ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Erkki Keldo

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 09.10.2026 nr 1-4/26/3822

Meie 23.10.2026 nr 2.3-5/26/4079-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks objekti kontrollimise

andmekogu põhimääruse eelnõu. Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt on andmekogu seotud andmelaoga. Eelnõu § 20 ja seletuskirja

kohaselt kasutatakse andmekogu andmeid riskihindamiseks, et kontrollida

esmajärjekorras kõrgema riskiskooriga objekte ja subjekte. Eelnõust ei selgu siiski

piisavalt, kas riskiskoor omistatakse objektile, tegevuskohale, juriidilisele või füüsilisele

isikule, milliseid andmeid selle arvutamisel kasutatakse ega see, kuidas tulemus mõjutab

kontrollide kavandamist. Palume need asjaolud seletuskirjas avada ning selgitada, kas

lõpliku otsuse kontrolli tegemise kohta langetab ametnik.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et kui riskihindamisel kasutatakse isikuandmeid

füüsilise isiku teatavate isiklike aspektide automatiseeritud hindamiseks, tuleb analüüsida,

kas tegemist on IKÜM artikli 4 punkti 4 tähenduses profiilianalüüsiga. Kui isiku suhtes

õiguslikke tagajärgi kaasa toov või teda muul viisil märkimisväärselt mõjutav otsus

põhineb üksnes automatiseeritud töötlemisel, tuleb hinnata ka IKÜM artikli 22

kohaldumist.

2. Eelnõu §-d 22 ja 23 reguleerivad andmekogus andmete säilitamist. Samas ei ole §-de 22

ja 23 koostoime üheselt arusaadav. Paragrahvi 22 lõike 1 punkti 2 järgi säilitatakse

menetluse, keskkonnakahju või nõudega seotud kontrollivormi ja kontrolli andmeid

vastava andmestiku säilitustähtaja lõpuni. Samas näeb § 23 lõige 2 ette, et nõuete,

keskkonnakahjude ja haldusmenetlustega seotud isikuandmeid säilitatakse kolm aastat

kontrollivormi kinnitamisest. Sätte sõnastuse järgi tuleks seega ka pooleliolevas

menetluses vajalikud isikuandmed kolme aasta möödumisel kustutada, kuigi

kontrollivormi ja menetluse muud andmed säilitatakse edasi. Paragrahvi 23 lõige 3

ebaselgust ei kõrvalda, kuna kontrollivormi säilitustähtaeg sõltub § 22 lõike 1 punkti 2

järgi omakorda seotud andmestiku säilitustähtajast.

Palume §-d 22 ja 23 ümber sõnastada nii, et normist nähtuks selgelt, milliseid konkreetseid

isikuandmeid säilitatakse lühema tähtaja jooksul ning et menetluse, keskkonnakahju või

nõude lahendamiseks vajalikke isikuandmeid säilitatakse vastava andmestiku

säilitustähtaja lõpuni.

Siinjuures peame vajalikuks juhtida tähelepanu ka keskkonnajärelevalve seaduses (KeJS)

toodud volitusnormile. Nimelt on KeJS § 8² lõikes 3 antud volitus sätestada põhimääruses

andmete täpsem koosseis, väljastamise kord ja säilitamise tähtaeg ning §-s 8³ on määratud

põhimääruse kehtestaja. Samas ei ole seaduses sätestatud isikuandmete maksimaalset

2 (2)

säilitamistähtaega, vaid selle määramine on jäetud tervikuna põhimääruse tasandile. See

ei ole aga kooskõlas Justiits- ja Digiministeeriumi juhises esitatud põhimõttega, mille

kohaselt tuleb isikuandmete maksimaalne säilitamistähtaeg sätestada seaduses ning

määruses võib seda üksnes täpsustada. Palume KeJS edaspidi muutes kaaluda seaduse

täiendamist maksimaalse säilitustähtajaga.

3. Samuti märgitakse seletuskirjas, et andmelao andmetest tehakse isikuandmeteta statistilisi

vaateid, mida avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel. Palume seletuskirjas

täpsustada, kas avalikustatakse üksnes anonüümsed koondandmed ning kuidas

välistatakse füüsiliste isikute otsene ja kaudne tuvastamine. Juhime tähelepanu sellele, et

ainult nime ja isikukoodi eemaldamine ei muuda andmeid anonüümseks, kui isik on

muude tunnuste või teiste andmetega ühendamise kaudu endiselt tuvastatav.

4. Lisaks juhime tähelepanu eelnõu §-le 5 ja § 16 lõikele 1. Eelnõu § 5 kohaselt kasutatakse

andmekogu pidamisel automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel

kujul. Märgime, et sättel puudub iseseisev regulatiivne sisu. AvTS § 43¹ lõike 1 järgi on

andmekogu infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum ning küberturvalisuse

seaduse § 2 punktis 37 sätestatud võrgu- ja infosüsteemi mõiste hõlmab digitaalsete

andmete automaatset töötlemist ja salvestamist. Seega kordab eelnõu § 5 sisuliselt

infosüsteemi õiguslikust olemusest juba tulenevat ega anna andmekogu pidamise

korralduse kohta täiendavat teavet. Palume kaaluda sätte väljajätmist või täiendada seda

andmekogu tegelikku ülesehitust kirjeldava sisuga. Eelnõu § 16 lõige 1 aga sätestab, et andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi

infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. Vastav kohustus tuleneb juba AvTS § 43⁹ lõikest

5, mistõttu ei anna säte andmevahetuse korraldusele sisulist täpsustust. Palume kaaluda

lõike väljajätmist ning piirduda §-s 16 andmeallikate ja neist saadavate andmete

määramisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144