavalitsusüksuse ja partneromavalitsusüksuste koostöövorm, mis põhineb osalevate omavalitsusüksuste territoriaalsel ja praktilisel seotusel. Koostöögrupi kaudu saavad omavalitsusüksused jagada kogemusi, õppida üksteiselt, arutada rakendamise takistusi, kujundada ühiseid tööviise ja jälgida „Turvalisuse märkide“ rakendamise edenemist.

Lõige 3 sätestab meetmete nimekirja väljundnäitaja „koolitusprogrammis osalejate arv” saavutamisse, mille koondsihttase on kõigi taotlusvooru raames toetatavate projektide kohta vähemalt 45 osalejat. Tegemist on taotlusvooruülese koondsihttasemega. Kõik projektid peavad panustama meetmete nimekirja väljundnäitajasse.

Näitajasse arvestatakse isik (unikaalne), kes on projektis osaleva omavalitsusüksuse ametnik või töötaja või omavalitsusüksuse hallatava asutuse töötaja, kui tema osalemine on otseselt seotud omavalitsusüksuse lastekaitsetöö korralduse, laste ja perede abistamise või „Turvalisuse märkide“ rakendamisega ning ta on osalenud „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Näitajasse ei arvestata koolitajaid, väliseksperte, Sotsiaalministeeriumi töötajaid ega muid isikuid, kes ei ole osaleva omavalitsusüksuse lastekaitsetöö korralduse või „Turvalisuse märkide“ rakendamisega seotud rollis. Sama isikut arvestatakse näitaja täitmisel üks kord, sõltumata sellest, mitmel koolituspäeval või mitmes koolitusmoodulis ta osaleb. Topeltlugemise vältimiseks peab osalejate arvestus võimaldama tuvastada korduva osalemise sama isiku puhul. Kui isik osaleb mitmes koolitusmoodulis, mitmel koolituspäeval või mitmes rakendustegevuses, kajastatakse ta näitajas ühe unikaalse isikuna. Kui isik vahetab projekti jooksul omavalitsusüksust, tuleb vältida tema korduvat arvestamist.

Näitaja raporteerimise aluseks on toetuse saaja esitatud projekti aruanded, koolitusprogrammis osalemise andmed, osalejate nimekirjad või muu rakendusüksuse määratud tõendus. Näitaja ei ole seotud kvalifikatsiooni omandamisega. Osalejate andmete kogumiseks ja näitaja täitmise jälgimiseks kasutatakse sündmuste infosüsteemi (SIS), kuhu toetuse saajad kannavad osalejate andmed nimekirjade või muu osalemist tõendava dokumentatsiooni alusel. Täpne andmekogumise kord ja ulatus määratakse taotluse rahuldamise otsuses.

Näitajat raporteeritakse projekti vahearuannetes kumulatiivselt ning lõplik saavutustase esitatakse projekti lõpparuandes.

Lõikes 4 sätestatakse määrusespetsiifilised väljundnäitajad. Esimeseks näitajaks on vähemalt viie piirkondliku koostöögrupi loomine „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korralduses. Teise näitajana arvestatakse võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetava lahenduse kasutuselevõtmist või kohandamist piirkondlikus koostöögrupis. Näitaja sihttase on vähemalt üks lahendus iga piirkondliku koostöögrupi (ehk projekti) kohta. Lahendus võib olla piirkondliku koostöögrupi ühine lahendus või kasutusel ühe või mitme koostöögrupis osaleva omavalitsusüksuse tegevuses, kui see toetab projekti eesmärki.

Näitajana arvestatakse projekti raames kasutusele võetud või kohandatud lahendusi, mis aitavad osalevatel omavalitsusüksustel rakendada „Turvalisuse märke“ laste, perede ja võrgustikuga tehtavas töös. Lahendus peab toetama lapse ja pere kaasamist, teenusele ligipääsu, võrdset kohtlemist või lapsele ja perele arusaadavat juhtumitöö korraldamist. Sellised lahendused võivad hõlmata lapse ja pere kaasamist toetavate ruumide, töövahendite, suhtlusviiside, teavitusmaterjalide või töökorralduse kohandamist, mis toetab lapse, pere või võrgustikuliikme võimalust juhtumitöö protsessis osaleda, oma seisukohti väljendada ja kavandatavatest tegevustest aru saada.

Lõigetes 5–7 kirjeldatakse eelnõu seost horisontaalsete põhimõtete ja strateegia „Eesti 2035“ mõõdikutega. Projektide elluviimisel ja tegevuste planeerimisel tuleb arvestada tasakaalustatud regionaalse arengu, võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega. Võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetava lahenduse kavandamist kirjeldab taotleja määruse lisa 2 „Enesehindamise vorm“ punktis 10 piirkondliku arendusfondi kasutamise juures. Eesti kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö võimekus on erinev ning mitmes omavalitsusüksuses täidab lastekaitsetöö ülesandeid väike arv spetsialiste. Seetõttu ei ole toetuse keskseks lahenduseks ühe omavalitsusüksuse eraldiseisev projekt, vaid piirkondlik koostöögrupp. Piirkondliku koostöögrupi kaudu saavad väiksema võimekuse või väiksema spetsialistide arvuga omavalitsusüksused kasutada ühist rakendustuge, osaleda ühistes arendus- ja õppetegevustes, jagada kogemusi ning kujundada piirkonnas ühtsemaid tööviise. Juhtiva omavalitsusüksuse roll, partneromavalitsusüksuste kaasamine ning piirkondliku arendusfondi võimalus toetavad seda, et rakendamine ei sõltuks üksnes iga omavalitsusüksuse eraldiseisvast võimekusest. Tasakaalustatud regionaalset arengut mõõdetakse indikaatoriga „püsiva suhtelise vaesuse määr“. „Turvalisuse märkide“ rakendamine panustab püsiva suhtelise vaesuse vähendamise eesmärki kaudselt, parandades abivajavate laste ja perede toetamise kvaliteeti. Lähenemine aitab lastekaitsetöötajal koos pere ja tema võrgustikuga selgemalt määratleda pere probleemid, olemasolevad tugevused ja vajalikud muutused ning leida kestlikumaid lahendusi. Pere loomuliku tugivõrgustiku kaasamine aitab suurendada pere enda toimetulekuvõimekust ja vähendada olukorda, kus vastutus probleemide lahendamise eest jääb üksnes pere ja lastekaitsetöötaja kanda

Lisaks on struktuurivahendite rakendamise perioodil 2021–2027 rahastatavate tegevuste kavandamisel, elluviimisel, seires ja hindamisel kohustus järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõudeid, vältida diskrimineerimist (soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, puude, seksuaalse sättumuse ja veendumuse alusel) ja tagada puudega inimestele võrdne juurdepääs tegevustele, teenustele, teabele, kommunikatsioonile ning füüsilisele keskkonnale.

Paragrahvis 3 määratakse rakendusüksus (edaspidi RÜ) ja rakendusasutus (edaspidi RA). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on meetme RÜ Riigi Tugiteenuste Keskus ja RA on Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond).

2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr“

Paragrahvis 4 sätestatakse toetatavad tegevused.

Toetatavad tegevused moodustavad terviku, mille keskmes on piirkondliku koostöögrupi moodustamine ja arendamine, „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis osalemine ning „Turvalisuse märkide“ rakendamine osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas.

Lõike 1 punktis 1 nimetatud lapse õiguste ja heaolu kaitse toetamine ning lapse vajadustest ja huvidest lähtuva abi korraldamist toetavad tegevused hõlmavad tegevusi, mis aitavad muuta juhtumitöö lapse ja pere jaoks arusaadavamaks, kaasavamaks ja eesmärgistatumaks. Need tegevused võivad olla seotud lapse, pere ja võrgustiku kaasamise, abi planeerimise, turvalisuse tagamise, ligipääsetavuse parandamise või võrdseid võimalusi toetavate lahenduste kasutuselevõtmisega.

Lõike 1 punktis 2 nimetatud „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis osalemine hõlmab projektis osalevate omavalitsusüksuste ametnike ja töötajate, sealhulgas lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud ametnike ja töötajate osalemist keskse koolitusprogrammi tegevustes. Koolitusprogrammis osalemine panustab § 2 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja väljundnäitaja „koolitusprogrammis osalejate arv“ saavutamisse.

Taotlusvooru ettevalmistamise käigus antakse taotlejatele koolitusprogrammi kohta olemasolevat eelinfot, sealhulgas teavet kavandatava sihtrühma, programmi üldise ülesehituse ja eeldatava osalemiskoormuse kohta, milles see on taotlusvooru avamise ajaks teada. Koolitusprogrammi lõplik sisu ja ajakava kujunevad hanke tulemuste, taotlusvooru käigus valitud projektide ning osalevate piirkondlike koostöögruppide arvu alusel. Üldise orientiirina on taotlejatel võimalik tutvuda seni rakendatud prooviprojekti koolitus- ja rakendustegevuste kirjeldusega Sotsiaalministeeriumi veebilehel1, kuid uue taotlusvooru koolitusprogramm võib sellest erineda.

Lõike 1 punktis 3 nimetatud omavalitsusüksuse võimekuse suurendamine „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks hõlmab koolitusprogrammis omandatud põhimõtete, tööviiside ja töövahendite kasutuselevõttu ning rakendamist osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöös. See võib hõlmata näiteks tööprotsesside läbimõtlemist, juhtumitöö arutelude korraldamist, töötajate praktilist toetamist, info liikumise korraldamist, lapse ja pere kaasamist toetavate töövahendite kasutuselevõttu ning rakendamise edenemise jälgimist.

Lõike 1 punktis 4 nimetatud „Turvalisuse märkide“ rakendamist toetava piirkondliku koostöögrupi moodustamine ja arendamine hõlmab juhtiva omavalitsusüksuse ja partneromavalitsusüksuste vahelise koostöö käivitamist, rollide kokkuleppimist, ühiste tegevuste kavandamist, regulaarse infovahetuse ja kohtumiste korraldamist, kogemuste vahetust ning lähenemise rakendamise edenemise jälgimist.

Toetatavad tegevused tuginevad aastatel 2025–2027 kuues omavalitsusüksuses elluviidava „Turvalisuse märkide“ prooviprojekti kogemusele. Prooviprojekti kogemus on näidanud, et lähenemise „Turvalisuse märgid“ juurdumine vajab lisaks § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud koolitusprogrammis osalemisele ka kohaliku tasandi juhtimist, töötajate praktilist tuge, töökorralduse läbimõtlemist, juhtumitöö kvaliteedi arendamist, kogemuste vahetust ja järjepidevat rakendamise edenemise jälgimist. Seetõttu peab projekt hõlmama kõiki toetatavaid tegevusi, st nii koolitusprogrammis osalemist kui ka tegevusi, mis aitavad viia lähenemist „Turvalisuse märgid“ omavalitsusüksuste igapäevasesse lastekaitsetöösse.

Lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded aitavad tagada, et projekti tegevuste kavandamisel ja elluviimisel peetakse silmas laste ja perede erinevaid vajadusi, teenuste ligipääsetavust ning Euroopa Liidu vahendite kasutamise üldpõhimõtteid.

Paragrahvis 5 sätestatakse kulude abikõlblikkuse tingimused. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus), käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega. Abikõlblikeks kuludeks loetakse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele.

Lõigetes 3–5 sätestatakse, et kulusid hüvitatakse tegelike kulude ja ühtse määra alusel. Kaudseid kulusid hüvitatakse 7 protsendi ulatuses projekti otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest. Ühtse määra kasutamine vähendab toetuse saaja halduskoormust, kuna kaudsete kulude puhul ei pea iga üksikut kulu eraldi tõendama.

Lõikes 6 sätestatakse projektis osalevate omavalitsusüksuste ühised abikõlblikud kulud. Nimetatud kulud toetavad „Turvalisuse märkide“ rakendamist osalevate omavalitsusüksuste töökorralduses ja juhtumitöö praktikas, samuti piirkondliku koostöögrupi ühist tegutsemist.

Lõike 6 punktis 1 nimetatud töötaja tööjõukulu on ette nähtud omavalitsusüksuse töötaja tööpanuse katmiseks ulatuses, milles töötaja panustab vahetult projekti sisutegevuste elluviimisse. Selline tööpanus võib hõlmata „Turvalisuse märkide“ kasutuselevõtu ettevalmistamist ja rakendamist, osaleva omavalitsusüksuse lastekaitsetöö korralduse ja juhtumitöö praktika kohandamist, töötajate toetamist koolitusprogrammis omandatu kasutamisel ning projekti seireks ja aruandluseks vajaliku sisendi koostamist. Töötaja tööjõukulu 40 000 euro suuruse piirmäära kujundamisel on arvestatud, et igas osalevas omavalitsusüksuses on vaja katta projekti elluviimisega seotud täiendavaid ülesandeid. Tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse tavapärase püsikulu üldise rahastamisega, vaid projekti elluviimiseks vajaliku tööjõukulu toetamisega. Kulu peab olema dokumenteeritud, seotud määruses nimetatud tegevuste elluviimisega ja selgelt eristatav töötaja muudest tööülesannetest. Kui töötajale makstakse projektiga seotud täiendavate ülesannete eest lisatasu, peab see olema seotud konkreetsete projektitegevustega ja kooskõlas toetuse saaja palgakorraldusega.

Lõike 6 punktis 1 nimetatud töötaja tööjõukulu ja lõike 9 punktis 1 nimetatud projektijuhi tööjõukulu on eraldi kululiigid. Lõike 6 punktis 1 nimetatud tööjõukulu on mõeldud osaleva omavalitsusüksuse töötaja projektiga seotud ülesannete katmiseks. Lõike 9 punktis 1 nimetatud projektijuhi tööjõukulu on juhtiva omavalitsusüksuse eraldi kululiik, mis on seotud piirkondliku koostöögrupi projekti juhtimise ja koordineerimisega. Projektijuhi tööjõukulu ei arvestata lõike 6 punktis 1 sätestatud töötaja tööjõukulu piirmäära sisse, vaid sellele kohaldub lõikes 10 sätestatud projektijuhi brutotöötasu ülempiir. Kui sama isik täidab projektis erinevaid ülesandeid, peavad tööülesanded, tööaeg ja kulud olema dokumenteeritud ning selgelt eristatavad. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine aitab katta kulusid, mis tekivad omavalitsusüksuse ametnike ja töötajate, sealhulgas lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud ametnike ja töötajate osalemisel „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis, piirkondliku koostöögrupi ühistes tegevustes ning „Turvalisuse märkide“ rakendamist toetavates tegevustes. Nimetatud tegevused võivad toimuda eri ajal ja eri kohtades, kuid kõik need peavad olema seotud „Turvalisuse märkide“ kasutuselevõtu ja rakendamise toetamisega. Sõidu- ja majutuskulud peavad olema seotud määruses nimetatud tegevustes osalemisega ning olema põhjendatud tegevuse asukoha, kestuse või ajakavaga.

Majutuskulu on põhjendatud eelkõige juhul, kui tegevuse toimumiskoht, kestus või ajakava ei võimalda osalejal mõistlikult samal päeval tagasi pöörduda või kui majutus on tegevuses osalemiseks vajalik. Seejuures on lähetuskulud (sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud) abikõlblikud asutuse sisekorras kehtestatud ja õigusaktides maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetada saab nii töölepingu alusel töötavat isikut kui ka avaliku teenistuse ametnikku. Päevaraha on abikõlblik sellise töötaja puhul, kelle töötasu loetakse projektis otseseks kuluks, sealhulgas on abikõlblik ainult välislähetuse päevaraha, mis on maksuvaba, sest riigisisesel lähetusel maksuvaba päevaraha maksta ei saa.

Nende kulude seos koolitusprogrammis, piirkondliku koostöögrupi ühistegevustes ja rakendustegevustes osalemisega aitab hoida toetuse fookust „Turvalisuse märkide“ sisulisel rakendamisel.

Kulude ülempiirid on kehtestatud toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks ning selleks, et toetus keskenduks eelkõige „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks vajaliku võimekuse loomisele ja arendamisele kõigis projektis osalevates omavalitsusüksustes. Piirmäärade kujundamisel on arvestatud 2025–2027 prooviprojekti kogemust, projekti kavandatud kestust, piirkondliku koostöögrupi töömahtu, toetavate tegevuste eeldatavat ulatust ja vajadust tagada võrreldavad tingimused kõigile toetust saavatele omavalitsusüksustele.

Lõikes 7 sätestatakse lõike 6 punktis 2 nimetatud sõidu- ja majutuskulude piirmäärad. Piirmäärade kujundamisel on arvestatud projekti kavandatud kestust, „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammi ja rakendustegevuste eeldatavat kontakttegevuste mahtu, osalevate omavalitsusüksuste ametnike ja töötajate arvu ning vajadust katta sõidu- ja majutuskulusid. Juhtiva omavalitsusüksuse (ehk toetuse saaja) piirmäär on partneromavalitsusüksuse (ehk partneri) piirmäärast kõrgem, kuna juhtival omavalitsusüksusel on lisaks oma ametnike ja töötajate osalemisele ka piirkondliku koostöögrupi koordineerimise ja ühiste tegevuste korraldamise roll.

Lõikes 8 reguleeritakse isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamist. Sätte eesmärk on tagada, et isikliku sõiduvahendi kasutamise kulusid hüvitatakse kehtivate üldiste reeglite alusel. Isikliku sõiduauto kasutamise korral peab kulu olema seostatav projekti tegevustega ning tõendatud sõidupäeviku, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni alusel või hüvitatud asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise korra alusel.

Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse juhtiva omavalitsusüksuse projektijuhi tööjõukulu abikõlblikkus piirkondliku koostöögrupi tegevuste juhtimiseks ja koordineerimiseks. Juhtival omavalitsusüksusel on koostöögrupis suurem vastutus, kuna ta koordineerib partneromavalitsusüksuste osalemist, hoiab projekti tervikpilti, korraldab ühiseid tegevusi, koondab sisendit aruandluseks ja vastutab projekti kui terviku elluviimise eest. Projektijuhi brutotöötasu on abikõlblik kuni 3000 eurot kuus täistööajaga töötamise korral. Kui projektijuht töötab projekti heaks osalise tööajaga, rakendatakse ülempiiri proportsionaalselt projekti heaks töötatud tööajale. Töötasuga seotud maksud ja maksed on abikõlblikud tegelike kulude alusel. Töötasu tegelik suurus peab lähtuma toetuse saaja palgakorraldusest, projektijuhi ülesannetest, töömahust ja projekti heaks töötatud ajast. Töötasu ülempiiri kujundamisel on arvestatud juhtiva omavalitsusüksuse projektijuhi ülesannete sisu ja vastutust, piirkondliku koostöögrupi koordineerimise töömahtu, projekti kavandatud kestust, piirkondlike koostöögruppide võimalikku erinevat suurust ja kohalike omavalitsuste palgataseme üldist vahemikku.

Lõikes 11 sätestatakse kulude kattumise vältimise tingimus. Eesmärk on vältida olukorda, kus sama isiku sama tööaega või sama tööülesannet rahastatakse projekti eelarves kahest kulureast.

Lõigetes 12–16 sätestatakse piirkondliku arendusfondi mõiste ja kasutamise tingimused. Arendusfondi 95 000 euro suuruse piirmäära kujundamisel on arvestatud, et piirkondlik koostöögrupp peab saama kogu projekti jooksul kavandada ja ellu viia mitme omavalitsusüksuse ühiseid arendus- ja rakendustegevusi, mis toetavad lastekaitsetöö kvaliteedi parandamist, piirkondliku koostöögrupi ühistegevusi ja „Turvalisuse märkide“ kasutuselevõttu. Piirmäär peab võimaldama tegevusi, mis aitavad toetada lastekaitsetöö juhtimist ja koordineerimist, vähendada lastekaitsetöötajate administratiivset koormust, arendada töötajate teadmisi ja oskusi ning luua või tugevdada töötajate tugisüsteeme. Sellised tegevused võivad hõlmata näiteks koostööformaatide loomist ja hoidmist, tööprotsesside ülevaatamist, ekspertide kaasamist, koolitus- ja arendustegevusi, koostöökohtumisi, kovisioone, supervisioone, mentorlust või psühholoogilist tuge.

Piirkondliku arendusfondi kulud on seotud eelkõige § 4 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevustega, kuna arendusfondi eesmärk on toetada piirkondliku koostöögrupi ühiseid arendus- ja rakendustegevusi ning „Turvalisuse märkide“ rakendamist osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas. Vajaduse korral võivad arendusfondi tegevused toetada ka § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud lapse õiguste ja heaolu kaitset ning lapse vajadustest ja huvidest lähtuva abi korraldamist toetavaid tegevusi.

Arendusfond ei ole eraldiseisev toetatav tegevus, vaid juhtiva omavalitsusüksuse eelarves kavandatav kululiik piirkondliku koostöögrupi ühiste arendus- ja rakendustegevuste elluviimiseks. Arendusfondist rahastatavad tegevused peavad olema seotud piirkondliku koostöögrupi ühise eesmärgi või rakendusvajadusega. See ei tähenda, et igas tegevuses peavad osalema kõik koostöögruppi kuuluvad omavalitsusüksused, kuid tegevus peab toetama koostöögrupi kui terviku eesmärki. Sama kulu ei või samas projektis kajastada nii omavalitsusüksuse individuaalse kuluna kui ka piirkondliku arendusfondi kuluna. Kui ühistegevusega kaasneb sõidu- või majutuskulu, tuleb selle kajastamisel lähtuda kulu sisust: konkreetse omavalitsusüksuse ametniku või töötaja osalemisega seotud sõidu- ja majutuskulu kajastatakse lõike 6 punktis 2 nimetatud kuluna, ühise arendus- või rakendustegevuse korraldamisega seotud põhjendatud kulu võib olla arendusfondi kulu, kui see vastab arendusfondi kasutamise tingimustele.

Töövahendite ja ruumilahenduste all peetakse silmas projekti tegevuste elluviimiseks vajalikke vahendeid ja lahendusi, mis toetavad „Turvalisuse märkide“ rakendamist lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas, sealhulgas lapse, pere ja võrgustiku kaasamist, juhtumitöö arutelude korraldamist, ühise praktika kujundamist või info arusaadavat esitamist. Sellised kulud võivad hõlmata näiteks lapse ja pere kaasamist toetavaid metoodilisi, visuaalseid, praktilisi või tehnilisi töövahendeid ning ruumi kasutatavaks tegemiseks vajalikke vahendeid või sisustust, kui nende seos projekti tegevuste ja määruse eesmärgiga on põhjendatud. Näiteks võib abikõlblik olla sellise mööbli, sisustuse või tehnilise vahendi soetamine, mis on vajalik lapse, pere või perevõrgustiku kohtumiste, juhtumiarutelude, koostöökohtumiste või kodukülastuste korraldamiseks, juhtumiplaani või ohutegurite ja tugevate külgede koos sõnastamiseks, visuaalseks esitamiseks või rakendamise jälgimiseks. Abikõlblik ei ole üldotstarbeline kontoritehnika, kontorimööbel või muu tavapärane töökorralduse kulu üksnes asutuse üldise töötingimuste parandamise eesmärgil. Kulu peab olema otseselt seotud projekti sisutegevustega ning põhjendatud „Turvalisuse märkide“ rakendamise, lapse ja pere kaasamise või piirkondliku koostöögrupi ühistegevuste vajadusega.

Ruumilahenduse kasutuselevõtu või kohandamise kuluna saab käsitleda kulu, mis on otseselt seotud projekti tegevuste elluviimiseks vajaliku ruumi või keskkonna kasutatavaks tegemisega. Kohandamiskulu võib olla näiteks ruumi sisustamine, ümberkorraldamine või varustamine selliselt, et see võimaldab lapse, pere või võrgustikuliikme kaasamist, juhtumiarutelude korraldamist, ühist tegevuskava või juhtumiplaani koostamist ja jälgimist või piirkondliku koostöögrupi ühistegevuste elluviimist. Üldine ruumide üür, kommunaalkulu, püsiv kontorikulu ja asutuse tavapärane ruumide ülalpidamise kulu ei ole arendusfondi kuluna abikõlblik. Lühiajaline ruumi rent konkreetse projekti tegevuse, näiteks koolitus-, koostöö- või kogemusvahetusürituse korraldamiseks, võib olla abikõlblik, kui see on otseselt seotud projekti tegevusega.

Lõikes 14 sätestatakse kulude kattumise vältimise tingimus. Piirkondliku arendusfondi kuluna ei ole lubatud kajastada sama kulu, mida kajastatakse samas projektis lõikes 6 nimetatud omavalitsusüksuse kuluna. Sätte eesmärk on vältida sama kulu topeltkajastamist ning tagada kulude selge eristamine omavalitsusüksuse individuaalsete kulude ja piirkondliku koostöögrupi ühiste arendus- ja rakendustegevuste kulude vahel.

Lõikes 15 sätestatakse piirkondliku arendusfondi kulude piirmäär. Piirkondliku arendusfondi kulud on abikõlblikud kuni 95 000 euro ulatuses ühe piirkondliku koostöögrupi kohta. Tegemist on piirkondliku koostöögrupi ühiste arendus- ja rakendustegevuste piirmääraga kogu projekti abikõlblikkuse perioodil.

Lõikes 16 sätestatakse rahvusvahelise koostöö kulude abikõlblikkus piirkondliku arendusfondi kuluna. Rahvusvahelise koostöö kulud on abikõlblikud juhul, kui tegevus toimub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis või koostöös seal tegutseva asutuse, organisatsiooni või eksperdiga ning toetab § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimist. Väliseksperdi puhul ei ole määrav eksperdi kodakondsus või päritolu, vaid tema sisuline seos Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis tegutsemise, kogemuse või asutusega.

Rahvusvahelise koostöö tegevus võib olla näiteks seminaril, õppereisil või muus kogemusvahetuse tegevuses osalemine, samuti Eestis toimuva seminari või kogemusvahetuse tegevuse korraldamine, kui tegevus toimub koostöös Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis tegutseva asutuse, organisatsiooni või eksperdiga.

Rahvusvahelise koostöö tegevuse korral võib ligipääsetavusteenuse kulu tähendada näiteks viipekeele tõlke, kirjutustõlke, subtiitrite, ligipääsetava veebiplatvormi või muu osalemist toetava teenuse kulu. Laiemalt võivad ligipääsetavust toetavad lahendused projekti tegevustes hõlmata ka lapsele ja perele arusaadava või kohandatud teabe, töövahendi või suhtlusviisi kasutamist, kui see toetab lapse ja pere osalemist „Turvalisuse märkide“ rakendamisega seotud tegevustes.

Lõige 17 sätestab, et abikõlblikud on ka teavitamisega seonduvad kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Teavitamisega seotud kulud on abikõlblikud, kuna avalikkuse teavitamine Euroopa Liidu vahendite kasutamisest on toetuse saaja kohustus ning aitab tagada rahakasutuse läbipaistvuse, suurendada teadlikkust toetuse eesmärkidest ja tulemustest ning teha nähtavaks Euroopa Liidu panus projekti elluviimisse.

Lõige 18 aitab eristada otseseid tegelikke kulusid kaudsetest kuludest. Lõigetes 6–16 nimetatud kulud loetakse otsesteks tegelikeks kuludeks, millele rakendatakse kaudsete kulude arvestamisel lõikes 4 sätestatud 7-protsendilist ühtset määra.

Paragrahvis 6 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood ning määratakse ajaraamistik, mille jooksul peavad projekti tegevused olema ellu viidud ja kulud tekkinud. Maksimaalselt 32-kuuline elluviimisperiood annab omavalitsusüksustele võimaluse moodustada piirkondlikud koostöögrupid, osaleda „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis, viia ellu rakendustegevusi ja hinnata rakendamise edenemist. Projekti tegelik algusaeg ja tegevuste käivitumise aeg sõltub taotlusvooru korraldamisest, taotluse rahuldamise otsusest ja taotluses kavandatud abikõlblikkuse perioodist. Tegevuste lõpptähtaja määramine tagab, et projektid viiakse ellu rakenduskava ja rahastamisperioodi ajakavas.

Lõigetes 4 ja 5 nähakse ette võimalus alustada projekti elluviimist varem. Sätted võimaldavad lugeda abikõlblikuks ka enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist tekkinud kulud, kui need on otseselt seotud projekti ettevalmistamise või tegevuste käivitamisega ja vastavad määruses sätestatud tingimustele. See võimaldab toetuse saajatel vältida põhjendamatuid viivitusi projektide käivitamisel.

Paragrahvis 7 sätestatakse toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsummad.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse juhtiva omavalitsusüksuse ja partneromavalitsusüksuse toetuse maksimaalne summa ühes projektis. Piirmäärade eristamine peegeldab juhtiva omavalitsusüksuse ja partneromavalitsusüksuse erinevat rolli projektis. Juhtiva omavalitsusüksuse piirmäär sisaldab lisaks oma rakendustegevuste kuludele projektijuhi tööjõukulu piirkondliku koostöögrupi projekti juhtimiseks ja koordineerimiseks ning piirkondliku arendusfondi vahendeid.

Toetuse piirmäärade kujundamisel on arvestatud määruses lubatud kululiike, projekti kavandatud kestust ning juhtiva omavalitsusüksuse ja partneromavalitsusüksuse erinevat töömahtu. Juhtiva omavalitsusüksuse piirmäär sisaldab lisaks tema enda rakendustegevuste kuludele projektijuhtimise ja piirkondliku koostöögrupi koordineerimise kulusid ning piirkondliku arendusfondi vahendeid. Partneromavalitsusüksuse piirmäär on arvestatud eelkõige partneri enda rakendustegevuste, töötaja osalise tööjõukulu, töövahendite, ruumilahenduste ning koolitusprogrammis osalemisega seotud sõidu- ja majutuskulude katmiseks.

Piirmäärade kujunemise arvestus on järgmine:

• Juhtiv omavalitsusüksus (ehk toetuse saaja)

Kulukomponent
Juhtiv omavalitsusüksus, arvestuslik summa
Projektijuhi tööjõukulu piirkondliku koostöögrupi projekti juhtimiseks ja koordineerimiseks
kuni 128 448 eurot
Töötaja osaline tööjõukulu
kuni 40 000 eurot
Koolitusprogrammis, piirkondliku koostöögrupi ühistes tegevustes ja rakendustegevustes osalemisega seotud sõidu- ja majutuskulud
kuni 13 000 eurot
Piirkondlik arendusfond
kuni 95 000 eurot
Otsesed kulud kokku
kuni 276 448 eurot
Kaudsed kulud 7% otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest
kuni 19 351 eurot
Arvestuslik kogumaht
kuni 295 799 eurot
Toetuse maksimaalne summa
296 000 eurot

Juhtiva omavalitsusüksuse toetuse maksimaalne summa on ümardatud 296 000 euroni, et arvestada projektide erinevat algusaega, tegelikku töökoormust ja kulude jaotust määruses lubatud kululiikide vahel. Tabelis ei ole näiteks eraldi toodud teavituskulude osakaalu. Ümardamine ei loo eraldi kululiiki ega õigust kajastada kulusid väljaspool määruses sätestatud abikõlblikke kulusid. Kõik tabelis toodud kulud on arvestatud projekti abikõlblikkuse perioodi kohta kokku.

• Partneromavalitsusüksus (ehk partner):

Kulukomponent
Partneromavalitsusüksus, arvestuslik summa
Töötaja osaline tööjõukulu
kuni 40 000 eurot
Koolitusprogrammis, piirkondliku koostöögrupi ühistes tegevustes ja rakendustegevustes osalemisega seotud sõidu- ja majutuskulud
kuni 8000 eurot
Otsesed kulud kokku
kuni 48 000 eurot
Kaudsed kulud 7% otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest
kuni 3360 eurot
Arvestuslik kogumaht
kuni 51 360 eurot
Toetuse maksimaalne summa
52 000 eurot

Partneromavalitsusüksuse toetuse maksimaalne summa on ümardatud 52 000 euroni, lähtudes määruses sätestatud kululiikide arvestuslikust kogumahust ja kaudsete kulude 7-protsendilisest määrast, mis on ühtlasi partneromavalitsusüksuse maksimaalne võimalik toetuse summa ühe taotluse kohta. Ümardamine ei loo eraldi kululiiki ega õigust kajastada kulusid väljaspool määruses sätestatud abikõlblikke kulusid. Kõik tabelis toodud kulud on arvestatud projekti abikõlblikkuse perioodi kohta kokku.
Lõike 3 kohaselt on ühe piirkondliku koostöögrupi toetuse maksimaalne summa 400 000 eurot. Toetuse ülempiir kujuneb ühe juhtiva omavalitsusüksuse ja kahe partneromavalitsusüksuse toetuse piirmäärade alusel. Piirkondlikus koostöögrupis võib osaleda enam kui kaks partneromavalitsusüksust, kuid nende kaasamine ei suurenda toetuse maksimaalset summat. Kõik piirkondlikus koostöögrupis osalevad omavalitsusüksused, kes ei ole juhtiva omavalitsusüksuse rollis, on määruse tähenduses partneromavalitsusüksused. Sellisel juhul tuleb projekti tegevused, kulud, rollid ja vastutus kavandada 400 000 euro suuruse toetuse ülempiiri piires.

3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“

Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et taotleja ja partner saavad olla vaid kohaliku omavalitsuse üksused. Määruse alusel ei toetata ühe omavalitsusüksuse eraldiseisvat projekti, vaid toetatakse piirkondliku koostöögrupi moodustamist ja selle tegevuste elluviimist. Seetõttu peab projektis lisaks juhtivale omavalitsusüksusele osalema vähemalt kaks partneromavalitsusüksust ning partnerite kaasamine on kohustuslik. Piirangu eesmärk on tagada, et toetust saavad organisatsioonid, kelle pädevuses on lastekaitsetöö korraldamine ja kelle kaudu on võimalik rakendada „Turvalisuse märke“ omavalitsusüksuse lastekaitsetöö korralduses, juhtumitöö praktikas ja piirkondliku koostöögrupi tegevustes.

Lõikes 3 ühendmääruses sätestatud nõuete viitamise eesmärk on tagada toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia ja toetuse õiguspärane kasutamine.

Lõike 4 kohaselt osaleb taotleja projektis juhtiva omavalitsusüksusena ja partnerid osalevad projektis partneromavalitsusüksustena.

Lõige 5 täpsustab, et juhtivaks omavalitsusüksuseks võib olla omavalitsusüksus, kus töötab taotluse esitamise hetkel vähemalt kaks lastekaitsetöötajat lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 tähenduses. Nõue toetab eeldust, et juhtival omavalitsusüksusel on piisav sisuline võimekus koordineerida piirkondliku koostöögrupi tegevusi ning osaleda samal ajal „Turvalisuse märkide“ rakendamises oma lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas. Nõude täitmisel võetakse arvesse lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 tähenduses lastekaitsetöötajaid, kes töötavad taotluse esitamise hetkel juhtivas omavalitsusüksuses ametnikuna. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust osutavaid isikuid selle nõude täitmisel arvesse ei võeta. Nõude täitmist hinnatakse taotluse esitamise hetkel. Hilisem töötajate liikumine ei tähenda automaatselt nõude rikkumist, kuid võib mõjutada projekti elluviimist ning vajaduse korral tuleb toetuse saajal sellest RÜ-d teavitada.

Lõige 6 sätestab, et taotleja võib esitada taotlusvoorus ühe taotluse ühe piirkondliku koostöögrupi moodustamiseks ja tegevuste elluviimiseks. Toetust ei taotleta § 4 lõikes 1 loetletud üksikute tegevuste kaupa, vaid ühe piirkondliku koostöögrupi projekti elluviimiseks. Piirangu eesmärk on tagada toetuse ühtlane ja sihipärane kasutamine ning vältida olukorda, kus sama omavalitsusüksus juhib samas taotlusvoorus mitut piirkondlikku koostöögruppi. Juhtiva omavalitsusüksuse roll eeldab sisulist koordineerimisvõimekust, partneromavalitsuste kaasamist, ühiste tegevuste korraldamist ja projekti terviku hoidmist. Piirang aitab vähendada ka taotluste kattumist ning tagada, et toetust saaksid erinevad piirkondlikud koostöögrupid.

Lõige 7 defineerib partneromavalitsusüksuse rolli määruse kontekstis.

Lõige 8 sätestab kohustuse, et piirkondlikus koostöögrupis peab lisaks juhtivale omavalitsusüksusele osalema vähemalt kaks partneromavalitsusüksust. Kolme omavalitsusüksuse koostöö loob miinimummahu, mille puhul piirkondliku koostöögrupi loogika saab sisuliselt toimida.

Lõige 9 sätestab, et omavalitsusüksus võib osaleda taotlusvoorus ainult ühe piirkondliku koostöögrupi koosseisus, sõltumata sellest, kas ta osaleb taotlejana või partneromavalitsusüksusena. Piirangu eesmärk on vältida sama omavalitsusüksuse osalemist mitmes projektis, et hoida rollid ja vastutus selged ning vältida sama omavalitsusüksuse tegevuste ja kohustuste killustumist samas taotlusvoorus mitme projekti vahel.

Lõikes 10 sätestatakse, et aastatel 2025–2027 „Turvalisuse märkide“ prooviprojektis osalenud omavalitsusüksused ei saa selle määruse alusel taotleda toetust juhtiva omavalitsusüksusena ega osaleda partneromavalitsusüksusena. Piirang puudutab Tallinna linna, Tartu linna, Tori valda, Viljandi valda, Saue valda ja Saaremaa valda. Erisus hoiab toetuse suunatuna uutele omavalitsusüksustele ja aitab vältida samade omavalitsusüksuste samal eesmärgil rahastamist järjestikuste meetmete kaudu. Prooviprojektis osalenud omavalitsusüksuste kogemus on siiski oluline uue etapi kujundamisel ning toetatavad tegevused tuginevad prooviprojekti käigus õpitule. Prooviprojektis osalenud omavalitsusüksuste kogemust võib kasutada uue etapi ettevalmistamisel ja rakendamise toetamisel, näiteks kogemuse jagamise või praktiliste näidete kaudu. Käesoleva määrusega ei nähta prooviprojektis osalenud omavalitsusüksustele ette eraldi toetust ega rolli piirkondliku koostöögrupi juhtiva omavalitsusüksuse või partneromavalitsusüksusena.

Paragrahvis 9 viidatakse taotlejale kohalduvatele ühendmääruses sätestatud kohustustele. Sätte eesmärk on vältida ühendmääruses juba sätestatud kohustuste kordamist ning siduda taotleja üldiste Euroopa Liidu vahendite kasutamise nõuetega.

Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded taotlusele.

Taotlusele tuleb lisada iga partneromavalitsusüksuse kinnituskiri, mis tõendab tema nõusolekut projektis osaleda ja võtta täitmiseks taotluses kavandatud tegevused. Topeltrahastamise vältimiseks tuleb esitada teave sama projekti või selle tegevuste rahastamise kohta teistest allikatest. Taotlusele lisatav enesehindamine aitab taotlejal koos partneromavalitsusüksustega hinnata piirkondliku koostöögrupi valmisolekut, koostöökorraldust ja „Turvalisuse märkide“ rakendamise eeldusi. Enesehindamise tulemusi kasutatakse taotluste sisulisel hindamisel.

Lõikes 5 sätestatud nõue tuleneb Sotsiaalministeeriumi tellimusel aastatel 2025 ja 2026 tehtud ESF+ tegevuste rohehindamise tulemusena antud soovitustest. Projekti tegevuste kavandamisel ja elluviimisel peab muu hulgas vältima negatiivse keskkonnamõju suurendamist ning võimaluse korral eelistama väiksema ökoloogilise jalajäljega valikuid. Koolituste, infopäevade, seminaride jm ürituste kavandamisel ja korraldamisel tuleb järgida „Keskkonnahoidlike ürituste korraldamise riiklikus juhendis“2 sätestatud põhimõtteid. Taotleja peab kirjeldama, milliseid keskkonnahoidlikke lahendusi kavandatakse projekti käigus rakendada (nt digiprügi koristamine, transpordi optimeerimine, toidujääkide vältimine jm), ja esitama teabe või näitajad, mis võimaldavad nende lahenduste rakendamise edukust hiljem jälgida, mõõta või hinnata.

4. peatükk „Toetuse taotlemine“

Paragrahviga 11 reguleeritakse taotlusvooru avamise korda. Eesmärk on tagada taotlusvooru läbipaistev korraldamine ning taotlejate õigeaegne teavitamine taotlusvooru eelarvest, ajakavast ja tingimustest. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab RA, taotlusvooru väljakuulutamise ja teavitamise korraldab RÜ. Taotlusvoor korraldatakse jooksva taotlusvooruna. Jooksva taotlusvooru puhul menetletakse nõuetele vastavaid taotlusi nende esitamise järjekorras ning positiivse hinnangu saanud taotlused rahuldatakse taotlusvooru eelarve piires. Taotlusvooru võib sulgeda enne algselt välja kuulutatud tähtaega, näiteks juhul, kui toetuse andmiseks ette nähtud eelarvevahendid on ammendunud.

Paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotluse esitamise tähtaeg ja esitamise viis. Taotluste esitamine e-toetuse keskkonna kaudu tagab taotluste ühtse menetlemise ja andmete võrreldavuse. Sättes reguleeritakse ka tegevust tehniliste tõrgete korral ning tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine taotluste esitamisel ja menetlusse võtmisel. Taotlus esitatakse taotlusvooru väljakuulutamise teates märgitud tähtaja jooksul. Pärast taotlusvooru tähtpäeva möödumist või taotlusvooru sulgemist esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.

5. peatükk „Taotluste menetlemine“

Paragrahviga 13 nähakse ette taotluse menetlemise tähtaeg.

Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest arvates ja see koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumide ja -metoodika alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise, sealhulgas osalise rahuldamise otsuse tegemisest.

Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puudus kõrvaldada, sealhulgas esitada lisateavet, ja määratakse selleks tähtaeg. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Menetluse tähtaja kehtestamine tagab taotlejatele selguse ajaraami kohta.

Paragrahvis 14 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise kord. Eesmärk on tagada, et toetust antakse üksnes nõuetele vastavatele taotlejatele, partneritele ja taotlustele. Nõuetele vastavust kontrollitakse enne taotluste sisulist hindamist, et tagada TAT täitmine ja menetluse ühetaoline läbiviimine.

Paragrahvis 15 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamise kord. Hindamine toimub kuni kolmeliikmelises hindamiskomisjonis, mille moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Hindamiskomisjoni eesmärk on tagada taotluste sõltumatu ja läbipaistev hindamine toetuse andmise eesmärke ja valdkonna eripära arvestades. Vajaduse korral on võimalik kaasata hindamisprotsessi eksperte ning huvide konflikti vältimiseks peavad hindamisse kaasatud isikud kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Hindamiskomisjoni kasutamine võimaldab hinnata taotlusi mitme vaate kaudu ning tagada, et piirkondliku koostöögrupi toimimise ja „Turvalisuse märkide“ rakendamisega seotud sisulised küsimused oleksid hinnatud ühtse metoodika alusel. Hindamiskomisjoni moodustamise käskkirja edastab Sotsiaalministeerium RÜ-le.

Paragrahvis 16 sätestatakse taotluste hindamise kord ning valikukriteeriumid ja -metoodika.

Paragrahv reguleerib nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Hindamiskomisjoni moodustamise käskkiri edastatakse RÜ-le. RÜ edastab hindamiskomisjonile ainult vastavaks tunnistatud taotlused. Hindamisel kasutatakse seirekomisjonis kinnitatud kohustuslikke valikukriteeriume ja -metoodikat3. Valikukriteeriumide eesmärk on hinnata projektide asjakohasust, põhjendatust, kuluefektiivsust ja elluviimise suutlikkust ning panust strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Taotlusi hinnatakse konsensuslikult ja iga taotluse kohta esitatakse üks hindamisleht. Hindamise tulemusena tehakse kindlaks, kas projekt vastab toetuse andmise sisulistele tingimustele.

Projekte hinnatakse skaalal 0–1 ning hinnang loetakse positiivseks, kui kõigi kriteeriumite puhul on hinne 1. Selline hindamismetoodika on valitud, kuna määruse eesmärk ei ole panna omavalitsusüksusi paremusjärjestusse, vaid teha kindlaks, kas taotlus on piisavalt läbimõeldud, põhjendatud ja TAT eesmärgiga kooskõlas.

Paragrahvides 17 ja 18 sätestatakse taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad rahuldamisele sõltumatu hindamise tulemuste alusel. Taotluse rahuldamise otsus tehakse nõuetele vastava ja positiivse hinnangu saanud taotluse kohta taotlusvooru eelarve piires ja taotluste esitamise järjekorras.

Taotlust on võimalik rahastada osaliselt taotleja nõusolekul, kui taotlusvooru eelarve jääk ei võimalda taotlust täies ulatuses rahuldada, kuid projekti eesmärk ja tulemus on saavutatavad vähendatud mahus ning muudatus ei kahjusta piirkondliku koostöögrupi toimimist, „Turvalisuse märkide“ rakendamist ega taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

Paragrahv 19 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist projekti elluviimise ajal. Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, välja arvatud juhul, kui muutmise ettepaneku teeb RÜ, esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu kirjaliku avalduse koos põhjendustega RÜ-le. Muudatuste tegemisel tuleb tagada, et projekti eesmärgid, tulemused ja piirkondliku koostöögrupi toimimine ei saaks kahjustatud. Piirkondliku koostöögrupi koosseisu muutmine on lubatud üksnes erandjuhtudel, et säilitada projekti sisuline terviklikkus ja vastavus TAT-le. Samuti võimaldab säte põhjendatud juhtudel arvestada projekti elluviimise käigus ilmnevate asjaoludega ning teha muudatusi tagasiulatuvalt, kui see toetab projekti eesmärkide saavutamist.

Paragrahv 20 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja sellest tulenevaid tagajärgi. Sätte eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse üksnes TAT kohaselt, ja võimaldada toetuse tagasinõudmist juhul, kui taotluse rahuldamise otsuse kehtima jäämiseks puudub õiguslik alus.

7. peatükk „Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused“

Paragrahvis 21 määratakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused projekti elluviimisel.

Toetuse saaja ja partneri üldised kohustused on sätestatud ühendmääruse §-des 10 ja 11. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–10 ja 13–16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi.

Projektidele ei kohaldata ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 11 ja 111 sätestatud kestvusnõuet kasutada sihipäraselt soetatud vara viis aastat pärast projektile tehtud viimast makset (ettemakse korral kinnikandmisest), sest toetuse andmisel ei ole tegemist taristuinvesteeringute toetamisega. Toetuse saaja ja partnerid peavad korraldama ka teavitustegevusi Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud juhul ja kujul.

Ühendmääruse § 11 reguleerib toetuse saaja ja partneri kohustust seoses hankimisega, sealhulgas ostumenetluse läbiviimisele kehtestatud nõudeid.

Lisaks ühendmääruses nimetatud kohustustele on käesolevas määruses toetuse andmise sihipäraseks kasutamiseks ja tulemuste saavutamiseks sätestatud lisakohustused toetuse saajale lõike 2 punktides 1–9. Eesmärk on tagada piirkondliku koostöögrupi toimiv koostöö, „Turvalisuse märkide“ süsteemne rakendamine ning projektide eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Samuti sätestatakse vastutus projektitegevuste koordineerimise, aruandluse, seireks vajaliku teabe esitamise ja topeltrahastamise vältimise eest. Toetuse saaja ehk juhtiv omavalitsusüksus vastutab piirkondliku koostöögrupi projekti juhtimise, koostöö koordineerimise, ühiste tegevuste kavandamise, partneromavalitsuste kaasamise, aruandlussisendi koondamise ning projekti seireks ja aruandluseks vajalike andmete esitamise eest. Lisaks vastutab juhtiv omavalitsusüksus oma ametnike ja töötajate projektis osalemise korraldamise ning „Turvalisuse märkide“ rakendamise eest oma lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas taotluses kokkulepitud ulatuses. Piirkondliku koostöögrupi tasandil vastutab juhtiv omavalitsusüksus selle eest, et ühised tegevused oleksid kavandatud ja ellu viidud viisil, mis toetab „Turvalisuse märkide“ rakendamist kõigis koostöögrupis osalevates omavalitsusüksustes.

Partnerile seatud lisakohustused on sätestatud lõike 3 punktides 1–8. Partneromavalitsusüksus vastutab oma projektis osalemise, oma ametnike ja töötajate kaasamise, oma omavalitsusüksuses „Turvalisuse märkide“ rakendamise ja aruandlussisendi esitamise eest. Kohustuste jaotus toetab piirkondliku koostöögrupi toimimist. Juhtival omavalitsusüksusel on terviku hoidmise ja koordineerimise roll, kuid „Turvalisuse märkide“ rakendamine peab toimuma kõigis osalevates omavalitsusüksustes. Seetõttu peavad ka partneromavalitsusüksused tagama oma töötajate ja juhtimistasandi esindajate osalemise ning rakendama „Turvalisuse märke“ oma lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas.

Ühtlasi peavad toetuse saajad ja partnerid tegevusi kavandama ning ellu viima võimalikult keskkonnahoidlikult. Koolituste jm sündmuste korraldamisel tuleb järgida keskkonnahoidlike ürituste korraldamise riiklikku juhist Keskkonnahoidlike ürituste korraldamise riiklik juhis | Kliimaministeerium.

8. peatükk „Aruannete esitamine“

Paragrahviga 22 reguleeritakse aruannete esitamise tähtaegu ja aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemist. Aruannete esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonna andmeväljadest, aruande esitab toetuse saaja.

Aruandlus annab RÜ-le ja RA-le ülevaate projekti tegevuste elluviimisest (sh keskkonnahoidlike lahenduste rakendamisest ja nende edukuse hindamisest), eelarve kasutamisest, ametnike ja töötajate kaasatusest, „Turvalisuse märkide“ rakendamise edenemisest, piirkondliku arendusfondi kasutamisest, väljundnäitajate saavutamisest, riskidest, partnerluse toimimisest ja tegevuste jätkusuutlikkusest. Vahearuanded võimaldavad jälgida projekti edenemist ja tulemuste saavutamist kogu abikõlblikkuse perioodi vältel ning vajaduse korral sekkuda, et teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruandlus tagab ühtlasi seireks, rakenduskava tulemuste hindamiseks ja Euroopa Liidu vahendite kasutamise üle arvestuse pidamiseks vajalike andmete olemasolu.

9. peatükk „Toetuse maksmise tingimused“
Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse maksmise kord. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmäärusest, kõnealusest määrusest ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest.

Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb muu hulgas tõendada kulude põhjendatust. Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Lõigetes 2 ja 3 on reguleeritud maksete saamise aluseks nõutud dokumentide ja maksete prognooside esitamine. Regulaarne makse saamise aluseks nõutud dokumentide ja maksete prognooside esitamine on vajalik projekti rahavoogude planeerimiseks, riigieelarve vahendite juhtimiseks ning Euroopa Liidu vahendite kasutamise prognoositavuse tagamiseks. RÜ-le esitatava maksete prognoosi all on mõeldud seda, mis kuus ja millises mahus toetuse saaja lõikes 2 nimetatud maksed saada plaanib. Esimene prognoos peab hõlmama kogu projekti toetuse eelarvet. Prognoosi muutmisel tuleb arvestada konkreetseks ajahetkeks väljamakstud toetust ja uuendada prognoosid allesjäänud toetuse mahus, välja arvatud juhul, kui on teada, et osa toetust jääb kasutamata. Tagasiulatuvalt prognoosi muuta ei saa. Eesmärk on tagada, et saadud toetus võetakse õigeaegselt kasutusele, maksed ei kuhjuks abikõlblikkuse perioodi lõppu ning kui on näha, et toetust ei kasutata 100% ära, saaks vahendid varakult ümber suunata.

Paragrahviga 24 reguleeritakse ettemaksete tegemise võimalust. Ettemakseid võib teha põhjendatud juhul kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ettemaksete võimalus aitab toetuse saajal projekti tegevusi käivitada ja vähendada rahavoogudega seotud koormust. Ettemakse võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui toetuse saajal tuleb projekti tegevuste alustamiseks või elluviimiseks teha suuremahulisi kulutusi enne toetuse väljamaksmist ning nende kulude katmine üksnes oma vahenditest võib takistada projekti õigeaegset elluviimist. Sellised olukorrad võivad olla seotud näiteks piirkondliku koostöögrupi ühistegevuste korraldamise, arendusfondi tegevuste ettevalmistamise või teenuste tellimisega, mille puhul tuleb tasuda enne kulude hüvitamist. Ettemakse tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustest ning toetuse saaja peab ettemakse vajadust põhjendama rahavajaduse prognoosi ja projekti tegevuste ajakavaga.

Paragrahvi 25 eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu ja riigieelarve vahendite õiguspärast ja eesmärgipärast kasutamist. Makse menetlemise peatamise võimalus annab RÜ-le võimaluse kontrollida asjaolusid, mis võivad mõjutada toetuse maksmise õiguspärasust, ja välistada põhjendamatute või nõuetele mittevastavate kulude hüvitamise. Sellega tagatakse finantsjuhtimise usaldusväärsus ja vähendatakse eelarvevahendite väärkasutamise riski.

10. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided“

Paragrahviga 26 reguleeritakse finantskorrektsioonide tegemist.

Paragrahviga 27 reguleeritakse vaide esitamise korda. Sätete eesmärk on tagada toetuse õiguspärane kasutamine, võimaldada rikkumiste korral toetuse tagasinõudmist ning tagada toetuse saajale võimalus kaitsta oma õigusi RÜ otsuste ja toimingute vaidlustamisel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

Eelnõu alusel antav toetus ei kujuta endast riigiabi.

Toetuse andmisel ei anta valikulist majanduslikku eelist ettevõtjatele ega mõjutata liikmesriikidevahelist kaubandust, mistõttu ei kvalifitseeru toetus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiks.

Riigiabi olemasoluks peavad olema korraga täidetud kõik ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused. Käesoleval juhul ei ole need tingimused täidetud.

Nimelt antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksustele avalike ülesannete täitmiseks. Riigiabi teatise4 kohaselt ei loeta riiklike või kohalike ametiasutuste tegevust majandustegevuseks juhul, kui tegevus toimub avaliku võimu teostamise või avaliku ülesande täitmise raames.

Toetuse eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö korraldust ja võimekust „Turvalisuse märkide“ rakendamisel, toetada lapse heaolu ning parandada lastele ja peredele suunatud teenuste kvaliteeti. Toetatavad tegevused hõlmavad muu hulgas laste õiguste kaitset, lapse vajadustest lähtuva abi korraldamist, piirkondlike koostöögruppide loomist ning „Turvalisuse märkide“ rakendamist lastekaitsetöö juhtimises, omavalitsuste töökorralduses ja juhtumitöö praktikas. Rahastatavad tegevused on seotud kohalikele omavalitsustele seadusega pandud lastekaitse ja sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisega.

Toetus on ette nähtud lastekaitsetöö valdkonnas omavalitsuste võimekuse suurendamiseks, töötajate koolitamiseks, projektijuhtimiseks, koostöö korraldamiseks ja lastekaitsetöö arendamiseks.

Määrus võimaldab piiratud ulatuses rahvusvahelist koostööd, kuid selle eesmärk on kogemuste vahetamine ja teadmiste omandamine avalike ülesannete tõhusamaks täitmiseks, mitte majandustegevuse arendamine või teenuste pakkumine turul.

Samuti ei kaasne toetusega kaudset riigiabi kolmandatele isikutele. Kui projekti elluviimisel soetatakse töövahendeid, koolitusi või muid teenuseid, teeb seda kohalik omavalitsus riigihangete seadust järgides. Sellisel juhul saavad teenusepakkujad tasu turutingimustel osutatud teenuse eest ega saa valikulist majanduslikku eelist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud riigiabi tunnused ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei kujuta eelnõuga kavandatu alusel antav toetus endast riigiabi ega vähese tähtsusega abi ning riigiabi reegleid toetuse andmisel ei kohaldata.

4. Määruse mõjud

Eelnõukohasel määrusel on mõju kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö korraldusele, omavalitsusüksuste koostööle, lastekaitsetöö kvaliteedile, omavalitsusüksuse ametnike ja töötajate töökorraldusele ning kaudselt lastele ja peredele.

Kõige otsesem mõju avaldub osalevates omavalitsusüksustes. Toetuse abil saavad omavalitsusüksused kavandada „Turvalisuse märkide“ rakendamist mitte üksnes koolitusprogrammis osalemisega, vaid ka laiema töökorraldusliku ja juhtumitöö praktika arendusena. See aitab suurendada tõenäosust, et lähenemine ei jää üksikute spetsialistide teadmisteks, vaid muutub osaks omavalitsusüksuse lastekaitsetöö korraldusest.

Sotsiaalne mõju on eeldatavalt positiivne. Lähenemine „Turvalisuse märgid“ toetab lapse ja pere kaasamist, lapse turvalisuse selgemat käsitlemist, pere ja võrgustiku tugevate külgede ja murede koos hindamist ning lahendustele suunatud juhtumitööd. Kui omavalitsusüksustel on rohkem tuge „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks, on suurem võimalus käsitleda laste ja perede abivajadust järjepidevamalt, arusaadavamalt ja lapse turvalisusest lähtudes.

Lastele ja peredele avalduv mõju on kaudne. Mõju avaldub lastekaitsetöö kvaliteedi, lapse ja pere kaasamise ning juhtumitöö läbipaistvuse paranemise kaudu. Lapse ja pere jaoks võib see tähendada selgemat arusaama sellest, milles mure seisneb, millist muutust oodatakse, kes peab mida tegema ja kuidas hinnatakse lapse turvalisuse suurenemist.

Mõju võrdsetele võimalustele ja ligipääsetavusele on eeldatavalt positiivne. Eelnõukohasel määrusel puudub otsene mõju naiste ja meeste võrdsusele. Meetme rakendamisel tuleb aga järgida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Lastekaitse juhtumites võivad soorollid mõjutada nii abi vajaduse märkamist kui ka vanemate kaasamist. Lapse ja pere kaasamise süsteemsemad meetodid peavad aitama vähendada soost tulenevaid eelarvamusi otsustusprotsessides. Eelnõuga kavandatu kohaselt toetatakse selliste lahenduste kasutuselevõtmist või kohandamist, mis aitavad arvestada laste ja perede erinevaid vajadusi ning muuta lastekaitsetööga seotud suhtluse, töövahendid, kohtumised ja info arusaadavamaks ning paremini kasutatavaks. Mõju avaldub eelkõige lapse ja pere kaasamise paranemises, juhtumitöö eesmärkide ja ootuste selgemas mõistmises ning lapse ja pere võimaluses osaleda neid puudutavate lahenduste kavandamises.

Mõju kohalike omavalitsuste töökorraldusele on mõõdukas. Osalevad omavalitsusüksused peavad kavandama oma ametnike ja töötajate, sealhulgas lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud ametnike ja töötajate osalemise koolitus- ja rakendustegevustes, korraldama projekti tegevuste elluviimise, osalema piirkondliku koostöögrupi ühistes tegevustes ning esitama aruandluseks ja seireks vajalikke andmeid. Koolitusprogrammis ja rakendustegevustes osalemine suurendab ajutiselt töökorralduslikku koormust, kuna töötajatel ja juhtimistasandi esindajatel tuleb leida aega õppimiseks, kohtumisteks, aruteludeks ja uue tööviisiga harjumiseks. Samal ajal toetab eelnõukohane määrus neid tegevusi rahaliselt ning võimaldab katta kulusid, mis aitavad rakendamisega seotud koormust paremini planeerida.

Mõju omavalitsusüksuste ametnikele ja töötajatele avaldub eelkõige ajakasutuses, töökorralduses ja professionaalse praktika arengus. Projekti tegevustes osalevatel ametnikel ja töötajatel tuleb osaleda koolitus- ja rakendustegevustes ning kasutada õpitut juhtumitöös. Lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud ametnikel ja töötajatel on oluline roll selles, et „Turvalisuse märgid“ ei jääks üksikute tööriistade kasutamiseks, vaid oleks seotud töökorralduse, juhtimise, ootuste ja järjepideva toetusega. Rakendamise alguses võib koormus suureneda, kuid pikemas vaates on eesmärk toetada selgemat juhtumitööd, paremat koostööd ja töötajate suuremat kindlustunnet keeruliste juhtumite käsitlemisel.

Mõju omavalitsusüksuste koostööle on positiivne. Piirkondlike koostöögruppide kaudu saavad omavalitsusüksused jagada kogemusi, õppida üksteiselt, arutada rakendamise takistusi ja kujundada ühiseid tööviise. See on oluline eelkõige nendele omavalitsusüksustele, kus lastekaitsetöötajate arv on väike ja kus üksi tegutsedes võib olla keeruline tagada piisavat professionaalset tuge, juhtide kaasatust ja järjepidevat arendustegevust.

Mõju regionaalarengule on positiivne. Piirkondlik koostöö aitab tugevdada lastekaitsetöö arendamise võimekust eri piirkondades ning toetab seda, et uue tööviisi rakendamine ei koonduks üksnes suurematesse omavalitsustesse. Koostöögrupi mudel võimaldab väiksematel omavalitsusüksustel osaleda suuremas õppimise ja arendamise raamistikus. See aitab vähendada olukorda, kus väiksema spetsialistide arvu või piiratud arendusvõimekusega omavalitsusüksus peab „Turvalisuse märkide“ rakendamist kavandama ja ellu viima üksnes oma sisemisele võimekusele tuginedes. „Turvalisuse märkide“ prooviprojekti kogemuse põhjal ei ole ilmnenud piirkonnast tulenevaid erinevusi, mille alusel oleks põhjendatud mõne piirkonna erikohtlemine. Küll aga on omavalitsuseti erinenud valmisolek mudeli rakendamiseks. Oluliseks on osutunud eelkõige juhtide ja spetsialistide ühine osalemine, piisava aja võimaldamine õppimiseks, töökoormusega arvestamine ning valmisolek muuta organisatsiooni töökorraldust. Neid kogemusi on uue meetme kujundamisel arvestatud, nähes ette terviklik rakendustugi ja piirkondlikes koostöögruppides õppimine.

Kuigi omavalitsusüksuste finantsvõimekus on erinev, ei ole TAT-s teadlikult kehtestatud omafinantseeringu nõuet ega diferentseeritud toetuse määra vastavalt omavalitsusüksuse finantsvõimekusele või mahajäämusele. Omafinantseeringu nõue võib vähendada eelkõige väiksema finantsvõimekusega omavalitsusüksuste valmisolekut toetust taotleda. Arvestades, et omavalitsused viivad samaaegselt ellu mitmeid erinevate meetmete projekte ning piiratud ressursside tingimustes tuleb teha valikuid prioriteetide vahel, on Sotsiaalministeeriumi eesmärk tagada, et võimalus toetust taotleda oleks võimalikult võrdne ega sõltuks omavalitsusüksuse finantsvõimekusest. Samal põhjusel on TAT alusel kavandatav taotlusvoor planeeritud üle-eestilisena, välistades üksnes prooviprojektides juba osalenud omavalitsusüksused, mitte suunates toetuse andmist konkreetsetele piirkondadele.

Piirkondade teadlikkuse ja valmisoleku toetamiseks on Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond 2026. aastal „Turvalisuse märkide“ lähenemist, prooviprojektide kogemust ning avatud taotlusvooru kavandatavat suunda tutvustanud erinevates valdkondlikes aruteludes ja üritustel. Näiteks on avatud taotlusvooru ja piirkondliku koostöö lahendust tutvustatud laste heaolu messil ning omavalitsuste esindajatele suunatud valdkondlikel kohtumistel ja veebiseminaridel, kus seda käsitleti muu valdkondliku info, sealhulgas LasteKS ja STAR2 muudatuste kõrval. Samuti on teemat käsitletud piirkondlikel kohtumistel, sealhulgas Valgamaa omavalitsusüksustega toimunud arutelul muu valdkondliku info kõrval. Lisaks on määruse eelnõu tööversioon saadetud Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu omavalitsusüksustele eeltutvumiseks ja esmase tagasiside kogumiseks. Avatud taotlusvooru tingimuste, piirkondliku koostöögrupi loogika ning juhtiva omavalitsusüksuse ja partneromavalitsusüksuste rollide täpsem tutvustamine on kavandatud mitmel omavalitsusüksustega toimuval, sealhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidu korraldataval kohtumisel.

Majanduslik mõju on piiratud ja avaldub peamiselt kohaliku omavalitsuse üksuste eelarve ja töökorralduse tasandil. Toetuse abil kaetakse projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud ning omafinantseeringu nõuet ei kehtestata. Omavalitsusüksustel tuleb siiski arvestada töötajate ajakasutuse, töö ümberkorraldamise ja projekti haldamisega seotud panusega. Projekti kallinemise korral jääb kulu toetuse saaja ja partneri enda kanda.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele avaldub RA ja RÜ ülesannetes. RÜ korraldab taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, maksete tegemise, aruannete kontrollimise ja vajaduse korral finantskorrektsioonide tegemise. RA vastutab meetme sisulise suunamise eest ning jälgib aruannete kaudu „Turvalisuse märkide“ rakendamise edenemist.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale on eeldatavalt neutraalne. Toetatavad tegevused on seotud peamiselt lastekaitsetöö korralduse, koolitus- ja rakendustegevuste, koostöö, töövahendite, ruumilahenduste ja arendusvõimekuse suurendamisega. Tegevuste elluviimisel järgitakse olulise kahju ärahoidmise põhimõtet.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ei tuvastata.

4.1. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõukohase määruse rakendamine eeldab isikuandmete töötlemist ulatuses, mis on vajalik Euroopa Sotsiaalfond+ seire- ja aruandlusnõuete täitmiseks, projekti elluviimise jälgimiseks ning määruse spetsiifiliste väljundnäitajate arvestamiseks.

Isikuandmete töötlemine puudutab eelkõige projektitegevustes osalevaid omavalitsusüksuse ametnikke ja töötajaid. Andmeid on vaja koguda näiteks selleks, et arvestada „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis osalenud unikaalsete isikute arvu ja esitada Euroopa Sotsiaalfond+ rakendamisega seotud seireandmeid. Osalejate andmete kogumise täpsem kord ja ulatus määratakse taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes Euroopa Sotsiaalfond+ nõuetest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artikkel 17 ja I lisa ning ÜSS2021_2027 § 19 lõige 3) ja riigisisesest andmete kogumise korrast.

Eelnõuga kavandatu alusel kogutav aruandlus peab võimaldama hinnata projekti edenemist ilma laste ja perede isiklikke juhtumiandmeid esitamata. Projekti aruandluses antakse ülevaade „Turvalisuse märkide“ rakendamise edenemisest, ametnike ja töötajate kaasatusest, tegevuste elluviimisest ning väljundnäitajate täitmisest. Aruandluses, hindamistes ja kirjeldustes tuleb vältida laste, perede või juhtumitega seotud tuvastatavate andmete esitamist.

Osalejate andmete kogumiseks ja näitaja täitmise jälgimiseks kasutatakse sündmuste infosüsteemi (SIS), mis võimaldab vähendada sama isiku korduva arvestamise riski projekti ja erieesmärgi tasandil. Andmeid töötlevad oma ülesannete täitmiseks toetuse saaja, partneromavalitsusüksused, RÜ ja vajaduse korral RA. Toetuse saaja vastutab selle eest, et partneromavalitsusüksustelt kogutav aruandlussisend oleks vajalik, asjakohane ja eesmärgipärane ega sisaldaks liigseid isikuandmeid. RÜ kasutab andmeid toetuse kasutamise kontrollimiseks, aruannete menetlemiseks, maksete tegemiseks ja seirekohustuste täitmiseks. RA kasutab andmeid meetme sisuliseks jälgimiseks ja poliitikakujundamiseks vajalikul koondatud tasemel.

Isikuandmete töötlemise risk on hinnanguliselt väike kuni keskmine. Riskide maandamiseks kogutakse üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud projekti seireks, aruandluseks, väljundnäitajate arvestamiseks ja Euroopa Sotsiaalfond+ nõuete täitmiseks. Andmete esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu või muul RÜ määratud turvalisel viisil. Toetuse saaja ja partneromavalitsusüksused peavad andmete kogumisel ja esitamisel lähtuma andmete minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja turvalise töötlemise põhimõtetest.

4.2. Mõju halduskoormusele

Eelnõukohase määruse rakendamisega kaasneb halduskoormus neile omavalitsusüksustele, kes otsustavad taotlusvoorus osaleda juhtiva omavalitsusüksuse või partneromavalitsusüksusena. Halduskoormus tuleneb ESF+ vahendite kasutamisega seotud kohustuslikest nõuetest, sealhulgas taotluse esitamisest, projekti elluviimisest, kulude tõendamisest, aruandlusest ning seireandmete kogumisest ja esitamisest.

Taotluse esitamine eeldab, et juhtiv omavalitsusüksus lepib partneromavalitsusüksustega kokku koostöögrupi koosseisu, rollijaotuse, tegevuste üldise suuna, eelarve ja rakendamise korralduse. Enesehindamine ja partneromavalitsusüksuste kinnituskirjad aitavad enne taotluse esitamist läbi mõelda, kas koostöögrupil on piisav valmisolek „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks ning kas partnerite osalemine on sisuline. Halduskoormust vähendavad määruse lisadena kehtestatavad vormid ja e-toetuse keskkonna kasutamine.

Toetuse saaja esitab RÜ-le aruande projekti elluviimise kohta üldjuhul kaks korda aastas. Aruandes antakse ülevaade tegevuste elluviimisest, eelarve täitmisest, ametnike ja töötajate kaasatusest, „Turvalisuse märkide“ rakendamise edenemisest, piirkondliku arendusfondi kasutamisest, väljundnäitajate täitmisest, riskidest, partnerluse toimimisest ja jätkusuutlikkusest. Aruandlus suurendab eelkõige juhtiva omavalitsusüksuse koormust, sest juhtiv omavalitsusüksus koondab ka partneromavalitsusüksuste sisendi. Koormust vähendavad aruandluse mõõdukas sagedus, e-toetuse keskkond ja määruse lisana kehtestatav aruandluse vorm.

Toetuse kasutamine eeldab tegelike kulude tõendamist, maksete esitamist ja vajaduse korral ettemakse kasutamise tõendamist. Kulude tõendamise koormust vähendab kaudsete kulude hüvitamine ühtse määra alusel, sest kaudsete kulude puhul ei pea toetuse saaja esitama iga üksikut kuludokumenti. Makseid saab esitada paindlikult: kõige tihedamini üks kord kuus ja kõige harvemini üks kord kvartalis. Ettemakse võimalus aitab vähendada rahavoogudega seotud koormust projekti käivitamisel.

„Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis ja rakendustegevustes osalemine suurendab osalevate omavalitsusüksuste töökorralduslikku koormust. Ametnikel ja töötajatel tuleb leida aega koolitustel, kohtumistel, aruteludes ja muudes „Turvalisuse märkide“ rakendamist toetavates tegevustes osalemiseks. Samuti tuleb kavandada, kuidas koolitusel õpitut igapäevases juhtumitöös kasutada ja kuidas hoida töökorraldust olukorras, kus osa töötajatest osaleb koolitus- või rakendustegevustes. Eelnõuga kavandatu kohaselt arvestatakse selle mõjuga, võimaldades katta töötaja osalist tööjõukulu, sõidu- ja majutuskulusid, kohalikke rakendustegevusi, projektijuhtimise kulusid ja ühiseid arendustegevusi.

Kokkuvõttes suureneb halduskoormus mõõdukalt, puudutab üksnes toetust taotlevaid ja toetust saavaid omavalitsusüksusi ning on proportsionaalne toetusega kaasnevate õiguste ja kohustustega. Halduskoormus on toetuse taotlemise ja saamisega lahutamatult seotud ning vajalik Euroopa Liidu vahendite eesmärgipärase kasutamise, tulemuste seire, finantsjuhtimise ja kontrollitavuse tagamiseks. Halduskoormust vähendavad e-toetuse keskkond, standardvormid, kaks korda aastas toimuv aruandlus, kaudsete kulude hüvitamine ühtse määra alusel ja võimalus kasutada ettemakseid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse alusel korraldatava taotlusvooru ja projektide rahastamiseks on planeeritud 1 600 000 eurot, millest ESF+ toetus on 1 120 000 eurot (70%) ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 480 000 eurot (30%). Meetme 21.4.7.9 eelarves on selleks vajalikud vahendid olemas: selleks suunatakse vahendid ümber TAT käskkirjalise projekti „Laste ja perede toetamine“ eelarvest, vähendades vastavalt projekti mahtu, lisandub uus rakendusskeem. Kohalikele omavalitsustele suunatud taotlusvoor „Lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamine lastekaitses kohalike omavalitsuste koostöös“ oli algselt kavandatud TAT käskkirjalise projekti ühe tegevusena, konkursi korras. Eelnõuga kavandatu kohaselt eraldatakse see tegevus iseseisvaks rakendusskeemiks, et võimaldada kohalikel omavalitsustel taotleda toetust avatud taotlusvooru kaudu ning toetada süsteemsemalt piirkondliku koostöö kujundamist ja „Turvalisuse märkide“ laiemat kasutuselevõttu lastekaitsetöös, sealhulgas toimub taotlemine, aruandlus, maksete esitamine jmt e-toetuse keskkonnas.

Meede 21.4.7.9
ESF+ toetus
Riiklik kaas-finantseering
Kokku

18 244 276 €
70%
7 818 975 €
30%
26 063 251 €
100%
TAT käskkiri „Laste ja perede toetamine"
17 124 276 €
70%
7 338 975€
30%
24 463 251 €
100%
TAT määrus „Lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamine kohalike omavalitsuste koostöös“
1 120 000 €
70%
480 000 €
30%
1 600 000 €
100%
Kokku
18 244 276 €
70%
7 818 975 €
30%
26 063 251 €
100%

Määruse rakendamine eeldab taotlusvooru ettevalmistamist, väljakuulutamist ja korraldamist.

RA kinnitab taotlusvooru eelarve ja ajakava, annab meetme sisulise suuna ning teeb seiret. RÜ korraldab taotluste vastuvõtmise, taotlejate ja partnerite nõuetele vastavuse kontrolli, taotluste hindamiseks esitamise, taotluste rahuldamise, sealhulgas osalise ja rahuldamata jätmise otsuste tegemise, maksete menetlemise, aruannete kontrollimise ning vajaduse korral finantskorrektsioonide tegemise.

Määruse rakendamiseks tuleb ette valmistada taotlemise ja aruandluse praktilised töövahendid: e-toetuse keskkonna vormid, enesehindamise vorm, partneri kinnituskiri, eelarvevorm, vastavushindamise vorm ja tegevuse aruandluse vorm. Need töövahendid aitavad tagada, et taotlejad esitavad vajalikku teavet võrreldaval kujul ning RÜ-l on võimalik taotlusi ja aruandeid menetleda ühtse loogika alusel.

Määruse jõustumine on kavandatud 2026. aasta lõppu. Selline ajastus võimaldab taotlusvooru välja kuulutada 2027. aasta alguses ning annab omavalitsusüksustele võimaluse moodustada piirkondlikud koostöögrupid, leppida kokku partnerlus, valmistada ette taotlus ning kavandada ametnike ja töötajate osalemine koolitus- ja rakendustegevustes. „Turvalisuse märkide“ koolitustegevused algavad 2027. aasta II kvartalis ja kestavad projekti lõpuni.

Projektide abikõlblikkuse periood võib alata 2027. aasta 1. jaanuaril, kui see on taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ning kulud vastavad määruses sätestatud tingimustele. Selline lahendus aitab arvestada olukorraga, kus taotlusvooru ja koolitusprogrammi ajastus võib eeldada ettevalmistavaid tegevusi enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Kulude katmine on võimalik ainult juhul, kui kulud jäävad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud abikõlblikkuse perioodi ja on otseselt seotud projekti ettevalmistamise, piirkondliku koostöögrupi käivitamise või „Turvalisuse märkide“ rakendamist toetavate tegevustega.

Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi vahenditest.

Tegemist on ajutise toetusmeetmega. Juhtiva omavalitsusüksuse toetuse maksimaalne summa ühe piirkondliku koostöögrupi kohta on 296 000 eurot. Partneromavalitsusüksuse toetuse maksimaalne summa ühe partneromavalitsusüksuse kohta on 52 000 eurot. Ühe piirkondliku koostöögrupi toetuse maksimaalne summa on 400 000 eurot. Toetust antakse taotlusvooru eelarve piires.

Kohaliku omavalitsuse üksustele ei kehtestata kohustuslikku omafinantseeringut. Selline lahendus toetab osalemist ka nendes omavalitsusüksustes, kus omafinantseeringu leidmine võib olla takistus. Samas peavad osalevad omavalitsusüksused arvestama töökorraldusliku panusega, mis on seotud taotluse ettevalmistamise, ametnike ja töötajate osalemise, projekti tegevuste elluviimise, kulude tõendamise, andmete kogumise ja aruandlusega. Projekti kallinemise korral jääb kulu toetuse saaja ja partneri enda kanda.

Määruse rakendamisega ei teki otsest tulu riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele. Oodatav kasu avaldub lastekaitsetöö kvaliteedi paranemises, piirkondliku koostöö tugevnemises, juhtumitöö praktika arendamises ning lapse ja pere vajadustest lähtuva abi paremas korraldamises.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Sotsiaalkindlustusametile.

Seletuskirja lisad:
Põhiõiguste harta kontroll-leht
TAT riskihindamise tabel

EELNÕU
13.10.2026



MINISTRI MÄÄRUS
… nr …

Lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamine kohalike omavalitsuste koostöös

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi 6 erieesmärgi h „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ rakendamiseks.

(2) Määrusega on hõlmatud meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ sekkumised „Laste ja perede toetamine“ ja „Laste riskikäitumise ennetamine“.

(3) Määrus on seotud heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi tegevusega 2 „Lastekaitse“.

(4) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on tugevdada kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö korraldust ja võimekust lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamisel ning edendada omavalitsusüksuste koostööd, et tagada lapse heaolu ja turvalisus, lapse ja pere kaasamine ning läbipaistev, eesmärgistatud ja lahendustele suunatud juhtumitöö.

(2) „Turvalisuse märgid“ on lapse turvalisusele, lapse ja pere kaasamisele ning lahendustele suunatud käsitlusviis, mis hõlmab koolitusprogrammi ning selle raames omandatud põhimõtete, tööviiside ja töövahendite kasutamist lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas.

(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja ülese väljundnäitaja „koolitusprogrammis osalejate arv“ saavutamisse. Näitaja koondsihttase on vähemalt 45 osalejat.

(4) Toetuse andmine panustab järgmistesse määrusespetsiifilistesse väljundnäitajatesse:
1) piirkondlike koostöögruppide loomine „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas, mille sihttase on viis piirkondlikku koostöögruppi;
2) võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetava lahenduse kasutuselevõtmine või kohandamine piirkondlikus koostöögrupis, mille sihttase on vähemalt üks lahendus iga piirkondliku koostöögrupi kohta.

(5) Projektide elluviimisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ saavutamisele.

(6) Lõikes 5 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava mõõdikutega:
1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
2) ligipääsetavuse näitaja;
3) soolise võrdõiguslikkuse indeks.

(7) Lisaks mõõdetakse sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ saavutamist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. Projektide elluviimisel panustatakse selle näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.

§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

(2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning hõlmab kõiki järgmisi tegevusi:
1) laste õiguste ja heaolu kaitse toetamine ning lapse vajadustest ja huvidest lähtuva abi korraldamine;
2) „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis osalemine;
3) omavalitsusüksuse võimekuse suurendamine „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks lastekaitsetöö juhtimisel, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas;
4) „Turvalisuse märkide“ rakendamist toetava piirkondliku koostöögrupi moodustamine ja arendamine.

(2) Piirkondlik koostöögrupp on osalevate omavalitsusüksuste territoriaalsel ja praktilisel seotusel põhinev koostöövorm, mille eesmärk on toetada „Turvalisuse märkide“ rakendamist piirkonnas ühiste tegevuste, regulaarse koostöö, kogemuste vahetuse ja rakendamise edenemise jälgimise kaudu.

(3) Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvestada lapse õiguste, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega.

(4) Toetatakse tegevust, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ja millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

(5) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.

§ 5. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 15 ja 16 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikeks kuludeks loetakse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele.

(3) Abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude ja ühtse määra alusel.

(4) Ühtset määra rakendatakse projekti kaudsete kulude hüvitamiseks, mis on 7 protsenti projekti otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile a.

(5) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud.

(6) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) tööjõukulu kuni 40 000 euro ulatuses ühe omavalitsusüksuse kohta kogu projekti abikõlblikkuse perioodil, kui töötaja panustab vahetult projekti sisutegevuste elluviimisse, sealhulgas „Turvalisuse märkide“ kasutuselevõtu ettevalmistamisse ja rakendamisse, osaleva omavalitsusüksuse lastekaitsetöö korralduse ja juhtumitöö praktika kohandamisse, töötajate õpitu kasutamise toetamisse ning projekti seireks ja aruandluseks vajaliku sisendi koostamisse;
2) „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis, piirkondliku koostöögrupi ühistes tegevustes ja „Turvalisuse märkide“ rakendamist toetavates tegevustes osalemisega seotud põhjendatud sõidu- ja majutuskulud.

(7) Lõike 6 punktis 2 nimetatud sõidu- ja majutuskulud on abikõlblikud järgmises ulatuses:
1) juhtiva omavalitsusüksuse puhul kuni 13 000 eurot;
2) partneromavalitsusüksuse puhul kuni 8000 eurot.

(8) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule sõidupäeviku, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid kõige rohkem maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses.

(9) Abikõlblikud on juhtiva omavalitsusüksuse:
1) projektijuhi tööjõukulu, sealhulgas töötasu ja sellega seotud maksud, piirkondliku koostöögrupi projekti juhtimiseks ja koordineerimiseks;
2) piirkondliku arendusfondi kulud lõigetes 12–16 sätestatud tingimustel.

(10) Lõike 9 punktis 1 nimetatud projektijuhi brutotöötasu on abikõlblik tegelike kulude alusel kuni 3000 eurot kuus täistööajaga töötamise korral. Osalise tööajaga töötamise korral rakendatakse brutotöötasu ülempiiri proportsionaalselt projekti heaks töötatud tööajaga.

(11) Sama tööülesande täitmisega seotud tööjõukulu ei või kajastada samal ajal lõike 6 punktis 1 nimetatud töötaja tööjõukuluna ja lõike 9 punktis 1 nimetatud projektijuhi tööjõukuluna.

(12) Piirkondlik arendusfond on juhtiva omavalitsusüksuse eelarves kavandatav kululiik piirkondliku koostöögrupi ühiste arendus- ja rakendustegevuste elluviimiseks.

(13) Piirkondliku arendusfondi kulud on abikõlblikud, kui need on seotud piirkondliku koostöögrupi ühiste tegevustega ning toetavad lastekaitsetöö korralduse arendamist, valdkondadevahelist koostööd, ühiste tööviiside kujundamist, lapse ja pere vajadustest lähtuva abi korraldamist ja „Turvalisuse märkide“ rakendamist piirkonnas või selleks vajalike töövahendite ja ruumilahenduste kasutuselevõttu või kohandamist.

(14) Piirkondliku arendusfondi kuluna ei ole lubatud kajastada sama kulu, mida kajastatakse samas projektis lõikes 6 nimetatud omavalitsusüksuse kuluna.

(15) Lõike 9 punktis 2 nimetatud piirkondliku arendusfondi kulud on abikõlblikud kuni 95 000 euro ulatuses ühe piirkondliku koostöögrupi kohta.

(16) Rahvusvahelise koostöö kulud on abikõlblikud piirkondliku arendusfondi kuluna, kui tegevus toimub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis või koostöös seal tegutseva asutuse, organisatsiooni või eksperdiga ning toetab § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimist. Sellisteks kuludeks saavad olla põhjendatud juhul:
1) väliseksperdi kaasamise kulu;
2) seminaril, õppereisil või muus kogemusvahetuse tegevuses osalemise kulu, sealhulgas osalemistasu;
3) Eestis toimuva seminari või kogemusvahetuse tegevuse korraldamise kulu, kui tegevus toimub koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi asutuse või organisatsiooniga;
4) tõlkekulu;
5) ligipääsetavusteenuse kulu.

(17) Abikõlblikud on ka teavitamisega seonduvad kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule.

(18) Lõigetes 6–16 nimetatud kulud loetakse otsesteks tegelikeks kuludeks, kui need on vajalikud otseselt projekti tegevuste elluviimiseks.

§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2027. a kuni 31. august 2029. a.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille jooksul viiakse ellu projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus võib olla kuni 32 kuud ning projekti tegevused peavad olema lõppenud hiljemalt 31. augustil 2029. a.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev võib olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev, kuid mitte varasem kui 1. jaanuar 2027. a.

(5) Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist tekkinud kulud on abikõlblikud üksnes juhul, kui need jäävad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud abikõlblikkuse perioodi, on otseselt seotud projekti ettevalmistamise, piirkondliku koostöögrupi käivitamise või „Turvalisuse märkide“ rakendamist toetavate tegevustega ning vastavad määruses sätestatud tingimustele.

§ 7. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma

(1) Juhtiva omavalitsusüksuse toetuse maksimaalne summa ühe taotluse kohta on 296 000 eurot.

(2) Partneromavalitsusüksuse toetuse maksimaalne summa ühe partneromavalitsusüksuse kohta on 52 000 eurot.

(3) Piirkondliku koostöögrupi toetuse maksimaalne summa arvutatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärade alusel, kuid ühe piirkondliku koostöögrupi toetuse maksimaalne summa ei või ületada 400 000 eurot. Enam kui kahe partneromavalitsusüksuse kaasamine piirkondliku koostöögrupi tegevustesse ei suurenda toetuse maksimaalset summat.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 70 protsenti on Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid ja 30 protsenti riiklik kaasfinantseering.

3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 8. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Partner võib olla kohaliku omavalitsuse üksus.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(4) Taotleja osaleb projektis juhtiva omavalitsusüksusena ja partnerid osalevad projektis partneromavalitsusüksustena.

(5) Juhtivaks omavalitsusüksuseks võib olla omavalitsusüksus, kus töötab taotluse esitamise hetkel vähemalt kaks lastekaitsetöötajat lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 tähenduses.

(6) Taotleja võib esitada taotlusvoorus ühe taotluse ühe piirkondliku koostöögrupi moodustamiseks ja tegevuste elluviimiseks.

(7) Partneromavalitsusüksus on piirkondlikus koostöögrupis osalev omavalitsusüksus, kes ei ole juhtiv omavalitsusüksus.

(8) Piirkondlikus koostöögrupis peab lisaks juhtivale omavalitsusüksusele osalema vähemalt kaks partneromavalitsusüksust.

(9) Omavalitsusüksus võib toetust taotleda ühe piirkondliku koostöögrupi koosseisus, osaledes kas taotlejana või partneromavalitsusüksusena.

(10) Tallinna linn, Tartu linn, Tori vald, Viljandi vald, Saue vald ja Saaremaa vald, kes saavad sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ punkti 2.3 alusel eraldatud toetust „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks, ei saa käesoleva määruse alusel toetust taotleda ega osaleda projektis partneromavalitsusüksusena.

§ 9. Taotleja kohustused

Taotlejale kohalduvad ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud kohustused.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse §-s 5 nimetatud abikõlblike kulude katmiseks ja § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks;
2) tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 5 lõikes 16 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste puhul.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, ja iga partneromavalitsusüksuse kinnituskirja lisa 1 kohasel vormil.

(3) Kui taotleja või partner on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

(4) Taotlus peab sisaldama enesehindamist lisa 2 kohasel vormil.

(5) Taotlusvormis peab taotleja kirjeldama projekti elluviimise käigus rakendatavaid keskkonnahoidlikke lahendusi ja kavandama nende rakendamise edukuse hindamist.

4. peatükk
Toetuse taotlemine

§ 11. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.

(2) Rakendusüksus teavitab lõikes 1 nimetatud teabe põhjal avalikkust ja sihtrühmi taotlusvooru avamisest oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotlusvoor on jooksev.

(4) Taotlusvooru võib sulgeda enne algselt välja kuulutatud tähtpäeva. Taotlusvooru ennetähtaegse sulgemise kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega enne sulgemisteate avaldamist.

§ 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Taotlus esitatakse taotlusvooru väljakuulutamise teates märgitud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt teates nimetatud tähtpäeval.

(2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu, lähtudes e-toetuse keskkonna andmeväljadest.

(3) E-toetuse keskkonna töös tehnilise vea esinemise korral lähtutakse taotluse esitamisel ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust.

(4) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtpäeva ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

5. peatükk
Taotluste menetlemine

§ 13. Taotluse menetlemise tähtaeg

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

(2) Taotluse menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada vastavalt ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatule kuni kümme tööpäeva.

§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-s 6 sätestatule.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 8 sätestatud nõuetele.

(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 sätestatud nõuded.

§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga taotluste hindamise korra ja moodustab kuni kolmeliikmelise hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Komisjonil on õigus kaasata hindamisprotsessi eksperte.

(3) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

§ 16. Projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Rakendusüksus edastab komisjonile hindamiseks nõuetele vastava taotluse koos seotud materjalidega.

(2) Hindamiskomisjoni liige:
1) taandab ennast isikliku seotuse korral hindamisest;
2) tagab projektide hindamise ajal ja tähtajatult pärast seda teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti panust meetme väljundnäitaja saavutamisse;
2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse, kas projekti eesmärk, hetkeolukorra kirjeldus ja tegevuskava on omavahel kooskõlas ning kas kavandatud tegevused on piirkondliku koostöögrupi toimimiseks ja „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks vajalikud, läbimõeldud ja teostatavad;
3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevused on kuluefektiivsed, kas planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid saavutada ning kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja turuhinnaga kooskõlas;
4) toetuse taotleja suutlikkus projekt ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotlejal ja partneritel kokku on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia;
5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega, mille raames hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud selliste horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele nagu sooline võrdsus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus ja tasakaalustatud regionaalne areng, aidates seeläbi saavutada § 2 lõigetes 6 ja 7 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ asjaomast näitajat.

(4) Projekte hinnatakse konsensuslikult lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumide ja lisa 3 alusel skaalal 0–1.

(5) Projektile antav hinnang loetakse positiivseks ja lävend ületatuks, kui koondhinne on 5.

(6) Kui valikukriteeriumi kohta antav hinne on 0, lõpetatakse projekti edasine hindamine.

(7) Komisjon esitab rakendusüksusele taotluse hindamistulemused koos põhjendatud ettepanekuga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse ja sellega seotud materjalide komisjonile edastamisest arvates.

§ 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse vastavalt hindamiskomisjoni ettepanekule.

(2) Nõuetele vastavad ja positiivse hinnangu saanud taotlused rahuldatakse taotluste esitamise järjekorras taotlusvooru eelarve piires paremusjärjestust moodustamata.

(3) Kui taotlusvooru eelarve jääk ei võimalda nõuetele vastavat ja positiivse hinnangu saanud taotlust täies ulatuses rahuldada, võib rakendusüksus teha taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku kooskõlas §-ga 18.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse saamise tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti andmete ja osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ja I lisas sätestatust ning riigisisesest andmete kogumise korrast.

(5) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 18. Taotluse rahuldamata jätmine ja taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata vastavalt ühendmääruse § 8 lõigetele 2 ja 3, sealhulgas juhul, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta määruse §-s 8 või 10 või § 16 lõikes 5 sätestatule.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata.

(4) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes juhul, kui projekti eesmärk ja tulemus on saavutatavad vähendatud mahus ning muudatus ei kahjusta taotluse nõuetele vastamist, piirkondliku koostöögrupi toimimist ega „Turvalisuse märkide“ rakendamist.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus ja taotluse osalise rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel vastavalt ühendmääruse §-s 12 sätestatule.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise, piirkondliku koostöögrupi toimimise, „Turvalisuse märkide“ rakendamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(3) Piirkondliku koostöögrupi koosseisu muutmine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et pärast muudatust vastab piirkondlik koostöögrupp määruses sätestatud nõuetele.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni kümne tööpäeva võrra.

(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatule.

(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

7. peatükk
Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi, sealhulgas taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti väljundnäitajate sihttasemed, mis panustavad § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse, ning:
1) juhtima piirkondliku koostöögrupi projekti tegevusi ja hoidma tervikpilti „Turvalisuse märkide“ rakendamise edenemisest piirkondlikus koostöögrupis;
2) koordineerima piirkondliku koostöögrupi koostööd, sealhulgas korraldama ühiste tegevuste kavandamist, infovahetust, kohtumisi, rakendamise edenemise jälgimist ja aruandlussisendi koondamist;
3) toetama partneromavalitsusüksuste osalemist ühistes tegevustes vastavalt taotluses ja partnerite kinnituskirjades kokku lepitud rollijaotusele;
4) tagama oma omavalitsusüksuse töötajate, sealhulgas juhtimistasandi esindajate osalemise kokkulepitud koolitus- ja rakendustegevustes;
5) toetama partneromavalitsusüksusi nende töötajate ja juhtimistasandi esindajate kokkulepitud koolitus- ja rakendustegevustes osalemise korraldamisel;
6) korraldama piirkondliku koostöögrupi ühiseid rakendustegevusi, kogemuste vahetust ja vastastikust õppimist ning muid tegevusi, mis toetavad „Turvalisuse märkide“ praktilist kasutuselevõttu;
7) koondama projekti aruandluse ja partneromavalitsusüksuste aruandlussisendi;
8) tagama, et projekti tegevused ja kulud ei dubleeri teisest allikast rahastatavaid tegevusi ega kulusid;
9) järgima riigihanke korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“, kui see on kohaldatav.

(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõikes 2 sätestatud kohustusi ning:
1) osalema piirkondliku koostöögrupi projekti tegevustes taotluses ja partneri kinnituskirjas kokkulepitud ulatuses;
2) tagama oma omavalitsusüksuse töötajate, sealhulgas juhtimistasandi esindajate osalemise kokkulepitud koolitus- ja rakendustegevustes;
3) rakendama „Turvalisuse märke“ oma omavalitsusüksuse lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas taotluses kokkulepitud ulatuses;
4) korraldama oma omavalitsusüksuses projekti tegevustega seotud info liikumise;
5) määrama kontaktisiku, kes toetab projekti tegevuste koordineerimist partneromavalitsusüksuses;
6) esitama toetuse saajale aruandluseks, seireks ja tulemuste hindamiseks vajaliku sisendi;
7) tagama, et partneromavalitsusüksuse tegevused ja kulud ei dubleeri teisest allikast rahastatavaid tegevusi ega kulusid;
8) juhinduma lõike 2 punktis 9 viidatud määrusest, kui see on kohaldatav.

8. peatükk
Aruannete esitamine

§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu kaks korda aastas: 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ja 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil, rakendusüksuse nõudmise või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) ülevaade projekti edenemise kohta aruandlusperioodil, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine;
2) ülevaade töötajate ja juhtimistasandi esindajate osalemisest „Turvalisuse märkide“ koolitusprogrammis ning koolitus- ja rakendustegevustes, sealhulgas sellest, kas kavandatud osalemine toimus taotluses kokkulepitud ulatuses;
3) ülevaade „Turvalisuse märkide“ rakendamise edenemisest omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas taotluses kokkulepitud ulatuses;
4) ülevaade piirkondliku arendusfondi kasutamisest ja ühiste arendustegevuste elluviimisest;
5) väljundnäitajate täitmine kumulatiivselt;
6) ülevaade projekti riskidest, nende maandamisest ja rakendamise käigus ilmnenud vajadustest;
7) projekti mõju horisontaalsetele põhimõtetele, sealhulgas soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele, ligipääsetavusele ja tasakaalustatud regionaalsele arengule;
8) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele;
9) projekti elluviimise käigus rakendatud keskkonnahoidlike lahenduste kirjeldus ja hinnang nende rakendamise edukusele.

(4) Projekti lõpparuandes tuleb lisaks lõikes 3 nõutavale infole kajastada ka:
1) ellu viidud tegevuste panust § 2 lõikes 5 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja horisontaalsete põhimõtete edendamisse vastavalt § 2 lõigetes 6 ja 7 nimetatud mõõdikutele;
2) hinnangut projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
3) ülevaadet tegevuste jätkusuutlikkusest pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(5) Toetuse saaja tagab projekti seireks ja aruandluseks vajalike andmete kogumise ning partneromavalitsusüksustelt aruandlussisendi saamise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.

(6) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

(7) Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(8) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

9. peatükk
Toetuse maksmise tingimused

§ 23. Toetuse maksmine

(1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26, § 27 lõike 1 punktis 1 ja § 28 lõikes 3 sätestatust ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kulude hüvitamist ja maksete tegemist täpsustavatest tingimustest.

(2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu kõige tihedamini üks kord kuus ja kõige harvemini üks kord kvartalis.

(3) Esimese maksete prognoosi, mis hõlmab kogu projekti toetuse eelarvet, esitab toetuse saaja rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Kui prognoosi on vaja muuta, teavitab toetuse saaja sellest rakendusüksust e-toetuse keskkonna kaudu.

§ 24. Ettemaksed

(1) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast.

(2) Saadud ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva.

(3) Toetuse saaja esitab saadud ettemakse kohta selle kasutamist tõendavad dokumendid ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

(4) Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses.

§ 25. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse §-s 33 nimetatud juhtudel.

10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

§ 27. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatule. Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatule.



(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister


(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler



Lisa 1. Partneri kinnituskiri
Lisa 2. Enesehindamise vorm
Lisa 3. Hindamisleht

Sotsiaalministri …. a määrus nr …
„Lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamine kohalike omavalitsuste koostöös“
Lisa 1

Partneri kinnituskiri


1. Partneromavalitsusüksuse andmed

Partneromavalitsusüksuse nimi ja registrikood:

2. Juhtiva omavalitsusüksuse andmed

Taotleja ehk juhtiva omavalitsusüksuse nimi ja registrikood:

3. Projekti andmed

Projekti nimi:

4. Partnerina osalemise kinnitused

Kinnitan, et partneromavalitsusüksus osaleb käesolevas projektis partneromavalitsusüksusena.

Partneromavalitsusüksus kinnitab, et ta:
1) on tutvunud projekti sisu, määruse tingimuste, taotluses kirjeldatud tegevuste ning partneromavalitsusüksuse rolli ja vastutusega projektis;
2) on arutanud projektis osalemise läbi asjaomaste ametnike ja töötajatega, sealhulgas lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud isikutega;
3) osaleb piirkondliku koostöögrupi tegevustes taotluses kokkulepitud ulatuses;
4) toetab „Turvalisuse märkide“ rakendamist oma omavalitsusüksuse lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas taotluses kokkulepitud ulatuses;
5) tagab oma omavalitsusüksuses kokkulepitud töötajate, sealhulgas lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud isikute osalemise kokkulepitud koolitus- ja rakendustegevustes;
6) loob oma omavalitsusüksuses tingimused selleks, et koolitusel ja rakendustegevustes omandatut oleks võimalik kasutada igapäevases lastekaitsetöös;
7) määrab kontaktisiku, kes toetab „Turvalisuse märkide“ rakendamist partneromavalitsusüksuses, korraldab projekti tegevustega seotud info liikumist, toetab kokkulepitud töötajate osalemist ning koondab juhtivale omavalitsusüksusele aruandluseks ja seireks vajaliku sisendi;
8) esitab juhtivale omavalitsusüksusele projekti seireks, aruandluseks ja tulemuste hindamiseks vajaliku sisendi;
9) kasutab toetust eesmärgipäraselt ja üksnes projekti tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;
10) tagab, et partneromavalitsusüksuse tegevuste ja kulude puhul on välistatud topeltrahastamine ning samu kulusid ei kaeta samas ulatuses samal ajal teisest riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendite allikast;
11) on teadlik, et partneromavalitsusüksus saab osaleda käesoleva määruse alusel toetatavas projektis ühe piirkondliku koostöögrupi koosseisus.

5. Partneromavalitsusüksuse roll projekti tegevustes

Partneromavalitsusüksus kirjeldab lühidalt, millistes projekti tegevustes ta osaleb ning kuidas ta toetab „Turvalisuse märkide“ rakendamist oma omavalitsusüksuses.

Kirjelduses tuuakse välja:
1) millistes ühistes tegevustes partneromavalitsusüksus osaleb;
2) kuidas kaasatakse töötajad, sealhulgas lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud ametnikud ja töötajad;
3) kuidas toetatakse „Turvalisuse märkide“ kasutuselevõttu lastekaitsetöö juhtimises, töökorralduses ja juhtumitöö praktikas;
4) kuidas liigub info partneromavalitsusüksuse ja juhtiva omavalitsusüksuse vahel;
5) kui partneromavalitsusüksus kavandab eelarves töötaja osalist tööjõukulu, siis millised on selle töötaja peamised ülesanded projekti tegevuste koordineerimisel ja „Turvalisuse märkide“ rakendamise toetamisel.

Partneromavalitsusüksuse kirjeldus:

6. Partneromavalitsusüksuse kontaktisik

Kontaktisik toetab projekti tegevuste koordineerimist partneromavalitsusüksuses, korraldab info liikumist ning edastab juhtivale omavalitsusüksusele aruandluseks ja seireks vajaliku sisendi.

Nimi:
Ametikoht:
E-post:
Telefon:

7. Allkirjastamine

Allkirjaõigusliku isiku nimi:
Ametikoht:


Allkiri:
/digitaalselt allkirjastatud/

Sotsiaalministri …. a määrus nr …
„Lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamine kohalike omavalitsuste koostöös“
Lisa 2

Enesehindamise vorm

Enesehindamise vormi eesmärk on kirjeldada piirkondliku koostöögrupi valmisolekut rakendada „Turvalisuse märke“ osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas.

Taotleja täidab vormi koostöös partneromavalitsusüksustega. Vormis esitatud teave peab olema kooskõlas taotluse, partnerite kinnituskirjade ja eelarvega.

Vormi täitmisel ei eeldata pikki üldkirjeldusi. Taotleja kirjeldab lühidalt ja konkreetselt piirkondliku koostöögrupi kavandatud toimimist, kes millise rolli võtab ning kuidas toetatakse „Turvalisuse märkide“ rakendamist osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas.

1. Piirkondliku koostöögrupi koosseis

Taotleja esitab juhtiva omavalitsusüksuse ja partneromavalitsusüksuste nimekirja ning kinnitab, et piirkondlikus koostöögrupis osalevad üks juhtiv omavalitsusüksus ja vähemalt kaks partneromavalitsusüksust.

Kui piirkondliku koostöögrupi tegevustesse kaasatakse rohkem kui kaks partneromavalitsusüksust, kirjeldab taotleja ka nende osalemise viisi ja rolli. Toetuse maksimaalse summa arvutamisel võetakse arvesse üks juhtiv omavalitsusüksus ja kuni kaks partneromavalitsusüksust.

Juhtiv omavalitsusüksus:

Partneromavalitsusüksused, kelle kulusid arvestatakse toetuse maksimaalse summa kujundamisel:

Muud piirkondliku koostöögrupi tegevustesse kaasatavad omavalitsusüksused, kui on asjakohane:

Taotleja kirjeldus/kinnitus:

2. Juhtiva omavalitsusüksuse nõuetele vastavus

Taotleja kinnitab, et juhtivas omavalitsusüksuses töötab taotluse esitamise hetkel vähemalt kaks lastekaitsetöötajat lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 tähenduses.

Taotleja esitab nõude täitmise kontrollimiseks viite avalikule allikale või muu teabe, mis võimaldab rakendusüksusel nõude täitmist kontrollida.

Viide avalikule allikale või muu kontrollimist võimaldav teave:

Taotleja kinnitus:

3. Piirkondliku koostöögrupi territoriaalne ja praktiline seotus

Taotleja kirjeldab, miks moodustatud koostöögrupp on territoriaalselt ja praktiliselt põhjendatud ning kuidas see toetab ühiste tegevuste korraldamist, regulaarset koostööd ja „Turvalisuse märkide“ rakendamist piirkonnas.

Territoriaalse seotuse all peetakse silmas koostöögrupis osalevate omavalitsusüksuste geograafilist ja piirkondlikku seost, näiteks vahetut või lähestikku paiknemist, kuulumist samasse maakonda või toimepiirkonda, ühiseid teenuspiirkondi, liikumisteid või olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure.

Praktilise seotuse all peetakse silmas koostöögrupis osalevate omavalitsusüksuste sisulist ja korralduslikku seost, mis võimaldab projekti jooksul ühiseid tegevusi kavandada ja ellu viia. Taotleja võib kirjeldada näiteks senist koostöökogemust, ühiseid teenuseid või võrgustikke, sarnaseid lastekaitsetöö vajadusi, töötajate osalemise korraldamise võimalusi ning ühiste kohtumiste ja tegevuste praktilist teostatavust.

Taotleja kirjeldus:

4. Juhtiva omavalitsusüksuse roll

Taotleja kirjeldab, kuidas juhtiv omavalitsusüksus koordineerib piirkondliku koostöögrupi tegevusi, hoiab tervikpilti, toetab partneromavalitsusüksuste osalemist ning koondab aruandluse ja seireks vajaliku sisendi.

Taotleja kirjeldus:

5. Partneromavalitsusüksuste roll

Taotleja kirjeldab iga partneromavalitsusüksuse rolli projekti tegevustes, sealhulgas osalemist ühistes tegevustes, ametnike ja töötajate kaasamist, lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud isikute osalemist, info liikumise korraldamist ning aruandlussisendi esitamist.

Taotleja kirjeldus:

6. Juhtide ja lastekaitsetöö korraldamise eest vastutavate isikute osalemine

Taotleja kirjeldab, millised lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud isikud, sealhulgas ametnikud ja töötajad osalevad projekti tegevustes juhtivas omavalitsusüksuses ja partneromavalitsusüksustes ning kuidas on nende osalemine korraldatud.

Kirjelduses tuuakse välja:
1) millised lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud ametnikud ja töötajad on projekti kaasatud;
2) millistes koolitus-, arutelu- või rakendustegevustes nad osalevad;
3) kuidas tagatakse nende järjepidev kaasatus kogu projekti jooksul ning kuidas nende osalemine on seotud „Turvalisuse märkide” rakendamise eestvedamise, töökorralduse kohandamise ja töötajate toetamisega;
4) kuidas juhid ja lastekaitsetöö korraldamise eest vastutavad isikud jälgivad õpitu kasutuselevõttu ja rakendamise kvaliteeti oma omavalitsusüksuses.

Taotleja kirjeldus:

7. Töötajate osalemine

Taotleja esitab projekti tegevustes, sealhulgas koolitusprogrammis osalevate ametnike ja töötajate hinnangulise arvu omavalitsusüksuste kaupa ning kirjeldab, kuidas tagatakse nende osalemine koolitus- ja rakendustegevustes.

Juhtiv omavalitsusüksus
Hinnanguline osalejate arv:
Partneromavalitsusüksus 1
Hinnanguline osalejate arv:
Partneromavalitsusüksus 2
Hinnanguline osalejate arv:
Muud kaasatavad omavalitsusüksused, kui asjakohane
Hinnanguline osalejate arv:
Osalejate arv kokku:


Taotleja kirjeldus:

8. „Turvalisuse märkide“ rakendamine

Taotleja kirjeldab, kuidas viiakse „Turvalisuse märgid“ osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korraldusse ja juhtumitöö praktikasse ning millist muutust senises töökorralduses või juhtumitöö praktikas soovitakse saavutada.

Kirjelduses tuuakse välja:
1) kuidas lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamise eest vastutavad isikud toetavad „Turvalisuse märkide“ rakendamist, sealhulgas ootuste seadmist, töökorralduse kujundamist ja töötajatele vajaliku toe võimaldamist;
2) kuidas piirkondliku koostöögrupi tegevused seotakse iga osaleva omavalitsusüksuse enda töökorralduse ja juhtumitöö praktikaga;
3) kuidas toetatakse töötajaid õpitu kasutamisel igapäevases juhtumitöös;
4) kuidas kasutatakse „Turvalisuse märke“ lapse, pere ja võrgustiku kaasamisel ning abi planeerimisel, sealhulgas kuidas tagatakse lapse sisuline osalemine teda puudutavate otsuste ja tegevuste kavandamisel, lapsele ja perele arusaadav teabevahetus, lapse võimalus oma arvamust väljendada ning lapse ja pere tagasisidega arvestamine, vajaduse korral lapse vanust, arengutaset ja abivajadust arvestades;
5) kuidas luuakse võimalused juhtumitöö aruteludeks, tagasisideks ja praktika kvaliteedi hoidmiseks;
6) millist muutust senises töökorralduses või juhtumitöö praktikas soovitakse projekti tulemusel saavutada.

Taotleja kirjeldus:

9. Ühised rakendustegevused ja kogemusõpe

Taotleja kirjeldab, milliseid ühiseid tegevusi piirkondlik koostöögrupp kavandab, et toetada „Turvalisuse märkide“ rakendamist ja piirkondliku koostöögrupi ühiste arendus- ja rakendustegevuste elluviimist.

Kirjelduses tuuakse välja:
1) milliseid ühiseid kohtumisi, arutelusid, praktikapäevi või muid tegevusi kavandatakse;
2) kuidas jagatakse kogemusi ja õpitakse üksteise praktikast;
3) kuidas kogutakse tagasisidet ja hinnatakse rakendamise edenemist;
4) kuidas kasutatakse ühistes tegevustes tekkinud järeldusi töökorralduse ja juhtumitöö praktika arendamiseks.

Taotleja kirjeldus:

10. Piirkondliku arendusfondi kasutamine

Taotleja kirjeldab, millisteks piirkondliku koostöögrupi ühisteks arendus- ja rakendustegevusteks kavandatakse kasutada piirkondlikku arendusfondi ning kuidas need tegevused toetavad „Turvalisuse märkide“ rakendamist osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas.

Kirjelduses tuuakse välja:
1) milliseid ühiseid arendus- ja rakendustegevusi arendusfondist kavandatakse;
2) kuidas kavandatud kulud toetavad piirkondliku koostöögrupi toimimist ja ühise praktika kujundamist;
3) kuidas kavandatud arendus- ja rakendustegevused loovad püsivaid eeldusi „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks ning toetavad igapäevast juhtumitööd, ühiseid tööviise, töötajate õppimist või kvaliteedi hoidmist ka pärast projekti lõppu;
4) kas arendusfondist kavandatakse katta töövahendite, ruumilahenduste või ruumide kasutatavaks kohandamise kulusid ning kuidas need toetavad „Turvalisuse märkide“ rakendamist;
5) millist võrdseid võimalusi või ligipääsetavust toetavat lahendust piirkondlikus koostöögrupis kavandatakse ning kuidas see toetab lapse, pere või võrgustikuliikme osalemist, teabe arusaadavust, teenusele ligipääsu või võrdset kohtlemist;
6) kas kavandatakse rahvusvahelise koostöö tegevusi ning kuidas need toetavad määruse eesmärki.

11. Riskid ja nende maandamine

Taotleja kirjeldab projekti peamisi riske, sealhulgas juhtimistasandi esindajate osalemise, töötajate vahetumise, partnerite koostöö, ajakava ja rakendamisega seotud riske, ning nende maandamise viise.

Taotleja kirjeldus:

12. Tulemuste ja edenemise jälgimine

Taotleja kirjeldab, kuidas piirkondlik koostöögrupp jälgib projekti tegevuste elluviimist, „Turvalisuse märkide“ rakendamise edenemist ja tulemuste saavutamist.

Kirjelduses tuuakse välja:
1) kuidas kavandatakse jälgida koolitusprogrammis osalejate arvu, sealhulgas unikaalsete osalejate arvestust;
2) kuidas kavandatakse jälgida piirkondliku koostöögrupi ühiste tegevuste toimumist ja nendes osalemist;
3) kuidas kavandatakse hinnata „Turvalisuse märkide“ kasutuselevõttu osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korralduses ja juhtumitöö praktikas, sealhulgas lapse ja pere kaasamist, lapse turvalisuse eesmärkide ja soovitud muutuste sõnastamist, õpitud tööviiside ja töövahendite kasutamist ning muutusi juhtumitöö praktikas;
4) milliseid andmeid, dokumente või muid allikaid kavandatakse kasutada edenemise hindamiseks, näiteks osalejate nimekirjad, tegevuste kokkuvõtted, kohtumiste protokollid, juhtumiarutelude kokkuvõtted, tagasiside või enesehindamine;
5) kui sageli kavandatakse edenemist üle vaadata ja kuidas tulemusi kasutatakse projekti tegevuste kohandamiseks.

Taotleja kirjeldus:

13. Jätkusuutlikkus

Taotleja kirjeldab, kuidas piirkondliku koostöögrupi loodud töökorraldust, koostöövorme ja „Turvalisuse märkide“ kasutamist jätkatakse pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kirjelduses tuuakse välja, millised korralduslikud eeldused luuakse projekti jooksul jätkusuutlikuks rakendamiseks, sealhulgas juhtide roll, uute töötajate sisseelamise ja juhendamise korraldus, töötajate professionaalse toe võimalused ning rakendamise kvaliteedi hoidmine.

Taotleja kirjeldus:

14. Topeltrahastamise vältimine

Taotleja kinnitab, et projekti samu tegevusi ja kulusid ei rahastata samal ajal teisest riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendite allikast.

Taotleja kinnitus:

Sotsiaalministri …. a määrus nr …
„Lähenemise „Turvalisuse märgid“ rakendamine kohalike omavalitsuste koostöös“

Lisa 3

Hindamisleht


1. Üldandmed

Taotluse number:

Projekti nimi:

2. Hindamise alused

Hindamisele saadetakse ainult nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused.

Taotlusi hinnatakse skaalal 0–1. Hindamine on lävendipõhine ega ole suunatud taotluste paremusjärjestuse moodustamisele. Hindamise eesmärk on välja selgitada, kas taotlus vastab määruses sätestatud eesmärgile, toetatavatele tegevustele, koostööpõhise rakendamise loogikale ja valikukriteeriumidele sellisel tasemel, mis võimaldab projekti rahastada. Nõuetele vastavad ja positiivse hinnangu saanud taotlused rahuldatakse taotlusvooru eelarve piires määruses sätestatud korras.

• Hinnang „1“ antakse juhul, kui taotluses esitatud andmed ja lisatud dokumendid võimaldavad järeldada, et kriteerium on täidetud.

• Hinnang „0“ antakse juhul, kui kriteerium ei ole täidetud või kui taotluses esitatud teave ei võimalda kriteeriumile vastavust tuvastada.

Selgituse veerg täidetakse eelkõige juhul, kui kriteerium hinnatakse hindega „0“ või kui hinnang vajab täiendavat põhjendamist.

Taotlus loetakse positiivse hinnangu saanuks, kui kõik kohustuslikud kriteeriumid on hinnatud hindega „1“.

3. Hindamine

Nr
Hindamiskriteerium
Hinne (1/0)
Selgitus
1.
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
Hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti panust meetme väljundnäitaja saavutamisse.


(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse „Projekti kirjeldus“ andmeväljad „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „Projekti eesmärk ja tulemused“ ja „Projekti kooskõla strateegiliste eesmärkidega“; taotlusvormi „Näitajad“ ja „Enesehindamise vorm“ (määruse lisa 2))
2.
Projekti põhjendatus
Hinnatakse, kas projekti eesmärk, hetkeolukorra kirjeldus ja tegevuskava on omavahel kooskõlas ning kas kavandatud tegevused on piirkondliku koostöögrupi toimimiseks ja „Turvalisuse märkide“ rakendamiseks vajalikud, läbimõeldud ja teostatavad.
Hindamisel arvestatakse, kas:
• projekti tegevused moodustavad terviku ning toetavad lastekaitsetöö korraldust, juhtumitöö praktikat, lapse ja pere kaasamist ning „Turvalisuse märkide“ rakendamist;
• piirkondliku koostöögrupi moodustamine on territoriaalselt ja praktiliselt põhjendatud ning koostöögrupi rollijaotus on selge;
• juhtiva omavalitsusüksuse ja partneromavalitsusüksuste ülesanded on läbi mõeldud ning partnerite osalemine on sisuline;
• on kirjeldatud lastekaitsetöö juhtimise ja korraldamisega seotud isikute ja töötajate osalemist projekti tegevustes ning õpitu kasutamise toetamist igapäevases juhtumitöös;
• on kirjeldatud, kuidas lähenemine „Turvalisuse märgid“ viiakse osalevate omavalitsusüksuste lastekaitsetöö korraldusse ja juhtumitöö praktikasse;
• on kirjeldatud, millist muutust senises töökorralduses või juhtumitöö praktikas soovitakse projekti tulemusel saavutada;
• kavandatud ühised rakendus- ja arendustegevused, sealhulgas piirkondliku arendusfondi kasutamine, on seotud määruse eesmärgiga;
• on kirjeldatud projekti elluviimise, rakendamise edenemise ja tulemuste jälgimist ning peamisi riske ja nende maandamist;
• on kirjeldatud, kuidas jätkatakse loodud töökorraldust, koostöövorme ja „Turvalisuse märkide“ kasutamist pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.


(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse „Projekti kirjeldus“ andmeväljad „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „Projekti tulemuste jätkusuutlikkus”; taotlusvormi „Tegevused“ ja „Enesehindamise vorm“ (määruse lisa 2))
3.
Projekti kuluefektiivsus
Hinnatakse, kas planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevused on kuluefektiivsed, kas planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid saavutada ning kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja turuhinnaga kooskõlas.
Hindamisel arvestatakse, kas:
• kulud on kooskõlas määruses sätestatud kululiikide ja piirmääradega;
• eelarve vastab piirkondliku koostöögrupi rahastatavale koosseisule, mille puhul võetakse toetuse maksimaalse summa arvutamisel arvesse üks juhtiv omavalitsusüksus ja kuni kaks partneromavalitsusüksust;
• täiendavate omavalitsusüksuste kaasamise korral on arvestatud, et see ei suurenda toetuse maksimaalset summat;
• töötasudega seotud kulud on seotud projekti tegevustega, tööülesandeid ja koormust on kirjeldatud ning kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele;
• piirkondliku arendusfondi kulud on põhjendatud projekti tegevuste, piirkondliku koostöögrupi toimimise ja määruse eesmärgi saavutamisega.


(e-toetuse taotlusvormi „Tegevused“, „Näitajad“ ja „Eelarve“; „Enesehindamise vorm“ (määruse lisa 2))
4.
Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia
Hinnatakse, kas taotlejal ja partneritel kokku on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia.
Hindamisel arvestatakse eelkõige juhtiva omavalitsusüksuse suutlikkust piirkondliku koostöögrupi tegevusi koordineerida ja partneromavalitsusüksuste suutlikkust osaleda projekti tegevustes taotluses kavandatud ulatuses.


(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse „Projekti kirjeldus“ andmeväljad „Taotleja kogemused taotluses välja toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“ ja „Projekti tulemuste jätkusuutlikkus“; „Enesehindamise vorm“ (määruse lisa 2))
5.
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud selliste horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele nagu sooline võrdsus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus ja tasakaalustatud regionaalne areng, aidates seeläbi saavutada § 2 lõigetes 6 ja 7 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ asjaomast näitajat.


(e-toetuse taotlusvormi „Näitajad“; „Enesehindamise vorm“ (määruse lisa 2))

5. Koondhinnang

Hindamise tulemus
Märge
Kohustuslike kriteeriumide hinded kokku (0–5)

Taotlus on saanud positiivse hinnangu.
JAH/EI

6. Hindamise kokkuvõte

Hindamiskomisjon annab lühikese kokkuvõtte taotluse hindamise tulemusest.

Hindamiskomisjoni kokkuvõte:

Hindamiskomisjoni esindaja nimi ja allkiri:

Kuupäev: