1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.10.2026, Paide

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26263000052

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 26263000052, milles XXX XXXle on

esitatud kahtlustus selles, et tema 07.06.2025 kella 19:39 ajal Järvamaal XXX vallas XXX XXX tee

4,6 km-l juhtis mootorsõidukit Peugeot 308 registreerimisnumbriga XXX XXX, millega põrkas sirgel

laugete tõusudega teel kokku XXX suunas liikunud mootorrattaga Husqvarna SM610

registreerimisnumbriga XXX XXX, mida juhtis XXX XXX. XXX XXX poolt juhitud sõiduauto

Peugeot oli kokkupõrke hetkel sõidutee keskosas ja ületas tee mõttelist telgjoont. Liiklusõnnetuse

tagajärjel põhjustas XXX XXX XXX XXXule eluohtlikud tervisekahjustused järgnevalt – koljumurd,

kõrvakelmealune ja ämblikuvõrkkestaalune verevalum, põrutuskolded peaajus, vasaku jala pindluu

ülaosa lahtine killunenud murd, vasaku jala mediaalse malleooli murd, vasaku jala Lisfranc liigese

taseme murrud, vasaku käe II kämblaluu murd, ulatuslik vasaku sääre ning põlve- ja hüppeliigese

pehmete kudede kuni luuni ulatuv vigastus ja hävimine, vasaku küünarliigese põrutushaav,

nahamarrastused pea piirkonnas, kehatüvel, ülajäsemetel.

XXX XXX rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab

järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 nõudeid sellega, et oma käitumises ei

hoidunud kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 45 lg 7 nõudeid sellega, et asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult

sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid. LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt

peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma

jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette

aimama.

Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, millega põhjustati raske

tervisekahjustus, pani XXX XXX toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, on kriminaalmenetlus võimalik lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202

alusel ja seda järgnevatel põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

2

Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna

ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele

ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks

kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või muu

asjakohase kohustuse täitmine.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on toime pannud KarS § 423 lg

1 järgi vastava kuriteo. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202

alusel.

Prokurör on arvamusel, et XXX XXX süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-

is toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse

astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt

sätestatud karistust. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu näol on tegemist

ettevaatamatusest toime pandud liiklussüüteoga, mitte tahtliku rikkumisega. Ettevaatamatusdelikti

toime pannud isik ei ole seega kuritegu toime pannud mitte teadlikult ja seda soovides, vaid

hooletusest, mis on tingitud tema tähelepanematusest või kohusetundetusest. Ühtlasi asjaolu, et antud

kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, tähendab, et seadusandja arvates on tegemist

kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väiksemaks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad

ka väiksemale süüle.

Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina

olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

Prokurör on seisukohal, et olenemata asjaolust, et kannatanule põhjustati rasked, eluohtlikud

tervisekahjustused, puudub avalik menetlushuvi XXX XXX karistamiseks. Avaliku menetlushuvi

hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles

XXX XXXt koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma

teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest.

Samuti on 80-aastane kahtlustatav XXX XXX varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata ning

tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole

kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Eelnevast võib järeldada, et süütegude

toimepanemine ei ole XXX XXX tavapärane käitumisviis.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid

signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma

isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava

suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest.

XXX XXXle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra heastamine ning

tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude

vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni

eesmärgid on saavutatavad ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata.

3

Prokurör, hinnanud kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo

toimepanemise järgset käitumist, on seisukohal, et KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke on võimalik

saavutada ka kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuste määramisega.

Eelnevast tulenevalt on prokuröri hinnangul piisav meede määrata XXX XXXle kohustuseks tasuda

kriminaalmenetluse kulud, tasuda kindel summa riigituludesse ning mitte toime panna

karistusseadustiku eriosa 23. peatükis märgitud liiklussüütegusid. Kohustusi määrates tuleb arvestada

ka asjaolu, et Tervisekassa võib esitada kahtlustatava vastu tagasinõude kannatanu

ravikindlustushüvitise osas, mis ei ole eeldatavalt väike summa.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000052 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX XXX tasuma kriminaalmenetluse kulud

summas 838 eurot. Määratud kohustuse täitmise tähtajaks on 23.04.2027.

• KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXX XXX maksma riigituludesse 600 eurot.

Määratud kohustuse täitmise tähtajaks on 23.04.2027.

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX mitte toime panna karistusseadustiku

eriosa 23. peatükis märgitud liiklussüütegusid. Prokuratuur kontrollib käesoleva

kohustuse täitmist kuni 23.04.2027.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: -.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: -.

6. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tekkinud liiklustehniline ekspertiisi

kulu 661 eurot, isiku kohtuarstlik ekspertiisi kulu 155 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu

22 eurot.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanule ja Tervisekassale. Kahtlustatavale ja tema kaitsjale on määrus

kätte antud.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Jan Aasma

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX XXX