Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Dokumendiregister	Justiits- ja Digiministeerium
Viit	8-2/6559
Registreeritud	26.10.2026
Sünkroonitud	27.10.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Margit Juhkam (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.pdf

Lisa 3_seletuskirja juurde_selgitav kokkuvõte.pdf

Seaduseelnõu_EPBD.docx

Seaduseelnõu_EPBD_vastustega.docx

Seletuskiri_EPBD.docx

Seletuskiri_EPBD_vastustega.docx

Seletuskirja lisa 1_vastavustabel.docx

Seletuskirja lisa 2_määruste kirjeldused.pdf

Seletuskirja lisa 4_arvamuste tabel.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.pdf

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiits- ja Digiministeerum

26.10.2026 nr 1-4/26/3417-16

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu

(hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmine) normitehniliseks kontrolliks. Palume kooskõlastust võimalusel ühe nädala jooksul seoses direktiivi kiireloomulise ülevõtmisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Eelnõu vastustega

4. Seletuskiri vastustega 5. Seletuskirja lisa 1 (vastavustabel)

6. Seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kirjeldused) 7. Seletuskirja lisa 3 (selgitav kokkuvõte) 8. Seletuskirja lisa 4 (kooskõlastustabel)

Kristel Lopsik, 625 6321

[email protected]

Lisa 3_seletuskirja juurde_selgitav kokkuvõte.pdf

Tabel 1. Hoone kategooriatele kohalduvad peamised uued kohustused

Märkus. Tabel on koostatud eelnõus sisalduvate nõuete kokkuvõtliku ülevaatena ning on mõeldud selgitavaks juhendiks, tegemist ei ole õiguslikult

siduva ülevaatega. Ehitusloa taotlemise juures on hõlmatud ka ehitusteatised.

Nõuded Kategooriad Uued avaliku

sektori hooned

Olemasolevad

avaliku sektori

hooned

Uued mitteelamud Olemasolevad

mitteelamud Uued elamud

Olemasolevad

elamud

Heitevaba hoone Alates 01.01.2028 – Alates 01.01.2030 – Alates 01.01.2030 –

Päikeseenergiaseade (kui

tehniliselt teostatav,

funktsionaalselt sobiv ning

majanduslikult ja

põhjendatud)

>250 m²

(*alates seaduse

jõustumisest ning

alates ehitusloa

taotlemisest)

>2000 m² hiljemalt

31.12.2027;

>750 m² hiljemalt

31.12.2028;

>250 m² hiljemalt

31.12.2030.

>250 m²

(*alates seaduse

jõustumisest ning

alates ehitusloa

taotlemisest)

**Alates 01.01.2030

kõigile hoonega

külgnevatele uutele

parklatele (sh

rajatised)

>500 m²

mitteelamu olulisel

rekonstrueerimisel

või renoveerimisel

(*alates

01.01.2028

ehitusloa

taotlemisest)

Alates 01.01.2030

(*alates ehitusloa

taotlemisest)

–

Süsinikujalajälje

arvutamine ja piirväärtus

Arvutamine: >1000

m² alates

01.01.2028;

ülejäänud alates

01.01.2030;

–

Arvutamine: >1000

m² hoonele alates

01.01.2028; ülejäänud

alates 01.01.2030;

–

Arvutamine: >1000

m² hoonele alates

01.01.2028;

ülejäänud alates

01.01.2030;

–

Nõuded Kategooriad Uued avaliku

sektori hooned

Olemasolevad

avaliku sektori

hooned

Uued mitteelamud Olemasolevad

mitteelamud Uued elamud

Olemasolevad

elamud

piirväärtus alates

01.01.2030.

piirväärtus alates

01.01.2030.

piirväärtus alates

01.01.2030.

Isereguleerivad seadmed ja

hüdrauliline

tasakaalustamine (kui

tehniliselt teostatav,

majanduslikult põhjendatud

ja asjakohane; alates

seaduse jõustumisest)

Kütte- ja

jahutussüsteemi

rajamisel

Soojus- või

jahutusallika

asendamisel

Kütte- ja

jahutussüsteemi

rajamisel

Soojus- või

jahutusallika

asendamisel

Kütte- ja

jahutussüsteemi

rajamisel

Soojus- või

jahutusallika

asendamisel

Automaatika- ja

juhtimissüsteemid (kui

tehniliselt teostatav ja

majanduslikult

põhjendatud)

– – Keskne automaatika-

süsteem (kehtiv nõue)

> 290 kW (kehtiv

nõue)

>70 kW- 290 kW

kütte- või

jahutussüsteemid

alates 01.01.2030.

– –

Valgustuse automaatsed

juhtimisseadmed (kui

tehniliselt teostatav ja

majanduslikult

põhjendatud)

– –

>290 kW hiljemalt

01.01.2028,

>70–290 kW hiljemalt

01.01.2030.

>290 kW hiljemalt

01.01.2028;

>70–290 kW

hiljemalt

01.01.2030.

– –

Nõuded Kategooriad Uued avaliku

sektori hooned

Olemasolevad

avaliku sektori

hooned

Uued mitteelamud Olemasolevad

mitteelamud Uued elamud

Olemasolevad

elamud

Siseõhu kvaliteedi mõõte-

ja juhtimisseadmed – -

Uue heitevaba

mitteelamu

püstitamisel.

Olulisel

rekonstrueerimisel

, kui tehniliselt ja

majanduslikult

teostatav.

– –

Elektrooniline seire, tõhus

juhtimine ja hinnale

reageeriv tarbimine

(kui tehniliselt teostatav,

funktsionaalselt sobiv ning

majanduslikult ja

põhjendatud)

– – – – Hoone püstitamisel

Olulisel

rekonstru-

eerimisel;

ühepereelamu

erand kulude ja

kasu võrdlusel.

Energiatõhususe

miinimumstandardid – – –

G- või madalama

klassi hoone

vähemalt F-klassi

hiljemalt

01.01.2030;

F-klassi hoone

vähemalt E-klassi

hiljemalt

01.01.2033.

– –

Nõuded Kategooriad Uued avaliku

sektori hooned

Olemasolevad

avaliku sektori

hooned

Uued mitteelamud Olemasolevad

mitteelamud Uued elamud

Olemasolevad

elamud

Kütte- ja jahutussüsteemide

ülevaatus – – –

>290 kW iga 3

aasta järel;

>70–290 kW iga 5

aasta järel.

Järgmine hinnang

vastavalt hiljemalt

01.01.2028 või

01.01.2030.

– –

Renoveerimispass – Vabatahtlik – Vabatahtlik – Vabatahtlik

Seaduseelnõu_EPBD.docx

EELNÕU
03.07.2026

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„41) renoveerimispassi koostamine;
42) hoone süsinikujalajälje arvutamine;“;

2) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) renoveerimispassi andmed;“;

3) seadustiku 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7. peatükk
Hoone energiatõhusus ja olelusringipõhine süsinikujalajälg“;

4) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seadustiku § 69² lõike 1¹ punktis 5 sätestatud nõuet kohaldatakse ka hoonega külgnevale uuele katusega parklale.“;

5) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) Käesoleva seadustiku § 115 lõikes 1 nimetatud riigikaitseliste ehitiste hulka kuuluvad hooned või muud keskvalitsusele kuuluvad riigikaitselised hooned, välja arvatud kontorihooned või nende teenistuses oleva personali individuaalses kasutuses olevad eluruumid.“;

7) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse järgmistele kultuuriväärtusega hoonetele, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud leevendustega:
1) muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone;
2) muinsuskaitseseaduse § 13 tähenduses maailmapärandi objektiks olev või maailmapärandi objektil asuv hoone;
3) mälestiseks tunnistatud hoone;
4) rahvuspargis asuv kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone;
5) üld- või detailplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks määratud hoone või miljööväärtuslikul alal asuv kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoone energiatõhususe parandamisel tuleb rakendada vaid neid energiatõhususe meetmeid, mis võimaldavad säilitada hoone eripära, välisilme, kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid ning mis on tehniliselt teostatavad ning majanduslikult põhjendatud.“;

8) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõna „vee“ sõnaga „tarbevee“;

9) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 6–12 järgmises sõnastuses:
„(6) Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus.

(7) Tervikrekonstrueerimine on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega kooskõlas olev hoone või hoone osa oluliste komponentide renoveerimine, millega muudetakse hoone või hoone osa enne 2030. aastat liginullenergiahooneks ja alates 2030. aastast heitevabaks hooneks.

(8) Etapiviisiline tervikrekonstrueerimine on tervikrekonstrueerimine, mis viiakse läbi renoveerimispassis märgitud etappide kohaselt.

(9) Katusega parkla on katusega ehitis, milles on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima kvaliteedi reguleerimiseks ei tarbita energiat. Hoonega külgnev parkla on hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoonega samal kinnisasjal või hoone vahetus läheduses.

(10) Heitevaba hoone on väga suure energiatõhususega hoone, mis ei vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat, ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat süsinikdioksiidi (CO2) heidet ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid.

(11) Liginullenergiahoone on hoone, mille energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui kuluoptimaalne tase ning kus nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus pärineb väga olulisel määral taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast.

(12) Olelusringipõhine globaalse soojenemise potentsiaal on näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse soojenemise potentsiaali panust kogu hoone olelusringi jooksul.“;

10) paragrahvi 65 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Energiatõhususe miinimumnõuded ja erisused nende kohaldamisel, energiatõhususe nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, nõuded heitevabale hoonele ja hoone sisekliima kvaliteedile ning taastuvenergia kasutuselevõtu tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

11) paragrahvi 66 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „tegeliku“ sõnaga „tüüpilise“;

12) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Energiamärgise koostamine ei ole kohustuslik käesoleva seadustiku § 62 lõikes 2 punktides 2, 3, 4 ja 5 nimetatud hoonete puhul.“;

13) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kuulutus“ sõnadega „ja uuendatav üürileping“;

14) paragrahvi 68 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Energiamärgis peab olema paigaldatud sageli külastatavas avaliku sektori asutuse omandis või kasutuses olevas hoones ning muus mitteelamus kergesti märgatavale ja nähtavale kohale.“;

15) paragrahvi 68 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 691 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) automaatika- ja juhtimissüsteem (edaspidi automaatikasüsteem);“;

17) paragrahvi 692 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui see on tehniliselt sobiv, funktsionaalselt teostatav ning majanduslikult põhjendatud, paigaldatakse päikeseenergiaseade:
1) püstitatavale uuele avaliku sektori hoonele ja püstitatavale uuele mitteelamule, mille suletud netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit;
2) olemasolevale avaliku sektori hoonele, mille suletud netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit;
3) üle 500 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel või olemasoleva mitteelamu renoveerimise, katusel tehtavate tööde või tehnosüsteemi paigaldamise korral, milleks ehitusseadustiku kohaselt tuleb esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis;
4) püstitatavale uuele elamule;
5) hoonega külgnevale uuele katusega parklale.

(12) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõudeid suurima suletud netopinnaga hoone kasutusotstarbe järgi.

(13) Püstitatava uue hoone projekteerimisel tuleb tagada selle päikeseenergia tootmise potentsiaali optimeerimine asukohapõhiselt päikese kiirgustiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergiaseadmete hilisemat kulutõhusat paigaldamist.“;

18) paragrahvi 692 lõikes 3 asendatakse sõna „hoone“ sõnaga „mitteelamu“;

19) paragrahvi 692 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Olemasoleva hoone küttesüsteemi soojusallika või jahutussüsteemi jahutusallika asendamisel varustatakse hoone isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri taset kas igas ruumis või põhjendatud juhul hoone osa kindlaksmääratud köetaval või jahutaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Asjakohasel juhul paigaldatakse ka hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavad süsteemid.“;

20) paragrahvi 692 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Püstitatava uue hoone jahutus- ja küttesüsteemi rajamisel varustatakse hoone isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri taset igas ruumis või põhjendatud juhul hoone osa kindlaksmääratud köetaval või jahutaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Asjakohasel juhul paigaldatakse ka hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavad süsteemid.“;

21) paragrahvi 693 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Olemasoleva hoone suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tehakse nende tehnosüsteemide juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus.“;

22) paragrahvi 693 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olemasoleva hoone kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus tehakse järgmiselt:
1) 70–290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus iga viie aasta järel;
2) suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus iga kolme aasta järel.“;

23) paragrahvi 694 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 694. Mitteelamu tehnosüsteemid ja nende energiatõhususe suurendamine“;

24) paragrahvi 694 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Mitteelamu suurema kui 70-kilovatise tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.“;

25) paragrahvi 694 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) seirata sisekliima kvaliteeti.“;

26) paragrahvi 694 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Mitteelamu varustatakse valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud ning kui hoone kütte- ja jahutussüsteemi, mis võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tegelik või projekteeritud nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti. Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt jaotatud ja nendega peab olema võimalik tuvastada ruumis viibimist.

(4) Püstitatav uus heitevaba mitteelamu varustatakse siseõhu kvaliteedi seiramist ja reguleerimist võimaldavate mõõte- ja juhtimisseadmetega. Olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel paigaldatakse nimetatud seadmed juhul, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.“;

27) seadustiku 7. peatükki täiendatakse §-dega 695–699 järgmises sõnastuses:
„§ 695. Elamu elektroonilise seire ja juhtimise lahendus

(1) Kui see on tehniliselt ja funktsionaalselt teostatav ning majanduslikult põhjendatud, varustatakse uus püstitatav elamu ja olemasolev oluliselt rekonstrueeritav elamu:
1) pideva elektroonilise seire lahendusega, mis mõõdab süsteemide töö optimaalsust ja teavitab hoone omanikku või omaniku poolt määratud isikut süsteemi tööparameetrite märkimisväärsest muutusest või hoolduse vajadusest;
2) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja kasutamise ning süsteemi hüdraulilist tasakaalustamist võimaldava seadmega, kui see on asjakohane;
3) lahendusega, mis suudab reageerida energiahinnale ja kohandada energiatarbimist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata ühepereelamu olulise rekonstrueerimise korral, kui paigalduskulud on suuremad kui saadav kasu.

§ 696. Nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamisele

(1) Uue hoone püstitamisel tuleb arvutada hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg.

(2) Hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg arvutatakse projekteeritud hoone puhul hinnanguliste andmete põhjal ning pärast hoone valmimist hoone ehitusjärgsete andmete põhjal. Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje tulemust väljendatakse globaalse soojenemise potentsiaalina.

(3) Hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge arvutab pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.

(4) Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus lisatakse energiamärgisele energiatõhususe arvutusest eraldi osana. Projekteeritud hoone puhul esitatakse arvutuse tulemus ehitisregistrisse ehitise ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel. Hoone valmimise järgselt tuleb asjakohasel juhul teha uus süsinikujalajälje arvutus, mis lisatakse energiamärgisele hiljemalt kasutusloa või kasutusteatise esitamise ajaks.

(5) Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise metoodika, nõuded arvutamise lähteandmete ja tulemuste esitamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 697. Püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtus

(1) Püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus ei tohi ületada kehtestatud piirväärtust.

(2) Püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje maksimaalsed piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades olemasolevaid süsinikujalajälje hindamise tulemusi, tehnilist ja metoodilist arengut ning hoone kasutamise otstarvet. Piirväärtusi uuendatakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul eesmärgiga tagada hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje järkjärguline vähenemine.

§ 698. Renoveerimispass

(1) Renoveerimispass on konkreetsele hoonele kohandatud kava hoone tervikrekonstrueerimiseks, mis viiakse läbi vastavalt renoveerimispassis märgitud etappidele ning millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust. Renoveerimispassi koostamine on vabatahtlik.

(2) Renoveerimispassi annab välja selleks vastavat kutset omav pädev isik.

(3) Enne renoveerimispassi väljaandmist teeb pädev isik:
1) kohapealse kontrolli, mille käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitise kohta koostatud dokumentatsioonile ning antakse hinnang ehitise tehnilisele seisukorrale;
2) dokumentatsiooni kontrolli, mille käigus kontrollitakse kohapealse kontrolli objektiks oleva ehitise või selle osa kohta õigusaktides nõutud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust.

(4) Renoveerimispassi andmed kannab pädev isik elektrooniliselt ehitisregistrisse.

(5) Nõuded renoveerimispassi sisule, vormile, väljastamisele ja säilitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 699. Olemasoleva mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardid

(1) Mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardiks on energiatõhususe piirväärtus, mida väljendatakse kilovatt-tundides toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta aastas.

(2) Käesoleva paragrahvi nõudeid kohaldatakse madalama kui E-klassi kuuluva sisekliima tagamisega mitteelamu suhtes, mille energiatõhusust hinnatakse kehtiva energiamärgise alusel.

(3) Kui mitteelamu kuulub energiamärgise alusel G või madalamasse klassi, peab mitteelamu saavutama vähemalt F-klassi energiatõhususe. Kui mitteelamu kuulub energiamärgise alusel F-klassi, siis peab ta saavutama vähemalt E-klassi energiatõhususe.“;

28) paragrahvi 821 lõike 2 punktis 1 ning § 821 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktis 1“ tekstiosaga „lõikes 3“;

29) paragrahvi 822 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 2“ tekstiosaga „punktis 2 ning lõikes 3“;

30) paragrahvi 130 lõike 3 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) hoone energiatõhususe, energiamärgise, energiaauditi, renoveerimispassi, süsinikujalajälje, nutivalmiduse näitajate, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe ning käesoleva seadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte-, ventilatsiooni- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimine;“;

31) seadustiku normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77)“ tekstiosaga „(EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 08.05.2024)“.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Ehitusseadustiku § 24 lõike 2 punkti 42 ja § 696 lõike 3 kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata sellise hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise suhtes, mille ehitusloa taotlus esitatakse enne 2030. aasta 1. jaanuarit.“;

2) paragrahvi 304 pealkirjas asendatakse tekstiosa „§-s 691“ tekstiosaga „§-des 691–694“;

3) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast 2020. aasta 1. juulit, kuid enne käesoleva lõike jõustumist, kohaldatakse ehitusseadustiku § 69² lõike 7 varem kehtinud redaktsiooni.“;

4) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) 2020. aasta 1. juuli seisuga olemasoleva, ehitusseadustiku § 693 lõikes 21 sätestatud hoone kütte-, ventilatsiooni- või jahutussüsteemi järgmine energiatõhususe hinnang antakse suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega hoone tehnosüsteemi puhul hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks. Kui tehnosüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti ja kuni 290 kilovatti, antakse järgmine energiatõhususe hinnang hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

5) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva lõike jõustumist olemasoleva, ehitusseadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemile kohaldatakse varem kehtinud redaktsiooni. Mitteelamu suurema kui 70-kilovatise ja kuni 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldatakse automaatika- ja juhtimissüsteem või esitatakse hinnang, et nimetatud süsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud, hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

6) paragrahvi 304 täiendatakse lõigetega 4–9 järgmises sõnastuses:
„(4) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 1 sätestatud nõue paigaldada päikeseenergiaseade rakendub uuele avalikule sektorile kuuluvale hoonele ja uuele mitteelamule, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus pärast ehitusseadustiku § 692 lõike 11 jõustumist.

(5) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 2 sätestatud nõue tuleb täita avaliku sektori asutuse omandis oleva olemasoleva hoone puhul järgmiselt:
1) hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 2000 ruutmeetri;
2) hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 750 ruutmeetri ning
3) hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 250 ruutmeetri.

(6) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 3 sätestatud nõuet rakendatakse olemasoleva mitteelamu olulise rekonstrueerimise või hoone rekonstrueerimise, katusel tehtavate tööde või hoone tehnosüsteemide paigaldamise korral, mille jaoks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

(7) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 4 sätestatud nõuet rakendatakse elamule, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

(8) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 5 sätestatud nõuet rakendatakse hoonega külgnevale uuele katusega parklale, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

(9) Ehitusseadustiku § 694 lõikes 3 sätestatud mitteelamu varustatakse, kui see on tehniliselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud, hoone valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide nimivõimsus on:
1) suurem kui 290 kilovatti hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks;
2) suurem kui 70 kilovatti ja kuni 290 kilovatti hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

7) seadust täiendatakse §-dega 3016–3018 järgmises sõnastuses:
„§ 3016. Ehitusseadustiku §-s 695 sätestatud nõuete rakendamine

Ehitusseadustiku § 695 lõikes 1 sätestatud nõue kehtib püstitatava uue elamu ja olemasoleva oluliselt rekonstrueeritava elamu suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud peale käesoleva paragrahvi jõustumist.

§ 3017. Ehitusseadustiku §-des 696–697 sätestatud nõuete rakendamine

(1) Ehitusseadustiku §-s 696 sätestatud nõudeid rakendatakse püstitatavale uuele hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Püstitatavatele uutele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 1000 ruutmeetrit, rakendatakse nimetatud nõudeid, kui ehitusloa taotlus esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

(2) Ehitusseadustiku §-s 697 sätestatud hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtust rakendatakse püstitatavale uuele hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

§ 3018. Ehitusseadustiku § 699 lõike 3 rakendamine

(1) Olemasolev mitteelamu, mis kuulub energiamärgise alusel G või madalamasse klassi, peab saavutama vähemalt F-klassi energiatõhususe hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.

(2) Olemasolev mitteelamu, mis kuulub energiamärgise alusel F-klassi, peab saavutama vähemalt E-klassi energiatõhususe hiljemalt 2033. aasta 1. jaanuariks.“.

§ 3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 37 järgmises sõnastuses:
„37) säästupõhiste maksete rahastamise kava – laenukava, mis on mõeldud üksnes energiatõhususe suurendamiseks ja mis seob laenu tagasimaksed saavutatud energiasäästuga, võttes arvesse ka muid majandustegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtus ja laenu refinantseerimine.“;

2) paragrahvi 3 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 4 ja 41 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-dega 43 ja 44 järgmises sõnastuses:
„§ 43. Riiklik hoonete renoveerimiskava

(1) Energiasäästu koordinaator koostab riikliku hoonete renoveerimiskava (edaspidi renoveerimiskava) avaliku ja erasektori elamute ja mitteelamute rekonstrueerimise tagamiseks kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond eesmärgiga muuta olemasolevad hooned heitevabaks ehitusseadustiku § 63 lõike 10 tähenduses.

(2) Renoveerimiskava sisaldab vähemalt järgmist:
1) ülevaade riigi hoonefondist;
2) tegevuskava aastateks 2030, 2040 ja 2050;
3) ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest;
4) investeerimisvajaduste ülevaade, eelarveallikad ja haldusressursid;
5) uute ja renoveeritud heitevabade hoonete piirmäärad;
6) mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid;
7) riiklik trajektoor eluhoonete progressiivseks renoveerimiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud renoveerimiskava ei ole strateegiadokument riigieelarve seaduse tähenduses ega strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses.

(4) Energiasäästu koordinaator koostab renoveerimiskava, lähtudes järgmisest:
1) elamufondi progressiivse rekonstrueerimise riiklik trajektoor väljendatakse kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisena kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas ajavahemikul 2020–2050 ning selles määratakse kindlaks elamute või eluruumide arv või vastav põrandapind, sealhulgas 43 protsenti halvima energiatõhususega elamute ja eluruumide arv või vastav põrandapind, mis tuleb igal aastal rekonstrueerida ja millega saavutatakse vähemalt 55 protsenti kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemine;
2) kogu elamufondi keskmine primaarenergiatarbimine kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas väheneb võrreldes 2020. aastaga vähemalt 16 protsenti 2030. aastaks, vähemalt 20–22 protsenti aastaks 2035 ning on 2040. aastaks ja seejärel iga viie aasta järel samaväärne või väiksem kui riiklikult kindlaks määratud väärtus, mis tuleneb keskmise primaarenergiatarbimise järkjärgulisest vähenemisest ajavahemikul 2030–2050 vastavalt sellele, kuidas elamufond muudetakse heitevabade hoonete fondiks;
3) ehitusseadustiku §-s 699 mitteelamutele kehtestatavate energiatõhususe miinimumstandarditega tagatakse, et kõige kehvema energiatõhususega olemasolevad mitteelamud jäävad vähemalt alla 16 protsendise piirmäära alates 2030. aastast, alla 26 protsendise piirmäära alates 2033. aastast ning 2040. ja 2050. aastaks peavad mitteelamud vastama madalamatele energiatõhususe maksimaalsetele piirmääradele vastavalt hoonefondi heitevabaks muutmise kavale.

(5) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile iga viie aasta tagant riikliku energia- ja kliimakava osana renoveerimiskava, lisades sellele viimase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia või renoveerimiskava rakendamise üksikasjad, näidates, kas seatud riiklikud eesmärgid on saavutatud.

(6) Renoveerimiskava lisana avaldatakse kokkuvõte avaliku konsultatsiooni tulemustest.

(7) Toetusmeetmete kehtestamisel lähtutakse renoveerimiskavas nimetatud eesmärkidest.

§ 44. Renoveerimiskava avalik konsultatsioon

Renoveerimiskava väljatöötamise käigus korraldab energiasäästu koordinaator huvirühmadega avaliku konsultatsiooni, mille põhjal koostatakse avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte ning avaldatakse renoveerimiskava kavandi lisana.“;

5) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast sõna „levitamine“ sõnadega „ja ühtsete kontaktpunktide teenused”;

6) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 6–11 järgmises sõnastuses:
„(6) Energiasäästu koordinaator tagab tehnilise abi keskuste loomise ja käitamise ühtsete kontaktpunktide kaudu. Tehnilise abi keskused on mõeldud hoonete rekonstrueerimisega seotud osapooltele. Ühtsed kontaktpunktid luuakse koostöös asjakohaste asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja erasektori sidusrühmadega.

(7) Energiasäästu koordinaator tagab, et tehnilise abi keskused on riigi territooriumil kättesaadavad, luues vähemalt ühe ühtse kontaktpunkti:
1) 80 000 elaniku kohta;
2) piirkonna kohta;
3) piirkondadesse, mille hoonefondi keskmine vanus ületab riigi hoonefondi keskmist vanust;
4) piirkondadesse, kus rakendatakse piirkondlikke rekonstrueerimisprogramme, või
5) paika, kuhu kättesaadava kohaliku transpordiga jõudmine võtab aega keskmiselt alla 90 minuti.

(8) Energiasäästu koordinaator tagab, et kui hoonele on välja antud energiamärgis, mis on madalam kui C-klass, siis kutsutakse hoone omanik renoveerimisalaseks nõustamiseks ühtsesse kontaktpunkti kas vahetult pärast hoone energiamärgise aegumist või viis aastat pärast energiamärgise väljaandmist olenevalt sellest, milline tähtaeg on varasem.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühtne kontaktpunkt:
1) annab kodumajapidamistele ja korteriühistutele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ning avaliku sektori asutustele ühtlustatud teavet tehniliste ja rahaliste võimaluste ja lahenduste kohta;
2) pakub rekonstrueerimisprojekti eri etappides terviklikku tuge kodumajapidamistele ja korteriühistutele, keskendudes peamiselt halvima tõhususega hoonetele, energiaostuvõimetutele isikutele, energiaostu riskirühmadele ja rekonstrueerimisteenuseid osutavatele ettevõtetele;
3) annab sõltumatut nõu hoonete energiatõhususe kohta;
4) pakub sihtotstarbelisi teenuseid korteriühistutele, vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele isikutele, energiaostu riskirühmadele ja väikese sissetulekuga leibkondade liikmetele.“;

(10) Lõikes 8 ja 9 sätestatud eesmärkidel võib energiasäästu koordinaator ja kontaktpunkt töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed;
2) kui isiku päringule vastamiseks on see vajalik, ka andmeid leibkonna sissetuleku kohta, andmeid elukoha kohta või muid andmeid, päringu esitanud isiku poolt talle esitatud mahus;
3) renoveerimisalasele nõustamisele kutsumise korral ehitisregistrist ja kinnistusraamatust kättesaadavaid andmeid isiku omandis oleva hoone ja selle energiamärgise kohta.

(11) Lõikes 9 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kuni 2 aasta jooksul päringule vastamisest või muu nõustamisteenuse osutamisest, mille eesmärgil andmed koguti. Pärast selle tähtaja möödumist andmed kustutatakse.“

7) paragrahv 351 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses:
„§ 352. Riikliku hoonete renoveerimiskava esitamine ja ajakohastamine

(1) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 43 kohase renoveerimiskava esmakordselt hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2030. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga viie aasta järel.

(2) Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator renoveerimiskava ajakohastada.“.

§ 4. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse § 3 punktis 36 asendatakse tekstiosa „1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (edaspidi GWh)“ tekstiosaga „2022. aastal väiksem kui 500 gigavatt-tundi (GWh)“.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, ...................2026
______________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ..... .......................2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Seaduseelnõu_EPBD_vastustega.docx

EELNÕU
03.07.2026

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„41) renoveerimispassi koostamine;
42) hoone süsinikujalajälje arvutamine;“;

2) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) renoveerimispassi andmed;“;

3) seadustiku 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7. peatükk
Hoone energiatõhusus ja olelusringipõhine süsinikujalajälg“;

4) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Paragrahvi 69² lõike 1¹ punktis 5 sätestatud nõuet kohaldatakse ka hoonega külgnevale uuele katusega parklale.“;

5) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) Käesoleva seadustiku § 115 lõikes 1 nimetatud riigikaitseliste ehitiste hulka kuuluvad hooned või muud keskvalitsusele kuuluvad riigikaitselised hooned, välja arvatud kontorihooned või nende teenistuses oleva personali individuaalses kasutuses olevad eluruumid.“;

7) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse järgmistele kultuuriväärtusega hoonetele, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud leevendustega:
1) muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone;
2) muinsuskaitseseaduse § 13 tähenduses maailmapärandi objektiks olev või maailmapärandi objektil asuv hoone;
3) mälestiseks tunnistatud hoone;
4) rahvuspargis asuv kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone;
5) üld- või detailplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks määratud hoone või miljööväärtuslikul alal asuv kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoone energiatõhususe parandamisel tuleb rakendada vaid neid energiatõhususe meetmeid, mis võimaldavad säilitada hoone eripära, välisilme, kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid ning mis on tehniliselt teostatavad ning majanduslikult põhjendatud.“;

8) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõna „vee“ sõnaga „tarbevee“;

9) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 6–12 järgmises sõnastuses:
„(6) Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus.

(7) Tervikrekonstrueerimine on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega kooskõlas olev hoone või hoone osa oluliste komponentide renoveerimine, millega muudetakse hoone või hoone osa enne 2030. aastat liginullenergiahooneks ja alates 2030. aastast heitevabaks hooneks.

(8) Etapiviisiline tervikrekonstrueerimine on tervikrekonstrueerimine, mis viiakse läbi renoveerimispassis märgitud etappide kohaselt.

(9) Katusega parkla on katusega ehitis, milles on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima kvaliteedi reguleerimiseks ei tarbita energiat. Hoonega külgnev parkla on hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoonega samal kinnisasjal või hoone vahetus läheduses.

(10) Heitevaba hoone on väga suure energiatõhususega hoone, mis ei vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat, ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat süsinikdioksiidi (CO2) heidet ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid.

(11) Liginullenergiahoone on hoone, mille energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui kuluoptimaalne tase ning kus nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus pärineb väga olulisel määral taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast.

(12) Olelusringipõhine globaalse soojenemise potentsiaal on näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse soojenemise potentsiaali panust kogu hoone olelusringi jooksul.“;

10) paragrahvi 65 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Energiatõhususe miinimumnõuded ja erisused nende kohaldamisel, energiatõhususe nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, nõuded heitevabale hoonele ja hoone sisekliima kvaliteedile ning taastuvenergia kasutuselevõtu tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

11) paragrahvi 66 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „tegeliku“ sõnaga „tüüpilise“;

12) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Energiamärgise koostamine ei ole kohustuslik käesoleva seadustiku § 62 lõikes 2 punktides 2, 3, 4 ja 5 nimetatud hoonete puhul.“;

13) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kuulutus“ sõnadega „ja uuendatav üürileping“;

14) paragrahvi 68 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Energiamärgis peab olema paigaldatud sageli külastatavas avaliku sektori asutuse omandis või kasutuses olevas hoones ning muus mitteelamus kergesti märgatavale ja nähtavale kohale.“;

15) paragrahvi 68 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 691 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) automaatika- ja juhtimissüsteem (edaspidi automaatikasüsteem);“;

17) paragrahvi 692 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui see on tehniliselt sobiv, funktsionaalselt teostatav ning majanduslikult põhjendatud, paigaldatakse päikeseenergiaseade:
1) püstitatavale uuele avaliku sektori hoonele ja püstitatavale uuele mitteelamule, mille suletud netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit;
2) olemasolevale avaliku sektori hoonele, mille suletud netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit;
3) üle 500 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel või olemasoleva mitteelamu renoveerimise, katusel tehtavate tööde või tehnosüsteemi paigaldamise korral, milleks ehitusseadustiku kohaselt tuleb esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis;
4) püstitatavale uuele elamule;
5) hoonega külgnevale uuele katusega parklale.

(12) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõudeid suurima suletud netopinnaga hoone kasutusotstarbe järgi.

(13) Püstitatava uue hoone projekteerimisel tuleb tagada selle päikeseenergia tootmise potentsiaali optimeerimine asukohapõhiselt päikese kiirgustiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergiaseadmete hilisemat kulutõhusat paigaldamist.“;

18) paragrahvi 692 lõikes 3 asendatakse sõna „hoone“ sõnaga „mitteelamu“;

19) paragrahvi 692 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Olemasoleva hoone küttesüsteemi soojusallika või jahutussüsteemi jahutusallika asendamisel varustatakse hoone isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri taset kas igas ruumis või põhjendatud juhul hoone osa kindlaksmääratud köetaval või jahutaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Asjakohasel juhul paigaldatakse ka hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavad süsteemid.“;

20) paragrahvi 692 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Püstitatava uue hoone jahutus- ja küttesüsteemi rajamisel varustatakse hoone isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri taset igas ruumis või põhjendatud juhul hoone osa kindlaksmääratud köetaval või jahutaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Asjakohasel juhul paigaldatakse ka hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavad süsteemid.“;

21) paragrahvi 693 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Olemasoleva hoone suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tehakse nende tehnosüsteemide juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus.“;

22) paragrahvi 693 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olemasoleva hoone kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus tehakse järgmiselt:
1) 70–290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus iga viie aasta järel;
2) suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus iga kolme aasta järel.“;

23) paragrahvi 694 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 694. Mitteelamu tehnosüsteemid ja nende energiatõhususe suurendamine“;

24) paragrahvi 694 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Mitteelamu suurema kui 70-kilovatise tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.“;

25) paragrahvi 694 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) seirata sisekliima kvaliteeti.“;

26) paragrahvi 694 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Mitteelamu varustatakse valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud ning kui hoone kütte- ja jahutussüsteemi, mis võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tegelik või projekteeritud nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti. Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt jaotatud ja nendega peab olema võimalik tuvastada ruumis viibimist.

(4) Püstitatav uus heitevaba mitteelamu varustatakse siseõhu kvaliteedi seiramist ja reguleerimist võimaldavate mõõte- ja juhtimisseadmetega. Olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel paigaldatakse nimetatud seadmed juhul, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.“;

27) seadustiku 7. peatükki täiendatakse §-dega 695–699 järgmises sõnastuses:
„§ 695. Elamu elektroonilise seire ja juhtimise lahendus

(1) Kui see on tehniliselt ja funktsionaalselt teostatav ning majanduslikult põhjendatud, varustatakse uus püstitatav elamu ja olemasolev oluliselt rekonstrueeritav elamu:
1) pideva elektroonilise seire lahendusega, mis mõõdab süsteemide töö optimaalsust ja teavitab hoone omanikku või omaniku poolt määratud isikut süsteemi tööparameetrite märkimisväärsest muutusest või hoolduse vajadusest;
2) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja kasutamise ning süsteemi hüdraulilist tasakaalustamist võimaldava seadmega, kui see on asjakohane;
3) lahendusega, mis suudab reageerida energiahinnale ja kohandada energiatarbimist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata ühepereelamu olulise rekonstrueerimise korral, kui paigalduskulud on suuremad kui saadav kasu.

§ 696. Nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamisele

(1) Uue hoone püstitamisel tuleb arvutada hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg.

(2) Hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg arvutatakse projekteeritud hoone puhul hinnanguliste andmete põhjal ning pärast hoone valmimist hoone ehitusjärgsete andmete põhjal. Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje tulemust väljendatakse globaalse soojenemise potentsiaalina.

(3) Hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge arvutab pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.

(4) Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus lisatakse energiamärgisele energiatõhususe arvutusest eraldi osana. Projekteeritud hoone puhul esitatakse arvutuse tulemus ehitisregistrisse ehitise ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel. Hoone valmimise järgselt tuleb asjakohasel juhul teha uus süsinikujalajälje arvutus, mis lisatakse energiamärgisele hiljemalt kasutusloa või kasutusteatise esitamise ajaks.

(5) Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise metoodika, nõuded arvutamise lähteandmete ja tulemuste esitamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 697. Püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtus

(1) Püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus ei tohi ületada kehtestatud piirväärtust.

(2) Püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje maksimaalsed piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades olemasolevaid süsinikujalajälje hindamise tulemusi, tehnilist ja metoodilist arengut ning hoone kasutamise otstarvet. Piirväärtusi uuendatakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul eesmärgiga tagada hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje järkjärguline vähenemine.

§ 698. Renoveerimispass

(1) Renoveerimispass on konkreetsele hoonele kohandatud kava hoone tervikrekonstrueerimiseks, mis viiakse läbi vastavalt renoveerimispassis märgitud etappidele ning millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust. Renoveerimispassi koostamine on vabatahtlik.

(2) Renoveerimispassi annab välja selleks vastavat kutset omav pädev isik.

(3) Enne renoveerimispassi väljaandmist teeb pädev isik:
1) kohapealse kontrolli, mille käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitise kohta koostatud dokumentatsioonile ning antakse hinnang ehitise tehnilisele seisukorrale;
2) dokumentatsiooni kontrolli, mille käigus kontrollitakse kohapealse kontrolli objektiks oleva ehitise või selle osa kohta õigusaktides nõutud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust.

(4) Renoveerimispassi andmed kannab pädev isik elektrooniliselt ehitisregistrisse.

(5) Nõuded renoveerimispassi sisule, vormile, väljastamisele ja säilitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 699. Olemasoleva mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardid

(1) Mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardiks on energiatõhususe piirväärtus, mida väljendatakse kilovatt-tundides toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta aastas.

(2) Käesoleva paragrahvi nõudeid kohaldatakse madalama kui E-klassi kuuluva sisekliima tagamisega mitteelamu suhtes, mille energiatõhusust hinnatakse kehtiva energiamärgise alusel.

(3) Kui mitteelamu kuulub energiamärgise alusel G või madalamasse klassi, peab mitteelamu saavutama vähemalt F-klassi energiatõhususe. Kui mitteelamu kuulub energiamärgise alusel F-klassi, siis peab ta saavutama vähemalt E-klassi energiatõhususe.“;

28) paragrahvides 821 lõikes 2 punktis 1 ning 821 lõikes 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktis 1“ tekstiosaga „lõikes 3“;

29) paragrahvis 822 lõikes 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 2“ tekstiosaga „punktis 2 ning lõikes 3“;

30) paragrahvi 130 lõike 3 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) hoone energiatõhususe, energiamärgise, energiaauditi, renoveerimispassi, süsinikujalajälje, nutivalmiduse näitajate, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe ning käesoleva seadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte-, ventilatsiooni- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimine;“;

31) seadustiku normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77)“ tekstiosaga „(EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 08.05.2024)“.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Ehitusseadustiku § 24 lõike 2 punkti 42 ja § 696 lõike 3 kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata sellise hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise suhtes, mille ehitusloa taotlus esitatakse enne 2030. aasta 1. jaanuarit.“;

2) paragrahvi 304 pealkirjas asendatakse tekstiosa „§-s 691“ tekstiosaga „§-des 691–694“;

3) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast 2020. aasta 1. juulit, kuid enne käesoleva lõike jõustumist, kohaldatakse ehitusseadustiku § 69² lõike 7 varem kehtinud redaktsiooni.“;

4) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) 2020. aasta 1. juuli seisuga olemasoleva, ehitusseadustiku § 693 lõikes 21 sätestatud hoone kütte-, ventilatsiooni- või jahutussüsteemi järgmine energiatõhususe hinnang antakse suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega hoone tehnosüsteemi puhul hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks. Kui tehnosüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti ja kuni 290 kilovatti, antakse järgmine energiatõhususe hinnang hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

5) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva lõike jõustumist olemasoleva, ehitusseadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemile kohaldatakse varem kehtinud redaktsiooni. Mitteelamu suurema kui 70-kilovatise ja kuni 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldatakse automaatika- ja juhtimissüsteem või esitatakse hinnang, et nimetatud süsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud, hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

6) paragrahvi 304 täiendatakse lõigetega 4–9 järgmises sõnastuses:
„(4) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 1 sätestatud nõue paigaldada päikeseenergiaseade rakendub uuele avalikule sektorile kuuluvale hoonele ja uuele mitteelamule, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus pärast ehitusseadustiku § 692 lõike 11 jõustumist.

(5) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 2 sätestatud nõue tuleb täita avaliku sektori asutuse omandis oleva olemasoleva hoone puhul järgmiselt:
1) hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 2000 ruutmeetri;
2) hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 750 ruutmeetri ning
3) hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 250 ruutmeetri.

(6) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 3 sätestatud nõuet rakendatakse olemasoleva mitteelamu olulise rekonstrueerimise või hoone rekonstrueerimise, katusel tehtavate tööde või hoone tehnosüsteemide paigaldamise korral, mille jaoks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

(7) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 4 sätestatud nõuet rakendatakse elamule, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

(8) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 5 sätestatud nõuet rakendatakse hoonega külgnevale uuele katusega parklale, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

(9) Ehitusseadustiku § 694 lõikes 3 sätestatud mitteelamu varustatakse, kui see on tehniliselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud, hoone valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide nimivõimsus on:
1) suurem kui 290 kilovatti hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks;
2) suurem kui 70 kilovatti ja kuni 290 kilovatti hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

7) seadust täiendatakse §-dega 3016–3018 järgmises sõnastuses:
„§ 3016. Ehitusseadustiku §-s 695 sätestatud nõuete rakendamine

Ehitusseadustiku § 695 lõikes 1 sätestatud nõue kehtib püstitatava uue elamu ja olemasoleva oluliselt rekonstrueeritava elamu suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud peale käesoleva paragrahvi jõustumist.

§ 3017. Ehitusseadustiku §-des 696–697 sätestatud nõuete rakendamine

(1) Ehitusseadustiku §-s 696 sätestatud nõudeid rakendatakse püstitatavale uuele hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Püstitatavatele uutele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 1000 ruutmeetrit, rakendatakse nimetatud nõudeid, kui ehitusloa taotlus esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

(2) Ehitusseadustiku §-s 697 sätestatud hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtust rakendatakse püstitatavale uuele hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

§ 3018. Ehitusseadustiku § 699 lõike 3 rakendamine

(1) Olemasolev mitteelamu, mis kuulub energiamärgise alusel G või madalamasse klassi, peab saavutama vähemalt F-klassi energiatõhususe hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.

(2) Olemasolev mitteelamu, mis kuulub energiamärgise alusel F-klassi, peab saavutama vähemalt E-klassi energiatõhususe hiljemalt 2033. aasta 1. jaanuariks.“.

§ 3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 37 järgmises sõnastuses:
„37) säästupõhiste maksete rahastamise kava – laenukava, mis on mõeldud üksnes energiatõhususe suurendamiseks ja mis seob laenu tagasimaksed saavutatud energiasäästuga, võttes arvesse ka muid majandustegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtus ja laenu refinantseerimine.“;

2) paragrahvi 3 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 4 ja 41 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-dega 43 ja 44 järgmises sõnastuses:
„§ 43. Riiklik hoonete renoveerimiskava

(1) Energiasäästu koordinaator koostab riikliku hoonete renoveerimiskava (edaspidi renoveerimiskava) avaliku ja erasektori elamute ja mitteelamute rekonstrueerimise tagamiseks kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond eesmärgiga muuta olemasolevad hooned heitevabaks ehitusseadustiku § 63 lõike 10 tähenduses.

(2) Renoveerimiskava sisaldab vähemalt järgmist:
1) ülevaade riigi hoonefondist;
2) tegevuskava aastateks 2030, 2040 ja 2050;
3) ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest;
4) investeerimisvajaduste ülevaade, eelarveallikad ja haldusressursid;
5) uute ja renoveeritud heitevabade hoonete piirmäärad;
6) mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid;
7) riiklik trajektoor eluhoonete progressiivseks renoveerimiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud renoveerimiskava ei ole strateegiadokument riigieelarve seaduse tähenduses ega strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses.

(4) Energiasäästu koordinaator koostab renoveerimiskava, lähtudes järgmisest:
1) elamufondi progressiivse rekonstrueerimise riiklik trajektoor väljendatakse kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisena kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas ajavahemikul 2020–2050 ning selles määratakse kindlaks elamute või eluruumide arv või vastav põrandapind, sealhulgas 43 protsenti halvima energiatõhususega elamute ja eluruumide arv või vastav põrandapind, mis tuleb igal aastal rekonstrueerida ja millega saavutatakse vähemalt 55 protsenti kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemine;
2) kogu elamufondi keskmine primaarenergiatarbimine kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas väheneb võrreldes 2020. aastaga vähemalt 16 protsenti 2030. aastaks, vähemalt 20–22 protsenti aastaks 2035 ning on 2040. aastaks ja seejärel iga viie aasta järel samaväärne või väiksem kui riiklikult kindlaks määratud väärtus, mis tuleneb keskmise primaarenergiatarbimise järkjärgulisest vähenemisest ajavahemikul 2030–2050 vastavalt sellele, kuidas elamufond muudetakse heitevabade hoonete fondiks;
3) ehitusseadustiku §-s 699 mitteelamutele kehtestatavate energiatõhususe miinimumstandarditega tagatakse, et kõige kehvema energiatõhususega olemasolevad mitteelamud jäävad vähemalt alla 16 protsendise piirmäära alates 2030. aastast, alla 26 protsendise piirmäära alates 2033. aastast ning 2040. ja 2050. aastaks peavad mitteelamud vastama madalamatele energiatõhususe maksimaalsetele piirmääradele vastavalt hoonefondi heitevabaks muutmise kavale.

(5) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile iga viie aasta tagant riikliku energia- ja kliimakava osana renoveerimiskava, lisades sellele viimase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia või renoveerimiskava rakendamise üksikasjad, näidates, kas seatud riiklikud eesmärgid on saavutatud.

(6) Renoveerimiskava lisana avaldatakse kokkuvõte avaliku konsultatsiooni tulemustest.

(7) Toetusmeetmete kehtestamisel lähtutakse renoveerimiskavas nimetatud eesmärkidest.

§ 44. Renoveerimiskava avalik konsultatsioon

Renoveerimiskava väljatöötamise käigus korraldab energiasäästu koordinaator huvirühmadega avaliku konsultatsiooni, mille põhjal koostatakse avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte ning avaldatakse renoveerimiskava kavandi lisana.“;

5) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast sõna „levitamine“ sõnadega „ja ühtsete kontaktpunktide teenused”;

6) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 6–11 järgmises sõnastuses:
„(6) Energiasäästu koordinaator tagab tehnilise abi keskuste loomise ja käitamise ühtsete kontaktpunktide kaudu. Tehnilise abi keskused on mõeldud hoonete rekonstrueerimisega seotud osapooltele. Ühtsed kontaktpunktid luuakse koostöös asjakohaste asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja erasektori sidusrühmadega.

(7) Energiasäästu koordinaator tagab, et tehnilise abi keskused on riigi territooriumil kättesaadavad, luues vähemalt ühe ühtse kontaktpunkti:
1) 80 000 elaniku kohta;
2) piirkonna kohta;
3) piirkondadesse, mille hoonefondi keskmine vanus ületab riigi hoonefondi keskmist vanust;
4) piirkondadesse, kus rakendatakse piirkondlikke rekonstrueerimisprogramme, või
5) paika, kuhu kättesaadava kohaliku transpordiga jõudmine võtab aega keskmiselt alla 90 minuti.

(8) Energiasäästu koordinaator tagab, et kui hoonele on välja antud energiamärgis, mis on madalam kui C-klass, siis kutsutakse hoone omanik renoveerimisalaseks nõustamiseks ühtsesse kontaktpunkti kas vahetult pärast hoone energiamärgise aegumist või viis aastat pärast energiamärgise väljaandmist olenevalt sellest, milline tähtaeg on varasem.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühtne kontaktpunkt:
1) annab kodumajapidamistele ja korteriühistutele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ning avaliku sektori asutustele ühtlustatud teavet tehniliste ja rahaliste võimaluste ja lahenduste kohta;
2) pakub rekonstrueerimisprojekti eri etappides terviklikku tuge kodumajapidamistele ja korteriühistutele, keskendudes peamiselt halvima tõhususega hoonetele, energiaostuvõimetutele isikutele, energiaostu riskirühmadele ja rekonstrueerimisteenuseid osutavatele ettevõtetele;
3) annab sõltumatut nõu hoonete energiatõhususe kohta;
4) pakub sihtotstarbelisi teenuseid korteriühistutele, vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele isikutele, energiaostu riskirühmadele ja väikese sissetulekuga leibkondade liikmetele.“;

(10) Lõikes 8 ja 9 sätestatud eesmärkidel võib energiasäästu koordinaator ja kontaktpunkt töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed;
2) kui isiku päringule vastamiseks on see vajalik, ka andmeid leibkonna sissetuleku kohta, andmeid elukoha kohta või muid andmeid, päringu esitanud isiku poolt talle esitatud mahus;
3) renoveerimisalasele nõustamisele kutsumise korral ehitisregistrist ja kinnistusraamatust kättesaadavaid andmeid isiku omandis oleva hoone ja selle energiamärgise kohta.

(11) Lõikes 9 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kuni 2 aasta jooksul päringule vastamisest või muu nõustamisteenuse osutamisest, mille eesmärgil andmed koguti. Pärast selle tähtaja möödumist andmed kustutatakse.“

7) paragrahv 351 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses:
„§ 352. Riikliku hoonete renoveerimiskava esitamine ja ajakohastamine

(1) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 43 kohase renoveerimiskava esmakordselt hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2030. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga viie aasta järel.

(2) Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator renoveerimiskava ajakohastada.“.

§ 4. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse § 3 punktis 36 asendatakse tekstiosa „1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (edaspidi GWh)“ tekstiosaga „2022. aastal väiksem kui 500 gigavatt-tundi (GWh)“.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, ...................2026
______________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ..... .......................2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Seletuskiri_EPBD.docx

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS), energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) ja elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud, edaspidi ka direktiiv)1. Direktiivi eesmärk on parandada hoonete energiatõhusust ning saavutada 2050. aastaks heitevaba hoonefond2.
Eesti hooned kasutavad poole riigis tarbitavast energiast ning paljud olemasolevad hooned on väikese energiatõhususega. Kehtivad nõuded ei kata täielikult Euroopa Liidu uusi nõudeid hoonete energiatarbimise, kaasaegsete tehnosüsteemide, kasvuhoonegaaside heite ning taastuvenergia kasutamise kohta. Eelnõu eesmärk on ajakohastada hoonete energiatõhususe nõudeid nii, et Eesti hoonefond liiguks järk-järgult väiksema energiatarbimise ja väiksema kliimamõju suunas. Jätkuvalt jääb kehtima kulutõhususe põhimõte nõuete rakendamisel.
Eelnõukohase seadusega tehtavad peamised muudatused:
• kehtestatakse nõuded elamute ja mitteelamute energiatarbimise vähendamiseks;
• uued avaliku sektori hooned peavad vastama heitevaba hoone nõuetele alates 2028. aastast ning kõik muud uued hooned alates 2030. aastast;
• uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamise kohustus;
• laiendatakse päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõudeid uutele ja teatud olemasolevatele hoonetele, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud;
• täpsustatakse hoonete tehnosüsteemidele esitatavaid energiatõhususe nõudeid;
• kehtestatakse olemasolevate mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid.
Muudatused aitavad vähendada energiatarbimist, energiakulusid, kasvuhoonegaaside heidet ja sõltuvust fossiilkütustest ning parandada hoonete sisekliimat ja kasutustingimusi. Samal ajal võivad uued nõuded suurendada hooneomanike, arendajate, projekteerijate ja avaliku sektori investeerimis- ning halduskoormust. Koormuse piiramiseks rakendatakse nõudeid järk-järgult ning arvestatakse tehnilist teostatavust, funktsionaalset sobivust, majanduslikku põhjendatust ja kulutõhusust.
Eelnõu peamised muudatused on toodud kokkuvõtlikult ka lisas 3, mis on mõeldud hõlbustama eelnõu muudatustest ülevaate saamist, kuid mida ei kehtestata rakendusaktina.
Mõju halduskoormusele
Eelnõuga kaasnev halduskoormus on tingitud energiatõhususe suurendamisest ning hoonefondi keskkonnamõjude vähendamisest, mis on vajalik riigi poolt seatud eesmärkide saavutamiseks. Halduskoormuse tõus mõjutab eelkõige neid isikuid, kes kavandavad uue hoone püstitamist, olemasoleva hoone olulist rekonstrueerimist või tehnosüsteemide uuendamist. Mõju puudutab eeskätt avaliku sektori asutusi, arendajaid, hoone omanikke, projekteerijaid ja teisi ehitusprotsessis osalevaid ettevõtjaid ning teatud juhtudel ka korteriühistuid ja elanikke, kui nõuete täitmine on seotud nende omandis oleva hoonega.
Halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse eelnõus direktiiviga lubatud paindlikkust ja välditakse rangemate nõuete kehtestamist võrreldes direktiivis sätestatuga.
Halduskoormust on vähendatud etteulatuvalt ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (743 SE)3. Viidatud eelnõuga vähendati halduskoormust muu hulgas:
• ehitus- ja loamenetluste lihtsustamise ja kiirendamise kaudu;
• projekteerimistingimuste regulatsiooni paindlikumaks muutmisega;
• õigusliku aluseta ehitiste seadustamise protsessi ühtlustamisega.
Eelnõuga leevendatakse nõuet, mis on seni kehtestatud hoonete automaatselt reguleeritavatele tehnosüsteemidele, mille kohaselt tuli kõigile hoonetele paigaldada keskne automaatikasüsteem. Nimetatud nõuet kohaldatakse kavandatult edaspidi ainult mitteelamutele.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 18.05.2015 määrus nr 47 „Rahvahulkade kogunemisega seotud hooneliigid, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu“.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli (vanemapuhkusel) ([email protected]), nõunik Siret Trei (vanemapuhkusel) ([email protected]), elamuinvesteeringute valdkonna juht Kaspar Alev ([email protected]), nõunik Marit Rüüsak ([email protected]), nõunik/keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Kristel Lopsik ([email protected]) ja osakonnajuhataja Lauri Suu ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristina Parnaul-Ollik ([email protected]).
Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused
Eelnõu §-ga 1 kavandatakse muuta EhSi (RT I, 11.07.2026, 33), §-ga 2 EhSRSi (RT I, 11.07.2026, 104), §-ga 3 EnKSi (RT I, 03.07.2026, 21) ja §-ga 4 ELTSi (RT I, 11.07.2026, 71) ning §‑ga 5 nähakse ette seaduseelnõu jõustumistähtaeg.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Eelnõu on seotud ka menetluses oleva energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõuga5. Käesolevas eelnõus on arvestatud muutmisel oleva energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu sätetega.
Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

2. Seaduse eesmärk
Eelnõu on koostatud selleks, et võtta Eesti õigusesse üle uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11196 sätestatakse ELi õiguses eesmärk saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ning kehtestatakse liidu kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide, millest on maha arvatud seotud kasvuhoonegaaside kogus) vähemalt 55% võrreldes 1990. a tasemega. Komisjoni 19. oktoobri 2020. a teatises „Komisjoni 2021. aasta tööprogramm – elujõuline liit ebakindlas maailmas“ välja kuulutatud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ siht on need eesmärgid saavutada. Kõnealune pakett hõlmab mitut poliitikavaldkonda, sh energiatõhusus, taastuvenergia, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, energia maksustamine, jõupingutuste jagamine, heitkogustega kauplemine ja alternatiivkütuste taristu. Direktiivi 2010/31/EL läbivaatamine on selle paketi lahutamatu osa.
40% Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest ja 36% kasvuhoonegaaside heitest on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis moodustab hoonete energiatarbimine riigi energia lõpptarbimisest ligi 50%. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele, on hoonete energiatõhususe parandamisel kanda väga oluline roll Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel.
Euroopa Liidu hoonefondi CO2 heite vähendamiseks on vaja seda ulatuslikult renoveerida: ligi 75% sellest hoonefondist ei ole praeguste ehitusstandardite kohaselt energiatõhus ning eelduslikult on 85–95% praegu olemasolevatest hoonetest 2050. aastal endiselt kasutuses7. Kaalutud aastane energiatõhusa renoveerimise määr on siiski püsivalt madal (~ 1%). Praeguses tempos kestaks ehitussektori CO2 heite vähendamine sajandeid. Seetõttu on direktiivi peamine eesmärk hoonete renoveerimise käivitamine ja toetamine, sh üleminek heitevabadele küttesüsteemidele. Renoveerimise toetamine piirkonna tasandil, sh tööstusliku või eeltoodetud elementidega renoveerimise abil, toob kasu hoonete ulatuslikuma renoveerimise stimuleerimise teel ning võimaldab hoonefondi CO2 heidet kiiremini ja odavamalt vähendada. Tööstuslikud ehitus- ja renoveerimislahendused hõlmavad mitmekülgseid valmiskujul ehituskomponente, millel on erinevad funktsioonid, nagu soojustus ja energiatootmine.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2 ei nõua eelnõukohase seaduse vastuvõtmine väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Direktiivi eelnõu ettevalmistamisel korraldas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni ning koostas mõjuhinnangu8, milles käsitleti lahendatavaid probleeme ja sihtrühmi, direktiivi muutmise eesmärke, võimalikke poliitikavalikuid ja nende võrdlust, eelistatud lahendust ning sellega kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Seega lähtuti direktiivi eelnõu menetlemisel sisuliselt HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest.
Avalik konsultatsioon hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel peeti 2021. aastal ning Eesti esitas direktiivi kohta omapoolsed seisukohad. Eelnõust tuleneva mõju hindamist on käsitletud käesoleva seletuskirja punktis 6 „Seaduse mõjud”.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse ehitusseadustiku muudatused. Paragrahviga 2 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, sh lisatakse päikeseenergialahenduste paigaldamisele, rekonstrueerimise toetusmeetmetele ja tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele kohalduvate nõuete rakendamise sätted. Paragrahvis 3 sätestatakse energiamajanduse korralduse seaduse muudatused ja paragrahviga 4 muudetakse elektrituruseadust. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivist tulenevad kohustuslikud nõuded. Liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi ei kasutata direktiivis ettenähtust rangemate või ulatuslikumate nõuete kehtestamiseks. Seetõttu ei ole eelnõu raames põhiseaduspärasust eraldi analüüsitud.

3.1. Ehitusseadustiku muutmine
Eelnõu §-ga 1 kavandatakse muuta ehitusseadustikku.
Punktiga 1 lisatakse EhSi § 24 lõikesse 2 punktid 41 ja 42. Muudatusega sätestatakse, et renoveerimispassi koostamine ning hoonete süsinikujalajälje hindamine kuuluvad tegevusalade hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon teenuse pakkumisel. Vastavalt EhSi § 24 lõikele 4 sätestatakse lõikes 2 nimetatud tegevusalade täpsem jagunemine valdkonna eest vastutava ministri määrusega nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“. Punktiga 41 sätestatakse nõue, et renoveerimispassi koostamiseks on vajalik omada pädevust. Tegemist on direktiivi artikli 25 lõikest 1 tuleneva kohustusega. Jõustumine on kavandatud üldises korras ehk alates käesoleva seaduse jõustumisest, kuid ehitisregistrisse on võimalik andmeid kanda siis, kui pädevusnõuded on kehtestatud ja pädevust on võimalik tõendada; seni on renoveerimispassi koostamine võimalik väljaspool ehitisregistrisse kandmist.
Samuti sätestatakse punktiga 42 nõue, et hoone süsinikujalajälje arvutamine kuulub tegevusalade hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon, kuna hoonetele rakendatakse alates 2030. a 1. jaanuarist süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtust, mille tulemused peab kandma energiamärgisele. Samas on alates 2028. aasta 1. jaanuarist kohustuslik üle 1000 m2 suletud netopindalaga uute hoonete püstitamisel hinnata nende hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge, ent ei rakendata veel piirväärtuseid. Seega on vajalik tagada võimalus hindamiste läbiviimiseks ka varem kui 2030. aastal, kuigi pädevuse nõuded sel ajal ei kohaldu, andes piisava aja töötada välja pädevusnõuded ning tõendada ka nende vastavust. Praktikas on seni süsinikujalajälje hindamist läbi viinud enda objektide osas Riigi Kinnisvara AS. Pädevusnõuete kehtestamine üldises korras takistaks hindamiste läbiviimist enne kui vastavad pädevusnõuded on välja töötatud, seega kavandatakse nõuete kehtestamiseks piisav aeg ja seotakse see piirväärtuste kohaldamise nõudega.
Punktiga 2 lisatakse EhSi § 60 lõikesse 1 punkt 121. Muudatusega täiendatakse § 60 lõikes 1 esitatud loetelu ja täpsustatakse, et renoveerimispassi andmed kuuluvad ehitisregistri üldandmete koosseisu. Arvestades, et renoveerimispassi hakatakse koostama ehitisregistri keskkonnas, tuleb selle koostamiseks vajalikke andmeid käsitada ehitisregistri andmetena.
Punktiga 3 täiendatakse EhSi 7. peatüki pealkirja pärast sõnu „Hoone energiatõhusus“ sõnadega „ja olelusringipõhine süsinikujalajälg“. Muudatus on vajalik selleks, et edaspidi sisaldab ehitusseadustiku 7. peatükk hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise nõudeid. Olelusring on defineeritud standardis EVS-EN 15978:2026 kui elutsükkel (inglise keeles life cycle), mis on vaadeldava objekti eluea järjestikused ja omavahel seotud etapid, sealhulgas algus- ja lõpp-punkt. Standardis ISO 14040 on „elutsükli“ määratlus tootesüsteemi järjestikused ja omavahel seotud etapid alates tooraine hankimisest või loodusvaradest kuni lõpliku kõrvaldamiseni. EhSi lisatakse §-d 695–699 ning sätestatakse volitusnorm, millega antakse õigus kehtestada ministri määrusega olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise ning olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtuste nõuded. Vastavate sätetega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkti 25, artikli 7 lõiked 2, 4 ja 5 ning II ja III lisa.
Punktiga 4 lisatakse EhSi § 62 lõige 11, millega laiendatakse kohaldamisala ka teatud tüüpi rajatisele, milleks on uue mõistena hoonega külgnev katusega parkla. Seni reguleeris peatükk vaid hooneid, kuid seoses päikeseenergiaseadmete täiendatud nõuetega rakenduvad § 692 lõikes 11 punktis 5 sätestatud kohustused ka uutele katusega parklatele, mis külgnevad hoonega ehk paiknevad hoone vahetus läheduses, olles omaette rajatised, mis ei ole hoonega konstruktsiooniliselt seotud (nõuded on toodud eelnõu § 1 punktis 16). Nimetatud nõuet kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2029 ehitatavatele hoonega külgnevatele uutele katusega parklatele.
Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks EhSi § 62 lõike 2 punkt 1. Direktiivi artiklis 5 on sätestatud energiatõhususe miinimumnõuded. Kui direktiivi eelmise versiooni kohaselt oli liikmesriikidel võimalik kohaldada kultuuriväärtuslike hoonete suhtes erandit energiatõhususe miinimumnõuetest, siis uuesti sõnastatud direktiivi artikli 5 lõike 3 kohaselt liikmesriikidel seda võimalust endisel kujul ei ole. Sellest tulenevalt tunnistatakse EhSi § 62 lõike 2 punkt 1 eelnõukohase seadusega kehtetuks.
Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 5 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel võimalus kohandada energiatõhususe miinimumnõudeid ja mitteelamute miinimumstandardeid riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ametlikult kaitse all olevatele hoonetele kui osana määratletud keskkonnast või oma erilise arhitektuurse või ajaloolise väärtuse tõttu, kus teatud energiatõhususe nõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust. Sellest tulenevalt täiendatakse EhSi § 62 lõigetega 3 ja 4. Täpsem info allpool punktis 7.
Punktiga 6 lisatakse EhSi § 62 lõikesse 2 punkt 6. Direktiivis (EL) 2024/1275 on nähtud ette teatud paindlikkus, kus osade hoonete osas on võimalik liikmesriikidel ise otsustada, kas direktiivi nõudeid neile rakendada. Vastavat loetelu muudeti ja sellest tulenevalt täiendatakse eelnõu kohaldamisala sätteid. Hooned, mille suhtes liikmesriigid võivad kohaldada erandit miinimumnõuetest, on sätestatud artikli 5 lõike 3 punktides a kuni e. Võrreldes seni kehtinud erandite loeteluga lisandus erandite loetellu uus hooneliik – relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitselised hooned, välja arvatud individuaalsed eluruumid või kontorihooned relvajõududele ja riigikaitseasutuste teenistuses olevale muule personalile.
Energiatõhususe nõuete kohaldamine riigikaitselise otstarbega hoonete suhtes ei pruugi olla kooskõlas riigikaitseliste huvidega. Sellest tulenevalt täiendatakse EhSi §-s 62 sätestatud kohaldamisala lõiget 2 punktiga 6 selliselt, et riigikaitselised hooned, mis on defineeritud kehtivas EhS § 115 lõikes 1, jäetakse peatüki reguleerimisalast välja. See tähendab, et energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata Kaitseministeeriumile, selle valitsemisalas olevatele asutustele või keskvalitsusele kuuluvatele riigikaitselistele hoonetele.
Erandi alla ei kuulu hooned, mida kasutatakse kontorihoonena või individuaalse eluruumina ning nimetatud hoonetele kohaldatakse näiteks energiamärgise koostamise ja süsinikujalajälje hindamise nõudeid.
Mitme kasutusotstarbega hoone puhul, millest vähemalt üks kasutusotstarve on riigikaitseline, saab kohaldada erandeid energiatõhususe miinimumnõuetest. Riigikaitseline ehitis võib olla projekteeritud ja ehitatud selliselt, et osa hoonest on näiteks büroohoone. Samas ei pruugi ehitise täiendava riigikaitselise kasutusotstarbe ning kasutatud materjalide ja lahenduste tõttu olla võimalik hoonet võrrelda teiste sarnaste büroohoonetega. Seda näiteks süsinikujalajälje hindamisel, mistõttu on otstarbekas hõlmata erandiga hoone tervikuna, kui vähemalt üks kasutusotstarve on riigikaitseline.
Punktiga 7 lisatakse EhSi § 62 lõiked 3 ja 4, millega sätestatakse erand energiatõhususe miinimumnõuete ja mitteelamute miinimumstandardite kohaldamisel kultuuriväärtusega hoonete suhtes ning sisustatakse energiatõhususe nõuete leebem kohaldamine. Erandi kehtestamine on kooskõlas direktiivi artikli 5 lõikega 2 ja artikli 9 lõikega 6.
Lõikes 3 esitatakse loetelu hoonetest, mille suhtes kohaldatakse energiatõhususe nõudeid leebemalt. Hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatakse leebemalt järgmistele kultuuriväärtusega hoonetele: UNESCO maailmapärandi objekt, mälestis, muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega hoone, rahvuspargis asuv kultuuriväärtusega hoone, üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikul alal asuv kultuuriväärtusega hoone ja väärtusliku üksikobjektina määratletud hoone.
Kultuuriväärtuslikke hooneid on käsitletud kolmes seaduses: muinsuskaitseseaduses (edaspidi MuKS), looduskaitseseaduses ja planeerimisseaduses. Renoveerimise ja energiatõhususe kontekstis on oluline, et igal juhul peetaks hoone kultuuriväärtuse all silmas selle vanuselist, arhitektuurset, ajaloolist, kultuuriloolist, linnaruumilist olemust (eeskätt arhitektuurne välisilme, tarindid ja detailid, sh materjal ja geomeetria, teatud juhtudel ka interjöörid), mida tuleb säilitada.
Kultuuriväärtusega hooned, millele energiatõhususe miinimumnõudeid leebemalt kohaldatakse, on järgmised:
1) UNESCO maailmapärandi objekt – mälestis või muinsuskaitseala, mis on arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 11 lõike 2 alusel koostatud maailmapärandi nimekirja, vt MuKSi § 13;
2) mälestis – riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks (MuKS § 8). Muudatus puudutab ajaloo- või ehitismälestiseks tunnistatud hooneid (MuKS § 11 lg-d 2 ja 4). Mälestis on tuvastatav kultuurimälestiste registris (https://register.muinas.ee/), geoportaali kultuurimälestiste kitsenduse kaardikihil (X-GIS 2.0 [kultuurimalestised]) või ehitistregistris (www.ehr.ee);
3) muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega hoone – muinsuskaitseala on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik (MuKS § 9 lg 1). Muinsuskaitsealal asuvad ehitised jagunevad kolme väärtusklassi (MuKS § 10): A-, B- ja C-kaitsekategooria hooned, millest kultuuriväärtuslikuks loetakse A- ja B-kaitsekategooria hooned (MuKS § 19 lg 5 p 3 ja kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 10). Kaitsekorra kehtestamiseni kehtib muinsuskaitsealal põhimäärus, mis hooneid kategooriatesse ei jaga. Vastavalt MuKSi § 91 lõikele 3 loetakse kuni kaitsekorra kehtestamiseni § 52 lõike 2 punkti 2 tähenduses väga väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitist, kui põhimääruses on kaitse eesmärgina sätestatud arhitektuurselt väärtuslike interjööride säilitamine.
Energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata leebemalt muinsuskaitseala C‑kaitsekategooria hoonele, sest see ehitis ei vasta kultuuriministri 15. mai 2019. a määruse nr 23 § 10 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele.
Muinsuskaitseala ehitis ja sellele antud kaitsekategooria on tuvastatav kultuurimälestiste registris (https://register.muinas.ee/), geoportaali kultuurimälestiste kitsenduse kaardikihil (X-GIS 2.0 [kultuurimalestised]) või ehitistregistris (www.ehr.ee);
4) Rahvuspargis asuv kultuuriväärtusega hoone – rahvuspargi koosseisus riiklikult kaitstav kultuuripärand (looduskaitseseaduse § 26 lg-d 1 ja 2), mille puhul on rahvusparkide hoonete kultuuriväärtus (väärtusklass: väga väärtuslik, väärtuslik, miljööväärtuslik) määratud kaitse-eeskirjas ning nõuded kirjeldatud kaitsekorralduskavas. Rahvuspargi hoone väärtusklass on avalikult kättesaadav keskkonnaportaali kaardikihil: „Looduse kaitse“ kihil „Arhitektuuriväärtused kaitsealadel“ (https://register.keskkonnaportaal.ee/);
5) üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikul alal asuv kultuuriväärtusega hoone ja väärtusliku üksikobjektina määratletud hoone – kohaliku omavalitsuse üld- või detailplaneeringuga määratud miljööväärtuslik ala või üksikobjekt, kus kehtivad nõuded seatakse kaitse- ja kasutustingimustega (planeerimisseaduse § 75 lg 1 p-d 16 ja 17 ning § 126 lg 1 p 15). Energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatakse leebemalt hoonetele, mis on miljööväärtust toetavad alale iseloomulikud hooned, mis mõnel juhul võivad omakorda olla jagatud väärtusklassidesse (näiteks väga väärtuslik, väärtuslik, miljööväärtuslik) ning miljööväärtuslikul alal asuvad või alalt välja jäävad kultuuriväärtust kandvad väärtuslikud üksikobjektid.
Energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata leebemalt hoonetele, mis ei toeta ala miljööväärtust ja millel ei ole eraldi silmapaistvat kultuuriväärtust ja mille ümberehitusel ei nõuta kaitse- ja kasutustingimustega välisilme säilitamist.
UNESCO maailmapärandi objekte on Eestis kaks: Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar. Maailmapärandi objektiks olevale mälestisele või muinsuskaitseala hoonele kehtivad põhimõtted ja nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest.
Põhimõtted mälestise ja muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega hoone säilitamiseks on ette nähtud muinsuskaitseseaduses ning muinsuskaitsealal asuva hoone puhul täpsustatud kaitsekorras. Kaitsekorra kehtestamiseni kehtib muinsuskaitsealal põhimäärus ja seal sätestatud nõuded ja kitsendused. Nõuded konkreetse mälestise või muinsuskaitseala hoone konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks annab Muinsuskaitseamet muinsuskaitse eritingimustega (MuKS § 50). Ehitusprojekt peab olema muinsuskaitse eritingimustega kooskõlas (MuKS § 49 lg 2).
Põhimõtted rahvuspargis asuva kultuuriväärtusega hoone säilitamiseks on esitatud rahvuspargi kaitsekorralduskavas.
Põhimõtted miljööalal asuva kultuuriväärtusliku hoone või väärtusliku üksikobjekti säilitamiseks ja ümberehitamiseks on seatud üld- või detailplaneeringu kaitse- ja kasutustingimustega.
Lõikes 4 täpsustatakse, mida peetakse silmas energiatõhususe miinimumnõuete erisuste all. Lõikes 3 toodud ehitiste puhul tuleb kaaluda hoone rekonstrueerimise korral ehitusprojekti koostamise käigus kõiki võimalusi hoone energiatõhususe parandamiseks. Rakendada tuleb neid meetmeid, mis võimaldavad säilitada hoone eripära ja välisilme, kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid ning mis on lisaks tehniliselt teostatavad ja majanduslikult põhjendatud.
Praktikas on tekkinud olukordi, kus kehtivale energiatõhususe miinimumnõudest tehtavale erandile viidates jäetakse kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel energiatõhususe parandamist võimaldavate meetmete rakendamine kaalumata, kuigi paljudes olukordades oleksid mõned meetmed siiski rakendatavad ja tooksid kaasa eluasemekulude vähenemise pikemas plaanis. See tähendab, et hoonete rekonstrueerimisse paigutatakse märkimisväärne raha, kuid potentsiaalset parimat tulemust ei saavutata, energiakulud võivad jääda suureks või hoone sisekliima ebamugavaks või ebatervislikuks. Lisaks on see aja ja materjalide ebaotstarbekas kulutamine. Olukorra jätkumine võib viia kultuuriväärtusega hoonete elukohana hülgamise ja hävimiseni.
Erandi konkreetsemal sõnastamisel koos täpsustavate kriteeriumitega on kaks peamist eesmärki. Esmalt on selle eesmärk tagada, et kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamisele pööratakse tähelepanu hoone olulise rekonstrueerimisega seotud ehitusprojekti koostamisel ning rakendatakse selleks sobivaid meetmeid. Teisalt kindlustada, et rakendamiseks valitakse üksnes sellised meetmed, mis ei kahjusta hoone kultuuriväärtust. Rakendatavad lahendused peavad kultuuriväärtust säilitades parandama hoone kasutustingimusi (nt sisekliima parandamine, energiakulu vähendamine) ning tehtav kulutus peab olema mõistlikus suhtes saavutatava kasuga (ehk kulutõhus).
Säte näeb ette, et kultuuriväärtusega hoone puhul tuleb kaaluda kõiki meetmeid, mis võimaldavad parandada konkreetse hoone energiatõhusust. Ehitusprojekti koostaja ülesanne ja eesmärk on leida nende seast tehniliselt teostatavad ja majanduslikult põhjendatud lahendused, mis ühtviisi säilitavad hoone kultuuriväärtuse ja parandavad hoone energiatõhusust. Vastavad kaalutlused kajastab ta ka ehitusprojektis. Sobivate meetmete valimisel tuleks lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
a) meetme(te) mõju, sh kumulatiivne mõju kultuuriväärtusele, mida kannab hoone tervikuna ja mida kannavad selle üksikud detailid ja tarindid (s.o hoone eripära, välisilme, kultuuriväärtuslike detailide ja tarindite säilivus);
b) ehitusfüüsikaline toimivus ja vastava ehitustöö teostamise praktilised võimalused (s.o tehniline teostatavus);
c) majanduslik põhjendatus, mis kaalub ja võrdleb energiatõhususe suurendamiseks rakendatava meetme või lahenduse kulu ja tasuvust, samuti võtab arvesse ka hoone omaniku võimalusi investeeringut ellu viia. Majandusliku põhjendatuse puhul tuleks arvestada ka eluasemekulude vähendamisega tehtava investeeringu korral ning laenuga finantseerimisel ka omaniku maksevõimet laenu teenindamiseks.
Esmalt tuleks kindlaks teha hoone kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid. Näiteks, kui tegemist on ehitismälestisega, siis tuleb esmalt esitada kultuurimälestiste registri kaudu taotlus muinsuskaitseliste eritingimuste koostamiseks, mille puhul võetakse aluseks taotluses toodud tööde ulatus ja kavandatud tööde kirjeldus. Muinsuskaitse eritingimustega piiritletakse säilitatavad fassaadiosad ja detailid ning selgitatakse võimalusi nende muutmiseks, kuid kaalutletud lahenduse koos materjalidega koostab projekteerimismeeskond. Muinsuskaitse eritingimused panevad seega paika edasised nõuded, millega tuleb energiatõhususe meetmete valikul arvestada. Nõuded peavad olema selgitatud ja põhjendatud, et täita käesolevas eelnõus toodud eesmärki energiatõhusust tõsta võimalikult suures ulatuses. Eritingimuste koostamine võib vajada ka objekti külastust, et välja selgitada hoone seisund ja läbi arutada võimalikud lahendused energiatõhususe suurendamiseks. Vajaduse korral otsustatakse täiendavate uuringute tellimise vajadus (nt viimistluskihtide uuring), et võimaldada eritingimuste kohaldamist.
Tehniliselt teostatav tähendab seda, et hoone tehnosüsteemide ja hoone (või hoone osa) tehnilised näitajad võimaldavad rakendada renoveerimismeetmeid, et täita energiatõhususe miinimumnõudeid. Tehniliselt mitteteostatav tähendab, et hoone energiatõhususe suurendamiseks ei ole renoveerimismeetmeid võimalik rakendada tehniliste piirangute tõttu, nagu hoone konstruktsioonielemendid, materjalid, esteetika, ruumi piiratus jms.
Majanduslik põhjendatus on seotud energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kuludega ja sellega, kas:
a) nende kulude suurus vastab kavandatava meetme (näiteks hoone tehnosüsteemi uuendamine) üldeesmärgile;
b) eeldatav kasu kaalub üles kulud, kui võtta arvesse süsteemi või hoone eeldatavat kasutuskestust, kui see on asjakohane.
Rakendatavaid tegevusi arvestades arvutatakse hoone olulisel rekonstrueerimisel saavutatav energiatõhususarv ja energiaklass. Energiaarvutus tuleb teha kõigi hoonete puhul sama metoodika alusel. Seni seda kultuuriväärtusega hoonete puhul üldjuhul ei arvutatud ja selle esitamist ei kontrollitud, sest ehitusseadustiku sõnastus („hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata“) võimaldas seda tõlgendada nii, et erandi puhul pole vajalik ka energiatõhususarvutus. Nii nagu varasemalt, rakendub nõuete leebemal kohaldamisel arvutuskohustus ka kultuuriväärtusega hoonetele, käesoleva eelnõuga muudetakse see tingimus selgemaks. Selleks, et hinnata hoone energiatõhususe paranemist pärast selle olulist rekonstrueerimist, arvutatakse enne hoone olulist rekonstrueerimist selle kaalutud energiaerikasutus (nn KEK-märgis), tuginedes 1–3 täisaasta energiatarbimisandmetele. Kui hoonele on juba varem märgis väljastatud ja see kehtib ka ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamise kuupäeval, ei tule uut KEK-märgist koostada. Selleks, et võrrelda, kui palju paraneb hoone energiatõhusus olulise rekonstrueerimise käigus, arvutatakse energiatõhususarv ehk nn ETA-märgis vastavalt projekteeritud lahendusele ning esitatakse vastav märgis ehitusloa taotluse või ehitisteatise esitamisel.
Kultuuriväärtusega hoonetele energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamise erisused sätestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Punktiga 8 asendatakse EhSi § 63 lõikes 1 sõna „vee“ sõnaga „tarbevee“. Muudatus tuleneb vajadusest täpsustada mõistet. Hoone energiatõhususe arvutustes arvestatakse vaid tarbevee soojendamine hoone tüüpilise kasutuse hulka.
Punktiga 9 lisatakse EhSi § 63 lõiked 6–12. Muudatusega võetakse siseriiklikku õigusesse üle direktiivi artiklis 2 sätestatud avaliku sektori asutuste (art 2 p 5), tervikrekonstrueerimise (art 2 p 20), etapiviisilise tervikrekonstrueerimise (art 2 p 21), katusega parkla (art 2 p 35), hoonega külgneva parkla (art 2 p 65), heitevaba hoone (art 2 p 2), liginullenergiahoone (art 2 p 3) ning olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali (art 2 p 24) mõisted.
Lõikega 6 sätestatakse, et avaliku sektori asutuste all tuleb hoonete energiatõhususe direktiivi kontekstis mõista energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutust, milleks on valitsussektori ja keskvalitsuse allsektori üksus riigieelarve seaduse § 2 tähenduses. Lõikega 6 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/9559 (edaspidi EED), artikli 2 punkti 12 kohaselt on avaliku sektori asutused riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega.
Eesti õigusruumis vastab sellele sättele riigieelarve seaduse8 § 2, mis sätestab valitsussektori ja keskvalitsuse allsektori mõisted, mis omakorda sobivad direktiivi mõistega. Riigieelarve seadus sätestab ka, et valitsussektori üksuste nimekirja avaldab oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse Statistikaamet9. Eelnõus kavandatud avaliku sektori asutuse mõistes toodud viide EnKS § 2 punktile 1 lähtub menetluses oleva EnKSi muudatuse kavandatavast sõnastusest.
Avaliku sektori asutusena ei käsitata üksusi, mis ei kuulu valitsussektorisse ega ole avaliku võimu kontrolli all, sealhulgas eraõiguslikke äriühinguid, sh riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega turutingimustel tegutsevaid ettevõtjaid (nt energia- ja sadamaettevõtjad); erasektori teenuseosutajaid (nt eraõiguslikud haiglad või haridusasutused); eraõiguslikke mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mille üle avalik sektor ei oma valitsevat mõju. Täpsem nimekiri on toodud Rahandusministeeriumi avaliku sektori kodulehel. Avaliku sektori alla kuuluvad keskvalitsuse, KOV-i ja sotsiaalkindlustusfondide omandis olevad hooned.
Lõikes 7 sätestatakse tervikrekonstrueerimise mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 20. Tervikrekonstrueerimine on määratletud kui renoveerimine, mis on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, ja millega muudetakse hoone või hoone osa enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks ja alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks. Alates 2030. aastast peaksid tervikrekonstrueerimise tulemusena hooned olema heitevabad.
Lõikes 8 sätestatakse etapilise tervikrekonstrueerimise mõiste. Etapilise tervikrekonstrueerimise all peetakse silmas sellist tervikrekonstrueerimist, mis tehakse renoveerimispassis märgitud suurima arvu etappide kohaselt. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 21. Etapiline tervikrekonstrueerimine on otseselt seotud hoone renoveerimispassiga. Direktiivi artikli 2 punktis 19 on renoveerimispassi mõiste määratletud kui konkreetsele hoonele kohandatud tegevuskava hoone tervikrekonstrueerimiseks maksimaalse arvu etappidega, millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust. Tegevuskava on kohandatud nii hoone vajadustele, et parandada hoone energiatõhusust tervikrekonstrueerimise kaudu, kui ka hoone omaniku vajadustele. Selles on kirjeldatud renoveerimisetappe eesmärgiga renoveerida hoone terviklikult liginullenergiahooneks enne 1. jaanuari 2030 või heitevabaks hooneks pärast nimetatud kuupäeva. Renoveerimispasside eesmärk on luua renoveerimisetappide järjestus (st iga renoveerimisetapi läbiviimise järjekord). See võimaldab kaaluda eri tööde ajastamist ja mõju, et optimeerida tööde järjestust ning vältida või vähemalt piirata dubleerimist või tarbetut kulu. Üldine eesmärk on tagada, et iga renoveerimisetapp täiendab teisi, jõudes terviklahenduseni.
Lõikes 9 sätestatakse katusega parkla ja hoonega külgneva parkla mõisted. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 35. Definitsiooni kohaselt on „katusega parkla“ katusega ehitis, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat.
Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele uutele katusega parklatele 31. detsembriks 2029. Kohustus kehtib hoonetega külgnevate katusega parklate suhtes. Artikli 2 punkti 35 kohaselt on „katusega parkla“ katusega konstruktsioon, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat. Kui katusega parklal on seinad ja selle kütmiseks või jahutamiseks kasutatakse energiat, tuleks parklat käsitada hoonena (kooskõlas artikli 2 lõikes 1 esitatud hoone mõistega) ning selle suhtes rakendatakse mitteelamute suhtes kohaldatavaid kohustusi.
Kolme parkimiskoha piirmäära eesmärk on jätta direktiivi kohaldamisalast välja katusega parklad ühepereelamute sissesõiduteedel.
Sätestatakse ka hoonega külgneva parkla mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 65. Direktiivi artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“. Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele uutele katusega parklatele 31. detsembriks 2029. Sellest tulenevalt kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2029 ehitatavatele hoonega külgnevatele uutele katusega parklatele § 69² lõike 1¹ punktis 5 sätestatud nõuet.
Lõikes 10 sätestatakse heitevaba hoone mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 2. Direktiivi artikli 2 punktis 2 on heitevaba hoone määratletud järgmiselt:
— I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega hoone, mis
— ei vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat,
— ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat süsinikdioksiidi (CO2)heidet ning
— ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside (KHG) heiteid
— vastavalt artiklile 11.
Direktiivi artiklis 11 on sätestatud nii uute kui ka olemasolevate heitevabade hoonete suhtes kohaldatavad üksikasjalikud nõuded. Lisaks on selles sätestatud, et uute hoonete puhul tuleb käsitleda ka järgmisi aspekte: sisekliima optimaalne kvaliteet, kliimamuutustega kohanemine, tuleohutus, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riskid, puuetega inimeste ligipääsuvõimalused ja süsiniku eemaldamine, mis on seotud süsiniku säilitamisega hoones või selle katusel.
Artiklis 2 punktis 2 määratud mõiste kohaselt ei vaja heitevaba hoone üldse energiat või vajab seda väga väikeses koguses. Selle all mõistetakse seda, et heitevaba hoone energiavajadus peab vastama kehtestatavale energianõudluse maksimumpiirmäärale. Vastavad piirmäärad töötatakse välja rakendusakti ajakohastamise käigus ning lähtuvad kuluoptimaalsest tasemest.
Artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et „heitevaba hoone ei tohi tekitada kohapealset CO2-heidet fossiilsetest kütustest“. See tähendab, et direktiivi (EL) 2024/1275 kohaldamisala hoonete vajadusi rahuldava energia kohapeal tootmiseks ei ole lubatud fossiilkütuste põletamine. „Fossiilkütus“ on määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 62 määratletud kui „süsinikul põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahke kütus, maagaas ja nafta“. See määratlus on kooskõlas Eurostati määratlusega: „taastumatud energiaallikad nagu kivisüsi, söetooted, maagaas, tehisgaas, toornafta, naftasaadused ja taastumatud jäätmed“.
Näited:
• artikli 11 lõikega 1 ei ole kooskõlas selliste kohapealsete küttesüsteemide kasutamine, milles põletatakse maagaasi, naftat, naftasaadusi, sütt või söetooteid.
• soojuspumpade, päikese- ja bioenergiapõhiste küttesüsteemide kasutamine on kooskõlas artikli 11 lõikega 1.
Hooned on KHG otsese ja kaudse heite peamised allikad ning üks raskemaid kohti süsinikuheite vähendamiseks. ELi pikaajaliste kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks on vaja märkimisväärselt vähendada hoonete kasutusaegset energiatarbimist, alustades hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje ehk KHG heitkoguse arvestamist. Kuigi olemasoleva hoonefondi energiatõhususe ja kliimatulemuste parandamine on selles protsessis keskse tähtsusega, on oluline ka see, et ehitatavate uute hoonete energiatarbimine ja kasutusaegsed heitkogused oleksid algusest peale väga väikesed, et vältida vajadust edasise sekkumise järele. Seetõttu kehtestatakse direktiiviga (EL) 2024/1275 nõue, et kõik uued hooned peavad olema heitevabad. Direktiivi artiklis 7 on sätestatud ajakava heitevabade hoonete suhtes kehtestatud nõuete kohaldamiseks uutele püstitatavatele hoonetele järgmiselt: kõik uued püstitatavad avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned on heitevabad alates 1. jaanuarist 2028 ja kõik muud uued püstitatavad hooned alates 1. jaanuarist 2030. Heitevaba hoone nõuded kohalduvad alates nimetatud kuupäevadest esitatud ehitusloa taotluste või ehitusteatiste esitamisel.
Heitevaba hoone suhtes kohalduvad nõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega (eelnõu § 1 p 9).
Lõikes 11 sätestatakse mõistena liginullenergiahoone, mis seni on mõistena defineeritud määruses nr 63. Direktiivist tuleneva uuendatud sõnastuse kohaselt on tegemist liginullenergiahoonega siis, kui selle energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui kuluoptimaalne tase ning väga väikese või nullilähedase tarbitava energia nõudlusega, mis enamuses pärineb taastuvatest energiaallikatest. Energia võib olla toodetud kohapeal taastuvatest energiaallikatest või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest. Sättega võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 3.
Lõikes 12 sätestatakse olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali mõiste. Direktiivi artikli 2 punkti 25 kohaselt on see näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse soojenemise potentsiaali kogu hoone olelusringi jooksul. Olelusring on teise sõnaga ka elukaar, mis hõlmab ehitusmaterjalide tootmist, transporti ehitusobjektile, ehitustegevust, kasutusaegset materjali- ja energiakulu ning lõpuks hoone lammutamist, materjalide ringlust ning jäätmete käitlemist. Olelusringi jooksul tuleb hinnata ka süsteemivälist kasu ehk kui toodetakse kohapeal taastuvelektrit või lammutamisel või ehitustööde käigus tekkivad jäätmed suunatakse ringlusse, siis arvestatakse ka materjalide asendamisest ja energiast saadavat kasu. Praktikas on enim kasutusel mõistena hoone süsinikujalajälje arvutamine, mille tulemust väljendatakse globaalse soojenemise potentsiaalina (inglise keeles global warming potential ehk GWP). Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaasi üks molekul soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. Kuigi nimetus „süsinikujalajälg“ viitab ühele kasvuhoonegaasile, hõlmab see siiski kõiki kasvuhoonegaase, mida väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ehk mille mõju on taandatud süsinikdioksiidile. Sättega võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 25.
Punktiga 10 muudetakse EhSi § 65 lõike 3 esimest lauset. Muudatusega täiendatakse ja laiendatakse volitusnormi ulatust. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab energiatõhususe miinimumnõuded, sh nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, ning tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega täpsustatakse ja laiendatakse ministri määrusandlikku volitust, lisades volitusnormi nõuded heitevabale hoonele ja hoone sisekliima kvaliteedile ning hoone energiatõhususe miinimumnõuetest erisuste kohaldamise. Viimane hõlmab ka kultuuriväärtuslike hoonete suhtes kohaldatavaid erisusi. Volitusnormi täiendamine on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 (EPBD) asjakohaste sätete ülevõtmiseks.
Muudatuse eesmärk on tagada, et direktiivist tulenevaid nõudeid oleks võimalik kehtestada paindlikult ja tehnilise detailsusega ministri määruse tasandil, võimaldades arvestada valdkonna kiiret arengut ning vajadust nõudeid ajakohastada. Asjakohaste määruste kirjeldused, millega nimetatud nõuded kehtestatakse või neid täpsustatakse, on esitatud kõnesoleva eelnõu lisas 2.
Punktiga 11 asendatakse EhSi § 66 lõigetes 1 ja 3 sõna „tegeliku“ sõnaga „tüüpilise“. EhSi § 66 lõike 1 kohaselt on energiamärgis vahend tõendamaks hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tüüpilise energiatarbimise kohta. Mõõdetud energiaandmete põhjal koostatud energiamärgisel (nn KEK-märgis) on võimalik eraldi arvestiga mõõdetud mittetüüpiline energiakasutus energiamärgise arvutustes hoone kogu energiakasutusest maha arvata, seega pole põhjendatud sätestada, et energiamärgis näitab tegelikku energiakasutust. Mittetüüpiliseks energiakasutuseks peetakse sellist energiakasutust, mis ei ole seotud hoone sisekliima tagamisega. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 I lisast. Muudatused täpsustatakse asjakohases määruses, mille kavandid on esitatud kõnesoleva eelnõu lisas 2.
Punktiga 12 täiendatakse EhSi § 66 lõikega 11. Seni kehtinud korra kohaselt olid energiatõhususe miinimumnõuete täitmisest, sh energiamärgise koostamise kohustusest vabastatud kõik ehitusseadustiku § 62 lõikes 2 nimetatud hooned. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõike 6 kohaselt võivad liikmesriigid artikli 5 lõike 3 punktides b, c ja e osutatud hooneliigid artikli 20 lõigete 1, 2, 4 ja 5 kohaldamisest välja arvata. Punktides b, c, ja e viidatud hooneliigid on vastavalt:
• kultusekohtadena või religioosseteks toiminguteks kasutatavad hooned;
• ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;
• eraldiseisvad hooned, mille suletud netopind on alla 50 m2.

Lisaks võib artiklis 20 sätestatud kohustustest välja jätta elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on väiksem kui 25% aastaringsest energiatarbimisest, kui vastav erand oli kehtestatud 28. maiks 2024. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõikest 6.
Punktiga 13 muudetakse EhSi § 67 lõike 1 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse EhSi § 67 kohaldamisala, laiendades energiamärgise esitamise kohustuse ka üürilepingu uuendamisele. Muudatuste eesmärk on tagada, et hoone kasutajatel ja omandajatel oleks kõigil direktiivis ette nähtud juhtudel juurdepääs ajakohasele hoone energiatõhusust puudutavale teabele. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõikest 1, mille kohaselt tuleb digitaalne energiamärgis väljastada järgmistele hoonetele:
a) hoonetele või hoone osadele, mida ehitatakse, oluliselt rekonstrueeritakse, müüakse, üüritakse uuele üürnikule või mille puhul uuendatakse üürilepingut; ja
b) olemasolevatele hoonetele, mis on avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses.
Seetõttu laiendatakse direktiiviga (EL) 2024/1275 energiamärgise väljastamise kohaldamisala, hõlmates muu hulgas ka üürilepingu uuendamise, mis tähendab olemasoleva üürilepingu tingimuste muutmist või uue lepingu sõlmimist sama üürnikuga, välja arvatud juhul, kui kehtivat üürilepingut pikendatakse samadel tingimustel pooltevahelisel kokkuleppel. Juhul kui asjaomasele hoonele või hoone osale on energiamärgis direktiivi 2010/31/EL või direktiivi (EL) 2024/1275 kohaselt väljastatud ja see on kehtiv, siis märgise väljastamise nõuet ei kohaldata.
Energiamärgise energiatõhususe miinimumnõuete järgimise tõendamise eesmärgil väljastamise kohustus ehitatavate uute ja olemasolevate oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete puhul on sätestatud kehtivas EhSis (§ 65 lg 1 ja § 66 lg 1). Energiamärgise elektroonilist (digitaalset) väljaandmist reguleerib kehtiva EhSi § 66 lõige 5. Avaliku sektori asutuse omandis või kasutuses olevate hoonete puhul on energiamärgise kohustus kehtestatud märgise esitlemise kohustuse kaudu, mis on sätestatud kehtivas EhSi §-s 68.
Punktiga 14 muudetakse EhSi § 68 lõike 1 sõnastust. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 21 lõigetest 1 ja 2. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikliga 21 laiendatakse kehtivat energiamärgise väljapaneku kohustust kõigile avaliku sektori asutuste (st riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalik-õigusliku asutus) omandis või kasutuses olevatele hoonetele, mida inimesed sageli külastavad, olenemata nende suurusest. Sellised hooned kuuluvad või on kasutatavad riigi ametiasutuste poolt, sealhulgas linna- või vallavalitsuse hooned, nagu koolid, spordihooned jms kasutusotstarbega hooned. Samuti laieneb kohustus kõigile mitteelamutele sõltumata nende suurusest, näiteks kauplused ja kaubanduskeskused, restoranid, teatrid, pangad ja hotellid. Mitteelamute korral ei ole tingimuseks sage külastatavus, nagu seda on avaliku sektori hoonete korral. Võrreldes direktiivi eelmise versiooniga ei sätestata uuesti sõnastatud direktiivis enam tingimust, et kirjeldatud hoonetele nõue ei kehti, kui hoones on kasulikku pinda vähem kui 500 m2. Direktiiv ei sätesta enam tingimust, et kirjeldatud hoonetele nõue ei kehti, kui hoones on kasulikku pinda vähem kui 250 m2.
Energiamärgis tuleb paigaldada hoones külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale. Energiamärgise esitlemisel ei ole vajalik esitada infot energiamärgisele kantud soovituste kohta. Sageli külastatavuse hindamiseks ei määratle direktiiv inimeste hulka, kuid silmas pidades direktiivi eesmärki jagada teavet energiatõhususe ning energiamärgiste kohta, siis tuleks lähtuda eeldusest, et energiamärgist tuleb nähtavas kohas esitada nendes hoonetes, kuhu pääsevad külastajad.
Hoonetes, milles asuvad avaliku sektori asutused, mida inimesed sageli külastavad, ja mitteelamutes tuleb välja panna direktiivi (EL) 2024/1275 kohaselt väljastatud kohustuslikud energiamärgised (olenemata sellest, kas need põhinevad eelmisel hoonete energiatõhususe direktiivil või selle uuesti sõnastatud versioonil). Kui hoonel ei olnud eelmise hoonete energiatõhususe direktiivi alusel kohustust omada energiamärgist, oleks ta kohustatud energiamärgise välja panema alles siis, kui tal see kohustus tekib. Näiteks peaks kauplus, millel on pärast müügitegevuse algust 2019. aastal väljastatud energiamärgis, selle välja panema kogu energiamärgise kehtivuse ajaks (aastani 2029).
Tegemist on direktiivist tuleneva poliitilise suunisega, mille eesmärk on suurendada avalikkuse teadlikkust ning tagada, et riik ja kohalik omavalitsus ning suurte rahvahulkade kogunemisega hoonete omanikud näitaksid eeskuju. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõigetest 1 ja 6.

Punktiga 15 tunnistatakse EhS § 68 lõiked 2 ja 3 kehtetuks. Eelnõu punktiga 14 muudetakse kehtiva § 68 lõike 1 sõnastust, mis dubleeriks kehtivat lõiget 3, seega ei ole sätte kordamine vajalik. Lähtuvalt direktiivis toodud nõuetest ei ole enam asjakohane reguleerida määrusega rahvahulkade kogunemisega seotud hoonete kasutusotstarbeid energiamärgise nähtavale kohale paigaldamiseks. Seda põhjusel, et direktiivist tulenevalt kehtib kohustus kõigile sageli külastatavatele avaliku sektori asutuste hoonetele ning muudele mitteelamutele, mille kohaldamist on selgitatud eelnevas eelnõu punktis 14. Mõiste „avaliku sektori asutus“ on defineeritud energiamajanduse korralduse seaduses. Täiendavalt ei sätestata kohustust hoonetele lähtuvalt nende suurusest. Kohustus on seotud sagedase külastatavusega, mitte rahvahulkade kogunemisega.

Punktiga 16 muudetakse EhSi § 691 lõike 1 punkti 3 sõnastust. Võrreldes direktiivist 2018/844 artikli 1 punkti 1 alapunktis b sõnastatud mõistega on uuesti sõnastatud direktiivis mõiste „automaatikasüsteem“ asendatud mõistega „automaatika- ja juhtimissüsteem“. Kehtivas sättes on kasutusel mõistena „automatiseerimis- ja juhtimissüsteem“, mis asendataksegi uuendatud terminiga, mis lühendatult on edaspidi kasutusel eelnõus läbivalt kui „automaatikasüsteem“. Termin on kasutusel ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses, mida muudetakse eelnõu § 2 punktiga 5. Samuti on termin kasutusel rakendusaktides, mille muudatuse kavandid on esitatud lisas 2. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punktist 7.

Punktiga 17 lisatakse EhSi § 692 lõiked 11–13, millega sätestatakse nõuded päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks sisekliima tagamisega hoonetele, kui nende seadmete paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Samuti sätestatakse, milliste hoonete suhtes nõuded kohalduvad, ning EhSRS-is täpsustatakse nõude täitmise kuupäevad. Täpsemad kriteeriumid ning erandid päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks töötatakse välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise käigus. Käesolevas eelnõus toodud näited põhinevad Euroopa Komisjoni suunistel ning selgitavad üldiseid põhimõtteid, millest lähtudes on päikeseenergiaseadmeid võimalik paigaldada. Samas tulenevalt direktiivi artikli 10 lõikest 4 kehtestavad liikmesriigid ja teevad üldsusele kättesaadavaks riiklikul tasandil kriteeriumid käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste praktiliseks rakendamiseks ja nendest kohustustest võimalike erandite tegemiseks teatavat liiki hoonetele. Nimetatud kriteeriumid ja erandite alused sätestatakse määruses nr 63.
Kehtiva ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ §-s 8 on juba sätestatud nõuded, mis sisaldavad tehniliste ja majanduslike kriteeriumide kaalumist. Seega ei ole tegemist uue nõudega ning nii ehitusprojekti koostajatel kui ka menetlejatel on olemas teatav praktika. Eelnõu annab suurema paindlikkuse lisaks funktsionaalse sobivuse hindamiseks ning kavandatavate muudatuste raames täpsustatakse seni kehtinud tehnilise ja majandusliku põhjendatuse kriteeriume.

Tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse sisulise hinnangu koostab nõutava pädevusega projekteerija või muu pädev spetsialist ning see esitatakse ehitusprojekti koosseisus. Kohalik omavalitsus kontrollib EhS §-des 42 ja 54 sätestatud loa andmise eelduste raames, kas nõutav hinnang on olemas, koostatud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kooskõlas avalike kriteeriumidega. Menetleja ei pea asendama erialaspetsialisti arvutusi, kuid ilmse vastuolu, puuduliku põhjenduse või põhjendatud kahtluse korral peab ta nõudma täiendamist.
Lõikes 11 sätestatud nõue paigaldada sobiv päikeseenergiaseade rakendub lõike 11 punktides 1–5 sätestatud hoonele juhul, kui kõik kolm tingimust – tehniline teostatavus, funktsionaalne sobivus ja majanduslik põhjendatus – on täidetud. Kui vähemalt üks nimetatud tingimusest on täitmata, ei rakendu §-s 692 sätestatud kohustus paigaldada sobiv päikeseenergiaseade. Hinnang päikeseenergiaseadmete paigaldamise tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning majandusliku põhjendatuse kohta kajastatakse ehitusprojektis. Näited ja täpsemad selgitused tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning majandusliku põhjendatuse kohta on esitatud ülejärgmises tabelis.
Päikeseenergiaseadmete mõistet käsitatakse üldkasutatava mõistena ning kõnesoleva eelnõu kontekstis peetakse nende all silmas seadmeid, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmeid ja fotoelektrilise päikeseenergia seadmeid. Direktiivi kohaselt peetakse päikeseenergiaseadmeks nii päikesepaneele kui ka päikesekollektoreid, kohane on ka taastuvenergia direktiivi10 määratlus, mille kohaselt on päikeseenergiaseadmed sellised seadmed, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmed ja fotoelektrilise päikeseenergia seadmed. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artiklist 10.
Uute hoonete projekteerimisel tuleks arvesse võtta päikeseenergiatehnoloogia ehk päikeseenergiaseadmete kasutamist kogu konstruktsiooni ulatuses, mitte ainult katusel, vaid ka seintel, rõdudel ja terrassidel ning katusega parklatel ja sarnastel rajatistel. Eelkõige on kasulikud lääne-idasuunalised päikeseenergiaseadmed. Samuti saab rõdusid ja terrasse projekteerida päikeseenergia tootmiseks. Projekteerimisetapis tuleks arvesse võtta hoonetesse integreeritud tehnoloogiaid, nagu päikesepaneelarhitektuur (BIPV) ja hoonesse integreeritud päikesesoojusenergia kollektorid (BIST).
Materjalide valimisel projekteerimisetapis peaks päikeseenergiaseadmeid arvesse võtma, näiteks tuleohutuse seisukohast. Ühtlasi võiks uute hoonete projekteerimisel arvesse võtta salvestussüsteemide (näiteks akud või kuuma vee salvestamine) jaoks vajalikku ruumi.
Direktiivis sätestatud päikeseenergiaga seotud volitus on tihedalt seotud muudetud taastuvenergia direktiiviga, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, suurendades taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42,5%-ni lõppenergia tarbimisest ELis, seades 2040. aastaks eesmärgiks 45%.

Päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu ajakava
Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10 lõikes 3 sätestatud sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu ajakava on järgmine. Tegemist on Euroopa Komisjoni juhendis toodud kokkuvõttega, mille tähtajad on määratud tingimusega, et nõue tuleb täita hiljemalt nimetatud ajaks. Käesoleva eelnõuga algab aga kohustus alates järgnevast päevast ehk siis kui täitmise tähtaeg on 31.12.2026, siis nõue rakendub kohustusena alates 01.01.2027:
Hoone tüüp
Artiklis 10 sätestatud nõue
Hoone suurus, suletud netopind
Nõude täitmise tähtpäev (kuupäev)
Uus
Uued avaliku sektori hooned* ja mitteelamud
Üle 250 m2
31.12.2026
Uus
Uued elamud
Kõik
31.12.2029
Uus
Uued hoonetega külgnevad katusega parklad
Kõik
31.12.2029
Olemasolev
Olemasolevad avaliku sektori hooned
Üle 2000 m2
31.12.2027
Olemasolev
Olemasolevad avaliku sektori hooned
Üle 750 m2
31.12.2028
Olemasolev
Olemasolevad avaliku sektori hooned
Üle 250 m2
31.12.2030
Olemasolev
Olemasolevad mitteelamud, mida oluliselt rekonstrueeritakse või mille puhul võetakse meetmeid, mis nõuavad ehitusluba hoone renoveerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks
Üle 500 m2
31.12.2027

Tehniline teostatavus, funktsionaalne sobivus ning majanduslik põhjendatus
Vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele11 on alljärgnevas tabelis esitatud sobivuse ja teostatavuse tõlgendamise viisid ja näited nende kohta.
Liik
Tähendus
Näited
Tehniline sobivus
Tehniline sobivus tähendab päikeseenergiaseadme ja hoone katuse või seinade tehniliste näitajate kokkusobivust, mis tagab paigaldamise võimalikkuse.
Tehniline sobivus puudub, kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine on tehniliselt võimatu.
Tehniline sobivus on probleemne, kui hoone ei toeta päikeseenergiaseadet (kas katusel või seintel või rõdudel), mis on vajalik õigusaktide kohaselt sobivaks tunnistamise nõuete täitmiseks, näiteks kui:
- olemasoleva hoone katuse suund ei ole sobiv. Kuna ida- ja läänesuunalised katused võivad samuti olla tootlikud, ei tohiks neid üldiselt kõrvale jätta;
- olemasoleva hoone katuse kaldenurk ei ole sobiv;
- olemasoleva hoone kandevõime (nt katuse konstruktsioon) ei toeta päikeseenergiaseadmeid;
- katusel on vähe ruumi ja seinad ei sobi päikeseenergiaseadmete jaoks;
- külgnevate hoonete põhjustatud varju ei saa leevendada;
- katusematerjal (roog, õled, puit) ei sobi päikeseenergiaseadme jaoks.
Kõigi eespool esitatud punktide puhul tuleb kaaluda paigaldamist ka mujale kui katusele (nt seintele, rõdule).
Majanduslik põhjendatus
Majanduslik põhjendatus tähendab päikeseenergiasüsteemi maksumust ja seda, kas eeldatav kasu kaalub üles kulud, kui võtta arvesse päikeseenergiaseadme eeldatavat kasutuskestust.
Majanduslikku põhjendatust saab arvutada näiteks järgmistel alustel:
- maksimaalne tasuvusaeg, võttes arvesse päikeseenergiasüsteemist saadavat rahalist kasu võrreldes päikeseenergiaseadme eeldatava kasutuskestusega;
- päikeseenergiaseadme hinna ja kavandatava sekkumise (süsteemi paigaldamine) maksumuse ning võimalike järelkulude, nt tuleohutuse ja konstruktsioonilise ohutusega seotud kulude suurim suhe.
Funktsionaalne teostatavus
Päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtt ei ole funktsionaalselt teostatav, kui sellega kaasneksid muudatused, mis mõjutavad hoone kavandatud kasutust, võttes arvesse konkreetseid piiranguid (nt eeskirju), mida võidakse hoone suhtes kohaldada.
Päikeseenergiaseadmete nõuete täitmine ei tarvitse olla funktsionaalselt teostatav näiteks siis, kui:
- kohaldatavad eeskirjad (nt tuleohutuse, konstruktsiooni tugevuse ja stabiilsuse kohta) on vastuolus paigaldusnõuetega.

Kehtiva ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ §-s 8 on sätestatud erandid energiatõhususe nõuetest päikeseelektrisüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel. Paragrahvi 8 lõikes 1 on sätestatud, et liginullenergiahoone energiatõhususarvu (ETA) saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvelektrit tootev süsteem paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav. Lõikega 2 täpsustatakse, et kui päikeseelektrisüsteemi või sellest osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvenergiat arvestamata vastama B-klassi piirväärtusele.
Lõike 11 punkt 1 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude püstitatavale uuele avaliku sektori hoonele ja püstitatavale uuele mitteelamule, mille suletud netopind on suurem kui 250 m2, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Paragrahvi 692 lõikes 13 täpsustatakse, mida peetakse silmas avaliku sektori hoonete all. Avaliku sektori hoone all tuleb mõista mitteelamut, mis on avaliku sektori asutuse omandis. Oluline on eristada, kas tegemist on mitteelamu või elamuga, sest näiteks sotsiaaleluruum, isegi kui see kuulub avaliku sektori asutusele, ei kuulu direktiivi artiklis 10 avaliku sektori hoonetele kehtestatud päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustuste kohaldamisalasse. Selle asemel kohaldatakse sellistele eluruumidele elamute suhtes kohaldatavaid nõudeid.
Mitteelamu on selline hoone, mida kasutatakse muul kui elamise eesmärgil. Mitteelamute kasutamisotstarvete loetelu on leitav majandus- ja taristuministri määruse nr 51 lisast 1. Näiteks peetakse mitteelamuteks hoone kasutamise otstarbe järgi majutus- ja toitlustushooneid, büroo- ja kaubandushooneid, aga ka meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muid avalikke hooneid. Eelnõu kohaselt rakendatakse päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõudeid lisaks avaliku sektori asutuste omandis olevatele uutele hoonetele ka erasektori omandis olevatele mitteelamutele.
Lõike 11 punkt 2 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude olemasolevale avaliku sektori asutuse omandis olevale hoonele, mille suletud netopind on suurem kui 250 m2, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on kõnesoleva seaduseelnõu tähenduses energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 määratletud asutus.
Artikli 10 tähenduses on avaliku sektori hooned mitteelamute alamrühm, nimelt mitteelamud, mis kuuluvad avaliku sektori asutustele. Avaliku sektori asutused on määratletud EhSi § 63 lõike 6 tähenduses, mis lähtub energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 uuendatud sõnastusest12 ning on energiatõhususe direktiivi13 artikli 2 punktis 12 määratletud kui „riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste poolt otse rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega“. Näiteks sotsiaaleluruum, isegi kui see kuulub avaliku sektori asutustele, ei kuulu direktiivi artiklis 10 avaliku sektori hoonetele kehtestatud kohustuste kohaldamisalasse. Selle asemel kohaldatakse elamute suhtes kohaldatavaid nõudeid.
Olemasolevate hoonete seas on ka kultuuriväärtuslikud hooned, mille välisilmes muudatuste tegemine tuleb, vastavalt muinsuskaitseseadusele, kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ning on igakordne kaalutlusotsus, mille eesmärk on tagada kultuuriväärtuse säilimine. Üldjuhul ei ole päikeseenergiaseadmete paigaldamine sobiv kultuuriväärtusliku hoone peamiselt vaadeldavatele külgedele, sh katusele (arvestades tänava- ja kaugvaateid, vaatesektoreid, vaateplatvorme jms).
Lõike 11 punkt 3 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude, kui sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud, sellisele olemasolevale mitteelamule, mille suletud netopind on suurem kui 500 m2 ja mida oluliselt rekonstrueeritakse või ümberehitatakse.
Terminid „oluline rekonstrueerimine“ ja „ehitise ümberehitamine“ on määratletud kehtivas ehitusseadustikus. Hoone oluline rekonstrueerimine on EhSi § 63 lõike 4 kohaselt ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. EhSi § 4 lõike 3 kohaselt peetakse ehitise ümberehitamiseks ehk rekonstrueerimiseks ehitamist, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine vastavalt tegevuste loetelule EhSi § 4 lõike 3 punktides 1–6.
Lõike 11 punkt 4 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude püstitatavatele uutele elamutele, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud.
Direktiivi artikli 2 punkti 18 kohaselt peetakse elamuks ruumi või ruumide komplekti alalises hoones või hoone piirdetarinditega eraldatud osas, mis on ette nähtud ühe tavaleibkonna aastaringseks elamiseks. Elamute kasutamisotstarvete loetelu leiab majandus- ja taristuministri määruse nr 51 lisast 114. Näiteks peetakse elamuteks hoone kasutamise otstarbe järgi ühe korteriga elamuid, kahe või mitme korteriga elamuid, kolme või enama korteriga elamuid ning hoolekandeasutute ja ühiselamute hooneid. Käesoleva punktiga sätestatud nõudeid ei kohaldada uutele elamutele, mis on kohaldamisalast välja jäetud EhS § 62 alusel.
Lõike 11 punkt 5 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude ehitatavale uuele katusega parklale, mis külgneb hoonega. Nõue kohaldub katusega parklale, milles on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat. Kui katusega parklal on seinad ja selle kütmiseks või jahutamiseks kasutatakse energiat, tuleks parklat käsitada hoonena ning selle suhtes rakendatakse mitteelamute suhtes kohaldatavaid kohustusi. Kohustus kehtib ka hoonetega külgnevate katusega parklate suhtes. Hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versiooni artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“.
Kuni kolme parkimiskohta hõlmava piirmäära eesmärk on jätta direktiivi kohaldamisalast välja katusega parklad ühepereelamute sissesõiduteedel.
Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele ehitatavatele uutele katusega parklatele 31. detsembriks 2029.
Kohustus kehtib hoonega külgneva katusega parkla suhtes. Direktiivi uuesti sõnastatud versiooni artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“. See tähendab, et parkla ei pruugi asuda samal kinnistul ehk katastriüksusel, kuid võib olla rajatud kõrvalasuvale kinnistule, et tagada kõrvalasuva hoone külastamiseks vajalikud parkimiskohad. Kui parkla rajamine on seotud külgneva hoone kasutusega, siis tuleb ka sellisel juhul katusega parklale paigaldada päikeseenergiaseadmed, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Teine olukord võib olla siis, kui näiteks olemasoleva kaubanduskeskuse parklale rajatakse katus, mis ei ole konstruktsiooniliselt seotud kaubanduskeskuse hoonega. Ka sellisel juhul on tegemist katusega parklaga, millele tuleb paigaldada päikeseenergiaseadmed, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.
Terminid „katusega parkla“ ja „hoonega külgnev parkla“ on defineeritud ning neid on selgitatud käesolevas seletuskirjas eelnõu punkti 9 selgituses.
EhSi § 692 lõike 11 punktide 1–5 rakendumise sätted on esitatud käesoleva eelnõu paragrahvi 2 punktis 6 (EhSRS § 304 lõiked 4–9).
Lõikes 12 sätestatakse, milliseid nõudeid tuleb täita mitme kasutusotstarbega hoones. Juhul kui hoonet kasutatakse samaaegselt nii elamu kui ka mitteelamuna, näeb lõige 12 ette, et rakendatakse kas elamule või mitteelamule kohalduvaid nõudeid vastavalt sellele, millisele kasutusotstarbele vastab hoone suurim suletud netopind.
Lõikes 13 sätestatakse, et ehitatava uue hoone projekteerimisel tuleb arvestada päikeseenergiaseadmete paigaldamise vajadusega ning optimeerida hoone asukoht ja orientatsioon efektiivseks päikeseenergia tootmiseks. Sättega võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 10 lõige 1.
Direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kõik uued hooned on projekteeritud selliselt, et optimeerida nende päikeseenergia tootmise potentsiaali asukohapõhiselt päikesekiirguse tiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergiaseadmete hilisemat kulutõhusat paigaldamist. See tähendab, et arhitektid ja muud ehitusspetsialistid peavad hoone projekteerimisel arvestama peale muude projekteerimisparameetrite ka hoone päikeseenergia tootmise potentsiaali. Nõue tähendab leida parim lahendus lähtudes planeeringu tingimustest, st planeeringu tingimused ei pruugi alati lähtuda päikeseenergia tootmiseks kõige soodsamast lahendusest, kuid hoone projekteerimine peab vastama planeeringu tingimustele ning nõude rakendamiseks tulekski leida planeeringu piires parim lahendus.
Päikeseenergia tootmiseks optimeeritud hoone projekteerimine nõuab terviklikku lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi peamised tegurid on järgmised: i) piisav kandevõime päikeseenergiaseadmete jaoks; ii) hoone sobiv paigutus; ning iii) katuse ja seinte konstruktsioon. Eesmärk on tagada, et tulevikus oleks võimalik lisada sobivaid päikeseenergiaseadmeid ilma kulukate konstruktsiooniliste muudatusteta.
Asukoha päikeseenergiapotentsiaali hindamiseks võib kasutada vahendeid, mis lihtsustavad sobivate asukohtade kindlakstegemist, näiteks päikeseelektri geoinfosüsteem (PVGIS)15.
Uute hoonete paigutuses võib lisaks lõunasuunalisele paigutusele kaaluda nii ida- kui ka läänesuunalist paigutust. Lõunasuunalise paigutuse korral, mida tavaliselt kasutatakse katusele paigaldatud seadmete korral, kasutatakse ära päikesepaistelised tunnid. Elektrit kaldutakse elektrivõrku andma tipptundidel, mis võib süvendada elektrivõrgu ülekoormuse, piirangute ja negatiivsete hindade probleeme. Lääne-idasuunalise paigutuse korral on tootmismudel erinev ja elektrit ei anta võrku tipptundidel. See aitab leevendada elektrivõrgu ülekoormuse probleeme ja muudab investeeringud kasumlikumaks, kuna selle elektri hind võib olla kõrgem.
Uute hoonete projekteerimisel tuleks arvesse võtta päikeseenergiaseadmete kasutamist kogu konstruktsiooni ulatuses, mitte ainult katusel, vaid ka seintel, rõdudel ja terrassidel ning katusega parklatel ja sarnastel rajatistel. Ka siinjuures võivad elektrivõrgule kasulikud olla lääne-idasuunalised päikeseenergiaseadmed. Rõdusid ja terrasse saab projekteerida päikeseenergia tootmiseks. Projekteerimisetapis tuleks arvesse võtta hoonetesse integreeritud tehnoloogiaid, nagu hoonesse integreeritud päikesepaneelid (BIPV) ja hoonesse integreeritud päikesesoojusenergia kollektorid (BIST).
Katuse projekteerimisel võimaldab lamekatus paindlikkust päikesepaneelide paigaldamisel optimaalse nurga all, samas kui viilkatuse saab projekteerida nii, et see asub päikesele kõige rohkem avatud suunas. Katuse kaldenurk peaks optimeerima päikeseenergiaseadmete toimivust sõltuvalt hoone asukoha laiuskraadist. Projekteerimisel tuleks arvesse võtta ka kokkusobivust katuse muude kasutusviisidega.
Ühtlasi võiks uute hoonete projekteerimisel arvesse võtta salvestussüsteemide (näiteks akud või kuuma vee salvestamine) jaoks vajalikku ruumi. Projekteerimisetapis võiks kaaluda ka haljaskatuste kombineerimist päikeseenergiaseadmetega, kuna selline integreerimine võib olla kasulik. Haljaskatused võivad aidata vähendada jahutuskoormust ja hoida päikesepaneelide töötemperatuuri optimaalsele töövahemikule lähemal.
Punktiga 18 muudetakse EhSi § 69² lõike 3 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava automaatselt reguleeritava tehnosüsteemiga koos paigaldada tehnosüsteemide pidevat kontrolli ja monitooringut võimaldav keskne automaatikasüsteem, sõltumata hoone liigist. Muudatusega piiritletakse nõude kohaldamisala mitteelamutega, mis leevendab kehtivat olukorda.
Kehtiv, hoone liigist sõltumatu, sõnastus ületab direktiivist tulenevaid kohustusi. Direktiivi 2018/844 kohaselt oli hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemi paigaldamise kohustus ette nähtud üksnes mitteelamutele, mille kütte- või jahutussüsteemi efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW (direktiiviga 2018/844 muudetud direktiivi 2010/31/EL artikli 14 lõige 4 ja artikli 15 lõige 4). Elamute varustamine pideva elektroonilise jälgimise lahenduse ja tõhusa juhtimislahendusega oli liikmesriigile vabatahtlik (artikli 14 lõige 5 ja artikli 15 lõige 5) ning 2020. aasta seaduseelnõu seletuskirja lisaks olnud vastavustabeli kohaselt Eesti seda võimalust ei kasutanud. Seletuskirja kohaselt oli tänase § 69² lõike 3 eesmärk üle võtta tehnosüsteemide süsteeminõuded (direktiivi 2018/844 artikli 1 punkt 5 ehk direktiivi 2010/31/EL artikli 8 lõige 1), mis ei eelda keskse automaatikasüsteemi paigaldamist. Praktikas on hoone liigist sõltumatu sõnastus tekitanud tõlgendusvaidlusi selle üle, kas keskne automaatikasüsteem tuleb paigaldada igasse uude elamusse, sest küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem on reeglina automaatselt reguleeritavad. See ei ole olnud sätte eesmärk.
Ka uuesti sõnastatud direktiiv (EL) 2024/1275 sellist üldist kohustust ei sisalda. Direktiivi artikli 13 lõike 9 kohaselt varustatakse hoone automaatika- ja juhtimissüsteemidega mitteelamud, mille kütte- või jahutussüsteemi efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW (31. detsembriks 2024) või üle 70 kW (31. detsembriks 2029); need nõuded võetakse üle EhSi § 69⁴ lõigetega 1 ja 1¹. Elamutele näeb direktiiv artikli 13 lõikes 11 ette elektroonilise seire ja juhtimise lahendused, mis võetakse üle EhSi uue §-ga 69⁷ ning mida kohaldatakse alates käesoleva eelnõu jõustumisest uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele elamutele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Seega on elamute automaatikanõuded pärast muudatust reguleeritud direktiiviga kooskõlas §-s 69⁷ ning § 69² lõike 3 kohaldamisala piiramine mitteelamutega ei tekita direktiivi ülevõtmisel lünka. Tehnosüsteemide üldised süsteeminõuded, sealhulgas nõuetekohane paigaldamine, seadistamine ja juhitavus (artikli 13 lõige 1), on jätkuvalt üle võetud EhSi § 69¹ lõigetega 1 ja 2, § 69² lõigetega 1 ja 2 ning nende alusel kehtestatud määrustega, mis kohalduvad kõikidele hoonetele, sealhulgas elamutele.
Muudatus ei mõjuta mitteelamute väljakujunenud praktikat: mitteelamus tuleb automaatselt reguleeritava energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel jätkuvalt paigaldada keskne automaatika- ja juhtimissüsteem. Elamute puhul kaob kohustus, mille täitmist ei ole praktikas ühetaoliselt nõutud ja mille asemel hakkavad uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele elamutele kehtima § 69⁷ nõuded. Muudatus jõustub üldises korras ja seda kohaldatakse edasiulatuvalt; enne muudatuse jõustumist paigaldatud tehnosüsteemide nõuetekohasust hinnatakse paigaldamise ajal kehtinud õiguse järgi.
Punktiga 19 muudetakse EhSi § 692 lõige 6 sõnastust. Lõiget 6 täiendatakse olemasolevate hoonete nõudeid hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmete paigaldamise nõudega ning küttesüsteemile lisaks reguleeritakse ka jahutussüsteemi. Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmetega, kui see on asjakohane. Nõue kohaldub ka sellise olemasoleva hoone suhtes, mille küttesüsteemi soojusallikat või jahutussüsteemi jahutusallikat asendatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõue ei tähenda automaatselt kogu süsteemi ümberehitamist ega uute tasakaalustamisseadmete paigaldamist, kui olemasolev süsteem võimaldab nõuetekohast hüdraulilist tasakaalustamist. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 3.
Punktiga 20 muudetakse EhSi § 692 lõige 7 sõnastust. Lõikes 7 sätestatakse nõuded, mis varem kehtisid püstitatava hoone küttesüsteemidele ning direktiivi muudatuse järgselt rakenduvad nüüdsest ka jahutussüsteemidele, lisades hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmete paigaldamise nõude. Ehitatava uue hoone küttesüsteem varustatakse hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmetega, kui see on asjakohane, ja igas jahutatavas ruumis või hoone iga osa jahutataval alal temperatuuri juhtivate isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 3.
Punktiga 21 muudetakse EhSi § 693 lõike 2 esimest lauset. Muudatusega täpsustatakse, et tehnosüsteemide korrapärane ülevaatus teostatakse süsteemi sellistele osadele, mis on juurdepääsetavad. Muudatus on vastavuses direktiivi artikli 23 lõikega 1.
Punktiga 22 lisatakse EhSi § 693 lõige 21, millega täiendatakse senist tehnosüsteemide ülevaatuse nõuet, jagades kohustuse kahte klassi lähtuvalt seadmete summaarsest nimivõimsusest ning kehtestades erinevad ülevaatuse tähtajad. Olemasoleva hoone üle 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tuleb juurdepääsetavate osade ulatuses teha korrapärane ülevaatus. Juhul kui süsteemide nimivõimsus on alla 70 kilovati, ei tule tehnosüsteemide korrapärast ülevaatust teha. Ülevaatuse välp sõltub tehnosüsteemide nimivõimsusest. Süsteemi nimivõimsus põhineb kütte- ja jahutusallikate nimivõimsuste summal. Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides, kW), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 23 lõigetest 1 ja 3.
Juhul kui kütte- või jahutussüsteemi muudetakse, kohaldub energiatõhususe hindamise nõue tulenevalt EhSi § 693 lõikes 1 sätestatud nõudest. Juhul kui ventilatsioonisüsteem töötab koos kütte- või jahutussüsteemiga, tuleb hinnata ka ventilatsioonisüsteemi energiatõhusust.
Korrapärase ülevaatuse tulemusi on soovitatav kajastada andmete säilimise ja kontrollitavuse osas ka hoone tehnohoolduse ja hooldusraamatuga seotud andmetes.
Lõike 21 punktiga 1 sätestatakse, et suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus tehakse iga kolme (3) aasta tagant.
Lõike 21 punktiga 2 sätestatakse, et üle 70-kilovatise ja kuni 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus tehakse iga viie (5) aasta tagant. Alla 70-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemide suhtes korrapärase ülevaatuse kohustus ei rakendu.
Kui paigaldatud või muudetud tehnosüsteemide energiatõhusust hinnatakse paigaldamise käigus ja info selle kohta esitatakse hiljemalt kasutusloa või kasutusteatisega, siis olemasolevate hoonete energiatõhususe hindamiseks tuleb teha süsteemi ülevaatus. Juhul kui hoone on varustatud nõuetele vastava automaatikasüsteemiga, ei pea kütte- või jahutussüsteemi energiatõhusust täiendavalt hindama (nagu sätestab EhSi § 693 lg 5 p 2).
Nõue ei kohaldu, kui hoonesse on paigaldatud EhSi § 693 lg 5 punktile 1 vastav tehnosüsteem, mis on sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud ulatus, näiteks energiatõhususe lepingutega või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse seetõttu süsteemi tõhususe seire meetmeid. See on kooskõlas direktiivi artikli 23 lõikega 5.
Punktiga 23 muudetakse EhSi § 694 pealkirja ja sõnastatakse see järgmiselt: „Mitteelamu tehnosüsteemide ja nende energiatõhususe suurendamine“. Muudatus on tehnilist laadi, milles sõna „kütte- ja jahutussüsteemid“ asendatakse mõistega „tehnosüsteemid“, mis kirjeldab täpsemalt kohaldatavaid energiatõhususe nõudeid.
Punktiga 24 muudetakse EhSi § 694 lõiget 1. Muudatusega laiendatakse nõude kohaldamisala ehk selliste mitteelamute kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsuse suurust, mille suhtes nõue kohaldub. Lõikega 1 sätestatakse, et juhul kui olemasoleva või ehitatava uue mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW ja kuni 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse see süsteem tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse korral automaatika- ja juhtimissüsteemiga. Tegu on nõudega, mis kohaldub suurematele süsteemidele. Samas on tegemist nõudega, mis kohaldub ka olemasolevatele hoonetele. Selle nõude täitmisega kaasnevad olemasolevate hoonete omanikele kulud ja nõuetele vastava süsteemi paigaldamiseks on vaja leida eksperdid ning teha paigaldus- ja seadistustööd. Samas võimaldavad nimetatud süsteemid optimeerida energiakasutust ja seeläbi väheneb energiatarbimine ning kui tegemist on majanduslikult põhjendatud investeeringuga, on see ka kulutõhus.
Uute hoonete püstitamisel saab vastavat nõuet arvesse võtta juba hoone kavandamise faasis ja seega saab majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse korral süsteemi paigaldada hoone ehitamisel. Tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnang esitatakse olemasolevate hoonete puhul elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kui tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnangut ei ole esitatud, eeldatakse, et automaatika- ja juhtimissüsteem tuleb paigaldada. Ehitatavate hoonete puhul tuleb automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust hinnata hoone kavandamise ja püstitamise faasis. See hinnang tuleb elektrooniliselt ehitisregistrisse esitada koos muude dokumentidega, mis esitatakse kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel. Hinnangu võib esitada juba ehitusloa taotlemise käigus, kuid kuna ehituslik lahendus võib muutuda ja seega ka tingimused võivad muutuda, on kohustus seotud kasutusloa või -teatise menetlemisega.
Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral.
Nõuded hõlmavad olemasolevate hoonete tehnosüsteeme, mida asendatakse ja ümberehitatakse ehk kaasajastatakse. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 9.
Punktiga 25 täiendatakse EhSi § 694 lõiget 2 punktiga 5, mis on seotud EhSi § 694 lõikes 1 ja lõikes 11 sätestatud nõude täitmisega automaatika- ja juhtimissüsteemide paigaldamiseks. Lisatakse nõue, et automaatikasüsteem peab olema võimeline jälgima sisekliima kvaliteeti. Täpsemad nõuded hoone sisekliima kvaliteedile kehtestab valdkonna eest vastutav minister EhS § 65 lõike 3 alusel määrusega.
Punktiga 26 lisatakse EhSi § 694 lõiked 3 ja 4.
Lõikega 3 sätestatakse nõue varustada mitteelamu valgustus automaatsete juhtimisseadmetega. Lisaks ruumis kohaloleku ja ruumist äraoleku aja arvestamisele on võimalik kasutada lisaks erinevat tüüpi valgustuse juhtimise süsteeme, mis arvestavad ruumi kasutamise ajaplaani, kasutajate harjumusi valgustuse juhtimisel ja päevavalguse olemasolu. Kohustused rakenduvad summeeritud nimivõimsusega seadmetele, nagu küttesüsteemid, jahutussüsteemid, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid. Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral. Nõuet kohaldatakse mitteelamutele, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on vähemalt üle 70 kW. Rakendamisel eristatakse, et süsteemid üle 290 kW tuleb varustada valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2027 ning süsteemid üle 70 kW tuleb varustada valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2029. Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt jaotatud ja nendega peab olema võimalik tuvastada ruumis viibimist. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 12.
Lõikega 4 sätestatakse nõue varustada heitevabad mitteelamud siseõhu kvaliteedi seiramist ja reguleerimist võimaldavate mõõte- ja juhtimisseadmetega. Tegemist on uue nõudega, mida kohaldatakse uutele püstitatavatele hoonetele. Täiendavalt, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb ka olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel paigaldada mõõte- ja juhtimisseadmed siseõhu kvaliteedi seiramiseks ja reguleerimiseks. Direktiiv annab võimaluse kehtestada sama nõue ka elamutele, kuid Eesti seda kohustust täiendavalt ei rakenda. Seega kohaldub nõue ainult mitteelamutele. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 5.
Punktiga 27 täiendatakse EhSi 7. peatükki §-dega 695–699, milles sätestatakse nõuded elektrooniliseks seireks ja juhtimiseks, püstitatava ehk ehitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise korrale ja piirväärtustele, nõuded renoveerimispassi koostamiseks ning seatakse olemasolevale mitteelamule energiatõhususe miinimumstandardid. EhSi täiendamisega kehtestatakse alus ehitatavate uute hoonete olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks ja sellele piirväärtuste seadmiseks. Rakendussätetega kehtestatakse tähtajad, millal olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise nõue ja piirväärtused kehtivad. 2028. aasta 1. jaanuaril rakenduv olelusringipõhise hoone süsinikujalajälje arvutamise nõue püstitatavatele üle 1000 m2 suletud netopinnaga hoonetele annab lähtepunkti hoonete globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtuste kehtestamiseks 2030. aastal.
EhSi täiendatakse §-ga 695, milles sätestatakse nõuded elamute seire ja juhtimise lahendustele.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse seire- ja juhtimislahenduste nõuded ehitatavatele uutele ning oluliselt rekonstrueeritavatele elamutele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Püstitatavate hoonete puhul tuleb seire- ja juhtimislahenduste paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust hinnata hoone kavandamise ja püstitamise faasis. See hinnang tuleb esitada elektrooniliselt ehitisregistrisse koos kasutusloa taotluse või kasutusteatisega. Hinnangu võib esitada juba ehitusloa taotlemise käigus, kuid kuna ehituslik lahendus võib muutuda ja seega võivad ka tingimused muutuda, on kohustus seotud kasutusloa või -teatise menetlemisega.
Korteriomanditeks jagatud elamus korraldatakse ühiste tehnosüsteemide nõuetekohane toimimine korteriühistu kaudu kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistuseadusega. Teadete saajaks võib määrata halduri, valitseja või muu sobiva isiku. Tema ülesanded, häirete olulisusest lähtuv reageerimiskord ja vastutus täpsustatakse lepingus või volituses. Tehnosüsteemide omanikule (korteriühistu, eraomanik) tuleb anda edasi süsteemi puudutav teave ja kasutusjuhend.
Punkti 1 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus võimaldama mõõta süsteemide töötamist ettenähtud parameetritel ja teavitama hoone omanikku või omaniku poolt määratud isikut, kelleks võib olla näiteks korteriühistu haldur, valitseja või juhatuse liige, muutusest süsteemi olulistes parameetrites. Omaniku poolt määratud isiku teavitamise võimalus on eelkõige vajalik olukordades, kus süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks on vaja süsteemi tööga seotud probleemile või olulisele muutusele kiiresti reageerida.
Punkti 2 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus olema võimeline tagama energia optimaalset tootmist, jaotamist, salvestamist ja kasutamist ning kui see on kohaldatav, siis ka tagama süsteemide hüdraulilise tasakaalu.
Punkti 3 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus olema võimeline reageerima energiahinna muutusele ning reguleerima tehnosüsteemide tööd vastavalt energiahinnale.
Lõikes 2 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata oluliselt rekonstrueeritavatele ühepereelamutele. Nimetatud mõiste on direktiivis kasutatud termin, mille all tuleb mõista üksikelamuid, ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni. Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ asjakohased koodid on vastavalt 11101 ja 11102. Nõudeid ei kohaldata ka aiamajale ja suvilale, mis on tähistatud koodiga 11103, kuna need jäävad käesoleva peatüki kohaldamisalast niikuinii välja. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 11.
EhSi §-s 696 sätestatakse nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamisele.
Lõikes 1 seatakse kohustusena uue hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali ehk hoone süsinikujalajälje hindamine. Tulenevalt komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2026/5216, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 III lisa olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali riigisiseseks arvutamiseks kasutatava liidu raamistiku osas (edaspidi komisjoni hindamismetoodika), võivad liikmesriigid otsustada jätta olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise kohustusest välja hoonekategooriad, mille nad vabastavad kõnealuse direktiivi artikli 20 lõike 6 kohasest energiamärgise omamise kohustusest. Seega ei kohaldata hoone süsinikujalajälje arvutamise kohustust § 62 lõikes 2 punktides 2–5 nimetatud hoonetel:
2) peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned;
3) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;
4) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti aastaringse kasutamise energiatarbimisest;
5) hooned, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit.
Nõudeid kohaldatakse vaid uutele püstitavatele hoonetele.
Hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge ei pea arvutama ka riigikaitselistel hoonetel, mis lisatakse uue välistatava kategooriana § 62 lõikes 2 punktis 6, välja arvatud kontorihoonetes või asutuste teenistuses oleva personali individuaalses kasutuses olevate eluruumide korral. Seega kehtib põhimõte, et hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge tuleb arvutada nende hoonete puhul, millele kohaldub energiamärgise koostamise kohustus.
Lõikes 2 sätestatakse tingimused hoonete olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutuse ehk süsinikujalajälje hindamiseks. Hoonete olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaal on kvantitatiivne näitaja, mille abil saab väljendada hoone mõju keskkonnale ja kliimale hoone arvestusliku olelusringi vältel arvutatuna 50-aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena, ning selle ühik on kgCO2ekv/suletud netopinna ruutmeetri kohta. Lõpptulemusena tuleb komisjoni hindamismetoodikast lähtudes kanda teostusjärgsed arvutustulemused energiamärgisele ning alates 2030. aastast kohaldatakse ka vastavaid piirväärtusi (vastavalt eelnõu § 2 punktile 7).
Hoone globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks on vaja teada selle ehitamiseks kasutatavaid materjale, tooteid, nende koguseid ning hoone kasutusperioodi energia kogust. See info seotakse keskkonnaandmetega, mis on esitatud materjalide CO2 heitekoefitsientide andmebaasis või materjalide keskkonnadeklaratsioonides. Hindamise metoodika on uuendatud kujul kehtestanud komisjon delegeeritud määrusega (EL) 2026/52, mille ülevõtmiseks kehtestatakse lõikes 5 toodud volitusnormi alusel ministri määrus.
Muudatuse eesmärk on vähendada hoonete KHG heidet ja eelistada kõige väiksema süsinikujalajäljega ehitustooteid ja -materjale. Suurim keskkonnamõju vähendamise potentsiaal on võimalik saavutada hoone projekteerimise varases faasis, kus globaalse soojenemise potentsiaali arvutusele tuginedes on võimalik kaaluda erinevate arhitektuursete ja ehituslike lahenduste keskkonnamõju ning otsustada väiksema ja optimaalsema mõjuga lahenduse kasuks.
Püstitatava hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge tuleb arvutada kogu hoone olelusringi ulatuses. Globaalse soojenemise potentsiaali hindamine soosib materjalide ja osade korduskasutamist või ringlusesse võetavust pärast lammutamist, vastupidavamate ehitiste rajamist ja optimeeritud keskkonnamõjuga tooraine ja teisese materjali kasutamist ehitistes, kuna olelusringi arvutuses saab neid aspekte arvesse võtta.
EhSi § 36 lõike 3 ja § 40 lõike 2 kohaselt tuleb ehitusteatise- ja loa taotluse osana esitada andmed ka energiamärgise kohta, kui see on nõutav. Seega on eesmärgiks ühtlustada hoonete globaalse soojenemise potentsiaali hindamist energiamärgiste andmise protsessiga, kuna hindamistulemused peab kandma energiamärgisele. Tavapärase praktikana esitatakse juba praegu EhSi § 66 lõike 5 alusel projekteeritava hoone arvutuslik energiamärgis koos ehitusteatise või ehitusloa taotlusega, kuigi viidatud sätte kohaselt tuleb energiamärgise andmed ehitisregistrisse kanda hiljemalt ehitise kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamisel. Kui ehitusteatise või ehitusloa taotluse osana esitatakse ETA energiamärgis, mis on arvutuslik, siis tuleks paralleelselt sama energiamärgise arvutamise protsessi osana esitada andmed ka esialgse ehk hinnangulise globaalse soojenemise potentsiaali arvutuse tulemuse kohta, tehes võimalikult varases etapis otsused kasutatavate materjalide ja tehniliste lahenduste kohta. Hinnangulisteks andmeteks on näiteks keskmised tootepõhised andmed ning eelduslikud kogused, mis hiljem ehitusjärgselt täpsustuvad. Kuivõrd ehitusloa esitamise hetkeks ei ole veel teada täpne materjalide koosseis ega ka kulu, siis tuleks ehitise valmimise järgselt teha vajadusel arvutustes täiendused, mis võtavad arvesse juba valmimisjärgseid andmeid, vastates seega metoodika nõuetele. Ehitisregistrisse kantakse arvutustulemused teostusjärgsete andmete alusel, nagu on selgitatud lõikes 4. Nii piirväärtuste kui ka ehitiste nõuetele vastavuse hindamine toimub kasutusteatise või kasutusloa hindamise etapis.
Lõikes 3 sätestatakse erisättena tingimus, et hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge arvutab pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Praegu ei ole vähese arvutuspraktika tõttu võimalik kehtestada ühtlustatud nõudeid ja seada pädevustingimusi ilma eelnevate kogemusteta. Seonduvalt käesoleva lõikega on vastav kvalifikatsiooni tingimus lisatud ka EhSi § 24 lõikes 2 punkti 42. Kui hoone omanik soovib ise arvutada hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge, siis peab ka tema käesoleva sätte kohaselt omama tõendatud kvalifikatsiooni. Arvutuste tegemiseks vajalikku pädevust kavandatakse suurendada juhendite koostamise ja koolituste korraldamisega. Arvutusi võivad teha ametite poolest nii projekteerijad, arhitektid, energiatõhususe hindajad kui ka muud isikud, kellel on kvalifikatsioon tõendatud alates nõude jõustumise tähtajast ehk 2030. aasta 1. jaanuarist (vastavalt eelnõu § 2 punktile 1).
Lõike 4 kohaselt kantakse püstitatava hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutustulemus energiamärgisele eraldiseisvasse ossa (ETA-märgisele). Selle elluviimiseks tehakse ehitisregistris (ehr.ee) asjakohased arendused ning vajaduse korral täiendatakse asjakohaseid rakendusakte. Projekteeritud hoonete puhul saavad arvutused tugineda arvutatud materjalikogustele ja kavandatud materjalide valikule. Komisjoni hindamismetoodikast lähtudes tuleb arvutused teha ehitusjärgsete andmete alusel. Seetõttu on vaja ehituse jooksul või lõppedes hoone süsinikujalajälje arvutus uuesti üle vaadata ja täiendada tegelike andmetega nii kasutatud ehitusmaterjalide kui ka toimunud tegevuste kohta. Tulemused kantakse energiamärgisele eraldi osana ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel. Direktiivist tuleneva nõude kohaselt peavad globaalse soojenemise potentsiaali tulemused olema kantud energiamärgisele, kuid energiatõhususe arvutuse ja hoone süsinikujalajälje hindamise tegevused ning menetlused on erinevad ja nende eest vastutavad erineva kvalifikatsiooniga isikud. Seega on eelnõus rõhutatud, et hoone süsinikujalajälje arvutus paikneb energiamärgisel eraldi osas, mida hakkab toetama ka ehitisregistris kavandatav arendus. Oluline on põhimõte, et energiamärgisel oleva energiatõhususe arvutuse eest vastutab ja annab allkirja isik, kellel on vastav kvalifikatsioon. Hoone süsinikujalajälje arvutuse võib teha teine isik, kellel on hoone süsinikujalajälje hindamiseks pädevus ja hiljem ka nõutud kvalifikatsioon ning kes vastutab ainult süsinikujalajälje andmete eest. Püstitatava hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamist rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini (k.a) üksnes nende hoonete suhtes, mille suletud netopind on suurem kui 1000 m2 ja mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini (k.a).
Ehitusloa menetluses hinnatakse projekti kavandatud lahenduse vastavust piirväärtusele selle etapi andmete põhjal. Kasutusloa menetluses kontrollitakse lõplikku arvutust tegelikult kasutatud toodete ja lahenduste alusel. Arvutuslik erinevus ei too automaatselt kaasa kasutusloa andmisest keeldumist: hinnatakse muudatuse põhjust, olulisust, ehitusprojekti muudatuste nõuetekohasust ja võimalikke parandusmeetmeid. Kui ehitamine toimus ehitusloa ja heakskiidetud projekti kohaselt, siis kohaldatakse EhS-i tavapäraseid loa- ja järelevalvemeetmeid.

Kohaliku omavalitsuse kontrolli ulatust eristatakse pädeva spetsialisti tehnilisest vastutusest. Menetleja kontrollib arvutuse olemasolu, hiljem koostaja pädevust, lähteandmete ja tulemuse jälgitavust ning kooskõla avaliku metoodikaga. Menetleja ei pea arvutust ise uuesti koostama. Põhjendatud kahtluse korral saab nõuda täiendavaid selgitusi. Ühetaolist rakendamist toetavad riiklik metoodika ning juhendid.
Perioodil 2028–2029, kui piirväärtused ei kehti, on ehitusloa ja kasutusloa väljastamiseks vaja esitada arvutustulemus. Menetleja kontrollib, kas arvutus on tehtud etteantud metoodika kohaselt ehk kas tulemus sisaldab kõiki nõutud olelusringi etappe. Süsinikujalajälje arvutustulemust tuleb kontrollida ja võrrelda kehtivate nõuetega siis, kui piirväärtused on jõustunud. Ehitusluba ja kasutusluba ei ole võimalik anda, kui hoone ei vasta määratud piirväärtustele. Üleminekuperioodi 2028–2029 kasutatakse arvutuspraktika ja võrdlusandmete kogumiseks ning koolituste korraldamiseks. Alates 2030. aastast seotakse piirväärtuse kohaldamine eraldi tõendatud pädevusnõudega.

Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise metoodika ning nõuded selle arvutamise lähteandmete ja tulemuse esitamise kohta valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga õigusaktiga, mistõttu ei ole kohane selliste nõuete reguleerimine seaduses.
EhSi §-s 697 sätestatakse nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtusele.

Lõike 1 kohaselt ei tohi uue püstitatava hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg ületada kehtestatud piirväärtust. Alates 2030. aasta 1. jaanuarist arvutatakse selliste püstitatavate hoonete olelusringipõhine süsinikujalajälg, millel on energiamärgise omamise kohustus. See tähendab, et alates 2030. aastast ei kohaldu arvutuskohustus üksnes üle 1000 m2 suuruse suletud netopinnaga hoonetele, vaid kõikidele ehitatavatele uutele püstitatavatele hoonetele, millel on energiamärgise kohustus. Ehitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus ei tohi alates 2030. aasta 1. jaanuarist ületada piirväärtust. Ehitatavate uute hoonete globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtused sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega EhSi § 697 lõike 3 alusel.
Hoone süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamise eesmärk on vähendada hoone kogu olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali ning toetada vähese süsinikuheitega ehitust Eestis, vähendades sellega mõju kliimale ja keskkonnale.
Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm, millega antakse õigus kehtestada uue püstitatava hoone globaalse soojenemise potentsiaali maksimaalsed piirväärtused valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumide valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Sarnaselt energiatõhususarvu piirväärtusele, mis on kehtestatud samuti vastava valdkonna ministri määrusega, vaadatakse hoonete süsinikujalajälje piirväärtused üle regulaarselt eesmärgiga vähendada jalajälge etapiviisiliselt ning võttes arvesse lõikes 2 toodud kriteeriume.
Kui püstitatava uue hoone globaalse soojenemise potentsiaali arvutustulemus ületab seatud piirväärtust, saab kohalik omavalitsus alates 2030. aasta 1. jaanuarist keelduda ehitusloa andmisest või lugeda ehitusteatise mittevastavaks, sest kavandatav hoone ei vasta EhSi § 44 punkti 1 kohaselt ehitisele esitatavatele nõuetele. Viidatud nõuded tulenevad EhSi § 11 lõike 2 punktist 6 ehk hoone süsinikujalajälje piirväärtused on käsitatavad energiasäästlikkuse ja -tõhususega seotud nõuetena, sest süsinikujalajälje piirväärtused mõjutavad hoone energiakasutust ja ressursitõhusust. Püstitatava hoone olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtusele vastavust kontrollib kohalik omavalitsus või muu pädev asutus ehitusloa või ehitusteatise menetluses. Kui hoone valmimise järel esitatakse uuendatud hindamise andmed, tuleb nende andmete vastavust piirväärtusele kontrollida ka kasutusloa või kasutusteatise menetluses.

Volitusnormis sätestatakse ka piirväärtuste kehtestamise põhialused ja kriteeriumid, milleks on olemasolevad süsinikujalajälje hindamise tulemused, tehniline ja metoodiline areng ning hoone kasutamise otstarve. Piirväärtusi ajakohastatakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamise eesmärk on jõuda ehitustegevuses väiksema süsinikukoormuseni, et saavutada kliimaneutraalsus. See ei saa toimuda järsult, kuna vajab eeskätt ehitusmaterjalide tootjatelt jalajälje vähendamist. Seega tuleb piirväärtusi süsinikujalajälje vähendamiseks langetada etapiviisiliselt. Põhjamaade praktika kohaselt alandatakse olelusringipõhist süsinikujalajälge iga viie aasta järel. Sama sagedusega hinnatakse ka energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuluoptimaalseid tasemeid.

Kavandatav regulatsioon võib mõjutada ehitusõiguse teostamist, kuna süsinikujalajälje piirväärtuste täitmine on seotud ehitusloa andmisega. Riive eesmärk on vähendada hoonete elukaare jooksul tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning aidata kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, mis on põhiseadusega kooskõlas olev legitiimne eesmärk.

Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna süsinikujalajälje piirväärtused suunavad projekteerimis- ja ehituslahendusi kasutama väiksema keskkonnamõjuga materjale ja tehnoloogiaid. Meede on ka vajalik, sest sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada üksnes vabatahtlike meetmete või teavitustegevusega.

Meede on mõõdukas, kuna seaduses on määratud piirväärtuste kehtestamise eesmärk, kohaldamisala ja arvestatavad kriteeriumid ning määruse tasandil kehtestatakse üksnes tehnilised piirväärtused. Piirväärtuste kehtestamisel tuleb arvestada olemasolevaid süsinikujalajälje hindamise tulemusi, tehnilist ja metoodilist arengut ning hoone kasutamise otstarvet. Samuti nähakse ette piirväärtuste etapiviisiline ajakohastamine vähemalt kord viie aasta jooksul, mis võimaldab nõudeid kohandada vastavalt turu ja tehnoloogia arengule.
Lisaks on ehitusloa andmisest keeldumise korral isikule tagatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Seeläbi alluvad nii piirväärtuste kohaldamisel tehtud haldusaktid kui ka nende õiguspärasus kohtulikule kontrollile.
Piirväärtused peavad olema proportsionaalsed, ette teada ning võimaldama etapiviisilist rakendamist. Piirväärtuste proportsionaalse ja etapiviisilise rakendamise tagamiseks koostab Kliimaministeerium direktiivi artikli 7 lõikes 5 ette nähtud tegevuskava. Direktiivi kohaselt tuleb tegevuskavas kirjeldada uutele hoonetele kehtestatavate piirväärtuste kujundamist ning seada alates 2030. aastast eesmärgid ja maksimaalsed piirväärtused, lähtudes nende järkjärgulisest vähendamisest ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärgist. Need maksimaalsed piirväärtused peavad olema kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt on kavandatav regulatsioon proportsionaalne ning volitusnorm piisavalt määratletud.
EhSi täiendatakse §-ga 698, milles sätestatakse nõuded renoveerimispassile ja selle väljaandmisele, määratletakse renoveerimispassi mõiste ning kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Selle paragrahviga võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 19 ja artikkel 12.
Lõikes 1 sätestatakse renoveerimispassi mõiste, mille kohaselt on renoveerimispass hoone renoveerimiseks mõeldud tegevuskava, mis aitab oluliselt parandada selle energiatõhusust. Samuti sätestatakse, et renoveerimispassi vormi kasutuselevõtt on hoone või selle osa omanikele vabatahtlik. Muudatus on kooskõlas direktiivi artikli 12 lõikega 2.
Renoveerimispassis esitatakse rekonstrueerimistegevuste võimalikud etapid ehk järjekord, mida on kohandatud nii energiatõhususe eesmärkidest kui ka hoone omanike vajadustest lähtuvalt. Renoveerimispassis kirjeldatud etapiviisiline tervikrekonstrueerimine võib olla lahendus suurtele esialgsetele kuludele, mis võivad elanike jaoks tekkida ühekorraga teostatava tervikrekonstrueerimise korral, ning võib võimaldada teha vähem häirivaid ja rahaliselt paremini teostatavaid rekonstrueerimiseks ette nähtud ehitustöid. Seejuures arvestatakse, et üks rekonstrueerimise etapp ei välistaks vajalike edasiste sammude tegemist. Ühekorraga teostatav tervikrekonstrueerimine võib olla kulutõhusam ja põhjustada väiksema rekonstrueerimisest tuleneva heite kui etapiviisilise tervikrekonstrueerimise korral.
Renoveerimispassis on esitatud etapiviisilise tervikrekonstrueerimise selge tegevuskava, mis aitab omanikel ja investoritel kavandada parimat ajastust ja sekkumisvõimalusi.
Lõikes 2 sätestatakse, et renoveerimispassi annab välja kvalifitseeritud või sertifitseeritud ekspert pärast kohapealset kontrollkäiku. Hoone omanik ise renoveerimispassi koostada ei saa, kui tal just ei ole vastavat kvalifikatsiooni. Pädevuse tõendamiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded töötatakse välja eraldi rakendusaktiga.
Lõikes 3 sätestatakse, et enne renoveerimispassi väljaandmist peab tõendatud kvalifikatsiooniga pädev isik tegema kohapealse kontrolli ning hoone asjaomase dokumentatsiooni kontrolli.
Lõige 4 sätestab, et renoveerimispassi andmed kannab pädev isik elektrooniliselt ehitisregistrisse, mis on kooskõlas direktiivi artikli 12 lõikega 4.
Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega täpsemad nõuded renoveerimispassi sisule, vormile, selle väljastamisele ja säilitamisele. Täpsemate nõuete kehtestamine on vajalik selleks, et tagada renoveerimispassi koostamise ja kasutamise ühetaoline praktika ning võimaldada sätestada renoveerimispassi praktiliseks rakendamiseks vajalikud üksikasjad.
EhSi täiendatakse §-ga 699, milles sätestatakse nõuded olemasoleva mitteelamu energiatõhususe miinimumstandarditele.
Direktiivi (EL) 2024/1275 artikliga 9 kehtestatakse liikmesriikidele uued nõuded olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamise kohta. Energiatõhususe miinimumstandardid on reguleeriv vahend olemasolevate hoonete ulatusliku renoveerimise stimuleerimiseks. Energiatõhususe miinimumstandardite üldeesmärk on tõsta järk-järgult halvemate energiamärgistega hoonete energiatõhusust ja seeläbi parandada hoonefondi. Mitteelamute puhul kohustatakse artikli 9 lõikega 1 liikmesriike koostama riikliku energiatõhususe miinimumstandardite kava, mis põhineb mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisel. Mitteelamute energiatõhususe miinimumstandarditega tagatakse, et hooned ei ületa energiatõhususe jaoks kindlaksmääratud maksimummäära ehk piirväärtust. Eesmärk on suurendada teatavateks tähtaegadeks halvima energiatõhususega mitteelamute energiatõhusust. Mitteelamuks on direktiivi kontekstis hoone, mida kasutatakse muul eesmärgil kui eluruumina, näiteks kuuluvad nende hulka kontorihooned, tervishoiuasutuse hooned, hulgi- ja jaekaubanduse hooned, haridusasutuse hooned, hotellid, restoranid ja spordirajatised. Artikli 9 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad kõik mitteelamud olenemata sellest, kas nende omanik või kasutaja on avaliku või erasektori asutus.
Direktiivi artikkel 9 lõige 1 järgi kehtestab iga liikmesriik maksimaalse energiatõhususe piirmäära, mille kohaselt 16 % tema riigi mitteeluhoonefondist ületab kõnealust piirmäära („16 % piirmäär“). Iga liikmesriik kehtestab ka maksimaalse energiatõhususe piirmäära, nii et 26 % riigi mitteeluhoonetest ületab seda piirmäära („26 % piirmäär“). Liikmesriigid võivad kehtestada energiatõhususe maksimaalseid piirmäärasid riigi mitteeluhoonefondi kui terviku või hoonetüüpide või -kategooriate kaupa. Eesti on valinud selleks mitteelamute hoonefondi, kasutades eristamiseks energiaklasse. Analüüs piirmäärade kehtestamiseks viidi läbi TaltTechi toel 2026. aastal „Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine“17. Selle uuringu kohaselt näitab kogu mitteelamute valim 16% ja 10% lähedast jaotust G ja F klassidesse. Vastavalt märgiste koguarvule langeb 14% hoonetest G klassi ja 11% hoonetest F klassi. Töös teostati halvima tõhususega hoonete energiasimulatsioonid reaalsete hoonete tehniliste auditite lähteandmetega. Simulatsioonarvutuste peamiseks eesmärgiks oli määrata halvima tõhususega hoone (energiamärgise G klass) energiatõhususarv, mida on võimalik võrrelda energiamärgise kehtiva skaalaga.
Direktiivi artikkel 9 võimaldab kehtestada põhjendatud juhtudel ka üksikhoonete suhtes erandi mitteelamute miinimumstandardist. Selleks võib olla dokumenteeritud kasutusest väljaviimine, lammutamine, kasutusotstarbe oluline muutus või objektiivse majandusanalüüsiga tõendatud erandlikult ebasoodne kulude ja tulude suhe. Täpsemad tingimused ja tõendamise alused kehtestatakse hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruses.
Mitteelamute puhul tuleks keskenduda selliste kõige halvema tõhususega hoonete energiatõhususe parandamisele, millel on laiema sotsiaalse ja majandusliku kasu seisukohast suurim CO2-heite vähendamise potentsiaal ning mis tuleb seetõttu esmajärjekorras rekonstrueerida. Kõige kehvema energiatõhususega mitteelamute energiatõhususe parandamisse investeerimise potentsiaalne majanduslik kasu on kinnisvara omanikule kõige suurem. Vastavalt 2026. aastal valminud uuringule on miinimumstandardite rakendamine kulutõhus ja keskmine tasuvusaeg 5,8 aastat. Eespool nimetatud seire-, juhtimis- ja automaatikalahenduste paigaldamine on osa investeeringust ning üldjuhul kulutõhus. Täpsemad selgitused on antud seletuskirja mõjude osas.
Paragrahviga võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 9 lõiked 1 ja 6.
Lõige 1 defineerib mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardi mõiste, milleks on maksimaalne määratud piirväärtus, mida väljendatakse kilovatt-tundides ühe toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta aastas.
Lõige 2 sätestab, et nõudeid kohaldatakse madalamasse kui E-klassi kuuluvale sisekliima tagamisega hoonele. Seega on kõige kehvemad energiaklassid H-, G- ja F-klass (E-klass ei ole kaasa arvatud). Mitteelamu energiatõhusust tuleb hinnata kehtiva energiamärgise alusel. Seega peavad hooned, millel on käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv energiamärgis ja mille energiaklass on madalam kui E-klass, suurendama energiatõhusust ning saavutama lõikes 3 toodud F- või E-klassi. Selleks, et selgitada välja, millised miinimumstandardid mitteelamule kohalduvad, peab mitteelamu omanik tagama, et hoonele on väljastatud seadusekohane energiamärgis. Energiamärgise koostamise kohustuslikkust on selgemini sätestatud ka käesoleva seaduse kavandatud muudatusega, millega nimetatakse hoonete kategooriad, mis on vabastatud energiamärgise omamise kohustusest (EhS § 66 lõige 11).
Lõige 3 sätestab, et lõike 1 kohased energiatõhususe maksimaalsete piirväärtuste tasemed on energiatõhususe klassid F ja E. See tähendab, et kui kehtiva energiamärgise alusel kuulub mitteelamu G-klassi või madalamasse energiaklassi, siis tuleb mitteelamu puhul saavutada vähemalt F-klassi energiatõhusus. Kui mitteelamu kuulub kehtiva energiamärgise alusel algselt F-klassi, siis tuleb saavutada vähemalt E-klassi energiatõhusus.
EhSi § 699 rakendamisega seotud sätted sisalduvad ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ehk EhSRSi §-s 3018, mille lõike 1 kohaselt peab EhSi § 699 lõikes 3 nimetatud olemasolev mitteelamu vastama 2030. aasta 1. jaanuariks energiatõhususe klassile F ja 2033. aasta 1. jaanuariks E-klassile. See tähendab, et ka algselt G- või H-klassis olev mitteelamu peab saavutama 2033. aastaks E-klassi, mis on miinimumstandardi peamine eesmärk. Hooned, mis on G- või H-klassis, võivad olla kohe renoveeritud E-klassi tasemele või tehakse seda etapiviisiliselt selliselt, et 2030. aastal tuleb saavutada vähemalt F-klass ja 2033. aastast alates E-klass. Analüüsid näitavad, et madalama taseme hoonete energiatõhususe tõstmine E-klassi on lühikese tasuvusega investeering (keskmiselt 5,8 aastat). Täpsemad kulud on toodud seletuskirja 7. peatükis.
Punktidega 28 ja 29 muudetakse EhSi § 821 lõiget 2 punkti 1, § 821 lõiget 3 punkti 1 ning § 822 lõiget 5 punkti 3 seoses eelnõu punktis 5 toodud EhS § 62 lõige 2 punkti 1 kehtetuks tunnistamisega. Muudatusega asendatakse viited uuele ja täpsustatud kultuuriväärtusega hoonete nimekirjale, mis on eelnõu kohaselt uuesti sõnastatud § 62 lõikes 3.
Punktiga 30 muudetakse EhSi § 130 lõike 3 punkti 5. Muudatusega lisatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve teostaja ülesannete loetellu kohustus kontrollida ka renoveerimispassi ja nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamise nõuete täitmist. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 27 lõige 1.
Punktiga 31 muudetakse seadustiku normitehnilist märkust, asendades viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 kavandatakse muuta ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (EhSRS).
Punktiga 1 täiendatakse EhSRSi § 211 lõikega 3. Lõikega kehtestatakse üleminekusäte kvalifikatsiooninõueteks hoonete süsinikujalajälje arvutamisel. Hoone süsinikujalajälje arvutamine kuulub tegevusalade hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon, kuna hoonetele rakendatakse alates 2030. a 1. jaanuarist süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtust, mille tulemused peab kandma energiamärgisele. Samas on alates 2028. aasta 1. jaanuarist kohustuslik üle 1000 m2 suletud netopindalaga uute hoonete püstitamisel hinnata nende hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge, ent ei rakendata veel piirväärtuseid. Seega on vajalik tagada võimalus hindamiste läbiviimiseks ka varem kui 2030. aastal, kuigi pädevuse nõuded sel ajal ei kohaldu, andes piisava aja töötada välja pädevusnõuded ning tõendada ka nende vastavust. Praktikas on seni süsiniku jalajälje hindamist läbi viinud enda objektide osas Riigi Kinnisvara AS ning ka eraettevõtetest arendajad. Pädevusnõuete kehtestamine üldises jõustumise korras takistaks hindamiste läbiviimist enne kui vastavad pädevusnõuded on välja töötatud, seega kavandatakse nõuete kehtestamiseks piisav aeg ja seotakse see piirväärtuste kohaldamise nõudega. Hoone süsinikujalajälje pädevusnõuetest on tehtud erisus nende hoonete süsinikujalajälje hindamiseks, mille ehitusloa taotlus esitatakse enne 2030. aasta 1. jaanuarit. Peale seda tähtaega saab hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge hinnata vaid vastava pädevusega isik.
Punktiga 2 muudetakse EhSRSi § 304. Pealkirjas muudetakse viidatud paragrahve vastavalt lisatavatele sätetele §-des 691–694, millega täpsustatakse tehnosüsteemidele kohalduvate uute nõuete rakendussätteid.
Punktiga 3 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 11. Lõikega sätestatakse eelnõuga muudetava EhS § 69² lõike 7 ajalise kohaldamise reegel. EhS § 69² lõike 7 muudatusega kehtestatakse senise nõude asemel, mis jõustus 01.juulil 2020, täpsustatud nõuded püstitatava hoone küttesüsteemile. Muudatuse rakendamisel on oluline tagada, et enne uue regulatsiooni jõustumist esitatud ehitusloa taotluse alusel kavandatud hoone suhtes ei hakataks kohaldama pärast taotluse esitamist jõustunud uusi nõudeid. Seetõttu sätestatakse, et hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast 2020. aasta 1. juulit, kuid enne uue lõike jõustumist, kohaldatakse EhS § 69² lõike 7 varem kehtinud redaktsiooni. Kohustus paigaldada püstitatava hoone küttesüsteemiga koos ka isereguleerivad seadmed hakkas kehtima alates 01. juulist 2020. Seega on vajalik selle nõude kehtivuse ajal esitatud ehitusloa taotlused lõpuni menetleda kuni taotluse esitamise ajal kehtinud nõude järgi, et vältida tagasiulatuvalt muudatusi lahenduste
Üleminekusäte tagab seega senise regulatsiooni jätkuva kohaldamise nende ehitusloa taotluste puhul, mis on esitatud pärast 1. juulit 2020, kuid enne eelnõuga muudetava EhS § 69² lõike 7 jõustumist. Pärast uue regulatsiooni jõustumist esitatud ehitusloa taotluste puhul kohaldatakse EhS § 69² lõike 7 uut redaktsiooni.
Punktiga 4 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 21. Lõikega sätestatakse järgmise kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamise läbiviimise aeg sõltuvalt süsteemi nimivõimsusest. Lõike 2 alusel tuli esmane hinnang anda energiamärgise andmisel või 1. jaanuariks 2025. Lõikega 21 täpsustatakse, et 2020. aasta 1. juuli seisuga olemasoleva mitteelamu puhul, mille kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on vastavalt EhSi § 693 lõikele 21 suurem kui 290 kW, tuleb järgmine energiatõhususe hinnang ehitisregistrisse esitada hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks ning tulenevalt §693 lõikest 21 tuleb edasisi hinnanguid viia läbi regulaarselt iga 3 aasta tagant.
2020. aasta 1. juuli seisuga olemasolevad hooned, mille kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on vastavalt EhSi § 693 lõikele 21 suurem kui 70 kW ja väiksem kui 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tuleb järgmine energiatõhususe hinnang ehitisregistrisse esitada hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks. Sealt edasi tuleb järgnevaid energiatõhususe hinnanguid sellistele hoonetele ja nimivõimsusele viia läbi regulaarselt iga 5 aasta tagant.
Punktiga 5 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 31. Lõikega lisatakse uue nõudena rakendussäte, mis kehtib enne käesoleva eelnõu seadusena jõustumist olemasolevatele § 694 lõikes 1sätestatud mitteelamutele suurema kui 70 kW ja kuni 290 kW tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamisel, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, kui sellele paigaldatakse automaatika- ja juhtimissüsteem, mis on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Kui automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb sellekohane hinnang esitada ehitisregistrisse. Eelnõu kohaselt ei ole oluline, kes sellise hinnangu ehitisregistrisse esitab, kuid hinnangu puudumisel eeldatakse, et omanikul lasub kohustus automaatika- ja juhtimissüsteem paigaldada, seega eeldatakse omaniku huvi hinnanguesitamiseks registrisse.

Andmed olemasoleva mitteelamu automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta esitatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse ning andmed projekteeritud mitteelamu kohta lisatakse kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele. Automaatika- ja juhtimissüsteem paigaldatakse mitteelamutele suurema kui 70 kW ja kuni 290 kW kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi korral või esitatakse mittepaigaldamiselhinnang tehnilise mitteteostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.
Rakendussätte kohaselt jääb seni kehtima nõue ja varasem tähtaeg nendele automaatika- ja juhtimissüsteemidele, mille nimivõimsus on suurem kui 290 kW ehk nimetatud nõude järgi pidid suurematel süsteemidel olema paigaldatud automaatika- ja juhtimisseadmed juba 1.jaanuarist 2025 või esitatud hinnang, et automaatikasüsteemi paigaldamine ei olnud tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud.
Punktiga 6 täiendatakse EhSRSi § 304 lõigetega 4–9.
Lõikes 4 sätestatakse, et kõigile ehitatavatele uutele avalikule sektorile kuuluvatele hoonetele ja uutele mitteelamutele, mille suletud netopind on tulenevalt § 692 lõikest 11 punktist 1 enam kui 250 ruutmeetrit ning mille püstitamiseks on esitatud ehitusloa taotlus alates käesoleva seaduse jõustumisest, tuleb paigaldada päikeseenergiaseadmed, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone. Uue avaliku sektori hoone päikeseenergiaseadme nõue on seotud pärast muudatuse jõustumist esitatud ehitusloa taotluse või ehitusteatisega. Enne jõustumist esitatud ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ei kohaldata nõuet tagasiulatuvalt üksnes seetõttu, et hoone valmib pärast 31. detsembrit 2026, nagu on direktiivis artiklis 10 lõikes 3 punktis c toodud tähtaeg. Selline üleminekureegel arvestab õiguspärase ootusega ning ei too kaasa juba menetletud või menetlemisel olevate ehitusprojektide muudatusi.
Lõike 5 punktiga 1 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile olemasolevatele avaliku sektori asutuse omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 2000 m2 hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.
Lõike 5 punktiga 2 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile olemasolevatele avaliku sektori omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 750 m2 hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.
Lõike 5 punktiga 3 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile olemasolevatele avaliku sektori omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 250 m2 hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.
Lõikes 6 sätestatakse, et kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb päikeseenergiaseadmed paigaldada olemasolevale mitteelamule, mille oluliseks rekonstrueerimiseks või muuks rekonstrueerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks võetakse meetmeid, mis nõuavad ehitusluba või ehitusteatist. Nõue kohaldub sellisel juhul, kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Nõue ei kohaldu, kui olemasoleva mitteelamu suletud netopind on väiksem kui 500 m2.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb päikeseenergiaseadmed paigaldada kõigile uutele elamutele, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Säte kohaldub kõigile elamutele, sõltumata elamu suurusest.

Lõikes 8 sätestatakse, et hoonega külgnevatele katusega parklatele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis selliste parklate püstitamiseks on esitatud alates 2030. aasta 1. jaanuarist, paigaldatakse päikeseenergiaseadmed, juhul kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Nõue kohaldub juhul, kui katusega parklas või parkimismajas on vähemalt kolm parkimiskohta. Kui katusega parklal on seinad ja selle kütmiseks või jahutamiseks kasutatakse energiat, tuleks parklat käsitada hoonena ning selle suhtes rakendatakse mitteelamute suhtes kohaldatavaid kohustusi. Kohustus kehtib ka hoonetega külgnevate katusega parklate suhtes. Hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versiooni artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“.

Lõikes 9 sätestatakse, et eelnõu seadusena jõustumise ajal olemasolevad mitteelamud, mille kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on vastavalt EhSi § 694 lõikele 3 suurem kui 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga 2028. aasta 1. jaanuariks.

Eelnõu seadusena jõustumise ajal olemasolevad mitteelamud, mille kütte- või jahutussüsteemide nimivõimsus on vastavalt EhSi § 694 lõikele 3 suurem kui 70 kW, kuid kuni 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga 2030. aasta 1. jaanuariks.

Punktiga 7 täiendatakse EhSRSi §-ga 3016-3018, milles sätestatakse ehitusseadustiku §-des 696 ja 697 toodud nõuete rakendamine.

EhSRSi täiendatakse §-ga 3016, milles sätestatakse EhSi §-s 695 sätestatud nõuete rakendamine, mille kohaselt tuleb tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning majandusliku põhjendatuse korral varustada ehitatav uus elamu ja oluliselt rekonstrueeritav elamu elektroonilise seire ja juhtimise lahendustega. Sealjuures tuleb tagada, et vastav lahendus vastaks EhSi §-s 695 lõikes 1 punktides 1–3 sätestatud tingimustele. Nõuet ei kohaldata ühepereelamu olulisel rekonstrueerimisel, kui lahenduse paigaldamisega seotud kulud on suuremad kui sellest saadav kasu. Nõue kehtib ehitatava uue elamu ja olemasoleva oluliselt rekonstrueeritava elamu suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud peale käesoleva paragrahvi jõustumist.
EhSRSi täiendatakse §-ga 3017, mille lõike 1 kohaselt rakenduvad ehitusseadustiku § 696 nõuded hinnata hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge alates 2028. aasta 1. jaanuarist nendele püstitatavatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 1000 m2 ning mille ehitusloa taotlus esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Kõigile ülejäänud püstitatavatele hoonetele, sõltumata hoone suletud netopinna suurusest ning millele kohaldatakse energiamärgise koostamise kohustust, rakenduvad EhSi § 696 olelusringipõhise hoone süsinikujalajälje arvutamise nõuded alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Kohustus rakendub uutele püstitatavatele hoonetele, mille ehitusteatis või ehitusloa taotlus esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Nimetatud paragrahvi lõikes 3 ja paragrahvis 24 lõikes 42 nimetatud pädevuse nõuded kehtivad alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini ei ole vaja tõendada kvalifikatsiooni nõudeid. Kvalifikatsiooni tõendamine seotakse piirväärtuste kehtestamisega, mil on oluline tagada ühtlane ning usaldusväärne praktika süsinikujalajälje arvutamisel. Süsinikujalajälje hindamise osas ei seata tingimusi erialale ja ametikohtadele, oluline on tõendada kvalifikatsiooni kas haridusel ja töökogemusel põhineva kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega.

Lõige 2 sätestab, et EhSi §-s 697 sätestatud olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtust kohaldatakse hoonete suhtes, mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud alates 2030. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et kuni 2029. aasta 31. detsembrini ei pea püstitatava hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg vastama piirväärtusele. Piirväärtused kehtestatakse määrusega EhS 696 lõige 2 alusel.

EhSRSi täiendatakse §-ga 3018, milles sätestatakse EhSi §-s 699 lõikes 3 sätestatud nõuete rakendamine, mille lõike 1 kohaselt tuleb olemasoleva mitteelamu puhul, mille energiatõhusus vastab G-klassile (või madalamale energiatõhususe klassile), parandada selle energiatõhusust ühe klassi võrra 2030. aasta 1. jaanuariks ning lõike 2 kohaselt tuleb F-klassi kuuluva mitteelamu puhul parandada selle energiatõhusust veel ühe klassi võrra 2033. aasta 1. jaanuariks, et viia see vähemalt energiaklassi E. Algselt G-klassile vastav mitteelamu peab käesoleva eelnõu jõustumise järgselt kehtiva energiamärgise alusel saavutama 2030. aastaks vähemalt ühe klassi võrra parema energiatõhususe. See tähendab, et ka algselt G- või H-klassis olev mitteelamu peab saavutama siiski ka 2033. aastaks E-klassi, mis on miinimumstandardi peamine eesmärk. Need hooned, mis on G- või H-klassis võivad koheselt olla ka renoveeritud E-klassi tasemele või siis tehakse seda etapiviisiliselt selliselt, et 2030. aastal tuleb saavutada vähemalt F-klass ja 2033. aastast alates E-klass. Analüüsid näitavad, et madalama taseme hoonete energiatõhususe tõstmine E-klassi on lühikese tasuvusega investeering (keskmiselt 5,8 aastat). Täpsemad kulud on toodud seletuskirja 7. lisas mõjude peatükis.
Direktiivi artikli 9 lõikes 1 nimetatud „16% piirmäära“ määramisel loetakse selle hulka kuuluvaks kõik G- või madalama energiaklassiga mitteelamud ehk lihtsustatult 16% mitteelamute pindalast loetakse G-klassi kuuluvaks. „26% piirmäära“ puhul loetakse selle hulka kuuluvaks lisaks kõik F-klassi kuuluvad mitteelamud. Sellest tulenevalt tuleb 2030. aastaks renoveerida kõik G-klassi mitteelamud ja 2033. aastaks kõik F-klassi kuuluvad mitteelamud, parandades hoone energiatõhusust vähemalt ühe energiaklassi võrra. Juhul kui hoone energiatõhusust parandatakse korraga enam kui ühe klassi võrra, näiteks jõuab 2026. aastal G-klassi kuuluv olemasolev mitteelamu 2030. aasta 1. jaanuariks F- või kõrgemasse energiaklassi, loetakse miinimumstandard täidetuks.
Miinimumstandardi täitmise eelduseks on see, et mitteelamu omab kehtivat energiamärgist. See on esmane samm, et teada saada kohustuse ulatusest. Energiamärgise puudumine, kui see on seaduses toodud tingimustest lähtuvalt nõutav, ei vabasta kohustusest vastata miinimumstandardile. Hoone omanik peab veenduma, et energiamärgis oleks kehtiv, mitte aegunud ning vajadusel tuleb energiamärgist ajakohastada. Kuivõrd aja jooksul on üle vaadatud kuluoptimaalse renoveerimise tasemeid ning ka kaalumistegureid, siis on korrigeeritud ka sellest lähtuvalt energiatõhususarvu väärtuseid. Käesoleva sätte rakendamisel tuleb kohustuse määramiseks aluseks võtta kehtiva energiamärgise ajal kehtinud regulatsioon, st ümberarvutusi uutesse klassidesse kohustuse määratlemiseks ei tehta.

§ 3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 3 kavandatakse muuta energiamajanduse korralduse seadust (EnKS).

Punktiga 1 lisatakse EnKSi § 2 punkt 37, milles sätestatakse termini „säästupõhiste maksete rahastamise kava“ tähendus. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkti 40 kohaselt on tegu laenukavaga, mis on mõeldud üksnes energiatõhususe suurendamiseks ja mis seob laenu tagasimaksed saavutatud energiasäästuga, võttes arvesse ka muid majandustegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtus ja laenu refinantseerimine.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks EnKSi § 3 lõige 7, milles on sätestatud kehtivas sõnastuses, et paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud riikliku energiatõhususe tegevuskava osaks on EnKSi § 4 lõikes 1 nimetatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia. Vastav säte tunnistatakse kehtetuks, sest uuesti sõnastatud direktiiviga asendatakse seni kasutusel olnud pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia (sätestatud direktiivi 2010/31/EL artiklis 2a) uue riikliku hoonete renoveerimiskavaga. Sellest tulenevalt tunnistatakse hetkel kehtivad sätted § 3 lg 7, § 4, § 41 ning § 351 kehtetuks ning EnKSi täiendatakse uute, riiklikku hoonete renoveerimiskava kirjeldavate paragrahvidega 43 ja 44 ning muudetakse kehtivat EnKSi § 30.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 4 täiendatakse EnKSi §-ga 43 ja 44, milles sätestatakse nõuded riiklikule hoonete renoveerimiskavale, mis asendab senist riiklikku hoonete rekonstrueerimise strateegiat.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 4 täiendatakse EnKSi §-ga 43ja 44 milles sätestatakse nõuded riiklikule hoonete renoveerimiskavale, mis asendab senist riiklikku hoonete rekonstrueerimise strateegiat.

Paragrahvi 43 lõikes 1 seatakse energiasäästu koordinaatorile, kelleks on EnKSi § 3 lõike 1 kohaselt Kliimaministeerium, ülesanne koostada riiklik hoonete renoveerimiskava (edaspidi renoveerimiskava). Eelnevalt on tunnistatud kehtetuks varem kohustuslik rekonstrueerimisstrateegia. Renoveerimiskava on põhimõtteliselt rekonstrueerimisstrateegiat asendama hakkav dokument. Renoveerimiskava toetub paljuski rekonstrueerimisstrateegia eesmärkidele, põhimõtetele ja tulemustele, kuid esitab uuele strateegilisele dokumendile palju suuremad nõuded ja täpsema planeerimise vajaduse. Näiteks tuleb renoveerimiskavas esitada ülevaade turutõketest ja turutõrgetest ehk majanduslikest ja mittemajanduslikest renoveerimist takistavatest asjaoludest ning hinnang selle kohta, kuidas oleks neid kõige parem kõrvaldada, kasutades selleks näiteks rahastamisvahendeid või muid reguleerivaid meetmeid. Renoveerimiskavast peaks saama toimiv planeerimisvahend energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Võrreldes senise rekonstrueerimisstrateegiaga täpsustatakse renoveerimiskavaga hoonefondi energiatõhususe eesmärki aastaks 2050, eesmärgi saavutamise vahe-eesmärke ning eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende katteallikaid. Esimene riiklik hoonete renoveerimiskava tuleb esitada komisjonile 31. detsembriks 2026. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 1.

Lõikes 2 kirjeldatakse täpsemalt, millistest osadest riiklik renoveerimiskava peab koosnema, sh olemasoleva hoonefondi kirjeldus, hoonefondi renoveerimise eesmärgid, tegevuskava, poliitikasuunad ja -meetmed, eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid, energiatõhususe piirmäärad olemasolevatele ja uutele hoonetele, rekonstrueerimise trajektoor ning ülevaade hoonefondi rekonstrueerimisega kaasnevatest kasudest. Renoveerimiskava ülesehitus põhineb direktiivi lisas II toodud vormil. Täiendavalt kirjeldab direktiivi artikkel 3 lõige 2, mida renoveerimiskava oma sisult peab hõlmama:
1) riiklikul energiamärgiste andmebaasil ja statistilisel valimil põhinev ülevaade riigi hoonefondist, mis hõlmab eri liiki hooneid, sealhulgas nende osakaalu hoonefondis, ehitusaega ja kliimatsoone;
2) ülevaade turutõketest ja -tõrgetest, ehitus-, energiatõhusus- ja taastuvenergiasektori suutlikkusest ning vähekaitstud leibkondade osakaalust, mis põhineb asjakohasel juhul statistilisel valimil;
3) tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke ja mõõdetavaid tulemusnäitajaid, sealhulgas eesmärki vähendada energiaostuvõimetute isikute arvu, pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, et tagada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonete fond ning olemasolevate hoonete muutmine heitevabaks;
4) ülevaade käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuskava elluviimist toetavatest rakendatavatest ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest;
5) ülevaade riikliku hoonete rekonstrueerimiskava rakendamiseks vajalikest investeeringutest, rahastamisallikatest ja meetmetest ning hoonete rekonstrueerimiseks ette nähtud haldusressurssidest;
6) püstitatava või rekonstrueeritud heitevaba hoone kasutusaegse kasvuhoonegaaside heite ja aastas vajamineva primaarenergia piirmäärad;
7) mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid, võttes aluseks energiatõhususe maksimaalsed piirväärtused;
8) elamufondi rekonstrueerimise riiklik trajektoor koos 2030. ja 2035. aasta vahe-eesmärkidega, mida väljendab keskmine primaarenergiatarbimine kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas;
9) tõenduspõhine hinnang hoonete eeldatava energiasäästu ja kasu kohta ühiskonnale tervikuna, sealhulgas nende sisekliima kvaliteedi kohta.

Lõike 2 punktis 1 sätestatakse, millest peab olemasoleva hoonefondi olukorra ning sellega seonduva taustsüsteemi kirjeldus koosnema ning millistest andmetest peab kirjeldus lähtuma. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist a.
Lõike 2 punktide 2 ja 3 kirjeldavad renoveerimiskava tegevuskava eesmärke ning seda, millest need peavad lähtuma. Eraldi tuuakse siinkohal välja eesmärk pöörata tähelepanu energiaostuvõimetuse vähendamisele ning energiaostu riskirühma kuuluvate leibkondade toetamisele hoonete rekonstrueerimise ja energiatõhususe parandamise kaudu. Energiaostuvõimetu isik on EnKSi § 2 lõike 72 kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostu riskirühm on EnKSi §-i 2 lõike 71 kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kelle viimase kuue kuu jooksul saadud igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostu riskirühma tuleks mõista kui direktiivi (EL) 2024/1275 kohast vähekaitstud leibkonda. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist b.
Lõike 2 punkt 4 kirjeldab eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevuskava ning osasid, millest see peab koosnema. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist c ning täpsemad teemad on nimetatud direktiivi lisas II, mis kehtestab renoveerimiskava näidisvormi. Selle kohaselt tuleb renoveerimiskavas käsitleda järgmiseid valdkondlikke poliitikasuundi ja -meetmeid:
Poliitikasuunad ja meetmed seoses järgmiste elementidega:
1) eri hooneliikide ja kliimatsoonide jaoks asjakohaste kulutõhusate lahenduste kindlakstegemine renoveerimise puhul, võttes arvesse asjakohaseid võimalikke otsustavaid hetki hoone olelusringis;
2) artikli 9 kohased riiklikud energiatõhususe miinimumstandardid ning muud poliitikasuunad ja meetmed, mis on suunatud riigi hoonefondi halvima tõhususega segmentidele, sealhulgas artikli 17 lõikes 19 osutatud kaitsemeetmed;
3) hoonete tervikrekonstrueerimise, sealhulgas etapiviisilise tervikrekonstrueerimise edendamine;
4) vähekaitstud tarbijate võimestamine ja kaitsmine ning energiaostuvõimetuse leevendamine, sealhulgas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 24 kohased poliitikasuunad ja meetmed ning eluaseme taskukohasus;
5) ühtsete kontaktpunktide või sarnaste mehhanismide loomine artikli 18 kohaselt tehnilise, haldus- ja finantsnõustamise ja -abi pakkumiseks;
6) kütte ja jahutuse CO2 heite vähendamine, sealhulgas kaugkütte- ja -jahutusvõrkude kaudu, ning fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kütte- ja jahutussektoris, eesmärgiga fossiilkütuseid kasutavad katlad 2040. aastaks täielikult kasutuselt kõrvaldada;
7) ehitus- ja lammutusjäätmete vältimine ja kvaliteetne käitlemine kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ, eelkõige seoses jäätmehierarhiaga ja ringmajanduse eesmärkidega;
8) taastuvate energiaallikate edendamine hoonetes kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15a lõikes 1 sätestatud soovitusliku eesmärgiga taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta ehitussektoris;
9) päikeseenergiaseadmete paigaldamine hoonetele;
10) hoonete ehitamisel, renoveerimisel, käitamisel ja kasutusea lõpus kogu olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ning süsiniku sidumise kasutuselevõtt;
11) selliste piirkondlike ja naabruskondlike lähenemisviiside ja integreeritud renoveerimisprogrammide edendamine piirkonna tasandil, milles võidakse käsitleda selliseid küsimusi nagu energeetika, liikuvus, roheline taristu, jäätmekäitlus ja veepuhastus ning muud linnaplaneerimise aspektid ning võtta arvesse kohalikke ja piirkondlikke ressursse, ringlust ja piisavust;
12) avalik-õiguslikele asutustele kuuluvate hoonete energiatõhususe parandamine, sealhulgas direktiivi (EL) 2023/1791 artiklite 5, 6 ja 7 kohased poliitikasuunad ja meetmed;
13) kestliku liikuvuse jaoks targa tehnoloogia ja taristu edendamine hoonetes;
14) turutõkete ja turutõrgete kõrvaldamine;
15) tegelemine oskuste nappuse probleemiga ning hariduse, sihipärase koolituse, oskuste täiendamise ja ümberõppe edendamine ehitussektoris ning energiatõhususe ja taastuvenergia sektoris (kas avalikus või erasektoris), et tagada piisav arv töötajaid, kellel on ehitussektori vajadustele vastavad asjakohased oskused, pöörates erilist tähelepanu alaesindatud rühmadele;
16) teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja muud nõustamisvahendid; ning
17) moodul- ja tööstuslike lahenduste edendamine ehituses ja hoonete renoveerimises.
Lõike 2 punkt 5 seab ülesande anda eesmärkide saavutamiseks vajalikele tegevustele rahaline ning halduskoormuse mõõde ning anda ülevaade rekonstrueerimiskava rakendamiseks vajalikest allikatest, meetmetest ning haldusressurssidest. Hoonete rekonstrueerimiseks ette nähtud haldusressurss hõlmab hoone sisemist haldusressurssi, professionaalset haldusressurssi, tehnilist ja juriidilist haldusressurssi ning avaliku sektori haldusressurssi, nt EISi. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist d.
Lõike 2 punktid 6 ja 7 seavad renoveerimiskava koostajale ülesandeks teavitada ehitusseadustikus või selle alusel kehtestatud ministri määrustes sätestatud energiatõhususe nõuetest ehitatavale uuele ja oluliselt rekonstrueeritavale hoonele ning mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardite kohta, et saavutada renoveerimiskavas seatud eesmärgid. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktidest e ja f.
Lõike 2 punkt 8 kohustab renoveerimiskava koostajat määrama riikliku trajektoori elamufondi rekonstrueerimiseks, lähtudes kõnesoleva paragrahvi lõikest 4. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist g.
Lõike 2 punkt 9 seab renoveerimiskava koostajale ülesandeks tõenduspõhiselt lahti kirjutada hoonete rekonstrueerimise otsesed ja kaudsed positiivsed mõjud. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist h.
Lõige 3 sätestab, et renoveerimiskava ei ole otsene alus riigieelarve strateegia või riigieelarve koostamiseks. Sellele vaatamata võtab renoveerimiskava koostamisega riik endale ülesande saavutada seatud eesmärgid ning peab eelarvet ja eelarvestrateegiat koostades renoveerimiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vahendeid ette nägema.
Lõige 4 annab energiasäästu koordinaatorile juhised, millest lähtuda riikliku hoonefondi rekonstrueerimise trajektoori määramisel. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 2.
Lõike 4 punktiga 1 sätestatakse elamufondi progressiivse rekonstrueerimise trajektoori väljendamise ühik, mis on kWh/(m2 aastas) terve elamute fondi kohta. Eesmärgi saavutamiseks vajaliku rekonstrueerimismahtu kirjeldatakse kas igal aastal rekonstrueerimist vajavate ruutmeetrite või eluruumide arvuna või alternatiivselt põrandapinna suurusena
Lõike 4 punktiga 2 määratakse elamute rekonstrueerimise trajektoor selliselt, et kuni aastani 2035 lähtutakse energiasäästu eesmärkidest võrreldes aastaga 2020. Seejärel peab elamute rekonstrueerimine tagama primaarenergiatarbimise järkjärgulise vähenemise aastani 2050, et saavutada eesmärgiks seatud väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond, muutes olemasolevad hooned heitevabaks.
Lõike 4 punkt 3 sätestab, et renoveerimiskava koostamisel võetakse eesmärgiks, et kõige kehvema energiatõhususega olemasolevad mitteelamud tuleb rekonstrueerida vastavalt mitteelamutele kehtestatavatele energiatõhususe miinimumstandarditele. Mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardid kehtestatakse Ehitusseadustiku §-s 694 (vt selgitusi eelnõu § 1 punktis 22).
Lõikega 5 seatakse energiasäästukoordinaatorile renoveerimiskava edusammudest teavitamise kohustus. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõigetest 3, 7, 8 ja 9.
Lõikega 6 seatakse energiasäästukoordinaatorile ülesanne lisada renoveerimiskavasse üldsuselt kaasamise käigus saadud tagasiside. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 4.
Lõikega 7 seatakse kohustus võtta renoveerimise toetusmeetmete kehtestamisel arvesse renoveerimiskava eesmärke. Renoveerimiskava peamine eesmärk on muuta hoonefond 2050. aastaks heitevabaks ning selles on täpselt kirjeldatud tulemuse saavutamiseks vajalik tegevuskava, mh antakse renoveerimiskavas ülevaade rahastamismeetmetest ning vajalikest investeerimisvajadustest ja haldusressurssidest. Renoveerimiskava koostamisse on panustanud suur osa valdkonnaga seotud eksperte ning toetusmeetmete kujundamisel ja kehtestamisel on oluline lähtuda pikaajalisest kokku lepitud tegevusplaanist. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 17 lõigetest 1–9, 11, 12, 14 ja 16–19.
EnKSi täiendatakse §-ga 44 , milles sätestatakse renoveerimiskava avaliku konsultatsiooni korraldamise nõuded. Energiasäästu koordinaatorile seatakse kohustus korraldada avalik konsultatsioon renoveerimiskava teemal. Avalike konsultatsioonide korraldamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud koostöö ja kaasamise korrast. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 4.
Punktiga 5 muudetakse EnKSi § 30 pealkirja järgmiselt: „Energiatõhusust käsitleva teabe levitamine ja ühtsete kontaktpunktide teenused“. Pealkirja muutmisega luuakse alus EnKSi täiendamiseks energiatõhususe ühtsete kontaktpunktide ja nende kaudu pakutavate teenuste levitamise asjakohaste sätete kehtestamiseks (vt järgmist punkti).
Punktiga 6 lisatakse EnKSi § 30 lõiked 6–11 ning sätestatakse energiatõhususe ühtsed kontaktpunktid ning nende kaudu pakutavate teenuste levitamine. Samuti reguleeritakse andmekaitsega seotud nõuded,
Direktiivis ei ole defineeritud ühtse kontaktpunkti (ingl k one-stop-shop) mõistet, kuid direktiivi põhjenduses 62 on selgitatud, et ühtne kontaktpunkt pakub integreeritud energiatõhusaks renoveerimise teenuseid või nõustajaid, ning rakendab muid meetmeid, et luua asjakohane toetav raamistik ja kõrvaldada renoveerimist takistavad tõkked. Komisjoni soovitus (EL) 2024/248118, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artiklite 21, 22 ja 24 tõlgendamiseks seoses tarbijaid käsitlevate sätetega, defineerib ühtse kontaktpunkti mõiste järgmiselt: virtuaalne või füüsiline koht, kus sidusrühmi toetatakse kõigis energiatõhususega seotud küsimustes ja renoveerimisprojekti rakendamise etappides, alates teemakohasest nõustamisest kuni kogu teabe ja teenusteni, mida nad vajavad ambitsioonika energiatõhusus-/renoveerimisprojekti elluviimiseks.
Renoveerimistoetuste rakendamisel on siiani olnud võimalik nõustamisteenust saada rakendusüksuselt ja piirkondlikest arenduskeskustest. Sarnase mudeliga plaanitakse jätkata ka tulevikus. Ühtsete kontaktpunktide loomisel ei kavandata füüsiliste isikute isikuandmete kogumist ega töötlemist, kuid vajadusel kogutakse andmeid külastuskordade ja teenuste kasutatavuse kohta, mis ei ole seotud konkreetse isikuga.

Lõikega 6 seatakse energiasäästu koordinaatorile ülesanne luua vähemalt üks hoonete rekonstrueerimise tehnilise abi keskus, millel on vähemalt üks füüsiline kontaktpunkt ning millel võivad olla lisaks virtuaalsed kontaktpunktid, pakkumaks mitmekülgset tuge hoonete rekonstrueerimise osalistele. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõikest 1.
Lõikega 7 määratakse ühtsete kontaktpunktide kättesaadavuse miinimumstandardid, sätestades, et üks ühtne kontaktpunkt peab olema vähemalt 80 000 elaniku kohta, piirkonna kohta, piirkondades, kus hoonefondi vanus ületab riigi keskmist hoonefondi vanust, piirkonna kohta, kus rakendatakse integreeritud piirkondlikke rekonstrueerimisprogramme või paikades, kuhu sõit kättesaadava kohaliku transpordiga kestab keskmiselt alla 90 minuti. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõike 1 punktidest a–e.
Lõikega 8 sätestatakse ülesanne energiasäästu koordinaatorile korralda kutsete edastamine selliste hoonete omanikele, kellele kuuluvale hoonele on välja antud energiamärgis, mis on madalam kui C-klass. Sellisel juhul kutsutakse hoone omanik renoveerimisalaseks nõustamiseks ühtsesse kontaktpunkti. Eesmärgiks on suunata ja teavitada hoone omanikke võimalikest energiatõhususe meetmetest ning pakkuda neile abi ja teavet hoonete renoveerimisega seotud küsimustes. Sellega koos saab hoone omanikke teavitada ka saadaval olevatest toetustest ja teenustest. Selline nõustamisteenus on hoone omanikele tasuta ning aitab kaasa hoone omanike teadlikkuse suurendamisel näiteks olukorras kus hoonele kohaldatakse miinimumstandardeid (nt mitteelamute omanikud). Kutse esitatakse selle järgi, kumb järgmistest tähtaegadest saabub varem: vahetult pärast hoone energiamärgise aegumist või viis aastat pärast energiamärgise väljaandmist. Praktikas tähendab see seda, et nt ETA energiamärgise aegumise järgmiselt või siis kui KEK energiamärgise väljaandmisest on möödunud viis aastat. Hoone omanikud, kellele tuleb kutse edastada, tehakse kindlaks andmepäringute alusel ehitisregistrisse ja kinnistusraamatusse. Kontaktandmete jaoks kasutatakse rahvastikuregistrit. Täpsemad nõuded andmekaitsega seotud tingimuste kohta on toodud lõigete 10 ja 11 selgituste juures. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 19 lõikest 13.
Lõikega 9 määratakse isikud, keda ühtne kontaktpunkt peab toetama, ja teenused, mida ühtne kontaktpunkt peab pakkuma. Ühtne kontaktpunkt peab andma kodumajapidamistele ja korteriühistutele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele sõltumatut nõu rekonstrueerimise tehniliste ja rahaliste võimaluste kohta. Ühtlasi peab ühtne kontaktpunkt andma rekonstrueerimise eri etappide käigus asjaosalistele, seejuures ka rekonstrueerimisteenuseid osutavatele ettevõtetele ehk akrediteeritud ettevõtetele ja rekonstrueerimisteenuseid osutavatele paigaldajatele tuge, lähtudes eri elamutüüpidest. Samuti on ühtse kontaktpunkti ülesandeks pöörata erilist tähelepanu energiaostuvõimetutele ja haavatavatele leibkondadele. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõigetest 2 ja 3.
Lõikega 10 selgitatakse andmekaitsenõudeid seoses ühtsete kontaktpunktide tegevusega ning seoses renoveerimisalasele nõustamisele kutsumisega. Mõlemal juhul töödeldakse üldiseid isikuandmeid (nimi, kontaktandmed, elukoht või asukoht). Samuti, kuna kontaktpunktid peaksid pakkuma teenuseid ka vähekaitstud leibkondadele, siis võib osa andmetest olla seotud ka isikute sissetuleku ja väljaminekutega. Need andmed võib anda kontaktpunkti teenuseid kasutav isik. Tegemist on minimaalselt vajaliku andmekoguga, kuna nõustamine tähendab ka jätkutegevusi, näiteks info saatmine e-maili teel või suhtlemine telefoni teel. Hoonete renoveerimine on vahetult seotud ka infoga hoone seisukorrast, mis tähendab, et vaja on pärida andmeid isiku elukoha või tema omandis oleva muu hoone kohta.
Renoveerimisalasele nõustamisele kutsumiseks on vaja teha ehitisregistrist väljavõte nende hoonete kohta, mis vastavad lõikes 8 seatud tingimustele. Selleks, et siduda hoone andmed omandiga, on vajalik teha väljavõtted ka kinnistusraamatust. Kontaktandmete väljaselgitamiseks saab kasutada rahvastikuregistri andmeid. Juriidiliste isikute korral kasutatakse äriregistris avalikult kättesaadavaid andmeid. Energiasäästu koordinaator võib delegeerida ülesande kutsete väljastamiseks edasi ühtsele kontaktpunktile.
Lõikega 11 sätestatakse seoses kontaktpunktide tegevuse ja renoveerimisalase nõustamisega andmete säilitamise tähtaeg ja nende kustutamine. Andmeid säilitatakse kuni 2 aastat. Seda põhjusel, et renoveerimisalased tegevused on pikemaajalised protsessid, mistõttu peale nõustamisteenuse osutamist võidakse ellu viia tegevusi, näiteks energiamärgise taotlemine, toetuste taotlemiseks taotluse koostamine või ehitusprojekti koostamine renoveerimiseks. Seega on arvestatud vähima vajamineva ajaga, mis on vajalik ka jätkutegevuste elluviimiseks. Sellisel juhul oleks isikul tagasipöördumise ja teabe täpsustamise korral juba eelnev taustainfo esitatud ning andmeid ei oleks vaja korduvalt edastada. Samuti võib olla renoveerimisalasele nõustamisele kutsumise korral vajalik teha hiljem, näiteks aasta pärast väljavõtteid selleks, et hinnata mil määral kutsututest kasutasid nõustamisteenuseid või viisid ellu renoveerimisalaseid töid. Saabuvaks tähtajaks ehk peale kahte aastat peab andmete töötleja isikuandmed kustutama.
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks EnKSi § 351, milles on sätestatud kehtivas sõnastuses, et energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile EnKSi § 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel. Lisaks antakse volitus energiasäästu koordinaatorile pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada, kui ajakohastatakse riiklikku energia- ja kliimakava.

Mõlemad sätted tunnistatakse kehtetuks, sest uuesti sõnastatud direktiiviga asendatakse seni kasutusel olnud pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia (sätestatud direktiivi 2010/31/EL artiklis 2a) uue riikliku hoonete renoveerimiskavaga. Sellest tulenevalt tunnistatakse hetkel kehtivad sätted § 3 lg 7, § 4 ja § 41 ning § 351 kehtetuks ning EnKSi täiendatakse uute, riiklikku hoonete renoveerimiskava kirjeldavate paragrahvidega 43 ja 44 ning muudetakse kehtivat EnKSi § 30.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 8 lisatakse EnKSi § 352, milles sätestatakse riikliku hoonete renoveerimiskava esitamise nõuded.
Lõikes 1 sätestatakse energiasäästu koordinaatori (Kliimaministeerium) poolse EnKSi § 43 kohase renoveerimiskava koostamise ja esitamise aeg.
Lõikes 2 sätestatakse energiasäästu koordinaatori poolse renoveerimiskava ajakohastamise alus.

§ 4. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse § 3 punkti 36 sõnastust muudetakse, ajakohastades selle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkti 36 sõnastusega. Seni kehtinud elektrituruseaduses kasutatud termini „üliväike eraldatud võrk“ definitsioonis asendatakse tekstiosa „1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tundi (edaspidi GWh)“ direktiivi ülevõtmiseks tekstiosaga „2022. aastal väiksem kui 500 gigavatt-tundi (GWh)“. Muudatus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punktist 36.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus defineeritakse direktiivis (EL) 2024/1275 kasutatud uued terminid „riiklik hoonete renoveerimiskava“, „renoveerimispass“, „tervikrekonstrueerimine“, „etapiviisiline tervikrekonstrueerimine“, „katusega parkla“, „hoonega külgnev parkla“, „heitevaba hoone“, „liginullenergiahoone“, „olelusringipõhine globaalse soojenemise potentsiaal“, „mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardid“ ning „säästupõhiste maksete rahastamise kava“.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud).
Euroopa Liidu õigusakti ja Eesti õigusakti vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

6. Seaduse mõjud
Seaduseelnõust tulenevat mõju on hinnatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-le 46.
Direktiivist (EL) 2024/1275 tulenevad Eesti õigusesse ülevõetavad nõuded aitavad tervikuna kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele ja selle tõttu hinnatakse ka nõuete järgimisest tingitud mõjusid tervikuna.
Peamised eesmärgid ja nõuded, mis mõju avaldavad, on järgmised:
• uued hooned peavad järk-järgult vastama heitevaba hoone nõuetele: alates 2028. aastast uued avaliku sektori hooned ning alates 2030. aastast kõik muud uued hooned;
• hoonetes tuleb vähendada ja järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kohapealne kasutamine, eelistades taastuvenergial, kaugküttel, soojuspumpadel ja muudel vähese heitega lahendustel põhinevaid tehnosüsteeme;
• ehitusse viiakse sisse olelusringipõhine lähenemisviis: uute hoonete puhul tuleb hinnata olelusringipõhist süsinikujalajälge ning alates 2030. aastast järgida hoone olelusringipõhiseid süsinikujalajälje piirväärtusi;
• päikeseenergiaseadmete kasutuselevõttu laiendatakse uutele hoonetele, olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, teatud olemasolevatele mitteelamutele ning hoonega külgnevatele katusega parklatele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud;
• tehnosüsteemide energiakasutust optimeeritakse automaatika- ja juhtimissüsteemide, elektroonilise seire, hüdraulilise tasakaalustamise ning valgustuse automaatse juhtimise nõuete kaudu;
• hoonetes pööratakse senisest enam tähelepanu sisekliima kvaliteedile, sealhulgas mitteelamute siseõhu kvaliteedi seirele ja juhtimisele ning elamute elektroonilise seire ja juhtimise lahendustele;
• olemasoleva hoonefondi energiatõhusamaks muutmiseks asendatakse senine pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia riikliku hoonete renoveerimiskavaga, mis määrab hoonefondi renoveerimise eesmärgid, tegevused ja meetmed, samuti on hinnatud mõjusid;
• olemasolevatele mitteelamutele kehtestatakse energiatõhususe miinimumstandardid, mille eesmärk on parandada kõige kehvema energiatõhususega hoonete seisundit ning vähendada energiatarbimist;
• kultuuriväärtusega hoonete puhul täpsustatakse energiatõhususe miinimumnõuete leebemat kohaldamist, et võimaldada energiatõhususe parandamist hoone eripära, välisilmet ning kultuuriväärtuslikke detaile ja tarindeid säilitades;
• renoveerimise kavandamist toetatakse vabatahtliku renoveerimispassi ja ühtsete kontaktpunktide kaudu, et parandada omanike, korteriühistute, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste võimalusi nõuete täitmiseks.
Kehtiv õigus reguleerib juba praegu hoonete energiatõhusust, energiamärgiseid, tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid ning hoonete renoveerimist kuluoptimaalsel tasemel. Samas ei kata kehtiv regulatsioon piisavalt Euroopa Liidu uuendatud nõudeid, mis puudutavad uute hoonete väga väikest energiavajadust ja heidet, olemasolevate hoonete energiatõhususe järkjärgulist parandamist, hoonete kliimamõju ehk süsinikujalajälje hindamist kogu elukaare jooksul, päikeseenergia kasutamise laiendamist ning riikliku renoveerimise kavandamist. Seetõttu tuleb Eesti õigust täiendada, et hoonete energiatõhususe nõuded, renoveerimise planeerimine ja ehitusprotsessis esitatavad andmed oleksid kooskõlas uute direktiivi nõuetega ning toetaksid samas ka Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmist.
Eelnõukohane seadus avaldab mitmesugust positiivset mõju nii elanikele, hooneomanikele, ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Hoonete energiatõhususe parandamine, tehnosüsteemide parem juhtimine ja sisekliima kvaliteedile suurema tähelepanu pööramine aitavad parandada hoonete kasutustingimusi, siseruumide õhu kvaliteeti ning toetavad seeläbi elanikkonna tervist ja heaolu laiemalt. Energiatõhusamad hooned vähendavad energiatarbimist ja aitavad pikas perspektiivis vähendada energiakulusid ning sõltuvust fossiilkütustest, suurendades samal ajal taastuvenergia kasutamist ja hoonefondi vastupidavust energiahindade kõikumisele.
Hoonefondi korrastamine aitab leevendada energiaostuvõimetust, vähendada tarbitava energia hulka ning parandada elukeskkonna kvaliteeti eri piirkondades. Ühtlasi aitavad renoveerimiseks tehtavad investeeringud kaasa kinnisvaraväärtuse tõusule, mis kompenseerib pikemas vaates tehtavaid kulutusi. Vabatahtliku meetmena nähakse ette renoveerimispassi koostamist, mis võimaldab läbimõeldult kavandada ehitustegevust ja selle maksumust, muutes renoveerimise kulutõhusamaks.
Keskkonnamõju seisukohalt aitab eelnõu kaasa kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähenemisele, ressursitõhusamale ehitamisele ning muutuvale kliimale vastupidavama hoonefondi kujunemisele. Teisalt võib nõuete täitmine tähendada kohustatud isikutele esmalt suuremaid alginvesteeringuid ja täiendavat planeerimisvajadust, mistõttu lähtutakse nõuete rakendamisel jätkuvalt kulutõhususe, tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse põhimõttest. Renoveerimisega seotud detailsemat mõju kirjeldatakse riiklikus hoonete renoveerimiskavas, mis on esitatud Euroopa Komisjonile hindamiseks ja kommenteerimiseks 30. juunil 202619.

6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sotsiaalne mõju kaasneb eelkõige järgmiste eelnõuga kavandatud muudatustega:
• Sisekliima kvaliteedi parandamine
Hoonete energiatõhususe paranemine aitab kaasa elanikkonna tervise ja heaolu paranemisele ning tervisealase võrdsuse saavutamisele. Mõju avaldub parema soojusmugavuse, õhuvahetuse, niiskusrežiimi ja hoone tehnosüsteemide juhitavuse kaudu. Hoonete rekonstrueerimisel saab lisaks energiatõhususele ja sisekliima kvaliteedile pöörata tähelepanu ligipääsetavusele (vt Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne koos lisadega17) ning hoonete vahelise liikumise parandamisele.
Renoveerimise tulemusena paraneb siseruumide soojusmugavus ja õhuvahetus, hooned on õhupidavamad ning väiksem niiskustase omakorda aitab vältida hallituse teket. Mugav sisetemperatuur aitab ära hoida olukordi, kus elanikud kannatavad talvel liigset külma ning suvel liigset kuuma, niiskust ja sellest tulenevate mikroorganismide mõju. Vale sisetemperatuur ja sellega kaasnev ebamugavus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sh vaimse tervise ja südamehaigusi. Üldiselt kajastub hoonete hea sisekliima positiivne mõju tervisele südame-veresoonkonna-, hingamisteede haiguste (astma, nakkushaigused, allergiad jne), kopsuvähi ning kognitiivsete ja vaimse tervise häirete vähenemises, sest inimesed puutuvad vähem kokku ruumi küttesüsteemidest, ebapiisavast ventilatsioonist ja kütustest tuleneva siseruumide õhusaastega, mis võib põhjustada nii kroonilisi kui ka ägedaid hingamisteede haigusi. Niiskus ja halvasti soojustatud ruumid põhjustavad selliseid laialdaselt levinud haigusi nagu astma ja allergia.
Samuti aitavad parem sisekliima ja ajakohastatud nõuded kaasa muutuva kliimaga kohanemisele, võimaldades kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide ajakohastamisega juhtida seadmete tööd ja kohandada seda välitingimustele. Kliimaprojektsioonid näitavad, et lähi- ja keskpikas vaates väheneb kütmise vajadus, kuid suureneb jahutusvajadus. Selleks, et optimeerida kulusid, tuleks kasutada jahutuseks esmalt passiivseid lahendusi. See tähendab, et esmalt tuleb piirata kuumuse sissepääsu, seejärel viia kogunenud soojus välja ning alles seejärel aktiivselt jahutada. Sellises järjekorras on võimalik vähendada jahutamisega kaasnevate kulude kasvu ning tõsta märgatavalt sisekliima kvaliteeti.
Sotsiaalse mõju seisukohalt on mõju valdavalt positiivne ja pikaajaline, kuid see ei pruugi jaguneda elanike vahel ühtlaselt. Suurem positiivne mõju avaldub neile, kelle eluruumid on praegu halva sisekliima, ebapiisava ventilatsiooni, liigse niiskuse või suurte küttekuludega. Negatiivsem mõju võib avalduda renoveerimistööde ajal ajutise häiringuna, näiteks müra, ajutise ümberkorralduse või vajadusena taluda lühiajalist ebamugavust. See risk on ajutine ning seda saab vähendada tööde etapiviisilise kavandamise, elanike varase teavitamise ja korteriühistute nõustamisega.
• Hoonefondi energiatõhususe suurendamine
Hoonefondi energiatõhususe suurendamine mõjutab tarbijaid ja nende sissetulekuid eelkõige eluasemekulude kaudu. Lühiajaliselt võib renoveerimine või tehnosüsteemide uuendamine tähendada hooneomanikele, korteriühistutele ja elanikele suuremat investeerimisvajadust, omafinantseeringut või laenukohustust. Samas näitab renoveerimispraktika, et aja jooksul on lisakulusid kompenseeritud väiksema kütte- ja elektrikuluga, mis tuleneb hoone energiatõhususe suurenemisest. Pikemas vaates võib mõju olla positiivne, sest väiksem energiatarbimine vähendab majapidamiste haavatavust energiahindade kõikumise suhtes ja toetab eluasemekulude prognoositavust. Madalamad hoone kütmise või jahutamise kulud vähendavad ka energiavaesust ja mõjutavad positiivselt eelkõige haavatavaid rühmi. Oluline on tuua välja, et renoveerimise puhul kehtib jätkuvalt kulutõhususe põhimõte ehk kehtestatavad nõuded ja lävendid peavad ennast ära tasuma. Kulutõhususe taset hinnatakse ja ajakohastatakse regulaarselt.
Samas saab negatiivse sotsiaalse mõjuna välja tuua eelkõige ehitustegevusest tulenevate protsesside keerukuse ja renoveerimisega kaasnevate alginvesteeringute vajaduse, mis võib mõjutada eelkõige väiksema sissetulekuga elanikke, eakaid inimesi, haavatavaid leibkondi, väikeseid korteriühistuid ning hooneomanikke piirkondades, kus kinnisvara väärtus on madalam ja laenuvõimekus piiratum. Seetõttu on oluline, et nõuete rakendamisega kaasneksid sihitud toetusmeetmed, kättesaadav nõustamine, lihtsad digilahendused ning selge teave selle kohta, millal nõuded kohalduvad ja millised on erandid. Nimetatud tegevusi on täpsemalt kirjeldatud ka riiklikus hoonete renoveerimiskavas.
Eelnõus on mitme nõude puhul jäetud rakendamiseks direktiivist tulenev lubatud paindlikkus. See tähendab, et näiteks tehnosüsteemide uuendamisel tuleb kaaluda tehnilist teostatavust, funktsionaalset sobivust või majanduslikku põhjendatust. Need kaalutlused tuleb arvesse võtta projektipõhiselt, arvestades ka piirkondlikke olusid. Seega on võimalik ka seeläbi kulusid kokku hoida, sest rakendatakse sobivaid ja kohaseid lahendusi, millesse investeerimine on tulus.
Negatiivsete mõjude kaasnemise risk sõltub eelkõige sellest, kas renoveerimist on võimalik ajastada, rahastada ja tehniliselt ette valmistada viisil, mis ei suurenda ebaproportsionaalselt eluasemekulusid. Risk on suurem nende sihtrühmade puhul, kellel puudub piisav omafinantseering või võimekus osaleda keerukates renoveerimisprotsessides. Riski maandavad nõuete järkjärguline rakendumine, kulutõhususe ja majandusliku põhjendatuse põhimõtte kasutamine, vabatahtlik renoveerimispass ning riiklikus hoonete renoveerimiskavas kirjeldatud toetus- ja nõustamismeetmed.
• Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine
Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine, sealhulgas päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtt ning järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest loobumine, avaldab sotsiaalset mõju eelkõige energiakulude ja energiavarustuse kindluse kaudu. Positiivne mõju seisneb selles, et lokaalne või hoonega seotud taastuvenergia tootmine võib vähendada energiakulusid, aidata leevendada energiaostuvõimetust ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja nendega seotud hinnatõusudest. Mõju on suurem hoonetes, kus toodetud energiat saab tarbida kohapeal ja kus investeering on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.
Võimalik negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui päikeseenergiaseadmete või tehnosüsteemide paigaldamisega kaasnev algkulu kandub üürnikele, teenuste kasutajatele või korteriomanikele üle enne, kui energiasääst või muud hüved avalduvad. Seetõttu on oluline rõhutada, et mitme nõude kohaldamine on seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega.
12.10.2026 avalikustati Kliimaministeeriumi tellimusel uuring20 Elektrilevi AS arengukava kohta, mis kaardistab lähikümnendi investeeringute vajaduse ja soovitused nende elluviimiseks jaotusvõrgus. Analüüs järelda, et uue investeeringuajendina on lisandunud läbilaskevõime kasv. Jaotusvõrku ühendatud hajatootmise installeeritud võimsus ulatus 2025. aasta lõpuks 1 021,5 MW-ni (23 925 tootmiskohta), millest ligikaudu 91% on päikeseelekter; hajatootmisest eraldi on tekkimas salvestusturg (2025. aasta lõpuks 74 MW). Tootmise kiire kasvu tõttu on tootmissuunaline läbilaskevõime mitmes piirkonnas ammendunud, mis suurendab nõudeid võrgu läbilaskevõimele, pingekvaliteedile ja kahesuunalise võimsusvoo juhtimisele. Osa sellest vajadusest ei eelda tingimata füüsilist võrgu tugevdamist, vaid on lahendatav paindliku liitumise ning tarbimise ja tootmise juhtimisega. Nendest ajenditest tuleneb arengukava investeeringumahu kasvu vajadus. Elektrilevi hinnangul on aastatel 2026–2035 elluviidav baas+liitumised stsenaarium kogumahus ligikaudu 172 mln eurot aastas, mis on oluliselt üle praeguse taseme (ligikaudu 72 mln eurot aastas), mille juures saaks rahastada peamiselt kohustuslikke investeeringuid. 2026. aasta eelarve on ligikaudu 145 mln eurot.
Seega sõltub päikeseenergiaseadmete paigaldamine ja võrku ülejääva või võrgust ostetava energia (nt salvestuse jaoks) võimalus seotuks jaotusvõrgus tehtavatest investeeringutest, et võrk vastaks hajatootmise tingimustele. Seega on vajalik jätkuvalt investeerida võrgu läbilaskevõimesse.
• Elukeskkonna paranemine
Elukeskkonna paranemine avaldub nii elamute kui ka avalike ja erasektori kasutuses olevate mitteelamute kvaliteedi paranemises. Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamise võimaluste täpsustamine aitab säilitada hoonete kasutatavust ja kultuuriväärtust, parandada nende kasutustingimusi ning võimaldab vältida olukorda, kus energiatõhususe nõudeid käsitatakse põhjusena jätta mõistlikud ja hoonele sobivad parendused tegemata.
Mõjutatud sihtrühm on suur, sest muudatused võivad puudutada kõiki Eesti elanikke kas eluruumi, töökoha, teenuse tarbimise või avaliku ruumi kaudu. Mõju ulatus sõltub siiski hoone tüübist, seisukorrast, paiknemisest ja kavandatava töö mahust. Näiteks võib väga halvas seisukorras oleva hoone renoveerimine tähendada elukeskkonna märgatavat paranemist, kulude kokkuhoidu pikas vaates ning kinnisvara väärtuse kasvu, samas väiksemate tööde korral, näiteks büroohoonele päikesepargi paigaldamisel, võib vahetu sotsiaalne muutus olla tagasihoidlik. Mõju avaldub küll harva, kuna nõudeid rakendatakse üldjuhul ühe hoone suhtes üksikute suuremate otsustena, kuid nende mõju on pikaajaline, näiteks paraneb sisekliima, väheneb energiakulu ja suureneb hoone kasutusmugavus.
Linnaruumis suurendavad renoveeritud ja korrastatud hooned turva- ja kogukonnatunnet. Näiteks võivad renoveerimata korterelamute rõdud, amortiseerunud fassaadid või halvas seisukorras välialad ohustada inimesi või vara. Renoveeritud hooned parandavad üldist linnamiljööd, suurendavad piirkonna atraktiivsust ja tõstavad kinnisvara väärtust. Ehitustööde aegsed mõjud ja häiringud on ajutised ning sellisel juhul tuleb rakendada kohaseid meetmeid, et häiringud oleksid talutavad. Praktikas on võimalik näiteks tehaselise renoveerimise kaudu kiirendada ehitustööde protsessi ja sellega vähendada ka ehitusaegseid häiringuid.

6.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Julgeolekut ja välissuhtlust mõjutavad eelkõige järgmised eelnõuga kavandatavad muudatused:

• Mõju julgeolekule ning sõltuvuse vähendamisele fossiilkütustest
Seaduseelnõus kavandatud muudatustel võib olla kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna hoonefondi energiatõhususe parandamine, taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamine, fossiilkütuste kasutamise vähendamine ning mitteelamutele rakendatavad energiatõhususe miinimumstandardid mõjutavad regionaalset toimetulekut, energiavarustuse kindlust ja Eesti kohustuste täitmist Euroopa Liidus. Mõju riigi julgeolekule avaldub eelkõige energiakulude, regionaalse sidususe ja kriisivalmiduse kaudu. Positiivne mõju seisneb selles, et väiksema energiatarbimisega ja taastuvenergialahendusi kasutavad hooned on vähem haavatavad energiahindade kõikumise ja fossiilkütuste tarneahelate häirete suhtes ning vähendavad sõltuvust soovimatutest tarneahela allikatest. See tugevdab pikaajaliselt energiajulgeolekut ja ühiskonna vastupanuvõimet.
Samas võib mõju olla piirkonniti erinev. Kõige halvema energiatõhususega mitteelamud paiknevad tõenäoliselt osaliselt väiksemates ja kahaneva rahvastikuga piirkondades, sealhulgas Euroopa Liidu välispiiri läheduses. Selliste hoonete omanike investeerimissuutlikkus võib olla piiratud ning ilma riikliku toe, nõustamise ja toimiva regionaalpoliitikata võib nõuete täitmine süvendada piirkondlikke erinevusi. Kui avalike või eraõiguslike teenuste osutamiseks kasutatavaid hooneid ei suudeta õigel ajal kohandada, võib see mõjutada teenuste kättesaadavust, kohalike kogukondade toimetulekut ja piirkonna atraktiivsust. Need mõjud võivad omakorda mõjutada riigi sisemist sidusust ja laiemas tähenduses julgeolekut. Piiriäärsete asulate hoonete renoveerimine võib positiivselt mõjutada nende arengut ja parandada riigi julgeolekut. Muudatused avaldavad suurt mõju eelkõige Ida-Virumaal, arvestades asjaolu, et enamik sealseid hooneid vajab renoveerimist.
Olemasoleva hoonefondi kasutusest väljalangemine on samuti julgeoleku ja regionaalse toimepidevuse vaates oluline tegur. On teada, et veerand riigi eluruumidest on tühjad ning tühjenemise kiire tempo juures võib eeldada, et ligi 5000 korterelamut kaob 2050. aastaks kasutusest (TalTech, SpinUnit, üleriigiline uuring elamute kasutusest kadumisest ja tühjenemise mustritest, 2022). Paljud nendest hoonetest, eelkõige hooned, mis pärsivad asulate elukeskkonna kvaliteeti, tuleb kohapõhiste kaalutluste alusel lammutada. Majanduslikult üle jõu käiv ja teatud hoonete puhul ebaratsionaalne lisakohustus võib tekitada trotsi hoonete andmete uuendamisel ja esitamisel ning vajalikke kontrolltegevusi võib selle tulemusel olla keerulisem teha. Ilma vajaliku rahalise toe ja põhjaliku selgitustööta võivad nõuded tekitada erimeelsusi Euroopa Liidu kliimapoliitika suhtes ning vähendada valmisolekut nõudeid täita.
Välissuhete seisukohast on mõju valdavalt positiivne, sest eelnõu aitab täita Eesti kohustust võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 ning toetab Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist. Direktiivi nõuete korrektsel ja aegsal ülevõtmisel on oluline tähendus Eesti usaldusväärsusele Euroopa Liidu liikmesriigina. Samuti toetab eelnõu energiatõhususe, taastuvenergia ja hoonete süsinikujalajälje teemalist rahvusvahelist koostööd, sealhulgas kogemuste vahetamist teiste liikmesriikidega ning ühiste eesmärkide täitmist energiasäästu ja heite vähendamise valdkonnas.
Võimalik negatiivne välissuhete mõju võib tekkida juhul, kui nõuete praktiline rakendamine jääb ebaselgeks, viibib või põhjustab avalikkuses tugevat vastuseisu, mida seostatakse Euroopa Liidu poliitikaga üldisemalt. See võib vähendada ühiskondlikku toetust Euroopa Liidu ühistele eesmärkidele. Riski maandab see, et eelnõus kasutatakse direktiivist tulenevat paindlikkust, nõudeid rakendatakse järk-järgult ning mitme kohustuse puhul arvestatakse tehnilist teostatavust, funktsionaalset sobivust ja majanduslikku põhjendatust.
Mõju ja asjaomane sihtrühm võib olla väike kuni suur sõltuvalt piirkonnast ja hoone kasutusotstarbest. Riigikaitseliste hoonete puhul on sihtrühm kitsas ning mõju puudutab eelkõige riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikke objekte. Regionaalse julgeoleku ja sisejulgeoleku vaates võib mõju olla suurem piirkondades, kus hoonefond on kehvemas seisukorras, elanikkond kahaneb või teenuste osutamine sõltub vähestest avaliku või eraõigusliku kasutusega hoonetest. Näiteks piiriäärsete asulate hoonete renoveerimine võib positiivselt mõjutada nende arengut, teenuste kättesaadavust ja elanike paigalejäämist ning seeläbi parandada riigi julgeolekut.
Mõju avaldub üldjuhul harva, kuna nõudeid rakendatakse konkreetse hoone suhtes enamasti üksikute suuremate otsustena, näiteks renoveerimise või tehnosüsteemi uuendamise käigus. Mõju kestus on siiski pikaajaline, sest tehtud investeeringud mõjutavad hoone energiatarbimist, kasutatavust, toimepidevust ja piirkonna elukeskkonda ja turvalisust mitme aastakümne vältel.
Negatiivsete mõjude kaasnemise risk on hinnanguliselt pigem väike, kuid see võib suureneda juhul, kui investeerimisvajadus koondub piirkondadesse või hooneomanikele, kelle rahaline ja halduslik võimekus on piiratud. Risk puudutab eelkõige väiksema sissetulekuga elanikke, väikeseid omavalitsusi, väiksema kinnisvaraväärtusega piirkondi ning hooneomanikke, kellel puudub juurdepääs sobivale rahastusele või tehnilisele nõustamisele. Riskide maandamiseks on oluline kasutada riiklikus hoonete renoveerimiskavas kirjeldatud toetus- ja nõustamismeetmeid, ühtseid kontaktpunkte, selget avalikku kommunikatsiooni ning vajaduse korral piirkondlikke lahendusi.
• Hoonete energiatõhususe suurendamine
Riigikaitseliste hoonete puhul on direktiivis ette nähtud erand energiatõhususe miinimumnõuete ja energiatõhususe miinimumstandardite rakendamisel ning eelnõuga kavandatakse vastav erand riigikaitselistele hoonetele, välja arvatud individuaalsed eluruumid ning kontorihooned. Erand on vajalik, sest teatud riigikaitselise otstarbega hoonete puhul võib energiatõhususe nõuete täitmine olla vastuolus objekti julgeoleku või kasutusfunktsiooniga ning rakendamine võib olla keeruline. Samas kohaldatakse energiatõhususe nõudeid tavapärase kasutusega hoonetele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroohooned, sööklad ja õppehooned, kui need ei kuulu erandi kohaldamisalasse. Selline lahendus võimaldab ühendada energiatõhususe eesmärgid riigikaitse erivajadustega ega sea põhjendamatut riski riigikaitseliste ülesannete täitmisele.

6.3 Mõju majandusele
Majanduslikku mõju avaldavad eelkõige järgmised eelnõuga kavandatud muudatused:
• Hoonefondi energiatõhususe suurendamine, sh tehnosüsteemide uuendamine
Uued hoonete energiatõhususe eesmärgid eeldavad senisest suuremaid investeeringuid hoonete renoveerimisse, kuid energiasäästuga kaasnevad ka kaudsed ja otsesed tulud. Energiatõhusus peaks olema võimalikult suurel määral isetasuv, mis tähendab, et riigieelarve kulude suurenemine on pigem lühiajaline ja pöördub pikemas vaates kulude kokkuhoiuks. Majanduslik mõju avaldub eelkõige hoone omanike, korteriühistute, arendajate, projekteerijate, ehitusettevõtjate, avaliku sektori asutuste ning hoonete kasutajate kuludes ja tuludes. Mõju põhjus on eelkõige nõuete ajakohastamine, mille tõttu tuleb teha investeeringuid energiatõhususse, tehnosüsteemidesse, taastuvenergiasse ja hoonete kliimamõju vähendamisse.
Hoonete energiatõhususe direktiivi mõju majandusele on üldiselt positiivne, sest väiksem energiatarbimine vähendab energiakulusid ning suurendab kinnisvara väärtust. Negatiivse mõjuna võib täheldada kinnisvaraomanike, sealhulgas kodumajapidamiste ja ettevõtete investeerimisvajaduse kasvu, samuti kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja riiklikku järelevalvet teostava asutuse töökoormuse mõningast suurenemist.
Kuivõrd hoonete energiatõhususe parandamisega väheneb energiavajadus, võimaldab see vähendada uute energiatootmisüksuste rajamise vajadust. Samuti tähendab energiatõhusam hoonefond väiksemat tiputarbimist ehk oluline mõju võib avalduda ka energiahindadele neil perioodidel, mil hind on kõrge ehk energiatõhus hoonefond tähendab ka madalamaid hindasid tiputarbimise puhul, kui energiaturule jõuab rohkem kallimaid tootmisvõimsusi.
Energiatõhususe suurendamine aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, varustuskindluse suurendamisele ja imporditavate kütuste koguste vähendamisele, mis kokkuvõttes edendavad Eesti konkurentsivõimet.
Negatiivse mõjuna saab välja tuua suured alginvesteeringud, mis mõjutavad eelkõige väiksema sissetulekuga hooneomanikke ja elanikke ning piiratud investeerimisvõimekusega ettevõtjaid. Samuti võib nõuete täitmisest tekkinud nõudlus tõsta ajutiselt teatud tööde, seadmete ja spetsialistiteenuste hindu, eelkõige juhul, kui turul napib kvalifitseeritud projekteerijaid, ehitajaid, energiatõhususe spetsialiste või süsinikujalajälje hindajaid. Samas võib nõudluse kasv soodustada uute teenuste ja oskuste arengut ning suurendada konkurentsi, mis aitab pikemas vaates hindu stabiliseerida.
Arvestades direktiivist tulenevaid vahe-eesmärke, on mõistlik rahalist mõju hinnata kuni 2035. aastani ehk lähema 10 aasta vaates. Elamute renoveerimise maksumuseks on hinnatud ligikaudu 5 miljardit eurot, millest riiklik panus oleks ligikaudu 1,2–1,6 miljardit eurot. Riiklik panus oleks mõeldud eelkõige korterelamute renoveerimiseks, mille puhul on suurte alginvesteeringute ja elanike sissetulekuid arvestades vajalik välja töötada erinevaid toetusmeetmeid.
Mitteelamute puhul on eeldatud, et tulenevalt nendele kohalduvatest nõuetest ja nendest tulenevate renoveerimistööde, eelkõige tehnosüsteeme puudutavate tööde, küllaltki lühikesest tasuvusperioodist ei ole üldjuhul vaja planeerida eraldi riiklikke toetusi, küll aga võib osutuda vajalikuks sihitud laenu- või käendusmeede. 2026. aastal tehtud mitteelamute energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade uuringust selgus, et energiatõhususe miinimumstandardite täitmine ehk G- ja F-klassi hoonete renoveerimine E-klassi tasemele ei eelda võrreldes tervikliku renoveerimisega suuri investeeringuid. Keskmine investeering on 56 eurot ühe m2 kohta, mis on ligikaudu kümme korda väiksem kui väiksema renoveerimise ning ligikaudu 20 korda väiksem kui täieliku renoveerimise maksumus. Põhilisteks meetmeteks on tehnosüsteemide automaatika ehitus ja renoveerimine, valgustuspaigaldiste renoveerimine, tehnosüsteemide ehitus ja renoveerimine, mõõtmis- ja seiresüsteemide ehitus ja renoveerimine ning päikesepargi rajamine. Meetmete rakendamise keskmine tasuvusaeg on 5,8 aastat. Kokku on mitteelamute investeeringuvajadus 7,5 aasta jooksul ligikaudu 290 miljonit eurot. Arvestades, et miinimumstandardite rakendamisel tuleks eeldatavasti paigaldada ka päikeseenergiaseadmed ja tõhustada tehnosüsteeme, hõlmavad nimetatud tegevused ka direktiivi muudest artiklitest tulenevaid mõjusid, sealhulgas päikeseenergia, tehnosüsteemide ja seire nõudeid. Näiteks on päikesepaneelide paigaldamise kogumaksumus kokku ligikaudu 42 miljonit eurot ning seejuures on arvestatud, et päikesepargi võimsuse valikul on mõistlik lähtuda sellest, et päikesest toodetud elektrit tarbitakse võimalikult suurel määral kohapeal ja toodetud elektrit tagasi võrku ei suunata.
Uue nõudena määratletakse heitevabad hooned. Peamine erisus liginullenergiahoonest on seotud 10% parema energiatõhususega ning kohapealse fossiilkütuste heite lõpetamisega. See puudutab alates 1. jaanuarist 2028 uusi püstitatavaid avaliku sektori hooneid ning alates 1. jaanuarist 2030 kõiki uusi püstitavaid hooneid. Kohustused laienevad ka alates 1. jaanuarist tervikrekonstrueerimisele. Lubatud on aga tõhusa kaugkütte ja jahutuse kasutus, mis vastab EED direktiivi artikkel 26 nõuetele. Muudatus võib tuua kaasa peamiselt gaasikatelde ja õlikatelde kasutuse vähendamise, samas on võimalik nii gaasikatlaid kui ka olemasolevat gaasitaristut kasutada taastuvkütuste põletamiseks ja transpordiks (nt biometaan, vesinik). Selle kasutuse mahud ja ulatus sõltuvad kohalikul turul toodetud või imporditud gaasi kogustest ja hinnatasemest. Kaudselt mõjutab fossiilse kütuse (gaasi ja õli) vähenev kasutamine kütteallikana ka töökohtade väiksemat hõivatust fossiilkütustega seotud tegevusaladel, kuid võivad seevastu asenduda taastuvallikatega seotud töökohtadega. Fossiilkütuste kasutamine on seotud paljuski CO2 hinnastamisega (nt ETS2), mis suunab tarbijaid tegema alternatiivseid valikuid ja kaaluma just sobivat küttelahendust lähtuvalt kulutõhususest. Nagu on näha 2026. a seisust, siis on gaasihinnad kallinenud üle kahe korra, vedades ühe tegurina ka kaugkütte hinnatõusu ning suunates soojatootjaid otsima soodsamaid alternatiive21. Just taastuvallikatele üleminek võimaldab hinnatõusu fossiilkütustest leevendada.
Avaliku sektori hoonete ehitamise ja renoveerimisega kaasnevat mõju on hinnatud energiatõhususe direktiivi (EED) üle võtva seaduse eelnõu seletuskirjas ja seda siin ei korrata.
Mõju ja asjaomane sihtrühm on suur, sest muudatused mõjutavad otseselt või kaudselt kõiki Eesti inimesi ning väga erinevaid majandustegevuses osalejaid. Otseselt mõjutatud on hooneomanikud, korteriühistud, arendajad, ehitus- ja projekteerimisettevõtjad, energiatõhususe ja tehnosüsteemide spetsialistid ning avaliku sektori asutused. Kaudne mõju avaldub tarbijatele, üürnikele ja teenuste kasutajatele energiakulude, teenuste hindade, hoonete kvaliteedi ja kinnisvaraturu kaudu.
Mõju avaldub konkreetse hoone või projekti tasandil, sest nõudeid rakendatakse enamasti ehitamise, olulise rekonstrueerimise, tehnosüsteemi uuendamise või muu suurema investeerimisotsuse tegemisel. Samas on mõju kestus pikaajaline, kuna investeeringud mõjutavad hoone energiatarbimist, kasutuskulusid ning varalist väärtust sageli aastakümneid.
Negatiivsete mõjude kaasnemise risk on peamiselt väike kuni keskmine, sõltudes investeeringute suurusest. Risk on suurem juhul, kui investeerimisvajadus koondub lühikesele ajavahemikule, kui turul napib vajalikke spetsialiste või kui hooneomanikul puudub piisav omafinantseering. Riski maandavad nõuete järkjärguline rakendumine, tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse põhimõte, vabatahtlik renoveerimispass, ehitisregistri arendused, juhendid, toetusmeetmed ning vajaduse korral laenumeetmed.

• Mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine
Mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine mõjutab eelkõige nende hoonete omanikke ja kasutajaid, kelle hooned kuuluvad madalamatesse energiaklassidesse. Mõju on majanduslikult oluline, sest nõuete täitmiseks tuleb teha investeeringuid eelkõige tehnosüsteemide, automaatika, valgustuse, seirelahenduste ja vajaduse korral päikeseenergia kasutuselevõtu parandamisse. Positiivne mõju seisneb selles, et halvema energiatõhususega hoonete energiatarbimine ja püsikulud vähenevad ning hoone vara väärtus ja konkurentsivõime kinnisvaraturul võivad suureneda. Omaniku jaoks võib see tähendada väiksemaid kasutuskulusid, paremat rentimisvõimalust ja väiksemat riski, et hoone kaotab turul väärtust. Eelnevas punktis on toodud ka hinnangule meetmete maksumus, mida siinkohal üle ei korrata.
Negatiivne mõju võib avalduda eelkõige lühiajalise investeerimiskulu ja täiendava halduskoormusena. Erasektori hooneomanike puhul võib risk olla suurem siis, kui hoone asub piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on madalam või üüritulu ei kata kiiresti tehtavate investeeringute maksumust. Avaliku sektori puhul võib nõuete täitmine mõjutada eelarve planeerimist. Samas on mõju sagedus hoone tasandil pigem väike, sest investeering tehakse enamasti üks kord või etappide kaupa, kuid mõju kestus on pikaajaline.
• Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine
Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine, eelkõige päikeseenergiaseadmete paigaldamine uutele hoonetele, olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, teatud olemasolevatele mitteelamutele ja hoonega külgnevatele katusega parklatele, avaldab majanduslikku mõju investeerimiskulude, energiakulude ja elektritarbimise juhtimise kaudu. Positiivne mõju seisneb selles, et kohapeal toodetud taastuvenergia võib vähendada ostetava energia kogust, parandada hoone kasutuskulude prognoositavust ning suurendada hoone väärtust ja atraktiivsust. Ettevõtjate jaoks võib see luua täiendavat nõudlust päikeseenergia projekteerimise, paigaldamise, hoolduse, seire ja elektrisüsteemide kohandamise teenuste järele.
Negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui paigaldamisega kaasnev alginvesteering on hoone omaniku jaoks suur või kui tehnilised tingimused, näiteks katuse kandevõime või võrguühenduse võimalused, muudavad lahenduse kalliks. Selliste riskide vähendamiseks on nõue seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega. On oluline rõhutada, et eelnõu ei nõua päikeseenergiaseadme paigaldamist olukorras, kus see ei ole konkreetse hoone puhul teostatav või mõistlikult tasuv, ühtlasi peaks see olema kooskõlas ka planeeringutes toodud tingimustega.
• Hoone kliimamõju vähendamine
Hoone kliimamõju vähendamine avaldab majanduslikku mõju uute püstitavate hoonete arendajatele, hoonete omanikele, projekteerijatele, ehitustoodete tootjatele, ehitusettevõtjatele ning hoone süsinikujalajälje hindamise teenuse pakkujatele. Uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamise kohustus suurendab esialgu projekteerimise ja andmete kogumise töömahtu, sest arvestada tuleb ehitustoodete, materjalide koguste, transpordi, ehitustegevuse, kasutusetapi energiakasutuse ning lammutamise ja jäätmekäitlusega seotud mõjuga. Samas loob see turule selgema signaali, et eelistatud on väiksema süsinikujalajäljega materjalid, lahendused ja projekteerimispraktikad. Tegemist on muutusega, mis vajab aega kohanemiseks ja praktikate kujunemiseks turul. Seepärast on rakendatud lubatud paindlikkust kehtestada hindamise kohustus direktiivis toodud tähtaegade järgselt ehk alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Lisaks piiritletakse esimesi hindamisi vaid üle 1000 m2-se suletud netopinnaga hoonetega. Alates 2030. aastast, mil on ka direktiivi kohane tähtaeg, laieneb kohustus kõigile energiamärgise kohustusega hoonetele ning ühtlasi töötatakse välja piirväärtused. Selle aja jooksul on võimalik turul tekitada praktikat, täiendada metoodikat, koostada juhiseid, koolitada ning tagada esmalt riigi poolt vajalike alusandmete olemasolu.
Hoonete süsinikujalajälje hindamisega on tegelenud praegu Riigi Kinnisvara AS ning eraettevõtetest arendajad. Seni on süsinikujalajälje hindamine olnud vabatahtlik ning selleks on välja töötatud ka riiklik metoodika, mis on avaldatud juhendina. Hinnanguliselt mõjutab see projekteerimisetapi kulusid, mis võib suuremate hoonete puhul tähendada umbes 2000 euro suurust lisakulu, sõltudes andmete hulgast ja hindamisviisist. Eeldus on, et 2030. aastaks, kui vastavaid eksperte on enam ning BIMide kasutus on laialdasem ning kvaliteet suurem, siis mõjutab see hinda lähteandmete ühtsema ja lihtsama koodamise kaudu soodsamas suunas. Turul on praegu kättesaadavad ka hindamistööriistad ning olemas on ka Eesti põhine keskmistatud andmetele tuginev materjalide andmebaas. Riigi poolt on välja töötamisel rakendusaktina metoodika, juhendid ning ühtlasi koostatakse direktiivist tuleneva nõude järgi ka teekaart süsinikujalajälje trajektoori määramiseks. Hindamine ise toob kaasa laiemalt mõjud ehitusmaterjalide tootjatele, kellele juba praegu on ehitustoodete määruse (EL) 2024/3110 kohaselt rakendumas kohustus hinnata ehitusmaterjalide kliimamõju kogu olelusringi vaates. Need andmed saavad olla ka hiljem sisendiks hoone süsinikujalajälje hindamisel. Juba praegu hinnatakse hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge Soomes, Rootsis, Taanis, Islandil jt riikides. Samuti on ekspordivõimelisemad just need ehitustooted Põhjamaade turul, millel on tõendatult väiksem keskkonnamõju. Seega hinnates ja vähendades ehitusmaterjalide süsinikujalajälge suureneb ka ehitusmaterjalide konkurentsivõime Euroopa turgudel.
Positiivne mõju avaldub ka uute teenuste ja oskuste tekkes, sealhulgas süsinikujalajälje arvutamise, materjaliandmete, keskkonnadeklaratsioonide, ringmajanduslike lahenduste ja vähese süsinikuheitega ehitustoodete turu arengus. Negatiivne mõju seisneb selles, et üleminekuperioodil võivad suureneda projekteerimis- ja nõustamiskulud ning tekkida puudus pädevatest arvutajatest ja usaldusväärsetest lähteandmetest.

6.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Elu- ja looduskeskkonnale avalduvad eelnõuga kavandatud muudatuste tagajärjel järgmised mõjud:
• Keskkonnaseisundi paranemine ja õhusaaste vähendamine
Kõnesolev seaduseelnõu toob elu- ja looduskeskkonnale positiivse mõju, mis tuleneb hoonete energiatõhususe parandamisega kaasnevast energianõudluse vähenemisest, fossiilkütuste kasutamise vähenemisest, mis omakorda kaudselt ja otseselt vähendab kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet (nt fossiilkütuste kasutusest järk-järguline loobumine). Selle põhjuseks on eelkõige hoonefondi energiatõhususe suurendamine, taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamine ning uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamine ja piirväärtuste kohaldamine. Positiivne mõju avaldub nii otseselt hoonete energiakasutuses kui ka kaudselt energiatootmise, kütusetarbimise, ehitusmaterjalide valiku ja hoonete kasutusea pikendamise kaudu. Lisaks tuuakse eelnõuga sisse ka uus termin „heitevaba hoone“, mis täiendab lisaks seni kehtinud mõistet „liginullenergiahoone“. Erinevus nende kahe vahel seisneb selles, et heitevaba hoone puhul ei ole lubatud kohapealset fossiilkütuste põletamist, mis otseselt panustab õhusaaste vähendamisse ja seeläbi keskkonnaseisundi parandamisse.
Keskkonnamõju väljendub selles, kui suur CO2-heide energia tootmisel tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalike ressursside kasutus. Mida suurem on primaar- ja lõppenergia kulu, seda suurem on keskkonnamõju. Keskkonnamõju väljendab kaudselt, saastetasude ja ressursikasutuse kaudu, ka energia hinnas. Selleks, et saavutada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite 55% vähenemine kuluoptimaalsel viisil, tuleb võrreldes lähtetasemega (2007. a võrdlusstsenaariumi prognoos) lõpp- ja primaarenergia tarbimist vähendada vastavalt vähemalt 36% ja 39%. Lõpptarbijale tähendab energiatõhusus väiksemaid püsikulusid ja kvaliteetsemat elukeskkonda, kuid keskkonnakasu sõltub sellest, kas energiasääst saavutatakse kulutõhusate, tehniliselt toimivate ja hoone eripäraga sobivate lahendustega.
Samuti vähenevad energiatootmiseks vajaminev jahutusvee kulu ja maakasutus ning paraneb riigi ökosüsteemide seisund, sealhulgas taimede ja loomade elupaikade seisund. Eelnõukohane seadus aitab vähendada õhusaasteainete heidet. Samuti toob keskkonnale kasu väiksem kütusega varustamise vajadus, väiksem taristuvajadus ja väiksem heide vette, näiteks suitsugaaside puhastusseadmetest. Võimalik negatiivne mõju võib kaasneda juhul, kui renoveerimise või taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud ehitustöid ei kavandata piisavalt hästi, näiteks tekib ajutiselt rohkem müra, tolmu, veoseid või ehitusjäätmeid. Need mõjud on üldjuhul ajutised ja kohalikud ning neid saab vähendada ehitustööde hea korralduse, jäätmete liigiti kogumise ning ringlusse suunamisega, tolmu ja müra piiramise ning keskkonnanõuete järgimisega.
• Olemasolevate hoonete renoveerimine, ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamine
Uuesti sõnastatud direktiivi ülevõtuga panustatakse eeldatavasti ka sellesse, et uusehituse asemel keskendutakse senisest enam hoonete renoveerimisele, mis võimaldab vähendada peale keskkonnamõju ka samade eesmärkide tarbeks kasutatavaid ressursse, samuti ehitus- ja lammutusjäätmete teket ning vähendatakse ka ehitusmaterjalidesse talletatud süsiniku näol heidet. Olemasoleva hoone korrastamine võib olla keskkonnamõju seisukohalt eelistatav, kuna see pikendab hoone eluiga, vähendab uute materjalide vajadust ning aitab vältida kasutuskõlbliku hoone enneaegset lammutamist. Mõju sihtrühm on lai, hõlmates hooneomanikke, korteriühistuid, ehitusettevõtjaid, jäätmekäitlejaid ja ka kohalikke omavalitsusi.
2020. aastal kulus 52% Eestis kasutatavast energiast hoonetele ja seetõttu on väga oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat ja ligipääsetavust, tagades ohutuse ning korrastades hooneid ümbritsevat elukeskkonda. Positiivne mõju avaldub väiksemas energiakasutuses, väiksemas kasvuhoonegaaside heites, ehitusmaterjalide tõhusamas kasutamises ning võimaluses suunata senisest enam tähelepanu materjalide korduskasutusele ja ringlussevõtule. Samas võib renoveerimine lühiajaliselt suurendada ehitusjäätmete hulka ja transpordikoormust, mida on võimalik vähendada, kui jäätmeid käideldakse liigiti ja võimalikult suures ulatuses suunatakse ringlussevõttu või selle puudusel taaskasutusse. Teisalt, jättes olemasolevad hooned püsima ja renoveerides need kaasaegsetele tingimustele vastavalt, on võimalik ära hoida suurt kogust jäätmete teket. Seega tuleks olelusringi perspektiivist hinnata, kas kasulikum on uus hoone ehitada või see vajadusel lammutada. Riigi poolt on LIFE BuildEST raames välja töötamisel ka metoodika ja juhend, kuidas kaaluda selliseid otsuseid, et leida, mis on keskkonnamõjude suhtes parim otsus.
• Elukeskkonna ning kultuuriväärtustega hoonete säilitamine
Linnalise elukeskkonnaga seoses saab välja tuua mõju kultuuriväärtuslikele hoonetele, mille puhul on eelnõuga kavandatud energiatõhususe miinimumnõuete leebem kohaldamine. Mõju on kahetine: ühelt poolt aitab muudatus säilitada hoonete kultuuriväärtust, teisalt võib energiatõhususe parandamise kavandamine muutuda keerukamaks ja nõuda rohkem erialast nõustamist. Leebem kohaldamine ei tähenda energiatõhususe eesmärkidest loobumist, vaid kohustust otsida selliseid lahendusi, mis parandavad hoone energiakasutust ja sisekliimat kultuuriväärtust kahjustamata:
• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel hakatakse pöörama senisest enam ja suuremat tähelepanu hoone energiatõhususe parandamise võimaluste leidmisele;
• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel rakendatavate energiatõhususe parandamise meetmete negatiivne mõju kultuuriväärtuste säilimisele väheneb;
• hoogustub hoonete kultuuriväärtust säilitada võimaldavate energiatõhusust parandavate meetmete teadlik väljatöötamine ja laieneb nende valik (meetmed erinevatele tarindi- ja hoonetüüpidele);
• kasvab hoone kultuuriväärtust säilitada võimaldavate energiatõhusust parandavate meetmete rakendamise praktika, mis võimaldab kogemuspõhiselt hinnata meetmete jätkusuutlikkust ja pikaajalist mõju ning loob aluse meetmete järjepidevaks parendamiseks;
• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel saavutatakse hoone edasise kasutamise energiakuludes senisest suurem kokkuhoid ja/või sisekliima paranemine;
• kultuuriväärtusega hooned muutuvad senisest atraktiivsemaks elamiskohaks, hooneid võetakse kasutusse ja nad püsivad kasutuses: kasutuses olevad hooned säilivad paremini ning seeläbi säilib ka nende kultuuriväärtus;
• projekteerimise aeg võib pikeneda;
• projekteerimine võib muutuda mõnevõrra kulukamaks;
• projekteerimisse võib olla vajadus kaasata erinevate valdkondade spetsialiste (nt energiatõhususe, muinsuskaitse jne spetsialist);
• kultuuriväärtusega hoonete suhtes energiatõhususe parandamise nõuete kohaldamine, olgugi et leebem, võimaldab kasutada energiatõhususe parandamise toetamiseks väljatöötatud meetmeid ka kultuuriväärtusega hoonete olulise rekonstrueerimise tarbeks;
• kultuuriväärtusega hoonete seisukord on pahatihti halb ega vasta tänapäevaste mugavuste ootustele. Hoonete seisukorra parandamine niivõrd, et see võimaldaks seejärel parandada nende energiatõhusust, on omanikule sedavõrd kulukas, et järgmist sammu ta enam rahastada ei suuda. Selleks sammuks võib olla näiteks veevärgiga või kanalisatsiooniga või kaugküttega liitumine ja selle väljaehitamine või ohutuse tagamiseks elektrisüsteemi renoveerimine. Samuti ei ole omanikel sageli raha lekkiva katusekatte väljavahetamiseks ja toimiva sadeveesüsteemi rajamiseks või keldrisse valguva vee hoonest eemale juhtimiseks ning nendeks töödeks ei ole tõenäoliselt võimalik taotleda ka toetust. Selleks, et saaks parandada kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhusust, tuleb esmalt lahendada elementaarsed elukvaliteedi mured. See vajab riigi- või kohaliku omavalitsuse poolset toetusmeetmete väljatöötamist ning vajaliku nõustamise sisseseadmist. Nõustamine peab kaasama kõiki konkreetse hoone eripärade ja kavandatavate töödega seotud erialade spetsialiste;
• energiatõhususe parandamiseks pakutavate toetusmeetmete laienemine kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamisele eeldab suuremate rahaliste ressursside olemasolu nende toetusmeetmete rakendamiseks.
Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja hoonete omanike toetamiseks on käima lükatud ja lõppfaasis Muinaskodu projekt, mida juhib Kultuuriministeerium. Tegemist on LIFE Heritage HOME22 projektiga, mille eesmärgiks on välja töötada hoonetüüpide lõikes soovitused renoveerimiseks, sh on koostatud selle projekti raames ka renoveerimispasse ning eelnõu koostamise ajaks on planeeritud 2026. a sügisesse ka suurematesse linnadesse ja erinevatesse piirkondadesse infopäevi. See kõik toetab omakorda kultuuriväärtuslike hoonete omanikke ka praeguste nõuete elluviimisel. Laiemalt tähendab sellise hoonefondi korrastamine seda, et elukeskkond on rikkalikum ning elanikel või hoone külastajatel on parem sisekliima ning kaasneva positiivse mõjuga ka väiksemad kütte- või jahutusarved. Lisaks soodustavad kultuuriväärtusega hoonete renoveerimispraktikad ka ringmajanduse edendamist, kuna mitmed ehitusvõtted on suunatud olemasoleva korduskasutusele ning ka traditsiooniliste materjalide kasutusele, vähendades seeläbi otseselt ka keskkonnamõju. Seega positiivseid mõjusid on mitmes valdkonnas. Kaasa toob muudatus investeeringutena tehtavate kulude kasvu, kuid seda on võimalik arvestada ka nõuete kohaldamisel, sest üheks kriteeriumiks on ka majanduslik põhjendatus ehk taskukohasus.

6.5 Mõju regionaalarengule
Hoonete energiatõhususe direktiivi olulisim mõju regionaalarengule on energiaostuvõimetuse leevenemine ning energiahindade vähenemine, mis avaldab positiivset mõju elanikkonna elutasemele maapiirkondades, suurendades inimeste heaolu ja parandades elustandardit. Piirkondlikult õigesti sihistatud renoveerimisstiimulid võimaldavad parandada eri asulate ja piirkondade elukeskkonna kvaliteeti.
Energiahinnad ja energiaostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa Investeerimispank on uurinud energiatõhususe mõju energiahindadele oma 2013. aasta raportis ning jõudnud järeldusele, et kütusearvete vähendamine energiatõhususe meetmete abil võib leevendada nii energiavaesust kui ka paljusid ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleeme. Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest. Võttes aluseks 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustasid energiaostuvõimetud isikud 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest. Nendele isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust ka energiakulude katmiseks.  Kuigi Eesti ei paista Euroopa tasandil väga probleemsena silma, aitab eelnõukohane seadus lahendada tänapäevaste energiaostuvõimetute perede muresid siseriiklikul tasemel ja vältida energiaostuvõimetuse kasvamist tulevikus.
Üldisemalt aitab energiatõhusus saavutada Eesti regionaalarengu eesmärke, täpsemalt tagada elamisväärse ja turvalise elukeskkonna ning rahuldada igapäevaelu vajadusi, et aidata kaasa rahvastiku vähenemise ja vananemise aeglustamisele maapiirkondades. Võtmata arvesse regioonide võimekust energiatõhususe meetmete rakendamisest osa võtta, võib juhtuda, et vähem suutlikud piirkonnad jäävad teistest maha. Selle vältimiseks on oluline teha energiatõhususe meetmete rakendamisel vastavalt piirkonna suutlikkusele regionaalseid erandeid (nt toetusmäärad), et kogu energiatõhususpotentsiaali eri piirkondades ära kasutada. Eestis kasutusel olevad hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmed on ka praegu suunatud turutõrkepiirkondades asuvatele hoonetele, võimaldades toetada energiatõhusust ja elukeskkonna parandamist lisaks linnadele ka kaugemates piirkondades, kus kinnisvara väärtus on madalam. Tuleb siiski arvestada, et kahaneva elanikkonnaga piirkondades on vältimatu paljude hoonete kasutuseta jäämine ja lammutamine elukeskkonna üldisema kvaliteedi tagamise huvides.

6.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõukohane seadus suurendab nii ettevõtjate kui osaliselt ka elanike halduskoormust, mis tuleneb eelkõige:
• hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamisest;
• kohustusest viia hooned vastavusse uute energiatõhususe ja tehnosüsteemide nõuetega;
• lisanõuetest energiatõhususe tõendamisel ja andmete esitamisel ehitisregistri kaudu.
Arvestades, et kõnesolev eelnõu tuleneb Euroopa Liidu õigusest, on riigil halduskoormuse suurenemise vältimiseks piiratum otsustusruum. Halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse eelnõus direktiiviga lubatud paindlikkust ja välditakse rangemate nõuete kehtestamist võrreldes direktiivis sätestatuga. Nõudeid kohaldatakse direktiivis sätestatud tähtaegade kohaselt ning mitme kohustuse puhul on rakendumine seotud üksnes selliste juhtudega, kus nõude täitmine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Lisaks kasutatakse võimalikke erandeid nende hoonete suhtes, mille puhul nõude kohaldamisest saadav energiatõhususe või kliimamõju kasu oleks piiratud või mille eripära nõuab leebemat kohtlemist, näiteks kultuuriväärtuslikud hooned.

Halduskoormuse vähendamiseks on rakendatud järgmisi võimalusi:
• süsinikujalajälje hindamise kohustus võib suurendada projekteerimise ja dokumentide koostamise töömahtu, kuna arvutuseks on vaja andmeid kasutatavate ehitustoodete, materjalide koguste ja hoone kasutusperioodi energiakasutuse kohta. Koormuse vähendamiseks ei kehtestata arvutuskohustust varasemalt ega laiemas ulatuses, kui direktiivi ülevõtmiseks on vajalik, ning piirväärtuste kohaldamine algab alles alates 2030. aastast. Süsinikujalajälje arvutamise kohustust ei rakendata kõigile hoonetele korraga, vaid aastatel 2028–2029 üksnes üle 1000 m2 suletud netopinnaga ehk ainult suurematele uutele hoonetele ning arvutamise kohustus laieneb ning piirväärtuste kohaldamine algab alles 2030. aastal. Enne seda kogutakse arvutuspraktikat ning ei kehtestata koheselt pädevuse nõudeid, mis on vajalikud alles siis, kui rakenduvad piirväärtused. Kulu, mis on seotud süsinikujalajälje hindamisega on ühekordne ning riigi poolt loodav juhis toetab mikroettevõtjaid ning VKE-sid arvutuste läbiviimisel. Süsiniku jalajälje hindamise kohustus rakendub vaid energiamärgise kohustuslikele hoonetele ehk rakendatud on võimalikke direktiivist tulenevaid välistusi. Täiendavalt kavandab riik ka arvutamiseks vajalike andmete välja töötamist ning metoodika ja juhendi koostamist, mis leevendab kohustatud isikute koormust ja kulusid niivõrd kui see on võimalik;
• päikeseenergiaseadmete, automaatika- ja juhtimissüsteemide ning tehnosüsteemide seirelahenduste paigaldamise kohustus seotakse tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega, kui direktiivist ei tulene teisiti. Näiteks ei tule paneele paigaldada, kui katuse kandevõime, varjustus, tuleohutusnõuded või investeeringu ebamõistlik tasuvusaeg seda ei võimalda. Kohustuste täitmise eelduseks seatakse mitmel juhul tehniline teostatavus, funktsionaalne sobivus ja majanduslik põhjendatus, mis välistab ebamõistlike või mittekulutõhusate lahenduste nõudmise;
• elamutele ei laiendata kõiki direktiivis võimaldatud täiendavaid nõudeid, kui direktiiv jätab liikmesriigile sellise kaalutlusruumi. Näiteks piiritletakse keskse automaatika- ja juhtimissüsteemi nõue edaspidi mitteelamutega ning ei kehtestata elamutele täiendavat siseõhu kvaliteedi mõõte- ja juhtimisseadmete kohustust;
• kultuuriväärtuslikele hoonetele kohaldatakse leevendusi energiatõhususe miinimumnõuetest, võimaldades siiski tõsta renoveerimise käigus hoonete energiatõhusust ja vähendada seeläbi eluasemekulusid;
• arvutuste ja andmete esitamise toetamiseks kavandatakse ehitisregistri arendusi, metoodikat, juhendeid ja võimalusel standardseid andmekogusid, et vähendada kohustatud isikute vajadust tellida või koguda andmeid eraldi iga juhtumi jaoks.
• renoveerimispassi koostamine kavandamaks läbimõeldult renoveerimisega seotud ehitustegevusi on jäetud vabatahtlikuks, võimaldades huvitatud hoonete omanikel siiski planeerida ehitustöid läbimõeldult ja arvestada aegsasti energiatõhususe tõstmiseks vajalike kuludega;
• direktiivist lähtuvalt on osadel nõuetel jäetud kaalutlusruum kehtestada rangemaid nõudeid, mida käesoleva eelnõuga ei rakendata. Kõik olulised erisused, mida direktiiv võimaldab rakendada, on käesoleva eelnõuga rakendatud. Näiteks on võimalik liikmesriigil otsustada millistele hoonetele rakendatakse välistusi energiatõhususe miinimumnõuetest ning Eesti kasutab kõiki võimalikke välistusi, leevendades seeläbi halduskoormust nende hoonete omanike suhtes, mille oodatav kasu oleks pigem väike;
käesoleva eelnõuga ei reguleerita täiendavalt kestliku liikuvuse taristuga seotud nõudeid, vaid nende ülevõtmine lükatakse edasi, kuna nende rakendamine tooks praeguses etapis isikutele kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ja majandusliku mõju. Hoonete juurde laadimistaristu rajamisel jätkub Eesti senine süsteem.
Eelnõukohase seaduse rakendamine toob kaasa lisakoormuse riigiasutustele. Suureneb vajadus tugevdada riiklikku järelevalvet (TTJA), arendada ja ajakohastada ehitisregistri tehnilisi lahendusi ning rahastada renoveerimistoetusi ja muid meetmeid peale ELi vahendite ka riigieelarvest.
Riikliku järelevalve tegemiseks on arvestatud vähemalt ühe täiskoormusega ametikohaga, kuna lisanduvad järgmised peamised kohustused:
• põhjalikum energiamärgiste kontroll (U-arvud, pindalad, erinevad kehtivusajad, nutivalmidus); 
• süsinikujalajälje piirväärtuse kontroll/järelevalve;
• renoveerimispasside olemasolu/kvaliteet; 
• järelevalve kinnisvarakuulutuste üle; 
• järelevalve tehnosüsteemide ja laadimistaristu üle (rakendus juba 2024. a seniste õigusaktidega).
Selle juures eeldatakse, et järelevalvet on võimalik läbi viia riskipõhiselt. Eelnõukohase seaduse rakendamisega kaasnev täiendav töökoormus tuleks katta vähemalt ühe täiendava täistööajale vastava ametikohaga. Hinnanguliselt on eelnõuga lisanduvate ülesannete täitmiseks vajalik TTJA-s luua täiendav ametikoht, mille eelarvekulu tänases arvestuses on 59 000 eurot aastas..

Kohalike omavalitsuste eelarvele avalduv mõju on kajastatud samuti energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirjas23 ja nimetatud hooned kuuluvad 3% rekonstrueerimise kohustuse hulka. Käesoleva eelnõu kontekstis avaldub kohalike omavalitsuste ja teiste avaliku sektori asutuste eelarvele täiendav mõju eelkõige nende omandis olevate hoonete energiatõhususe parandamise, päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu, tehnosüsteemide seire ja juhtimise ning uute avaliku sektori hoonete projekteerimise kaudu.
Uued avaliku sektori hooned peavad vastama heitevaba hoone nõuetele alates 2028. aastast, mis tähendab, et nende hoonete kavandamisel tuleb arvestada väga väikese energiavajaduse, kohapealse fossiilkütustest pärineva CO2-heite puudumise (st kohapealsed küttelahendused ei saa põhineda fossiilkütustel) ning taastuvenergia kasutamisega. Alates 2028. aastast kohalduvad tähtajad ka hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamisele (st siis kohaldub nõue alates 1000 m2 suurustele suletud netopinnaga hoonetele) ja piirväärtustele alates 2030. aastast. Praktikas võib see tähendada näiteks seda, et uue kooli, lasteaia, vallamaja, raamatukogu, kultuurikeskuse või muu kohaliku omavalitsuse kasutuses oleva avaliku hoone kavandamisel tuleb eelistada lahendusi, kus hoone energiavajadus on väga väike, küte ja jahutus ei põhine kohapealsel fossiilkütuse põletamisel, osa energiavajadusest kaetakse taastuvenergiaga ning hoone tehnosüsteemid võimaldavad energiakasutust juhtida ja sisekliima kvaliteeti jälgida. Näiteks võib uue koolihoone puhul tähendada see kaugkütte, soojuspumba või muu vähese heitega küttelahenduse kasutamist, päikeseenergiaseadmete paigaldamise võimalusega arvestamist juba projekteerimisel, tõhusat ventilatsiooni ja automaatset juhtimist ning materjalivalikute hindamist hoone süsinikujalajälje seisukohalt. See võib uute avalike hoonete kavandamisel suurendada projekteerimise, tehniliste lahenduste ja andmete esitamisega seotud kulusid, kuid vähendab pikas perspektiivis energiakulusid, parandab hoonete kasutustingimusi ning aitab avalikul sektoril täita eeskuju näitamise rolli hoonefondi energiatõhusamaks ja väiksema heitega muutmisel. Olemasolevate avaliku sektori hoonete puhul võivad eelarvemõjud tuleneda eelkõige järk-järgult rakenduvatest päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõuetest ning vajadusest ajakohastada tehnosüsteeme juhul, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.
Mõju ja asjaomane sihtrühm on suur, sest muudatused mõjutavad kõiki Eesti omavalitsusüksusi ja paljusid riigiasutusi, kellel on direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid hooneid või kes puutuvad otseselt või kaudselt kokku direktiivi nõuete rakendamisega.
Mõju avaldub küll harva, kuna nõudeid rakendatakse reeglina korra, aga nende mõju on siiski pikaajaline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Suurimad kuluallikad, mis on seotud hoonete energiatõhususe direktiiviga, on mitteelamute miinimumstandardite (MEPS) kehtestamine, uute heitevabade hoonete ehitamine, taastuvenergia arendamine ning tehnosüsteemidega seotud nõuded. Täiendavalt on uus nõue olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamine, mis piirväärtuste kehtestamisest alates mõjutab peamiselt seda, millistest materjalidest ja mil viisil hoonet ehitatakse. 2026. aasta juunis valmis uuring „Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine“ (TalTech). Valmimisel on heitevabade hoonete nõuete uuring ning tellimisel on kuluoptimaalsete tasemete uuring, mis selgitab välja kulutõhusa renoveerimise tasemed, sealhulgas heitevabadele hoonetele. Seetõttu saab käesolev mõjuanalüüs tugineda praegu olemasolevatele andmetele ning kulude hinnang antakse peamiselt mitteelamute energiatõhususe suurendamise, tehnosüsteemide uuendamise ja taastuvenergia kasutuselevõtu kontekstis.
Viidatud mitteelamute uuring kaardistas kogu hoonefondi põhjal selle osa mitteelamutest, mille puhul tuleks saavutada 2030. aastaks vähemalt F-klassi ning 2033. aastaks vähemalt E-klassi energiatõhusus. 2020. aasta seisuga on Eestis sisekliima tagamisega mitteelamute netopindala ligikaudu 20 miljonit m². Selleks, et viia halvima tõhususega 26% mitteelamutest (~5,2 miljonit m²) 2033. aastaks G- ja F-klassist välja, on vaja renoveerida perioodil 2020–2033 keskmiselt 400 000 m² kõige madalama energiatõhususega hooneid aastas. See tempo tagab ka 2030. aasta 16% eesmärgi täitmise.
Selleks, et suurendada energiatõhusust ühe või kahe klassi võrra, on võimalik rakendada esmalt tehnosüsteemidega seotud lahendusi. Uuringu järgi on tehnosüsteemidega seotud investeeringute suurusjärk 25–90 eurot/m² ja tasuvusaeg 4–9 aastat. Investeeringu maksumus ja tasuvus sõltuvad sellest, millises klassis hoone enne protsessiga alustamist on ja kui madalale on vaja tarbimine viia. Ehituskonstruktsiooniliste investeeringute maksumus on tavaliselt 600–1200 eurot/m². Säästupotentsiaal on sarnases suurusjärgus sellega, mis saavutataks üksnes tehnosüsteemidega tegelemisel, kuid tasuvusaeg algab 50 aastast.
Tervikuna on miinimumstandardite (MEPS) rakendamisel mõju turule ca 290 miljonit eurot, mis tuleks investeerida kinnisvarasse järgneva 7,5 aasta jooksul. See hõlmaks 26% kogu hoonefondist. Investeeringule lisanduvad täiendavad kulud analüüsidele ja teatud ulatuses projekteerimisele, mis ei ületa arvutuste kohaselt 5% kogu investeeringu maksumusest. Tervikmaksumusest moodustaksid 51,4 miljonit eurot päikeseenergia jaamade rajamine kogupinnaga 304 000 m2 (kogutoodang 50,5 GWh). Selle arvestuse järgi oleks tegemist maksimaalse võimaliku alaga, arvestamata erisusi, mida võimaldaks käesolev seaduseelnõu (tehnilised, funktsionaalsed ja majanduslikud kriteeriumid). Päikesepaneelide keskmise maksumus hoone katusel on 9,9 €/m2. Tabelis 1 ja 2 on toodud TalTechi 2026. a uuringu andmetel investeeringute maksumused ja tasuvus hoone kasutusotstarbe ja energiatõhususe lahenduste lõikes.
Tabelis 1 on toodud meetmete rakendamise maksumus ja tasuvus hoonete F- ja G-klassist väljaviimiseks E-klassi. Mõistliku tasuvusajaga investeeringutega saavutatud kokkuhoid on ligikaudu 50 miljonit eurot aastas.

Kui vaadata tehnosüsteemide maksumust, siis sõltumata hoonetüüpidest on investeeringute maksumus ja tasuvus tabel 2 kohaselt järgmine:

Avaliku sektori asutuste, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimisega kaasnevad kulud on samuti hinnatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirjas.
Kulude allikate puhul kehtib üldine põhimõte, et täiendavaid kulusid menetletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, kaetakse kulud valitsemisala olemasoleva eelarve piires.

7.1 Keskvalitsuse omandis olevad hooned
Keskvalitsuse omandis olevate hoonete puhul kaasnevad kulud eelkõige järgmiste tegevustega:
• uute avaliku sektori hoonete heitevaba hoone nõuete täitmisega;
• olemasolevatele avaliku sektori hoonetele päikeseenergiaseadmete paigaldamisega, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud;
• kõige väiksema energiatõhususega mitteelamute energiatõhususe parandamisega;
• automaatika- ja juhtimissüsteemide, valgustuse juhtimisseadmete ning sisekliima seirelahenduste paigaldamisega;
• kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamisega;
• uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamisega.
Mõju ulatus sõltub sellest, kui palju keskvalitsuse omandis olevaid hooneid kuulub eri nõuete kohaldamisalasse.
Enamuses haldab keskvalitsuse kinnisvara Riigi Kinnisvara AS (RKAS), kelle 2025. a aastaaruande alusel kuulub haldus- ja lepingulisse portfelli F-, G- ja H-klassiga hooneid kokku 139 (suletud netopind kokku orienteeruvalt 260 000 m2).
Uuringu „Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2026) kohaselt on G- ja F-klassi hoone E-klassi viimise keskmine investeering 56 eurot/m2 kohta, millele lisandub analüüside ja projekteerimise kulu kuni 5% ulatuses. See teeks mitteelamute investeeringuvajaduseks RKAS portfelli põhjal 15,3 miljonit eurot. Hinnanguline kokkuhoid oleks 3 miljonit eurot.

Allikas: Riigi Kinnisvara AS 2025. a aastaaruanne.
Lisaks mitteelamutega seotud investeeringutele miinimumstandardite täitmiseks on vajalik arvestada ka jooksevkuludega, mis on seotud tehnosüsteemide energiatõhususe hindamise ja hooldusega, automaatika- ja juhtimissüsteemide paigaldamise ja hooldamisega, samuti uute püstitatavate hoonetega seotud süsinikujalajälje hindamise kohustused (peamiselt rakenduksid alates 2030. aastast).
Kulud kaetakse üldjuhul hoone omaniku või riigivara valitseja eelarvest. Täiendava rahastamisvajaduse korral tuleb vahendid kavandada riigieelarve strateegias ja iga-aastases riigieelarves. Võimaluse korral kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulusid, energiatõhususe toetusmeetmeid või muid selleks ette nähtud rahastamisvahendeid. Riigi Kinnisvara ASi hallatavate hoonete kulud võivad kajastuda investeeringutes, üürimaksetes või hoone kasutajale osutatava teenuse hinnas.

7.2. Kohalike omavalitsuste üksuste omandis olevad hooned
Kohaliku omavalitsuse üksuste puhul puudutab eelnõu eelkõige kohaliku omavalitsuse omandis olevaid koole, lasteaedu, kultuuri- ja spordihooneid, sotsiaalhoolekandeasutusi ning muid mitteelamuid. Peamised kulud hõlmavad energiamärgiste koostamist, päikeseenergiaseadmete paigaldamist, tehnosüsteemide hindamist ja ajakohastamist, energiatõhususe miinimumstandardite täitmist ning uute hoonete puhul heitevaba hoone ja süsinikujalajälje nõuete järgimist.
Lisaks mõjutab eelnõu kohaliku omavalitsuse üksusi ehitusloa, ehitusteatise, kasutusloa ja kasutusteatise menetlejana. Menetluses tuleb kontrollida nõutavate dokumentide olemasolu, koostaja pädevust, arvutustulemuste jälgitavust ning kavandatud lahenduse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Uute nõuetena rakenduvad heitevaba hoone nõuded, mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid ning uute püstitavate hoonete süsinikujalajälje arvutamine ja piirmäärad. Menetlus piirdub dokumentaalse kontrolliga, kuid sõltuvalt olulise rekonstrueerimise või uute hoonete rajamise mahust tähendab see täiendavaid tööülesandeid. Küll on mitmed nõuded aga rakendumas alates 2030, seega on võimalik valmistuda piisava varuga nõuete sisuliseks rakendamiseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuste rahalise mõju hindamisel tuleb eristada hoonete omamisega seotud investeeringuid ja haldusülesannete täitmisega seotud tööjõukulu. Tuleb silmas pidada, et investeeringud hoonete energiatõhususse on tasuvad investeeringud, sest läbi energia kokkuhoiu on võimalik pikemas plaanis jooksevkulusid vähendada.
Kohalike omavalitsuste kinnisvara seis on kättesaadav minuomavalitsus.ee lehelt24, mille viimased andmed pärinevad 2025. aasta kohta. Selle järgi kuulus 2025. aastal KOVi omandis25 olevatest hoonetest:
• H-klassi 57 hoonet (KOV omandi osast suletud netopind kokku 81 549,6 m2)
• G-klassi 90 hoonet (KOV omandi osast suletud netopind kokku 115 916,3 m2)
• F- klassi 183 hoonet (KOV omandi osast suletud netopind kokku 292 146,6 m2)
• Energiamärgiseta ametlikult deklareeritud 4 hoonet (KOV omandi osast suletud netopind kokku 3713,3 m2)26. Kinnisvara seisukorra andmete järgi on kokku 968 hoonet (511 767,8 m2), millel puudub üldse info energiamärgise kohta või alus energiamärgise puudumise kohta. Nendest eelduslikult on mitteelamuid, millele kohaldatakse miinimumstandardeid kokku 536 hoonet (380 309,7) m2.
Kokku on seega mitteelamute energiatõhususe miinimumstandarditest mõjutatud vähemalt energiamärgistega hooneid kokku 330 kogupindalaga 489 612,5 m2. Kui sellele lisada ka energiamärgist mitteomavad hooned, mis enda kasutusotstarbe ning suletud netopinna suuruse aluseks võiksid olla sisekliima tagamisega mitteelamud, siis on koguhulk 866 hoonet kogupindalaga 869 922,2 m2.
Täpsete arvutuste jaoks on aga vaja kvaliteetseid algandmeid, mistõttu saab praegusel juhul lähtuda ligikaudsest eelduslikust hoonefondi energiatõhususe tasemest ning prognoositavatest investeeringutest.
TTJA on alates 2016. aastast energiatõhususe valdkonna järelevalvemenetluste käigus kontrollinud energiamärgiste olemasolu kohalike omavalitsuste valduses olevatel hoonetel, mille puhul märgis on seadusega nõutud. 2022. aastal koostatud raporti alusel oli hoonete suletud netopind, mis hõlmas energiatõhususe klasse F, G ja H, kokku 485 083 m2. Raport ei täpsusta, kui palju neist on mitteelamud, millele kohaldatakse miinimumstandardeid.
Uuringu „Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2026) kohaselt on G- ja F-klassi hoone E-klassi viimise keskmine investeering 56 eurot m2 kohta. Hinnang põhineb tehnosüsteemide meetmetel (automaatika, valgustus, tehnosüsteemide renoveerimine, seire, päikeseelektrisüsteemid) ega sisalda piirdetarindite renoveerimist; analüüside ja projekteerimise kulu lisandub kuni 5% ulatuses. Selle alusel on kohalike omavalitsuste hoonete miinimumstandardi täitmise investeeringuvajadus 2033. aastaks suurusjärgus 29,4 miljonit eurot energiamärgisega hoonetes ning koos energiamärgiseta hoonetega lisaks ligikaudu 22 miljonit eurot. Seega kokku oleks prognoositav investeeringuvajadus kuni 51,4 miljonit eurot. Kui võtta aga aluseks TTJA kontrollitud andmed 2022. aastast, siis võiks olla investeeringuvajadus väiksem ehk kokku 28,5 miljonit eurot.
Avalike hoonete, haridushoonete ja lasteaiahoonete meetmete tasuvusaeg on uuringu kohaselt keskmiselt 8-9 aastat. Saavutatav kokkuhoid oleks aastas 7,2 miljonit eurot kõigi mitteelamute osas, millel on olemas või puudu energiamärgis. TTJA andmete alusel oleks kokkuhoid 4 miljonit eurot aastas.
Lisaks mitteelamutega seotud investeeringutele miinimumstandardite täitmiseks on vajalik arvestada ka jooksevkuludega, mis on seotud tehnosüsteemide energiatõhususe hindamise ja hooldusega, automaatika- ja juhtimissüsteemide paigaldamise ja hooldamisega, samuti uute püstitatavate hoonetega seotud süsinikujalajälje hindamise kohustused (peamiselt rakenduksid alates 2030. aastast).
Hoone, mis renoveeritakse energiatõhususe direktiivi ülevõtmise eelnõu kohase 3% rekonstrueerimiskohustuse raames vähemalt C-klassini, täidab ühtlasi miinimumstandardi nõude. Nimetatud eelnõu seletuskirja kohaselt on kohalike omavalitsuste hoonete toetuseks ette nähtud ligikaudu 137 miljonit eurot perioodil 2026-2029. Kohaliku omavalitsuse omandis olevate hoonete kulud kaetakse riiklikest ja Euroopa Liidu toetusmeetmetest ning kohaliku omavalitsuse eelarvest.

7.3 Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
a) Haiglad
Kliimaministeeriumi andmetel kuulub haiglatele 69 hoonet, mille puhul on kas energiamärgis puudu, aegunud või kuulub madalamasse kui E-klassi. Suletud netopind on nendel hoonetel kokku 432 733,6 m2. TalTechi uuringu andmetel on vaid 18% ravihoonetest KEK-märgisega. Kuna pole teada täpseid energiaklasse, siis on hinnatava investeeringumaht suure ebamäärasusega. Võttes aluseks keskmise E-klassi viimise investeeringu maksumuse 56 eurot m2/kohta, millele lisandub 5% analüüside ja projekteerimise kulu, oleks koguinvesteering 25 miljonit eurot, millest kokkuhoid aastas oleks 4,9 miljonit eurot aastas.
b) Ülikoolid
Kliimaministeeriumi andmetel kuulub ülikoolidele kokku 30 hoonet (mitteelamut), mille puhul on kas energiamärgis puudu, aegunud või kuulub madalamasse kui E-klassi. Suletud netopind on nendel hoonetel kokku 248 245,8 m2. Kuna pole teada täpseid energiaklasse, siis on hinnatava investeeringumaht suure ebamäärasusega. Võttes aluseks keskmise E-klassi viimise investeeringu maksumuse 56 eurot m2/kohta, millele lisandub 5% analüüside ja projekteerimise kulu, oleks koguinvesteering 14,6 miljonit eurot, millest kokkuhoid aastas oleks 1,7 miljonit eurot aastas.

7.4 Mõju Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kuludele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ülesanded laienevad seoses riikliku järelevalvega. Eelnõu kohaselt kontrollib TTJA muu hulgas renoveerimispassi, nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamise nõuete täitmist. Samuti võib suureneda vajadus kontrollida energiamärgiste ja hoonete energiatõhususe nõuete täitmist, menetleda rikkumisi, anda selgitusi ning osaleda rakenduspraktika kujundamises.
TTJA täiendav ressursivajadus sõltub kontrollitavate objektide, esitatavate dokumentide, pöördumiste ja võimalike järelevalvemenetluste arvust. TTJA-ga kooskõlastatult on täiendav tööjõuvajadus üks täistööajaga ametikoht, mille eelarvevajadus on 59 000 eurot aastas.
Tulusid ülesannete elluviimisest TTJA eelarvele ette ei nähta.
7.5 Mõju Maa- ja Ruumiameti kuludele
Maa- ja Ruumiameti (MaRu) ülesanded on seotud eelkõige ehitisregistri arendamise ja pidamisega. Eelnõu rakendamiseks tuleb ehitisregistris luua või muuta funktsionaalsusi, mis võimaldavad esitada, säilitada ja töödelda vähemalt:
• hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutuse lähteandmeid ja tulemusi;
• süsinikujalajälje tulemuse kandmist energiamärgisele;
• renoveerimispassi andmeid.
Arendustega võivad kaasneda ärianalüüsi, infosüsteemi arendamise, testimise, kasutajatoe, andmekvaliteedi parandamise ning registri hilisema hoolduse kulud. Esialgne arvestus on järgmine:
Hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamine ja uutest energiatõhususe nõuetest tulenevate andmete esitamine ning kontroll ehitisregistris eeldab IT-arendusi ja tööjõukulu kokku hinnanguliselt 0,2 miljonit eurot aastas (0,1 miljonit IT-arendusteks ja 0,1 miljonit tööjõukuludeks). Digilahendused võimaldavad KOV-idel, ettevõtetel ja eraisikutel kiiremini ja lihtsamini täita menetlusprotsessis vajalikke nõudeid (nt olemasolevate andmete automaatne kasutamine, uute andmete lisamine, arvutusmoodulid jms). Lahendust on planeeritud arendada kesksena ehitisregistrisse, mida kõik KOV-id, ettevõtted ja eraisikud saavad kasutada.
MaRu kulud kaetakse Kliimaministeeriumi ja valitsemisala eelarvest, mis on kavandatud ehitisregistri arendamiseks ning võimaluse korral Euroopa Liidu tehnilise abi, digitaliseerimise või muu asjakohase rahastamisvahendi kaudu. Kui olemasolevad vahendid ei kata eelnõu rakendamiseks vajalikke arendusi ja püsikulusid, tuleb täiendav rahastamisvajadus kavandada riigieelarve strateegias ja iga-aastases riigieelarves.
Otseseid tulusid MaRu eelarvesse ei nähta, kuid digilahendused toetavad kaudselt kõigi kasutajate ressursside kokkuhoidu ja vähendavad kulusid.

8. Rakendusaktid
Eelnõukohase seaduse alusel kehtestatakse uued valdkonna eest vastutava ministri määrused, mis käsitlevad järgmist:
• nõuded renoveerimispassile, sh selle vormile, väljastamisele ja säilitamisele;
• hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise kord ja piirväärtused;
• hoone sisekliima miinimumnõuded.
Lisaks uutele määrustele täiendatakse juba olemasolevaid määruseid, milles on sätestatud hoone energiatõhususega seotud nõuded.
Rakendusaktide kirjeldused on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).

9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Direktiivi algne ülevõtmise ja jõustamise tähtaeg oli 26. mail 2026. Kuivõrd eelnõu on esitatud Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastuseks 14.09.2026, siis tuleb eelnõu jõustada direktiivist tulenevate tähtaegade tõttu üldises korras. See ei kehti sätetele, millele on määratud hilisem jõustamise tähtaeg või üleminekuaeg tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses toodud tähtaegadest. Rakendusaktide kehtestamisel arvestatakse IT-arendusvajaduste ja ajakavaga.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Eelnõu ja seletuskiri esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele:
Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa- ja Ruumiamet, Kutsekoda, Transpordiamet, Riigi Kinnisvara AS, Digitaalehituse Klaster, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Soojustehnikainseneride Selts, Tehniliste Konsultantide Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit, Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liit, Eesti Betooniühing, Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit, Eesti Elektritöödeettevõtjate Liit, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Planeerijate Ühing, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Gaasiliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Rektorite Nõukogu, Eesti Haiglate Liit.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Seletuskiri_EPBD_vastustega.docx

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS), energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) ja elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud, edaspidi ka direktiiv)1. Direktiivi eesmärk on parandada hoonete energiatõhusust ning saavutada 2050. aastaks heitevaba hoonefond2.
Eesti hooned kasutavad poole riigis tarbitavast energiast ning paljud olemasolevad hooned on väikese energiatõhususega. Kehtivad nõuded ei kata täielikult Euroopa Liidu uusi nõudeid hoonete energiatarbimise, kaasaegsete tehnosüsteemide, kasvuhoonegaaside heite ning taastuvenergia kasutamise kohta. Eelnõu eesmärk on ajakohastada hoonete energiatõhususe nõudeid nii, et Eesti hoonefond liiguks järk-järgult väiksema energiatarbimise ja väiksema kliimamõju suunas. Jätkuvalt jääb kehtima kulutõhususe põhimõte nõuete rakendamisel.
Eelnõukohase seadusega tehtavad peamised muudatused:
• kehtestatakse nõuded elamute ja mitteelamute energiatarbimise vähendamiseks;
• uued avaliku sektori hooned peavad vastama heitevaba hoone nõuetele alates 2028. aastast ning kõik muud uued hooned alates 2030. aastast;
• uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamise kohustus;
• laiendatakse päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõudeid uutele ja teatud olemasolevatele hoonetele, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud;
• täpsustatakse hoonete tehnosüsteemidele esitatavaid energiatõhususe nõudeid;
• kehtestatakse olemasolevate mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid.
Muudatused aitavad vähendada energiatarbimist, energiakulusid, kasvuhoonegaaside heidet ja sõltuvust fossiilkütustest ning parandada hoonete sisekliimat ja kasutustingimusi. Samal ajal võivad uued nõuded suurendada hooneomanike, arendajate, projekteerijate ja avaliku sektori investeerimis- ning halduskoormust. Koormuse piiramiseks rakendatakse nõudeid järk-järgult ning arvestatakse tehnilist teostatavust, funktsionaalset sobivust, majanduslikku põhjendatust ja kulutõhusust.
Eelnõu peamised muudatused on toodud kokkuvõtlikult ka lisas 3, mis on mõeldud hõlbustama eelnõu muudatustest ülevaate saamist, kuid mida ei kehtestata rakendusaktina.
Mõju halduskoormusele
Eelnõuga kaasnev halduskoormus on tingitud energiatõhususe suurendamisest ning hoonefondi keskkonnamõjude vähendamisest, mis on vajalik riigi poolt seatud eesmärkide saavutamiseks. Halduskoormuse tõus mõjutab eelkõige neid isikuid, kes kavandavad uue hoone püstitamist, olemasoleva hoone olulist rekonstrueerimist või tehnosüsteemide uuendamist. Mõju puudutab eeskätt avaliku sektori asutusi, arendajaid, hoone omanikke, projekteerijaid ja teisi ehitusprotsessis osalevaid ettevõtjaid ning teatud juhtudel ka korteriühistuid ja elanikke, kui nõuete täitmine on seotud nende omandis oleva hoonega.
Halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse eelnõus direktiiviga lubatud paindlikkust ja välditakse rangemate nõuete kehtestamist võrreldes direktiivis sätestatuga.
Halduskoormust on vähendatud etteulatuvalt ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (743 SE)3. Viidatud eelnõuga vähendati halduskoormust muu hulgas:
• ehitus- ja loamenetluste lihtsustamise ja kiirendamise kaudu;
• projekteerimistingimuste regulatsiooni paindlikumaks muutmisega;
• õigusliku aluseta ehitiste seadustamise protsessi ühtlustamisega.
Eelnõuga leevendatakse nõuet, mis on seni kehtestatud hoonete automaatselt reguleeritavatele tehnosüsteemidele, mille kohaselt tuli kõigile hoonetele paigaldada keskne automaatikasüsteem. Nimetatud nõuet kohaldatakse kavandatult edaspidi ainult mitteelamutele.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 18.05.2015 määrus nr 47 „Rahvahulkade kogunemisega seotud hooneliigid, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu“.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli (vanemapuhkusel) ([email protected]), nõunik Siret Trei (vanemapuhkusel) ([email protected]), elamuinvesteeringute valdkonna juht Kaspar Alev ([email protected]), nõunik Marit Rüüsak ([email protected]), nõunik/keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Kristel Lopsik ([email protected]) ja osakonnajuhataja Lauri Suu ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristina Parnaul-Ollik ([email protected]).
Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused
Eelnõu §-ga 1 kavandatakse muuta EhSi (RT I, 11.07.2026, 33), §-ga 2 EhSRSi (RT I, 11.07.2026, 104), §-ga 3 EnKSi (RT I, 03.07.2026, 21) ja §-ga 4 ELTSi (RT I, 11.07.2026, 71) ning §‑ga 5 nähakse ette seaduseelnõu jõustumistähtaeg.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Eelnõu on seotud ka menetluses oleva energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõuga5. Käesolevas eelnõus on arvestatud muutmisel oleva energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu sätetega.
Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

2. Seaduse eesmärk
Eelnõu on koostatud selleks, et võtta Eesti õigusesse üle uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11196 sätestatakse ELi õiguses eesmärk saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ning kehtestatakse liidu kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide, millest on maha arvatud seotud kasvuhoonegaaside kogus) vähemalt 55% võrreldes 1990. a tasemega. Komisjoni 19. oktoobri 2020. a teatises „Komisjoni 2021. aasta tööprogramm – elujõuline liit ebakindlas maailmas“ välja kuulutatud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ siht on need eesmärgid saavutada. Kõnealune pakett hõlmab mitut poliitikavaldkonda, sh energiatõhusus, taastuvenergia, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, energia maksustamine, jõupingutuste jagamine, heitkogustega kauplemine ja alternatiivkütuste taristu. Direktiivi 2010/31/EL läbivaatamine on selle paketi lahutamatu osa.
40% Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest ja 36% kasvuhoonegaaside heitest on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis moodustab hoonete energiatarbimine riigi energia lõpptarbimisest ligi 50%. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele, on hoonete energiatõhususe parandamisel kanda väga oluline roll Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel.
Euroopa Liidu hoonefondi CO2 heite vähendamiseks on vaja seda ulatuslikult renoveerida: ligi 75% sellest hoonefondist ei ole praeguste ehitusstandardite kohaselt energiatõhus ning eelduslikult on 85–95% praegu olemasolevatest hoonetest 2050. aastal endiselt kasutuses7. Kaalutud aastane energiatõhusa renoveerimise määr on siiski püsivalt madal (~ 1%). Praeguses tempos kestaks ehitussektori CO2 heite vähendamine sajandeid. Seetõttu on direktiivi peamine eesmärk hoonete renoveerimise käivitamine ja toetamine, sh üleminek heitevabadele küttesüsteemidele. Renoveerimise toetamine piirkonna tasandil, sh tööstusliku või eeltoodetud elementidega renoveerimise abil, toob kasu hoonete ulatuslikuma renoveerimise stimuleerimise teel ning võimaldab hoonefondi CO2 heidet kiiremini ja odavamalt vähendada. Tööstuslikud ehitus- ja renoveerimislahendused hõlmavad mitmekülgseid valmiskujul ehituskomponente, millel on erinevad funktsioonid, nagu soojustus ja energiatootmine.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2 ei nõua eelnõukohase seaduse vastuvõtmine väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Direktiivi eelnõu ettevalmistamisel korraldas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni ning koostas mõjuhinnangu8, milles käsitleti lahendatavaid probleeme ja sihtrühmi, direktiivi muutmise eesmärke, võimalikke poliitikavalikuid ja nende võrdlust, eelistatud lahendust ning sellega kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Seega lähtuti direktiivi eelnõu menetlemisel sisuliselt HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest.
Avalik konsultatsioon hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel peeti 2021. aastal ning Eesti esitas direktiivi kohta omapoolsed seisukohad. Eelnõust tuleneva mõju hindamist on käsitletud käesoleva seletuskirja punktis 6 „Seaduse mõjud”.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse ehitusseadustiku muudatused. Paragrahviga 2 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, sh lisatakse päikeseenergialahenduste paigaldamisele, rekonstrueerimise toetusmeetmetele ja tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele kohalduvate nõuete rakendamise sätted. Paragrahvis 3 sätestatakse energiamajanduse korralduse seaduse muudatused ja paragrahviga 4 muudetakse elektrituruseadust. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivist tulenevad kohustuslikud nõuded. Liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi ei kasutata direktiivis ettenähtust rangemate või ulatuslikumate nõuete kehtestamiseks. Seetõttu ei ole eelnõu raames põhiseaduspärasust eraldi analüüsitud.

3.1. Ehitusseadustiku muutmine
Eelnõu §-ga 1 kavandatakse muuta ehitusseadustikku.
Punktiga 1 lisatakse EhSi § 24 lõikesse 2 punktid 41 ja 42. Muudatusega sätestatakse, et renoveerimispassi koostamine ning hoonete süsinikujalajälje hindamine kuuluvad tegevusalade hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon teenuse pakkumisel. Vastavalt EhSi § 24 lõikele 4 sätestatakse lõikes 2 nimetatud tegevusalade täpsem jagunemine valdkonna eest vastutava ministri määrusega nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“. Punktiga 41 sätestatakse nõue, et renoveerimispassi koostamiseks on vajalik omada pädevust. Tegemist on direktiivi artikli 25 lõikest 1 tuleneva kohustusega. Jõustumine on kavandatud üldises korras ehk alates käesoleva seaduse jõustumisest, kuid ehitisregistrisse on võimalik andmeid kanda siis, kui pädevusnõuded on kehtestatud ja pädevust on võimalik tõendada; seni on renoveerimispassi koostamine võimalik väljaspool ehitisregistrisse kandmist.
Samuti sätestatakse punktiga 42 nõue, et hoone süsinikujalajälje arvutamine kuulub tegevusalade hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon, kuna hoonetele rakendatakse alates 2030. a 1. jaanuarist süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtust, mille tulemused peab kandma energiamärgisele. Samas on alates 2028. aasta 1. jaanuarist kohustuslik üle 1000 m2 suletud netopindalaga uute hoonete püstitamisel hinnata nende hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge, ent ei rakendata veel piirväärtuseid. Seega on vajalik tagada võimalus hindamiste läbiviimiseks ka varem kui 2030. aastal, kuigi pädevuse nõuded sel ajal ei kohaldu, andes piisava aja töötada välja pädevusnõuded ning tõendada ka nende vastavust. Praktikas on seni süsinikujalajälje hindamist läbi viinud enda objektide osas Riigi Kinnisvara AS. Pädevusnõuete kehtestamine üldises korras takistaks hindamiste läbiviimist enne kui vastavad pädevusnõuded on välja töötatud, seega kavandatakse nõuete kehtestamiseks piisav aeg ja seotakse see piirväärtuste kohaldamise nõudega.
Punktiga 2 lisatakse EhSi § 60 lõikesse 1 punkt 121. Muudatusega täiendatakse § 60 lõikes 1 esitatud loetelu ja täpsustatakse, et renoveerimispassi andmed kuuluvad ehitisregistri üldandmete koosseisu. Arvestades, et renoveerimispassi hakatakse koostama ehitisregistri keskkonnas, tuleb selle koostamiseks vajalikke andmeid käsitada ehitisregistri andmetena.
Punktiga 3 täiendatakse EhSi 7. peatüki pealkirja pärast sõnu „Hoone energiatõhusus“ sõnadega „ja olelusringipõhine süsinikujalajälg“. Muudatus on vajalik selleks, et edaspidi sisaldab ehitusseadustiku 7. peatükk hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise nõudeid. Olelusring on defineeritud standardis EVS-EN 15978:2026 kui elutsükkel (inglise keeles life cycle), mis on vaadeldava objekti eluea järjestikused ja omavahel seotud etapid, sealhulgas algus- ja lõpp-punkt. Standardis ISO 14040 on „elutsükli“ määratlus tootesüsteemi järjestikused ja omavahel seotud etapid alates tooraine hankimisest või loodusvaradest kuni lõpliku kõrvaldamiseni. EhSi lisatakse §-d 695–699 ning sätestatakse volitusnorm, millega antakse õigus kehtestada ministri määrusega olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise ning olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtuste nõuded. Vastavate sätetega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkti 25, artikli 7 lõiked 2, 4 ja 5 ning II ja III lisa.
Punktiga 4 lisatakse EhSi § 62 lõige 11, millega laiendatakse kohaldamisala ka teatud tüüpi rajatisele, milleks on uue mõistena hoonega külgnev katusega parkla. Seni reguleeris peatükk vaid hooneid, kuid seoses päikeseenergiaseadmete täiendatud nõuetega rakenduvad § 692 lõikes 11 punktis 5 sätestatud kohustused ka uutele katusega parklatele, mis külgnevad hoonega ehk paiknevad hoone vahetus läheduses, olles omaette rajatised, mis ei ole hoonega konstruktsiooniliselt seotud (nõuded on toodud eelnõu § 1 punktis 16). Nimetatud nõuet kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2029 ehitatavatele hoonega külgnevatele uutele katusega parklatele.
Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks EhSi § 62 lõike 2 punkt 1. Direktiivi artiklis 5 on sätestatud energiatõhususe miinimumnõuded. Kui direktiivi eelmise versiooni kohaselt oli liikmesriikidel võimalik kohaldada kultuuriväärtuslike hoonete suhtes erandit energiatõhususe miinimumnõuetest, siis uuesti sõnastatud direktiivi artikli 5 lõike 3 kohaselt liikmesriikidel seda võimalust endisel kujul ei ole. Sellest tulenevalt tunnistatakse EhSi § 62 lõike 2 punkt 1 eelnõukohase seadusega kehtetuks.
Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 5 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel võimalus kohandada energiatõhususe miinimumnõudeid ja mitteelamute miinimumstandardeid riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ametlikult kaitse all olevatele hoonetele kui osana määratletud keskkonnast või oma erilise arhitektuurse või ajaloolise väärtuse tõttu, kus teatud energiatõhususe nõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust. Sellest tulenevalt täiendatakse EhSi § 62 lõigetega 3 ja 4. Täpsem info allpool punktis 7.
Punktiga 6 lisatakse EhSi § 62 lõikesse 2 punkt 6. Direktiivis (EL) 2024/1275 on nähtud ette teatud paindlikkus, kus osade hoonete osas on võimalik liikmesriikidel ise otsustada, kas direktiivi nõudeid neile rakendada. Vastavat loetelu muudeti ja sellest tulenevalt täiendatakse eelnõu kohaldamisala sätteid. Hooned, mille suhtes liikmesriigid võivad kohaldada erandit miinimumnõuetest, on sätestatud artikli 5 lõike 3 punktides a kuni e. Võrreldes seni kehtinud erandite loeteluga lisandus erandite loetellu uus hooneliik – relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitselised hooned, välja arvatud individuaalsed eluruumid või kontorihooned relvajõududele ja riigikaitseasutuste teenistuses olevale muule personalile.
Energiatõhususe nõuete kohaldamine riigikaitselise otstarbega hoonete suhtes ei pruugi olla kooskõlas riigikaitseliste huvidega. Sellest tulenevalt täiendatakse EhSi §-s 62 sätestatud kohaldamisala lõiget 2 punktiga 6 selliselt, et riigikaitselised hooned, mis on defineeritud kehtivas EhS § 115 lõikes 1, jäetakse peatüki reguleerimisalast välja. See tähendab, et energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata Kaitseministeeriumile, selle valitsemisalas olevatele asutustele või keskvalitsusele kuuluvatele riigikaitselistele hoonetele.
Erandi alla ei kuulu hooned, mida kasutatakse kontorihoonena või individuaalse eluruumina ning nimetatud hoonetele kohaldatakse näiteks energiamärgise koostamise ja süsinikujalajälje hindamise nõudeid.
Mitme kasutusotstarbega hoone puhul, millest vähemalt üks kasutusotstarve on riigikaitseline, saab kohaldada erandeid energiatõhususe miinimumnõuetest. Riigikaitseline ehitis võib olla projekteeritud ja ehitatud selliselt, et osa hoonest on näiteks büroohoone. Samas ei pruugi ehitise täiendava riigikaitselise kasutusotstarbe ning kasutatud materjalide ja lahenduste tõttu olla võimalik hoonet võrrelda teiste sarnaste büroohoonetega. Seda näiteks süsinikujalajälje hindamisel, mistõttu on otstarbekas hõlmata erandiga hoone tervikuna, kui vähemalt üks kasutusotstarve on riigikaitseline.
Punktiga 7 lisatakse EhSi § 62 lõiked 3 ja 4, millega sätestatakse erand energiatõhususe miinimumnõuete ja mitteelamute miinimumstandardite kohaldamisel kultuuriväärtusega hoonete suhtes ning sisustatakse energiatõhususe nõuete leebem kohaldamine. Erandi kehtestamine on kooskõlas direktiivi artikli 5 lõikega 2 ja artikli 9 lõikega 6.
Lõikes 3 esitatakse loetelu hoonetest, mille suhtes kohaldatakse energiatõhususe nõudeid leebemalt. Hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatakse leebemalt järgmistele kultuuriväärtusega hoonetele: UNESCO maailmapärandi objekt, mälestis, muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega hoone, rahvuspargis asuv kultuuriväärtusega hoone, üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikul alal asuv kultuuriväärtusega hoone ja väärtusliku üksikobjektina määratletud hoone.
Kultuuriväärtuslikke hooneid on käsitletud kolmes seaduses: muinsuskaitseseaduses (edaspidi MuKS), looduskaitseseaduses ja planeerimisseaduses. Renoveerimise ja energiatõhususe kontekstis on oluline, et igal juhul peetaks hoone kultuuriväärtuse all silmas selle vanuselist, arhitektuurset, ajaloolist, kultuuriloolist, linnaruumilist olemust (eeskätt arhitektuurne välisilme, tarindid ja detailid, sh materjal ja geomeetria, teatud juhtudel ka interjöörid), mida tuleb säilitada.
Kultuuriväärtusega hooned, millele energiatõhususe miinimumnõudeid leebemalt kohaldatakse, on järgmised:
1) UNESCO maailmapärandi objekt – mälestis või muinsuskaitseala, mis on arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 11 lõike 2 alusel koostatud maailmapärandi nimekirja, vt MuKSi § 13;
2) mälestis – riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks (MuKS § 8). Muudatus puudutab ajaloo- või ehitismälestiseks tunnistatud hooneid (MuKS § 11 lg-d 2 ja 4). Mälestis on tuvastatav kultuurimälestiste registris (https://register.muinas.ee/), geoportaali kultuurimälestiste kitsenduse kaardikihil (X-GIS 2.0 [kultuurimalestised]) või ehitistregistris (www.ehr.ee);
3) muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega hoone – muinsuskaitseala on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik (MuKS § 9 lg 1). Muinsuskaitsealal asuvad ehitised jagunevad kolme väärtusklassi (MuKS § 10): A-, B- ja C-kaitsekategooria hooned, millest kultuuriväärtuslikuks loetakse A- ja B-kaitsekategooria hooned (MuKS § 19 lg 5 p 3 ja kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 10). Kaitsekorra kehtestamiseni kehtib muinsuskaitsealal põhimäärus, mis hooneid kategooriatesse ei jaga. Vastavalt MuKSi § 91 lõikele 3 loetakse kuni kaitsekorra kehtestamiseni § 52 lõike 2 punkti 2 tähenduses väga väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitist, kui põhimääruses on kaitse eesmärgina sätestatud arhitektuurselt väärtuslike interjööride säilitamine.
Energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata leebemalt muinsuskaitseala C‑kaitsekategooria hoonele, sest see ehitis ei vasta kultuuriministri 15. mai 2019. a määruse nr 23 § 10 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele.
Muinsuskaitseala ehitis ja sellele antud kaitsekategooria on tuvastatav kultuurimälestiste registris (https://register.muinas.ee/), geoportaali kultuurimälestiste kitsenduse kaardikihil (X-GIS 2.0 [kultuurimalestised]) või ehitistregistris (www.ehr.ee);
4) Rahvuspargis asuv kultuuriväärtusega hoone – rahvuspargi koosseisus riiklikult kaitstav kultuuripärand (looduskaitseseaduse § 26 lg-d 1 ja 2), mille puhul on rahvusparkide hoonete kultuuriväärtus (väärtusklass: väga väärtuslik, väärtuslik, miljööväärtuslik) määratud kaitse-eeskirjas ning nõuded kirjeldatud kaitsekorralduskavas. Rahvuspargi hoone väärtusklass on avalikult kättesaadav keskkonnaportaali kaardikihil: „Looduse kaitse“ kihil „Arhitektuuriväärtused kaitsealadel“ (https://register.keskkonnaportaal.ee/);
5) üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikul alal asuv kultuuriväärtusega hoone ja väärtusliku üksikobjektina määratletud hoone – kohaliku omavalitsuse üld- või detailplaneeringuga määratud miljööväärtuslik ala või üksikobjekt, kus kehtivad nõuded seatakse kaitse- ja kasutustingimustega (planeerimisseaduse § 75 lg 1 p-d 16 ja 17 ning § 126 lg 1 p 15). Energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatakse leebemalt hoonetele, mis on miljööväärtust toetavad alale iseloomulikud hooned, mis mõnel juhul võivad omakorda olla jagatud väärtusklassidesse (näiteks väga väärtuslik, väärtuslik, miljööväärtuslik) ning miljööväärtuslikul alal asuvad või alalt välja jäävad kultuuriväärtust kandvad väärtuslikud üksikobjektid.
Energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata leebemalt hoonetele, mis ei toeta ala miljööväärtust ja millel ei ole eraldi silmapaistvat kultuuriväärtust ja mille ümberehitusel ei nõuta kaitse- ja kasutustingimustega välisilme säilitamist.
UNESCO maailmapärandi objekte on Eestis kaks: Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar. Maailmapärandi objektiks olevale mälestisele või muinsuskaitseala hoonele kehtivad põhimõtted ja nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest.
Põhimõtted mälestise ja muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega hoone säilitamiseks on ette nähtud muinsuskaitseseaduses ning muinsuskaitsealal asuva hoone puhul täpsustatud kaitsekorras. Kaitsekorra kehtestamiseni kehtib muinsuskaitsealal põhimäärus ja seal sätestatud nõuded ja kitsendused. Nõuded konkreetse mälestise või muinsuskaitseala hoone konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks annab Muinsuskaitseamet muinsuskaitse eritingimustega (MuKS § 50). Ehitusprojekt peab olema muinsuskaitse eritingimustega kooskõlas (MuKS § 49 lg 2).
Põhimõtted rahvuspargis asuva kultuuriväärtusega hoone säilitamiseks on esitatud rahvuspargi kaitsekorralduskavas.
Põhimõtted miljööalal asuva kultuuriväärtusliku hoone või väärtusliku üksikobjekti säilitamiseks ja ümberehitamiseks on seatud üld- või detailplaneeringu kaitse- ja kasutustingimustega.
Lõikes 4 täpsustatakse, mida peetakse silmas energiatõhususe miinimumnõuete erisuste all. Lõikes 3 toodud ehitiste puhul tuleb kaaluda hoone rekonstrueerimise korral ehitusprojekti koostamise käigus kõiki võimalusi hoone energiatõhususe parandamiseks. Rakendada tuleb neid meetmeid, mis võimaldavad säilitada hoone eripära ja välisilme, kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid ning mis on lisaks tehniliselt teostatavad ja majanduslikult põhjendatud.
Praktikas on tekkinud olukordi, kus kehtivale energiatõhususe miinimumnõudest tehtavale erandile viidates jäetakse kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel energiatõhususe parandamist võimaldavate meetmete rakendamine kaalumata, kuigi paljudes olukordades oleksid mõned meetmed siiski rakendatavad ja tooksid kaasa eluasemekulude vähenemise pikemas plaanis. See tähendab, et hoonete rekonstrueerimisse paigutatakse märkimisväärne raha, kuid potentsiaalset parimat tulemust ei saavutata, energiakulud võivad jääda suureks või hoone sisekliima ebamugavaks või ebatervislikuks. Lisaks on see aja ja materjalide ebaotstarbekas kulutamine. Olukorra jätkumine võib viia kultuuriväärtusega hoonete elukohana hülgamise ja hävimiseni.
Erandi konkreetsemal sõnastamisel koos täpsustavate kriteeriumitega on kaks peamist eesmärki. Esmalt on selle eesmärk tagada, et kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamisele pööratakse tähelepanu hoone olulise rekonstrueerimisega seotud ehitusprojekti koostamisel ning rakendatakse selleks sobivaid meetmeid. Teisalt kindlustada, et rakendamiseks valitakse üksnes sellised meetmed, mis ei kahjusta hoone kultuuriväärtust. Rakendatavad lahendused peavad kultuuriväärtust säilitades parandama hoone kasutustingimusi (nt sisekliima parandamine, energiakulu vähendamine) ning tehtav kulutus peab olema mõistlikus suhtes saavutatava kasuga (ehk kulutõhus).
Säte näeb ette, et kultuuriväärtusega hoone puhul tuleb kaaluda kõiki meetmeid, mis võimaldavad parandada konkreetse hoone energiatõhusust. Ehitusprojekti koostaja ülesanne ja eesmärk on leida nende seast tehniliselt teostatavad ja majanduslikult põhjendatud lahendused, mis ühtviisi säilitavad hoone kultuuriväärtuse ja parandavad hoone energiatõhusust. Vastavad kaalutlused kajastab ta ka ehitusprojektis. Sobivate meetmete valimisel tuleks lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
a) meetme(te) mõju, sh kumulatiivne mõju kultuuriväärtusele, mida kannab hoone tervikuna ja mida kannavad selle üksikud detailid ja tarindid (s.o hoone eripära, välisilme, kultuuriväärtuslike detailide ja tarindite säilivus);
b) ehitusfüüsikaline toimivus ja vastava ehitustöö teostamise praktilised võimalused (s.o tehniline teostatavus);
c) majanduslik põhjendatus, mis kaalub ja võrdleb energiatõhususe suurendamiseks rakendatava meetme või lahenduse kulu ja tasuvust, samuti võtab arvesse ka hoone omaniku võimalusi investeeringut ellu viia. Majandusliku põhjendatuse puhul tuleks arvestada ka eluasemekulude vähendamisega tehtava investeeringu korral ning laenuga finantseerimisel ka omaniku maksevõimet laenu teenindamiseks.
Esmalt tuleks kindlaks teha hoone kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid. Näiteks, kui tegemist on ehitismälestisega, siis tuleb esmalt esitada kultuurimälestiste registri kaudu taotlus muinsuskaitseliste eritingimuste koostamiseks, mille puhul võetakse aluseks taotluses toodud tööde ulatus ja kavandatud tööde kirjeldus. Muinsuskaitse eritingimustega piiritletakse säilitatavad fassaadiosad ja detailid ning selgitatakse võimalusi nende muutmiseks, kuid kaalutletud lahenduse koos materjalidega koostab projekteerimismeeskond. Muinsuskaitse eritingimused panevad seega paika edasised nõuded, millega tuleb energiatõhususe meetmete valikul arvestada. Nõuded peavad olema selgitatud ja põhjendatud, et täita käesolevas eelnõus toodud eesmärki energiatõhusust tõsta võimalikult suures ulatuses. Eritingimuste koostamine võib vajada ka objekti külastust, et välja selgitada hoone seisund ja läbi arutada võimalikud lahendused energiatõhususe suurendamiseks. Vajaduse korral otsustatakse täiendavate uuringute tellimise vajadus (nt viimistluskihtide uuring), et võimaldada eritingimuste kohaldamist.
Tehniliselt teostatav tähendab seda, et hoone tehnosüsteemide ja hoone (või hoone osa) tehnilised näitajad võimaldavad rakendada renoveerimismeetmeid, et täita energiatõhususe miinimumnõudeid. Tehniliselt mitteteostatav tähendab, et hoone energiatõhususe suurendamiseks ei ole renoveerimismeetmeid võimalik rakendada tehniliste piirangute tõttu, nagu hoone konstruktsioonielemendid, materjalid, esteetika, ruumi piiratus jms.
Majanduslik põhjendatus on seotud energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kuludega ja sellega, kas:
a) nende kulude suurus vastab kavandatava meetme (näiteks hoone tehnosüsteemi uuendamine) üldeesmärgile;
b) eeldatav kasu kaalub üles kulud, kui võtta arvesse süsteemi või hoone eeldatavat kasutuskestust, kui see on asjakohane.
Rakendatavaid tegevusi arvestades arvutatakse hoone olulisel rekonstrueerimisel saavutatav energiatõhususarv ja energiaklass. Energiaarvutus tuleb teha kõigi hoonete puhul sama metoodika alusel. Seni seda kultuuriväärtusega hoonete puhul üldjuhul ei arvutatud ja selle esitamist ei kontrollitud, sest ehitusseadustiku sõnastus („hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata“) võimaldas seda tõlgendada nii, et erandi puhul pole vajalik ka energiatõhususarvutus. Nii nagu varasemalt, rakendub nõuete leebemal kohaldamisel arvutuskohustus ka kultuuriväärtusega hoonetele, käesoleva eelnõuga muudetakse see tingimus selgemaks. Selleks, et hinnata hoone energiatõhususe paranemist pärast selle olulist rekonstrueerimist, arvutatakse enne hoone olulist rekonstrueerimist selle kaalutud energiaerikasutus (nn KEK-märgis), tuginedes 1–3 täisaasta energiatarbimisandmetele. Kui hoonele on juba varem märgis väljastatud ja see kehtib ka ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamise kuupäeval, ei tule uut KEK-märgist koostada. Selleks, et võrrelda, kui palju paraneb hoone energiatõhusus olulise rekonstrueerimise käigus, arvutatakse energiatõhususarv ehk nn ETA-märgis vastavalt projekteeritud lahendusele ning esitatakse vastav märgis ehitusloa taotluse või ehitisteatise esitamisel.
Kultuuriväärtusega hoonetele energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamise erisused sätestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Punktiga 8 asendatakse EhSi § 63 lõikes 1 sõna „vee“ sõnaga „tarbevee“. Muudatus tuleneb vajadusest täpsustada mõistet. Hoone energiatõhususe arvutustes arvestatakse vaid tarbevee soojendamine hoone tüüpilise kasutuse hulka.
Punktiga 9 lisatakse EhSi § 63 lõiked 6–12. Muudatusega võetakse siseriiklikku õigusesse üle direktiivi artiklis 2 sätestatud avaliku sektori asutuste (art 2 p 5), tervikrekonstrueerimise (art 2 p 20), etapiviisilise tervikrekonstrueerimise (art 2 p 21), katusega parkla (art 2 p 35), hoonega külgneva parkla (art 2 p 65), heitevaba hoone (art 2 p 2), liginullenergiahoone (art 2 p 3) ning olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali (art 2 p 24) mõisted.
Lõikega 6 sätestatakse, et avaliku sektori asutuste all tuleb hoonete energiatõhususe direktiivi kontekstis mõista energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutust, milleks on valitsussektori ja keskvalitsuse allsektori üksus riigieelarve seaduse § 2 tähenduses. Lõikega 6 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/9559 (edaspidi EED), artikli 2 punkti 12 kohaselt on avaliku sektori asutused riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega.
Eesti õigusruumis vastab sellele sättele riigieelarve seaduse8 § 2, mis sätestab valitsussektori ja keskvalitsuse allsektori mõisted, mis omakorda sobivad direktiivi mõistega. Riigieelarve seadus sätestab ka, et valitsussektori üksuste nimekirja avaldab oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse Statistikaamet9. Eelnõus kavandatud avaliku sektori asutuse mõistes toodud viide EnKS § 2 punktile 1 lähtub menetluses oleva EnKSi muudatuse kavandatavast sõnastusest.
Avaliku sektori asutusena ei käsitata üksusi, mis ei kuulu valitsussektorisse ega ole avaliku võimu kontrolli all, sealhulgas eraõiguslikke äriühinguid, sh riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega turutingimustel tegutsevaid ettevõtjaid (nt energia- ja sadamaettevõtjad); erasektori teenuseosutajaid (nt eraõiguslikud haiglad või haridusasutused); eraõiguslikke mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mille üle avalik sektor ei oma valitsevat mõju. Täpsem nimekiri on toodud Rahandusministeeriumi avaliku sektori kodulehel. Avaliku sektori alla kuuluvad keskvalitsuse, KOV-i ja sotsiaalkindlustusfondide omandis olevad hooned.
Lõikes 7 sätestatakse tervikrekonstrueerimise mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 20. Tervikrekonstrueerimine on määratletud kui renoveerimine, mis on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, ja millega muudetakse hoone või hoone osa enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks ja alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks. Alates 2030. aastast peaksid tervikrekonstrueerimise tulemusena hooned olema heitevabad.
Lõikes 8 sätestatakse etapilise tervikrekonstrueerimise mõiste. Etapilise tervikrekonstrueerimise all peetakse silmas sellist tervikrekonstrueerimist, mis tehakse renoveerimispassis märgitud suurima arvu etappide kohaselt. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 21. Etapiline tervikrekonstrueerimine on otseselt seotud hoone renoveerimispassiga. Direktiivi artikli 2 punktis 19 on renoveerimispassi mõiste määratletud kui konkreetsele hoonele kohandatud tegevuskava hoone tervikrekonstrueerimiseks maksimaalse arvu etappidega, millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust. Tegevuskava on kohandatud nii hoone vajadustele, et parandada hoone energiatõhusust tervikrekonstrueerimise kaudu, kui ka hoone omaniku vajadustele. Selles on kirjeldatud renoveerimisetappe eesmärgiga renoveerida hoone terviklikult liginullenergiahooneks enne 1. jaanuari 2030 või heitevabaks hooneks pärast nimetatud kuupäeva. Renoveerimispasside eesmärk on luua renoveerimisetappide järjestus (st iga renoveerimisetapi läbiviimise järjekord). See võimaldab kaaluda eri tööde ajastamist ja mõju, et optimeerida tööde järjestust ning vältida või vähemalt piirata dubleerimist või tarbetut kulu. Üldine eesmärk on tagada, et iga renoveerimisetapp täiendab teisi, jõudes terviklahenduseni.
Lõikes 9 sätestatakse katusega parkla ja hoonega külgneva parkla mõisted. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 35. Definitsiooni kohaselt on „katusega parkla“ katusega ehitis, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat.
Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele uutele katusega parklatele 31. detsembriks 2029. Kohustus kehtib hoonetega külgnevate katusega parklate suhtes. Artikli 2 punkti 35 kohaselt on „katusega parkla“ katusega konstruktsioon, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat. Kui katusega parklal on seinad ja selle kütmiseks või jahutamiseks kasutatakse energiat, tuleks parklat käsitada hoonena (kooskõlas artikli 2 lõikes 1 esitatud hoone mõistega) ning selle suhtes rakendatakse mitteelamute suhtes kohaldatavaid kohustusi.
Kolme parkimiskoha piirmäära eesmärk on jätta direktiivi kohaldamisalast välja katusega parklad ühepereelamute sissesõiduteedel.
Sätestatakse ka hoonega külgneva parkla mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 65. Direktiivi artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“. Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele uutele katusega parklatele 31. detsembriks 2029. Sellest tulenevalt kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2029 ehitatavatele hoonega külgnevatele uutele katusega parklatele § 69² lõike 1¹ punktis 5 sätestatud nõuet.
Lõikes 10 sätestatakse heitevaba hoone mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 2. Direktiivi artikli 2 punktis 2 on heitevaba hoone määratletud järgmiselt:
— I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega hoone, mis
— ei vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat,
— ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat süsinikdioksiidi (CO2)heidet ning
— ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside (KHG) heiteid
— vastavalt artiklile 11.
Direktiivi artiklis 11 on sätestatud nii uute kui ka olemasolevate heitevabade hoonete suhtes kohaldatavad üksikasjalikud nõuded. Lisaks on selles sätestatud, et uute hoonete puhul tuleb käsitleda ka järgmisi aspekte: sisekliima optimaalne kvaliteet, kliimamuutustega kohanemine, tuleohutus, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riskid, puuetega inimeste ligipääsuvõimalused ja süsiniku eemaldamine, mis on seotud süsiniku säilitamisega hoones või selle katusel.
Artiklis 2 punktis 2 määratud mõiste kohaselt ei vaja heitevaba hoone üldse energiat või vajab seda väga väikeses koguses. Selle all mõistetakse seda, et heitevaba hoone energiavajadus peab vastama kehtestatavale energianõudluse maksimumpiirmäärale. Vastavad piirmäärad töötatakse välja rakendusakti ajakohastamise käigus ning lähtuvad kuluoptimaalsest tasemest.
Artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et „heitevaba hoone ei tohi tekitada kohapealset CO2-heidet fossiilsetest kütustest“. See tähendab, et direktiivi (EL) 2024/1275 kohaldamisala hoonete vajadusi rahuldava energia kohapeal tootmiseks ei ole lubatud fossiilkütuste põletamine. „Fossiilkütus“ on määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 62 määratletud kui „süsinikul põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahke kütus, maagaas ja nafta“. See määratlus on kooskõlas Eurostati määratlusega: „taastumatud energiaallikad nagu kivisüsi, söetooted, maagaas, tehisgaas, toornafta, naftasaadused ja taastumatud jäätmed“.
Näited:
• artikli 11 lõikega 1 ei ole kooskõlas selliste kohapealsete küttesüsteemide kasutamine, milles põletatakse maagaasi, naftat, naftasaadusi, sütt või söetooteid.
• soojuspumpade, päikese- ja bioenergiapõhiste küttesüsteemide kasutamine on kooskõlas artikli 11 lõikega 1.
Hooned on KHG otsese ja kaudse heite peamised allikad ning üks raskemaid kohti süsinikuheite vähendamiseks. ELi pikaajaliste kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks on vaja märkimisväärselt vähendada hoonete kasutusaegset energiatarbimist, alustades hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje ehk KHG heitkoguse arvestamist. Kuigi olemasoleva hoonefondi energiatõhususe ja kliimatulemuste parandamine on selles protsessis keskse tähtsusega, on oluline ka see, et ehitatavate uute hoonete energiatarbimine ja kasutusaegsed heitkogused oleksid algusest peale väga väikesed, et vältida vajadust edasise sekkumise järele. Seetõttu kehtestatakse direktiiviga (EL) 2024/1275 nõue, et kõik uued hooned peavad olema heitevabad. Direktiivi artiklis 7 on sätestatud ajakava heitevabade hoonete suhtes kehtestatud nõuete kohaldamiseks uutele püstitatavatele hoonetele järgmiselt: kõik uued püstitatavad avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned on heitevabad alates 1. jaanuarist 2028 ja kõik muud uued püstitatavad hooned alates 1. jaanuarist 2030. Heitevaba hoone nõuded kohalduvad alates nimetatud kuupäevadest esitatud ehitusloa taotluste või ehitusteatiste esitamisel.
Heitevaba hoone suhtes kohalduvad nõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega (eelnõu § 1 p 9).
Lõikes 11 sätestatakse mõistena liginullenergiahoone, mis seni on mõistena defineeritud määruses nr 63. Direktiivist tuleneva uuendatud sõnastuse kohaselt on tegemist liginullenergiahoonega siis, kui selle energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui kuluoptimaalne tase ning väga väikese või nullilähedase tarbitava energia nõudlusega, mis enamuses pärineb taastuvatest energiaallikatest. Energia võib olla toodetud kohapeal taastuvatest energiaallikatest või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest. Sättega võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 3.
Lõikes 12 sätestatakse olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali mõiste. Direktiivi artikli 2 punkti 25 kohaselt on see näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse soojenemise potentsiaali kogu hoone olelusringi jooksul. Olelusring on teise sõnaga ka elukaar, mis hõlmab ehitusmaterjalide tootmist, transporti ehitusobjektile, ehitustegevust, kasutusaegset materjali- ja energiakulu ning lõpuks hoone lammutamist, materjalide ringlust ning jäätmete käitlemist. Olelusringi jooksul tuleb hinnata ka süsteemivälist kasu ehk kui toodetakse kohapeal taastuvelektrit või lammutamisel või ehitustööde käigus tekkivad jäätmed suunatakse ringlusse, siis arvestatakse ka materjalide asendamisest ja energiast saadavat kasu. Praktikas on enim kasutusel mõistena hoone süsinikujalajälje arvutamine, mille tulemust väljendatakse globaalse soojenemise potentsiaalina (inglise keeles global warming potential ehk GWP). Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaasi üks molekul soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. Kuigi nimetus „süsinikujalajälg“ viitab ühele kasvuhoonegaasile, hõlmab see siiski kõiki kasvuhoonegaase, mida väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ehk mille mõju on taandatud süsinikdioksiidile. Sättega võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 25.
Punktiga 10 muudetakse EhSi § 65 lõike 3 esimest lauset. Muudatusega täiendatakse ja laiendatakse volitusnormi ulatust. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab energiatõhususe miinimumnõuded, sh nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, ning tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega täpsustatakse ja laiendatakse ministri määrusandlikku volitust, lisades selle alla ka nõuded heitevabale hoonele, nõuded hoone sisekliima kvaliteedile, ning nõuetest erisuste kohaldamine kultuuriväärtuslike hoonete suhtes. Volitusnormi täiendamine on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 (EPBD) asjakohaste sätete ülevõtmiseks, mis käsitlevad nimetatud valdkondi ning eeldavad nende nõuete kehtestamist liikmesriigi õiguses.
Muudatuse eesmärk on tagada, et direktiivist tulenevaid nõudeid oleks võimalik kehtestada paindlikult ja tehnilise detailsusega ministri määruse tasandil, võimaldades arvestada valdkonna kiiret arengut ning vajadust nõudeid ajakohastada. Asjakohaste määruste kirjeldused, millega nimetatud nõuded kehtestatakse või neid täpsustatakse, on esitatud kõnesoleva eelnõu lisas 2.
Punktiga 11 asendatakse EhSi § 66 lõigetes 1 ja 3 sõna „tegeliku“ sõnaga „tüüpilise“. EhSi § 66 lõike 1 kohaselt on energiamärgis vahend tõendamaks hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tüüpilise energiatarbimise kohta. Mõõdetud energiaandmete põhjal koostatud energiamärgisel (nn KEK-märgis) on võimalik eraldi arvestiga mõõdetud mittetüüpiline energiakasutus energiamärgise arvutustes hoone kogu energiakasutusest maha arvata, seega pole põhjendatud sätestada, et energiamärgis näitab tegelikku energiakasutust. Mittetüüpiliseks energiakasutuseks peetakse sellist energiakasutust, mis ei ole seotud hoone sisekliima tagamisega. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 I lisast. Muudatused täpsustatakse asjakohases määruses, mille kavandid on esitatud kõnesoleva eelnõu lisas 2.
Punktiga 12 täiendatakse EhSi § 66 lõikega 11. Seni kehtinud korra kohaselt olid energiatõhususe miinimumnõuete täitmisest, sh energiamärgise koostamise kohustusest vabastatud kõik ehitusseadustiku § 62 lõikes 2 nimetatud hooned. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõike 6 kohaselt võivad liikmesriigid artikli 5 lõike 3 punktides b, c ja e osutatud hooneliigid artikli 20 lõigete 1, 2, 4 ja 5 kohaldamisest välja arvata. Punktides b, c, ja e viidatud hooneliigid on vastavalt:
• kultusekohtadena või religioosseteks toiminguteks kasutatavad hooned;
• ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;
• eraldiseisvad hooned, mille suletud netopind on alla 50 m2.

Lisaks võib artiklis 20 sätestatud kohustustest välja jätta elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on väiksem kui 25% aastaringsest energiatarbimisest, kui vastav erand oli kehtestatud 28. maiks 2024. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõikest 6.
Punktiga 13 muudetakse EhSi § 67 lõike 1 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse EhSi § 67 kohaldamisala, laiendades energiamärgise esitamise kohustuse ka üürilepingu uuendamisele. Muudatuste eesmärk on tagada, et hoone kasutajatel ja omandajatel oleks kõigil direktiivis ette nähtud juhtudel juurdepääs ajakohasele hoone energiatõhusust puudutavale teabele. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõikest 1, mille kohaselt tuleb digitaalne energiamärgis väljastada järgmistele hoonetele:
a) hoonetele või hoone osadele, mida ehitatakse, oluliselt rekonstrueeritakse, müüakse, üüritakse uuele üürnikule või mille puhul uuendatakse üürilepingut; ja
b) olemasolevatele hoonetele, mis on avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses.
Seetõttu laiendatakse direktiiviga (EL) 2024/1275 energiamärgise väljastamise kohaldamisala, hõlmates muu hulgas ka üürilepingu uuendamise, mis tähendab olemasoleva üürilepingu tingimuste muutmist või uue lepingu sõlmimist sama üürnikuga, välja arvatud juhul, kui kehtivat üürilepingut pikendatakse samadel tingimustel pooltevahelisel kokkuleppel. Juhul kui asjaomasele hoonele või hoone osale on energiamärgis direktiivi 2010/31/EL või direktiivi (EL) 2024/1275 kohaselt väljastatud ja see on kehtiv, siis märgise väljastamise nõuet ei kohaldata.
Energiamärgise energiatõhususe miinimumnõuete järgimise tõendamise eesmärgil väljastamise kohustus ehitatavate uute ja olemasolevate oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete puhul on sätestatud kehtivas EhSis (§ 65 lg 1 ja § 66 lg 1). Energiamärgise elektroonilist (digitaalset) väljaandmist reguleerib kehtiva EhSi § 66 lõige 5. Avaliku sektori asutuse omandis või kasutuses olevate hoonete puhul on energiamärgise kohustus kehtestatud märgise esitlemise kohustuse kaudu, mis on sätestatud kehtivas EhSi §-s 68.
Punktiga 14 muudetakse EhSi § 68 lõike 1 sõnastust. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 21 lõigetest 1 ja 2. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikliga 21 laiendatakse kehtivat energiamärgise väljapaneku kohustust kõigile avaliku sektori asutuste (st riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalik-õigusliku asutus) omandis või kasutuses olevatele hoonetele, mida inimesed sageli külastavad, olenemata nende suurusest. Sellised hooned kuuluvad või on kasutatavad riigi ametiasutuste poolt, sealhulgas linna- või vallavalitsuse hooned, nagu koolid, spordihooned jms kasutusotstarbega hooned. Samuti laieneb kohustus kõigile mitteelamutele sõltumata nende suurusest, näiteks kauplused ja kaubanduskeskused, restoranid, teatrid, pangad ja hotellid. Mitteelamute korral ei ole tingimuseks sage külastatavus, nagu seda on avaliku sektori hoonete korral. Võrreldes direktiivi eelmise versiooniga ei sätestata uuesti sõnastatud direktiivis enam tingimust, et kirjeldatud hoonetele nõue ei kehti, kui hoones on kasulikku pinda vähem kui 500 m2. Direktiiv ei sätesta enam tingimust, et kirjeldatud hoonetele nõue ei kehti, kui hoones on kasulikku pinda vähem kui 250 m2.
Energiamärgis tuleb paigaldada hoones külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale. Energiamärgise esitlemisel ei ole vajalik esitada infot energiamärgisele kantud soovituste kohta. Sageli külastatavuse hindamiseks ei määratle direktiiv inimeste hulka, kuid silmas pidades direktiivi eesmärki jagada teavet energiatõhususe ning energiamärgiste kohta, siis tuleks lähtuda eeldusest, et energiamärgist tuleb nähtavas kohas esitada nendes hoonetes, kuhu pääsevad külastajad.
Hoonetes, milles asuvad avaliku sektori asutused, mida inimesed sageli külastavad, ja mitteelamutes tuleb välja panna direktiivi (EL) 2024/1275 kohaselt väljastatud kohustuslikud energiamärgised (olenemata sellest, kas need põhinevad eelmisel hoonete energiatõhususe direktiivil või selle uuesti sõnastatud versioonil). Kui hoonel ei olnud eelmise hoonete energiatõhususe direktiivi alusel kohustust omada energiamärgist, oleks ta kohustatud energiamärgise välja panema alles siis, kui tal see kohustus tekib. Näiteks peaks kauplus, millel on pärast müügitegevuse algust 2019. aastal väljastatud energiamärgis, selle välja panema kogu energiamärgise kehtivuse ajaks (aastani 2029).
Tegemist on direktiivist tuleneva poliitilise suunisega, mille eesmärk on suurendada avalikkuse teadlikkust ning tagada, et riik ja kohalik omavalitsus ning suurte rahvahulkade kogunemisega hoonete omanikud näitaksid eeskuju. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõigetest 1 ja 6.

Punktiga 15 tunnistatakse EhS § 68 lõiked 2 ja 3 kehtetuks. Eelnõu punktiga 14 muudetakse kehtiva § 68 lõike 1 sõnastust, mis dubleeriks kehtivat lõiget 3, seega ei ole sätte kordamine vajalik. Lähtuvalt direktiivis toodud nõuetest ei ole enam asjakohane reguleerida määrusega rahvahulkade kogunemisega seotud hoonete kasutusotstarbeid energiamärgise nähtavale kohale paigaldamiseks. Seda põhjusel, et direktiivist tulenevalt kehtib kohustus kõigile sageli külastatavatele avaliku sektori asutuste hoonetele ning muudele mitteelamutele, mille kohaldamist on selgitatud eelnevas eelnõu punktis 14. Mõiste „avaliku sektori asutus“ on defineeritud energiamajanduse korralduse seaduses. Täiendavalt ei sätestata kohustust hoonetele lähtuvalt nende suurusest. Kohustus on seotud sagedase külastatavusega, mitte rahvahulkade kogunemisega.

Punktiga 16 muudetakse EhSi § 691 lõike 1 punkti 3 sõnastust. Võrreldes direktiivist 2018/844 artikli 1 punkti 1 alapunktis b sõnastatud mõistega on uuesti sõnastatud direktiivis mõiste „automaatikasüsteem“ asendatud mõistega „automaatika- ja juhtimissüsteem“. Kehtivas sättes on kasutusel mõistena „automatiseerimis- ja juhtimissüsteem“, mis asendataksegi uuendatud terminiga, mis lühendatult on edaspidi kasutusel eelnõus läbivalt kui „automaatikasüsteem“. Termin on kasutusel ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses, mida muudetakse eelnõu § 2 punktiga 5. Samuti on termin kasutusel rakendusaktides, mille muudatuse kavandid on esitatud lisas 2. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punktist 7.

Punktiga 17 lisatakse EhSi § 692 lõiked 11–13, millega sätestatakse nõuded päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks sisekliima tagamisega hoonetele, kui nende seadmete paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Samuti sätestatakse, milliste hoonete suhtes nõuded kohalduvad, ning EhSRS-is täpsustatakse nõude täitmise kuupäevad. Täpsemad kriteeriumid ning erandid päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks töötatakse välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise käigus. Käesolevas eelnõus toodud näited põhinevad Euroopa Komisjoni suunistel ning selgitavad üldiseid põhimõtteid, millest lähtudes on päikeseenergiaseadmeid võimalik paigaldada. Samas tulenevalt direktiivi artikli 10 lõikest 4 kehtestavad liikmesriigid ja teevad üldsusele kättesaadavaks riiklikul tasandil kriteeriumid käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste praktiliseks rakendamiseks ja nendest kohustustest võimalike erandite tegemiseks teatavat liiki hoonetele. Nimetatud kriteeriumid ja erandite alused sätestatakse määruses nr 63.
Kehtiva ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ §-s 8 on juba sätestatud nõuded, mis sisaldavad tehniliste ja majanduslike kriteeriumide kaalumist. Seega ei ole tegemist uue nõudega ning nii ehitusprojekti koostajatel kui ka menetlejatel on olemas teatav praktika. Eelnõu annab suurema paindlikkuse lisaks funktsionaalse sobivuse hindamiseks ning kavandatavate muudatuste raames täpsustatakse seni kehtinud tehnilise ja majandusliku põhjendatuse kriteeriume.

Tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse sisulise hinnangu koostab nõutava pädevusega projekteerija või muu pädev spetsialist ning see esitatakse ehitusprojekti koosseisus. Kohalik omavalitsus kontrollib EhS §-des 42 ja 54 sätestatud loa andmise eelduste raames, kas nõutav hinnang on olemas, koostatud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kooskõlas avalike kriteeriumidega. Menetleja ei pea asendama erialaspetsialisti arvutusi, kuid ilmse vastuolu, puuduliku põhjenduse või põhjendatud kahtluse korral peab ta nõudma täiendamist.
Lõikes 11 sätestatud nõue paigaldada sobiv päikeseenergiaseade rakendub lõike 11 punktides 1–5 sätestatud hoonele juhul, kui kõik kolm tingimust – tehniline teostatavus, funktsionaalne sobivus ja majanduslik põhjendatus – on täidetud. Kui vähemalt üks nimetatud tingimusest on täitmata, ei rakendu §-s 692 sätestatud kohustus paigaldada sobiv päikeseenergiaseade. Hinnang päikeseenergiaseadmete paigaldamise tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning majandusliku põhjendatuse kohta kajastatakse ehitusprojektis. Näited ja täpsemad selgitused tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning majandusliku põhjendatuse kohta on esitatud ülejärgmises tabelis.
Päikeseenergiaseadmete mõistet käsitatakse üldkasutatava mõistena ning kõnesoleva eelnõu kontekstis peetakse nende all silmas seadmeid, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmeid ja fotoelektrilise päikeseenergia seadmeid. Direktiivi kohaselt peetakse päikeseenergiaseadmeks nii päikesepaneele kui ka päikesekollektoreid, kohane on ka taastuvenergia direktiivi10 määratlus, mille kohaselt on päikeseenergiaseadmed sellised seadmed, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmed ja fotoelektrilise päikeseenergia seadmed. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artiklist 10.
Uute hoonete projekteerimisel tuleks arvesse võtta päikeseenergiatehnoloogia ehk päikeseenergiaseadmete kasutamist kogu konstruktsiooni ulatuses, mitte ainult katusel, vaid ka seintel, rõdudel ja terrassidel ning katusega parklatel ja sarnastel rajatistel. Eelkõige on kasulikud lääne-idasuunalised päikeseenergiaseadmed. Samuti saab rõdusid ja terrasse projekteerida päikeseenergia tootmiseks. Projekteerimisetapis tuleks arvesse võtta hoonetesse integreeritud tehnoloogiaid, nagu päikesepaneelarhitektuur (BIPV) ja hoonesse integreeritud päikesesoojusenergia kollektorid (BIST).
Materjalide valimisel projekteerimisetapis peaks päikeseenergiaseadmeid arvesse võtma, näiteks tuleohutuse seisukohast. Ühtlasi võiks uute hoonete projekteerimisel arvesse võtta salvestussüsteemide (näiteks akud või kuuma vee salvestamine) jaoks vajalikku ruumi.
Direktiivis sätestatud päikeseenergiaga seotud volitus on tihedalt seotud muudetud taastuvenergia direktiiviga, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, suurendades taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42,5%-ni lõppenergia tarbimisest ELis, seades 2040. aastaks eesmärgiks 45%.

Päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu ajakava
Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10 lõikes 3 sätestatud sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu ajakava on järgmine. Tegemist on Euroopa Komisjoni juhendis toodud kokkuvõttega, mille tähtajad on määratud tingimusega, et nõue tuleb täita hiljemalt nimetatud ajaks. Käesoleva eelnõuga algab aga kohustus alates järgnevast päevast ehk siis kui täitmise tähtaeg on 31.12.2026, siis nõue rakendub kohustusena alates 01.01.2027:
Hoone tüüp
Artiklis 10 sätestatud nõue
Hoone suurus, suletud netopind
Nõude täitmise tähtpäev (kuupäev)
Uus
Uued avaliku sektori hooned* ja mitteelamud
Üle 250 m2
31.12.2026
Uus
Uued elamud
Kõik
31.12.2029
Uus
Uued hoonetega külgnevad katusega parklad
Kõik
31.12.2029
Olemasolev
Olemasolevad avaliku sektori hooned
Üle 2000 m2
31.12.2027
Olemasolev
Olemasolevad avaliku sektori hooned
Üle 750 m2
31.12.2028
Olemasolev
Olemasolevad avaliku sektori hooned
Üle 250 m2
31.12.2030
Olemasolev
Olemasolevad mitteelamud, mida oluliselt rekonstrueeritakse või mille puhul võetakse meetmeid, mis nõuavad ehitusluba hoone renoveerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks
Üle 500 m2
31.12.2027

Tehniline teostatavus, funktsionaalne sobivus ning majanduslik põhjendatus
Vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele11 on alljärgnevas tabelis esitatud sobivuse ja teostatavuse tõlgendamise viisid ja näited nende kohta.
Liik
Tähendus
Näited
Tehniline sobivus
Tehniline sobivus tähendab päikeseenergiaseadme ja hoone katuse või seinade tehniliste näitajate kokkusobivust, mis tagab paigaldamise võimalikkuse.
Tehniline sobivus puudub, kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine on tehniliselt võimatu.
Tehniline sobivus on probleemne, kui hoone ei toeta päikeseenergiaseadet (kas katusel või seintel või rõdudel), mis on vajalik õigusaktide kohaselt sobivaks tunnistamise nõuete täitmiseks, näiteks kui:
- olemasoleva hoone katuse suund ei ole sobiv. Kuna ida- ja läänesuunalised katused võivad samuti olla tootlikud, ei tohiks neid üldiselt kõrvale jätta;
- olemasoleva hoone katuse kaldenurk ei ole sobiv;
- olemasoleva hoone kandevõime (nt katuse konstruktsioon) ei toeta päikeseenergiaseadmeid;
- katusel on vähe ruumi ja seinad ei sobi päikeseenergiaseadmete jaoks;
- külgnevate hoonete põhjustatud varju ei saa leevendada;
- katusematerjal (roog, õled, puit) ei sobi päikeseenergiaseadme jaoks.
Kõigi eespool esitatud punktide puhul tuleb kaaluda paigaldamist ka mujale kui katusele (nt seintele, rõdule).
Majanduslik põhjendatus
Majanduslik põhjendatus tähendab päikeseenergiasüsteemi maksumust ja seda, kas eeldatav kasu kaalub üles kulud, kui võtta arvesse päikeseenergiaseadme eeldatavat kasutuskestust.
Majanduslikku põhjendatust saab arvutada näiteks järgmistel alustel:
- maksimaalne tasuvusaeg, võttes arvesse päikeseenergiasüsteemist saadavat rahalist kasu võrreldes päikeseenergiaseadme eeldatava kasutuskestusega;
- päikeseenergiaseadme hinna ja kavandatava sekkumise (süsteemi paigaldamine) maksumuse ning võimalike järelkulude, nt tuleohutuse ja konstruktsioonilise ohutusega seotud kulude suurim suhe.
Funktsionaalne teostatavus
Päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtt ei ole funktsionaalselt teostatav, kui sellega kaasneksid muudatused, mis mõjutavad hoone kavandatud kasutust, võttes arvesse konkreetseid piiranguid (nt eeskirju), mida võidakse hoone suhtes kohaldada.
Päikeseenergiaseadmete nõuete täitmine ei tarvitse olla funktsionaalselt teostatav näiteks siis, kui:
- kohaldatavad eeskirjad (nt tuleohutuse, konstruktsiooni tugevuse ja stabiilsuse kohta) on vastuolus paigaldusnõuetega.

Kehtiva ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ §-s 8 on sätestatud erandid energiatõhususe nõuetest päikeseelektrisüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel. Paragrahvi 8 lõikes 1 on sätestatud, et liginullenergiahoone energiatõhususarvu (ETA) saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvelektrit tootev süsteem paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav. Lõikega 2 täpsustatakse, et kui päikeseelektrisüsteemi või sellest osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvenergiat arvestamata vastama B-klassi piirväärtusele.
Lõike 11 punkt 1 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude püstitatavale uuele avaliku sektori hoonele ja püstitatavale uuele mitteelamule, mille suletud netopind on suurem kui 250 m2, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Paragrahvi 692 lõikes 13 täpsustatakse, mida peetakse silmas avaliku sektori hoonete all. Avaliku sektori hoone all tuleb mõista mitteelamut, mis on avaliku sektori asutuse omandis. Oluline on eristada, kas tegemist on mitteelamu või elamuga, sest näiteks sotsiaaleluruum, isegi kui see kuulub avaliku sektori asutusele, ei kuulu direktiivi artiklis 10 avaliku sektori hoonetele kehtestatud päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustuste kohaldamisalasse. Selle asemel kohaldatakse sellistele eluruumidele elamute suhtes kohaldatavaid nõudeid.
Mitteelamu on selline hoone, mida kasutatakse muul kui elamise eesmärgil. Mitteelamute kasutamisotstarvete loetelu on leitav majandus- ja taristuministri määruse nr 51 lisast 1. Näiteks peetakse mitteelamuteks hoone kasutamise otstarbe järgi majutus- ja toitlustushooneid, büroo- ja kaubandushooneid, aga ka meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muid avalikke hooneid. Eelnõu kohaselt rakendatakse päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõudeid lisaks avaliku sektori asutuste omandis olevatele uutele hoonetele ka erasektori omandis olevatele mitteelamutele.
Lõike 11 punkt 2 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude olemasolevale avaliku sektori asutuse omandis olevale hoonele, mille suletud netopind on suurem kui 250 m2, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on kõnesoleva seaduseelnõu tähenduses energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 määratletud asutus.
Artikli 10 tähenduses on avaliku sektori hooned mitteelamute alamrühm, nimelt mitteelamud, mis kuuluvad avaliku sektori asutustele. Avaliku sektori asutused on määratletud EhSi § 63 lõike 6 tähenduses, mis lähtub energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 uuendatud sõnastusest12 ning on energiatõhususe direktiivi13 artikli 2 punktis 12 määratletud kui „riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste poolt otse rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega“. Näiteks sotsiaaleluruum, isegi kui see kuulub avaliku sektori asutustele, ei kuulu direktiivi artiklis 10 avaliku sektori hoonetele kehtestatud kohustuste kohaldamisalasse. Selle asemel kohaldatakse elamute suhtes kohaldatavaid nõudeid.
Olemasolevate hoonete seas on ka kultuuriväärtuslikud hooned, mille välisilmes muudatuste tegemine tuleb, vastavalt muinsuskaitseseadusele, kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ning on igakordne kaalutlusotsus, mille eesmärk on tagada kultuuriväärtuse säilimine. Üldjuhul ei ole päikeseenergiaseadmete paigaldamine sobiv kultuuriväärtusliku hoone peamiselt vaadeldavatele külgedele, sh katusele (arvestades tänava- ja kaugvaateid, vaatesektoreid, vaateplatvorme jms).
Lõike 11 punkt 3 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude, kui sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud, sellisele olemasolevale mitteelamule, mille suletud netopind on suurem kui 500 m2 ja mida oluliselt rekonstrueeritakse või ümberehitatakse.
Terminid „oluline rekonstrueerimine“ ja „ehitise ümberehitamine“ on määratletud kehtivas ehitusseadustikus. Hoone oluline rekonstrueerimine on EhSi § 63 lõike 4 kohaselt ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. EhSi § 4 lõike 3 kohaselt peetakse ehitise ümberehitamiseks ehk rekonstrueerimiseks ehitamist, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine vastavalt tegevuste loetelule EhSi § 4 lõike 3 punktides 1–6.
Lõike 11 punkt 4 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude püstitatavatele uutele elamutele, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud.
Direktiivi artikli 2 punkti 18 kohaselt peetakse elamuks ruumi või ruumide komplekti alalises hoones või hoone piirdetarinditega eraldatud osas, mis on ette nähtud ühe tavaleibkonna aastaringseks elamiseks. Elamute kasutamisotstarvete loetelu leiab majandus- ja taristuministri määruse nr 51 lisast 114. Näiteks peetakse elamuteks hoone kasutamise otstarbe järgi ühe korteriga elamuid, kahe või mitme korteriga elamuid, kolme või enama korteriga elamuid ning hoolekandeasutute ja ühiselamute hooneid. Käesoleva punktiga sätestatud nõudeid ei kohaldada uutele elamutele, mis on kohaldamisalast välja jäetud EhS § 62 alusel.
Lõike 11 punkt 5 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude ehitatavale uuele katusega parklale, mis külgneb hoonega. Nõue kohaldub katusega parklale, milles on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat. Kui katusega parklal on seinad ja selle kütmiseks või jahutamiseks kasutatakse energiat, tuleks parklat käsitada hoonena ning selle suhtes rakendatakse mitteelamute suhtes kohaldatavaid kohustusi. Kohustus kehtib ka hoonetega külgnevate katusega parklate suhtes. Hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versiooni artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“.
Kuni kolme parkimiskohta hõlmava piirmäära eesmärk on jätta direktiivi kohaldamisalast välja katusega parklad ühepereelamute sissesõiduteedel.
Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele ehitatavatele uutele katusega parklatele 31. detsembriks 2029.
Kohustus kehtib hoonega külgneva katusega parkla suhtes. Direktiivi uuesti sõnastatud versiooni artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“. See tähendab, et parkla ei pruugi asuda samal kinnistul ehk katastriüksusel, kuid võib olla rajatud kõrvalasuvale kinnistule, et tagada kõrvalasuva hoone külastamiseks vajalikud parkimiskohad. Kui parkla rajamine on seotud külgneva hoone kasutusega, siis tuleb ka sellisel juhul katusega parklale paigaldada päikeseenergiaseadmed, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Teine olukord võib olla siis, kui näiteks olemasoleva kaubanduskeskuse parklale rajatakse katus, mis ei ole konstruktsiooniliselt seotud kaubanduskeskuse hoonega. Ka sellisel juhul on tegemist katusega parklaga, millele tuleb paigaldada päikeseenergiaseadmed, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.
Terminid „katusega parkla“ ja „hoonega külgnev parkla“ on defineeritud ning neid on selgitatud käesolevas seletuskirjas eelnõu punkti 9 selgituses.
EhSi § 692 lõike 11 punktide 1–5 rakendumise sätted on esitatud käesoleva eelnõu paragrahvi 2 punktis 6 (EhSRS § 304 lõiked 4–9).
Lõikes 12 sätestatakse, milliseid nõudeid tuleb täita mitme kasutusotstarbega hoones. Juhul kui hoonet kasutatakse samaaegselt nii elamu kui ka mitteelamuna, näeb lõige 12 ette, et rakendatakse kas elamule või mitteelamule kohalduvaid nõudeid vastavalt sellele, millisele kasutusotstarbele vastab hoone suurim suletud netopind.
Lõikes 13 sätestatakse, et ehitatava uue hoone projekteerimisel tuleb arvestada päikeseenergiaseadmete paigaldamise vajadusega ning optimeerida hoone asukoht ja orientatsioon efektiivseks päikeseenergia tootmiseks. Sättega võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 10 lõige 1.
Direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kõik uued hooned on projekteeritud selliselt, et optimeerida nende päikeseenergia tootmise potentsiaali asukohapõhiselt päikesekiirguse tiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergiaseadmete hilisemat kulutõhusat paigaldamist. See tähendab, et arhitektid ja muud ehitusspetsialistid peavad hoone projekteerimisel arvestama peale muude projekteerimisparameetrite ka hoone päikeseenergia tootmise potentsiaali. Nõue tähendab leida parim lahendus lähtudes planeeringu tingimustest, st planeeringu tingimused ei pruugi alati lähtuda päikeseenergia tootmiseks kõige soodsamast lahendusest, kuid hoone projekteerimine peab vastama planeeringu tingimustele ning nõude rakendamiseks tulekski leida planeeringu piires parim lahendus.
Päikeseenergia tootmiseks optimeeritud hoone projekteerimine nõuab terviklikku lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi peamised tegurid on järgmised: i) piisav kandevõime päikeseenergiaseadmete jaoks; ii) hoone sobiv paigutus; ning iii) katuse ja seinte konstruktsioon. Eesmärk on tagada, et tulevikus oleks võimalik lisada sobivaid päikeseenergiaseadmeid ilma kulukate konstruktsiooniliste muudatusteta.
Asukoha päikeseenergiapotentsiaali hindamiseks võib kasutada vahendeid, mis lihtsustavad sobivate asukohtade kindlakstegemist, näiteks päikeseelektri geoinfosüsteem (PVGIS)15.
Uute hoonete paigutuses võib lisaks lõunasuunalisele paigutusele kaaluda nii ida- kui ka läänesuunalist paigutust. Lõunasuunalise paigutuse korral, mida tavaliselt kasutatakse katusele paigaldatud seadmete korral, kasutatakse ära päikesepaistelised tunnid. Elektrit kaldutakse elektrivõrku andma tipptundidel, mis võib süvendada elektrivõrgu ülekoormuse, piirangute ja negatiivsete hindade probleeme. Lääne-idasuunalise paigutuse korral on tootmismudel erinev ja elektrit ei anta võrku tipptundidel. See aitab leevendada elektrivõrgu ülekoormuse probleeme ja muudab investeeringud kasumlikumaks, kuna selle elektri hind võib olla kõrgem.
Uute hoonete projekteerimisel tuleks arvesse võtta päikeseenergiaseadmete kasutamist kogu konstruktsiooni ulatuses, mitte ainult katusel, vaid ka seintel, rõdudel ja terrassidel ning katusega parklatel ja sarnastel rajatistel. Ka siinjuures võivad elektrivõrgule kasulikud olla lääne-idasuunalised päikeseenergiaseadmed. Rõdusid ja terrasse saab projekteerida päikeseenergia tootmiseks. Projekteerimisetapis tuleks arvesse võtta hoonetesse integreeritud tehnoloogiaid, nagu hoonesse integreeritud päikesepaneelid (BIPV) ja hoonesse integreeritud päikesesoojusenergia kollektorid (BIST).
Katuse projekteerimisel võimaldab lamekatus paindlikkust päikesepaneelide paigaldamisel optimaalse nurga all, samas kui viilkatuse saab projekteerida nii, et see asub päikesele kõige rohkem avatud suunas. Katuse kaldenurk peaks optimeerima päikeseenergiaseadmete toimivust sõltuvalt hoone asukoha laiuskraadist. Projekteerimisel tuleks arvesse võtta ka kokkusobivust katuse muude kasutusviisidega.
Ühtlasi võiks uute hoonete projekteerimisel arvesse võtta salvestussüsteemide (näiteks akud või kuuma vee salvestamine) jaoks vajalikku ruumi. Projekteerimisetapis võiks kaaluda ka haljaskatuste kombineerimist päikeseenergiaseadmetega, kuna selline integreerimine võib olla kasulik. Haljaskatused võivad aidata vähendada jahutuskoormust ja hoida päikesepaneelide töötemperatuuri optimaalsele töövahemikule lähemal.
Punktiga 18 muudetakse EhSi § 69² lõike 3 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava automaatselt reguleeritava tehnosüsteemiga koos paigaldada tehnosüsteemide pidevat kontrolli ja monitooringut võimaldav keskne automaatikasüsteem, sõltumata hoone liigist. Muudatusega piiritletakse nõude kohaldamisala mitteelamutega, mis leevendab kehtivat olukorda.
Kehtiv, hoone liigist sõltumatu, sõnastus ületab direktiivist tulenevaid kohustusi. Direktiivi 2018/844 kohaselt oli hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemi paigaldamise kohustus ette nähtud üksnes mitteelamutele, mille kütte- või jahutussüsteemi efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW (direktiiviga 2018/844 muudetud direktiivi 2010/31/EL artikli 14 lõige 4 ja artikli 15 lõige 4). Elamute varustamine pideva elektroonilise jälgimise lahenduse ja tõhusa juhtimislahendusega oli liikmesriigile vabatahtlik (artikli 14 lõige 5 ja artikli 15 lõige 5) ning 2020. aasta seaduseelnõu seletuskirja lisaks olnud vastavustabeli kohaselt Eesti seda võimalust ei kasutanud. Seletuskirja kohaselt oli tänase § 69² lõike 3 eesmärk üle võtta tehnosüsteemide süsteeminõuded (direktiivi 2018/844 artikli 1 punkt 5 ehk direktiivi 2010/31/EL artikli 8 lõige 1), mis ei eelda keskse automaatikasüsteemi paigaldamist. Praktikas on hoone liigist sõltumatu sõnastus tekitanud tõlgendusvaidlusi selle üle, kas keskne automaatikasüsteem tuleb paigaldada igasse uude elamusse, sest küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem on reeglina automaatselt reguleeritavad. See ei ole olnud sätte eesmärk.
Ka uuesti sõnastatud direktiiv (EL) 2024/1275 sellist üldist kohustust ei sisalda. Direktiivi artikli 13 lõike 9 kohaselt varustatakse hoone automaatika- ja juhtimissüsteemidega mitteelamud, mille kütte- või jahutussüsteemi efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW (31. detsembriks 2024) või üle 70 kW (31. detsembriks 2029); need nõuded võetakse üle EhSi § 69⁴ lõigetega 1 ja 1¹. Elamutele näeb direktiiv artikli 13 lõikes 11 ette elektroonilise seire ja juhtimise lahendused, mis võetakse üle EhSi uue §-ga 69⁷ ning mida kohaldatakse alates käesoleva eelnõu jõustumisest uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele elamutele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Seega on elamute automaatikanõuded pärast muudatust reguleeritud direktiiviga kooskõlas §-s 69⁷ ning § 69² lõike 3 kohaldamisala piiramine mitteelamutega ei tekita direktiivi ülevõtmisel lünka. Tehnosüsteemide üldised süsteeminõuded, sealhulgas nõuetekohane paigaldamine, seadistamine ja juhitavus (artikli 13 lõige 1), on jätkuvalt üle võetud EhSi § 69¹ lõigetega 1 ja 2, § 69² lõigetega 1 ja 2 ning nende alusel kehtestatud määrustega, mis kohalduvad kõikidele hoonetele, sealhulgas elamutele.
Muudatus ei mõjuta mitteelamute väljakujunenud praktikat: mitteelamus tuleb automaatselt reguleeritava energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel jätkuvalt paigaldada keskne automaatika- ja juhtimissüsteem. Elamute puhul kaob kohustus, mille täitmist ei ole praktikas ühetaoliselt nõutud ja mille asemel hakkavad uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele elamutele kehtima § 69⁷ nõuded. Muudatus jõustub üldises korras ja seda kohaldatakse edasiulatuvalt; enne muudatuse jõustumist paigaldatud tehnosüsteemide nõuetekohasust hinnatakse paigaldamise ajal kehtinud õiguse järgi.
Punktiga 19 muudetakse EhSi § 692 lõige 6 sõnastust. Lõiget 6 täiendatakse olemasolevate hoonete nõudeid hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmete paigaldamise nõudega ning küttesüsteemile lisaks reguleeritakse ka jahutussüsteemi. Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmetega, kui see on asjakohane. Nõue kohaldub ka sellise olemasoleva hoone suhtes, mille küttesüsteemi soojusallikat või jahutussüsteemi jahutusallikat asendatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõue ei tähenda automaatselt kogu süsteemi ümberehitamist ega uute tasakaalustamisseadmete paigaldamist, kui olemasolev süsteem võimaldab nõuetekohast hüdraulilist tasakaalustamist. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 3.
Punktiga 20 muudetakse EhSi § 692 lõige 7 sõnastust. Lõikes 7 sätestatakse nõuded, mis varem kehtisid püstitatava hoone küttesüsteemidele ning direktiivi muudatuse järgselt rakenduvad nüüdsest ka jahutussüsteemidele, lisades hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmete paigaldamise nõude. Ehitatava uue hoone küttesüsteem varustatakse hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmetega, kui see on asjakohane, ja igas jahutatavas ruumis või hoone iga osa jahutataval alal temperatuuri juhtivate isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 3.
Punktiga 21 muudetakse EhSi § 693 lõike 2 esimest lauset. Muudatusega täpsustatakse, et tehnosüsteemide korrapärane ülevaatus teostatakse süsteemi sellistele osadele, mis on juurdepääsetavad. Muudatus on vastavuses direktiivi artikli 23 lõikega 1.
Punktiga 22 lisatakse EhSi § 693 lõige 21, millega täiendatakse senist tehnosüsteemide ülevaatuse nõuet, jagades kohustuse kahte klassi lähtuvalt seadmete summaarsest nimivõimsusest ning kehtestades erinevad ülevaatuse tähtajad. Olemasoleva hoone üle 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tuleb juurdepääsetavate osade ulatuses teha korrapärane ülevaatus. Juhul kui süsteemide nimivõimsus on alla 70 kilovati, ei tule tehnosüsteemide korrapärast ülevaatust teha. Ülevaatuse välp sõltub tehnosüsteemide nimivõimsusest. Süsteemi nimivõimsus põhineb kütte- ja jahutusallikate nimivõimsuste summal. Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides, kW), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 23 lõigetest 1 ja 3.
Juhul kui kütte- või jahutussüsteemi muudetakse, kohaldub energiatõhususe hindamise nõue tulenevalt EhSi § 693 lõikes 1 sätestatud nõudest. Juhul kui ventilatsioonisüsteem töötab koos kütte- või jahutussüsteemiga, tuleb hinnata ka ventilatsioonisüsteemi energiatõhusust.
Lõike 21 punktiga 1 sätestatakse, et suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus tehakse iga kolme (3) aasta tagant.
Lõike 21 punktiga 2 sätestatakse, et üle 70-kilovatise ja kuni 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus tehakse iga viie (5) aasta tagant. Alla 70-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemide suhtes korrapärase ülevaatuse kohustus ei rakendu.
Kui paigaldatud või muudetud tehnosüsteemide energiatõhusust hinnatakse paigaldamise käigus ja info selle kohta esitatakse hiljemalt kasutusloa või kasutusteatisega, siis olemasolevate hoonete energiatõhususe hindamiseks tuleb teha süsteemi ülevaatus. Juhul kui hoone on varustatud nõuetele vastava automaatikasüsteemiga, ei pea kütte- või jahutussüsteemi energiatõhusust täiendavalt hindama (nagu sätestab EhSi § 693 lg 5 p 2).
Nõue ei kohaldu, kui hoonesse on paigaldatud EhSi § 693 lg 5 punktile 1 vastav tehnosüsteem, mis on sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud ulatus, näiteks energiatõhususe lepingutega või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse seetõttu süsteemi tõhususe seire meetmeid. See on kooskõlas direktiivi artikli 23 lõikega 5.
Punktiga 23 muudetakse EhSi § 694 pealkirja ja sõnastatakse see järgmiselt: „Mitteelamu tehnosüsteemide ja nende energiatõhususe suurendamine“. Muudatus on tehnilist laadi, milles sõna „kütte- ja jahutussüsteemid“ asendatakse mõistega „tehnosüsteemid“, mis kirjeldab täpsemalt kohaldatavaid energiatõhususe nõudeid.
Punktiga 24 muudetakse EhSi § 694 lõiget 1. Muudatusega laiendatakse nõude kohaldamisala ehk selliste mitteelamute kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsuse suurust, mille suhtes nõue kohaldub. Lõikega 1 sätestatakse, et juhul kui olemasoleva või ehitatava uue mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW ja kuni 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse see süsteem tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse korral automaatika- ja juhtimissüsteemiga. Tegu on nõudega, mis kohaldub suurematele süsteemidele. Samas on tegemist nõudega, mis kohaldub ka olemasolevatele hoonetele. Selle nõude täitmisega kaasnevad olemasolevate hoonete omanikele kulud ja nõuetele vastava süsteemi paigaldamiseks on vaja leida eksperdid ning teha paigaldus- ja seadistustööd. Samas võimaldavad nimetatud süsteemid optimeerida energiakasutust ja seeläbi väheneb energiatarbimine ning kui tegemist on majanduslikult põhjendatud investeeringuga, on see ka kulutõhus.
Uute hoonete püstitamisel saab vastavat nõuet arvesse võtta juba hoone kavandamise faasis ja seega saab majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse korral süsteemi paigaldada hoone ehitamisel. Tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnang esitatakse olemasolevate hoonete puhul elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kui tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnangut ei ole esitatud, eeldatakse, et automaatika- ja juhtimissüsteem tuleb paigaldada. Ehitatavate hoonete puhul tuleb automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust hinnata hoone kavandamise ja püstitamise faasis. See hinnang tuleb elektrooniliselt ehitisregistrisse esitada koos muude dokumentidega, mis esitatakse kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel. Hinnangu võib esitada juba ehitusloa taotlemise käigus, kuid kuna ehituslik lahendus võib muutuda ja seega ka tingimused võivad muutuda, on kohustus seotud kasutusloa või -teatise menetlemisega.
Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral.
Nõuded hõlmavad olemasolevate hoonete tehnosüsteeme, mida asendatakse ja ümberehitatakse ehk kaasajastatakse. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 9.
Punktiga 25 täiendatakse EhSi § 694 lõiget 2 punktiga 5, mis on seotud EhSi § 694 lõikes 1 ja lõikes 11 sätestatud nõude täitmisega automaatika- ja juhtimissüsteemide paigaldamiseks. Lisatakse nõue, et automaatikasüsteem peab olema võimeline jälgima sisekliima kvaliteeti. Täpsemad nõuded hoone sisekliima kvaliteedile kehtestab valdkonna eest vastutav minister EhS § 65 lõike 3 alusel määrusega.
Punktiga 26 lisatakse EhSi § 694 lõiked 3 ja 4.
Lõikega 3 sätestatakse nõue varustada mitteelamu valgustus automaatsete juhtimisseadmetega. Lisaks ruumis kohaloleku ja ruumist äraoleku aja arvestamisele on võimalik kasutada lisaks erinevat tüüpi valgustuse juhtimise süsteeme, mis arvestavad ruumi kasutamise ajaplaani, kasutajate harjumusi valgustuse juhtimisel ja päevavalguse olemasolu. Kohustused rakenduvad summeeritud nimivõimsusega seadmetele, nagu küttesüsteemid, jahutussüsteemid, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid. Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral. Nõuet kohaldatakse mitteelamutele, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on vähemalt üle 70 kW. Rakendamisel eristatakse, et süsteemid üle 290 kW tuleb varustada valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2027 ning süsteemid üle 70 kW tuleb varustada valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2029. Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt jaotatud ja nendega peab olema võimalik tuvastada ruumis viibimist. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 12.
Lõikega 4 sätestatakse nõue varustada heitevabad mitteelamud siseõhu kvaliteedi seiramist ja reguleerimist võimaldavate mõõte- ja juhtimisseadmetega. Tegemist on uue nõudega, mida kohaldatakse uutele püstitatavatele hoonetele. Täiendavalt, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb ka olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel paigaldada mõõte- ja juhtimisseadmed siseõhu kvaliteedi seiramiseks ja reguleerimiseks. Direktiiv annab võimaluse kehtestada sama nõue ka elamutele, kuid Eesti seda kohustust täiendavalt ei rakenda. Seega kohaldub nõue ainult mitteelamutele. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 5.
Punktiga 27 täiendatakse EhSi 7. peatükki §-dega 695–699, milles sätestatakse nõuded elektrooniliseks seireks ja juhtimiseks, püstitatava ehk ehitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise korrale ja piirväärtustele, nõuded renoveerimispassi koostamiseks ning seatakse olemasolevale mitteelamule energiatõhususe miinimumstandardid. EhSi täiendamisega kehtestatakse alus ehitatavate uute hoonete olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks ja sellele piirväärtuste seadmiseks. Rakendussätetega kehtestatakse tähtajad, millal olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise nõue ja piirväärtused kehtivad. 2028. aasta 1. jaanuaril rakenduv olelusringipõhise hoone süsinikujalajälje arvutamise nõue püstitatavatele üle 1000 m2 suletud netopinnaga hoonetele annab lähtepunkti hoonete globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtuste kehtestamiseks 2030. aastal.
EhSi täiendatakse §-ga 695, milles sätestatakse nõuded elamute seire ja juhtimise lahendustele.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse seire- ja juhtimislahenduste nõuded ehitatavatele uutele ning oluliselt rekonstrueeritavatele elamutele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Püstitatavate hoonete puhul tuleb seire- ja juhtimislahenduste paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust hinnata hoone kavandamise ja püstitamise faasis. See hinnang tuleb esitada elektrooniliselt ehitisregistrisse koos kasutusloa taotluse või kasutusteatisega. Hinnangu võib esitada juba ehitusloa taotlemise käigus, kuid kuna ehituslik lahendus võib muutuda ja seega võivad ka tingimused muutuda, on kohustus seotud kasutusloa või -teatise menetlemisega.
Punkti 1 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus võimaldama mõõta süsteemide töötamist ettenähtud parameetritel ja teavitama hoone omanikku või omaniku poolt määratud isikut, kelleks võib olla näiteks korteriühistu haldur, valitseja või juhatuse liige, muutusest süsteemi olulistes parameetrites. Omaniku poolt määratud isiku teavitamise võimalus on eelkõige vajalik olukordades, kus süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks on vaja süsteemi tööga seotud probleemile või olulisele muutusele kiiresti reageerida.
Punkti 2 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus olema võimeline tagama energia optimaalset tootmist, jaotamist, salvestamist ja kasutamist ning kui see on kohaldatav, siis ka tagama süsteemide hüdraulilise tasakaalu.
Punkti 3 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus olema võimeline reageerima energiahinna muutusele ning reguleerima tehnosüsteemide tööd vastavalt energiahinnale.
Lõikes 2 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata oluliselt rekonstrueeritavatele ühepereelamutele. Nimetatud mõiste on direktiivis kasutatud termin, mille all tuleb mõista üksikelamuid, ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni. Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ asjakohased koodid on vastavalt 11101 ja 11102. Nõudeid ei kohaldata ka aiamajale ja suvilale, mis on tähistatud koodiga 11103, kuna need jäävad käesoleva peatüki kohaldamisalast niikuinii välja. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 11.
EhSi §-s 696 sätestatakse nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamisele.
Lõikes 1 seatakse kohustusena uue hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali ehk hoone süsinikujalajälje hindamine. Tulenevalt komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2026/5216, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 III lisa olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali riigisiseseks arvutamiseks kasutatava liidu raamistiku osas (edaspidi komisjoni hindamismetoodika), võivad liikmesriigid otsustada jätta olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise kohustusest välja hoonekategooriad, mille nad vabastavad kõnealuse direktiivi artikli 20 lõike 6 kohasest energiamärgise omamise kohustusest. Seega ei kohaldata hoone süsinikujalajälje arvutamise kohustust § 62 lõikes 2 punktides 2–5 nimetatud hoonetel:
2) peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned;
3) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;
4) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti aastaringse kasutamise energiatarbimisest;
5) hooned, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit.
Nõudeid kohaldatakse vaid uutele püstitavatele hoonetele.
Hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge ei pea arvutama ka riigikaitselistel hoonetel, mis lisatakse uue välistatava kategooriana § 62 lõikes 2 punktis 6, välja arvatud kontorihoonetes või asutuste teenistuses oleva personali individuaalses kasutuses olevate eluruumide korral. Seega kehtib põhimõte, et hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge tuleb arvutada nende hoonete puhul, millele kohaldub energiamärgise koostamise kohustus.
Lõikes 2 sätestatakse tingimused hoonete olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutuse ehk süsinikujalajälje hindamiseks. Hoonete olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaal on kvantitatiivne näitaja, mille abil saab väljendada hoone mõju keskkonnale ja kliimale hoone arvestusliku olelusringi vältel arvutatuna 50-aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena, ning selle ühik on kgCO2ekv/suletud netopinna ruutmeetri kohta. Lõpptulemusena tuleb komisjoni hindamismetoodikast lähtudes kanda teostusjärgsed arvutustulemused energiamärgisele ning alates 2030. aastast kohaldatakse ka vastavaid piirväärtusi (vastavalt eelnõu § 2 punktile 7).
Hoone globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks on vaja teada selle ehitamiseks kasutatavaid materjale, tooteid, nende koguseid ning hoone kasutusperioodi energia kogust. See info seotakse keskkonnaandmetega, mis on esitatud materjalide CO2 heitekoefitsientide andmebaasis või materjalide keskkonnadeklaratsioonides. Hindamise metoodika on uuendatud kujul kehtestanud komisjon delegeeritud määrusega (EL) 2026/52, mille ülevõtmiseks kehtestatakse lõikes 5 toodud volitusnormi alusel ministri määrus.
Muudatuse eesmärk on vähendada hoonete KHG heidet ja eelistada kõige väiksema süsinikujalajäljega ehitustooteid ja -materjale. Suurim keskkonnamõju vähendamise potentsiaal on võimalik saavutada hoone projekteerimise varases faasis, kus globaalse soojenemise potentsiaali arvutusele tuginedes on võimalik kaaluda erinevate arhitektuursete ja ehituslike lahenduste keskkonnamõju ning otsustada väiksema ja optimaalsema mõjuga lahenduse kasuks.
Püstitatava hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge tuleb arvutada kogu hoone olelusringi ulatuses. Globaalse soojenemise potentsiaali hindamine soosib materjalide ja osade korduskasutamist või ringlusesse võetavust pärast lammutamist, vastupidavamate ehitiste rajamist ja optimeeritud keskkonnamõjuga tooraine ja teisese materjali kasutamist ehitistes, kuna olelusringi arvutuses saab neid aspekte arvesse võtta.
EhSi § 36 lõike 3 ja § 40 lõike 2 kohaselt tuleb ehitusteatise- ja loa taotluse osana esitada andmed ka energiamärgise kohta, kui see on nõutav. Seega on eesmärgiks ühtlustada hoonete globaalse soojenemise potentsiaali hindamist energiamärgiste andmise protsessiga, kuna hindamistulemused peab kandma energiamärgisele. Tavapärase praktikana esitatakse juba praegu EhSi § 66 lõike 5 alusel projekteeritava hoone arvutuslik energiamärgis koos ehitusteatise või ehitusloa taotlusega, kuigi viidatud sätte kohaselt tuleb energiamärgise andmed ehitisregistrisse kanda hiljemalt ehitise kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamisel. Kui ehitusteatise või ehitusloa taotluse osana esitatakse ETA energiamärgis, mis on arvutuslik, siis tuleks paralleelselt sama energiamärgise arvutamise protsessi osana esitada andmed ka esialgse ehk hinnangulise globaalse soojenemise potentsiaali arvutuse tulemuse kohta, tehes võimalikult varases etapis otsused kasutatavate materjalide ja tehniliste lahenduste kohta. Hinnangulisteks andmeteks on näiteks keskmised tootepõhised andmed ning eelduslikud kogused, mis hiljem ehitusjärgselt täpsustuvad. Kuivõrd ehitusloa esitamise hetkeks ei ole veel teada täpne materjalide koosseis ega ka kulu, siis tuleks ehitise valmimise järgselt teha vajadusel arvutustes täiendused, mis võtavad arvesse juba valmimisjärgseid andmeid, vastates seega metoodika nõuetele. Ehitisregistrisse kantakse arvutustulemused teostusjärgsete andmete alusel, nagu on selgitatud lõikes 4. Nii piirväärtuste kui ka ehitiste nõuetele vastavuse hindamine toimub kasutusteatise või kasutusloa hindamise etapis.
Lõikes 3 sätestatakse erisättena tingimus, et hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge arvutab pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Praegu ei ole vähese arvutuspraktika tõttu võimalik kehtestada ühtlustatud nõudeid ja seada pädevustingimusi ilma eelnevate kogemusteta. Seonduvalt käesoleva lõikega on vastav kvalifikatsiooni tingimus lisatud ka EhSi § 24 lõikes 2 punkti 42. Kui hoone omanik soovib ise arvutada hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge, siis peab ka tema käesoleva sätte kohaselt omama tõendatud kvalifikatsiooni. Arvutuste tegemiseks vajalikku pädevust kavandatakse suurendada juhendite koostamise ja koolituste korraldamisega. Arvutusi võivad teha ametite poolest nii projekteerijad, arhitektid, energiatõhususe hindajad kui ka muud isikud, kellel on kvalifikatsioon tõendatud alates nõude jõustumise tähtajast ehk 2030. aasta 1. jaanuarist (vastavalt eelnõu § 2 punktile 1).
Lõike 4 kohaselt kantakse püstitatava hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutustulemus energiamärgisele eraldiseisvasse ossa (ETA-märgisele). Selle elluviimiseks tehakse ehitisregistris (ehr.ee) asjakohased arendused ning vajaduse korral täiendatakse asjakohaseid rakendusakte. Projekteeritud hoonete puhul saavad arvutused tugineda arvutatud materjalikogustele ja kavandatud materjalide valikule. Komisjoni hindamismetoodikast lähtudes tuleb arvutused teha ehitusjärgsete andmete alusel. Seetõttu on vaja ehituse jooksul või lõppedes hoone süsinikujalajälje arvutus uuesti üle vaadata ja täiendada tegelike andmetega nii kasutatud ehitusmaterjalide kui ka toimunud tegevuste kohta. Tulemused kantakse energiamärgisele eraldi osana ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel. Direktiivist tuleneva nõude kohaselt peavad globaalse soojenemise potentsiaali tulemused olema kantud energiamärgisele, kuid energiatõhususe arvutuse ja hoone süsinikujalajälje hindamise tegevused ning menetlused on erinevad ja nende eest vastutavad erineva kvalifikatsiooniga isikud. Seega on eelnõus rõhutatud, et hoone süsinikujalajälje arvutus paikneb energiamärgisel eraldi osas, mida hakkab toetama ka ehitisregistris kavandatav arendus. Oluline on põhimõte, et energiamärgisel oleva energiatõhususe arvutuse eest vastutab ja annab allkirja isik, kellel on vastav kvalifikatsioon. Hoone süsinikujalajälje arvutuse võib teha teine isik, kellel on hoone süsinikujalajälje hindamiseks pädevus ja hiljem ka nõutud kvalifikatsioon ning kes vastutab ainult süsinikujalajälje andmete eest. Püstitatava hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamist rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini (k.a) üksnes nende hoonete suhtes, mille suletud netopind on suurem kui 1000 m2 ja mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini (k.a).
Ehitusloa menetluses hinnatakse projekti kavandatud lahenduse vastavust piirväärtusele selle etapi andmete põhjal. Kasutusloa menetluses kontrollitakse lõplikku arvutust tegelikult kasutatud toodete ja lahenduste alusel. Arvutuslik erinevus ei too automaatselt kaasa kasutusloa andmisest keeldumist: hinnatakse muudatuse põhjust, olulisust, ehitusprojekti muudatuste nõuetekohasust ja võimalikke parandusmeetmeid. Kui ehitamine toimus ehitusloa ja heakskiidetud projekti kohaselt, siis kohaldatakse EhS-i tavapäraseid loa- ja järelevalvemeetmeid.

Kohaliku omavalitsuse kontrolli ulatust eristatakse pädeva spetsialisti tehnilisest vastutusest. Menetleja kontrollib arvutuse olemasolu, hiljem koostaja pädevust, lähteandmete ja tulemuse jälgitavust ning kooskõla avaliku metoodikaga. Menetleja ei pea arvutust ise uuesti koostama. Põhjendatud kahtluse korral saab nõuda täiendavaid selgitusi. Ühetaolist rakendamist toetavad riiklik metoodika ning juhendid.
Perioodil 2028–2029, kui piirväärtused ei kehti, on ehitusloa ja kasutusloa väljastamiseks vaja esitada arvutustulemus. Menetleja kontrollib, kas arvutus on tehtud etteantud metoodika kohaselt ehk kas tulemus sisaldab kõiki nõutud olelusringi etappe. Süsinikujalajälje arvutustulemust tuleb kontrollida ja võrrelda kehtivate nõuetega siis, kui piirväärtused on jõustunud. Ehitusluba ja kasutusluba ei ole võimalik anda, kui hoone ei vasta määratud piirväärtustele. Üleminekuperioodi 2028–2029 kasutatakse arvutuspraktika ja võrdlusandmete kogumiseks ning koolituste korraldamiseks. Alates 2030. aastast seotakse piirväärtuse kohaldamine eraldi tõendatud pädevusnõudega.

Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise metoodika ning nõuded selle arvutamise lähteandmete ja tulemuse esitamise kohta valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga õigusaktiga, mistõttu ei ole kohane selliste nõuete reguleerimine seaduses.
EhSi §-s 697 sätestatakse nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtusele.

Lõike 1 kohaselt ei tohi uue püstitatava hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg ületada kehtestatud piirväärtust. Alates 2030. aasta 1. jaanuarist arvutatakse selliste püstitatavate hoonete olelusringipõhine süsinikujalajälg, millel on energiamärgise omamise kohustus. See tähendab, et alates 2030. aastast ei kohaldu arvutuskohustus üksnes üle 1000 m2 suuruse suletud netopinnaga hoonetele, vaid kõikidele ehitatavatele uutele püstitatavatele hoonetele, millel on energiamärgise kohustus. Ehitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus ei tohi alates 2030. aasta 1. jaanuarist ületada piirväärtust. Ehitatavate uute hoonete globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtused sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega EhSi § 697 lõike 3 alusel.
Hoone süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamise eesmärk on vähendada hoone kogu olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali ning toetada vähese süsinikuheitega ehitust Eestis, vähendades sellega mõju kliimale ja keskkonnale.
Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm, millega antakse õigus kehtestada uue püstitatava hoone globaalse soojenemise potentsiaali maksimaalsed piirväärtused valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumide valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Sarnaselt energiatõhususarvu piirväärtusele, mis on kehtestatud samuti vastava valdkonna ministri määrusega, vaadatakse hoonete süsinikujalajälje piirväärtused üle regulaarselt eesmärgiga vähendada jalajälge etapiviisiliselt ning võttes arvesse lõikes 2 toodud kriteeriume.
Kui püstitatava uue hoone globaalse soojenemise potentsiaali arvutustulemus ületab seatud piirväärtust, saab kohalik omavalitsus alates 2030. aasta 1. jaanuarist keelduda ehitusloa andmisest või lugeda ehitusteatise mittevastavaks, sest kavandatav hoone ei vasta EhSi § 44 punkti 1 kohaselt ehitisele esitatavatele nõuetele. Viidatud nõuded tulenevad EhSi § 11 lõike 2 punktist 6 ehk hoone süsinikujalajälje piirväärtused on käsitatavad energiasäästlikkuse ja -tõhususega seotud nõuetena, sest süsinikujalajälje piirväärtused mõjutavad hoone energiakasutust ja ressursitõhusust. Püstitatava hoone olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtusele vastavust kontrollib kohalik omavalitsus või muu pädev asutus ehitusloa või ehitusteatise menetluses. Kui hoone valmimise järel esitatakse uuendatud hindamise andmed, tuleb nende andmete vastavust piirväärtusele kontrollida ka kasutusloa või kasutusteatise menetluses.

Volitusnormis sätestatakse ka piirväärtuste kehtestamise põhialused ja kriteeriumid, milleks on olemasolevad süsinikujalajälje hindamise tulemused, tehniline ja metoodiline areng ning hoone kasutamise otstarve. Piirväärtusi ajakohastatakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamise eesmärk on jõuda ehitustegevuses väiksema süsinikukoormuseni, et saavutada kliimaneutraalsus. See ei saa toimuda järsult, kuna vajab eeskätt ehitusmaterjalide tootjatelt jalajälje vähendamist. Seega tuleb piirväärtusi süsinikujalajälje vähendamiseks langetada etapiviisiliselt. Põhjamaade praktika kohaselt alandatakse olelusringipõhist süsinikujalajälge iga viie aasta järel. Sama sagedusega hinnatakse ka energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuluoptimaalseid tasemeid.

Kavandatav regulatsioon võib mõjutada ehitusõiguse teostamist, kuna süsinikujalajälje piirväärtuste täitmine on seotud ehitusloa andmisega. Riive eesmärk on vähendada hoonete elukaare jooksul tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning aidata kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, mis on põhiseadusega kooskõlas olev legitiimne eesmärk.

Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna süsinikujalajälje piirväärtused suunavad projekteerimis- ja ehituslahendusi kasutama väiksema keskkonnamõjuga materjale ja tehnoloogiaid. Meede on ka vajalik, sest sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada üksnes vabatahtlike meetmete või teavitustegevusega.

Meede on mõõdukas, kuna seaduses on määratud piirväärtuste kehtestamise eesmärk, kohaldamisala ja arvestatavad kriteeriumid ning määruse tasandil kehtestatakse üksnes tehnilised piirväärtused. Piirväärtuste kehtestamisel tuleb arvestada olemasolevaid süsinikujalajälje hindamise tulemusi, tehnilist ja metoodilist arengut ning hoone kasutamise otstarvet. Samuti nähakse ette piirväärtuste etapiviisiline ajakohastamine vähemalt kord viie aasta jooksul, mis võimaldab nõudeid kohandada vastavalt turu ja tehnoloogia arengule.
Lisaks on ehitusloa andmisest keeldumise korral isikule tagatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Seeläbi alluvad nii piirväärtuste kohaldamisel tehtud haldusaktid kui ka nende õiguspärasus kohtulikule kontrollile.
Piirväärtused peavad olema proportsionaalsed, ette teada ning võimaldama etapiviisilist rakendamist. Piirväärtuste proportsionaalse ja etapiviisilise rakendamise tagamiseks koostab Kliimaministeerium direktiivi artikli 7 lõikes 5 ette nähtud tegevuskava. Direktiivi kohaselt tuleb tegevuskavas kirjeldada uutele hoonetele kehtestatavate piirväärtuste kujundamist ning seada alates 2030. aastast eesmärgid ja maksimaalsed piirväärtused, lähtudes nende järkjärgulisest vähendamisest ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärgist. Need maksimaalsed piirväärtused peavad olema kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt on kavandatav regulatsioon proportsionaalne ning volitusnorm piisavalt määratletud.
EhSi täiendatakse §-ga 698, milles sätestatakse nõuded renoveerimispassile ja selle väljaandmisele, määratletakse renoveerimispassi mõiste ning kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Selle paragrahviga võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 19 ja artikkel 12.
Lõikes 1 sätestatakse renoveerimispassi mõiste, mille kohaselt on renoveerimispass hoone renoveerimiseks mõeldud tegevuskava, mis aitab oluliselt parandada selle energiatõhusust. Samuti sätestatakse, et renoveerimispassi vormi kasutuselevõtt on hoone või selle osa omanikele vabatahtlik. Muudatus on kooskõlas direktiivi artikli 12 lõikega 2.
Renoveerimispassis esitatakse rekonstrueerimistegevuste võimalikud etapid ehk järjekord, mida on kohandatud nii energiatõhususe eesmärkidest kui ka hoone omanike vajadustest lähtuvalt. Renoveerimispassis kirjeldatud etapiviisiline tervikrekonstrueerimine võib olla lahendus suurtele esialgsetele kuludele, mis võivad elanike jaoks tekkida ühekorraga teostatava tervikrekonstrueerimise korral, ning võib võimaldada teha vähem häirivaid ja rahaliselt paremini teostatavaid rekonstrueerimiseks ette nähtud ehitustöid. Seejuures arvestatakse, et üks rekonstrueerimise etapp ei välistaks vajalike edasiste sammude tegemist. Ühekorraga teostatav tervikrekonstrueerimine võib olla kulutõhusam ja põhjustada väiksema rekonstrueerimisest tuleneva heite kui etapiviisilise tervikrekonstrueerimise korral.
Renoveerimispassis on esitatud etapiviisilise tervikrekonstrueerimise selge tegevuskava, mis aitab omanikel ja investoritel kavandada parimat ajastust ja sekkumisvõimalusi.
Lõikes 2 sätestatakse, et renoveerimispassi annab välja kvalifitseeritud või sertifitseeritud ekspert pärast kohapealset kontrollkäiku. Hoone omanik ise renoveerimispassi koostada ei saa, kui tal just ei ole vastavat kvalifikatsiooni. Pädevuse tõendamiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded töötatakse välja eraldi rakendusaktiga.
Lõikes 3 sätestatakse, et enne renoveerimispassi väljaandmist peab tõendatud kvalifikatsiooniga pädev isik tegema kohapealse kontrolli ning hoone asjaomase dokumentatsiooni kontrolli.
Lõige 4 sätestab, et renoveerimispassi andmed kannab pädev isik elektrooniliselt ehitisregistrisse, mis on kooskõlas direktiivi artikli 12 lõikega 4.
Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega täpsemad nõuded renoveerimispassi sisule, vormile, selle väljastamisele ja säilitamisele. Täpsemate nõuete kehtestamine on vajalik selleks, et tagada renoveerimispassi koostamise ja kasutamise ühetaoline praktika ning võimaldada sätestada renoveerimispassi praktiliseks rakendamiseks vajalikud üksikasjad.
EhSi täiendatakse §-ga 699, milles sätestatakse nõuded olemasoleva mitteelamu energiatõhususe miinimumstandarditele.
Direktiivi (EL) 2024/1275 artikliga 9 kehtestatakse liikmesriikidele uued nõuded olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamise kohta. Energiatõhususe miinimumstandardid on reguleeriv vahend olemasolevate hoonete ulatusliku renoveerimise stimuleerimiseks. Energiatõhususe miinimumstandardite üldeesmärk on tõsta järk-järgult halvemate energiamärgistega hoonete energiatõhusust ja seeläbi parandada hoonefondi. Mitteelamute puhul kohustatakse artikli 9 lõikega 1 liikmesriike koostama riikliku energiatõhususe miinimumstandardite kava, mis põhineb mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisel. Mitteelamute energiatõhususe miinimumstandarditega tagatakse, et hooned ei ületa energiatõhususe jaoks kindlaksmääratud maksimummäära ehk piirväärtust. Eesmärk on suurendada teatavateks tähtaegadeks halvima energiatõhususega mitteelamute energiatõhusust. Mitteelamuks on direktiivi kontekstis hoone, mida kasutatakse muul eesmärgil kui eluruumina, näiteks kuuluvad nende hulka kontorihooned, tervishoiuasutuse hooned, hulgi- ja jaekaubanduse hooned, haridusasutuse hooned, hotellid, restoranid ja spordirajatised. Artikli 9 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad kõik mitteelamud olenemata sellest, kas nende omanik või kasutaja on avaliku või erasektori asutus.
Direktiivi artikkel 9 võimaldab kehtestada põhjendatud juhtudel ka üksikhoonete suhtes erandi mitteelamute miinimumstandardist. Selleks võib olla dokumenteeritud kasutusest väljaviimine, lammutamine, kasutusotstarbe oluline muutus või objektiivse majandusanalüüsiga tõendatud erandlikult ebasoodne kulude ja tulude suhe. Täpsemad tingimused ja tõendamise alused kehtestatakse hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruses.
Mitteelamute puhul tuleks keskenduda selliste kõige halvema tõhususega hoonete energiatõhususe parandamisele, millel on laiema sotsiaalse ja majandusliku kasu seisukohast suurim CO2-heite vähendamise potentsiaal ning mis tuleb seetõttu esmajärjekorras rekonstrueerida. Kõige kehvema energiatõhususega mitteelamute energiatõhususe parandamisse investeerimise potentsiaalne majanduslik kasu on kinnisvara omanikule kõige suurem. Vastavalt 2026. aastal valminud uuringule on miinimumstandardite rakendamine kulutõhus ja keskmine tasuvusaeg 5,8 aastat. Eespool nimetatud seire-, juhtimis- ja automaatikalahenduste paigaldamine on osa investeeringust ning üldjuhul kulutõhus. Täpsemad selgitused on antud seletuskirja mõjude osas.
Paragrahviga võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 9 lõiked 1 ja 6.
Lõige 1 defineerib mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardi mõiste, milleks on maksimaalne määratud piirväärtus, mida väljendatakse kilovatt-tundides ühe toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta aastas.
Lõige 2 sätestab, et nõudeid kohaldatakse madalamasse kui E-klassi kuuluvale sisekliima tagamisega hoonele. Seega on kõige kehvemad energiaklassid H-, G- ja F-klass (E-klass ei ole kaasa arvatud). Mitteelamu energiatõhusust tuleb hinnata kehtiva energiamärgise alusel. Seega peavad hooned, millel on käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv energiamärgis ja mille energiaklass on madalam kui E-klass, suurendama energiatõhusust ning saavutama lõikes 3 toodud F- või E-klassi. Selleks, et selgitada välja, millised miinimumstandardid mitteelamule kohalduvad, peab mitteelamu omanik tagama, et hoonele on väljastatud seadusekohane energiamärgis. Energiamärgise koostamise kohustuslikkust on selgemini sätestatud ka käesoleva seaduse kavandatud muudatusega, millega nimetatakse hoonete kategooriad, mis on vabastatud energiamärgise omamise kohustusest (EhS § 66 lõige 11).
Lõige 3 sätestab, et lõike 1 kohased energiatõhususe maksimaalsete piirväärtuste tasemed on energiatõhususe klassid F ja E. See tähendab, et kui kehtiva energiamärgise alusel kuulub mitteelamu G-klassi või madalamasse energiaklassi, siis tuleb mitteelamu puhul saavutada vähemalt F-klassi energiatõhusus. Kui mitteelamu kuulub kehtiva energiamärgise alusel algselt F-klassi, siis tuleb saavutada vähemalt E-klassi energiatõhusus.
EhSi § 699 rakendamisega seotud sätted sisalduvad ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ehk EhSRSi §-s 3018, mille lõike 1 kohaselt peab EhSi § 699 lõikes 3 nimetatud olemasolev mitteelamu vastama 2030. aasta 1. jaanuariks energiatõhususe klassile F ja 2033. aasta 1. jaanuariks E-klassile. See tähendab, et ka algselt G- või H-klassis olev mitteelamu peab saavutama 2033. aastaks E-klassi, mis on miinimumstandardi peamine eesmärk. Hooned, mis on G- või H-klassis, võivad olla kohe renoveeritud E-klassi tasemele või tehakse seda etapiviisiliselt selliselt, et 2030. aastal tuleb saavutada vähemalt F-klass ja 2033. aastast alates E-klass. Analüüsid näitavad, et madalama taseme hoonete energiatõhususe tõstmine E-klassi on lühikese tasuvusega investeering (keskmiselt 5,8 aastat). Täpsemad kulud on toodud seletuskirja 7. peatükis.
Punktidega 28 ja 29 muudetakse EhSi § 821 lõiget 2 punkti 1, § 821 lõiget 3 punkti 1 ning § 822 lõiget 5 punkti 3 seoses eelnõu punktis 5 toodud EhS § 62 lõige 2 punkti 1 kehtetuks tunnistamisega. Muudatusega asendatakse viited uuele ja täpsustatud kultuuriväärtusega hoonete nimekirjale, mis on eelnõu kohaselt uuesti sõnastatud § 62 lõikes 3.
Punktiga 30 muudetakse EhSi § 130 lõike 3 punkti 5. Muudatusega lisatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve teostaja ülesannete loetellu kohustus kontrollida ka renoveerimispassi ja nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamise nõuete täitmist. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 27 lõige 1.
Punktiga 31 muudetakse seadustiku normitehnilist märkust, asendades viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 kavandatakse muuta ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (EhSRS).
Punktiga 1 täiendatakse EhSRSi § 211 lõikega 3. Lõikega kehtestatakse üleminekusäte kvalifikatsiooninõueteks hoonete süsinikujalajälje arvutamisel. Hoone süsinikujalajälje arvutamine kuulub tegevusalade hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon, kuna hoonetele rakendatakse alates 2030. a 1. jaanuarist süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtust, mille tulemused peab kandma energiamärgisele. Samas on alates 2028. aasta 1. jaanuarist kohustuslik üle 1000 m2 suletud netopindalaga uute hoonete püstitamisel hinnata nende hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge, ent ei rakendata veel piirväärtuseid. Seega on vajalik tagada võimalus hindamiste läbiviimiseks ka varem kui 2030. aastal, kuigi pädevuse nõuded sel ajal ei kohaldu, andes piisava aja töötada välja pädevusnõuded ning tõendada ka nende vastavust. Praktikas on seni süsiniku jalajälje hindamist läbi viinud enda objektide osas Riigi Kinnisvara AS ning ka eraettevõtetest arendajad. Pädevusnõuete kehtestamine üldises jõustumise korras takistaks hindamiste läbiviimist enne kui vastavad pädevusnõuded on välja töötatud, seega kavandatakse nõuete kehtestamiseks piisav aeg ja seotakse see piirväärtuste kohaldamise nõudega. Hoone süsinikujalajälje pädevusnõuetest on tehtud erisus nende hoonete süsinikujalajälje hindamiseks, mille ehitusloa taotlus esitatakse enne 2030. aasta 1. jaanuarit. Peale seda tähtaega saab hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge hinnata vaid vastava pädevusega isik.
Punktiga 2 muudetakse EhSRSi § 304. Pealkirjas muudetakse viidatud paragrahve vastavalt lisatavatele sätetele §-des 691–694, millega täpsustatakse tehnosüsteemidele kohalduvate uute nõuete rakendussätteid.
Punktiga 3 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 11. Lõikega sätestatakse eelnõuga muudetava EhS § 69² lõike 7 ajalise kohaldamise reegel. EhS § 69² lõike 7 muudatusega kehtestatakse senise nõude asemel, mis jõustus 01.juulil 2020, täpsustatud nõuded püstitatava hoone küttesüsteemile. Muudatuse rakendamisel on oluline tagada, et enne uue regulatsiooni jõustumist esitatud ehitusloa taotluse alusel kavandatud hoone suhtes ei hakataks kohaldama pärast taotluse esitamist jõustunud uusi nõudeid. Seetõttu sätestatakse, et hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast 2020. aasta 1. juulit, kuid enne uue lõike jõustumist, kohaldatakse EhS § 69² lõike 7 varem kehtinud redaktsiooni. Kohustus paigaldada püstitatava hoone küttesüsteemiga koos ka isereguleerivad seadmed hakkas kehtima alates 01. juulist 2020. Seega on vajalik selle nõude kehtivuse ajal esitatud ehitusloa taotlused lõpuni menetleda kuni taotluse esitamise ajal kehtinud nõude järgi, et vältida tagasiulatuvalt muudatusi lahenduste
Üleminekusäte tagab seega senise regulatsiooni jätkuva kohaldamise nende ehitusloa taotluste puhul, mis on esitatud pärast 1. juulit 2020, kuid enne eelnõuga muudetava EhS § 69² lõike 7 jõustumist. Pärast uue regulatsiooni jõustumist esitatud ehitusloa taotluste puhul kohaldatakse EhS § 69² lõike 7 uut redaktsiooni.
Punktiga 4 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 21. Lõikega sätestatakse järgmise kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamise läbiviimise aeg sõltuvalt süsteemi nimivõimsusest. Lõike 2 alusel tuli esmane hinnang anda energiamärgise andmisel või 1. jaanuariks 2025. Lõikega 21 täpsustatakse, et 2020. aasta 1. juuli seisuga olemasoleva mitteelamu puhul, mille kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on vastavalt EhSi § 693 lõikele 21 suurem kui 290 kW, tuleb järgmine energiatõhususe hinnang ehitisregistrisse esitada hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks ning tulenevalt §693 lõikest 21 tuleb edasisi hinnanguid viia läbi regulaarselt iga 3 aasta tagant.
2020. aasta 1. juuli seisuga olemasolevad hooned, mille kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on vastavalt EhSi § 693 lõikele 21 suurem kui 70 kW ja väiksem kui 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tuleb järgmine energiatõhususe hinnang ehitisregistrisse esitada hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks. Sealt edasi tuleb järgnevaid energiatõhususe hinnanguid sellistele hoonetele ja nimivõimsusele viia läbi regulaarselt iga 5 aasta tagant.
Punktiga 5 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 31. Lõikega lisatakse uue nõudena rakendussäte, mis kehtib enne käesoleva eelnõu seadusena jõustumist olemasolevatele § 694 lõikes 1sätestatud mitteelamutele suurema kui 70 kW ja kuni 290 kW tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamisel, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, kui sellele paigaldatakse automaatika- ja juhtimissüsteem, mis on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Kui automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb sellekohane hinnang esitada ehitisregistrisse. Eelnõu kohaselt ei ole oluline, kes sellise hinnangu ehitisregistrisse esitab, kuid hinnangu puudumisel eeldatakse, et omanikul lasub kohustus automaatika- ja juhtimissüsteem paigaldada, seega eeldatakse omaniku huvi hinnanguesitamiseks registrisse.

Andmed olemasoleva mitteelamu automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta esitatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse ning andmed projekteeritud mitteelamu kohta lisatakse kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele. Automaatika- ja juhtimissüsteem paigaldatakse mitteelamutele suurema kui 70 kW ja kuni 290 kW kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi korral või esitatakse mittepaigaldamiselhinnang tehnilise mitteteostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.
Rakendussätte kohaselt jääb seni kehtima nõue ja varasem tähtaeg nendele automaatika- ja juhtimissüsteemidele, mille nimivõimsus on suurem kui 290 kW ehk nimetatud nõude järgi pidid suurematel süsteemidel olema paigaldatud automaatika- ja juhtimisseadmed juba 1.jaanuarist 2025 või esitatud hinnang, et automaatikasüsteemi paigaldamine ei olnud tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud.
Punktiga 6 täiendatakse EhSRSi § 304 lõigetega 4–9.
Lõikes 4 sätestatakse, et kõigile ehitatavatele uutele avalikule sektorile kuuluvatele hoonetele ja uutele mitteelamutele, mille suletud netopind on tulenevalt § 692 lõikest 11 punktist 1 enam kui 250 ruutmeetrit ning mille püstitamiseks on esitatud ehitusloa taotlus alates käesoleva seaduse jõustumisest, tuleb paigaldada päikeseenergiaseadmed, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone. Uue avaliku sektori hoone päikeseenergiaseadme nõue on seotud pärast muudatuse jõustumist esitatud ehitusloa taotluse või ehitusteatisega. Enne jõustumist esitatud ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ei kohaldata nõuet tagasiulatuvalt üksnes seetõttu, et hoone valmib pärast 31. detsembrit 2026, nagu on direktiivis artiklis 10 lõikes 3 punktis c toodud tähtaeg. Selline üleminekureegel arvestab õiguspärase ootusega ning ei too kaasa juba menetletud või menetlemisel olevate ehitusprojektide muudatusi.
Lõike 5 punktiga 1 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile olemasolevatele avaliku sektori asutuse omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 2000 m2 hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.
Lõike 5 punktiga 2 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile olemasolevatele avaliku sektori omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 750 m2 hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.
Lõike 5 punktiga 3 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile olemasolevatele avaliku sektori omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 250 m2 hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.
Lõikes 6 sätestatakse, et kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb päikeseenergiaseadmed paigaldada olemasolevale mitteelamule, mille oluliseks rekonstrueerimiseks või muuks rekonstrueerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks võetakse meetmeid, mis nõuavad ehitusluba või ehitusteatist. Nõue kohaldub sellisel juhul, kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Nõue ei kohaldu, kui olemasoleva mitteelamu suletud netopind on väiksem kui 500 m2.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb päikeseenergiaseadmed paigaldada kõigile uutele elamutele, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Säte kohaldub kõigile elamutele, sõltumata elamu suurusest.

Lõikes 8 sätestatakse, et hoonega külgnevatele katusega parklatele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis selliste parklate püstitamiseks on esitatud alates 2030. aasta 1. jaanuarist, paigaldatakse päikeseenergiaseadmed, juhul kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Nõue kohaldub juhul, kui katusega parklas või parkimismajas on vähemalt kolm parkimiskohta. Kui katusega parklal on seinad ja selle kütmiseks või jahutamiseks kasutatakse energiat, tuleks parklat käsitada hoonena ning selle suhtes rakendatakse mitteelamute suhtes kohaldatavaid kohustusi. Kohustus kehtib ka hoonetega külgnevate katusega parklate suhtes. Hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versiooni artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“.

Lõikes 9 sätestatakse, et eelnõu seadusena jõustumise ajal olemasolevad mitteelamud, mille kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on vastavalt EhSi § 694 lõikele 3 suurem kui 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga 2028. aasta 1. jaanuariks.

Eelnõu seadusena jõustumise ajal olemasolevad mitteelamud, mille kütte- või jahutussüsteemide nimivõimsus on vastavalt EhSi § 694 lõikele 3 suurem kui 70 kW, kuid kuni 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga 2030. aasta 1. jaanuariks.

Punktiga 7 täiendatakse EhSRSi §-ga 3016-3018, milles sätestatakse ehitusseadustiku §-des 696 ja 697 toodud nõuete rakendamine.

EhSRSi täiendatakse §-ga 3016, milles sätestatakse EhSi §-s 695 sätestatud nõuete rakendamine, mille kohaselt tuleb tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning majandusliku põhjendatuse korral varustada ehitatav uus elamu ja oluliselt rekonstrueeritav elamu elektroonilise seire ja juhtimise lahendustega. Sealjuures tuleb tagada, et vastav lahendus vastaks EhSi §-s 695 lõikes 1 punktides 1–3 sätestatud tingimustele. Nõuet ei kohaldata ühepereelamu olulisel rekonstrueerimisel, kui lahenduse paigaldamisega seotud kulud on suuremad kui sellest saadav kasu. Nõue kehtib ehitatava uue elamu ja olemasoleva oluliselt rekonstrueeritava elamu suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud peale käesoleva paragrahvi jõustumist.
EhSRSi täiendatakse §-ga 3017, mille lõike 1 kohaselt rakenduvad ehitusseadustiku § 696 nõuded hinnata hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge alates 2028. aasta 1. jaanuarist nendele püstitatavatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 1000 m2 ning mille ehitusloa taotlus esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Kõigile ülejäänud püstitatavatele hoonetele, sõltumata hoone suletud netopinna suurusest ning millele kohaldatakse energiamärgise koostamise kohustust, rakenduvad EhSi § 696 olelusringipõhise hoone süsinikujalajälje arvutamise nõuded alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Kohustus rakendub uutele püstitatavatele hoonetele, mille ehitusteatis või ehitusloa taotlus esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Nimetatud paragrahvi lõikes 3 ja paragrahvis 24 lõikes 42 nimetatud pädevuse nõuded kehtivad alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini ei ole vaja tõendada kvalifikatsiooni nõudeid. Kvalifikatsiooni tõendamine seotakse piirväärtuste kehtestamisega, mil on oluline tagada ühtlane ning usaldusväärne praktika süsinikujalajälje arvutamisel. Süsinikujalajälje hindamise osas ei seata tingimusi erialale ja ametikohtadele, oluline on tõendada kvalifikatsiooni kas haridusel ja töökogemusel põhineva kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega.

Lõige 2 sätestab, et EhSi §-s 697 sätestatud olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtust kohaldatakse hoonete suhtes, mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud alates 2030. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et kuni 2029. aasta 31. detsembrini ei pea püstitatava hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg vastama piirväärtusele. Piirväärtused kehtestatakse määrusega EhS 696 lõige 2 alusel.

EhSRSi täiendatakse §-ga 3018, milles sätestatakse EhSi §-s 699 lõikes 3 sätestatud nõuete rakendamine, mille lõike 1 kohaselt tuleb olemasoleva mitteelamu puhul, mille energiatõhusus vastab G-klassile (või madalamale energiatõhususe klassile), parandada selle energiatõhusust ühe klassi võrra 2030. aasta 1. jaanuariks ning lõike 2 kohaselt tuleb F-klassi kuuluva mitteelamu puhul parandada selle energiatõhusust veel ühe klassi võrra 2033. aasta 1. jaanuariks, et viia see vähemalt energiaklassi E. Algselt G-klassile vastav mitteelamu peab käesoleva eelnõu jõustumise järgselt kehtiva energiamärgise alusel saavutama 2030. aastaks vähemalt ühe klassi võrra parema energiatõhususe. See tähendab, et ka algselt G- või H-klassis olev mitteelamu peab saavutama siiski ka 2033. aastaks E-klassi, mis on miinimumstandardi peamine eesmärk. Need hooned, mis on G- või H-klassis võivad koheselt olla ka renoveeritud E-klassi tasemele või siis tehakse seda etapiviisiliselt selliselt, et 2030. aastal tuleb saavutada vähemalt F-klass ja 2033. aastast alates E-klass. Analüüsid näitavad, et madalama taseme hoonete energiatõhususe tõstmine E-klassi on lühikese tasuvusega investeering (keskmiselt 5,8 aastat). Täpsemad kulud on toodud seletuskirja 7. lisas mõjude peatükis.
Direktiivi artikli 9 lõikes 1 nimetatud „16% piirmäära“ määramisel loetakse selle hulka kuuluvaks kõik G- või madalama energiaklassiga mitteelamud ehk lihtsustatult 16% mitteelamute pindalast loetakse G-klassi kuuluvaks. „26% piirmäära“ puhul loetakse selle hulka kuuluvaks lisaks kõik F-klassi kuuluvad mitteelamud. Sellest tulenevalt tuleb 2030. aastaks renoveerida kõik G-klassi mitteelamud ja 2033. aastaks kõik F-klassi kuuluvad mitteelamud, parandades hoone energiatõhusust vähemalt ühe energiaklassi võrra. Juhul kui hoone energiatõhusust parandatakse korraga enam kui ühe klassi võrra, näiteks jõuab 2026. aastal G-klassi kuuluv olemasolev mitteelamu 2030. aasta 1. jaanuariks F- või kõrgemasse energiaklassi, loetakse miinimumstandard täidetuks.
Miinimumstandardi täitmise eelduseks on see, et mitteelamu omab kehtivat energiamärgist. See on esmane samm, et teada saada kohustuse ulatusest. Energiamärgise puudumine, kui see on seaduses toodud tingimustest lähtuvalt nõutav, ei vabasta kohustusest vastata miinimumstandardile. Hoone omanik peab veenduma, et energiamärgis oleks kehtiv, mitte aegunud ning vajadusel tuleb energiamärgist ajakohastada. Kuivõrd aja jooksul on üle vaadatud kuluoptimaalse renoveerimise tasemeid ning ka kaalumistegureid, siis on korrigeeritud ka sellest lähtuvalt energiatõhususarvu väärtuseid. Käesoleva sätte rakendamisel tuleb kohustuse määramiseks aluseks võtta kehtiva energiamärgise ajal kehtinud regulatsioon, st ümberarvutusi uutesse klassidesse kohustuse määratlemiseks ei tehta.

§ 3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 3 kavandatakse muuta energiamajanduse korralduse seadust (EnKS).

Punktiga 1 lisatakse EnKSi § 2 punkt 37, milles sätestatakse termini „säästupõhiste maksete rahastamise kava“ tähendus. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkti 40 kohaselt on tegu laenukavaga, mis on mõeldud üksnes energiatõhususe suurendamiseks ja mis seob laenu tagasimaksed saavutatud energiasäästuga, võttes arvesse ka muid majandustegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtus ja laenu refinantseerimine.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks EnKSi § 3 lõige 7, milles on sätestatud kehtivas sõnastuses, et paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud riikliku energiatõhususe tegevuskava osaks on EnKSi § 4 lõikes 1 nimetatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia. Vastav säte tunnistatakse kehtetuks, sest uuesti sõnastatud direktiiviga asendatakse seni kasutusel olnud pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia (sätestatud direktiivi 2010/31/EL artiklis 2a) uue riikliku hoonete renoveerimiskavaga. Sellest tulenevalt tunnistatakse hetkel kehtivad sätted § 3 lg 7, § 4, § 41 ning § 351 kehtetuks ning EnKSi täiendatakse uute, riiklikku hoonete renoveerimiskava kirjeldavate paragrahvidega 43 ja 44 ning muudetakse kehtivat EnKSi § 30.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 4 täiendatakse EnKSi §-ga 43 ja 44, milles sätestatakse nõuded riiklikule hoonete renoveerimiskavale, mis asendab senist riiklikku hoonete rekonstrueerimise strateegiat.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 4 täiendatakse EnKSi §-ga 43ja 44 milles sätestatakse nõuded riiklikule hoonete renoveerimiskavale, mis asendab senist riiklikku hoonete rekonstrueerimise strateegiat.

Paragrahvi 43 lõikes 1 seatakse energiasäästu koordinaatorile, kelleks on EnKSi § 3 lõike 1 kohaselt Kliimaministeerium, ülesanne koostada riiklik hoonete renoveerimiskava (edaspidi renoveerimiskava). Eelnevalt on tunnistatud kehtetuks varem kohustuslik rekonstrueerimisstrateegia. Renoveerimiskava on põhimõtteliselt rekonstrueerimisstrateegiat asendama hakkav dokument. Renoveerimiskava toetub paljuski rekonstrueerimisstrateegia eesmärkidele, põhimõtetele ja tulemustele, kuid esitab uuele strateegilisele dokumendile palju suuremad nõuded ja täpsema planeerimise vajaduse. Näiteks tuleb renoveerimiskavas esitada ülevaade turutõketest ja turutõrgetest ehk majanduslikest ja mittemajanduslikest renoveerimist takistavatest asjaoludest ning hinnang selle kohta, kuidas oleks neid kõige parem kõrvaldada, kasutades selleks näiteks rahastamisvahendeid või muid reguleerivaid meetmeid. Renoveerimiskavast peaks saama toimiv planeerimisvahend energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Võrreldes senise rekonstrueerimisstrateegiaga täpsustatakse renoveerimiskavaga hoonefondi energiatõhususe eesmärki aastaks 2050, eesmärgi saavutamise vahe-eesmärke ning eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende katteallikaid. Esimene riiklik hoonete renoveerimiskava tuleb esitada komisjonile 31. detsembriks 2026. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 1.

Lõikes 2 kirjeldatakse täpsemalt, millistest osadest riiklik renoveerimiskava peab koosnema, sh olemasoleva hoonefondi kirjeldus, hoonefondi renoveerimise eesmärgid, tegevuskava, poliitikasuunad ja -meetmed, eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid, energiatõhususe piirmäärad olemasolevatele ja uutele hoonetele, rekonstrueerimise trajektoor ning ülevaade hoonefondi rekonstrueerimisega kaasnevatest kasudest. Renoveerimiskava ülesehitus põhineb direktiivi lisas II toodud vormil. Täiendavalt kirjeldab direktiivi artikkel 3 lõige 2, mida renoveerimiskava oma sisult peab hõlmama:
1) riiklikul energiamärgiste andmebaasil ja statistilisel valimil põhinev ülevaade riigi hoonefondist, mis hõlmab eri liiki hooneid, sealhulgas nende osakaalu hoonefondis, ehitusaega ja kliimatsoone;
2) ülevaade turutõketest ja -tõrgetest, ehitus-, energiatõhusus- ja taastuvenergiasektori suutlikkusest ning vähekaitstud leibkondade osakaalust, mis põhineb asjakohasel juhul statistilisel valimil;
3) tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke ja mõõdetavaid tulemusnäitajaid, sealhulgas eesmärki vähendada energiaostuvõimetute isikute arvu, pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, et tagada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonete fond ning olemasolevate hoonete muutmine heitevabaks;
4) ülevaade käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuskava elluviimist toetavatest rakendatavatest ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest;
5) ülevaade riikliku hoonete rekonstrueerimiskava rakendamiseks vajalikest investeeringutest, rahastamisallikatest ja meetmetest ning hoonete rekonstrueerimiseks ette nähtud haldusressurssidest;
6) püstitatava või rekonstrueeritud heitevaba hoone kasutusaegse kasvuhoonegaaside heite ja aastas vajamineva primaarenergia piirmäärad;
7) mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid, võttes aluseks energiatõhususe maksimaalsed piirväärtused;
8) elamufondi rekonstrueerimise riiklik trajektoor koos 2030. ja 2035. aasta vahe-eesmärkidega, mida väljendab keskmine primaarenergiatarbimine kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas;
9) tõenduspõhine hinnang hoonete eeldatava energiasäästu ja kasu kohta ühiskonnale tervikuna, sealhulgas nende sisekliima kvaliteedi kohta.

Lõike 2 punktis 1 sätestatakse, millest peab olemasoleva hoonefondi olukorra ning sellega seonduva taustsüsteemi kirjeldus koosnema ning millistest andmetest peab kirjeldus lähtuma. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist a.
Lõike 2 punktide 2 ja 3 kirjeldavad renoveerimiskava tegevuskava eesmärke ning seda, millest need peavad lähtuma. Eraldi tuuakse siinkohal välja eesmärk pöörata tähelepanu energiaostuvõimetuse vähendamisele ning energiaostu riskirühma kuuluvate leibkondade toetamisele hoonete rekonstrueerimise ja energiatõhususe parandamise kaudu. Energiaostuvõimetu isik on EnKSi § 2 lõike 72 kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostu riskirühm on EnKSi §-i 2 lõike 71 kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kelle viimase kuue kuu jooksul saadud igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostu riskirühma tuleks mõista kui direktiivi (EL) 2024/1275 kohast vähekaitstud leibkonda. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist b.
Lõike 2 punkt 4 kirjeldab eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevuskava ning osasid, millest see peab koosnema. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist c ning täpsemad teemad on nimetatud direktiivi lisas II, mis kehtestab renoveerimiskava näidisvormi. Selle kohaselt tuleb renoveerimiskavas käsitleda järgmiseid valdkondlikke poliitikasuundi ja -meetmeid:
Poliitikasuunad ja meetmed seoses järgmiste elementidega:
1) eri hooneliikide ja kliimatsoonide jaoks asjakohaste kulutõhusate lahenduste kindlakstegemine renoveerimise puhul, võttes arvesse asjakohaseid võimalikke otsustavaid hetki hoone olelusringis;
2) artikli 9 kohased riiklikud energiatõhususe miinimumstandardid ning muud poliitikasuunad ja meetmed, mis on suunatud riigi hoonefondi halvima tõhususega segmentidele, sealhulgas artikli 17 lõikes 19 osutatud kaitsemeetmed;
3) hoonete tervikrekonstrueerimise, sealhulgas etapiviisilise tervikrekonstrueerimise edendamine;
4) vähekaitstud tarbijate võimestamine ja kaitsmine ning energiaostuvõimetuse leevendamine, sealhulgas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 24 kohased poliitikasuunad ja meetmed ning eluaseme taskukohasus;
5) ühtsete kontaktpunktide või sarnaste mehhanismide loomine artikli 18 kohaselt tehnilise, haldus- ja finantsnõustamise ja -abi pakkumiseks;
6) kütte ja jahutuse CO2 heite vähendamine, sealhulgas kaugkütte- ja -jahutusvõrkude kaudu, ning fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kütte- ja jahutussektoris, eesmärgiga fossiilkütuseid kasutavad katlad 2040. aastaks täielikult kasutuselt kõrvaldada;
7) ehitus- ja lammutusjäätmete vältimine ja kvaliteetne käitlemine kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ, eelkõige seoses jäätmehierarhiaga ja ringmajanduse eesmärkidega;
8) taastuvate energiaallikate edendamine hoonetes kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15a lõikes 1 sätestatud soovitusliku eesmärgiga taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta ehitussektoris;
9) päikeseenergiaseadmete paigaldamine hoonetele;
10) hoonete ehitamisel, renoveerimisel, käitamisel ja kasutusea lõpus kogu olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ning süsiniku sidumise kasutuselevõtt;
11) selliste piirkondlike ja naabruskondlike lähenemisviiside ja integreeritud renoveerimisprogrammide edendamine piirkonna tasandil, milles võidakse käsitleda selliseid küsimusi nagu energeetika, liikuvus, roheline taristu, jäätmekäitlus ja veepuhastus ning muud linnaplaneerimise aspektid ning võtta arvesse kohalikke ja piirkondlikke ressursse, ringlust ja piisavust;
12) avalik-õiguslikele asutustele kuuluvate hoonete energiatõhususe parandamine, sealhulgas direktiivi (EL) 2023/1791 artiklite 5, 6 ja 7 kohased poliitikasuunad ja meetmed;
13) kestliku liikuvuse jaoks targa tehnoloogia ja taristu edendamine hoonetes;
14) turutõkete ja turutõrgete kõrvaldamine;
15) tegelemine oskuste nappuse probleemiga ning hariduse, sihipärase koolituse, oskuste täiendamise ja ümberõppe edendamine ehitussektoris ning energiatõhususe ja taastuvenergia sektoris (kas avalikus või erasektoris), et tagada piisav arv töötajaid, kellel on ehitussektori vajadustele vastavad asjakohased oskused, pöörates erilist tähelepanu alaesindatud rühmadele;
16) teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja muud nõustamisvahendid; ning
17) moodul- ja tööstuslike lahenduste edendamine ehituses ja hoonete renoveerimises.
Lõike 2 punkt 5 seab ülesande anda eesmärkide saavutamiseks vajalikele tegevustele rahaline ning halduskoormuse mõõde ning anda ülevaade rekonstrueerimiskava rakendamiseks vajalikest allikatest, meetmetest ning haldusressurssidest. Hoonete rekonstrueerimiseks ette nähtud haldusressurss hõlmab hoone sisemist haldusressurssi, professionaalset haldusressurssi, tehnilist ja juriidilist haldusressurssi ning avaliku sektori haldusressurssi, nt EISi. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist d.
Lõike 2 punktid 6 ja 7 seavad renoveerimiskava koostajale ülesandeks teavitada ehitusseadustikus või selle alusel kehtestatud ministri määrustes sätestatud energiatõhususe nõuetest ehitatavale uuele ja oluliselt rekonstrueeritavale hoonele ning mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardite kohta, et saavutada renoveerimiskavas seatud eesmärgid. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktidest e ja f.
Lõike 2 punkt 8 kohustab renoveerimiskava koostajat määrama riikliku trajektoori elamufondi rekonstrueerimiseks, lähtudes kõnesoleva paragrahvi lõikest 4. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist g.
Lõike 2 punkt 9 seab renoveerimiskava koostajale ülesandeks tõenduspõhiselt lahti kirjutada hoonete rekonstrueerimise otsesed ja kaudsed positiivsed mõjud. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist h.
Lõige 3 sätestab, et renoveerimiskava ei ole otsene alus riigieelarve strateegia või riigieelarve koostamiseks. Sellele vaatamata võtab renoveerimiskava koostamisega riik endale ülesande saavutada seatud eesmärgid ning peab eelarvet ja eelarvestrateegiat koostades renoveerimiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vahendeid ette nägema.
Lõige 4 annab energiasäästu koordinaatorile juhised, millest lähtuda riikliku hoonefondi rekonstrueerimise trajektoori määramisel. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 2.
Lõike 4 punktiga 1 sätestatakse elamufondi progressiivse rekonstrueerimise trajektoori väljendamise ühik, mis on kWh/(m2 aastas) terve elamute fondi kohta. Eesmärgi saavutamiseks vajaliku rekonstrueerimismahtu kirjeldatakse kas igal aastal rekonstrueerimist vajavate ruutmeetrite või eluruumide arvuna või alternatiivselt põrandapinna suurusena
Lõike 4 punktiga 2 määratakse elamute rekonstrueerimise trajektoor selliselt, et kuni aastani 2035 lähtutakse energiasäästu eesmärkidest võrreldes aastaga 2020. Seejärel peab elamute rekonstrueerimine tagama primaarenergiatarbimise järkjärgulise vähenemise aastani 2050, et saavutada eesmärgiks seatud väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond, muutes olemasolevad hooned heitevabaks.
Lõike 4 punkt 3 sätestab, et renoveerimiskava koostamisel võetakse eesmärgiks, et kõige kehvema energiatõhususega olemasolevad mitteelamud tuleb rekonstrueerida vastavalt mitteelamutele kehtestatavatele energiatõhususe miinimumstandarditele. Mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardid kehtestatakse Ehitusseadustiku §-s 694 (vt selgitusi eelnõu § 1 punktis 22).
Lõikega 5 seatakse energiasäästukoordinaatorile renoveerimiskava edusammudest teavitamise kohustus. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõigetest 3, 7, 8 ja 9.
Lõikega 6 seatakse energiasäästukoordinaatorile ülesanne lisada renoveerimiskavasse üldsuselt kaasamise käigus saadud tagasiside. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 4.
Lõikega 7 seatakse kohustus võtta renoveerimise toetusmeetmete kehtestamisel arvesse renoveerimiskava eesmärke. Renoveerimiskava peamine eesmärk on muuta hoonefond 2050. aastaks heitevabaks ning selles on täpselt kirjeldatud tulemuse saavutamiseks vajalik tegevuskava, mh antakse renoveerimiskavas ülevaade rahastamismeetmetest ning vajalikest investeerimisvajadustest ja haldusressurssidest. Renoveerimiskava koostamisse on panustanud suur osa valdkonnaga seotud eksperte ning toetusmeetmete kujundamisel ja kehtestamisel on oluline lähtuda pikaajalisest kokku lepitud tegevusplaanist. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 17 lõigetest 1–9, 11, 12, 14 ja 16–19.
EnKSi täiendatakse §-ga 44 , milles sätestatakse renoveerimiskava avaliku konsultatsiooni korraldamise nõuded. Energiasäästu koordinaatorile seatakse kohustus korraldada avalik konsultatsioon renoveerimiskava teemal. Avalike konsultatsioonide korraldamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud koostöö ja kaasamise korrast. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 4.
Punktiga 5 muudetakse EnKSi § 30 pealkirja järgmiselt: „Energiatõhusust käsitleva teabe levitamine ja ühtsete kontaktpunktide teenused“. Pealkirja muutmisega luuakse alus EnKSi täiendamiseks energiatõhususe ühtsete kontaktpunktide ja nende kaudu pakutavate teenuste levitamise asjakohaste sätete kehtestamiseks (vt järgmist punkti).
Punktiga 6 lisatakse EnKSi § 30 lõiked 6–11 ning sätestatakse energiatõhususe ühtsed kontaktpunktid ning nende kaudu pakutavate teenuste levitamine. Samuti reguleeritakse andmekaitsega seotud nõuded,
Direktiivis ei ole defineeritud ühtse kontaktpunkti (ingl k one-stop-shop) mõistet, kuid direktiivi põhjenduses 62 on selgitatud, et ühtne kontaktpunkt pakub integreeritud energiatõhusaks renoveerimise teenuseid või nõustajaid, ning rakendab muid meetmeid, et luua asjakohane toetav raamistik ja kõrvaldada renoveerimist takistavad tõkked. Komisjoni soovitus (EL) 2024/248117, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artiklite 21, 22 ja 24 tõlgendamiseks seoses tarbijaid käsitlevate sätetega, defineerib ühtse kontaktpunkti mõiste järgmiselt: virtuaalne või füüsiline koht, kus sidusrühmi toetatakse kõigis energiatõhususega seotud küsimustes ja renoveerimisprojekti rakendamise etappides, alates teemakohasest nõustamisest kuni kogu teabe ja teenusteni, mida nad vajavad ambitsioonika energiatõhusus-/renoveerimisprojekti elluviimiseks.
Renoveerimistoetuste rakendamisel on siiani olnud võimalik nõustamisteenust saada rakendusüksuselt ja piirkondlikest arenduskeskustest. Sarnase mudeliga plaanitakse jätkata ka tulevikus. Ühtsete kontaktpunktide loomisel ei kavandata füüsiliste isikute isikuandmete kogumist ega töötlemist, kuid vajadusel kogutakse andmeid külastuskordade ja teenuste kasutatavuse kohta, mis ei ole seotud konkreetse isikuga.

Lõikega 6 seatakse energiasäästu koordinaatorile ülesanne luua vähemalt üks hoonete rekonstrueerimise tehnilise abi keskus, millel on vähemalt üks füüsiline kontaktpunkt ning millel võivad olla lisaks virtuaalsed kontaktpunktid, pakkumaks mitmekülgset tuge hoonete rekonstrueerimise osalistele. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõikest 1.
Lõikega 7 määratakse ühtsete kontaktpunktide kättesaadavuse miinimumstandardid, sätestades, et üks ühtne kontaktpunkt peab olema vähemalt 80 000 elaniku kohta, piirkonna kohta, piirkondades, kus hoonefondi vanus ületab riigi keskmist hoonefondi vanust, piirkonna kohta, kus rakendatakse integreeritud piirkondlikke rekonstrueerimisprogramme või paikades, kuhu sõit kättesaadava kohaliku transpordiga kestab keskmiselt alla 90 minuti. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõike 1 punktidest a–e.
Lõikega 8 sätestatakse ülesanne energiasäästu koordinaatorile korralda kutsete edastamine selliste hoonete omanikele, kellele kuuluvale hoonele on välja antud energiamärgis, mis on madalam kui C-klass. Sellisel juhul kutsutakse hoone omanik renoveerimisalaseks nõustamiseks ühtsesse kontaktpunkti. Eesmärgiks on suunata ja teavitada hoone omanikke võimalikest energiatõhususe meetmetest ning pakkuda neile abi ja teavet hoonete renoveerimisega seotud küsimustes. Sellega koos saab hoone omanikke teavitada ka saadaval olevatest toetustest ja teenustest. Selline nõustamisteenus on hoone omanikele tasuta ning aitab kaasa hoone omanike teadlikkuse suurendamisel näiteks olukorras kus hoonele kohaldatakse miinimumstandardeid (nt mitteelamute omanikud). Kutse esitatakse selle järgi, kumb järgmistest tähtaegadest saabub varem: vahetult pärast hoone energiamärgise aegumist või viis aastat pärast energiamärgise väljaandmist. Praktikas tähendab see seda, et nt ETA energiamärgise aegumise järgmiselt või siis kui KEK energiamärgise väljaandmisest on möödunud viis aastat. Hoone omanikud, kellele tuleb kutse edastada, tehakse kindlaks andmepäringute alusel ehitisregistrisse ja kinnistusraamatusse. Kontaktandmete jaoks kasutatakse rahvastikuregistrit. Täpsemad nõuded andmekaitsega seotud tingimuste kohta on toodud lõigete 10 ja 11 selgituste juures. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 19 lõikest 13.
Lõikega 9 määratakse isikud, keda ühtne kontaktpunkt peab toetama, ja teenused, mida ühtne kontaktpunkt peab pakkuma. Ühtne kontaktpunkt peab andma kodumajapidamistele ja korteriühistutele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele sõltumatut nõu rekonstrueerimise tehniliste ja rahaliste võimaluste kohta. Ühtlasi peab ühtne kontaktpunkt andma rekonstrueerimise eri etappide käigus asjaosalistele, seejuures ka rekonstrueerimisteenuseid osutavatele ettevõtetele ehk akrediteeritud ettevõtetele ja rekonstrueerimisteenuseid osutavatele paigaldajatele tuge, lähtudes eri elamutüüpidest. Samuti on ühtse kontaktpunkti ülesandeks pöörata erilist tähelepanu energiaostuvõimetutele ja haavatavatele leibkondadele. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõigetest 2 ja 3.
Lõikega 10 selgitatakse andmekaitsenõudeid seoses ühtsete kontaktpunktide tegevusega ning seoses renoveerimisalasele nõustamisele kutsumisega. Mõlemal juhul töödeldakse üldiseid isikuandmeid (nimi, kontaktandmed, elukoht või asukoht). Samuti, kuna kontaktpunktid peaksid pakkuma teenuseid ka vähekaitstud leibkondadele, siis võib osa andmetest olla seotud ka isikute sissetuleku ja väljaminekutega. Need andmed võib anda kontaktpunkti teenuseid kasutav isik. Tegemist on minimaalselt vajaliku andmekoguga, kuna nõustamine tähendab ka jätkutegevusi, näiteks info saatmine e-maili teel või suhtlemine telefoni teel. Hoonete renoveerimine on vahetult seotud ka infoga hoone seisukorrast, mis tähendab, et vaja on pärida andmeid isiku elukoha või tema omandis oleva muu hoone kohta.
Renoveerimisalasele nõustamisele kutsumiseks on vaja teha ehitisregistrist väljavõte nende hoonete kohta, mis vastavad lõikes 8 seatud tingimustele. Selleks, et siduda hoone andmed omandiga, on vajalik teha väljavõtted ka kinnistusraamatust. Kontaktandmete väljaselgitamiseks saab kasutada rahvastikuregistri andmeid. Juriidiliste isikute korral kasutatakse äriregistris avalikult kättesaadavaid andmeid. Energiasäästu koordinaator võib delegeerida ülesande kutsete väljastamiseks edasi ühtsele kontaktpunktile.
Lõikega 11 sätestatakse seoses kontaktpunktide tegevuse ja renoveerimisalase nõustamisega andmete säilitamise tähtaeg ja nende kustutamine. Andmeid säilitatakse kuni 2 aastat. Seda põhjusel, et renoveerimisalased tegevused on pikemaajalised protsessid, mistõttu peale nõustamisteenuse osutamist võidakse ellu viia tegevusi, näiteks energiamärgise taotlemine, toetuste taotlemiseks taotluse koostamine või ehitusprojekti koostamine renoveerimiseks. Seega on arvestatud vähima vajamineva ajaga, mis on vajalik ka jätkutegevuste elluviimiseks. Sellisel juhul oleks isikul tagasipöördumise ja teabe täpsustamise korral juba eelnev taustainfo esitatud ning andmeid ei oleks vaja korduvalt edastada. Samuti võib olla renoveerimisalasele nõustamisele kutsumise korral vajalik teha hiljem, näiteks aasta pärast väljavõtteid selleks, et hinnata mil määral kutsututest kasutasid nõustamisteenuseid või viisid ellu renoveerimisalaseid töid. Saabuvaks tähtajaks ehk peale kahte aastat peab andmete töötleja isikuandmed kustutama.
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks EnKSi § 351, milles on sätestatud kehtivas sõnastuses, et energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile EnKSi § 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel. Lisaks antakse volitus energiasäästu koordinaatorile pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada, kui ajakohastatakse riiklikku energia- ja kliimakava.

Mõlemad sätted tunnistatakse kehtetuks, sest uuesti sõnastatud direktiiviga asendatakse seni kasutusel olnud pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia (sätestatud direktiivi 2010/31/EL artiklis 2a) uue riikliku hoonete renoveerimiskavaga. Sellest tulenevalt tunnistatakse hetkel kehtivad sätted § 3 lg 7, § 4 ja § 41 ning § 351 kehtetuks ning EnKSi täiendatakse uute, riiklikku hoonete renoveerimiskava kirjeldavate paragrahvidega 43 ja 44 ning muudetakse kehtivat EnKSi § 30.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 8 lisatakse EnKSi § 352, milles sätestatakse riikliku hoonete renoveerimiskava esitamise nõuded.
Lõikes 1 sätestatakse energiasäästu koordinaatori (Kliimaministeerium) poolse EnKSi § 43 kohase renoveerimiskava koostamise ja esitamise aeg.
Lõikes 2 sätestatakse energiasäästu koordinaatori poolse renoveerimiskava ajakohastamise alus.

§ 4. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse § 3 punkti 36 sõnastust muudetakse, ajakohastades selle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkti 36 sõnastusega. Seni kehtinud elektrituruseaduses kasutatud termini „üliväike eraldatud võrk“ definitsioonis asendatakse tekstiosa „1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tundi (edaspidi GWh)“ direktiivi ülevõtmiseks tekstiosaga „2022. aastal väiksem kui 500 gigavatt-tundi (GWh)“. Muudatus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punktist 36.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus defineeritakse direktiivis (EL) 2024/1275 kasutatud uued terminid „riiklik hoonete renoveerimiskava“, „renoveerimispass“, „tervikrekonstrueerimine“, „etapiviisiline tervikrekonstrueerimine“, „katusega parkla“, „hoonega külgnev parkla“, „heitevaba hoone“, „liginullenergiahoone“, „olelusringipõhine globaalse soojenemise potentsiaal“, „mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardid“ ning „säästupõhiste maksete rahastamise kava“.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud).
Euroopa Liidu õigusakti ja Eesti õigusakti vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

6. Seaduse mõjud
Seaduseelnõust tulenevat mõju on hinnatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-le 46.
Direktiivist (EL) 2024/1275 tulenevad Eesti õigusesse ülevõetavad nõuded aitavad tervikuna kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele ja selle tõttu hinnatakse ka nõuete järgimisest tingitud mõjusid tervikuna.
Peamised eesmärgid ja nõuded, mis mõju avaldavad, on järgmised:
• uued hooned peavad järk-järgult vastama heitevaba hoone nõuetele: alates 2028. aastast uued avaliku sektori hooned ning alates 2030. aastast kõik muud uued hooned;
• hoonetes tuleb vähendada ja järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kohapealne kasutamine, eelistades taastuvenergial, kaugküttel, soojuspumpadel ja muudel vähese heitega lahendustel põhinevaid tehnosüsteeme;
• ehitusse viiakse sisse olelusringipõhine lähenemisviis: uute hoonete puhul tuleb hinnata olelusringipõhist süsinikujalajälge ning alates 2030. aastast järgida hoone olelusringipõhiseid süsinikujalajälje piirväärtusi;
• päikeseenergiaseadmete kasutuselevõttu laiendatakse uutele hoonetele, olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, teatud olemasolevatele mitteelamutele ning hoonega külgnevatele katusega parklatele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud;
• tehnosüsteemide energiakasutust optimeeritakse automaatika- ja juhtimissüsteemide, elektroonilise seire, hüdraulilise tasakaalustamise ning valgustuse automaatse juhtimise nõuete kaudu;
• hoonetes pööratakse senisest enam tähelepanu sisekliima kvaliteedile, sealhulgas mitteelamute siseõhu kvaliteedi seirele ja juhtimisele ning elamute elektroonilise seire ja juhtimise lahendustele;
• olemasoleva hoonefondi energiatõhusamaks muutmiseks asendatakse senine pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia riikliku hoonete renoveerimiskavaga, mis määrab hoonefondi renoveerimise eesmärgid, tegevused ja meetmed, samuti on hinnatud mõjusid;
• olemasolevatele mitteelamutele kehtestatakse energiatõhususe miinimumstandardid, mille eesmärk on parandada kõige kehvema energiatõhususega hoonete seisundit ning vähendada energiatarbimist;
• kultuuriväärtusega hoonete puhul täpsustatakse energiatõhususe miinimumnõuete leebemat kohaldamist, et võimaldada energiatõhususe parandamist hoone eripära, välisilmet ning kultuuriväärtuslikke detaile ja tarindeid säilitades;
• renoveerimise kavandamist toetatakse vabatahtliku renoveerimispassi ja ühtsete kontaktpunktide kaudu, et parandada omanike, korteriühistute, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste võimalusi nõuete täitmiseks.
Kehtiv õigus reguleerib juba praegu hoonete energiatõhusust, energiamärgiseid, tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid ning hoonete renoveerimist kuluoptimaalsel tasemel. Samas ei kata kehtiv regulatsioon piisavalt Euroopa Liidu uuendatud nõudeid, mis puudutavad uute hoonete väga väikest energiavajadust ja heidet, olemasolevate hoonete energiatõhususe järkjärgulist parandamist, hoonete kliimamõju ehk süsinikujalajälje hindamist kogu elukaare jooksul, päikeseenergia kasutamise laiendamist ning riikliku renoveerimise kavandamist. Seetõttu tuleb Eesti õigust täiendada, et hoonete energiatõhususe nõuded, renoveerimise planeerimine ja ehitusprotsessis esitatavad andmed oleksid kooskõlas uute direktiivi nõuetega ning toetaksid samas ka Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmist.
Eelnõukohane seadus avaldab mitmesugust positiivset mõju nii elanikele, hooneomanikele, ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Hoonete energiatõhususe parandamine, tehnosüsteemide parem juhtimine ja sisekliima kvaliteedile suurema tähelepanu pööramine aitavad parandada hoonete kasutustingimusi, siseruumide õhu kvaliteeti ning toetavad seeläbi elanikkonna tervist ja heaolu laiemalt. Energiatõhusamad hooned vähendavad energiatarbimist ja aitavad pikas perspektiivis vähendada energiakulusid ning sõltuvust fossiilkütustest, suurendades samal ajal taastuvenergia kasutamist ja hoonefondi vastupidavust energiahindade kõikumisele.
Hoonefondi korrastamine aitab leevendada energiaostuvõimetust, vähendada tarbitava energia hulka ning parandada elukeskkonna kvaliteeti eri piirkondades. Ühtlasi aitavad renoveerimiseks tehtavad investeeringud kaasa kinnisvaraväärtuse tõusule, mis kompenseerib pikemas vaates tehtavaid kulutusi. Vabatahtliku meetmena nähakse ette renoveerimispassi koostamist, mis võimaldab läbimõeldult kavandada ehitustegevust ja selle maksumust, muutes renoveerimise kulutõhusamaks.
Keskkonnamõju seisukohalt aitab eelnõu kaasa kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähenemisele, ressursitõhusamale ehitamisele ning muutuvale kliimale vastupidavama hoonefondi kujunemisele. Teisalt võib nõuete täitmine tähendada kohustatud isikutele esmalt suuremaid alginvesteeringuid ja täiendavat planeerimisvajadust, mistõttu lähtutakse nõuete rakendamisel jätkuvalt kulutõhususe, tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse põhimõttest. Renoveerimisega seotud detailsemat mõju kirjeldatakse riiklikus hoonete renoveerimiskavas, mis on esitatud Euroopa Komisjonile hindamiseks ja kommenteerimiseks 30. juunil 202618.

6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sotsiaalne mõju kaasneb eelkõige järgmiste eelnõuga kavandatud muudatustega:
• Sisekliima kvaliteedi parandamine
Hoonete energiatõhususe paranemine aitab kaasa elanikkonna tervise ja heaolu paranemisele ning tervisealase võrdsuse saavutamisele. Mõju avaldub parema soojusmugavuse, õhuvahetuse, niiskusrežiimi ja hoone tehnosüsteemide juhitavuse kaudu. Hoonete rekonstrueerimisel saab lisaks energiatõhususele ja sisekliima kvaliteedile pöörata tähelepanu ligipääsetavusele (vt Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne koos lisadega17) ning hoonete vahelise liikumise parandamisele.
Renoveerimise tulemusena paraneb siseruumide soojusmugavus ja õhuvahetus, hooned on õhupidavamad ning väiksem niiskustase omakorda aitab vältida hallituse teket. Mugav sisetemperatuur aitab ära hoida olukordi, kus elanikud kannatavad talvel liigset külma ning suvel liigset kuuma, niiskust ja sellest tulenevate mikroorganismide mõju. Vale sisetemperatuur ja sellega kaasnev ebamugavus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sh vaimse tervise ja südamehaigusi. Üldiselt kajastub hoonete hea sisekliima positiivne mõju tervisele südame-veresoonkonna-, hingamisteede haiguste (astma, nakkushaigused, allergiad jne), kopsuvähi ning kognitiivsete ja vaimse tervise häirete vähenemises, sest inimesed puutuvad vähem kokku ruumi küttesüsteemidest, ebapiisavast ventilatsioonist ja kütustest tuleneva siseruumide õhusaastega, mis võib põhjustada nii kroonilisi kui ka ägedaid hingamisteede haigusi. Niiskus ja halvasti soojustatud ruumid põhjustavad selliseid laialdaselt levinud haigusi nagu astma ja allergia.
Samuti aitavad parem sisekliima ja ajakohastatud nõuded kaasa muutuva kliimaga kohanemisele, võimaldades kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide ajakohastamisega juhtida seadmete tööd ja kohandada seda välitingimustele. Kliimaprojektsioonid näitavad, et lähi- ja keskpikas vaates väheneb kütmise vajadus, kuid suureneb jahutusvajadus. Selleks, et optimeerida kulusid, tuleks kasutada jahutuseks esmalt passiivseid lahendusi. See tähendab, et esmalt tuleb piirata kuumuse sissepääsu, seejärel viia kogunenud soojus välja ning alles seejärel aktiivselt jahutada. Sellises järjekorras on võimalik vähendada jahutamisega kaasnevate kulude kasvu ning tõsta märgatavalt sisekliima kvaliteeti.
Sotsiaalse mõju seisukohalt on mõju valdavalt positiivne ja pikaajaline, kuid see ei pruugi jaguneda elanike vahel ühtlaselt. Suurem positiivne mõju avaldub neile, kelle eluruumid on praegu halva sisekliima, ebapiisava ventilatsiooni, liigse niiskuse või suurte küttekuludega. Negatiivsem mõju võib avalduda renoveerimistööde ajal ajutise häiringuna, näiteks müra, ajutise ümberkorralduse või vajadusena taluda lühiajalist ebamugavust. See risk on ajutine ning seda saab vähendada tööde etapiviisilise kavandamise, elanike varase teavitamise ja korteriühistute nõustamisega.
• Hoonefondi energiatõhususe suurendamine
Hoonefondi energiatõhususe suurendamine mõjutab tarbijaid ja nende sissetulekuid eelkõige eluasemekulude kaudu. Lühiajaliselt võib renoveerimine või tehnosüsteemide uuendamine tähendada hooneomanikele, korteriühistutele ja elanikele suuremat investeerimisvajadust, omafinantseeringut või laenukohustust. Samas näitab renoveerimispraktika, et aja jooksul on lisakulusid kompenseeritud väiksema kütte- ja elektrikuluga, mis tuleneb hoone energiatõhususe suurenemisest. Pikemas vaates võib mõju olla positiivne, sest väiksem energiatarbimine vähendab majapidamiste haavatavust energiahindade kõikumise suhtes ja toetab eluasemekulude prognoositavust. Madalamad hoone kütmise või jahutamise kulud vähendavad ka energiavaesust ja mõjutavad positiivselt eelkõige haavatavaid rühmi. Oluline on tuua välja, et renoveerimise puhul kehtib jätkuvalt kulutõhususe põhimõte ehk kehtestatavad nõuded ja lävendid peavad ennast ära tasuma. Kulutõhususe taset hinnatakse ja ajakohastatakse regulaarselt.
Samas saab negatiivse sotsiaalse mõjuna välja tuua eelkõige ehitustegevusest tulenevate protsesside keerukuse ja renoveerimisega kaasnevate alginvesteeringute vajaduse, mis võib mõjutada eelkõige väiksema sissetulekuga elanikke, eakaid inimesi, haavatavaid leibkondi, väikeseid korteriühistuid ning hooneomanikke piirkondades, kus kinnisvara väärtus on madalam ja laenuvõimekus piiratum. Seetõttu on oluline, et nõuete rakendamisega kaasneksid sihitud toetusmeetmed, kättesaadav nõustamine, lihtsad digilahendused ning selge teave selle kohta, millal nõuded kohalduvad ja millised on erandid. Nimetatud tegevusi on täpsemalt kirjeldatud ka riiklikus hoonete renoveerimiskavas.
Eelnõus on mitme nõude puhul jäetud rakendamiseks direktiivist tulenev lubatud paindlikkus. See tähendab, et näiteks tehnosüsteemide uuendamisel tuleb kaaluda tehnilist teostatavust, funktsionaalset sobivust või majanduslikku põhjendatust. Need kaalutlused tuleb arvesse võtta projektipõhiselt, arvestades ka piirkondlikke olusid. Seega on võimalik ka seeläbi kulusid kokku hoida, sest rakendatakse sobivaid ja kohaseid lahendusi, millesse investeerimine on tulus.
Negatiivsete mõjude kaasnemise risk sõltub eelkõige sellest, kas renoveerimist on võimalik ajastada, rahastada ja tehniliselt ette valmistada viisil, mis ei suurenda ebaproportsionaalselt eluasemekulusid. Risk on suurem nende sihtrühmade puhul, kellel puudub piisav omafinantseering või võimekus osaleda keerukates renoveerimisprotsessides. Riski maandavad nõuete järkjärguline rakendumine, kulutõhususe ja majandusliku põhjendatuse põhimõtte kasutamine, vabatahtlik renoveerimispass ning riiklikus hoonete renoveerimiskavas kirjeldatud toetus- ja nõustamismeetmed.
• Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine
Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine, sealhulgas päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtt ning järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest loobumine, avaldab sotsiaalset mõju eelkõige energiakulude ja energiavarustuse kindluse kaudu. Positiivne mõju seisneb selles, et lokaalne või hoonega seotud taastuvenergia tootmine võib vähendada energiakulusid, aidata leevendada energiaostuvõimetust ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja nendega seotud hinnatõusudest. Mõju on suurem hoonetes, kus toodetud energiat saab tarbida kohapeal ja kus investeering on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.
Võimalik negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui päikeseenergiaseadmete või tehnosüsteemide paigaldamisega kaasnev algkulu kandub üürnikele, teenuste kasutajatele või korteriomanikele üle enne, kui energiasääst või muud hüved avalduvad. Seetõttu on oluline rõhutada, et mitme nõude kohaldamine on seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega.
• Elukeskkonna paranemine
Elukeskkonna paranemine avaldub nii elamute kui ka avalike ja erasektori kasutuses olevate mitteelamute kvaliteedi paranemises. Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamise võimaluste täpsustamine aitab säilitada hoonete kasutatavust ja kultuuriväärtust, parandada nende kasutustingimusi ning võimaldab vältida olukorda, kus energiatõhususe nõudeid käsitatakse põhjusena jätta mõistlikud ja hoonele sobivad parendused tegemata.
Mõjutatud sihtrühm on suur, sest muudatused võivad puudutada kõiki Eesti elanikke kas eluruumi, töökoha, teenuse tarbimise või avaliku ruumi kaudu. Mõju ulatus sõltub siiski hoone tüübist, seisukorrast, paiknemisest ja kavandatava töö mahust. Näiteks võib väga halvas seisukorras oleva hoone renoveerimine tähendada elukeskkonna märgatavat paranemist, kulude kokkuhoidu pikas vaates ning kinnisvara väärtuse kasvu, samas väiksemate tööde korral, näiteks büroohoonele päikesepargi paigaldamisel, võib vahetu sotsiaalne muutus olla tagasihoidlik. Mõju avaldub küll harva, kuna nõudeid rakendatakse üldjuhul ühe hoone suhtes üksikute suuremate otsustena, kuid nende mõju on pikaajaline, näiteks paraneb sisekliima, väheneb energiakulu ja suureneb hoone kasutusmugavus.
Linnaruumis suurendavad renoveeritud ja korrastatud hooned turva- ja kogukonnatunnet. Näiteks võivad renoveerimata korterelamute rõdud, amortiseerunud fassaadid või halvas seisukorras välialad ohustada inimesi või vara. Renoveeritud hooned parandavad üldist linnamiljööd, suurendavad piirkonna atraktiivsust ja tõstavad kinnisvara väärtust. Ehitustööde aegsed mõjud ja häiringud on ajutised ning sellisel juhul tuleb rakendada kohaseid meetmeid, et häiringud oleksid talutavad. Praktikas on võimalik näiteks tehaselise renoveerimise kaudu kiirendada ehitustööde protsessi ja sellega vähendada ka ehitusaegseid häiringuid.

6.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Julgeolekut ja välissuhtlust mõjutavad eelkõige järgmised eelnõuga kavandatavad muudatused:

• Mõju julgeolekule ning sõltuvuse vähendamisele fossiilkütustest
Seaduseelnõus kavandatud muudatustel võib olla kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna hoonefondi energiatõhususe parandamine, taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamine, fossiilkütuste kasutamise vähendamine ning mitteelamutele rakendatavad energiatõhususe miinimumstandardid mõjutavad regionaalset toimetulekut, energiavarustuse kindlust ja Eesti kohustuste täitmist Euroopa Liidus. Mõju riigi julgeolekule avaldub eelkõige energiakulude, regionaalse sidususe ja kriisivalmiduse kaudu. Positiivne mõju seisneb selles, et väiksema energiatarbimisega ja taastuvenergialahendusi kasutavad hooned on vähem haavatavad energiahindade kõikumise ja fossiilkütuste tarneahelate häirete suhtes ning vähendavad sõltuvust soovimatutest tarneahela allikatest. See tugevdab pikaajaliselt energiajulgeolekut ja ühiskonna vastupanuvõimet.
Samas võib mõju olla piirkonniti erinev. Kõige halvema energiatõhususega mitteelamud paiknevad tõenäoliselt osaliselt väiksemates ja kahaneva rahvastikuga piirkondades, sealhulgas Euroopa Liidu välispiiri läheduses. Selliste hoonete omanike investeerimissuutlikkus võib olla piiratud ning ilma riikliku toe, nõustamise ja toimiva regionaalpoliitikata võib nõuete täitmine süvendada piirkondlikke erinevusi. Kui avalike või eraõiguslike teenuste osutamiseks kasutatavaid hooneid ei suudeta õigel ajal kohandada, võib see mõjutada teenuste kättesaadavust, kohalike kogukondade toimetulekut ja piirkonna atraktiivsust. Need mõjud võivad omakorda mõjutada riigi sisemist sidusust ja laiemas tähenduses julgeolekut. Piiriäärsete asulate hoonete renoveerimine võib positiivselt mõjutada nende arengut ja parandada riigi julgeolekut. Muudatused avaldavad suurt mõju eelkõige Ida-Virumaal, arvestades asjaolu, et enamik sealseid hooneid vajab renoveerimist.
Olemasoleva hoonefondi kasutusest väljalangemine on samuti julgeoleku ja regionaalse toimepidevuse vaates oluline tegur. On teada, et veerand riigi eluruumidest on tühjad ning tühjenemise kiire tempo juures võib eeldada, et ligi 5000 korterelamut kaob 2050. aastaks kasutusest (TalTech, SpinUnit, üleriigiline uuring elamute kasutusest kadumisest ja tühjenemise mustritest, 2022). Paljud nendest hoonetest, eelkõige hooned, mis pärsivad asulate elukeskkonna kvaliteeti, tuleb kohapõhiste kaalutluste alusel lammutada. Majanduslikult üle jõu käiv ja teatud hoonete puhul ebaratsionaalne lisakohustus võib tekitada trotsi hoonete andmete uuendamisel ja esitamisel ning vajalikke kontrolltegevusi võib selle tulemusel olla keerulisem teha. Ilma vajaliku rahalise toe ja põhjaliku selgitustööta võivad nõuded tekitada erimeelsusi Euroopa Liidu kliimapoliitika suhtes ning vähendada valmisolekut nõudeid täita.
Välissuhete seisukohast on mõju valdavalt positiivne, sest eelnõu aitab täita Eesti kohustust võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 ning toetab Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist. Direktiivi nõuete korrektsel ja aegsal ülevõtmisel on oluline tähendus Eesti usaldusväärsusele Euroopa Liidu liikmesriigina. Samuti toetab eelnõu energiatõhususe, taastuvenergia ja hoonete süsinikujalajälje teemalist rahvusvahelist koostööd, sealhulgas kogemuste vahetamist teiste liikmesriikidega ning ühiste eesmärkide täitmist energiasäästu ja heite vähendamise valdkonnas.
Võimalik negatiivne välissuhete mõju võib tekkida juhul, kui nõuete praktiline rakendamine jääb ebaselgeks, viibib või põhjustab avalikkuses tugevat vastuseisu, mida seostatakse Euroopa Liidu poliitikaga üldisemalt. See võib vähendada ühiskondlikku toetust Euroopa Liidu ühistele eesmärkidele. Riski maandab see, et eelnõus kasutatakse direktiivist tulenevat paindlikkust, nõudeid rakendatakse järk-järgult ning mitme kohustuse puhul arvestatakse tehnilist teostatavust, funktsionaalset sobivust ja majanduslikku põhjendatust.
Mõju ja asjaomane sihtrühm võib olla väike kuni suur sõltuvalt piirkonnast ja hoone kasutusotstarbest. Riigikaitseliste hoonete puhul on sihtrühm kitsas ning mõju puudutab eelkõige riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikke objekte. Regionaalse julgeoleku ja sisejulgeoleku vaates võib mõju olla suurem piirkondades, kus hoonefond on kehvemas seisukorras, elanikkond kahaneb või teenuste osutamine sõltub vähestest avaliku või eraõigusliku kasutusega hoonetest. Näiteks piiriäärsete asulate hoonete renoveerimine võib positiivselt mõjutada nende arengut, teenuste kättesaadavust ja elanike paigalejäämist ning seeläbi parandada riigi julgeolekut.
Mõju avaldub üldjuhul harva, kuna nõudeid rakendatakse konkreetse hoone suhtes enamasti üksikute suuremate otsustena, näiteks renoveerimise või tehnosüsteemi uuendamise käigus. Mõju kestus on siiski pikaajaline, sest tehtud investeeringud mõjutavad hoone energiatarbimist, kasutatavust, toimepidevust ja piirkonna elukeskkonda ja turvalisust mitme aastakümne vältel.
Negatiivsete mõjude kaasnemise risk on hinnanguliselt pigem väike, kuid see võib suureneda juhul, kui investeerimisvajadus koondub piirkondadesse või hooneomanikele, kelle rahaline ja halduslik võimekus on piiratud. Risk puudutab eelkõige väiksema sissetulekuga elanikke, väikeseid omavalitsusi, väiksema kinnisvaraväärtusega piirkondi ning hooneomanikke, kellel puudub juurdepääs sobivale rahastusele või tehnilisele nõustamisele. Riskide maandamiseks on oluline kasutada riiklikus hoonete renoveerimiskavas kirjeldatud toetus- ja nõustamismeetmeid, ühtseid kontaktpunkte, selget avalikku kommunikatsiooni ning vajaduse korral piirkondlikke lahendusi.
• Hoonete energiatõhususe suurendamine
Riigikaitseliste hoonete puhul on direktiivis ette nähtud erand energiatõhususe miinimumnõuete ja energiatõhususe miinimumstandardite rakendamisel ning eelnõuga kavandatakse vastav erand riigikaitselistele hoonetele, välja arvatud individuaalsed eluruumid ning kontorihooned. Erand on vajalik, sest teatud riigikaitselise otstarbega hoonete puhul võib energiatõhususe nõuete täitmine olla vastuolus objekti julgeoleku või kasutusfunktsiooniga ning rakendamine võib olla keeruline. Samas kohaldatakse energiatõhususe nõudeid tavapärase kasutusega hoonetele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroohooned, sööklad ja õppehooned, kui need ei kuulu erandi kohaldamisalasse. Selline lahendus võimaldab ühendada energiatõhususe eesmärgid riigikaitse erivajadustega ega sea põhjendamatut riski riigikaitseliste ülesannete täitmisele.

6.3 Mõju majandusele
Majanduslikku mõju avaldavad eelkõige järgmised eelnõuga kavandatud muudatused:
• Hoonefondi energiatõhususe suurendamine, sh tehnosüsteemide uuendamine
Uued hoonete energiatõhususe eesmärgid eeldavad senisest suuremaid investeeringuid hoonete renoveerimisse, kuid energiasäästuga kaasnevad ka kaudsed ja otsesed tulud. Energiatõhusus peaks olema võimalikult suurel määral isetasuv, mis tähendab, et riigieelarve kulude suurenemine on pigem lühiajaline ja pöördub pikemas vaates kulude kokkuhoiuks. Majanduslik mõju avaldub eelkõige hoone omanike, korteriühistute, arendajate, projekteerijate, ehitusettevõtjate, avaliku sektori asutuste ning hoonete kasutajate kuludes ja tuludes. Mõju põhjus on eelkõige nõuete ajakohastamine, mille tõttu tuleb teha investeeringuid energiatõhususse, tehnosüsteemidesse, taastuvenergiasse ja hoonete kliimamõju vähendamisse.
Hoonete energiatõhususe direktiivi mõju majandusele on üldiselt positiivne, sest väiksem energiatarbimine vähendab energiakulusid ning suurendab kinnisvara väärtust. Negatiivse mõjuna võib täheldada kinnisvaraomanike, sealhulgas kodumajapidamiste ja ettevõtete investeerimisvajaduse kasvu, samuti kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja riiklikku järelevalvet teostava asutuse töökoormuse mõningast suurenemist.
Kuivõrd hoonete energiatõhususe parandamisega väheneb energiavajadus, võimaldab see vähendada uute energiatootmisüksuste rajamise vajadust. Samuti tähendab energiatõhusam hoonefond väiksemat tiputarbimist ehk oluline mõju võib avalduda ka energiahindadele neil perioodidel, mil hind on kõrge ehk energiatõhus hoonefond tähendab ka madalamaid hindasid tiputarbimise puhul, kui energiaturule jõuab rohkem kallimaid tootmisvõimsusi.
Energiatõhususe suurendamine aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, varustuskindluse suurendamisele ja imporditavate kütuste koguste vähendamisele, mis kokkuvõttes edendavad Eesti konkurentsivõimet.
Negatiivse mõjuna saab välja tuua suured alginvesteeringud, mis mõjutavad eelkõige väiksema sissetulekuga hooneomanikke ja elanikke ning piiratud investeerimisvõimekusega ettevõtjaid. Samuti võib nõuete täitmisest tekkinud nõudlus tõsta ajutiselt teatud tööde, seadmete ja spetsialistiteenuste hindu, eelkõige juhul, kui turul napib kvalifitseeritud projekteerijaid, ehitajaid, energiatõhususe spetsialiste või süsinikujalajälje hindajaid. Samas võib nõudluse kasv soodustada uute teenuste ja oskuste arengut ning suurendada konkurentsi, mis aitab pikemas vaates hindu stabiliseerida.
Arvestades direktiivist tulenevaid vahe-eesmärke, on mõistlik rahalist mõju hinnata kuni 2035. aastani ehk lähema 10 aasta vaates. Elamute renoveerimise maksumuseks on hinnatud ligikaudu 5 miljardit eurot, millest riiklik panus oleks ligikaudu 1,2–1,6 miljardit eurot. Riiklik panus oleks mõeldud eelkõige korterelamute renoveerimiseks, mille puhul on suurte alginvesteeringute ja elanike sissetulekuid arvestades vajalik välja töötada erinevaid toetusmeetmeid.
Mitteelamute puhul on eeldatud, et tulenevalt nendele kohalduvatest nõuetest ja nendest tulenevate renoveerimistööde, eelkõige tehnosüsteeme puudutavate tööde, küllaltki lühikesest tasuvusperioodist ei ole üldjuhul vaja planeerida eraldi riiklikke toetusi, küll aga võib osutuda vajalikuks sihitud laenu- või käendusmeede. 2026. aastal tehtud mitteelamute energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade uuringust selgus, et energiatõhususe miinimumstandardite täitmine ehk G- ja F-klassi hoonete renoveerimine E-klassi tasemele ei eelda võrreldes tervikliku renoveerimisega suuri investeeringuid. Keskmine investeering on 56 eurot ühe m2 kohta, mis on ligikaudu kümme korda väiksem kui väiksema renoveerimise ning ligikaudu 20 korda väiksem kui täieliku renoveerimise maksumus. Põhilisteks meetmeteks on tehnosüsteemide automaatika ehitus ja renoveerimine, valgustuspaigaldiste renoveerimine, tehnosüsteemide ehitus ja renoveerimine, mõõtmis- ja seiresüsteemide ehitus ja renoveerimine ning päikesepargi rajamine. Meetmete rakendamise keskmine tasuvusaeg on 5,8 aastat. Kokku on mitteelamute investeeringuvajadus 7,5 aasta jooksul ligikaudu 290 miljonit eurot. Arvestades, et miinimumstandardite rakendamisel tuleks eeldatavasti paigaldada ka päikeseenergiaseadmed ja tõhustada tehnosüsteeme, hõlmavad nimetatud tegevused ka direktiivi muudest artiklitest tulenevaid mõjusid, sealhulgas päikeseenergia, tehnosüsteemide ja seire nõudeid. Näiteks on päikesepaneelide paigaldamise kogumaksumus kokku ligikaudu 42 miljonit eurot ning seejuures on arvestatud, et päikesepargi võimsuse valikul on mõistlik lähtuda sellest, et päikesest toodetud elektrit tarbitakse võimalikult suurel määral kohapeal ja toodetud elektrit tagasi võrku ei suunata.
Avaliku sektori hoonete ehitamise ja renoveerimisega kaasnevat mõju on hinnatud energiatõhususe direktiivi (EED) üle võtva seaduse eelnõu seletuskirjas ja seda siin ei korrata.
Mõju ja asjaomane sihtrühm on suur, sest muudatused mõjutavad otseselt või kaudselt kõiki Eesti inimesi ning väga erinevaid majandustegevuses osalejaid. Otseselt mõjutatud on hooneomanikud, korteriühistud, arendajad, ehitus- ja projekteerimisettevõtjad, energiatõhususe ja tehnosüsteemide spetsialistid ning avaliku sektori asutused. Kaudne mõju avaldub tarbijatele, üürnikele ja teenuste kasutajatele energiakulude, teenuste hindade, hoonete kvaliteedi ja kinnisvaraturu kaudu.
Mõju avaldub konkreetse hoone või projekti tasandil, sest nõudeid rakendatakse enamasti ehitamise, olulise rekonstrueerimise, tehnosüsteemi uuendamise või muu suurema investeerimisotsuse tegemisel. Samas on mõju kestus pikaajaline, kuna investeeringud mõjutavad hoone energiatarbimist, kasutuskulusid ning varalist väärtust sageli aastakümneid.
Negatiivsete mõjude kaasnemise risk on peamiselt väike kuni keskmine, sõltudes investeeringute suurusest. Risk on suurem juhul, kui investeerimisvajadus koondub lühikesele ajavahemikule, kui turul napib vajalikke spetsialiste või kui hooneomanikul puudub piisav omafinantseering. Riski maandavad nõuete järkjärguline rakendumine, tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse põhimõte, vabatahtlik renoveerimispass, ehitisregistri arendused, juhendid, toetusmeetmed ning vajaduse korral laenumeetmed.
• Mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine
Mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine mõjutab eelkõige nende hoonete omanikke ja kasutajaid, kelle hooned kuuluvad madalamatesse energiaklassidesse. Mõju on majanduslikult oluline, sest nõuete täitmiseks tuleb teha investeeringuid eelkõige tehnosüsteemide, automaatika, valgustuse, seirelahenduste ja vajaduse korral päikeseenergia kasutuselevõtu parandamisse. Positiivne mõju seisneb selles, et halvema energiatõhususega hoonete energiatarbimine ja püsikulud vähenevad ning hoone vara väärtus ja konkurentsivõime kinnisvaraturul võivad suureneda. Omaniku jaoks võib see tähendada väiksemaid kasutuskulusid, paremat rentimisvõimalust ja väiksemat riski, et hoone kaotab turul väärtust. Eelnevas punktis on toodud ka hinnangule meetmete maksumus, mida siinkohal üle ei korrata.
Negatiivne mõju võib avalduda eelkõige lühiajalise investeerimiskulu ja täiendava halduskoormusena. Erasektori hooneomanike puhul võib risk olla suurem siis, kui hoone asub piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on madalam või üüritulu ei kata kiiresti tehtavate investeeringute maksumust. Avaliku sektori puhul võib nõuete täitmine mõjutada eelarve planeerimist. Samas on mõju sagedus hoone tasandil pigem väike, sest investeering tehakse enamasti üks kord või etappide kaupa, kuid mõju kestus on pikaajaline.
• Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine
Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine, eelkõige päikeseenergiaseadmete paigaldamine uutele hoonetele, olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, teatud olemasolevatele mitteelamutele ja hoonega külgnevatele katusega parklatele, avaldab majanduslikku mõju investeerimiskulude, energiakulude ja elektritarbimise juhtimise kaudu. Positiivne mõju seisneb selles, et kohapeal toodetud taastuvenergia võib vähendada ostetava energia kogust, parandada hoone kasutuskulude prognoositavust ning suurendada hoone väärtust ja atraktiivsust. Ettevõtjate jaoks võib see luua täiendavat nõudlust päikeseenergia projekteerimise, paigaldamise, hoolduse, seire ja elektrisüsteemide kohandamise teenuste järele.
Negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui paigaldamisega kaasnev alginvesteering on hoone omaniku jaoks suur või kui tehnilised tingimused, näiteks katuse kandevõime või võrguühenduse võimalused, muudavad lahenduse kalliks. Selliste riskide vähendamiseks on nõue seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega. On oluline rõhutada, et eelnõu ei nõua päikeseenergiaseadme paigaldamist olukorras, kus see ei ole konkreetse hoone puhul teostatav või mõistlikult tasuv, ühtlasi peaks see olema kooskõlas ka planeeringutes toodud tingimustega.
• Hoone kliimamõju vähendamine
Hoone kliimamõju vähendamine avaldab majanduslikku mõju uute püstitavate hoonete arendajatele, hoonete omanikele, projekteerijatele, ehitustoodete tootjatele, ehitusettevõtjatele ning hoone süsinikujalajälje hindamise teenuse pakkujatele. Uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamise kohustus suurendab esialgu projekteerimise ja andmete kogumise töömahtu, sest arvestada tuleb ehitustoodete, materjalide koguste, transpordi, ehitustegevuse, kasutusetapi energiakasutuse ning lammutamise ja jäätmekäitlusega seotud mõjuga. Samas loob see turule selgema signaali, et eelistatud on väiksema süsinikujalajäljega materjalid, lahendused ja projekteerimispraktikad. Tegemist on muutusega, mis vajab aega kohanemiseks ja praktikate kujunemiseks turul. Seepärast on rakendatud lubatud paindlikkust kehtestada hindamise kohustus direktiivis toodud tähtaegade järgselt ehk alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Lisaks piiritletakse esimesi hindamisi vaid üle 1000 m2-se suletud netopinnaga hoonetega. Alates 2030. aastast, mil on ka direktiivi kohane tähtaeg, laieneb kohustus kõigile energiamärgise kohustusega hoonetele ning ühtlasi töötatakse välja piirväärtused. Selle aja jooksul on võimalik turul tekitada praktikat, täiendada metoodikat, koostada juhiseid, koolitada ning tagada esmalt riigi poolt vajalike alusandmete olemasolu.
Hoonete süsinikujalajälje hindamisega on tegelenud praegu Riigi Kinnisvara AS ning eraettevõtetest arendajad. Seni on süsinikujalajälje hindamine olnud vabatahtlik ning selleks on välja töötatud ka riiklik metoodika, mis on avaldatud juhendina. Hinnanguliselt mõjutab see projekteerimisetapi kulusid, mis võib suuremate hoonete puhul tähendada umbes 2000 euro suurust lisakulu, sõltudes andmete hulgast ja hindamisviisist. Eeldus on, et 2030. aastaks, kui vastavaid eksperte on enam ning BIMide kasutus on laialdasem ning kvaliteet suurem, siis mõjutab see hinda lähteandmete ühtsema ja lihtsama koodamise kaudu soodsamas suunas. Turul on praegu kättesaadavad ka hindamistööriistad ning olemas on ka Eesti põhine keskmistatud andmetele tuginev materjalide andmebaas. Riigi poolt on välja töötamisel rakendusaktina metoodika, juhendid ning ühtlasi koostatakse direktiivist tuleneva nõude järgi ka teekaart süsinikujalajälje trajektoori määramiseks. Hindamine ise toob kaasa laiemalt mõjud ehitusmaterjalide tootjatele, kellele juba praegu on ehitustoodete määruse (EL) 2024/3110 kohaselt rakendumas kohustus hinnata ehitusmaterjalide kliimamõju kogu olelusringi vaates. Need andmed saavad olla ka hiljem sisendiks hoone süsinikujalajälje hindamisel. Juba praegu hinnatakse hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge Soomes, Rootsis, Taanis, Islandil jt riikides. Samuti on ekspordivõimelisemad just need ehitustooted Põhjamaade turul, millel on tõendatult väiksem keskkonnamõju. Seega hinnates ja vähendades ehitusmaterjalide süsinikujalajälge suureneb ka ehitusmaterjalide konkurentsivõime Euroopa turgudel.
Positiivne mõju avaldub ka uute teenuste ja oskuste tekkes, sealhulgas süsinikujalajälje arvutamise, materjaliandmete, keskkonnadeklaratsioonide, ringmajanduslike lahenduste ja vähese süsinikuheitega ehitustoodete turu arengus. Negatiivne mõju seisneb selles, et üleminekuperioodil võivad suureneda projekteerimis- ja nõustamiskulud ning tekkida puudus pädevatest arvutajatest ja usaldusväärsetest lähteandmetest.

6.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Elu- ja looduskeskkonnale avalduvad eelnõuga kavandatud muudatuste tagajärjel järgmised mõjud:
• Keskkonnaseisundi paranemine ja õhusaaste vähendamine
Kõnesolev seaduseelnõu toob elu- ja looduskeskkonnale positiivse mõju, mis tuleneb hoonete energiatõhususe parandamisega kaasnevast energianõudluse vähenemisest, fossiilkütuste kasutamise vähenemisest, mis omakorda kaudselt ja otseselt vähendab kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet (nt fossiilkütuste kasutusest järk-järguline loobumine). Selle põhjuseks on eelkõige hoonefondi energiatõhususe suurendamine, taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamine ning uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamine ja piirväärtuste kohaldamine. Positiivne mõju avaldub nii otseselt hoonete energiakasutuses kui ka kaudselt energiatootmise, kütusetarbimise, ehitusmaterjalide valiku ja hoonete kasutusea pikendamise kaudu. Lisaks tuuakse eelnõuga sisse ka uus termin „heitevaba hoone“, mis täiendab lisaks seni kehtinud mõistet „liginullenergiahoone“. Erinevus nende kahe vahel seisneb selles, et heitevaba hoone puhul ei ole lubatud kohapealset fossiilkütuste põletamist, mis otseselt panustab õhusaaste vähendamisse ja seeläbi keskkonnaseisundi parandamisse.
Keskkonnamõju väljendub selles, kui suur CO2-heide energia tootmisel tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalike ressursside kasutus. Mida suurem on primaar- ja lõppenergia kulu, seda suurem on keskkonnamõju. Keskkonnamõju väljendab kaudselt, saastetasude ja ressursikasutuse kaudu, ka energia hinnas. Selleks, et saavutada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite 55% vähenemine kuluoptimaalsel viisil, tuleb võrreldes lähtetasemega (2007. a võrdlusstsenaariumi prognoos) lõpp- ja primaarenergia tarbimist vähendada vastavalt vähemalt 36% ja 39%. Lõpptarbijale tähendab energiatõhusus väiksemaid püsikulusid ja kvaliteetsemat elukeskkonda, kuid keskkonnakasu sõltub sellest, kas energiasääst saavutatakse kulutõhusate, tehniliselt toimivate ja hoone eripäraga sobivate lahendustega.
Samuti vähenevad energiatootmiseks vajaminev jahutusvee kulu ja maakasutus ning paraneb riigi ökosüsteemide seisund, sealhulgas taimede ja loomade elupaikade seisund. Eelnõukohane seadus aitab vähendada õhusaasteainete heidet. Samuti toob keskkonnale kasu väiksem kütusega varustamise vajadus, väiksem taristuvajadus ja väiksem heide vette, näiteks suitsugaaside puhastusseadmetest. Võimalik negatiivne mõju võib kaasneda juhul, kui renoveerimise või taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud ehitustöid ei kavandata piisavalt hästi, näiteks tekib ajutiselt rohkem müra, tolmu, veoseid või ehitusjäätmeid. Need mõjud on üldjuhul ajutised ja kohalikud ning neid saab vähendada ehitustööde hea korralduse, jäätmete liigiti kogumise ning ringlusse suunamisega, tolmu ja müra piiramise ning keskkonnanõuete järgimisega.
• Olemasolevate hoonete renoveerimine, ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamine
Uuesti sõnastatud direktiivi ülevõtuga panustatakse eeldatavasti ka sellesse, et uusehituse asemel keskendutakse senisest enam hoonete renoveerimisele, mis võimaldab vähendada peale keskkonnamõju ka samade eesmärkide tarbeks kasutatavaid ressursse, samuti ehitus- ja lammutusjäätmete teket ning vähendatakse ka ehitusmaterjalidesse talletatud süsiniku näol heidet. Olemasoleva hoone korrastamine võib olla keskkonnamõju seisukohalt eelistatav, kuna see pikendab hoone eluiga, vähendab uute materjalide vajadust ning aitab vältida kasutuskõlbliku hoone enneaegset lammutamist. Mõju sihtrühm on lai, hõlmates hooneomanikke, korteriühistuid, ehitusettevõtjaid, jäätmekäitlejaid ja ka kohalikke omavalitsusi.
2020. aastal kulus 52% Eestis kasutatavast energiast hoonetele ja seetõttu on väga oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat ja ligipääsetavust, tagades ohutuse ning korrastades hooneid ümbritsevat elukeskkonda. Positiivne mõju avaldub väiksemas energiakasutuses, väiksemas kasvuhoonegaaside heites, ehitusmaterjalide tõhusamas kasutamises ning võimaluses suunata senisest enam tähelepanu materjalide korduskasutusele ja ringlussevõtule. Samas võib renoveerimine lühiajaliselt suurendada ehitusjäätmete hulka ja transpordikoormust, mida on võimalik vähendada, kui jäätmeid käideldakse liigiti ja võimalikult suures ulatuses suunatakse ringlussevõttu või selle puudusel taaskasutusse. Teisalt, jättes olemasolevad hooned püsima ja renoveerides need kaasaegsetele tingimustele vastavalt, on võimalik ära hoida suurt kogust jäätmete teket. Seega tuleks olelusringi perspektiivist hinnata, kas kasulikum on uus hoone ehitada või see vajadusel lammutada. Riigi poolt on LIFE BuildEST raames välja töötamisel ka metoodika ja juhend, kuidas kaaluda selliseid otsuseid, et leida, mis on keskkonnamõjude suhtes parim otsus.
• Elukeskkonna ning kultuuriväärtustega hoonete säilitamine
Linnalise elukeskkonnaga seoses saab välja tuua mõju kultuuriväärtuslikele hoonetele, mille puhul on eelnõuga kavandatud energiatõhususe miinimumnõuete leebem kohaldamine. Mõju on kahetine: ühelt poolt aitab muudatus säilitada hoonete kultuuriväärtust, teisalt võib energiatõhususe parandamise kavandamine muutuda keerukamaks ja nõuda rohkem erialast nõustamist. Leebem kohaldamine ei tähenda energiatõhususe eesmärkidest loobumist, vaid kohustust otsida selliseid lahendusi, mis parandavad hoone energiakasutust ja sisekliimat kultuuriväärtust kahjustamata:
• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel hakatakse pöörama senisest enam ja suuremat tähelepanu hoone energiatõhususe parandamise võimaluste leidmisele;
• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel rakendatavate energiatõhususe parandamise meetmete negatiivne mõju kultuuriväärtuste säilimisele väheneb;
• hoogustub hoonete kultuuriväärtust säilitada võimaldavate energiatõhusust parandavate meetmete teadlik väljatöötamine ja laieneb nende valik (meetmed erinevatele tarindi- ja hoonetüüpidele);
• kasvab hoone kultuuriväärtust säilitada võimaldavate energiatõhusust parandavate meetmete rakendamise praktika, mis võimaldab kogemuspõhiselt hinnata meetmete jätkusuutlikkust ja pikaajalist mõju ning loob aluse meetmete järjepidevaks parendamiseks;
• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel saavutatakse hoone edasise kasutamise energiakuludes senisest suurem kokkuhoid ja/või sisekliima paranemine;
• kultuuriväärtusega hooned muutuvad senisest atraktiivsemaks elamiskohaks, hooneid võetakse kasutusse ja nad püsivad kasutuses: kasutuses olevad hooned säilivad paremini ning seeläbi säilib ka nende kultuuriväärtus;
• projekteerimise aeg võib pikeneda;
• projekteerimine võib muutuda mõnevõrra kulukamaks;
• projekteerimisse võib olla vajadus kaasata erinevate valdkondade spetsialiste (nt energiatõhususe, muinsuskaitse jne spetsialist);
• kultuuriväärtusega hoonete suhtes energiatõhususe parandamise nõuete kohaldamine, olgugi et leebem, võimaldab kasutada energiatõhususe parandamise toetamiseks väljatöötatud meetmeid ka kultuuriväärtusega hoonete olulise rekonstrueerimise tarbeks;
• kultuuriväärtusega hoonete seisukord on pahatihti halb ega vasta tänapäevaste mugavuste ootustele. Hoonete seisukorra parandamine niivõrd, et see võimaldaks seejärel parandada nende energiatõhusust, on omanikule sedavõrd kulukas, et järgmist sammu ta enam rahastada ei suuda. Selleks sammuks võib olla näiteks veevärgiga või kanalisatsiooniga või kaugküttega liitumine ja selle väljaehitamine või ohutuse tagamiseks elektrisüsteemi renoveerimine. Samuti ei ole omanikel sageli raha lekkiva katusekatte väljavahetamiseks ja toimiva sadeveesüsteemi rajamiseks või keldrisse valguva vee hoonest eemale juhtimiseks ning nendeks töödeks ei ole tõenäoliselt võimalik taotleda ka toetust. Selleks, et saaks parandada kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhusust, tuleb esmalt lahendada elementaarsed elukvaliteedi mured. See vajab riigi- või kohaliku omavalitsuse poolset toetusmeetmete väljatöötamist ning vajaliku nõustamise sisseseadmist. Nõustamine peab kaasama kõiki konkreetse hoone eripärade ja kavandatavate töödega seotud erialade spetsialiste;
• energiatõhususe parandamiseks pakutavate toetusmeetmete laienemine kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamisele eeldab suuremate rahaliste ressursside olemasolu nende toetusmeetmete rakendamiseks.
Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja hoonete omanike toetamiseks on käima lükatud ja lõppfaasis Muinaskodu projekt, mida juhib Kultuuriministeerium. Tegemist on LIFE Heritage HOME19 projektiga, mille eesmärgiks on välja töötada hoonetüüpide lõikes soovitused renoveerimiseks, sh on koostatud selle projekti raames ka renoveerimispasse ning eelnõu koostamise ajaks on planeeritud 2026. a sügisesse ka suurematesse linnadesse ja erinevatesse piirkondadesse infopäevi. See kõik toetab omakorda kultuuriväärtuslike hoonete omanikke ka praeguste nõuete elluviimisel. Laiemalt tähendab sellise hoonefondi korrastamine seda, et elukeskkond on rikkalikum ning elanikel või hoone külastajatel on parem sisekliima ning kaasneva positiivse mõjuga ka väiksemad kütte- või jahutusarved. Lisaks soodustavad kultuuriväärtusega hoonete renoveerimispraktikad ka ringmajanduse edendamist, kuna mitmed ehitusvõtted on suunatud olemasoleva korduskasutusele ning ka traditsiooniliste materjalide kasutusele, vähendades seeläbi otseselt ka keskkonnamõju. Seega positiivseid mõjusid on mitmes valdkonnas. Kaasa toob muudatus investeeringutena tehtavate kulude kasvu, kuid seda on võimalik arvestada ka nõuete kohaldamisel, sest üheks kriteeriumiks on ka majanduslik põhjendatus ehk taskukohasus.

6.5 Mõju regionaalarengule
Hoonete energiatõhususe direktiivi olulisim mõju regionaalarengule on energiaostuvõimetuse leevenemine ning energiahindade vähenemine, mis avaldab positiivset mõju elanikkonna elutasemele maapiirkondades, suurendades inimeste heaolu ja parandades elustandardit. Piirkondlikult õigesti sihistatud renoveerimisstiimulid võimaldavad parandada eri asulate ja piirkondade elukeskkonna kvaliteeti.
Energiahinnad ja energiaostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa Investeerimispank on uurinud energiatõhususe mõju energiahindadele oma 2013. aasta raportis ning jõudnud järeldusele, et kütusearvete vähendamine energiatõhususe meetmete abil võib leevendada nii energiavaesust kui ka paljusid ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleeme. Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest. Võttes aluseks 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustasid energiaostuvõimetud isikud 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest. Nendele isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust ka energiakulude katmiseks.  Kuigi Eesti ei paista Euroopa tasandil väga probleemsena silma, aitab eelnõukohane seadus lahendada tänapäevaste energiaostuvõimetute perede muresid siseriiklikul tasemel ja vältida energiaostuvõimetuse kasvamist tulevikus.
Üldisemalt aitab energiatõhusus saavutada Eesti regionaalarengu eesmärke, täpsemalt tagada elamisväärse ja turvalise elukeskkonna ning rahuldada igapäevaelu vajadusi, et aidata kaasa rahvastiku vähenemise ja vananemise aeglustamisele maapiirkondades. Võtmata arvesse regioonide võimekust energiatõhususe meetmete rakendamisest osa võtta, võib juhtuda, et vähem suutlikud piirkonnad jäävad teistest maha. Selle vältimiseks on oluline teha energiatõhususe meetmete rakendamisel vastavalt piirkonna suutlikkusele regionaalseid erandeid (nt toetusmäärad), et kogu energiatõhususpotentsiaali eri piirkondades ära kasutada. Eestis kasutusel olevad hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmed on ka praegu suunatud turutõrkepiirkondades asuvatele hoonetele, võimaldades toetada energiatõhusust ja elukeskkonna parandamist lisaks linnadele ka kaugemates piirkondades, kus kinnisvara väärtus on madalam. Tuleb siiski arvestada, et kahaneva elanikkonnaga piirkondades on vältimatu paljude hoonete kasutuseta jäämine ja lammutamine elukeskkonna üldisema kvaliteedi tagamise huvides.

6.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõukohane seadus suurendab nii ettevõtjate kui osaliselt ka elanike halduskoormust, mis tuleneb eelkõige:
• hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamisest;
• kohustusest viia hooned vastavusse uute energiatõhususe ja tehnosüsteemide nõuetega;
• lisanõuetest energiatõhususe tõendamisel ja andmete esitamisel ehitisregistri kaudu.
Arvestades, et kõnesolev eelnõu tuleneb Euroopa Liidu õigusest, on riigil halduskoormuse suurenemise vältimiseks piiratum otsustusruum. Halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse eelnõus direktiiviga lubatud paindlikkust ja välditakse rangemate nõuete kehtestamist võrreldes direktiivis sätestatuga. Nõudeid kohaldatakse direktiivis sätestatud tähtaegade kohaselt ning mitme kohustuse puhul on rakendumine seotud üksnes selliste juhtudega, kus nõude täitmine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Lisaks kasutatakse võimalikke erandeid nende hoonete suhtes, mille puhul nõude kohaldamisest saadav energiatõhususe või kliimamõju kasu oleks piiratud või mille eripära nõuab leebemat kohtlemist, näiteks kultuuriväärtuslikud hooned.

Halduskoormuse vähendamiseks on rakendatud järgmisi võimalusi:
• süsinikujalajälje hindamise kohustus võib suurendada projekteerimise ja dokumentide koostamise töömahtu, kuna arvutuseks on vaja andmeid kasutatavate ehitustoodete, materjalide koguste ja hoone kasutusperioodi energiakasutuse kohta. Koormuse vähendamiseks ei kehtestata arvutuskohustust varasemalt ega laiemas ulatuses, kui direktiivi ülevõtmiseks on vajalik, ning piirväärtuste kohaldamine algab alles alates 2030. aastast. Süsinikujalajälje arvutamise kohustust ei rakendata kõigile hoonetele korraga, vaid aastatel 2028–2029 üksnes üle 1000 m2 suletud netopinnaga ehk ainult suurematele uutele hoonetele ning arvutamise kohustus laieneb ning piirväärtuste kohaldamine algab alles 2030. aastal. Enne seda kogutakse arvutuspraktikat ning ei kehtestata koheselt pädevuse nõudeid, mis on vajalikud alles siis, kui rakenduvad piirväärtused. Kulu, mis on seotud süsinikujalajälje hindamisega on ühekordne ning riigi poolt loodav juhis toetab mikroettevõtjaid ning VKE-sid arvutuste läbiviimisel. Süsiniku jalajälje hindamise kohustus rakendub vaid energiamärgise kohustuslikele hoonetele ehk rakendatud on võimalikke direktiivist tulenevaid välistusi. Täiendavalt kavandab riik ka arvutamiseks vajalike andmete välja töötamist ning metoodika ja juhendi koostamist, mis leevendab kohustatud isikute koormust ja kulusid niivõrd kui see on võimalik;
• päikeseenergiaseadmete, automaatika- ja juhtimissüsteemide ning tehnosüsteemide seirelahenduste paigaldamise kohustus seotakse tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega, kui direktiivist ei tulene teisiti. Näiteks ei tule paneele paigaldada, kui katuse kandevõime, varjustus, tuleohutusnõuded või investeeringu ebamõistlik tasuvusaeg seda ei võimalda. Kohustuste täitmise eelduseks seatakse mitmel juhul tehniline teostatavus, funktsionaalne sobivus ja majanduslik põhjendatus, mis välistab ebamõistlike või mittekulutõhusate lahenduste nõudmise;
• elamutele ei laiendata kõiki direktiivis võimaldatud täiendavaid nõudeid, kui direktiiv jätab liikmesriigile sellise kaalutlusruumi. Näiteks piiritletakse keskse automaatika- ja juhtimissüsteemi nõue edaspidi mitteelamutega ning ei kehtestata elamutele täiendavat siseõhu kvaliteedi mõõte- ja juhtimisseadmete kohustust;
• kultuuriväärtuslikele hoonetele kohaldatakse leevendusi energiatõhususe miinimumnõuetest, võimaldades siiski tõsta renoveerimise käigus hoonete energiatõhusust ja vähendada seeläbi eluasemekulusid;
• arvutuste ja andmete esitamise toetamiseks kavandatakse ehitisregistri arendusi, metoodikat, juhendeid ja võimalusel standardseid andmekogusid, et vähendada kohustatud isikute vajadust tellida või koguda andmeid eraldi iga juhtumi jaoks.
• renoveerimispassi koostamine kavandamaks läbimõeldult renoveerimisega seotud ehitustegevusi on jäetud vabatahtlikuks, võimaldades huvitatud hoonete omanikel siiski planeerida ehitustöid läbimõeldult ja arvestada aegsasti energiatõhususe tõstmiseks vajalike kuludega;
• direktiivist lähtuvalt on osadel nõuetel jäetud kaalutlusruum kehtestada rangemaid nõudeid, mida käesoleva eelnõuga ei rakendata. Kõik olulised erisused, mida direktiiv võimaldab rakendada, on käesoleva eelnõuga rakendatud. Näiteks on võimalik liikmesriigil otsustada millistele hoonetele rakendatakse välistusi energiatõhususe miinimumnõuetest ning Eesti kasutab kõiki võimalikke välistusi, leevendades seeläbi halduskoormust nende hoonete omanike suhtes, mille oodatav kasu oleks pigem väike;
käesoleva eelnõuga ei reguleerita täiendavalt kestliku liikuvuse taristuga seotud nõudeid, vaid nende ülevõtmine lükatakse edasi, kuna nende rakendamine tooks praeguses etapis isikutele kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ja majandusliku mõju. Hoonete juurde laadimistaristu rajamisel jätkub Eesti senine süsteem.
Eelnõukohase seaduse rakendamine toob kaasa lisakoormuse riigiasutustele. Suureneb vajadus tugevdada riiklikku järelevalvet (TTJA), arendada ja ajakohastada ehitisregistri tehnilisi lahendusi ning rahastada renoveerimistoetusi ja muid meetmeid peale ELi vahendite ka riigieelarvest.
Riikliku järelevalve tegemiseks on arvestatud vähemalt ühe täiskoormusega ametikohaga, kuna lisanduvad järgmised peamised kohustused:
• põhjalikum energiamärgiste kontroll (U-arvud, pindalad, erinevad kehtivusajad, nutivalmidus); 
• süsinikujalajälje piirväärtuse kontroll/järelevalve;
• renoveerimispasside olemasolu/kvaliteet; 
• järelevalve kinnisvarakuulutuste üle; 
• järelevalve tehnosüsteemide ja laadimistaristu üle (rakendus juba 2024. a seniste õigusaktidega).
Selle juures eeldatakse, et järelevalvet on võimalik läbi viia riskipõhiselt. Eelnõukohase seaduse rakendamisega kaasnev täiendav töökoormus tuleks katta vähemalt ühe täiendava täistööajale vastava ametikohaga. Hinnanguliselt on eelnõuga lisanduvate ülesannete täitmiseks vajalik TTJA-s luua täiendav ametikoht, mille eelarvekulu tänases arvestuses on 59 000 eurot aastas..

Kohalike omavalitsuste eelarvele avalduv mõju on kajastatud samuti energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirjas20 ja nimetatud hooned kuuluvad 3% rekonstrueerimise kohustuse hulka. Käesoleva eelnõu kontekstis avaldub kohalike omavalitsuste ja teiste avaliku sektori asutuste eelarvele täiendav mõju eelkõige nende omandis olevate hoonete energiatõhususe parandamise, päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu, tehnosüsteemide seire ja juhtimise ning uute avaliku sektori hoonete projekteerimise kaudu.
Uued avaliku sektori hooned peavad vastama heitevaba hoone nõuetele alates 2028. aastast, mis tähendab, et nende hoonete kavandamisel tuleb arvestada väga väikese energiavajaduse, kohapealse fossiilkütustest pärineva CO2-heite puudumise (st kohapealsed küttelahendused ei saa põhineda fossiilkütustel) ning taastuvenergia kasutamisega. Alates 2028. aastast kohalduvad tähtajad ka hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamisele (st siis kohaldub nõue alates 1000 m2 suurustele suletud netopinnaga hoonetele) ja piirväärtustele alates 2030. aastast. Praktikas võib see tähendada näiteks seda, et uue kooli, lasteaia, vallamaja, raamatukogu, kultuurikeskuse või muu kohaliku omavalitsuse kasutuses oleva avaliku hoone kavandamisel tuleb eelistada lahendusi, kus hoone energiavajadus on väga väike, küte ja jahutus ei põhine kohapealsel fossiilkütuse põletamisel, osa energiavajadusest kaetakse taastuvenergiaga ning hoone tehnosüsteemid võimaldavad energiakasutust juhtida ja sisekliima kvaliteeti jälgida. Näiteks võib uue koolihoone puhul tähendada see kaugkütte, soojuspumba või muu vähese heitega küttelahenduse kasutamist, päikeseenergiaseadmete paigaldamise võimalusega arvestamist juba projekteerimisel, tõhusat ventilatsiooni ja automaatset juhtimist ning materjalivalikute hindamist hoone süsinikujalajälje seisukohalt. See võib uute avalike hoonete kavandamisel suurendada projekteerimise, tehniliste lahenduste ja andmete esitamisega seotud kulusid, kuid vähendab pikas perspektiivis energiakulusid, parandab hoonete kasutustingimusi ning aitab avalikul sektoril täita eeskuju näitamise rolli hoonefondi energiatõhusamaks ja väiksema heitega muutmisel. Olemasolevate avaliku sektori hoonete puhul võivad eelarvemõjud tuleneda eelkõige järk-järgult rakenduvatest päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõuetest ning vajadusest ajakohastada tehnosüsteeme juhul, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.
Mõju ja asjaomane sihtrühm on suur, sest muudatused mõjutavad kõiki Eesti omavalitsusüksusi ja paljusid riigiasutusi, kellel on direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid hooneid või kes puutuvad otseselt või kaudselt kokku direktiivi nõuete rakendamisega.
Mõju avaldub küll harva, kuna nõudeid rakendatakse reeglina korra, aga nende mõju on siiski pikaajaline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Suurimad kuluallikad, mis on seotud hoonete energiatõhususe direktiiviga, on mitteelamute miinimumstandardite (MEPS) kehtestamine, uute heitevabade hoonete ehitamine, taastuvenergia arendamine ning tehnosüsteemidega seotud nõuded. Täiendavalt on uus nõue olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamine, mis piirväärtuste kehtestamisest alates mõjutab peamiselt seda, millistest materjalidest ja mil viisil hoonet ehitatakse. 2026. aasta juunis valmis uuring „Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine“ (TalTech). Valmimisel on heitevabade hoonete nõuete uuring ning tellimisel on kuluoptimaalsete tasemete uuring, mis selgitab välja kulutõhusa renoveerimise tasemed, sealhulgas heitevabadele hoonetele. Seetõttu saab käesolev mõjuanalüüs tugineda praegu olemasolevatele andmetele ning kulude hinnang antakse peamiselt mitteelamute energiatõhususe suurendamise, tehnosüsteemide uuendamise ja taastuvenergia kasutuselevõtu kontekstis.
Viidatud mitteelamute uuring kaardistas kogu hoonefondi põhjal selle osa mitteelamutest, mille puhul tuleks saavutada 2030. aastaks vähemalt F-klassi ning 2033. aastaks vähemalt E-klassi energiatõhusus. 2020. aasta seisuga on Eestis sisekliima tagamisega mitteelamute netopindala ligikaudu 20 miljonit m². Selleks, et viia halvima tõhususega 26% mitteelamutest (~5,2 miljonit m²) 2033. aastaks G- ja F-klassist välja, on vaja renoveerida perioodil 2020–2033 keskmiselt 400 000 m² kõige madalama energiatõhususega hooneid aastas. See tempo tagab ka 2030. aasta 16% eesmärgi täitmise.
Selleks, et suurendada energiatõhusust ühe või kahe klassi võrra, on võimalik rakendada esmalt tehnosüsteemidega seotud lahendusi. Uuringu järgi on tehnosüsteemidega seotud investeeringute suurusjärk 25–90 eurot/m² ja tasuvusaeg 4–9 aastat. Investeeringu maksumus ja tasuvus sõltuvad sellest, millises klassis hoone enne protsessiga alustamist on ja kui madalale on vaja tarbimine viia. Ehituskonstruktsiooniliste investeeringute maksumus on tavaliselt 600–1200 eurot/m². Säästupotentsiaal on sarnases suurusjärgus sellega, mis saavutataks üksnes tehnosüsteemidega tegelemisel, kuid tasuvusaeg algab 50 aastast.
Tervikuna on miinimumstandardite (MEPS) rakendamisel mõju turule ca 290 miljonit eurot, mis tuleks investeerida kinnisvarasse järgneva 7,5 aasta jooksul. See hõlmaks 26% kogu hoonefondist. Investeeringule lisanduvad täiendavad kulud analüüsidele ja teatud ulatuses projekteerimisele, mis ei ületa arvutuste kohaselt 5% kogu investeeringu maksumusest. Tervikmaksumusest moodustaksid 51,4 miljonit eurot päikeseenergia jaamade rajamine kogupinnaga 304 000 m2 (kogutoodang 50,5 GWh). Selle arvestuse järgi oleks tegemist maksimaalse võimaliku alaga, arvestamata erisusi, mida võimaldaks käesolev seaduseelnõu (tehnilised, funktsionaalsed ja majanduslikud kriteeriumid). Päikesepaneelide keskmise maksumus hoone katusel on 9,9 €/m2. Tabelis 1 ja 2 on toodud TalTechi 2026. a uuringu andmetel investeeringute maksumused ja tasuvus hoone kasutusotstarbe ja energiatõhususe lahenduste lõikes.
Tabelis 1 on toodud meetmete rakendamise maksumus ja tasuvus hoonete F- ja G-klassist väljaviimiseks E-klassi. Mõistliku tasuvusajaga investeeringutega saavutatud kokkuhoid on ligikaudu 50 miljonit eurot aastas.

Kui vaadata tehnosüsteemide maksumust, siis sõltumata hoonetüüpidest on investeeringute maksumus ja tasuvus tabel 2 kohaselt järgmine:

Avaliku sektori asutuste, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimisega kaasnevad kulud on samuti hinnatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirjas.
Kulude allikate puhul kehtib üldine põhimõte, et täiendavaid kulusid menetletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, kaetakse kulud valitsemisala olemasoleva eelarve piires.

7.1 Keskvalitsuse omandis olevad hooned
Keskvalitsuse omandis olevate hoonete puhul kaasnevad kulud eelkõige järgmiste tegevustega:
• uute avaliku sektori hoonete heitevaba hoone nõuete täitmisega;
• olemasolevatele avaliku sektori hoonetele päikeseenergiaseadmete paigaldamisega, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud;
• kõige väiksema energiatõhususega mitteelamute energiatõhususe parandamisega;
• automaatika- ja juhtimissüsteemide, valgustuse juhtimisseadmete ning sisekliima seirelahenduste paigaldamisega;
• kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamisega;
• uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamisega.
Mõju ulatus sõltub sellest, kui palju keskvalitsuse omandis olevaid hooneid kuulub eri nõuete kohaldamisalasse.
Enamuses haldab keskvalitsuse kinnisvara Riigi Kinnisvara AS (RKAS), kelle 2025. a aastaaruande alusel kuulub haldus- ja lepingulisse portfelli F-, G- ja H-klassiga hooneid kokku 139 (suletud netopind kokku orienteeruvalt 260 000 m2).
Uuringu „Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2026) kohaselt on G- ja F-klassi hoone E-klassi viimise keskmine investeering 56 eurot/m2 kohta, millele lisandub analüüside ja projekteerimise kulu kuni 5% ulatuses. See teeks mitteelamute investeeringuvajaduseks RKAS portfelli põhjal 15,3 miljonit eurot. Hinnanguline kokkuhoid oleks 3 miljonit eurot.

Allikas: Riigi Kinnisvara AS 2025. a aastaaruanne.
Lisaks mitteelamutega seotud investeeringutele miinimumstandardite täitmiseks on vajalik arvestada ka jooksevkuludega, mis on seotud tehnosüsteemide energiatõhususe hindamise ja hooldusega, automaatika- ja juhtimissüsteemide paigaldamise ja hooldamisega, samuti uute püstitatavate hoonetega seotud süsinikujalajälje hindamise kohustused (peamiselt rakenduksid alates 2030. aastast).
Kulud kaetakse üldjuhul hoone omaniku või riigivara valitseja eelarvest. Täiendava rahastamisvajaduse korral tuleb vahendid kavandada riigieelarve strateegias ja iga-aastases riigieelarves. Võimaluse korral kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulusid, energiatõhususe toetusmeetmeid või muid selleks ette nähtud rahastamisvahendeid. Riigi Kinnisvara ASi hallatavate hoonete kulud võivad kajastuda investeeringutes, üürimaksetes või hoone kasutajale osutatava teenuse hinnas.

7.2. Kohalike omavalitsuste üksuste omandis olevad hooned
Kohaliku omavalitsuse üksuste puhul puudutab eelnõu eelkõige kohaliku omavalitsuse omandis olevaid koole, lasteaedu, kultuuri- ja spordihooneid, sotsiaalhoolekandeasutusi ning muid mitteelamuid. Peamised kulud hõlmavad energiamärgiste koostamist, päikeseenergiaseadmete paigaldamist, tehnosüsteemide hindamist ja ajakohastamist, energiatõhususe miinimumstandardite täitmist ning uute hoonete puhul heitevaba hoone ja süsinikujalajälje nõuete järgimist.
Lisaks mõjutab eelnõu kohaliku omavalitsuse üksusi ehitusloa, ehitusteatise, kasutusloa ja kasutusteatise menetlejana. Menetluses tuleb kontrollida nõutavate dokumentide olemasolu, koostaja pädevust, arvutustulemuste jälgitavust ning kavandatud lahenduse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Uute nõuetena rakenduvad heitevaba hoone nõuded, mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid ning uute püstitavate hoonete süsinikujalajälje arvutamine ja piirmäärad. Menetlus piirdub dokumentaalse kontrolliga, kuid sõltuvalt olulise rekonstrueerimise või uute hoonete rajamise mahust tähendab see täiendavaid tööülesandeid. Küll on mitmed nõuded aga rakendumas alates 2030, seega on võimalik valmistuda piisava varuga nõuete sisuliseks rakendamiseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuste rahalise mõju hindamisel tuleb eristada hoonete omamisega seotud investeeringuid ja haldusülesannete täitmisega seotud tööjõukulu. Tuleb silmas pidada, et investeeringud hoonete energiatõhususse on tasuvad investeeringud, sest läbi energia kokkuhoiu on võimalik pikemas plaanis jooksevkulusid vähendada.
Kohalike omavalitsuste kinnisvara seis on kättesaadav minuomavalitsus.ee lehelt21, mille viimased andmed pärinevad 2025. aasta kohta. Selle järgi kuulus 2025. aastal KOVi omandis22 olevatest hoonetest:
• H-klassi 57 hoonet (KOV omandi osast suletud netopind kokku 81 549,6 m2)
• G-klassi 90 hoonet (KOV omandi osast suletud netopind kokku 115 916,3 m2)
• F- klassi 183 hoonet (KOV omandi osast suletud netopind kokku 292 146,6 m2)
• Energiamärgiseta ametlikult deklareeritud 4 hoonet (KOV omandi osast suletud netopind kokku 3713,3 m2)23. Kinnisvara seisukorra andmete järgi on kokku 968 hoonet (511 767,8 m2), millel puudub üldse info energiamärgise kohta või alus energiamärgise puudumise kohta. Nendest eelduslikult on mitteelamuid, millele kohaldatakse miinimumstandardeid kokku 536 hoonet (380 309,7) m2.
Kokku on seega mitteelamute energiatõhususe miinimumstandarditest mõjutatud vähemalt energiamärgistega hooneid kokku 330 kogupindalaga 489 612,5 m2. Kui sellele lisada ka energiamärgist mitteomavad hooned, mis enda kasutusotstarbe ning suletud netopinna suuruse aluseks võiksid olla sisekliima tagamisega mitteelamud, siis on koguhulk 866 hoonet kogupindalaga 869 922,2 m2.
Täpsete arvutuste jaoks on aga vaja kvaliteetseid algandmeid, mistõttu saab praegusel juhul lähtuda ligikaudsest eelduslikust hoonefondi energiatõhususe tasemest ning prognoositavatest investeeringutest.
TTJA on alates 2016. aastast energiatõhususe valdkonna järelevalvemenetluste käigus kontrollinud energiamärgiste olemasolu kohalike omavalitsuste valduses olevatel hoonetel, mille puhul märgis on seadusega nõutud. 2022. aastal koostatud raporti alusel oli hoonete suletud netopind, mis hõlmas energiatõhususe klasse F, G ja H, kokku 485 083 m2. Raport ei täpsusta, kui palju neist on mitteelamud, millele kohaldatakse miinimumstandardeid.
Uuringu „Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2026) kohaselt on G- ja F-klassi hoone E-klassi viimise keskmine investeering 56 eurot m2 kohta. Hinnang põhineb tehnosüsteemide meetmetel (automaatika, valgustus, tehnosüsteemide renoveerimine, seire, päikeseelektrisüsteemid) ega sisalda piirdetarindite renoveerimist; analüüside ja projekteerimise kulu lisandub kuni 5% ulatuses. Selle alusel on kohalike omavalitsuste hoonete miinimumstandardi täitmise investeeringuvajadus 2033. aastaks suurusjärgus 29,4 miljonit eurot energiamärgisega hoonetes ning koos energiamärgiseta hoonetega lisaks ligikaudu 22 miljonit eurot. Seega kokku oleks prognoositav investeeringuvajadus kuni 51,4 miljonit eurot. Kui võtta aga aluseks TTJA kontrollitud andmed 2022. aastast, siis võiks olla investeeringuvajadus väiksem ehk kokku 28,5 miljonit eurot.
Avalike hoonete, haridushoonete ja lasteaiahoonete meetmete tasuvusaeg on uuringu kohaselt keskmiselt 8-9 aastat. Saavutatav kokkuhoid oleks aastas 7,2 miljonit eurot kõigi mitteelamute osas, millel on olemas või puudu energiamärgis. TTJA andmete alusel oleks kokkuhoid 4 miljonit eurot aastas.
Lisaks mitteelamutega seotud investeeringutele miinimumstandardite täitmiseks on vajalik arvestada ka jooksevkuludega, mis on seotud tehnosüsteemide energiatõhususe hindamise ja hooldusega, automaatika- ja juhtimissüsteemide paigaldamise ja hooldamisega, samuti uute püstitatavate hoonetega seotud süsinikujalajälje hindamise kohustused (peamiselt rakenduksid alates 2030. aastast).
Hoone, mis renoveeritakse energiatõhususe direktiivi ülevõtmise eelnõu kohase 3% rekonstrueerimiskohustuse raames vähemalt C-klassini, täidab ühtlasi miinimumstandardi nõude. Nimetatud eelnõu seletuskirja kohaselt on kohalike omavalitsuste hoonete toetuseks ette nähtud ligikaudu 137 miljonit eurot perioodil 2026-2029. Kohaliku omavalitsuse omandis olevate hoonete kulud kaetakse riiklikest ja Euroopa Liidu toetusmeetmetest ning kohaliku omavalitsuse eelarvest.

7.3 Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
a) Haiglad
Kliimaministeeriumi andmetel kuulub haiglatele 69 hoonet, mille puhul on kas energiamärgis puudu, aegunud või kuulub madalamasse kui E-klassi. Suletud netopind on nendel hoonetel kokku 432 733,6 m2. TalTechi uuringu andmetel on vaid 18% ravihoonetest KEK-märgisega. Kuna pole teada täpseid energiaklasse, siis on hinnatava investeeringumaht suure ebamäärasusega. Võttes aluseks keskmise E-klassi viimise investeeringu maksumuse 56 eurot m2/kohta, millele lisandub 5% analüüside ja projekteerimise kulu, oleks koguinvesteering 25 miljonit eurot, millest kokkuhoid aastas oleks 4,9 miljonit eurot aastas.
b) Ülikoolid
Kliimaministeeriumi andmetel kuulub ülikoolidele kokku 30 hoonet (mitteelamut), mille puhul on kas energiamärgis puudu, aegunud või kuulub madalamasse kui E-klassi. Suletud netopind on nendel hoonetel kokku 248 245,8 m2. Kuna pole teada täpseid energiaklasse, siis on hinnatava investeeringumaht suure ebamäärasusega. Võttes aluseks keskmise E-klassi viimise investeeringu maksumuse 56 eurot m2/kohta, millele lisandub 5% analüüside ja projekteerimise kulu, oleks koguinvesteering 14,6 miljonit eurot, millest kokkuhoid aastas oleks 1,7 miljonit eurot aastas.

7.4 Mõju Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kuludele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ülesanded laienevad seoses riikliku järelevalvega. Eelnõu kohaselt kontrollib TTJA muu hulgas renoveerimispassi, nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamise nõuete täitmist. Samuti võib suureneda vajadus kontrollida energiamärgiste ja hoonete energiatõhususe nõuete täitmist, menetleda rikkumisi, anda selgitusi ning osaleda rakenduspraktika kujundamises.
TTJA täiendav ressursivajadus sõltub kontrollitavate objektide, esitatavate dokumentide, pöördumiste ja võimalike järelevalvemenetluste arvust. TTJA-ga kooskõlastatult on täiendav tööjõuvajadus üks täistööajaga ametikoht, mille eelarvevajadus on 59 000 eurot aastas.
Tulusid ülesannete elluviimisest TTJA eelarvele ette ei nähta.
7.5 Mõju Maa- ja Ruumiameti kuludele
Maa- ja Ruumiameti (MaRu) ülesanded on seotud eelkõige ehitisregistri arendamise ja pidamisega. Eelnõu rakendamiseks tuleb ehitisregistris luua või muuta funktsionaalsusi, mis võimaldavad esitada, säilitada ja töödelda vähemalt:
• hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutuse lähteandmeid ja tulemusi;
• süsinikujalajälje tulemuse kandmist energiamärgisele;
• renoveerimispassi andmeid.
Arendustega võivad kaasneda ärianalüüsi, infosüsteemi arendamise, testimise, kasutajatoe, andmekvaliteedi parandamise ning registri hilisema hoolduse kulud. Esialgne arvestus on järgmine:
Hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamine ja uutest energiatõhususe nõuetest tulenevate andmete esitamine ning kontroll ehitisregistris eeldab IT-arendusi ja tööjõukulu kokku hinnanguliselt 0,2 miljonit eurot aastas (0,1 miljonit IT-arendusteks ja 0,1 miljonit tööjõukuludeks). Digilahendused võimaldavad KOV-idel, ettevõtetel ja eraisikutel kiiremini ja lihtsamini täita menetlusprotsessis vajalikke nõudeid (nt olemasolevate andmete automaatne kasutamine, uute andmete lisamine, arvutusmoodulid jms). Lahendust on planeeritud arendada kesksena ehitisregistrisse, mida kõik KOV-id, ettevõtted ja eraisikud saavad kasutada.
MaRu kulud kaetakse Kliimaministeeriumi ja valitsemisala eelarvest, mis on kavandatud ehitisregistri arendamiseks ning võimaluse korral Euroopa Liidu tehnilise abi, digitaliseerimise või muu asjakohase rahastamisvahendi kaudu. Kui olemasolevad vahendid ei kata eelnõu rakendamiseks vajalikke arendusi ja püsikulusid, tuleb täiendav rahastamisvajadus kavandada riigieelarve strateegias ja iga-aastases riigieelarves.
Otseseid tulusid MaRu eelarvesse ei nähta, kuid digilahendused toetavad kaudselt kõigi kasutajate ressursside kokkuhoidu ja vähendavad kulusid.

8. Rakendusaktid
Eelnõukohase seaduse alusel kehtestatakse uued valdkonna eest vastutava ministri määrused, mis käsitlevad järgmist:
• nõuded renoveerimispassile, sh selle vormile, väljastamisele ja säilitamisele;
• hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise kord ja piirväärtused;
• hoone sisekliima miinimumnõuded.
Lisaks uutele määrustele täiendatakse juba olemasolevaid määruseid, milles on sätestatud hoone energiatõhususega seotud nõuded.
Rakendusaktide kirjeldused on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).

9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Direktiivi algne ülevõtmise ja jõustamise tähtaeg oli 26. mail 2026. Kuivõrd eelnõu on esitatud Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastuseks 14.09.2026, siis tuleb eelnõu jõustada direktiivist tulenevate tähtaegade tõttu üldises korras. See ei kehti sätetele, millele on määratud hilisem jõustamise tähtaeg või üleminekuaeg tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses toodud tähtaegadest. Rakendusaktide kehtestamisel arvestatakse IT-arendusvajaduste ja ajakavaga.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Eelnõu ja seletuskiri esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele:
Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa- ja Ruumiamet, Kutsekoda, Transpordiamet, Riigi Kinnisvara AS, Digitaalehituse Klaster, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Soojustehnikainseneride Selts, Tehniliste Konsultantide Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit, Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liit, Eesti Betooniühing, Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit, Eesti Elektritöödeettevõtjate Liit, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Planeerijate Ühing, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Gaasiliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Rektorite Nõukogu, Eesti Haiglate Liit.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Seletuskirja lisa 1_vastavustabel.docx

Lisa 1
03.07.2026

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, mis käsitleb hoonete energiatõhusust (uuesti sõnastatud) ja Eesti õigusakti vastavustabel

EL-i õigusakti norm 2024/1275/EL
EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid
Artikkel, lõige, punkt
Jah, ei, valikuline
Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt
Pealkiri

Art 1 lg 1 Käesoleva direktiiviga edendatakse liidu piires hoonete energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist eesmärgiga muuta hoonefond 2050. aastaks heitevabaks, võttes arvesse väliskliimat, kohalikke tingimusi, sisekliima kvaliteedi nõudeid ja kulutõhusust.
Ei
Ülevõtmist ei vaja; tegemist on direktiivi eesmärgiga, mitte liikmesriigile eraldiseisvat rakendamiskohustust loova normiga.

Säte, mille ülevõtmine ei ole vajalik, kuna need ei ole suunatud liikmesriikidele.
Art 1 lg 2. Käesoleva direktiiviga nähakse ette nõuded järgmistes küsimustes:

a) hoonete ja hoone osade üldise energiatõhususe arvutamise metoodika ühine üldraamistik;
b) energiatõhususe miinimumnõuete rakendamine uute hoonete ja uute hoone osade suhtes;
c) energiatõhususe miinimumnõuete rakendamine:
i) oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoone osade energiatõhususe suhtes;
ii) hoonete välispiireteks olevate selliste hoone komponentide energiatõhususe suhtes, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse;
iii) hoone tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes uue tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ajakohastamisel;
d) energiatõhususe miinimumstandardite kohaldamine olemasolevate hoonete ja olemasolevate hoone osade suhtes kooskõlas artiklitega 3 ja 9;
e) hoonete olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamine ja avalikustamine;
f) päikeseenergia hoonetes;
g) renoveerimispassid;
h) riiklikud hoonete renoveerimiskavad;
i) kestliku liikuvuse taristu hoonetes ja hoonetega külgnevalt;
j) arukad hooned;
k) hoonetele ja hoone osadele energiamärgise väljastamine;
l) hoonetes paiknevate küttesüsteemide, ventilatsioonisüsteemide ning jahutussüsteemide korrapärane ülevaatus;
m) sõltumatud kontrollisüsteemid energiamärgiste, renoveerimispasside, nutivalmiduse näitajate ja ülevaatuse aruannete jaoks;
n) hoonete sisekliima kvaliteedi alane suutlikkus.
Ei
Ülevõtmist ei vaja; säte loetleb direktiivi reguleerimisala ja nõuete valdkonnad, mida rakendatakse vastavate erisätete kaudu.

Säte, mille ülevõtmine ei ole vajalik, kuna need ei ole suunatud liikmesriikidele.
Art 1 lg 3. Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on miinimumnõuded ega takista ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, kui sellised meetmed on kooskõlas liidu õigusega. Nimetatud meetmetest teatatakse komisjonile.
Ei
Ülevõtmist ei vaja; säte võimaldab rangemaid meetmeid, kuid ei loo eraldi riigisisese normi kehtestamise kohustust.

Säte, mille ülevõtmine ei ole vajalik, kuna need ei ole suunatud liikmesriikidele.
Artikkel 2 - Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „hoone“ – katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima tagamiseks tarbitakse energiat;
Jah
Ehitusseadustik (EhS) § 3 lg 2

Kehtiv säte
2) „heitevaba hoone“ – I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega hoone, mis ei vaja üldse energiat või vajab väga väikest energiakogust, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO2 heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid, vastavalt artiklile 11;
Jah
EhS § 63 lg 11

Uus säte.
3) “liginullenergiahoone“– hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui 2023. aastal liikmesriikide poolt vastavalt artikli 6 lõikele 2 esitatud kuluoptimaalne tase ning kus nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus pärineb väga olulisel määral taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast;
Jah
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus (EIM) nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 6 lg 1

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
4) „energiatõhususe miinimumstandardid“ – reeglid, millega nõutakse olemasolevatelt hoonetelt energiatõhususe nõude täitmist hoonefondi ulatusliku rekonstrueerimise kava osana või käivituspunktiks oleva turutoimingu korral, näiteks müük, rent, kinkimine või otstarbe muutmine katastris või kinnistusraamatus teataval ajavahemikul või kindlaks kuupäevaks, käivitades seeläbi olemasolevate hoonete renoveerimise;
Jah
EhS § 699 lg 1

Uus säte.
5) „avaliku sektori asutused“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 12 määratletud avaliku sektori asutused;
Jah
EhS § 63 lg 6; energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) § 2 p 1

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ning (EL) 2023/1791 ülevõtuga.
6) „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, sisseehitatud valgustuse jaoks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks ning kohapeal taastuvenergia tootmiseks ja energia salvestamiseks, või selliste süsteemide kogum, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärit energiat kasutavad süsteemid;
Jah
EhS § 4 lg 5

Kehtiv säte
7) „hoone automaatika- ja juhtimissüsteem“ – süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja inseneriteenuseid, mis võivad toetada hoone tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist, kasutades automaatset juhtimist ja lihtsustades nimetatud hoone tehnosüsteemide manuaalset haldamist;
Jah
EhS § 691 lg 1 p 3 ja lg 2

Kehtiv säte.

8) „hoone energiatõhusus“ – arvutatud või mõõdetud energia kogus, mis on vajalik hoone tüüpilise kasutuse energiavajaduste rahuldamiseks, milles sisaldub kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, tarbevee soojendamiseks ja valgustuseks kasutatav energia;
Jah
EhS § 63 lg 1

Kehtiv säte
9) „primaarenergia“ – energia taastuvatest ja mittetaastuvatest allikatest, mis ei ole läbinud ühtegi muundamise ega ülekande protsessi;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2 p 10

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
10) „mõõdetud“ – mõõdetud asjakohase seadme, näiteks energiaarvesti, võimsusarvesti, võimsuse mõõte- ja seireseadme või elektriarvesti abil;
Jah
Majandus- ja taristuministri (MTM) määrus nr 36 §3 lg 2

Uus säte
11) „taastumatu primaarenergia tegur“ – näitaja, mis arvutatakse jagades taastumatutest energiaallikatest pärinev primaarenergia antud energiakandjale, sealhulgas tarnitud energia ja arvutatud energia üldkulud kasutuskohtadesse tarnimisel, tarnitud energiaga;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2

Uus säte
12) „taastuva primaarenergia tegur“ – näitaja, mis arvutatakse jagades taastuvast kohapealsest, lähedal asuvast või kaugest energiaallikast pärinev primaarenergia, mida tarnitakse konkreetse energiakandja kaudu sisaldades tarnitud energia ja arvutatud energia üldkulud kasutuskohtadesse tarnimisel, tarnitud energiaga;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2

Uus säte
13) „summaarne primaarenergiategur“ – antud energiakandja taastuva primaarenergia teguri ja taastumatu primaarenergia teguri summa;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2

Uus säte
14) „energia taastuvatest energiaallikatest“– energia, mis pärineb taastuvatest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuul, päike (päikesesoojus ja päikeseelekter), ning geotermiline energia, osmootiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, laine- ja muu ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaas;
Jah
EnKS § 2 lg 265

Kehtiv säte
15) „hoone välispiire“ – hoone sisemust väliskeskkonnast eraldavad hoone integreeritud elemendid;
Jah
EhS § 3 lg 2; MTM määrus nr 57 kohane säte

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
16) „hoone osa“ – hoones paiknev hoone osa, korrus või korter, mis on projekteeritud või mida on muudetud nii, et seda saab kasutada eraldi;
Jah
MTM määrus nr 57 § 17

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
17) „hoone komponent“ – hoone tehnosüsteem või hoone välispiirde element;
Jah
MTM määrus nr 57 § 17

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
18) „eluhoone või eluruum“ – ruum või ruumide komplekt alalises hoones või hoone piirdetarinditega eraldatud osas, mis on ette nähtud ühe tavaleibkonna aastaringseks elamiseks;
Jah
MTM määrus nr 85 § 1

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
19) „renoveerimispass“ – konkreetsele hoonele kohandatud tegevuskava hoone tervikrekonstrueerimiseks maksimaalse arvu etappidega, millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust;
Jah
EhS § 698 lg 1

Uus säte.

20) „tervikrekonstrueerimine“ – renoveerimine, mis on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis keskendub olulistele hoone komponentidele ja millega muudetakse hoone või hoone osa:
a) enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks;
b) alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks;
Jah
EhS § 63 lg 7

Uus säte.

21) „etapiviisiline tervikrekonstrueerimine“ – tervikrekonstrueerimine, mis teostatakse renoveerimispassis sätestatud suurima arvu etappide kohaselt;
Jah
EhS § 63 lg 8

Uus säte.

p 22) „oluline rekonstrueerimine“ – hoone renoveerimine, mille puhul:
a) hoone välispiirete või tehnosüsteemide renoveerimisega seotud kulud on suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel hoone asub; või
b) renoveeritakse rohkem kui 25 % hoone välispiirete pindalast.
Liikmesriigid võivad valida, kas nad kohaldavad punkti a või b;
Jah
EhS § 63 lg 4

Kehtiv säte. Kohaldatakse punkti a.
23) „kasutusaegsed kasvuhoonegaaside heitkogused“ – kasvuhoonegaaside heitkogused, mis on seotud hoone tehnosüsteemide energiatarbimisega hoone kasutamise ja käitamise ajal;
Jah
Kliimaministri (KLIM) määrus „Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutamise metoodika, nõuded süsinikujalajälje arvutamise lähteandmete ja tulemuse esitamisele“ § 2.

Uus säte.
Reguleeritakse uue volitusnormi alusel vastavas metoodikas.
24) „olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused“ – kasvuhoonegaaside heitkogused, mis tekivad hoone kogu olelusringi jooksul, sealhulgas ehitusmaterjalide tootmise ja transpordi, ehitusplatsi tegevuste, hoone energiakasutuse ja ehitusmaterjalide asendamise, samuti lammutamise, jäätmete transpordi ja käitluse ning jäätmete korduskasutamise, ringlussevõtu ja lõpliku kõrvaldamise käigus;
Jah
Kliimaministri (KLIM) määrus „Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutamise metoodika, nõuded süsinikujalajälje arvutamise lähteandmete ja tulemuse esitamisele“ § 2.

Uus säte.
Reguleeritakse uue volitusnormi alusel vastavas metoodikas.
25) „olelusringi globaalse soojenemise potentsiaal“ – näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse soojenemise potentsiaali panust kogu hoone olelusringi jooksul;
Jah
EhS § 63 lg 12

Uus säte.

26) „huvide lahknemine“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 54 määratletud huvide lahknemine;
Jah
EnKS § 2 p 33

Uus säte.
Mõiste võetakse üle (EL) 2023/1297 ülevõtmise eelnõuga, millega täiendatakse energiamajanduse korralduse seaduse §-i 2 punktiga 33.
27) „energiaostuvõimetus“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 52 määratletud energiaostuvõimetus;
Jah
EnKS § 2 p 71 ja p 72

Kehtiv säte. Energiamajanduse korralduse seaduse § 2 lõikes 71 on sätestatud mõiste „energiaostu riskirühm“ ning lõikes 72 on sätestatud mõiste „energiaostuvõimetu isik“, mis sisustab EL 2024/1275 artikli 2 punktis 27 sätestatud mõiste „energiaostuvõimetus“.
28) „vähekaitstud leibkonnad“ – energiaostuvõimetud leibkonnad või sellised leibkonnad, sealhulgas madalama keskmise sissetulekuga leibkonnad, kelle energiakulud on eriti suured ja kellel puuduvad vahendid nende kasutuses oleva hoone renoveerimiseks;
Jah
EnKS § 2 p 72

Kehtiv säte. Energiamajanduse korralduse seaduse § 2 lõikes 72 on sätestatud mõiste „energiaostuvõimetu isik“, mis sisustab EL 2024/1275 artikli 2 punktis 28 sätestatud mõiste „vähekaitstud leibkonnad“.
29) „Euroopa standard“ – Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi vastu võetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard;
Jah
EnKS § 27 lg 4

Kehtiv säte
30) „energiamärgis“ – liikmesriigi või selle määratud juriidilise isiku tunnustatud sertifikaat, millel on märgitud hoone või hoone osa energiatõhusus, mis on arvutatud vastavalt artikli 4 kohaselt vastu võetud metoodikale;
Jah
EhS § 66 lg 1; EhS § 66 lg 6

Kehtiv säte
31) „koostootmine“ – soojusenergia ning elektrienergia või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;
Jah
EnKS § 2 p 20

Kehtiv säte
32) „kuluoptimaalne tase“ – energiatõhususe tase, mis viib väikseimate kuludeni hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul, kusjuures
a) väikseim kulu määratakse kindlaks võttes arvesse:
i) asjaomase hoone kasutamise otstarvet ja kasutust;
ii) ametlikel prognoosidel põhinevaid energiaga seotud investeerimiskulusid;
iii) hooldus- ja käituskulusid, sh energiakulu, võttes arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste maksumust;
iv) energiakasutuse välismõjusid keskkonnale ja tervisele;
v) kohapeal toodetud energiast saadud tulu, kui see on asjakohane;
vi) jäätmekäitluse kulusid, kui see on asjakohane, ning

b) iga liikmesriik määrab kindlaks hinnangulise majandusliku olelusringi, mis tähendab sellise hoone järelejäänud hinnangulist majanduslikku olelusringi, mille puhul energiatõhususe nõuded on kehtestatud hoonele tervikuna, või hoone komponendi hinnangulist majanduslikku olelusringi, kui energiatõhususe nõuded on kehtestatud hoone komponentidele.

Kuluoptimaalne tase peab jääma energiatõhususe tasemete vahemikku, kus hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul arvutatud tasuvusanalüüs on positiivne;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2 p 21

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
33) „laadimispunkt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 (27) artikli 2 esimese lõigu punktis 48 määratletud laadimispunkt;
Ei
Ehs § 651 lg 3; elektrituruseadus (ELTS) § 3 p 131

Kehtiv säte on reguleeritud ehitusseadustikus, mille kohaselt on elektriauto laadimispunkt laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku. Kuna määrus (EL) 2023/1804 on otsekohalduv määrus, siis ei muudeta käesoleva seaduseelnõuga mõiste sisu.
34) „juhtmetaristu eelpaigaldamine“ – kõik meetmed, mis on vajalikud laadimispunktide paigaldamiseks, sealhulgas andmeedastus, kaablid, kaablitrassid ja vajadusel elektriarvestid;
Jah
-

Seoses artikkel 14 mitte ülevõtmisega ei lisata ehitusseadustikku ka mõistena „juhtmetaristu eelpaigaldamine“.
35) „katusega parkla“ – katusega konstruktsioon, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat;
Jah
EhS § 63 lg 9.

Uus säte.

36) „eraldatud mikrovõrk“ – võrk, milles 2022. aastal oli tarbimine väiksem kui 500 GWh ja millel puuduvad ühendused teiste süsteemidega;
Jah
ELTS § 3 p 36

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

37) „nutilaadimine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (28) artikli 2 teise lõigu punktis 14 m määratletud nutilaadimine;
Jah
ELTS § 3 p 132

Uus säte, mis on jõustunud 28.03.2026 elektrituruseaduses.

38) „kahesuunaline laadimine“ – määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 esimese lõigu punktis 11 määratletud kahesuunaline laadimine;
Ei
-

Määrus (EL) 2023/1804 on otsekohalduv määrus, seega ei sätestata vastavat mõistet direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
39) „hüpoteegiportfelli standardid“ – mehhanismid, mis ergutavad hüpoteeklaenude andjaid koostama kava, et suurendada 2030. ja 2050. aastaks nende hüpoteegiga kaetud hoonete mediaan-energiatõhusust ja julgustada potentsiaalseid kliente parandama oma kinnisvara energiatõhusust vastavalt liidu CO2-heite vähendamise eesmärgile ja asjakohastele energiaeesmärkidele hoonete energiatarbimise valdkonnas, tuginedes määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud keskkonnakestliku majandustegevuse kindlaksmääramise kriteeriumidele;
Jah

40) „säästupõhiste maksete rahastamiskava“ – laenukava, mis on ette nähtud ainult energiatõhususe suurendamiseks ning mille ülesehituses on kindlaks määratud korrelatsioon laenu tagasimaksete ja saavutatud energiasäästu vahel, võttes arvesse ka muid majanduslikke tegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtuse suurenemine ja laenu refinantseerimine;
Jah
EnKS § 2 p 37

Uus säte.

41) „hoone digitaalne logiraamat“ – ühine andmekogu, kuhu kantakse kõik asjakohased hoone andmed, sealhulgas energiatõhususega seotud andmed, nagu energiamärgised, renoveerimispassid ja nutivalmiduse näitajad ning andmed olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali kohta, mis hõlbustab teadlike otsuste tegemist ja teabe jagamist ehitussektoris hoonete omanike ja kasutajate, finantsasutuste ja avaliku sektori asutuste vahel;
Jah
Vabariigi Valitsuse (VV) määrus „Ehitisregistri põhimäärus“ nr 69 § 5

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
42) „jahutussüsteem“ – õhu töötlemise komponentide kombinatsioon temperatuuri kontrollimiseks või selle alandamiseks;
Jah
MTM määrus nr 58 § 2 lg 1

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
43) „küttesüsteem“ – komponentide kombinatsioon, mida on tarvis siseruumide õhu töötlemiseks, et temperatuuri tõsta;
Jah
MTM määrus nr 58 § 2 lg 1

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
44) „ventilatsioonisüsteem“ – hoone tehnosüsteem, mille abil välisõhk pääseb ruumidesse loomulikul viisil või mehaaniliste vahenditega;
Jah
MTM määrus nr 58 § 2 lg 1

Uus säte
45) „soojusallikas“ – see osa küttesüsteemist, milles toodetakse I lisas nimetatud kasutuste jaoks kasulikku soojust ühel või mitmel järgmisel viisil:
a) kütuse põletamine, näiteks katlas;
b) Joule’i efekt ehk elekterküttekeha läbiva elektrivoolu soojuslik toime;
c) soojuse sidumine ümbritsevast õhust, ventilatsioonisüsteemist väljuvast õhust või veest või maasoojusallikast soojuspumba abil;
Jah
MTM määrus nr 58 § 2 lg 1

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
46) „jahutusallikas“ – see osa jahutussüsteemist, milles toodetakse I lisas nimetatud kasutuste jaoks kasulikku jahutust;
Jah
MTM määrus nr 58 § 2 lg 1

Uus säte
47) „energiatõhususe leping“ – energiatõhususe leping, mis on määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 33;
Jah
EnKS § 2 p 13

Kehtiv säte
48) „katel“ – katla korpusest ja põletist koosnev üksus, mille abil kantakse vedelikule üle põlemisel eralduv soojus;
Jah
MTM määrus nr 58 § 2 lg 1

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga. Praegu on kasutusel termin „katel“ MTM määrustes nr 57, EIM määruses nr 63 ning MTM määruses nr 36, kuid termin ei ole seni sisustatud mõistena.
49) „efektiivne nimivõimsus“ – tootja määratletud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral;
Jah
EhS § 63

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
50) „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest või detsentraliseeritud tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;
Jah
Kaugkütteseaduse § 2 p 1; EIM määrus nr 63 § 2

Kehtiv säte on sisustatud kaugkütteseaduse § 2 p 1 kui soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu. Eelnõuga täpsustatakse mõistet energiatõhususe kontekstis.
51) „kasulik põrandapind“ – hoone põrandapind, mis on vajalik parameetrina, et kvantifitseerida konkreetseid kasutustingimusi, mida väljendatakse põrandapinna ühiku kohta, ning kohaldada lihtsustuste ning tsoonideks jaotamise ja ümberjaotamise reegleid;
Jah
MTM määrus nr 57 § 22

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga. Eestis on kasutusel mõistena suletud netopind, mis on kehtivas õiguses reguleeritud MTM määrusega nr 57 §-s 22.
52) „võrdluspõrandapind“ – põrandapind, mida kasutatakse hoone energiatõhususe hindamisel võrdlussuurusena; hoone energiatõhusust hinnates arvutatakse see suurus hoone välispiirde sisse jäävate ruumide kasulike põrandapindade summana;
Jah
MTM määrus nr 58 § 2

Uus säte
53) „süsteemipiir“ – piir, kus tarnitud ja eksporditud energiat mõõdetakse või arvutatakse;
Jah
EIM määrus nr 58 §2

Uus säte
54) „kohapeal“ – konkreetse hoone sees või peal või maal, kus hoone asub;
Jah
EIM määrus nr 36 § 2

Uus säte
55) „taastuvatest energiaallikatest lähedal toodetud energia“ – taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mis on toodetud konkreetse hoone lähi- või piirkondlikus ümbruses ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a) seda saab jaotada ja kasutada ainult selles kohalikus ja piirkondlikus ümbruses spetsiaalse jaotusvõrgu kaudu;
b) see võimaldab arvutada konkreetse primaarenergiateguri, mis kehtib ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohta, mis on toodetud selles lähi- või piirkondlikus ümbruses, ning
c) seda saab kasutada kohapeal spetsiaalse ühenduse kaudu energiatootmisallikaga, kus vastava ühenduse jaoks on vaja eriseadmeid, et tagada hoone omatarbeks vajaliku energia ohutu tarnimine ja mõõtmine;'
Jah
EIM määrus nr 36 § 2

Kehtiv säte. Seni kehtivas määruses nr 36 § 2 p 11 on kasutusel termin „lokaalne taastuvenergia“, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
56) „hoonete energiatõhususega seotud teenused“ või „EPB teenused“ – sellised teenused nagu küte, jahutus, ventilatsioon, tarbevee soojendamine ja valgustus ning muud, mille energiatarbimist võetakse arvesse hoonete energiatõhususe arvutamisel;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2

Uus säte
57) „energiavajadus“ – energia, mis tuleb viia või eemaldada sisekliima tagamisega ruumist selleks, et säilitada ruumis ettenähtud tingimusi antud ajavahemikul, võtmata arvesse hoone tehnosüsteemide kadusid;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2; MTM määrus nr 58 § 2 lg 2 p-id 17-22

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
58) „energiakasutus“ või „energiatarbimine“ – energiasisend EPB teenust osutavasse tehnosüsteemi, mille otstarve on rahuldada energiavajadust;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2; MTM määrus nr 58 § 2 lg 2 p 23

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
59) „omatarve“ – kohapealsete tehnosüsteemide EPB teenuste energiakasutus taastuvatest allikatest kohapeal või läheduses toodetud taastuvenergiast;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2; MTM määrus nr 58 § 2 lg 2

Uus säte
60) „muud kohapealsed kasutused“ – muude kui EPB teenuste, sealhulgas seadmed, mitmesugused ja täiendavad koormused või elektromobiilsuse laadimispunktid, kasutamine kohapeal;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2

Uus säte
61) „arvutussamm“ – energiatõhususe arvutamiseks kasutatav diskreetne ajavahemik;
Jah
EIM määrus nr 58 § 2

Uus säte
62) „tarnitud energia“ – energiakandja kohta väljendatud energia, mis on läbi süsteemipiiri viidud hoone tehnosüsteemidesse selleks, et täita arvesse võetud energiavajadusi või toota eksporditud energiat;
Jah
EIM määrus nr 63 § 2 p 8; MTM määrus nr 58 § 2 lg 2 p 4

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
63) „eksporditud energia“ – energiakandja ja primaarenergiateguri kohta väljendatud taastuvenergia osa, mis suunatakse välisesse energiavõrku selle asemel, et kasutada seda kohapeal omatarbeks või muuks kohapealseks kasutuseks.
Jah
EIM määrus nr 63 § 6; MTM määrus nr 58 § 2 lg 2 p 2

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.
64) „jalgratta parkimiskoht“ – vähemalt ühe jalgratta parkimiseks ette nähtud ruum;
Jah
-

Mõiste on kasutusel direktiivi (EL) 2024/1275 artikkel 14 kontekstis, mida ei võeta käesoleva seaduseelnõuga üle.
65) „hoonega külgnev parkla“ – hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses;
Jah
EhS § 63 lg 10

Uus säte.
66) „sisekliima kvaliteet“ – hoones viibijate tervist ja heaolu mõjutavate hoonesiseste tingimuste hindamise tulemus, mis on seotud selliste parameetritega nagu temperatuur, niiskus, ventilatsioonimäär ja saasteainete olemasolu.
Jah
EhS § 65 lg 3; sisekliima määrus.

Uus säte
Artikkel 3 - Riiklik hoonete renoveerimiskava

Artikkel 3 lg 1. Iga liikmesriik koostab riikliku hoonete renoveerimiskava nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise tagamiseks kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond, eesmärgiga muuta olemasolevad hooned heitevabaks.
Jah
EnKS § 43 lg 1

Uus säte.

Artikkel 3 lg 2. Iga riiklik hoonete renoveerimiskava hõlmab järgmist:
a) ülevaade kogu riigi hoonefondist, mis hõlmab eri hooneliike, sealhulgas nende osakaalu kogu hoonefondis, ehitusaegu ja kliimatsoone, põhineb asjakohasel juhul statistilisel valimil ning artikli 22 kohasel riiklikul energiamärgiste andmebaasil, ülevaade turutõketest ja turutõrgetest ning ehitus-, energiatõhusus- ja taastuvenergiasektorite suutlikkusest ning vähekaitstud leibkondade osakaalust, mis põhineb asjakohasel juhul statistilisel valimil;
b) tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke ja mõõdetavaid edusammude näitajaid, sealhulgas energiaostuvõimetusest mõjutatud inimeste arvu vähendamist, pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, et tagada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega riiklik hoonefond, ning olemasolevate hoonete muutmine heitevabaks;
c) ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest, millega toetatakse tegevuskava rakendamist vastavalt punktile b;
d) ülevaade riikliku hoonete renoveerimiskava rakendamiseks vajalikest investeeringutest, rahastamisallikatest ja meetmetest ning hoonete renoveerimiseks ette nähtud haldusressurssidest;
e) piirmäärasid uue või renoveeritud heitevaba hoone kasutusaegsele kasvuhoonegaaside heitele ja aastasele primaarenergia vajadusele vastavalt artiklile 11;
f) artikli 9 lõike 1 kohased energiatõhususe miinimumstandardid mitteeluhoonete jaoks, võttes aluseks energiatõhususe maksimumpiirmäärad;
g) elamufondi renoveerimise riiklik trajektoor koos 2030. ja 2035. aasta vahe-eesmärkidega keskmiseks primaarenergia kasutuseks kWh/(m2 aastas) vastavalt artikli 9 lõikele 2; ning
h) tõenduspõhine hinnang eeldatava energiasäästu ja laiema kasu kohta, sealhulgas sisekliima kvaliteedi kohta.

Käesoleva lõike punktis b osutatud tegevuskava sisaldab 2030., 2040. ja 2050. aastaks seatud riiklikke eesmärke seoses iga-aastase hoonete energiatõhusaks renoveerimise määra, riikliku hoonefondi primaarenergia ja lõppenergia tarbimise ning kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega: konkreetseid ajakavasid, mille jooksul mitteeluhooned peavad artikli 9 lõike 1 kohaselt 2040. ja 2050. aastaks vastama madalamatele energiatõhususe maksimumpiirmääradele vastavalt kavale, mille abil muuta riiklik hoonefond heitevabaks; ning tõenduspõhine hinnang eeldatava energiasäästu ja laiema kasu kohta, sealhulgas sisekliima kvaliteedi kohta.

Kui punktis c osutatud konkreetsete poliitikasuundade ja meetmete ülevaade või punktis d osutatud konkreetsete investeerimisvajaduste ülevaade on juba lisatud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse, võib täielikult koostatud ülevaate asemel lisada hoonete renoveerimiskavasse selge viite riiklike energia- ja kliimakavade asjakohastele osadele.
Jah
EnKS § 43 lg 2 ja 4

Uued sätted.
Artikkel 3 lg 3. Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile iga viie aasta tagant oma riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi, kasutades käesoleva direktiivi II lisa kohast näidisvormi. Iga liikmesriik esitab oma riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi määruse (EL) 2018/1999 artiklis 9 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava kavandi osana; kava kavandi ajakohastatud versiooni esitamise korral peab see olema kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud ajakohastatud versioon.

Olenemata esimesest lõigust esitavad liikmesriigid oma hoonete renoveerimiskava esimese kavandi komisjonile 31. detsembriks 2025.
Jah
EnKS § 43 lg 5 ja EnKS § 352 lg 1

Uus säte.

Artikkel 3 lg 4. Oma riikliku hoonete renoveerimiskava väljatöötamise toetamiseks korraldab iga liikmesriik enne riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi komisjonile esitamist selle teemalise avaliku konsultatsiooni. Avalik konsultatsioon hõlmab eelkõige kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning teisi sotsiaal-majanduslikke partnereid, sealhulgas kodanikuühiskonda ja vähekaitstud kodumajapidamistega tegelevaid ühendusi. Iga liikmesriik avaldab oma avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtte oma riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi lisana. Selle avaliku konsultatsiooni võib läbi viia määruse (EL) 2018/1999 artikli 10 kohaselt korraldatava avaliku konsultatsiooni osana.
Jah
EnKS § 43 lg 6 ja EnKS § 44

Uued sätted.
Artikkel 3 lg 5. Komisjon hindab lõike 3 kohaselt esitatud riiklike hoonete renoveerimiskavade kavandeid, eelkõige seda, kas:

a) riiklikult kehtestatud eesmärkide ulatus on piisav ning kooskõlas lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud riiklike kliima- ja energiakohustustega;
b) poliitika ja meetmed on piisavad riiklikult kehtestatud eesmärkide saavutamiseks;
c) kava rakendamiseks on eraldatud piisavad eelarve- ja haldusressursid;
d) käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis d osutatud rahastamisallikad ja meetmed on kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud energiaostuvõimekuse kavandatud vähendamisega;
e) kavas seatakse esikohale halvima tõhususega hoonete renoveerimine kooskõlas artikliga 9;
f) lõike 4 kohane avalik konsultatsioon on olnud piisavalt kaasav ning
g) kavad vastavad lõike 1 nõuetele ja II lisas esitatud näidisvormile.

Pärast konsulteerimist käesoleva direktiivi artikli 33 kohaselt loodud komiteega võib komisjon anda liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõikele 2 ja artiklile 34.

Riikliku hoonete renoveerimiskava esimese kavandi puhul võib komisjon anda liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on kõnealuse kava esitanud.
Ei

-

Komisjoni kohustus
Artikkel 3 lg 6. Riiklikus hoonete renoveerimiskavas võtab iga liikmesriik asjakohaselt arvesse kõiki komisjoni soovitusi, mis on esitatud riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi kohta. Kui asjaomane liikmesriik ei võta soovitust või selle olulist osa arvesse, esitab ta komisjonile asjakohased põhjendused ja avalikustab need.
Jah
EnKS § 43 lg 5

Komisjoni soovituste arvestamine seondub renoveerimiskava esitamise ja ajakohastamise menetlusega; täpsem põhjenduste esitamine toimub praktilise rakendamise kaudu.
Artikkel 3 lg 7. Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile iga viie aasta tagant oma riikliku hoonete renoveerimiskava, kasutades käesoleva direktiivi II lisa kohast näidisvormi. Iga liikmesriik esitab oma riikliku hoonete renoveerimiskava määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti osana; ajakohastatud versiooni esitamise korral peab see olema kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud ajakohastatud versiooni osa.

Olenemata esimesest lõigust esitavad liikmesriigid esimese riikliku hoonete renoveerimiskava komisjonile 31. detsembriks 2026.
Jah
EnKS § 43 lg 5 ja EnKS § 352 lg 1

Uus säte.
Artikkel 3 lg 8. Iga liikmesriik lisab oma järgmisele riiklikule hoonete renoveerimiskavale lisana kõige hiljutisema pikaajalise renoveerimisstrateegia või riikliku hoonete renoveerimiskava rakendamise üksikasjad, näidates, kas tema riiklikud eesmärgid on saavutatud.
Jah
EnKS § 43 lg 5

Uus säte.

Artikkel 3 lg 9. Iga liikmesriik lisab oma lõimitud riiklikusse energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 17 ja 21 teabe käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud riiklike eesmärkide rakendamise kohta.

Jah
EnKS § 43 lg 5

Praktiline kohaldamisala. Renoveerimiskava esitamine seondub riikliku energia- ja kliimakava protsessiga; eduaruandluse osa rakendub praktilise aruandluskorralduse kaudu.
Artikkel 3 lg 9. Komisjon lisab määruse (EL) 2018/1999 artikli 35 kohasesse energialiidu olukorda käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse iga kahe aasta tagant üldise eduaruande nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhoonete fondi renoveerimise kohta, tehes seda kooskõlas hoonete renoveerimiskavades sätestatud tegevuskavadega ning tuginedes teabele, mille liikmesriigid on esitanud oma lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes. Komisjon seirab igal aastal liidu hoonefondi energiatõhususe arengut, tuginedes Eurostatilt ja muudest allikatest saadud parimale kättesaadavale teabele, ning avaldab selle teabe ELi hoonefondi vaatluskeskuse kaudu.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 4 - Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika vastuvõtmine

Liikmesriigid kohaldavad hoonete energiatõhususe arvutamiseks metoodikat vastavalt I lisas sätestatud ühisele üldraamistikule. See metoodika võetakse vastu riiklikul või piirkondlikul tasandil.

Komisjon annab välja suunised hoone välispiirde osaks olevate läbipaistvate hoone komponentide energiatõhususe arvutamiseks ja ümbritseva keskkonna energia arvessevõtmiseks.
Jah
EhS § 64 lg 5 ja EhS § 65 lg 3

Kehtiv säte.
Artikkel 5 - Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine
Artikkel 5 lg 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada hoonete või hoone osade energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine eesmärgiga saavutada vähemalt kuluoptimaalne tase ning, kui see on asjakohane, rangemad kontrollväärtused, nagu liginullenergia- ja heitevabade hoonetega seotud nõuded. Energiatõhusus arvutatakse artiklis 4 osutatud metoodika kohaselt. Kuluoptimaalne tase arvutatakse artiklis 6 osutatud võrdleva metoodika raamistiku kohaselt.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine hoonete välispiirete osa moodustavate hoone komponentide suhtes, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need asendatakse või rekonstrueeritakse eesmärgiga saavutada vähemalt kuluoptimaalne tase.

Liikmesriigid võivad kehtestada hoone komponentide nõuded sellisel tasemel, mis hõlbustaks madala temperatuuriga küttesüsteemide tõhusat paigaldamist renoveeritud hoonetesse.

Nõuete kehtestamisel võivad liikmesriigid teha vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel.

Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse optimaalset sisekliima kvaliteeti, vältimaks võimalikku negatiivset mõju, nagu ebapiisavat ventilatsiooni, ning ka kohalikke tingimusi ja hoone kavandatud funktsiooni ja vanust.

Liikmesriigid vaatavad oma energiatõhususe miinimumnõuded korrapäraselt läbi vähemalt viie aasta järel ning vajaduse korral ajakohastavad neid, et kajastada ehitussektoris toimunud tehnika arengut, artikli 6 kohase kuluoptimaalsuse arvutuse tulemusi ning ajakohastatud riiklikke energia- ja kliimaeesmärke ning energia- ja kliimapoliitikat.
Jah
EhS § 65 lg 3; EIM määrus nr 63

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

Artikkel 5 lg 2. Liikmesriigid võivad kohandada lõikes 1 osutatud nõudeid riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ametlikult kaitse all olevatele hoonetele kui osana määratletud keskkonnast või oma erilise arhitektuurse või ajaloolise väärtuse tõttu, kus teatud energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust.
Valikuline
EhS § 62 lg 3 ja 4

Uued sätted.
Artikkel 5 lg 3. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste hooneliikide suhtes:
a) relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitselised hooned, välja arvatud individuaalsed eluruumid või kontorihooned relvajõududele ja riigikaitseasutuste teenistuses olevale muule personalile;
Valikuline
EhS § 62 lg 2 p 6

Uus säte.
Artikkel 5 lg 3
b) kultusekohtadena või religioosseteks toiminguteks kasutatavad hooned;
c) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;
d) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest;
e) eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.
Valikuline
EhS § 62 lg 2 p-d 2–5 ja EhS § 66 lg 11

Kehtiv säte.

Artikkel 6 - Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamine
Art 6 lg 1. Vastavalt artiklile 32 on komisjonil õigus käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse hoonete või hoone komponentide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamise võrdleva metoodika raamistiku kehtestamist ja läbivaatamist.
Hiljemalt 30. juuniks 2025 vaatab komisjon läbi võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks uute hoonete ja olemasolevate oluliselt rekonstrueeritavate hoonete ja üksikute hoone komponentide puhul. Nimetatud tasemed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt komisjonile esitatavates riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks määratud riiklike kavadega.
Võrdleva metoodika raamistik kehtestatakse VII lisa kohaselt ning selles tehakse vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel.
Ei
-

Komisjoni kohustus; riigisisest ülevõtmist ei vaja.
Art 6 lg 2. Liikmesriigid arvutavad energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme, kasutades lõike 1 kohaselt kehtestatud võrdleva metoodika raamistikku ja asjakohaseid parameetreid, näiteks kliimatingimusi ja energiataristu praktilist kättesaadavust, ning võrdlevad arvutuse tulemusi kehtivate energiatõhususe miinimumnõuetega.
Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamisel võivad liikmesriigid võtta arvesse olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali.
Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande kõikide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutuseks kasutatud sisendandmete ja eelduste ning kõikide nimetatud arvutuste tulemuste kohta. Sel eesmärgil kasutavad liikmesriigid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 (29) III lisas esitatud vormi. Liikmesriigid ajakohastavad kõnealuseid aruandeid korrapäraste ajavahemike tagant, kuid mitte harvem kui kord iga viie aasta järel, ja esitavad need komisjonile. Esimene käesoleva artikli lõike 1 kohase muudetud metoodikaraamistiku alusel tehtud aruanne arvutuste kohta esitatakse 30. juuniks 2028.
Jah
EhS § 65 lg 3; EIM määrus nr 63

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Art 6 lg 3. Kui lõike 2 kohaselt tehtud arvutuste tulemuste võrdlemine näitab, et liikmesriigis kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded on üle 15 % vähem energiatõhusad kui energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalne tase, kohandab asjaomane liikmesriik kehtestatud energiatõhususe miinimumnõudeid 24 kuu jooksul alates kõnealuse võrdlemise tulemuste kättesaadavaks tegemist.
Jah
EhS § 65 lg 3; EIM määrus nr 63

Praktiline rakendamin.
Art 6 lg 4. Komisjon avaldab aruande liikmesriikide edusammude kohta energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme saavutamisel.
Ei
-

Komisjoni kohustus; riigisisest ülevõtmist ei vaja.
Artikkel 7 - Uued hooned

Artikkel 7 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et uued hooned on vastavalt artiklile 11 heitevabad:
a) alates 1. jaanuarist 2028 uued hooned, mis kuuluvad avaliku sektori asutustele; ning
b) alates 1. jaanuarist 2030 kõik uued hooned.

Liikmesriigid tagavad kuni esimese lõike kohaste nõuete kohaldamiseni, et kõik uued hooned on vähemalt liginullenergiahooned ja vastavad artikli 5 kohaselt sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

Kui avaliku sektori asutused kavatsevad võtta kasutusele uue hoone, mis neile ei kuulu, seavad nad eesmärgi, et see hoone oleks heitevaba hoone.
Jah
EhS § 63 lg 11; EhSRS § 3017 ; EhS § 65 lg 3

Uus säte.
Artikkel 7 lg 2. Liikmesriigid tagavad, et olelusringi globaalse soojenemise potentsiaal arvutatakse vastavalt III lisale ja avaldatakse hoone energiamärgisel:
a) alates 1. jaanuarist 2028 kõigi uute hoonete puhul, mille kasulik põrandapind on suurem kui 1 000 m2,
b) alates 1. jaanuarist 2030 kõigi uute hoonete puhul.
Jah
EhS § 695; EhSRS § 3015 lg 1 ja 2

Uued sätted.
Artikkel 7 lg 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kehtestada liidu raamistik olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali riigisiseseks arvutamiseks, et saavutada kliimaneutraalsus. Esimene delegeeritud õigusakt võetakse vastu hiljemalt 31. detsembriks 2025.
Ei
-

Komisjoni kohustus; riigisisest ülevõtmist ei vaja.
Artikkel 7 lg 4. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõikeid 1 ja 2 hoonete suhtes, mille jaoks on ehitusloa taotlused või sellega samaväärsed taotlused, sealhulgas kasutusotstarbe muutmiseks, lõigete 1 ja 2 kohaseks kuupäevaks juba esitatud.
Valikuline
EhSRS § 3015 lg 1-3; EhSRS § 3017

Uued rakendussätted.
Artikkel 7 lg 5. Liikmesriigid avaldavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2027 tegevuskava, milles kirjeldatakse üksikasjalikult olelusringi kumulatiivse soojenemise kogupotentsiaali piirväärtuste kehtestamist kõikidele uutele hoonetele, ning seavad uutele hoonetele eesmärgid alates 2030. aastast, võttes arvesse progressiivset langussuundumust, ning maksimaalsed piirväärtused, mis on üksikasjalikult kindlaks määratud eri kliimatsoonide ja hooneliikide jaoks.

Need maksimaalsed piirväärtused peavad olema kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidega.

Komisjon annab suuniseid, jagab tulemusi olemasoleva riikliku poliitika kohta ja pakub liikmesriikidele tehnilist abi liikmesriikide endi taotlusel.
Ei
EhS § 696; EhSRS § 3015 lg 3; EnKS § 43 lg 2 p 6

Uued sätted ja praktiline rakendamine
Artikkel 7 lg 6. Liikmesriigid käsitlevad uute hoonete puhul optimaalset sisekliima kvaliteeti, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalust. Liikmesriigid käsitlevad ka süsiniku sidumist, mis on seotud süsiniku säilitamisega hoones või selle katusel.
Jah

EhS § 8; EhS § 9; EhS § 11 lg 1, 2 ja 4; EhS § 65 lg 3

Kehtivad sätted, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega EIM määruses nr 63.

Artikkel 8 - Olemasolevad hooned

Artikkel 8 lg 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid oluliselt rekonstrueeritakse, suurendatakse hoone või selle rekonstrueeritud osa tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks artikli 5 kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

Kõnealuseid nõudeid kohaldatakse rekonstrueeritud hoonele või hoone osale tervikuna. Lisaks sellele või alternatiivselt võib nõudeid kohaldada rekonstrueeritud hoone komponentidele.
Jah
EhS § 65 lg 1; EIM määrus nr 63

Kehtiv säte.
Artikkel 8 lg 2. Lisaks sellele võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et kui hoone komponent, mis moodustab hoone välispiirde osa ja millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, rekonstrueeritakse või asendatakse, vastab hoone komponendi energiatõhusus energiatõhususe miinimumnõuetele tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires.
Jah
EhS § 65 lg 1 ja 3; EIM määrus nr 63; MTM määrus nr 58; MTM määrus nr 36

Kehtiv säte
Artikkel 8 lg 3. Liikmesriigid soodustavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul alternatiivsete, suure tõhususega süsteemide kasutamist, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav. Liikmesriigid võtavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul arvesse sisekliima kvaliteedi tingimusi, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilisusega seotud riske, ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist ning puuetega inimeste juurdepääsuvõimalust.
Jah
EhS § 8; EhS § 9; EhS § 11 lg 1, 2 ja 4; EhS § 65 lg 3; EIM määrus nr 63 § 11; MTM määrus nr 58

Kehtivad sätted ja praktilise rakendamise kohaldamisala.
Artikkel 9 - Mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardid ja eluhoonete progressiivse renoveerimise trajektoorid
Artikkel 9 lg 1. Liikmesriigid kehtestavad mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardid, millega tagatakse, et viiendas lõigus kindlaks määratud kuupäevadeks ei ületa mitteeluhooned kindlaksmääratud energiatõhususe maksimaalseid piirmäärasid, nagu on osutatud kolmandas lõigus, väljendatuna primaar- või lõppenergiatarbimist väljendava arvulise näitaja abil ühikutes kWh/(m2 aastas).

Energiatõhususe maksimaalsed piirmäärad kehtestatakse mitteeluhoonefondi alusel 1. jaanuari 2020. aasta seisuga, tuginedes kättesaadavale teabele ja asjakohasel juhul statistilisele valimile. Liikmesriigid jätavad baasstsenaariumist välja mitteeluhooned, mille osas nad teevad lõike 6 kohase erandi.

Iga liikmesriik kehtestab maksimaalse energiatõhususe piirmäära, mille kohaselt 16 % tema riigi mitteeluhoonefondist ületab kõnealust piirmäära („16 % piirmäär“). Iga liikmesriik kehtestab ka maksimaalse energiatõhususe piirmäära, nii et 26 % riigi mitteeluhoonetest ületab seda piirmäära („26 % piirmäär“). Liikmesriigid võivad kehtestada energiatõhususe maksimaalseid piirmäärasid riigi mitteeluhoonefondi kui terviku või hoonetüüpide või -kategooriate kaupa.

Liikmesriigid võivad kehtestada piirmäärad konkreetsele energiatõhususe klassile vastaval tasemel, tingimusel et see vastab kolmandas lõigus sätestatud piirmäärade tasemele.

Energiatõhususe miinimumstandarditega tagatakse, et mitteeluhooned jäävad vähemalt alla järgmiseid piirmäärasid:
a) 16 % piirmäär alates 2030. aastast; ning
b) 26 % piirmäär alates 2033. aastast.

Üksikute hoonete vastavust nendele piirmääradele kontrollitakse energiamärgise alusel või asjakohasel juhul muul kättesaadaval viisil.

Liikmesriigid kehtestavad artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud tegevuskavas konkreetsed ajakavad, mille järgi mitteeluhooned peavad 2040. ja 2050. aastaks vastama madalamatele energiatõhususe maksimaalsetele piirmääradele vastavalt kavale, mille abil muuta riiklik hoonefond heitevabaks.

Liikmesriigid võivad kehtestada ja avaldada kriteeriumid üksikute mitteeluhoonete vabastamiseks käesolevas lõikes sätestatud nõuetest, arvestades nimetatud hoonete eeldatavat tulevast kasutust, tõsiseid raskusi või ebasoodsat tasuvusanalüüsi. Kõik sellised kriteeriumid peavad olema selged, täpsed, ranged ja tagama mitteeluhoonete võrdse kohtlemise. Nende kriteeriumide kehtestamisel peavad liikmesriigid teostama hõlmatud mitteeluhoonete potentsiaalse osakaalu eelhindamise ja vältima ebaproportsionaalse arvu mitteeluhoonete osas erandi tegemist. Liikmesriigid annavad kriteeriumidest aru ka osana oma riiklikest hoonete renoveerimiskavadest, mis esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 3.

Kui liikmesriigid kehtestavad kaheksanda lõigu kohaselt nõuetest vabastamise kriteeriumeid, peavad nad saavutama energiatõhususe samaväärse suurenemise mitteeluhoonete fondi muudes segmentides.

Kui käesolevas lõikes sätestatud energiatõhususe piirmäärade saavutamiseks vajaliku renoveerimise mahu puhul on konkreetse mitteeluhoone tasuvusanalüüs ebasoodne, nõuavad liikmesriigid, et asjaomase mitteeluhoone puhul rakendataks vähemalt neid individuaalseid renoveerimismeetmeid, mille tasuvusanalüüs on soodne.

Kui riigi mitteeluhoonefond või selle osa on loodusõnnetuse tõttu tõsiselt kahjustatud, võib liikmesriik ajutiselt kohandada maksimaalset energiatõhususe piirmäära nii, et kahjustatud mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimine asendaks muude halvima tõhususega mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimise, tagades samal ajal, et sama suur osa mitteeluhoonetest renoveeritakse energiatõhusaks.

Sellisel juhul teatab liikmesriik kohandamisest ja selle eeldatavast kestusest oma riiklikus hoonete renoveerimiskavas.
Jah
EnKS § 43 lg 2 p 7 ja lg 4 p 3; EhS § 699; EhSRS § 3017 lg 1; EIM määrus nr 63

Uued sätted.
Artikkel 9 lg 2. Hiljemalt 29. maiks 2026 peab iga liikmesriik kehtestama riikliku trajektoori elamufondi progressiivseks renoveerimiseks vastavalt riikliku tegevuskava ja asjaomase liikmesriigi riiklikus hoonete renoveerimiskavas sisalduvatele 2030., 2040. ning 2050. aastaks seatud eesmärkidele, nii et riiklik hoonefond muutuks 2050. aastaks heitevabaks. Riiklik trajektoor elamufondi progressiivseks renoveerimiseks väljendatakse kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisena ühikutes kWh/(m2 aastas) ajavahemikul 2020–2050 ning selles määratakse kindlaks selliste eluhoonete ja eluruumide arv või põrandapind, mis tuleb igal aastal renoveerida, sealhulgas 43 % halvima tõhususega eluhoonete ja eluruumide arv või põrandapind.

Liikmesriigid tagavad, et kogu elamufondi keskmine primaarenergiatarbimine kWh/(m2 aastas):
a) väheneb 2030. aastaks vähemalt 16 % võrreldes 2020. aastaga;
b) väheneb 2035. aastaks vähemalt 20–22 % võrreldes 2020. aastaga;
c) on 2040. aastaks ja seejärel iga viie aasta järel samaväärne või väiksem kui riiklikult kindlaks määratud väärtus, mis tuleneb keskmise primaarenergiatarbimise progressiivsest vähenemisest ajavahemikul 2030–2050 vastavalt sellele, kuidas elamufond muudetakse heitevabade hoonete fondiks.

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 55 % kolmandas lõigus osutatud keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisest saavutatakse 43 % halvima tõhususega eluhoonete renoveerimisega.
Liikmesriigid võivad 43 % halvima tõhususega eluhoonete renoveerimisega saavutatud primaarenergiatarbimise vähenemise hulka arvestada sellise energiasäästu, mis on saavutatud loodusõnnetuse, näiteks maavärina või üleujutuse, tõttu kahjustatud eluhoonete renoveerimisega.

Renoveerimispüüdluste raames, mille eesmärk on vähendada kogu elamufondi keskmist primaarenergiatarbimist, kehtestavad liikmesriigid sellised meetmed nagu energiatõhususe miinimumstandardid, tehniline abi ja rahalise toetuse meetmed.

Liikmesriigid ei tee oma renoveerimispüüdlustes ebaproportsionaalselt erandeid üüritavatele eluhoonetele ja hoone eluruumidele.

Liikmesriigid esitavad riiklikes hoonete renoveerimiskavades teises ja kolmandas lõigus osutatud väärtuste hindamiseks kasutatud metoodika ja kogutud andmed.

Osana hoonete renoveerimise riiklike kavade hindamisest seirab komisjon teises ja kolmandas lõigus osutatud väärtuste saavutamist, sealhulgas hoonete ja hoone osade arvu või 43 % halvima tõhususega eluhoonete põrandapinda, ja esitab vajaduse korral soovitusi. Need soovitused võivad hõlmata energiatõhususe miinimumstandardite ulatuslikumat kasutamist.

Riiklik trajektoor elamufondi progressiivseks renoveerimiseks viitab riigi elamufondi andmetele, mis põhinevad vajaduse korral statistilisel valimil ja energiamärgistel.

Kui fossiilkütuste keskmine osakaal elamute energiatarbimisest on väiksem kui 15 %, võivad liikmesriigid kohandada kolmanda lõigu punktides a ja b sätestatud tasemeid tagamaks, et kogu elamufondi keskmine primaarenergiatarbimine kWh/(m2 aastas) 2030. aastaks ja seejärel iga viie aasta tagant on samaväärne riiklikult kindlaksmääratud väärtusega või väiksem kui riiklikult kindlaks määratud väärtus, mis on tuletatud keskmise primaarenergiatarbimise lineaarsest vähenemisest aastatel 2020–2050 kooskõlas elamufondi ümberkujundamisega heitevabaks hoonefondiks.
Jah
EnKS § 43 lg 2 p 8 ja lg 4 p-d 1-2
Toetusmeetmed ja tehniline abi: KLIM määrus nr 47 (Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027); MTM määrus nr 13 (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); TM määrus nr 59 (Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); MTM määrus nr 30 (Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord); MTM määrus nr 25 (Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine)

Uued sätted. Toetusmeetmete osas on kehtivad sätted.

Artikkel 9 lg 3. Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud primaarenergiatarbimisele võivad liikmesriigid kehtestada täiendavaid taastumatu ja taastuva primaarenergiatarbimise ning kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste (kgCO2ekv/(m2 aastas) näitajaid. Selleks et tagada kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, võetakse energiatõhususe miinimumstandardites arvesse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15a lõiget 1.
Valikuline
-

Tegu on vabatahtliku sättega, mille ülevõtmine ei ole kohustuslik.
Artikkel 9 lg 4. Liikmesriigid toetavad kooskõlas artikliga 17 energiatõhususe miinimumstandardite järgimist kõigi allpool loetletud meetmetega:
a) nähakse ette asjakohased finantsmeetmed, mis on eelkõige suunatud vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele või, kui see on kohaldatav, sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 24;
b) antakse tehnilist abi, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kaudu, keskendudes eelkõige vähekaitstud leibkondadele ning, kui see on kohaldatav, sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 24;
c) töötatakse välja integreeritud rahastamiskavad, millega soodustatakse artikli 17 kohaselt tervikrekonstrueerimist ja etapiviisilist tervikrekonstrueerimist;
d) kõrvaldatakse mittemajanduslikud tõkked, sealhulgas huvide lahknemine, ning
e) seiratakse sotsiaalseid mõjusid, eelkõige kõige vähem kaitstud leibkondadele.
Jah
EnKS § 43 lg 2 p-d 4 ja 5; EnKS § 43 lg 7; EnKS § 30 lg-d 6–8; KLIM määrus nr 47 (Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027); MTM määrus nr 13 (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); TM määrus nr 59 (Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); MTM määrus nr 30 (Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord); MTM määrus nr 25 (Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine); SM määrus nr 50 (Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine).

Uued sätted ja praktilise rakendamise kohaldamisala. Toetusmeetmete osas on kehtivad sätted.
Artikkel 9 lg 5. Kui hoone renoveeritakse energiatõhususe miinimumstandardi täitmiseks, tagavad liikmesriigid hoone komponentide energiatõhususe miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 5 ning olulise rekonstrueerimise korral olemasolevate hoonete energiatõhususe miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 8.
Jah
EhS § 65 lg 1 ja 3; EhS § 699 lg 4; EhSRS § 3017 lg 1;EIM määrus nr 63

Uus säte.

Artikkel 9 lg 6. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud energiatõhususe miinimumstandardeid järgmiste hooneliikide suhtes:
a) hooned, mis on ametlikult kaitse all osana määratletud keskkonnast või nende erilise arhitektuurse või ajaloolise väärtuse tõttu, või muud kultuuriväärtusega hooned, kui energiatõhususe miinimumstandardite järgimine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust või kui nende renoveerimine ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatav;
b) kultusekohtadena või religioosseteks toiminguteks kasutatavad hooned;
c) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;
d) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest;
e) eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.
f) relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitselised hooned, välja arvatud individuaalsed eluruumid või kontorihooned relvajõududele ja riigikaitseasutuste teenistuses olevale muule personalile.
Valikuline
EhS § 699 lg 3

Kehtiv säte puntkide b-e osas. Uuendatud säte punkti a ja f osas.
Artikkel 9 lg 7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud energiatõhususe miinimumstandardite rakendamine, sealhulgas asjakohased seiremehhanismid ja artikli 34 kohased karistused.

Karistusi käsitlevate normide kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse koduomanike, eelkõige vähekaitstud leibkondade finantsseisundit ja juurdepääsu piisavale rahalisele toetusele.
Jah
EhS § 130-141; EhS § 130 lg 5

Kehtivad sätted, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Karistuste mõjusus ja leevendavate asjaolude arvestamine on praktilise rakendamise kohaldamisala.
Artikkel 9 lg 8. Selleks et toetada käesoleva direktiivi rakendamist ning võttes igakülgselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, esitab komisjon 31. märtsiks 2025 analüüsi, mis käsitleb eelkõige järgmist:

a) hoonete, eelkõige eluhoonete energiatõhususe suurendamiseks kasutatud struktuurifondide vahendite tõhusust, asjakohasust ja tegelikult kasutatud summat ning struktuurifondide vahendite ja liidu raamprogrammide, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga rahastusliike;
b) avalik-õiguslike finantseerimisasutuste vahendite tõhusust ja asjakohasust ning nende vahendite ja meetmete liike;
c) liidu ja riiklike rahastamisvahendite ning hoonete energiatõhususe investeeringute stimuleerimise vahendina kasutatavate muude meetmete koordineerimist ja nimetatud vahendite asjakohasust liidu eesmärkide saavutamisel.

Selle analüüsi põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hoonete, eelkõige halvima tõhususega hoonete energiatõhususe suurendamise rahastamisvahendite tõhususe ja asjakohasuse kohta.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 10 - Päikeseenergia hoonetes
Artikkel 10 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et kõik uued hooned on projekteeritud selliselt, et optimeerida nende päikeseenergia tootmise potentsiaali asukoha päikese kiirgustiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergiatehnoloogia hilisemat kulutõhusat paigaldamist.
Jah
EhS § 692 lg 14

Uus säte
Artikkel 10 lg 2. Päikeseenergiaseadmete paigaldamise suhtes hoonetesse kohaldatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 16d sätestatud päikeseenergiaseadmete paigaldamise loamenetlust ja kõnealuse direktiivi artiklis 17 sätestatud lihtsat võrguühendustest teatamise menetlust.
Jah
EhS § 36 lg 2 ja 6; EhS § 42 lg 5; EhS § 48 lg 2; EhS § 54 lg 4; EhS § 842; EhS lisa 1; EnKS § 3217 ja § 3218; ELTS § 42; MUKS § 58 lg 1 ja 2

Kehtivad sätted
Artikkel 10 lg 3. Liikmesriigid tagavad sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise, kui see on tehniliselt sobiv ning majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav, järgmiselt:
a) 31. detsembriks 2026 kõigil uutel avalikel hoonetel ja uutel mitteeluhoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 m2;

b) kõigile olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, mille kasulik põrandapind on suurem kui
i) 2 000 m2 31. detsembriks 2027;
ii) 750 m2 31. detsembriks 2028;
iii) 250 m2 31. detsembriks 2030;

c) 31. detsembriks 2027 olemasolevatel mitteeluhoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 500 m2, kus hoonet oluliselt rekonstrueeritakse või võetakse meetmeid, mis nõuavad haldusluba hoonete renoveerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks;

d) 31. detsembriks 2029 kõigil uutel eluhoonetel ning
e) 31. detsembriks 2029 kõigil hoonetega külgnevatel uutel katusega parklatel.

Oma artiklis 3 osutatud riiklikesse hoonete renoveerimiskavadesse lisavad liikmesriigid poliitikasuunad ja meetmed, mis on seotud sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtuga kõigis hoonetes.
Jah
EhS § 692 lg-d 11-13; EhSRS § 304 lg-d 4-8

Uued sätted
Artikkel 10 lg 4. Liikmesriigid kehtestavad ja teevad üldsusele kättesaadavaks riiklikul tasandil kriteeriumid käesolevas artiklis sätestatud kohustuste praktiliseks rakendamiseks ja nendest kohustustest võimalike erandite tegemiseks teatavat liiki hoonetele, võttes arvesse ka tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet seoses tehnoloogiaga, mis ei tekita kohapeal CO2 heitkoguseid, ning vastavalt päikeseenergiaseadmete hinnatud tehnilisele ja majanduslikule potentsiaalile ning selle kohustusega hõlmatud hoonete iseloomule. Liikmesriigid võtavad arvesse ka kandevõimet, haljaskatuseid ning pööningute ja katuste soojustamist, kui see on asjakohane.

Jah.
EIM määruse nr 63 § 8

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Praktilise rakendamise kohaldamisala.
Artikkel 10 lg 4.
Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks ja elektrivõrgu stabiilsusega seotud küsimuste arvessevõtmiseks kaasavad liikmesriigid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kriteeriumide kehtestamisse asjaomased sidusrühmad.

Lõike 3 esimeses lõigus sätestatud kohustuste ülevõtmisel võib liikmesriik kasutada hoonete kasuliku põrandapinna asemel hoone alumise korruse pindala mõõtmist, kui liikmesriik tõendab, et selle tulemusel on hoonetele paigaldatud päikeseenergiaseadmete ülesseatud võimsus samaväärne.
Jah/
valikuline
-

Uus säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.
Artikkel 10 lg 5. Liikmesriigid kehtestavad raamistiku, millega nähakse ette vajalikud haldus-, tehnilised ja finantsmeetmed, et toetada päikeseenergia kasutuselevõttu hoonetes, sealhulgas kombineerituna hoone tehnosüsteemide või tõhusate kaugküttesüsteemidega.
Jah
MTM määrus nr 81 § 6 lg 1 p 10; MTM määrus nr 13 § 2 lg 1 p 3; MTM määrus nr 30 § 2 lg 1 p 3; KLIM määrus nr 25 § 8 lg 6 p 3; KLIM määrus nr 46 § 3 lg 3 p 1; TM määrus nr 59 § 3 lg 1 p 3

Kehtivad sätted
Artikkel 11 - Heitevabad hooned
Artikkel 11 lg 1. Heitevaba hoone ei tohi tekitada kohapealset CO2 heidet fossiilsetest kütustest. Heitevaba hoone peab, kui see on majanduslikult ja tehniliselt teostatav, omama võimekust reageerida välissignaalidele ja kohandada oma energiakasutust, -tootmist või -salvestust.
Jah
EhS § 65 lg 3; EhS § 65 lg 11; EIM määrus nr 63

Uus säte.
Artikkel 11 lg 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et heitevaba hoone energiatarve vastab maksimaalsele piirmäärale.

Liikmesriigid kehtestavad kõnealuse heitevaba hoone energiatarbe maksimaalse piirmäära, et saavutada vähemalt selline kuluoptimaalne tase, mis on kindlaks määratud viimases artikli 6 kohases kuluoptimaalsust käsitlevas liikmesriigi aruandes. Liikmesriigid vaatavad maksimaalse piirmäära läbi iga kord, kui kuluoptimaalsed tasemed läbi vaadatakse.
Jah
EIM määrus nr 63; MTM määrus nr 36

Uus säte.
Artikkel 11 lg 3. Heitevaba hoone energiatarbe maksimaalne piirmäär peab olema vähemalt 10 % madalam summaarsest primaarenergia kasutuse piirmäärast, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil liginullenergiahoonetele 28. mail 2024.
Jah
MTM määrus nr 36;
EIM määrus 63

Uus säte.
Artikkel 11 lg 4. Liikmesriigid võivad kohandada heitevaba hoone energiatarbe maksimaalset piirmäära renoveeritud hoonete puhul, järgides vastavaid kuluoptimaalsust käsitlevaid sätteid, ning kui renoveeritud liginullenergiahoonete jaoks on kehtestatud piirmäärad, siis lõikes 3 esitatud nõudeid.
Valikuline
EIM määrus nr 63

Uus säte.
Artikkel 11 lg 5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et heitevabade hoonete kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkogused vastavad nende riiklikes hoonete renoveerimiskavades liikmesriigi tasandil kehtestatud maksimaalsetele piirmäärale. Uute ja renoveeritud hoonete puhul võib kehtestada erinevad maksimaalsed piirmäärad.
Jah
EIM määrus 63

Uus säte.
Artikkel 11 lg 6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma maksimaalsetest piirmääradest, esitades ka arvutusmeetodi kirjelduse hooneliikide ja asjakohase väliskliima määratluse kaupa kooskõlas I lisaga.

Komisjon vaatab maksimaalsed piirmäärad läbi ja soovitab neid kohandada, kui see on asjakohane.
Jah
EnKS § 43 lg 2 p 6;

Praktiline rakendamine. Mitteelamute energiatõhususe maksimaalsed energiatõhususe piirmäärad esitatakse riiklikus renoveerimiskavas.
Artikkel 11 lg 7. Liikmesriigid tagavad, et uute ja renoveeritud heitevabade hoonete summaarne aastane primaarenergia tarbimine kaetakse järgmiselt:
a) kohapeal või läheduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 7 kriteeriumidele;
b) taastuvenergiakogukonna taastuvatest energiaallikatest toodetud energia direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 22 tähenduses;
c) tõhusast kaugkütte- ja kaugjahutuse süsteemist saadav energia kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikega 1 või
d) süsinikuvabadest energiaallikatest toodetud energia.

Kui käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmine ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatav, võib summaarse aastase primaarenergia tarbimise katta ka muu võrgust saadava energiaga, mis vastab riiklikul tasandil kehtestatud kriteeriumidele.
Jah
EIM määrus 63

Uus säte
Artikkel 12 - Renoveerimispass
Artikkel 12 lg 1. Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 29. maiks 2026 renoveerimispasside vormi, mis põhineb VIII lisas sätestatud ühisel raamistikul.
Jah
EhS § 698 lg 5

Uus säte.
Artikkel 12 lg 2. Lõikes 1 osutatud vorm on hoonete ja hoone osade omanikele vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik otsustab selle kohustuslikuks muuta.

Liikmesriigid tagavad, et renoveerimispassid on taskukohased, ning kaaluvad rahalise toetuse andmist vähekaitstud leibkondadele, kes soovivad oma hooneid renoveerida.
Jah
EhS § 698 lg 1 ja 5.

Uus säte; praktiline rakendamise kohaldamisala.
Renoveerimispass on eelnõu kohaselt vabatahtlik ning selle vormi, väljastamise ja säilitamise nõuded kehtestatakse ministri määrusega.
Artikkel 12 lg 3. Liikmesriigid võivad lubada renoveerimispassi koostamist ja väljaandmist koos energiamärgisega.
Valikuline
-

Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik.
Artikkel 12 lg 4. Renoveerimispassi annab trükkimiseks sobivas digitaalses vormingus välja kvalifitseeritud või sertifitseeritud ekspert pärast kohapealset kontrollkäiku.
Jah
EhS § 698 lg 2-3

Uued sätted
Artikkel 12 lg 5. Renoveerimispassi väljastamisel pakutakse hoone omanikule arutelu lõikes 4 osutatud spetsialistiga, et võimaldada spetsialistil selgitada parimaid samme hoone muutmiseks heitevabaks hooneks aegsasti enne 2050. aastat.
Jah
EhS § 698 lg 2, 3 ja 5.

Uued sätted.
Pädev isik annab renoveerimispassi välja ning enne väljaandmist teeb kohapealse kontrolli ja dokumentatsiooni kontrolli; täpsemad nõuded sätestatakse ministri määruses.

Artikkel 12 lg 6. Liikmesriigid püüavad pakkuda spetsiaalset digivahendit, millega renoveerimispassi koostada ja asjakohasel juhul ajakohastada. Liikmesriigid võivad töötada välja täiendava vahendi, mis võimaldab hoonete omanikel ja haldajatel simuleerida lihtsustatud renoveerimispassi kavandit ja ajakohastada seda pärast renoveerimist või hoone komponendi väljavahetamist.
Jah
EhS § 698 lg 4 ja 5.

Praktilise rakendamise kohaldamisala.
Artikkel 12 lg 7. Liikmesriigid tagavad, et renoveerimispassi saab üles laadida hoonete energiatõhususe riiklikku andmebaasi vastavalt artiklile 22.
Jah
EhS § 698 lg 4

Uus säte
Artikkel 12 lg 8. Liikmesriigid tagavad, et renoveerimispassi säilitatakse hoone digitaalses logiraamatus, kui see on loodud või renoveerimispass on selle kaudu kättesaadav.
Jah
EhS § 698 lg 4- 5

Uus säte ja uus määrus.
Artikkel 13 - Hoone tehnosüsteemid
Artikkel 13 lg 1. Liikmesriigid kehtestavad hoone tehnosüsteemide energiakasutuse optimeerimise eesmärgil nõuded, energiasäästlikku tehnoloogiat kasutades, üldise energiatõhususe osas, hoonete tehnosüsteemide nõuetekohase paigalduse, asjakohase dimensioneerimise, seadistamise ja juhtimise, ning kui see on asjakohane, hüdraulilise tasakaalustamise osas, mis paigaldatakse uutesse või olemasolevatesse hoonetesse. Nõuete kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse süsteemide projekteerimise tingimusi ja tüüpilisi või keskmisi kasutustingimusi.

Nõuded määratakse uutele ja olemasolevatele hoonete tehnosüsteemidele, mida asendatakse ja kaasajastatakse. Nõudeid kohaldatakse tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires.
Jah
EhS § 691 lg 1 ja 2; EhS § 692 lg 1 ja 2; EhS § 693 lg 6

Uus säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikkel 13 lg 1. Liikmesriigid võivad kehtestada nõudeid, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitega, soojusallikates kasutatava kütuse või hoone kütteks kasutatava taastuvenergia minimaalse osaga, tingimusel et need ei kujuta endast põhjendamatut turutõket.
Valikuline
-

Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik.
Artikkel 13 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et nende poolt hoone tehnosüsteemidele kehtestatud nõuete abil saavutatakse vähemalt kõige ajakohasemad kuluoptimaalsed tasemed.
Jah
EhS § 65 lg 3 ja EhS § 692 lg 6–7; MTM määrus nr 58

Uus säte. Tehnosüsteemide nõuded ning nende energiatõhusust puudutavad tingimused kehtestatakse ministri määrusega; eelnõu täpsustab isereguleerivate seadmete ja hüdraulilise tasakaalustamise nõudeid.
Artikkel 13 lg 2. Liikmesriigid võivad kehtestada hoone tehnosüsteemidele konkreetsed süsteeminõuded, et hõlbustada madala temperatuuriga küttesüsteemide tõhusat paigaldamist ja käitamist uutes või renoveeritud hoonetes.
Valikuline
-

Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik.
Artikkel 13 lg 3. Liikmesriigid näevad ette, et kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, oleksid uued hooned varustatud isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri taset igas toas eraldi või, kui see on vajalik, hoone osa kindlaksmääratud köetaval või jahutataval alal ja kui see on asjakohane, hüdraulilise tasakaalustamisega.

Olemasolevates hoonetes nõutakse niisuguste isereguleerivate seadmete ja kui see on asjakohane, hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate süsteemide paigaldamist soojusallikate või jahutusallikate asendamisel, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.
Jah
EhS § 692 lg 6, 71 ja 8

Uued sätted; täiendatakse kehtivate sätete sõnastust.
Artikkel 13 lg 4. Liikmesriigid kehtestavad nõuded sisekliima kvaliteedi asjakohaste standardite rakendamiseks hoonetes, et säilitada tervislik sisekliima.
Jah
EhS § 65 lg 3; EIM määruses nr 63 § 10, § 11 ja § 16.

Kehtivad sätted. Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatava volitusnormi alusel on koostatud määrus, millega sätestatakse nõuded hoonete sisekliimale.

Osaliselt on sisekliimat puudutavad nõuded sätestatud kehtivas EIM määruses nr 63 (§ 10 sätestab ruumitemperatuuri nõuded, §-s 11 on sätestatud suvise ruumitemperatuuri nõuded ning §-s 16 suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll).
Artikkel 13 lg 5. Liikmesriigid nõuavad, et heitevabad mitteeluhooned oleksid varustatud mõõte- ja juhtimisseadmetega, mis võimaldavad seirata ja reguleerida siseõhu kvaliteeti. Kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, tuleb asjaomased seadmed paigaldada ka sellistesse olemasolevatesse mitteeluhoonetesse, mida oluliselt rekonstrueeritakse.
Jah
EhS § 694 lg 4

Uus säte

Artikkel 13 lg 5. Liikmesriigid võivad nõuda selliste seadmete paigaldamist eluhoonetesse.
Valikuline
-

Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik. Sätet üle ei võeta.
Artikkel 13 lg 6. Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi paigaldamisel hinnatakse muudetud osa üldist energiatõhusust ja kui vaja, siis muudetud süsteemi kui terviku üldist energiatõhusust. Tulemused dokumenteeritakse ja edastatakse hoone omanikule, et need oleksid lõike 1 kohaselt kehtestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks ja energiamärgise andmiseks kättesaadavad ning et neid saaks selleks kasutada.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada hoone tehnosüsteemi energiatõhususe optimeerimine nende renoveerimisel või asendamisel.

Liikmesriigid edendavad taastuvenergia salvestamist hoonetes.

Liikmesriigid võivad kehtestada uusi stiimuleid ja rahastamisvõimalusi, et soodustada üleminekut fossiilkütusel põhinevatelt kütte- ja jahutussüsteemidelt mittefossiilsetel kütusel põhinevatele süsteemidele.
Jah

EhS § 692 lg 2; EhS § 693 lg 1
MTM määrus nr 81 §6 lg 1 p 10
MTM määrus nr 13 §2 lg 1 p 3
MTM määrus nr 30 §2 lg 1 p 3
KLIMM määrus nr 25 §6 lg 1 p 7 ja p 8, § 8 lg 3 ja lg 5
KLIMm määrus nr 46 §3 lg 3 p 1
Taristuministri määrus nr 59 § 3 lg 1 p3

Kehtivad sätted
7. Liikmesriigid püüavad olemasolevates hoonetes asendada fossiilkütustel töötavad eraldiseisvad katlad, et saavutada kooskõla fossiilkütustel töötavate katelde järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklike kavadega.
Jah
-

Uus säte. Praktilise rakendamise kohaldamisala.
Riiklikus hoonete renoveerimiskavas seab Eesti seab eesmärgiks loobuda fossiilkütustel
põhinevatest kütte- ja jahutussüsteemidest hoonetes aastaks 2040.
Artikkel 13 lg 8. Komisjon annab välja suunised selle kohta, mida loetakse fossiilkütustel töötavaks katlaks.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 13 lg 9. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et mitteeluhooned varustatakse hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemidega, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, järgmiselt:

a) 31. detsembriks 2024 mitteeluhooned, mille küttesüsteemide, jahutusseadmete, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW;

b) 31. detsembriks 2029 mitteeluhooned, mille küttesüsteemide, jahutusseadmete, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 70 kW.
Jah
EhS § 694 lg 1, EhSRS § 304 lg 3
EhS § 694 lg 11, EhSRS § 304 lg 4

Uued sätted ja kehtivate sätete täiendamine.
Artikkel 13 lg 10. Hoone automaatika- ja juhtimissüsteem võimaldab:
a) energiatarbimist pidevalt seirata, registreerida ja analüüsida ning seadistada;
b) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastada hoone tehnosüsteemide tõhususe vähenemist ja teavitada hoone eest vastutavat isikut või hoone tehnosüsteemide haldajat energiatõhususe suurendamise võimalustest; ning
c) võimaldada andmevahetust süsteemiga ühendatud hoone tehnosüsteemide ja muude hoones asuvate seadmetega ning koostalitlust omandiõigusega kaitstud eri liiki tehniliste lahendustega ja eri seadmeid hõlmavate ning eri tootjatelt pärit hoone tehnosüsteemidega;
d) hiljemalt 29. maiks 2026 seirata sisekliima kvaliteeti.
Jah
EhS § 694 lg 2 p 5, EhSRS § 304 lg 5.

Kehtiva sätte muutmine,

Artikkel 13 lg 11. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et kui see on tehniliselt, majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav, on uued eluhooned ja oluliselt rekonstrueeritavad eluhooned alates 29. maist 2026 varustatud järgmisega:
a) pideva elektroonilise seire lahendusega, mis mõõdab süsteemide tõhusust ja teavitab hoone omanikke või haldajaid märkimisväärse muutuse korral ja kui mõni süsteem vajab hooldust;
b) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja kasutamise ning kui see on kohaldatav, hüdraulilise tasakaalu;
c) suutlikkus reageerida välistele signaalidele ja kohandada energiatarbimist.

Liikmesriigid võivad käesolevas lõikes sätestatud nõuetest vabastada oluliselt rekonstrueeritavad ühepereelamud, kui paigalduskulud on saadavast kasust suuremad.
Jah
EhS § 697, EhSRS § 3015

Uued sätted.

Artikkel 13 lg 12. Liikmesriigid kehtestavad nõuded, millega tagatakse, et mitteeluhooned, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on

a) üle 290 kW, varustatakse valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2027,

b) üle 70 kW, varustatakse valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2029.

Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt jaotatud ja nendega peab olema võimalik tuvastada ruumis viibimist.
Jah
EhS 694 lg 3, EhSRS § 304 lg 5.

Uued sätted
Artikkel 14 - Kestliku liikuvuse taristu
Artikkel 14 lg 1. Rohkem kui viie autoparkimiskohaga uute mitteeluhoonete ja rohkem kui viie autoparkimiskohaga oluliselt rekonstrueeritavate mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et

a) paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt iga viie autoparkimiskoha kohta;

b) vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse eelkaabeldusi ning ülejäänud autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse juhtmetaristu, nimelt kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite, elektrijalgrataste ja muude L-kategooria sõidukite laadimispunktid ning

c) rajatakse jalgrataste parkimiskohad, mis moodustavad vähemalt 15 % mitteeluhoonete keskmisest kasutusvõimekusest või 10 % mitteeluhoonete üldisest kasutusvõimekusest, arvestades ka tavajalgratastest suuremate jalgrataste jaoks vajaliku ruumiga,

Esimest lõiku kohaldatakse, kui

a) parkla asub hoone sees ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui renoveerimismeetmed hõlmavad ka parklat või hoone elektritaristut, või

b) parkla külgneb hoonetega ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimismeetmed hõlmavad ka parklat või parkla elektritaristut.

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktis b osutatud eelkaabelduse ja juhtmetaristu on dimensioneeritud nii, et nõutavat arvu laadimispunkte saab kasutada üheaegselt ja tõhusalt ning kui see on asjakohane, on võimalik paigaldada laadimis- või laadimishaldussüsteem, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ja põhjendatud.

Erandina esimese lõigu punktist a tagavad liikmesriigid rohkem kui viie parkimiskohaga uute kontorihoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate kontorihoonete puhul, et iga kahe parkimiskoha kohta paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt.
Jah
-

Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.
Artikkel 14 lg 2. Liikmesriigid tagavad kõikide mitteeluhoonete puhul, millel on rohkem kui 20 autoparkimiskohta, hiljemalt 1. jaanuariks 2027, et:

a) paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt iga 10 autoparkimiskoha kohta või vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse juhtmetaristu, nimelt kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite laadimispunktid; ning

b) rajatakse jalgrataste parkimiskohad, mis moodustavad vähemalt 15 % mitteeluhoonete keskmisest kasutusvõimekusest või 10 % hoone üldisest kasutusvõimekusest, arvestades ka tavajalgratastest suuremate jalgrataste jaoks vajaliku ruumiga.

Avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses olevate hoonete puhul tagavad liikmesriigid, et 1. jaanuariks 2033 paigaldatakse eelkaabeldus vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks.

Liikmesriigid võivad lükata selle nõude rakendamise edasi kuni 1. jaanuarini 2029 kõigi mitteeluhoonete puhul, mis on renoveeritud kahe aasta jooksul enne 28. maid 2024, et täita direktiivi 2010/31/EL artikli 8 lõike 3 kohaselt kehtestatud riigisiseseid nõudeid.
Jah

Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.
Artikkel 14 lg 3. Liikmesriigid võivad kohandada lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid jalgrataste parkimiskohtade arvu kohta selliste konkreetsete mitteeluhoonete kategooriate suhtes, kuhu tavapäraselt jalgratastega juurde ei pääse.
Valikuline
-

Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik.
Artikkel 14 lg 4. Rohkem kui kolme autoparkimiskohaga uute eluhoonete ja rohkem kui kolme autoparkimiskohaga oluliselt rekonstrueeritavate eluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et

a) vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse eelkaabeldus ning ülejäänud autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse juhtmetaristu, nimelt kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite, elektrijalgrataste ja muude L-kategooria sõidukite laadimispunktid, ning

b) vähemalt kaks jalgrataste parkimiskohta iga eluruumi kohta.

Uute eluhoonete puhul, millel on rohkem kui kolm parkimiskohta, tagavad liikmesriigid ka vähemalt ühe laadimispunkti paigaldamise.

Esimest ja teist lõiku kohaldatakse, kui:

a) parkla asub hoone sees ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui renoveerimismeetmed hõlmavad ka parklat või hoone elektritaristut;

b) parkla külgneb hoonega ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimismeetmed hõlmavad ka parklat või parkla elektritaristut.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid kohalike ametiasutuste hinnangu alusel ning kohalikke iseärasusi, sealhulgas demograafilisi, geograafilisi ja kliimatingimusi arvesse võttes jalgrataste parkimiskohtade arvu nõudeid kohandada.

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktis a osutatud eelkaabeldus on dimensioneeritud nii, et kõikide parkimiskohtade laadimispunkte saab kasutada üheaegselt. Kui olulise rekonstrueerimise korral ei ole võimalik tagada iga eluhoone osa jaoks kahte jalgrataste parkimiskohta, tagavad liikmesriigid, et jalgrataste parkimiskohtade arv vastab vajadusele.
Jah
-

Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.
Artikkel 14 lg 5. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 4 teatavat liiki hoonete suhtes, kui

a) nõutav laadimistaristu sõltuks üliväikesest eraldatud võrgust või hoone asub äärepoolseimas piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses, kui see tooks kaasa tõsiseid kohaliku energiasüsteemi toimimist takistavaid probleeme ning ohustaks kohaliku võrgu stabiilsust, või

b) laadimispunktide ja juhtmetaristu paigaldamise maksumus ületab 10 % hoone olulise rekonstrueerimise kogukuludest.
Jah
-

Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.
Artikkel 14 lg 6. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud laadimispunktid võimaldavad arukat laadimist ja vajaduse korral kahesuunalist laadimist ning et neid käitatakse mittekaubanduslike ja mittediskrimineerivate sideprotokollide ja -standardite alusel koostalitlusvõimelisel viisil ning kooskõlas määruse (EL) 2023/1804 artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud Euroopa standarditega.
Jah
-

Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.
Artikkel 14 lg 7. Liikmesriigid kutsuvad mitteavalikult juurdepääsetavaid laadimispunkte haldavaid ettevõtjaid üles käitama asjaomaseid laadimispunkte kooskõlas määruse (EL) 2023/1804 artikli 5 lõikega 4, kui see on kohaldatav.
Jah
-

Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.
Artikkel 14 lg 8. Liikmesriigid näevad ette meetmed, et lihtsustada, ühtlustada ja kiirendada laadimispunktide paigaldamise korda uutes ja olemasolevates elu- ja mitteeluhoonetes, eelkõige kaasomanike ühistute jaoks, ning kõrvaldada õiguslikud takistused, muu hulgas seoses ametiasutuste loa- ja heakskiitmismenetlustega, ilma et see piiraks liikmesriikide asjaõigust ja üürilepinguid käsitlevat õigust. Liikmesriigid kõrvaldavad takistused, mis on seotud laadimispunktide paigaldamisega parkimiskohtadega varustatud elamutesse, eelkõige nõude, et isiklikuks kasutamiseks mõeldud laadimispunkti paigaldamiseks tuleb saada nõusolek üürileandjalt või kaasomanikelt. Üürnike või kaasomanike taotluse lubada parkimiskohale laadimistaristu paigaldamist võib tagasi lükata ainult siis, kui selleks on tõsised ja õiguspärased põhjused.

Liikmesriigid hindavad haldustõkkeid seoses mitme eluruumiga eluhoone laadimispunkti paigaldamise taotlemisega üürnike või kaasomanike ühistu poolt, ilma et see piiraks liikmesriikide asjaõigust ja üürilepinguid käsitlevat õigust.

Liikmesriigid tagavad tehnilise abi kättesaadavuse hoonete omanikele ja üürnikele, kes soovivad laadimispunkte ja jalgrataste parkimiskohti paigaldada.

Eluhoonete puhul kaaluvad liikmesriigid parkimiskohtadele laadimispunktide paigaldamise, eelkaabelduse või juhtmetaristu eelpaigaldamise toetuskavade kehtestamise vajadust vastavalt nende territooriumil registreeritud akutoitega elektriajamiga kergsõidukite arvule.
Jah
-

Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.
Artikkel 14 lg 9. Liikmesriigid tagavad hooneid, aktiivset ja rohelist liikuvust, kliimat, energiat, elurikkust ja linnaplaneerimist käsitleva poliitika sidususe.
Jah
-

Praktiline rakendamine
Artikkel 14 lg 10. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2025 suunised parklate tuleohutuse kohta.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 15 - Hoonete nutivalmidus

Artikkel 15 lg 1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi seoses hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse liidu kavaga. Hindamisel võetakse aluseks hoone või selle osa võime seadistada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele, eelkõige sisekliima kvaliteedi osas, ning parandada oma energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid.
Kooskõlas IV lisaga sätestatakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtlikus ühtses liidu kavas järgmine:
a) nutivalmiduse näitaja määratlus;
b) metoodika selle arvutamiseks.
Ei
-

Komisjoni kohustus; riigisisest ülevõtmist ei vaja.
Artikkel 15 lg 2. Komisjon esitab 30. juuniks 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nutivalmiduse näitaja katsetamise ja rakendamise kohta, tuginedes riiklike katseetappide ja muude asjakohaste projektide kättesaadavatele tulemustele.
Võttes arvesse kõnealuse aruande tulemusi, võtab komisjon 30. juuniks 2027 kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, nõudes hoonete nutivalmiduse hindamise ühtse liidu kava kohaldamist hoonete nutivalmiduse hindamiseks kooskõlas IV lisaga selliste mitteeluhoonete puhul, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW.
Ei
-

Komisjoni kohustus; riigisisest ülevõtmist ei vaja.
Artikkel 15 lg 3. Olles eelnevalt konsulteerinud asjaomaste sidusrühmadega, võtab komisjon vastu rakendusakti, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kava tõhusa rakendamise tehnilised üksikasjad, sealhulgas mittesiduva riigisisese katseetapi ajakava, ning selgitatakse, et kava on täienduseks artiklis 19 osutatud energiamärgistele.
Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Ei
-

Komisjoni kohustus; riigisisest ülevõtmist ei vaja.
Artikkel 15 lg 4. Tingimusel et komisjon on vastu võtnud lõikes 2a osutatud delegeeritud õigusakti võtab komisjon 30. juuniks 2027 vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 2 osutatud kava tõhusa rakendamise tehnilised üksikasjad seoses mitteeluhoonetega, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide või kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW.
Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Ei
-

Komisjoni kohustus; riigisisest ülevõtmist ei vaja.
Artikkel 16 - Andmevahetus
Artikkel 16 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et hoonete omanikel, üürnikel ja haldajatel on otsene juurdepääs oma hoonesüsteemide andmetele. Nende nõusoleku korral tehakse juurdepääs või andmed kättesaadavaks kolmandale isikule, lähtudes kehtivatest kohaldatavatest reeglitest ja kokkulepetest. Liikmesriigid hõlbustavad teenuste ja andmevahetuse täielikku koostalitlusvõimet liidus kooskõlas lõikega 5.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad hoonesüsteemide andmed vähemalt kõiki hõlpsasti kättesaadavaid andmeid, mis on seotud hoone komponentide energiatõhususe, ehitusteenuste energiatõhususe, küttesüsteemide eeldatava kasutusea (kui see on kättesaadav), hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemide, arvestite, mõõte- ja juhtimisseadmete ning elektromobiilsusega seotud laadimispunktidega, ning need peavad võimaluse korral olema seotud hoone digitaalse logiraamatuga.
Jah

EhS §-d 58-61; EhS § 60 lg 1 p 121; VV määrus nr 69 §-d 5-30 ja § 39 lg-d 1-2; MTM määrus nr 57

Kehtivad sätted ja eelnõu täpsustus.
Artikkel 16 lg 2. Andmete haldamist ja vahetamist käsitlevate normide kehtestamisel järgivad liikmesriigid või, kui liikmesriik on nii ette näinud, määratud pädevad asutused kohaldatavat liidu õigust, võttes arvesse andmevahetuse rahvusvahelisi standardeid ja haldamise vormingut. Juurdepääsureeglid ja võimalikud tasud ei tohi takistada ega diskrimineerida kolmandaid isikuid juurdepääsul hoone andmetele.
Jah
VV määrus nr 69 § 39 lg 1 ja 2

Kehtiv säte. Andmevahetuse juurdepääsureeglid tuginevad ehitisregistri põhimääruse kehtivatele sätetele.
Artikkel 16 lg 3. Hoone omanikult, üürnikult või haldajalt ei võeta lisatasu nendele andmetele juurdepääsu võimaldamise eest ega taotluse eest teha oma andmed kättesaadavaks kolmandale isikule, lähtudes kehtivatest ja kohaldatavatest reeglitest ja kokkulepetest. Liikmesriikide ülesanne on kehtestada asjakohased tasud andmetele juurdepääsu võimaldamise eest muudele õigustatud isikutele, nagu finantseerimisasutused, energiavahendajad, energiatarnijad, energiateenuse osutajad ja riiklikud statistikaametid või muud riiklikud asutused, kes vastutavad statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest Euroopas. Liikmesriik, või kui see on kohaldatav, määratud pädev asutus tagab, et andmeteenuseid osutavate reguleeritud üksuste nõutavad tasud on mõistlikud ja igakülgselt põhjendatud. Liikmesriigid soodustavad hoonesüsteemide asjaomaste andmete jagamist.
Jah
VV määrus nr 69 § 39 lg 1 ja 2

Kehtiv säte. Ehitisregistri andmetele juurdepääsu ja avalikkuse põhimõtted tulenevad kehtivast regulatsioonist.
Artikkel 16 lg 4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel andmetele juurdepääsu võimaldamist ja andmete säilitamist käsitlevad normid peavad olema kooskõlas liidu asjaomase õigusega. Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi raames toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (30).
Jah
-

Kehtiv säte. Isikuandmete töötlemisel kohaldub otsekohalduv isikuandmete kaitse üldmäärus ning ehitisregistri andmete avalikkus tuleneb kehtivast regulatsioonist.
Artikkel 16 lg 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusaktid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult koostalitlusnõudeid ning mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid menetlusi andmetele juurdepääsuks.
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Komisjon esitab konsultatsioonistrateegia, milles sätestatakse konsulteerimise eesmärgid, sihtrühmad ja konsulteerimistegevus rakendusaktide väljatöötamiseks.
Ei
-

Komisjoni kohustus; riigisisest ülevõtmist ei vaja.
Artikkel 17 - Rahalised soodustused, oskused ja turutõkked
1. Liikmesriigid tagavad asjakohase rahastamise, toetusmeetmed ja muud vahendid, millega on võimalik kõrvaldada turutõkked, et tagada vajalikud investeeringud, mis on kindlaks määratud riiklikes hoonete renoveerimiskavades eesmärgiga muuta nende hoonefond 2050. aastaks heitevabaks.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 5;
KLIM määrus nr 47 (Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027); MTM määrus nr 13 (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); TM määrus nr 59 (Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); MTM määrus nr 30 (Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord); MTM määrus nr 25 (Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine); SM määrus nr 50 (Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine)

Kehtivad sätted toetusmeetmetest ning praktilise rakendamise kohaldamisala.
2. Liikmesriigid tagavad avaliku rahastuse taotlemise ja rahastamismenetluste lihtsuse ja sujuvuse, et hõlbustada eelkõige leibkondade juurdepääsu rahastamisele.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.
3. Liikmesriigid hindavad esmaste renoveerimiskuludega seotud takistusi ja vajaduse korral kõrvaldavad need.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 2

Praktilise rakendamise kohaldamisala. Renoveerimiskuludega seotud takistused on adresseeritud EnKS § 43 alusel kehtestamisel olevas renoveerimiskavas.
4. Hoonete renoveerimise finantstoetusskeemide kavandamisel kaaluvad liikmesriigid tulupõhiste parameetrite kasutamist.
Liikmesriigid võivad kasutada riiklikke energiatõhususe fonde, kui need luuakse vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 30, energiatõhususe parandamisele suunatud renoveerimise sihtotstarbeliste skeemide ja programmide rahastamiseks.
Jah /valikuline
EnKS § 43 lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.
5. Liikmesriigid võtavad asjakohased reguleerivad meetmed, et kõrvaldada hoonete renoveerimisega seotud mittemajanduslikud takistused. Rohkem kui ühest osast koosnevate hoonete puhul võivad sellised meetmed hõlmata ühehäälsuse nõude kaotamist mitme omanikuga hoonete puhul või võimalust, et mitme omanikuga hooned hakkavad saama otsest rahalist toetust.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 2
KrtS § 39 ja KrtS § 9 lõige 3

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala
6. Liikmesriigid kasutavad parimal võimalikul viisil kulutõhusalt ära riiklikku rahastamist, mis on kättesaadav liidu tasandil, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastut, kliimameetmete sotsiaalfondi, ühtekuuluvusfondi, InvestEU vahendeid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (31) kohasest heitkogustega kauplemisest saadud enampakkumistulu ja muid avaliku sektori rahastamisallikaid. Neid rahastamisallikaid kasutatakse järjepidevalt, eesmärgiga saavutada 2050. aastaks heitevaba hoonefond.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 5
KLIM määrus nr 47 (Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027); MTM määrus nr 13 (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); TM määrus nr 59 (Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); MTM määrus nr 30 (Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord); MTM määrus nr 25 (Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine); SM määrus nr 50 (Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine).

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala.
7. Liikmesriigid edendavad investeeringute kaasamise eesmärgil selliste rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite tulemuslikku arendamist ja kasutamist nagu energiatõhususe laenud ja hüpoteegid hoonete renoveerimiseks, energiatõhususe lepingud, säästupõhiste maksete rahastamiskavad, maksusoodustused, näiteks renoveerimistööde ja -materjalide alandatud maksumäär, maksu- ja arvepõhised kavad, tagatisfondid, põhjaliku renoveerimise toetamiseks ette nähtud fondid, märkimisväärse energiasäästu miinimumtasemega renoveerimiseesmärgi saavutamiseks ette nähtud fondid ning hüpoteegiportfelli standardid. Nad suunavad investeeringuid energiatõhusate üldkasutatavate hoonete ehitamisse kooskõlas Eurostati juhendiga energiatõhususlepingute kajastamise kohta valitsemissektori arvepidamises.

Liikmesriigid võivad samuti edendada ning lihtsustada avaliku ja erasektori partnerluste kasutamist.
Jah/
valikuline
EnKS § 43 lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.
8. Liikmesriigid tagavad, et teave kättesaadavate rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks kergesti juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil, sealhulgas digitaalsete vahendite abil.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.
9. Toetavate rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite hulka võivad kuuluda renoveerimislaenud või energiatõhususe parandamiseks tehtava renoveerimise tagatisfondid, sealhulgas kombineerituna asjaomaste liidu programmidega, kui see on kohaldatav.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.

10. Hiljemalt 29. maiks 2025 võtab komisjon kooskõlas artikliga 32 vastu käesolevat direktiivi täiendava delegeeritud õigusakti, kehtestades tervikliku portfelliraamistiku, mida finantseerimisasutused saavad vabatahtlikult kasutada ning mis toetab laenuandjaid laenumahtude suunamisel ja suurendamisel kooskõlas liidu CO2 heite vähendamise ambitsiooni ja asjaomaste energiaeesmärkidega, et tõhusalt julgustada finantseerimisasutusi suurendama energiatõhususe parandamiseks tehtava renoveerimise jaoks eraldatavate vahendite mahtu. Kõnealuses terviklikus portfelliraamistikus sätestatud meetmed hõlmavad laenumahtude suurendamist seoses energiatõhusaks renoveerimisega ja sisaldavad soovitatud kaitsemeetmeid, et kaitsta vähekaitstud leibkondi segarahastamislahenduste abil. Raamistikus kirjeldatakse parimaid tavasid, millega julgustatakse laenuandjaid tegema kindlaks oma portfelli kuuluvaid halvimate tõhususnäitajatega hooneid ja nendega tegelema.
Ei

Komisjoni kohustus
11. Liikmesriigid hõlbustavad projektide koondamist, et võimaldada investorite juurdepääsu ja pakkuda potentsiaalsetele klientidele pakettlahendusi.
Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, millega edendatakse hoonete renoveerimiseks energiatõhususega seotud laenutoodete, nagu tagatud ja tagamata „rohelised“ hüpoteeklaenud ja „rohelised“ laenud, ning tagatakse, et neid pakutakse finantseerimisasutuste poolt laialdaselt ja mittediskrimineerival viisil ning nii, et need oleksid tarbijatele nähtavad ja juurdepääsetavad. Liikmesriigid tagavad, et pangad ja muud finantseerimisasutused ning investorid saavad teavet võimaluste kohta osaleda hoonete energiatõhususe parandamise rahastamises.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.
12. Liikmesriigid võtavad kasutusele meetmed ja rahastamise hariduse ning koolitustegevuse edendamiseks, et tagada piisav arv töötajaid, kellel on ehitussektori vajadustele vastavad asjakohased oskused, suunates kõnealuse tegevuse eelkõige VKEdele, sealhulgas mikroettevõtjatele asjakohasel viisil. Artikli 18 kohaselt loodud ühtsed kontaktpunktid võivad hõlbustada juurdepääsu sellistele meetmetele ja sellisele rahastamisele.
Jah
EnKS § 43 lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.
13. Kui see on asjakohane, abistab komisjon taotluse korral liikmesriike riiklike või piirkondlike rahalise toetuse programmide koostamisel, et suurendada hoonete, eriti olemasolevate hoonete energiatõhusust, toetades sealhulgas parimate tavade vahetust riiklike või piirkondlike vastutavate asutuste või organite vahel. Liikmesriigid tagavad, et sellised programmid töötatakse välja nii, et need on kättesaadavad organisatsioonidele, kellel on väiksem haldus-, finants- ja organisatsiooniline suutlikkus.
Ei
-

Komisjoni kohustus
14. Võttes asjakohaselt arvesse vähekaitstud leibkondi, seovad liikmesriigid renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ette nähtud finantsmeetmed kavandatud või saavutatud energiasäästu ja parendustega, nagu on kindlaks määratud ühes või mitmes järgmistest kriteeriumidest:

a) renoveerimiseks kasutatud seadmete või materjali energiatõhusus ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Sellisel juhul peavad renoveerimiseks kasutatud seadmed või materjal olema paigaldatud paigaldaja poolt, kellel on asjakohane sertifitseerimis- või kvalifikatsioonitase, ning vastama vähemalt hoone komponentide energiatõhususe miinimumnõuetele või kõrgematele kontrollväärtustele hoonete paranenud energiatõhususe puhul;

b) hoonete energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamisel kasutatavad standardväärtused;

c) sellise renoveerimisega saavutatud parendused, võrreldes omavahel enne ja pärast renoveerimist antud energiamärgiseid;

d) energiaauditi tulemused;

e) mõne muu asjakohase läbipaistva ja proportsionaalse meetodi tulemused, mis näitavad energiatõhususe suurenemist näiteks võrreldes enne ja pärast renoveerimist arvestisüsteemidega mõõdetud energiatõhusust, kui see vastab I lisas esitatud nõuetele.
Jah
EhS § 652 lõiked 1 kuni 4

EnKS § 43 lõige 7

MTM määrus nr 13 (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused)

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala. Kehtivas toetusmeetmes MTM määruses nr 13 on toodud toetuse tingimusena enne ja pärast renoveerimist koostatud energiamärgiste esitamise kohustus. Lisaks arvutatakse iga toetusprojekti alusel CO2 heite sääst, mis on ka ÜKP alusel antavate toetuste kasutamise tulemusnäitajaks ja seireks Euroopa Komisjoniga sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
15. Alates 1. jaanuarist 2025 ei anna liikmesriigid enam rahalisi stiimuleid fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde paigaldamiseks, välja arvatud need, mis on enne 2025. aastat valitud investeeringute tegemiseks kooskõlas määrusega (EL) 2021/241, määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 lõike 1 punkti h alapunkti i kolmanda taandega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (32) artikliga 73.
Jah
EnKS § 32 lg 2

Uus säte
16. Liikmesriigid soodustavad tervikrekonstrueerimist ja etapiviisilist tervikrekonstrueerimist suurema rahalise, eelarve-, haldus- ja tehnilise toega. Kui hoone muutmine heitevabaks hooneks ei ole tehniliselt ja majanduslikult teostatav, käsitatakse käesoleva lõike kohaldamisel tervikrekonstrueerimisena sellist renoveerimist, mille tulemusel väheneb primaarenergia kasutamine vähemalt 60 %. Liikmesriigid stimuleerivad ulatuslikke programme, mis hõlmavad suurt hulka hooneid, eelkõige halvima tõhususega hooneid, näiteks integreeritud piirkondlike renoveerimisprogrammide kaudu, ning mille tulemuseks on primaarenergia kasutamise üldine vähenemine vähemalt 30 % võrra, pakkudes neile suuremat finants-, eelarve-, haldus- ja tehnilist tuge vastavalt saavutatud tõhususe tasemele.
Jah
EnKS § 43 lõige 7

Praktilise rakendamise kohaldamisala
17. Ilma et see piiraks nende riikliku majandus- ja sotsiaalpoliitika rakendamist ning nende asjaõiguse süsteeme, käsitlevad liikmesriigid vähekaitstud leibkondade väljatõstmist, mis on tingitud üüri ebaproportsionaalsest suurenemisest pärast nende eluhoone või eluruumi energiatõhusamaks renoveerimist.
Jah
EnKS § 43 lõige 7

VÕS § 301 lõige 4
VÕS § 303 lõige 1

Energiamajanduse korralduse seadust täiendatakse uue sättega (§ 43 lg 7).

Võlaõigusseaduses on kehtestatud sätted § 301 lg 4 ja § 303 lg 1 on olemasolevad sätted.
18. Rahalised stiimulid on eelkõige suunatud vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 24.
Jah
EnKS § 43 lõige 7

Praktilise rakendamise kohaldamisala

19. Pakkudes hoonete või hoone osade omanikele rahalisi stiimuleid renditud hoonete või hoone osade renoveerimiseks, püüavad liikmesriigid tagada, et rahalised stiimulid tooksid kasu nii omanikele kui ka üürnikele. Liikmesriigid võtavad kasutusele tõhusad kaitsemeetmed, et kaitsta eelkõige vähekaitstud leibkondi, sealhulgas pakkudes üüritoetust või kehtestades üüritõusu ülempiirid, ning võivad stimuleerida rahastamiskavasid, et aidata tulla toime renoveerimise esialgsete kuludega, näiteks arvepõhiseid kavasid, säästupõhiste maksete rahastamiskavasid või energiatõhususe lepinguid, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 33 ja artiklis 29.
Jah
EnKS § 43 lõige 7

Praktilise rakendamise kohaldamisala

Artikkel 18 - Hoonete energiatõhususe ühtsed kontaktpunktid
Artikkel 18 lg 1. Liikmesriigid tagavad koostöös pädevate asutustega ja asjakohasel juhul erasektori sidusrühmadega tehnilise abi keskuste loomise ja käitamise, sealhulgas kõikehõlmaelate ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on suunatud kõigile hoonete renoveerimisega seotud osalejatele, muu hulgas koduomanikele ning haldus-, finants- ja majandustegevuses osalejatele, samuti näiteks VKEdele, sealhulgas mikroettevõtjatele.

Liikmesriigid tagavad, et tehnilise abi keskused on nende kogu territooriumil kättesaadavad, luues vähemalt ühe ühtse kontaktpunkti:

a) 80 000 elaniku kohta;
b) piirkonna kohta;
c) piirkondadesse, kus hoonefondi keskmine vanus on üle riigi keskmise;
d) piirkondadesse, kus liikmesriigid soovivad rakendada integreeritud piirkondlikke renoveerimisprogramme, või
e) paika, kuhu jõudmiseks kättesaadava kohaliku transpordiga on sõidu keskmine pikkus vähem kui 90 minutit.

Liikmesriigid võivad määrata direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 22 lõike 3 punkti a kohaselt loodud ühtsed kontaktpunktid käesoleva artikli kohasteks ühtseteks kontaktpunktideks.

Komisjon esitab suunised kõnealuste ühtsete kontaktpunktide loomiseks kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 22 lõikega 6.
Jah
EnKS § 30 lõiked 1-8

Energiamajanduse korralduse seaduse § 30 lõiked 1-5 on olemasolevad sätted, lõiked 6-8 on uued sätted, mis lisatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 18 lg 2. Lõike 1 kohaselt loodavad tehnilise abi keskused

a) annavad kodumajapidamistele, VKEdele, mikroettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele ühtlustatud teavet tehniliste ja rahaliste võimaluste ja lahenduste kohta;

b) pakuvad terviklikku tuge kõigile kodumajapidamistele, keskendudes eriti energiaostuvõimetutele leibkondadele ja halvima tõhususega hoonetele, samuti akrediteeritud ettevõtetele ja rekonstrueerimisteenuseid osutavatele paigaldajatele, ning kohandudes lähtuvalt eri elamutüüpidest ja geograafilisest ulatusest ning pakkudes tuge renoveerimisprojekti eri etappides.
Jah
EnKS § 30 lõiked 6-8

Uued sätted
Artikkel 18 lg 3. Lõike 1 kohaselt loodavad ühtsed kontaktpunktid
a) annavad sõltumatut nõu hoonete energiatõhususe kohta ja võivad kuuluda integreeritud piirkondliku renoveerimisprogrammi koosseisu;
b) pakuvad sihtotstarbelisi teenuseid vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele ja madala sissetulekuga leibkondades elavate inimestele.
Jah
EnKS § 30 lõige 8

Uus säte
Artikkel 19 - Energiamärgised
Artikkel 19 lg 1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mis on vajalikud hoonete energiamärgise väljastamise süsteemi loomiseks.
Energiamärgisele kantakse hoone energiatõhususarv, väljendatuna primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja abil ühikutes kWh/(m2 aastas), ja sellised kontrollväärtused nagu energiatõhususe miinimumnõuded, energiatõhususe miinimumstandardid ning liginullenergiahoonete ja heitevabade hoonetega seotud nõuded, et hoone või hoone osa omanikud või üürnikud saaksid selle energiatõhusust võrrelda ja hinnata.
Jah
MTM määruse nr 36 lisa 2

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 19 lg 2. Energiamärgis peab hiljemalt 29. maiks 2026 vastama V lisas esitatud näidisvormile. Selles täpsustatakse hoone energiatõhususe klass suletud skaalal, kasutades vaid tähti A–G.
Jah
MTM määrus nr 36

Kehtiv määrus ja selle asjaomased lisad viiakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega kooskõlla direktiivi artikliga 19(2) ja V lisas esitatud näidisvormiga.
Artikkel 19 lg 2. Tähega A tähistatakse heitevabu hooneid ja tähega G tähistatakse skaala kehtestamise ajal riikliku hoonefondi halvima tõhususega hooneid. Liikmesriigid, kes on 29. mail 2026 juba liigitanud heitevabad hooned klassi A0, võivad jätkata selle nimetuse kasutamist klassi A asemel. Liikmesriigid tagavad, et ülejäänud klasside (B–F või A0 kasutamise korral A–F) energiatõhususe näitajad on energiatõhususklasside skaalal asjakohaselt jaotunud.
Jah
EIM määrus nr 63.

Uus säte.

Artikkel 19 lg 2. Liikmesriigid võivad määratleda energiatõhususe klassi A+, mis vastab hoonetele, mille energiatarbe maksimaalne piirmäär on vähemalt 20 % madalam heitevabade hoonete maksimaalsest piirmäärast ja mis toodavad aastas kohapeal rohkem taastuvenergiat, kui on nende summaarne aastane primaarenergia tarve. Olemasolevate hoonete puhul, mis kuuluvad renoveerimise tulemusel klassi A+, tagavad liikmesriigid, et nende olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali on hinnatud ja see avaldatakse hoone energiamärgisel.

Liikmesriigid, kes on oma energiatõhususe klasse muutnud 1. jaanuaril 2019 või pärast seda ning enne 28. maid 2024, võivad lükata nende energiatõhususe klasside muutmise edasi kuni 31. detsembrini 2029.
Valikuline
-

Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik.
Artikkel 19 lg 3. Liikmesriigid tagavad, et tema territooriumil kasutatavatel energiamärgistel on ühtne visuaalne identiteet.
Jah
MTM määrus nr 36 § 6, § 9 ja lisad 1 ja 2.

Kehtivad sätted.
Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele, sh selle vormile, on sätestatud kehtivas MTM määruses nr 36.
Artikkel 19 lg 4. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgis oleks kvaliteetne, usaldusväärne ja taskukohane.

Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et energiamärgis on taskukohane, ning kaaluvad rahalise toetuse andmise vajadust vähekaitstud leibkondadele.

Liikmesriigid tagavad, et energiamärgise annab artikli 20 lõike 1 kohaselt välja sõltumatu ekspert, tuginedes kohapealsele kontrollkäigule, mille asjakohasel juhul võib läbi viia virtuaalselt visuaalse kontrolli kaudu. Energiamärgised peavad olema selged ja kergesti loetavad, kättesaadavad masinloetavas vormingus ja vastama V lisas esitatud näidisvormile.
Jah
MTM määrus nr 36 ja selle lisad 1 ja 2.
EhS § 66 lg 5; EhS § 130 lg 3 p 5; EhS § 130 lõigetes 4 ja 41 .

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega. Praktilise rakendamise kohaldamisala.
Nõuded energiamärgise andmisele ja märgisele, sh selle vormile, on sätestatud kehtivas MTM määruses nr 36 ja selle lisades 1 ja 2. Direktiivi ülevõtuga viiakse lisa 2 vastavusse direktiivi V lisas esitatud näidisvormiga.
EhS § 66 lg 5 kohaselt annab energiamärgise selleks vastavat kutset omav pädev isik. Lg 5 kohaselt esitatakse energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse, kus need on avalikult kättesaadavad ja masinloetavad.
TTJA teostab hoone energiatõhususe ja energiamärgiste järelevalvet EhS § 130 lg 3 p 5 alusel ning energiamärgiste kontroll põhineb EhS § 130 lõigetes 4 ja 41 sätestatud nõuete alusel.
Artikkel 19 lg 5. Energiamärgisele kantakse soovitused hoone või hoone osa energiatõhususe kulutõhusaks parandamiseks, kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja sisekliima kvaliteedi parandamiseks, välja arvatud siis, kui asjaomase hoone või hoone osa energiatõhusus juba vastab vähemalt energiatõhususe klassile A.

Energiamärgisele kantavad soovitused hõlmavad järgmist:

a) hoone välispiirete või tehnosüsteemi või -süsteemide olulise rekonstrueerimise meetmed; ning

b) meetmed, mis hõlmavad üksikuid hoone komponente ning on sõltumatud välispiirete või tehnosüsteemi või -süsteemide olulisest rekonstrueerimisest.
Jah
EhS § 66 lg 2; MTM määrus nr 36 § 3 lg 5 p 1 ja § 9 ning lisa 4.

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Ehitusseadustiku § 66 lõike 2 kohaselt lisatakse energiamärgisele soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks.

Märgisele ja selle andmisele esitatavad nõuded on sätestatud MTM määruses nr 36 ja selle lisas 4. Lisas 4 on sätestatud energiasäästumeetmete loetelu, mida täiendatakse direktiivi ülevõtuga.
Artikkel 19 lg 6. Kui liikmesriigid näevad ette renoveerimispassi koostamise ja väljastamise koos artikli 12 lõike 3 kohase energiamärgisega, asendab renoveerimispass käesoleva artikli lõike 5 kohaseid soovitusi.
Jah
-

Artikkel 19(6) on seotud artikliga 12(3), mille ülevõtt on vabatahtlik, mistõttu ei ole artikli 19(6) ülevõtmine kohustuslik. Antud sätte ülevõtt ei ole seetõttu relevantne.
Artikkel 19 lg 7. Energiamärgisele kantavad soovitused peavad olema asjaomase hoone puhul tehniliselt teostatavad ja andma hinnangu energiasäästu ning asjaomase hoone kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta.
Jah
MTM määrus nr 36 lisa 4

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 19 lg 7. Soovitused võivad sisaldada hinnangut nende tasuvusaja või tasuvuse kohta majandusliku olelusringi vältel ning samuti teavet pakutavate rahaliste stiimulite, haldus- ja tehnilise abi ning kontrollväärtuste saavutamisega kaudselt seostatava rahalise kasu kohta.
Valikuline
MTM määrus nr 36 lisa 4

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 19 lg 8. Soovitused hõlmavad hinnangut selle kohta, kas küttesüsteeme, ventilatsioonisüsteeme, jahutussüsteeme ja tarbevee soojendamissüsteeme saab kohandada nii, et see töötaks madalamatel temperatuuridel (kasutades näiteks veepõhiste küttesüsteemide jaoks ette nähtud madalatemperatuurilisi küttekehasid), sealhulgas nõutud soojusväljastust ja temperatuuri/vooluhulga parameetreid.
Jah
MTM määrus nr 36 lisa 4

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 19 lg 9. Soovitused hõlmavad kütte- või jahutussüsteemide järelejäänud kasutusea hindamist. Kui see on asjakohane, esitatakse soovitustes võimalikud alternatiivid kütte- või jahutussüsteemide asendamiseks kooskõlas 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega, võttes arvesse kohalikke ja süsteemidega seotud asjaolusid.
Jah
MTM määrus nr 36 lisa 4

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 19 lg 10. Energiamärgisele märgitakse, kust saab hoone või hoone osa omanik või rentnik lisateavet energiamärgisele kantud soovituste, sealhulgas nende kulutõhususe kohta. Kulutõhususe hinnangu puhul võetakse aluseks kogum standardtingimusi, nt hinnanguline energiasääst ja hinnangulised energiahinnad ning esialgne kuluprognoos. Lisaks sellele peab märgis sisaldama teavet soovituste rakendamiseks astutavate sammude kohta, asjaomaste ühtsete kontaktpunktide kontaktandmeid ja asjakohasel juhul rahalise toetuse võimalusi.
Jah
MTM määrus nr 36 lisa 4

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 19 lg 10. Hoone või hoone osa omanikule või rentnikule võib anda ka muud teavet asjakohaste teemade kohta, nagu energiaaudit, rahalised või muud stiimulid ja rahastamisvõimalused või nõuandeid hoone kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise kohta.
Valikuline
MTM määrus nr 36 lisa 4; EnKS § 30 lõiked 6–8

Uus säte. Täiendav teave soovituste, rahaliste võimaluste ja tehnilise nõustamise kohta seotakse energiamärgise lisas 4 esitatavate andmetega ning ühtsete kontaktpunktide ülesannetega.
Artikkel 19 lg 11. Hoone osade energiamärgise väljastamine võib põhineda:
a) hoonele tervikuna antud energiamärgisel; või
b) teise samasse hoonesse kuuluva sama tüüpi, samade energiaomadustega hoone osa hindamisel.
Valikuline
EIM määrus nr 63 § 1 lg 5

Kehtiv säte
Artikkel 19 lg 12. Ühepereelamute energiamärgise väljastamine võib põhineda teise, sarnase projekti ja suurusega ning sarnase tegeliku energiatõhususega tüüphoone hindamisel, kui kõnealuse sarnasuse tagab energiamärgist väljastav ekspert.
Valikuline
MTM määrus nr 36

Kehtiv säte. Energiamärgise väljastamise kord on kehtestatud määruses nr 36, kusjuures see kohaldub ka väikeelamutele (ühepereelamutele).
Artikkel 19 lg 13. Energiamärgis kehtib kuni 10 aastat. Liikmesriigid tagavad, et kui hoonele on välja antud energiamärgis, mis on madalam kui tase C, siis kutsutakse hoone omanik renoveerimisalaseks nõustamiseks ühtsesse kontaktpunkti järgmistest aegadest varasemal:
a) vahetult pärast hoone energiamärgise aegumist või
b) viis aastat pärast energiamärgise väljaandmist.
Jah
EhS § 66 lg 3; EnKS § 30 lõiked 6–8

Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala. Kehtiva EhS § 66 lg 3 kohaselt kehtib projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kaks aastat hoone valmimisest arvates. Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib 10 aastat.
Täiendav teave soovituste, rahaliste võimaluste ja tehnilise nõustamise kohta seotakse energiamärgise lisas 4 esitatavate andmetega ning ühtsete kontaktpunktide ülesannetega EnKS § 30 lõigetes 6–8.

Artikkel 19 lg 14. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks energiamärgise ajakohastamise lihtsustatud korras, mille puhul uuendatakse ainult üksikuid elemente (üksikute või eraldiseisvate meetmete abil).
Liikmesriigid teevad energiamärgise ajakohastamise lihtsustatud korras kättesaadavaks siis, kui on rakendatud renoveerimispassis kindlaks määratud meetmed või kui kasutatakse hoone digikaksikut, muid sertifitseeritud meetodeid või hoone energiatõhusust määravate sertifitseeritud vahendite kaudu saadud andmeid.
Jah
MTM määrus nr 36; EhS § 698 lg 5

Uus säte. Praktilise rakendamise kohaldamisala. Ülevõtmine eeldab energiamärgise uuendamise lihtsustatud korra täpsustamist määruses nr 36 või ehitisregistri tööprotsessides, samuti uues renoveerimispassi määruses.

Artikkel 20 - Energiamärgiste väljastamine
Artikkel 20 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et digitaalne energiamärgis väljastatakse:
a) hoonetele või hoone osadele, mida ehitatakse, oluliselt rekonstrueeritakse, müüakse, üüritakse uuele üürnikule või mille puhul uuendatakse üürilepingut;
b) olemasolevatele hoonetele, mille omanik on või mida kasutab avaliku sektori asutus.

Kui asjaomasele hoonele või hoone osale on energiamärgis direktiivi 2010/31/EL või käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud ja see on kehtiv, siis energiamärgise väljastamise nõuet ei kohaldata.

Liikmesriigid tagavad, et soovi korral väljastatakse energiamärgis paberkandjal.
Jah
EhS § 66 lg 5; EhS § 67 lg-d 1 ja 2

MTM määrus nr 36 § 3 lg 7.

Kehtiva EhS § 66 lg 5 kohaselt kannab energiamärgise andja energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. Ehitisregistris on energiamärgis avalik kõigile.

EhS § 67 lõikega 2 on sätestatud, et hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris.

EhS § 67 lõiget 1 ja § 68 lõiget 1 täiendatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmiseg, et see oleks kooskõlas artikli 20 lõikega 1.

MTM määruse nr 36 § 3 lõike 7 kohaselt toimub energiamärgise andmine üksnes läbi riikliku ehitisregistri.

Artikkel 20 lg 2. Liikmesriigid nõuavad, et hoone või hoone osa ehitamisel, olulisel rekonstrueerimisel või müümisel või üürile andmisel või hoone või hoone osa üürilepingu uuendamise korral näidatakse energiamärgist tulevasele ostjale või üürnikule ja et energiamärgis antakse ostjale või üürnikule üle.
Jah
EhS § 67 lg 1; EhS § 67 lg 2 p 1 ja p 2.

MTM määrus nr 36 § 3 lg 2.

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega. Praktilise rakendamise kohaldamisala.

EhS § 67 lõikega 2 on sätestatud, et hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris.

MTM määruse nr 36 § 3 lg 2 kohaselt antakse miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele energiaarvutusel põhinev energiamärgis, väikeelamu puhul lihtsustatud meetodil põhinev energiamärgis.

Artikkel 20 lg 3. Hoone müümisel või üürile andmisel enne selle valmimist või olulist rekonstrueerimist võivad liikmesriigid nõuda, et müüja esitaks hinnangu hoone tulevase energiatõhususe kohta, erandina lõigetest 1 ja 2; sellisel juhul väljastatakse energiamärgis hiljemalt pärast hoone valmimist või renoveerimistööde lõpetamist ning see kajastab teostusjärgset olukorda.
Valikuline
EhS § 65 lg 1; EhS § 66 lg 1;
EhS § 67 lg-d 1 ja 2

Kehtivad sätted
Artikkel 20 lg 4. Liikmesriigid nõuavad, et müügiks või üüriks pakutavatel hoonetel või hoone osadel peab olema energiamärgis, ja et vastavalt vajadusele hoone või hoone osa energiamärgisele kantud energiatõhususarv ja energiatõhususklass lisatakse veebi- ja võrguvälistes kuulutustesse, sealhulgas kinnisvaraportaalide veebisaitidel avaldatud kuulutustesse.
Liikmesriigid teevad valimipõhiseid või muid kontrolle, et tagada nende nõuete täitmine.
Jah
EhS § 67 lg 1 ja 2; EhS § 130 lg 3 p 5; EhS § 130 lg-d 4 ja 41

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
EhS § 67 lõiget 1 täiendatakse direktiivi ülevõtuga, et see oleks kooskõlas artikli 20 lõikega 4.

EhS § 130 lg 3 p 5 kohaselt teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet hoone energiatõhususe ja energiamärgiste nõuete täitmist.

EhS § 130 lg 4 kohaselt teostab amet kontrolli juhuvaliku alusel ja tagab, et energiamärgise nõuete vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. Ameti poolt läbiviidav märgiste kontroll hõlmab EhS § 130 lõikes 41 toodut.

Artikkel 20 lg 5. Käesoleva artikli sätteid rakendatakse vastavalt kohaldatavatele riigisisestele ühisomandi või ühise kinnisvara normidele.
Jah
Asjaõigusseadus ja asjaõiguse üldpõhimõtted; korteriomandi- ja korteriühistuseadus; EhS § 67 lg-d 1 ja 2.

Kehtivad sätted. Artikli 20 lõike 5 nõue rakendub koos riigisiseste asjaõiguse ja ühisomandi normidega; eraldi uut ülevõtmissätet ei ole vaja.
Artikkel 20 lg 6. Liikmesriigid võivad artikli 5 lõike 3 punktides b, c ja e osutatud hooneliigid käesoleva artikli lõigete 1, 2, 4 ja 5 kohaldamisest välja arvata. Liikmesriigid, kes otsustasid 28. maiks 2024 vabastada käesolevast artiklist tulenevatest kohustustest elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest, võivad vabastust ka edaspidi kohaldada.

Valikuline
EhS § 62 lg 2; EhS § 66 lg 11

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

EhSi täiendatakse uue sättega (§ 66 lg 11), millega sätestatakse Artikli 20(6) kohane erand.
Artikkel 20 lg 7. Energiamärgiste võimaliku mõju üle kohtumenetluses otsustatakse vajaduse korral vastavalt riigisisesele õigusele.
Jah
-

Kehtiv riigisisene menetlusõigus. Energiamärgise kui tõendi mõju hinnatakse vajaduse korral riigisisese menetlusõiguse alusel.
Artikkel 20 lg 8. Liikmesriigid tagavad, et kõik väljastatud energiamärgised laaditakse üles artiklis 22 osutatud hoonete energiatõhususe andmebaasi. Üles tuleb laadida kogu energiamärgis, sealhulgas kõik hoone energiatõhususe arvutamiseks vajalikud andmed.
Jah
MTM määrus nr 36 § 3 lg 4-7, § 10 lg 1

Kehtivad sätted
Artikkel 21 - Energiamärgiste väljapanek

Artikkel 21 lg 1. Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et hoones, millele on artikli 20 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis ning milles asuvad avaliku sektori asutused, mida inimesed sageli külastavad, pannakse energiamärgis välja silmatorkavasse ja avalikkusele selgelt nähtavasse kohta.
Jah
EhS § 68 lg-d 1-3

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 21 lg 2. Liikmesriigid nõuavad, et mitteeluhoones, millele on artikli 20 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis, pannakse energiamärgis välja silmatorkavasse ja selgelt nähtavasse kohta.
Jah
EhS § 68 lg 1; MTM määrus nr 47 § 2 lg-d 1 ja 2

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikkel 21 lg 3. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kohusta energiamärgisesse kantud soovitusi välja panema.
Jah
MTM määruse nr 36 § 6 lg 3 ja § 9 lg 2

Praktiline rakendamine.
Määrusega nr 36 nähakse ette energiamärgise koondinformatsiooni vorm, mis ei sisalda energiamärgisesse kantud soovitusi – seega ei kohustata soovitusi vastavalt artiklile 21(3) välja panema.
Artikkel 22 - Hoonete energiatõhususe andmebaasid
Artikkel 22 lg 1. Iga liikmesriik loob hoonete energiatõhususe riikliku andmebaasi, mis võimaldab koguda andmeid üksikute hoonete energiatõhususe ja riigi hoonefondi üldise energiatõhususe kohta. Sellised andmebaasid võivad koosneda omavahel ühendatud andmebaasidest.
Andmebaas võimaldab koguda andmeid kõigist asjaomastest allikatest sinna kantud hoonete energiamärgiste, ülevaatuste, renoveerimispassi, nutivalmiduse näitaja ning arvutatud või mõõdetud energiatarbimise kohta. Andmebaasi täiendamiseks võib koguda ka andmeid hooneliikide kohta. Samuti võib koguda ja säilitada andmeid nii kasutusaegsete kui ka kehastunud heitkoguste ja kogu olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali kohta.
Jah/
valikuline
EhS § 58, § 60 lg 1

VV määrus nr 69 § 2 ja ptk 2

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Muudetakse VV määrust nr 69.

Praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 22 lg 2. Hoonefondi puudutavad anonüümitud koondandmed tehakse vastavalt liidu ja riiklikele andmekaitse-normidele üldsusele kättesaadavaks. Salvestatud andmed peavad olema masinloetavad ja kättesaadavad asjakohase digiliidese kaudu. Liikmesriigid tagavad hoone omanikele, üürnikele ja haldajatele ning finantseerimisasutustele, kui tegemist on nende investeerimis- või laenuportfelli kuuluvate hoonetega, ning omaniku loal ka sõltumatutele ekspertidele hõlpsa ja tasuta juurdepääsu kõikidele asjaomase hoone energiamärgisega seotud andmetele. Üüriks või müügiks pakutavate hoonete puhul tagavad liikmesriigid potentsiaalsetele üürnikele või ostjatele, kellele hoone omanik on selleks loa andnud, juurdepääsu kõikidele asjaomase hoone energiamärgisega seotud andmetele.
Jah
EhS § 60 lg 3; EhS § 66 lg 5

VV määrus nr 69 § 39

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala.

Ehitisregistri andmed on kõigile avalikult kättesaadavad.
Artikkel 22 lg 3. Liikmesriigid tagavad, et kohalikel omavalitsustel on juurdepääs nende territooriumil asuvate hoonete asjaomastele energiatõhususe andmetele, mida on vaja kütte- ja jahutuskavade koostamise hõlbustamiseks ning mis sisaldab toimivaid geoinfosüsteeme ja nendega seotud andmebaase kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Liikmesriigid toetavad kohalikke asutusi andmete ja teabe haldamiseks vajalike vahendite hankimisel.
Jah
EhS § 60 lg 3

Kehtiv säte.
Ehitisregistri andmed on kõigile avalikult kättesaadavad.
Artikkel 22 lg 4. Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe energiamärgist omavate hoonete osakaalu kohta riigi hoonefondis ning koond- või anonüümitud andmed asjaomaste hoonete energiatõhususe, sealhulgas energiatarbimise ja olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali kohta, kui need on kättesaadavad. Avalikustatud teavet ajakohastatakse vähemalt kaks korda aastas. Liikmesriigid teevad koond- või anonüümitud andmed taotluse korral kättesaadavaks avaliku sektori ja teadusasutustele, näiteks riiklikele statistikaametitele.
Jah
EhS § 60 lg 3
VV määrus nr 69 § 2 lg 1 ja § 39

Kehtivad sätted.

Ehitisregistri andmed on kõigile avalikult kättesaadavad.
Artikkel 22 lg 5. Liikmesriigid tagavad, et riiklikus andmebaasis sisalduv teave edastatakse vähemalt kord aastas ELi hoonefondi vaatluskeskusele. Liikmesriigid võivad teavet edastada sagedamini.
Jah/
valikuline (viimane lause)
EhS § 60 lg 3
VV määrus nr 69 § 39.

Praktilise rakendamise kohaldamisala. Andmete edastamine ELi hoonefondi vaatluskeskusele korraldatakse ehitisregistri andmete alusel; andmeedastuse täpsustatakse tehniline kord rakendusaktide tasandil.
Artikkel 22 lg 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühtsed näidisvormid teabe edastamiseks ELi hoonefondi vaatluskeskusele. Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 30. juuniks 2025.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 22 lg 7. Teabe sidususe ja järjepidevuse huvides tagavad liikmesriigid, et hoonete energiatõhususe riiklik andmebaas on koostalitlusvõimeline ja integreeritud muude hoonetega seotud teavet sisaldavate haldusandmebaasidega, nagu riiklik hoonekataster või kinnistusraamat ja hoonete digitaalsed logiraamatud.
Jah
EhS § 60 lg 1
AvTS § 433 lg 2

VV määrus nr 58 § 5 lg 1 p 2

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala.
Artikkel 23 - Ülevaatus
Artikkel 23 lg 1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada hoones üle 70 kW efektiivse nimivõimsusega kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, sealhulgas nende kombinatsioonide juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus. Süsteemi efektiivne nimivõimsus põhineb kütte- ja jahutusallikate nimivõimsuste summal.
Jah
Ehs 693 lg 2

Kehtiv säte
Artikkel 23 lg 2. Liikmesriigid võivad kehtestada eraldi ülevaatuskorra elu- ja mitteeluhoonete süsteemide kontrollimiseks.
Valikuline
-

Valikuline säte; eraldi ülevõtmist ei kavandata.
Artikkel 23 lg 3. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt süsteemi tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest, samas võttes arvesse asjaomase süsteemi ülevaatusega seotud kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat prognoositavat energiakulude säästu. Süsteeme kontrollitakse vähemalt iga viie aasta järel. Üle 290 kW efektiivse nimivõimsusega energiaallikatel põhinevate süsteemide ülevaatus peab toimuma vähemalt iga kolme aasta järel.
Jah/ valikuline (esimene lause)
Ehs 693 lg 21

Uus säte.

Artikkel 23 lg 4. Ülevaatus hõlmab energiaallika või -allikate, ringluspumpade ja kui see on asjakohane, ventilatsioonisüsteemi komponentide, õhu- ja veejaotussüsteemide, hüdraulilise tasakaalustamise süsteemide ja juhtimissüsteemide hindamist. Liikmesriigid võivad kohaldada ülevaatuskorda kõikide I lisas nimetatud täiendavate hoonesüsteemide suhtes.

Selline ülevaatus hõlmab hoone vajadusest lähtuvat soojus- ja jahutusallika või -allikate ja selle/nende põhikomponentide tõhususe ja võimsuse hindamist ning võtab arvesse süsteemi võimekust optimeerida olemasolevat energiasäästutehnoloogiat kasutades oma tõhusust tüüpilistes või keskmistes kasutustingimustes ning kasutusotstarbe muutumisest tingitud muutuvates tingimustes. Asjakohasel juhul hinnatakse ülevaatuse käigus, kas asjaomast süsteemi on võimalik kasutada mõnes muus ja tõhusamas temperatuuriseadistuses, näiteks madalal temperatuuril veepõhistes küttesüsteemides, sealhulgas soojusväljastuse ja temperatuuri-/voolunõuete kehtestamise kaudu, tagades samas selle süsteemi ohutu toimimise. Ülevaatus hõlmab asjakohasel juhul põhihinnangut fossiilkütuste kohapealse kasutamise vähendamise teostatavuse kohta, näiteks lõimides taastuvenergiat, muutes energiaallikaid või asendades või kohandades olemasolevaid süsteeme.
Kui ventilatsioonisüsteem on paigaldatud, hinnatakse ka selle võimsust ja võimet optimeerida selle toimivust hoone konkreetse ja praeguse kasutuse jaoks olulistes tüüpilistes või keskmistes töötingimustes.
Kui süsteemi ei ole muudetud või hoone vajadused ei ole pärast käesoleva artikli kohast ülevaatust muutunud, võivad liikmesriigid otsustada, et põhikomponendi või selle toimimise hindamist eri temperatuuride puhul ei pea kordama.
Jah
MTM määrus nr 47 § 4 ja § 5; EhS § 693 lg-d 2 ja 4

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Artikli 23 lõike 4 nõuded võetakse üle tehnosüsteemide ülevaatuse sisu täpsustamisega MTM määruses nr 47.
Artikkel 23 lg 5. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, näiteks energiatõhususe lepingutega või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse seetõttu tõhususe seire meetmeid süsteemi poolel, kui sellise lahenduse üldine mõju on samaväärne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest tuleneva mõjuga.
Jah
EhS § 693 lg 5 p 1

Kehtiv säte
Artikkel 23 lg 6. Kui üldine mõju on samaväärne lõike 1 kohase mõjuga, võivad liikmesriigid otsustada võtta alternatiivseid meetmeid, näiteks rahaline toetus või kasutajate nõustamine energiaallikate asendamise, süsteemi muude muudatuste ja alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata kõnealuste süsteemide toimivust, tõhusust ja sobivat suurust.

Enne käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud alternatiivsete meetmete kohaldamist esitab iga liikmesriik komisjonile aruande, milles tõendatakse kõnealuste meetmete ning lõikes 1 osutatud meetmete samaväärsust, sealhulgas energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heitkoguste osas.
Valikuline
-

Valikuline säte, mille ülevõtmist ei kavandata.
Artikkel 23 lg 7. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hooned, mis on vastavuses artikli 13 lõikega 10 või 11.
Jah
EhS § 693 lg 5 p 2

Kehtiv säte
Artikkel 23 lg 8. Liikmesriigid kehtestavad ülevaatuskorra või alternatiivsed meetmed, näiteks digitaalsed vahendid ja kontrollnimekirjad, tõendamaks, et üleantud ehitus- ja renoveerimistööd vastavad kavandatud energiatõhususele ja ehitusalastes õigusaktides või samaväärsetes eeskirjades sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.
Jah
Määrus nr 47 § 2

Kehtiv säte. Praktilise rakendamise kohaldamisala.
Artikkel 23 lg 9. Liikmesriigid lisavad ülevaatuskorra ja selle tulemuste kokkuvõtliku analüüsi artiklis 3 osutatud riiklikule hoone renoveerimiskavale. Liikmesriigid, kes on otsustanud kasutada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud alternatiivseid meetmeid, lisavad kokkuvõtva analüüsi ja alternatiivsete meetmete rakendamisel saadud tulemused.
Jah
EnKS § 43 lg 2 p 9

Eelnõu § 3 p-ga 3 lisatakse EnKS § 43, mille lg 2 p 9 hõlmab energiasäästu ja kasu hinnangut renoveerimiskavas.
Artikkel 24 - Kütte-, ventilatsiooni- ning jahutussüsteemide ülevaatuse aruanded
Artikkel 24 lg 1. Pärast kütte-, ventilatsiooni- või jahutussüsteemi ülevaatust antakse välja ülevaatuse aruanne. Ülevaatuse aruanne sisaldab vastavalt artiklile 23 läbiviidud ülevaatuse tulemusi ning soovitusi üle vaadatud süsteemi energiatõhususe kulutõhusaks parandamiseks.

Nimetatud soovitused võivad tugineda kontrollitava süsteemi energiatõhususe võrdlusele parimat võimalikku energiasäästutehnoloogiat kasutava teostatava süsteemi energiatõhususega ja sellise sarnast tüüpi süsteemi energiatõhususega, mille kõik osad vastavad kehtiva õiguse kohaselt nõutavale energiatõhususele. Soovitused sisaldavad asjakohastel juhtudel fossiilkütuste kohapealse kasutamise vähendamise teostatavust käsitleva põhihinnangu tulemusi.
Ülevaatuse aruandes märgitakse ära kõik ülevaatuse käigus tuvastatud ohutusprobleemid. Aruande autorit ei peeta siiski vastutavaks selliste ohutusprobleemide tuvastamise või neile osutamise eest.
Jah/ valikuline (teine lõik)
MTM määrus nr 47; EhS § 693

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Muudetakse määrust.
Artikkel 24 lg 2. Ülevaatuse aruanne antakse üle hoone või hoone osa omanikule või rentnikule.
Jah
MTM määrus nr 47 § 6 lg 2

Kehtiv säte
Artikkel 24 lg 3. Ülevaatuse aruanne laaditakse üles artikli 22 kohasesse riiklikku hoonete energiatõhususe andmebaasi.
Jah
MTM määrus nr 47 § 6 lg 1

Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.
Artikkel 25 - Sõltumatud eksperdid
1. Liikmesriigid tagavad, et hoonete energiamärgise väljastavad, renoveerimispassi ja nutivalmiduse hinnangu koostavad ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusüsteemide ülevaatuse viivad läbi sõltumatud erialase ettevalmistusega või sertifitseeritud eksperdid, kes tegutsevad iseenda tööandjatena või töötavad avaliku sektori asutuses või eraõiguslikus ettevõtjas.

Eksperdid sertifitseeritakse vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 28, võttes arvesse nende pädevust.
Jah
Kehtivad sätted: EhS § 24
EhS § 24 lg 2 p-d 41 ja 42; EhS § 698 lg 2; EhS § 695 lg 3; EhS § 693; EhS § 66 lg 5

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega. Praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 25 lg 2. Liikmesriigid avalikustavad teabe koolituste ja sertifitseerimise kohta. Liikmesriigid tagavad kas erialase ettevalmistusega ja/või sertifitseeritud ekspertide korrapäraselt ajakohastatud loetelu või selliste ekspertide teenuseid pakkuvate sertifitseeritud ettevõtete korrapäraselt ajakohastatud loetelu avalikustamise.
Jah
EhS § 24 lg 2 p-d 1-9, 41 ja 42

Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.
Vajalike kutsete osas on teave avalikustatu kutseregistris.
Artikkel 26 - Ehitusspetsialistide sertifitseerimine

Artikkel 26 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 3 ja II lisaga ning direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 28 integreeritud renoveerimistöid tegevatel ehitusspetsialistidel on asjakohane pädevus.
Jah
EhS § 24 lg 2 p-d 1–9, 41 ja 42

Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala. Asjakohast pädevust reguleerib EhS ning kutseseadus. Pädevusalane info on kättesaadav kutseregistrist.
Artikkel 26 lg 2. Kui see on asjakohane ja teostatav, tagavad liikmesriigid, et integreeritud renoveerimistööde pakkujatel on võimalik kasutada sertifitseerimist või muid samaväärseid kvalifitseerimissüsteeme, kui see ei ole hõlmatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 18 lõikega 3 või direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 28.
Jah
EhS § 24 lg 2 p-d 1–9, 41 ja 42

Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.
Asjakohast pädevust reguleerib EhS ning kutseseadus. Pädevusalane info on kättesaadav kutseregistrist.
Artikkel 27 - Sõltumatu kontrollisüsteem
1. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgiste jaoks kehtestatakse vastavalt VI lisale sõltumatud kontrollisüsteemid ja et sõltumatud kontrollisüsteemid kehtestatakse ka renoveerimispasside, nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusüsteemide ülevaatuse aruannete jaoks. Liikmesriigid võivad kehtestada eraldi süsteeme energiamärgiste, renoveerimispasside ja nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusüsteemide ülevaatuse aruannete kontrollimiseks.
Jah/valiku-line (teine lause)
EhS§ 24 lg 1; EhS § 66 lg 5; EhS § 698; EhS § 130 lg 3 p 5; EhS § 130 lg-d 4 ja 41;

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Muudetakse kehtivat sätet.
2. Liikmesriigid võivad delegeerida sõltumatute kontrollisüsteemide rakendamise ülesanded ametiasutustele.

Kui liikmesriigid otsustavad delegeerimise kasuks, tagavad nad sõltumatute kontrollisüsteemide rakendamise kooskõlas VI lisaga.
Valikuline
EhS § 130 lg-d 4 ja 41

Kehtiv säte
3. Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud energiamärgised, renoveerimispassid, nutivalmiduse näitajad ja ülevaatuse aruanded tehakse nõudmisel kättesaadavaks pädevatele asutustele või organitele.
Jah
VV määrus nr 69 § 2; EhS § 60 lg 1 p 121; EhS § 698 lg 4; EhS § 66 lg 5; EhS § 693

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikkel 28 - Läbivaatamine
Komisjon, keda abistab artiklis 33 osutatud komitee, vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt 31. detsembriks 2028, võttes seejuures arvesse direktiivi kohaldamise käigus saadud kogemusi ja tehtud edusamme, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid.

Läbivaatamise osana hindab komisjon, kas 2050. aastaks täielikult dekarboniseeritud ja heitevaba hoonefondi saavutamiseks piisab sellest, et kohaldatakse käesolevat direktiivi ja muid õigusakte, milles käsitletakse energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist, eelkõige CO2 hinnastamise kaudu, või tuleks kogu hoonefondi suhtes võtta liidu tasandil kasutusele täiendavad siduvad meetmed, eelkõige kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid, sealhulgas selleks, et tagada artikli 9 lõikes 2 sätestatud 2030. ja 2035. aasta väärtuste saavutamine. Komisjon hindab ka riiklikke tegevuskavasid ja eelkõige uutele hoonetele kavandatud olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtusi vastavalt artikli 7 lõikele 4 ning kaalub täiendavate meetmete vajadust säästva tehiskeskkonna edendamiseks. Lisaks analüüsib komisjon, kuidas liikmesriigid saaksid kohaldada liidu ehitus- ja energiatõhususe poliitikas piirkondlikku ja naabruskondlikku integreeritud käsitust, tagades kõikide hoonete vastavuse energiatõhususe miinimumnõuetele, näiteks integreeritud renoveerimisprogrammide ja üldiste renoveerimiskavadega, mida kohaldatakse üksikhoone asemel ruumilises kontekstis mitme hoone suhtes. Komisjon hindab ka seda, kas alternatiivsed näitajad, näiteks lõppenergia kasutus ja energiavajadus, vastaksid paremini I lisa eesmärkidele.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 29 - Teavitamine
Artikkel 29 lg 1. Liikmesriigid valmistavad ette ja viivad läbi teabe- ja teadvustamiskampaaniaid. Nad võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada hoonete või hoone osade omanikke ja üürnikke ning kõiki asjaomaseid turuosalisi, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ja energiakogukondi, erinevatest meetoditest ja tavadest, mis aitavad suurendada energiatõhusust. Eelkõige võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et anda vähekaitstud leibkondadele kohandatud teavet. See teave tehakse kättesaadavaks ka kohalikele ametiasutustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele.
Jah
EnKS § 43 lg 2 p 4; EnKS § 30 lg-d 6–8

Uus säte, praktiline rakendamine.
Artikkel 29 lg 2. Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete omanikele ja üürnikele teavet energiamärgiste, sealhulgas nende otstarbe ja eesmärkide kohta, kulutõhusate meetmete kohta ning vajaduse korral ka hoone energiatõhususe suurendamise rahastamisvahendite kohta ja fossiilkütustel töötavate katelde säästlikumate alternatiividega asendamise kohta. Liikmesriigid esitavad teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu, nagu renoveerimisalane nõustamine ja artikli 18 kohaselt loodud ühtsed kontaktpunktid, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele.
Liikmesriikide taotlusel abistab komisjon liikmesriike lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamiseks vajalike teabekampaaniate korraldamisel, mis võib toimuda liidu programmide raames.
Jah
EnKS § 30 lg-d 6–8; EnKS § 43 lg 2 p 4

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.
Praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 29 lg 3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid isikuid juhendatakse ja koolitatakse, sealhulgas alaesindatud rühmadega seotud aspektide kohta. Juhendamisel ja koolitamisel tuleb pöörata tähelepanu energiatõhususe parandamise olulisusele ning see peab võimaldama võtta arvesse energiatõhususe parandamise, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimise ning kaugkütte ja -jahutuse tarbimise optimaalset kombineerimist tööstus- või elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel. Selliste juhendamiste ja koolituste käigus võidakse käsitleda ka struktuurseid täiustusi, kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske, ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist, õhusaasteainete (sealhulgas tahkete peenosakeste) eraldust, sisekliima kvaliteeti ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Liikmesriigid püüavad käesoleva direktiivi eesmärkide edendamiseks kehtestada meetmeid, et toetada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, taastuvenergiakogukondade ja muude asjaomaste osalejate koolitamist, näiteks kodanike juhitud renoveerimisalgatusi.
Jah/ valikuline (kolmas lause)
EnKS § 30 lg-d 6–8; EnKS § 43 lg 2 p 4

Praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 29 lg 4. Komisjon parandab pidevalt oma teabeteenuseid, eriti hoonete energiatõhususe Euroopa portaalina mõeldud veebisaiti, mis on suunatud kodanikele, erialatöötajatele ja asutustele, et abistada liikmesriike, kes teevad jõupingutusi, et parandada teavitustööd ja asjaosaliste teadlikkust. Nimetatud veebisaidil avaldatud teave võib sisaldada linke asjakohastele liidu, riigisisestele, piirkondlikele ja kohalikele normidele, linke EUROPA veebisaitidele, kus on avaldatud riiklikud energiatõhususe tegevuskavad, linke olemasolevatele rahastamisvahenditele ning parimate tavade näidetele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas seoses käesoleva direktiivi artikli 18 kohaselt loodud ühtsete kontaktpunktidega. Seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (33) loodud Õiglase Ülemineku Fondi, kliimameetmete sotsiaalfondi ning taaste- ja vastupidavusrahastuga jätkab komisjon oma teabeteenuseid ja tugevdab neid veelgi, et lihtsustada olemasolevate vahendite kasutamist, andes huvitatud sidusrühmadele, sealhulgas riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele, abi ja teavet rahastamisvõimaluste kohta, sealhulgas koostöös Euroopa Investeerimispangaga Euroopa kohaliku energiaabi fondi kaudu, võttes arvesse õigusraamistiku viimaseid muudatusi.
Ei

Komisjoni kohustus
Artikkel 30 - Konsulteerimine
Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi tulemuslikku rakendamist, konsulteerivad liikmesriigid vajaduse korral ja kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutustega. Nimetatud konsulteerimine on eriti oluline artikli 29 kohaldamiseks.
Jah
HÕNTE; EnKS § 44; EnKS § 30 lg-d 6–8

Kehtiv säte, mida täiendatakse.
Artikkel 31 - I lisa kohandamine tehnika arenguga
Komisjon võtab vastavalt artiklile 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi I lisa punktide 4 ja 5 kohandamiseks tehnika arenguga.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 32 - Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 32 lg 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 32 lg 2. Artiklites 6, 7, 15, 17 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile piiramata ajaks alates 28. maist 2024.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 32 lg 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 6, 7, 15, 17 ja 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal kehtetuks tunnistada. Kehtetuks tunnistamise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 32 lg 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 32 lg 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 32 lg 6. Artikli 6, 7, 15, 17 või 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 33 - Komiteemenetlus
Artikkel 33 lg 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (34) tähenduses.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 33 lg 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 33 lg 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Ei
-

Komisjoni kohustus
Artikkel 34 - Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad oleva mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.
Jah
EhS § 133- § 140

Kehtiv säte
Artikkel 35 - Ülevõtmine
Artikkel 36 lg 1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 1, 2 ja 3, 5–29 ja 32 ning I, II ja III ning V–X lisade järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 29. maiks 2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ja vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad artikli 17 lõike 15 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 2025.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Jah
EhS normitehniline märkus; EnkS normitehniline märkus

Praktiline rakendamine.
Eelnõu § 2 kirjeldab rakendamisega seotud tähtaegasid ja tingimusi.
Jõustumine üldises korras, välja arvatud erisätetele määratud direktiivi kohased rakendamise tähtajad.
Artikkel 35 lg 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.
Jah
-

Praktiline rakendamine
Artikkel 36 - Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2010/31/EL, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 30. maist 2026, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IX lisa B osas osutatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaegade ja kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.
Ei
-

Normitehniline märkus
Artikkel 37 - Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 30, 31, 33 ja 34 kohaldatakse alates 30. maist 2026.
Ei
-

Normitehniline märkus
Artikkel 38 - Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 24. aprill 2024

Euroopa Parlamendi nimel
eesistuja
R. METSOLA
Nõukogu nimel
eesistuja
M. MICHEL
Ei
-

Normitehniline märkus
I LISA - Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik (millele on osutatud artiklis 4)
1. Hoone energiatõhusus määratakse kindlaks arvutusliku või mõõdetud energiakasutuse alusel ning see kajastab ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, sisseehitatud valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud tüüpilist energiatarbimist.
Liikmesriigid tagavad, et tüüpiline energiakasutus kajastab iga asjaomase hooneliigi puhul tegelikke kasutustingimusi ja kasutaja tüüpilist käitumist. Võimaluse korral peavad tüüpiline energiakasutus ja kasutaja tüüpiline käitumine põhinema kättesaadaval riiklikul statistikal, ehituseeskirjadel ja mõõdetud andmetel.

Kui hoonete energiatõhususe arvutamise aluseks on mõõdetud energiakasutus, peab arvutusmetoodika võimaldama kindlaks teha elanike käitumise ja kohaliku kliima mõju, mis ei tohi arvutuse tulemust mõjutada. Hoonete energiatõhususe arvutamiseks kasutatavad mõõdetud energiakasutuse andmed peavad sisaldama näitu, mis on mõõdetud vähemalt igakuiselt, ja peavad eristama energiakandjaid.

Liikmesriigid võivad kasutada mõõdetud energiakasutust tavapärastes töötingimustes, et kontrollida arvutatud energiakasutuse õigsust ning võimaldada arvutatud ja tegeliku energiatõhususe võrdlemist. Kontrollimiseks ja võrdlemiseks kasutatav mõõdetud energiatarbimine võib põhineda igakuistel näitudel.

Hoone energiatõhusust väljendatakse primaarenergia kasutuse võrdluspõrandapindala ühiku kohta aastas kWh/(m2 aasta) arvulise näitaja abil energiamärgise väljaandmise ja energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil. Hoone energiatõhususe määramiseks kasutatavad meetodid peavad olema läbipaistvad ja uuendustele avatud.

Liikmesriigid kirjeldavad oma riigisisest arvutusmeetodit lähtuvalt hoonete energiatõhusust käsitlevate peamiste Euroopa standardite, nimelt (EN) ISO 52000-1, (EN) ISO 52003-1, (EN) ISO 52010-1, (EN) ISO 52016-1, (EN) ISO 52018-1, (EN) 52120-1, (EN) 16798-1 ja EN 17423 või neid asendavate dokumentide A lisast. Käesolev säte ei tähenda kõnealuste standardite õiguslikku kodifitseerimist.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid varustatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemidega, tunnustatakse sellisest energia tarnimisest saadavat kasu, eelkõige taastuvenergia osakaalu, ja võetakse seda arvutusmetoodikas arvesse individuaalselt sertifitseeritud või tunnustatud primaarenergiateguritega.
Jah/ valikuline (kolmas lõik)
Ehs § 66 lg 1 ja 3
EIM määrus nr 63
MTM määrus nr 58
MTM määrus nr 36

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega rakendusmäärustes.

2. Ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud energiavajadus ja energiakasutus, arvutatakse kasutades kuupikkuseid, tunniajaseid või väiksemaid arvutusintervalle, et võtta arvesse muutuvaid tingimusi, mis oluliselt mõjutavad süsteemi toimimist ja tõhusust ning sisetingimusi ning et optimeerida liikmesriikide poolt riigi või piirkondlikul tasandil kindlaks määratud tervise, siseõhu kvaliteedi, sealhulgas mugavuse taset.
Kui direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud energiamõjuga tooteid käsitlevad tootespetsiifilised normid sisaldavad konkreetseid tootekirjelduse nõudeid käesoleva direktiivi kohase energiatõhususe ja olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks, ei tohi nõuda riiklike arvutusmeetodite jaoks lisateavet.
Primaarenergia arvutamisel lähtutakse iga energiakandja korrapäraselt ajakohastatud ja tulevikku suunatud primaarenergiateguritest (eristades taastumatu, taastuva ja summaarse primaarenergia tegureid) või kaalumisteguritest, mis on tunnustatud riigi ametiasutuste poolt, ning võetakse arvesse riiklikul energia- ja kliimakaval põhinevat eeldatavat energiaallikate jaotust. Nimetatud primaarenergiategurid või kaalumistegurid võivad põhineda riiklikul, piirkondlikul või kohalikul teabel. Primaarenergiategurid või kaalumistegurid võivad põhineda aasta, hooaja, kuupäeva või tunni põhistel andmetel või konkreetse piirkonna süsteemide kohta kättesaadavaks tehtud täpsematel andmetel.
Primaarenergiategurid või kaalumistegurid määravad kindlaks liikmesriigid. Tehtud valikud ja andmeallikad esitatakse vastavalt standardile EN 17423 või seda asendavale dokumendile.

Liikmesriigid võivad valida direktiivi (EL) 2023/1791 kohaselt kindlaks määratud liidu keskmise primaarenergiateguri elektrienergia jaoks, selle asemel et kasutada primaarenergia tegurit, mis kajastab riigi elektrienergia allikate jaotust.
Jah/ valikuline (viimane lõik)
MTM määrus nr 58
MTM määrus nr 36

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega rakendusmäärustes.

3. Hoone energiatõhususe väljendamiseks määravad liikmesriigid kindlaks täiendavad arvulised näitajad summaarse, taastumatu ja taastuva primaarenergia kasutuse kohta, samuti kasutusaegse kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta väljendatuna CO2-ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas.
Jah
EIM määrus nr 63

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega rakendusmääruses.

4. Metoodika kehtestamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi aspekte:
a) hoone, kaasa arvatud selle sisemiste vaheseinte järgmised tegelikud soojuslikud omadused:
i) soojusmahtuvus;
ii) soojustus;
iii) passiivne küte;
iv) jahutuselemendid;
v) külmasillad;
b) küttepaigaldis ja sooja tarbevee varustus, sealhulgas nende soojustamise omadused;
c) kohapeal taastuvenergia tootmiseks ja energia salvestamiseks paigaldatud seadmete võimsus;
d) jahutuspaigaldis;
e) loomulik ja mehaaniline ventilatsioon, mis võib hõlmata õhupidavust ja soojustagastust;
f) sisseehitatud valgustusseadmed (peamiselt mitteeluhoonetes);
g) hoone konstruktsioon, asukoht ja orientatsioon, sealhulgas väliskliima;
h) passiivsed päikeseenergiasüsteemid ja päikesevarjestus;
i) sisekliima tingimused, sealhulgas kavandatud sisekliima;
j) vabasoojused;
k) hoonete automaatika- ja juhtimissüsteemid ja nende suutlikkus energiatõhusust seirata, kontrollida ja optimeerida.
Jah
MTM määrus nr 58

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega rakendusmääruses.

5. Võetakse arvesse järgmiste tegurite positiivset mõju:
a) kohalik päikesekiirguse hulk, aktiivsed päikeseenergiasüsteemid ning muud kütte- ja elektrisüsteemid, mis põhinevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energial;
b) koostootmisel saadud elekter;
c) kaug- või lokaalküte või -jahutus;
d) loomulik valgus;
e) elektri salvestussüsteemid;
f) soojuse salvestussüsteemid.
Jah
MTM määrus nr 58 §
MTM määrus nr 63 §

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega rakendusmäärustes.

6. Hoonete energiatõhususe arvutuse tarvis tuleks hooned liigitada asjakohaselt järgmistesse tüüpidesse:
a) eri tüüpi ühepereelamud;
b) korterelamud;
c) kontorihooned;
d) haridusasutuste hooned;
e) haiglad;
f) hotellid ja restoranid;
g) spordirajatised;
h) hulgi- ja jaekaubanduse hooned;
i) energiat tarbivad muud tüüpi hooned.
Jah
EIM määrus 63 § 1 lg 2

Kehtiv säte
II LISA - Riikliku hoonete renoveerimiskava näidisvorm (millele on osutatud artiklis 3)
a) Riigi hoonefondi ülevaade
Jah
EnKS § 43 lg 2 p 1

Uus säte.

b) Tegevuskava aastateks 2030, 2040, 2050
Jah
EnKS § 43 lg 2 p 3; EnKS § 43 lg 4

Uus säte.

c) Ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundades ja meetmetest
Jah
EnKS § 43 lg 2 p 4; EnKS § 30 lg-d 6–8

Uus säte.

III LISA - Uute hoonete olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamine vastavalt artikli 7 lõikele 2
Uute hoonete olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks vastavalt artikli 7 lõikele 2 esitatakse kogu olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali numbrilise näitajana iga olelusringi etapi kohta, väljendatuna CO2-ekvivalentkilogrammides (kasuliku põrandapinna) ruutmeetri kohta (kgCO2ekv/m2), arvutatuna 50-aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena. Andmete valik, stsenaariumide määratlemine ja arvutused tehakse vastavalt standardile EN 15978 (EN 15978:2011 Ehitiste jätkusuutlikkus. Hoonete keskkonnatoimivuse hindamine. Arvutusmeetod) ning võttes arvesse võimalikke hilisemaid standardeid, mis on seotud ehitustööde kestlikkusega ja hoonete keskkonnatoimivuse hindamise arvutusmeetodiga. Arvessevõetavad hoone komponendid ja tehnilised seadmed on kindlaks määratud ELi ühises raamistikus Level(s) näitaja 1.2 puhul. Kui on olemas riiklik arvutusvahend või -meetod või kui seda on vaja avalikustamiseks või ehituslubade saamiseks, võib seda vahendit või meetodit kasutada nõutava avalikustamise tagamiseks. Kasutada võib ka muid arvutusvahendeid või -meetodeid, kui need vastavad ELi ühises raamistikus Level(s) kehtestatud miinimumkriteeriumidele. Võimaluse korral kasutatakse konkreetsete ehitustoodete kohta käivaid andmeid, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 (1).
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).
Jah
EhS § 695 lg 5; EhSRS § 3015 lg-d 1–2

Uued sätted.
Kehtestatakse uus määrus.
IV LISA - Hoonete nutivalmiduse hindamise ühine üldraamistik
1. Komisjon määratleb nutivalmiduse näitaja ja kehtestab metoodika selle arvutamiseks, et hinnata hoone või selle osa võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele ning parandada oma energiatõhusust ja üldist suutlikkust.
Nutivalmiduse näitaja hõlmab tõhustatud energiasäästu, võrdlusanalüüsi ja paindlikkust iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja võimekust, mis tulenevad omavahel paremini ühendatud ja arukatest seadmetest.
Metoodikas võetakse arvesse selliseid omadusi nagu hoone digikaksiku võimalik olemasolu.
Metoodikas võetakse arvesse selliseid tegureid nagu arukad arvestid, hoone automaatika- ja juhtimissüsteemid, isereguleerivad seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks, sisseehitatud kodumasinad, elektrisõidukite laadimispunktid, energia salvestamine ja üksikasjalikud funktsionaalsusnäitajad ning kõnealuste tegurite koostalitlusvõime, samuti sisekliima tingimuste, energiatõhususe, tulemusnäitajate ja võimaldatud paindlikkuse paranemine.
Ei
-

Komisjoni kohustus
2. Metoodika põhineb hoone ja selle tehnosüsteemidega seotud järgmistel kesksetel funktsionaalsusnäitajatel:
a) võime säilitada hoone energiatõhusus ja toimivus energia tarbimise kohandamise abil, näiteks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise abil;
b) võime kohandada oma toimimisviisi vastavalt kasutaja vajadustele, pöörates igakülgset tähelepanu kasutajasõbralikkusele, tervisliku sisekliima tingimuste säilitamisele ja võimekusele väljastada andmeid energia tarbimise kohta;
c) hoone kogu energiatarbe paindlikkus, sealhulgas selle võime võimaldada osalemist aktiivses ja passiivses ning kaudses ja otseses tarbimise juhtimises energia salvestamise ja võrku tagasi laskmise kaudu, näiteks paindlikkuse ja võimsuse nihutamise kaudu; ja
d) võime parandada oma energiatõhusust ja üldist suutlikkust energiasäästliku tehnoloogia kasutamise abil.
Ei
-

Komisjoni kohustus
3. Veel võib metoodika võtta arvesse
a) süsteemide koostalitlusvõimet (arukad arvestid, hoone automaatika- ja juhtimissüsteemid, sisseehitatud kodumasinad, isereguleerivad seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks ning siseõhu kvaliteedi andurid ja ventilatsioon) ning
b) olemasolevate sidevõrkude soodsat mõju, eriti sellise kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilise taristu nagu vabatahtlike lairibavalmiduse märgete ning juurdepääsupunktide olemasolu kahe ja enama eluruumiga eluhoonete juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL (1) artiklile 8.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.5.2014, lk 1).
Ei
-

Komisjoni kohustus
4. Metoodika ei avalda negatiivset mõju kehtivatele riiklikele energiatõhususe sertifitseerimiskavadele ning see põhineb riikliku tasandi seonduvatel algatustel, võttes kooskõlas asjakohaste andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusaktidega ning küberjulgeoleku parima võimaliku tehnoloogiaga arvesse kasutaja omandiõiguse, andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtteid.
Ei
-

Komisjoni kohustus
V LISA - Energiamärgise näidisvorm
(millele on osutatud artiklis 19)
1. Energiamärgise esiküljel on vähemalt järgmised elemendid:
a) energiatõhususe klass;
b) arvutatud aastane primaarenergiakasutus (kWh/(m2 aastas));
c) arvutatud aastane lõppenergia kasutus (kWh/(m2 aastas));
d) kohapeal toodetud taastuvenergia osakaal energiakasutuses (%);
e) kasutusaegne kasvuhoonegaaside heitkogus (kg CO2/(m2 aastas) ja olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvväärtus (kui see on olemas).
Energiamärgisel on ka järgmised elemendid:
a) arvutatud aastane primaar- ja lõppenergia tarbimine (kWh või MWh);
b) taastuvenergia tootmine (kWh või MWh); peamine energiakandja ja taastuvenergiaallika liik;
c) arvutatud energiavajadused (kWh/(m2 aastas);
d) jah/ei märge selle kohta, kas hoone on võimeline reageerima välistele signaalidele ja kohandada energiatarbimist;
e) jah/ei märge selle kohta, kas hoones asuv soojuse jaotussüsteem on suuteline töötama madalal või tõhusamal temperatuuril, kui see on kohaldatav;
f) asjaomase ühtse kontaktpunkti kontaktandmed renoveerimisalaseks nõustamiseks.
Jah
MTM määrus nr 36 Lisa 2.

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega rakendusmäärustes.

2. Lisaks võib energiamärgis sisaldada järgmisi näitajaid:
a) energiakasutus, tipukoormus, energiaallika või süsteemi võimsus, peamine energiakandja ja põhiline süsteemi tüüp iga kasutuse puhul: küte, jahutus, tarbevee soojendamine, ventilatsioon ja sisseehitatud valgustus;
b) kasvuhoonegaaside heiteklass (kui see on kohaldatav).
c) teave süsiniku sidumise kohta, mis tuleneb süsiniku ajutisest säilitamisest hoonetes või nende katusel;
d) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone jaoks on olemas renoveerimispass;
e) hoone välispiirete läbipaistmatute elementide keskmine U-väärtus;
f) hoone välispiirete läbipaistvate elementide keskmine U-väärtus;
g) kõige tavalisema läbipaistva elemendi liik (nt topeltklaasiga aken);
h) ülekuumenemise riski analüüsi tulemused (kui need on kättesaadavad);
i) sisekliima kvaliteedi taset seiravate paiksete andurite olemasolu;
j) sisekliima kvaliteedile reageerivate paiksete juhtimissüsteemide olemasolu;
k) elektrisõidukite laadimispunktide arv ja liik;
l) energiasalvestussüsteemide olemasolu, liik ja suurus;
m) kütte- või jahutussüsteemi eeldatav järelejäänud kasutusiga, kui see on kohaldatav;
n) võimalus kohandada küttesüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel;
o) võimalus kohandada tarbevee soojendamissüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel;
p) võimalus kohandada jahutussüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel;
q) arvestiga mõõdetud energiatarbimine;
r) kaugkütte- ja kaugjahutusvõrguga ühenduse olemasolu või kättesaadavuse korral teave võimaliku ühenduse kohta tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga;
s) ühendatud kohaliku kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgu kohalikud primaarenergiategurid ja nendega seotud CO2 heite koefitsiendid;
t) kasutusaegne tahkete peenosakeste (PM 2,5 ) heide.

Energiamärgis võib sisaldada järgmisi seoseid muude algatustega, kui need on asjaomases liikmesriigis kohaldatavad:
a) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone puhul on tehtud nutivalmiduse hindamine;
b) asjakohasel juhul nutivalmiduse hindamise väärtus;
c) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone on kantud digitaalsesse hoone logiraamatusse.

Puuetega inimestel peab olema võrdne juurdepääs energiamärgistel olevale teabele.
Valikuline/jah (viimane lõige)
MTM määrus nr 36

Valikuline säte; vajadusel täpsustatakse energiamärgise määruse lisas.
VI LISA - Sõltumatud süsteemid energiamärgiste kontrollimiseks
1. Kehtiva energiamärgise määratlus
Liikmesriigid esitavad selge määratluse selle kohta, mida peetakse kehtivaks energiamärgiseks.

Kehtiva energiamärgise määratlusega tagatakse:
a) hoone energiamärgise väljastamise aluseks olnud sisendandmete (sealhulgas kohapealsete kontrollide) ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontroll;
b) arvutuste paikapidavus;
c) ehitise energiatõhususe maksimumhälve, mida eelistatavalt väljendatakse primaarenergia kasutuse arvulise näitajaga (kWh/(m2 aastas));
d) minimaalne arv elemente, mis erinevad vaike- või standardväärtustest.

Liikmesriigid võivad lisada kehtiva energiamärgise määratlusse lisaelemente, näiteks konkreetsete sisendandmete väärtuste maksimumhälbeid.
Jah/ valikuline (viimane lõik)
Ehs § 66 lg 3
Ehs § 130 lg 3 p 5
Ehs § 130 lg 4 ja 4 1

Kehtivad sätted.

2. Energiamärgiste sõltumatu kontrollisüsteemi kvaliteet.

Liikmesriigid määratlevad selgelt kvaliteedieesmärgid ja statistilise usaldusväärsuse taseme, mille energiamärgiste raamistik peaks saavutama. Sõltumatu kontrollisüsteem peab tagama, et hindamise ajavahemikul, mille kestus ei ületa ühte aastat, on vähemalt 90 % kehtivatest väljastatud energiamärgistest statistilise usaldusväärsusega 95 %.

Energiamärgiste sõltumatu kontrollisüsteemi kvaliteedi ja usaldusväärsuse taset mõõdetakse juhuvalimi põhjal ning nende puhul tuleb arvesse võtta kõiki kehtiva energiamärgise määratluses nimetatud elemente. Kui sõltumatu kontrollsüsteemi rakendamine on delegeeritud valitsusvälistele organitele, peavad liikmesriigid nõudma, et vähemalt 25 % juhuvalimi hindamistest kontrolliksid üle kolmandad isikud.

Sisendandmete kehtivust kontrollitakse sõltumatu eksperdi esitatud teabe alusel. Selline teave võib sisaldada tootesertifikaate, tehnilisi andmeid või ehitusjooniseid, mis sisaldavad üksikasju energiamärgise eri elementide toimivuse kohta.

Sisendandmete kehtivust kontrollitakse kohapealsete kontrollidega, mida asjakohasel juhul võib läbi viia virtuaalselt, vähemalt 10 % nende energiamärgiste puhul, mis kuuluvad juhuvalimisse, mida kasutatakse süsteemi üldise kvaliteedi hindamiseks.

Liikmesriigid võivad üldise kvaliteeditaseme kindlaksmääramiseks kasutada lisaks minimaalsele juhuvalimile ka eri strateegiaid, mille eesmärk on välja selgitada ja kõrvaldada energiamärgiste kvaliteedivead ning parandada süsteemi üldist kvaliteeti? Sellist sihipärast analüüsi ei saa kasutada süsteemi üldise kvaliteedi mõõtmise alusena.

Liikmesriigid võtavad kasutusele ennetavad ja reageerivad meetmed, et tagada kogu energiamärgise raamistiku kvaliteet. Need meetmed võivad hõlmata sõltumatute ekspertide täiendkoolitust, sihipärase valimi kasutamist, kohustust energiamärgised uuesti taotleda, proportsionaalseid trahve ning ajutisi või alalisi tegutsemiskeelde ekspertidele.

Andmebaasi lisatava teabe puhul saab pädev asutus teha seire ja kontrolli eesmärgil kindlaks asjaomase teabe lisaja.
Jahe/ valikuline (5. lõik)
Ehs § 130 lg 4 ja 4 1
Ehs § 66 lg 5

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala.

3. Energiamärgise kättesaadavus
Sõltumatu kontrollisüsteem kontrollib energiamärgiste kättesaadavust võimalikele ostjatele ja üürnikele, tagamaks, et nende ostu- või rendiotsuses on võimalik arvesse võtta hoone energiatõhusust.
Sõltumatu kontrollisüsteem kontrollib energiatõhususe näitaja ja energiaklassi nähtavust reklaamivahendites.
Jah
VV määrus nr 69 § 2

Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.
4. Hoone kasutusotstarbe arvesse võtmine
Sõltumatus kontrollisüsteemis võetakse arvesse erinevaid hoone tüüpe, eelkõige neid, mis on kinnisvaraturul kõige levinumad, näiteks ühepereelamud, korterelamud, büroohooned või jaekaubanduspinnad.
Jah
Ehs § 130 lg 4 ja 4 1

Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.
5. Avalikustamine
Liikmesriigid avaldavad riiklikus energiamärgiste andmebaasis korrapäraselt vähemalt järgmise teabe kvaliteedikontrolli süsteemi kohta:
a) kehtiva energiamärgise määratlus;
b) energiamärgise süsteemi kvaliteedieesmärgid;
c) kvaliteedi hindamise tulemused, sealhulgas hinnatud sertifikaatide arv ja suhteline suurus asjaomasel ajavahemikul välja antud sertifikaatide koguarvu suhtes (hooneliigi kohta);
d) eriolukorra meetmed energiamärgiste üldise kvaliteedi parandamiseks.
Jah
VV määrus nr 69 § 2

Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.
VII LISA - Võrdleva metoodika raamistik hoonete ja hoone komponentide energiatõhususe nõuete kuluoptimaalse taseme kindlaksmääramiseks
Võrdleva metoodika raamistik peab võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks hoonete ja hoonete komponentide energia- ja heitetõhususe ning energiatõhususega ja heitega seotud meetmete majanduslikud aspektid ning siduda need kuluoptimaalse taseme kindlaksmääramisega, et saavutada 2030. aastaks heite vähendamise ja kliimaneutraalsuse eesmärgid ning hiljemalt 2050. aastaks heitevaba hoonefond.
Võrdleva metoodika raamistikule lisatakse suunised, kuidas raamistikku kohaldada energiatõhususe kuluoptimaalsete tasemete arvutamisel.
Võrdleva metoodika raamistik võimaldab võtta arvesse kasutustavasid, väliseid kliimatingimusi ja nende tulevasi muutusi vastavalt parimatele olemasolevatele, ka kuuma- ja külmalaineid arvesse võtvatele kliimaprognoosidele, investeerimiskulusid, hooneliiki, hooldus- ja käituskulusid (sh energiakulusid ja energiasäästu), ning juhul kui see on kohaldatav, ka toodetud energiast saadud tulu, energiakasutuse välismõjusid keskkonnale ja tervisele, jäätmekäitluse kulusid, ning tehnoloogia arengut. Raamistik peaks tuginema asjakohastele käesoleva direktiiviga seotud Euroopa standarditele.
Komisjon peab ka
— lisama võrdleva metoodika raamistiku juurde suuniseid; liikmesriigid kasutavad nimetatud suuniseid allpool loetletud meetmete võtmiseks;
— andma teavet energiahindade eeldatava pikaajalise kujunemise kohta.
Võrdleva metoodika raamistiku rakendamiseks liikmesriikide poolt kehtestatakse liikmesriikide tasandil parameetrites väljendatud üldtingimused. Vajaduse korral annab komisjon liikmesriikidele soovitusi nende kuluoptimaalsete tasemete kohta.

Võrdleva metoodika raamistik nõuab liikmesriikidelt, et nad
— määravad kindlaks võrdluse aluseks olevad hooned, mis on oma funktsiooni ja geograafilise asukoha poolest iseloomulikud ja tüüpilised, arvestades nii sise- kui väliskliima tingimusi. Võrdluse aluseks olevate hoonete hulgas peab olema nii elamuid kui ka mitte-elamuid, nii uusi kui ka olemasolevaid hooneid;

— määravad kindlaks võrdluse aluseks olevate hoonete puhul hindamisele kuuluvad energiatõhususe meetmed. Need võivad olla üksikute hoonete jaoks tervikuna, üksikute hoone komponentide või hoone komponentide kombinatsiooni jaoks mõeldud meetmed;
— hindavad lõpp- ja primaarenergia vajadust ja sellest tulenevaid heitkoguseid referentshoonetes, milles on rakendatud kindlaksmääratud energiatõhususe meetmeid;
— arvutavad välja (teises taandes osutatud) energiatõhususe meetmete maksumuse (st nüüdisväärtuse) eeldatava majandusliku olelusringi vältel, mida rakendatakse (esimeses taandes osutatud) referentshoonetele, rakendades selleks võrdleva metoodika raamistiku põhimõtteid.
Energiatõhususe meetmete maksumuse arvutamisel eeldatava majandusliku olelusringi vältel hindavad liikmesriigid energiatõhususe miinimumnõuete eri tasemete kulutõhusust. See võimaldab määrata kindlaks energiatõhususe nõuete kuluoptimaalsed tasemed.
Ei
-

Komisjoni kohustus
VIII LISA - Nõuded renoveerimispassidele
1. Renoveerimispass sisaldab järgmist:

a) teave hoone praeguse energiatõhususe kohta;

b) üks või mitu graafilist kujutist etapiviisilise tervikrekonstrueerimise tegevuskava ja selle etappide kohta;

c) teave asjakohaste riiklike nõuete kohta, nagu hoonete energiatõhususe miinimumnõuded, energiatõhususe miinimumstandardid ja normid, mis on kehtestatud liikmesriigis hoonetes kütteks ja jahutuseks kasutatava fossiilkütuse järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kohta, sealhulgas kohaldamise kuupäevad;

d) lühike selgitus etappide optimaalse järjestuse kohta;

e) teave iga etapi kohta, sealhulgas:

i) etapi renoveerimismeetmete nimetus ja kirjeldus, sealhulgas kasutatavat tehnoloogiat, tehnikaid ja materjale puudutavad asjakohased variandid;

ii) primaar- ja lõppenergia tarbimise hinnanguline energiasääst kilovatt-tundides (kWh) ja paranemisprotsendina võrreldes asjaomasele etapile eelnenud energiatarbimisega;

iii) kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine;

iv) hinnanguline sääst energiaarvel, tuues selgelt välja arvutuses kasutatud energia hinnaprognoosid;
v) energiamärgise hinnanguline energiatõhususe klass, mis tuleb saavutada pärast etapi lõpuleviimist;
f) teave võimaliku ühenduse kohta tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga;
g) taastuvenergia individuaalse või kollektiivse tootmise ja omatarbe hinnanguline osakaal pärast renoveerimist;
h) üldteave olemasolevate võimaluste kohta ehitustoodete ringluse parandamiseks ja nende kogu olelusringi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, samuti laiema kasu kohta, mis on seotud tervise ja mugavuse, sisekliima kvaliteedi ja hoone parema kohanemisvõimega kliimamuutuste suhtes;
i) teave olemasolevate rahaliste vahendite kohta ja lingid asjakohastele veebilehtedele, et näidata sellise rahastamise allikaid;
j) teave tehnilise nõustamise ja nõustamisteenuste kohta, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kontaktandmed ja lingid nende veebilehtedele.
Jah
EhS § 698 lg 5

Uued sätted, kehtestatakse uus määrus.

2. Renoveerimispass võib sisaldada järgmist:

a) etappide soovituslik ajakava;
b) iga etapi kohta:
i) kasutatava tehnoloogia, tehnikate ja materjalide ning nende eeliste, puuduste ja kulude üksikasjalik kirjeldus;
ii) milline oleks hoone energiatõhusus võrreldes oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususe miinimumnõuetega, liginullenergiahoonete ja heitevabade hoonete nõuetega pärast etapi lõpuleviimist ning milline oleks asendatavate hoone komponentide energiatõhusus võrreldes üksikute hoone komponentide energiatõhususe miinimumnõuetega, kui need on olemas;
iii) etapi läbiviimise hinnangulised kulud;
iv) etapi hinnanguline tasuvusaeg koos kättesaadava rahalise toetusega ja ilma selleta;
v) etapi läbiviimise hinnanguline kestus;vi) materjalide ja seadmete olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite baasväärtused, kui need on kättesaadavad, ning link asjakohasele veebilehele, kust neid leida;
vii) meetmete hinnanguline kestus ja hinnangulised hoolduskulud;
c) sõltumatud moodulid, mis käsitlevad järgmist:
i) energiatõhusaks renoveerimiseks vajalikud või soovitatavad tüüpilised osalejad (arhitektid, nõustajad, töövõtjad, tarnijad, paigaldajad jne) või veebilink asjaomas(t)ele veebileheküljele (-külgedele);
ii) loetelu piirkonna asjaomastest arhitektidest, nõustajatest, töövõtjatest, tarnijatest või paigaldajatest, kes peavad vastama teatavatele tingimustele nagu kõrgetasemelised kvalifikatsiooni- või sertifitseerimismärgised või -tingimused, või veebilink asjaomas(t)ele veebileheküljele (-külgedele);
iii) madalatemperatuurilise kütte optimaalseks kasutuselevõtuks vajalikud tehnilised tingimused;
iv) viisid hoone nutivalmiduse parandamiseks renoveerimisetappide ja lisameetmetega;
v) materjale ja töid käsitlevad tehnilised ja ohutusnõuded;
vi) esitatud arvutuste aluseks olevad eeldused või link asjakohasele veebilehele, kus need on kättesaadavad;
d) teave selle kohta, kuidas pääseda juurde renoveerimispassi digitaalsele versioonile;
e) hoones või hoone osas tehtud oluline rekonstrueerimine, millele on osutatud artikli 8 lõikes 1, ning artikli 8 lõikes 2 osutatud hoone välispiirde osaks oleva hoone komponendi rekonstrueerimine või asendamine, millel on oluline mõju hoone välispiirete energiatõhususele, kui selline teave on tehtud kättesaadavaks renoveerimispassi koostavale eksperdile;
f) teave seismilise ohutuse kohta, kui selline hoonega seotud asjakohane teave on tehtud eksperdile kättesaadavaks;
g) hoone praeguse omaniku taotlusel ja tema poolt kättesaadavaks tehtud teabe alusel liitesse lisatud täiendav teave, näiteks ruumide kohandatavus muutuvatele vajadustele ja mis tahes kavandatud renoveerimine.
Valikuline
EhS § 698 lg 5

Valikuline säte.

3. Seoses hoone seisundiga enne renoveerimisetappi võetakse renoveerimispassis võimalikult suures ulatuses arvesse energiamärgisel sisalduvat teavet.
Jah
EhS § 698 lg 5; EhS § 66 lg 5

Uus säte.

4. Kõik etappide mõju hindamiseks kasutatavad parameetrid peavad põhinema standardtingimustel.
Jah
EhS § 698 lg 5

Uus säte.

Seletuskirja lisa 2_määruste kirjeldused.pdf

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

„Määruste kavand“

Kavandatud muudatused ja uute määruste kehtestamine

Määruste ehk rakendusaktidega kavandatakse muuta ja täiendada hoonete energiatõhususe,

energiatõhususe arvutamise metoodika, energiamärgise andmise, hoone energiatõhusust

oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide, elamu energiaauditi, rahvahulkade kogunemisega seotud

hooneliikide, hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise, renoveerimispassi koostamise,

hoone sisekliima nõuete ning hoone olelusringi süsinikujalajälje hindamise nõudeid.

Muudatused on seotud ehitusseadustiku (EhS) muutmisega ning vajadusega viia alamaktid

kooskõlla ajakohastatud mõistete, volitusnormide ja rakendussätetega.

1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (RT I, 19.02.2025, 4) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 65 lõike 3 alusel. Muudatustega täpsustatakse hoone

energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamist, sealhulgas heitevaba hoone nõudeid,

liginullenergiahoone nõudeid, taastuvenergia kasutamise tingimusi ning energiatõhusust

oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele esitatavaid üldnõudeid.

Määruses sätestatakse muu hulgas, et heitevaba hoone peab olema väga suure

energiatõhususega hoone, mis ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat süsinikdioksiidi

heidet ning mille energiavajadus on väga väike või puudub. Heitevaba hoone nõudeid

kohaldatakse uutele avaliku sektori hoonetele alates 2028. aasta 1. jaanuarist ning kõigile

muudele uutele hoonetele alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

Määrusega täpsustatakse kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe nõuete erisuste

rakendamiseks vajalikud tehnilised nõuded ja leevenduste kohaldamise kord.

2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ (RT I, 19.02.2025, 2) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 64 lõike 5 alusel. Muudatustega täpsustatakse hoone

energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavat arvutamise

metoodikat, sealhulgas energiaarvutuse lähteandmeid, tüüpilist kasutust, tehnosüsteemide

energiakasutust, lokaalse taastuvenergia arvestamist ning arvutustulemuste esitamist. Kehtivas

määruses olevad mõisted viiakse kooskõlla direktiivis toodud mõistetega.

3. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“ (RT I, 08.05.2025, 2) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 66 lõike 6 alusel. Muudatustega ajakohastatakse energiamärgise

andmise nõudeid ja vormi.

4. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2020. a määruse nr 40 „Hoone energiatõhusust

oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ (RT I, 09.07.2020, 14) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 65 lõike 3 alusel. Muudatustega täpsustatakse olemasolevasse

hoonesse paigaldatavale, asendatavale või ümberehitatavale hoone energiatõhusust oluliselt

mõjutavale tehnosüsteemile esitatavaid nõudeid, sealhulgas küttesüsteemi, tarbevee

soojendamise süsteemi, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi ning automaatikasüsteemi nõudeid.

Määruses täpsustatakse, milliseid näitajaid tuleb seirata, kuidas peab olema tagatud teavitamine

tehnosüsteemide oluliste kõrvalekallete korral ning millised on minimaalsed funktsionaalsed

nõuded automaatika-, juhtimis- ja seiresüsteemidele.

5. Majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile

esitatavad nõuded“ (RT I, 22.08.2019, 3) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 64 lõike 5 alusel. Muudatustega viiakse elamu energiaauditile

esitatavad nõuded kooskõlla ajakohastatud energiatõhususe mõistetega ning auditi seost

renoveerimispassi ja energiatõhususe parandamise meetmetega.

Samuti viiakse olemasolevate energiatõhususe ja energiamärgise määruste sõnastus kooskõlla

seaduses kasutatavate mõistetega, sealhulgas mõistetega „heitevaba hoone“,

„liginullenergiahoone“, „automaatika- ja juhtimissüsteem“.

6. Majandus- ja taristuministri 6. mai 2015. a määruse nr 47 „Rahvahulkade

kogunemisega seotud hooneliigid, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu“ (RT

I, 20.05.2015, 4) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 66 lõike 7 alusel. Muudatustega täpsustatakse rahvahulkade

kogunemisega seotud hooneliikide loetelu, mille puhul peab hoone energiamärgis olema

olemas ja hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatud.

7. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 63 „Hoone keskmise

ehitusmaksumuse hindamise kord“ (RT I, 16.06.2015, 4) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 63 lg 5 alusel. Muudatusega täpsustatakse hoone keskmise

ehitusmaksumuse hindamise korda ulatuses, mis on vajalik EhS rakendamiseks ning

ehitusmaksumuse hindamise aluseks olevate andmete, hooneliikide ja arvutuskäigu

ajakohastamiseks. Muudatused toetavad kulupõhiste ja majanduslikult põhjendatud

energiatõhususmeetmete hindamist.

8. Majandus- ja taristuministri 6. augusti 2020. a määruse nr 47 „Hoone energiatõhusust

oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta

ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise kord“ (RT I, 11.08.2020, 1)

muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 693 lõike 6 alusel. Muudatustega täpsustatakse hoone olemasoleva

ja paigaldatava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise korda, hinnangu vormi, hinnangu

kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ning andmete esitamise korda. Täpsustatakse

ka seoseid automaatika- ja juhtimissüsteemide, tehnosüsteemide toimivuse ning

energiatõhususe parandamise meetmetega.

9. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“ (RT I, 21.07.2026, 7) muutmine

Muudatusega ajakohastatakse tehnilisi andmeid, mis on vajalikud seoses tehnosüsteemide

muudatuste, renoveerimispassi ja hoonete süsinikujalajälje arvutamisega.

10. Taristuministri uus määrus „Renoveerimispassi koostamise nõuded“

Määrus kavandatakse kehtestada eelnõu § 1 punkti 26 alusel. Määrusega sätestatakse

kavandatult nõuded renoveerimispassi koostamiseks, väljastamiseks ja säilitamiseks. Lisaks

sätestatakse renoveerimispassi sisu, vorm, koostamise kord, pädeva isiku nõuded, hoone

olemasoleva seisukorra kirjeldamise põhimõtted, soovitatavate renoveerimisetappide

esitamine, meetmete eeldatav mõju energiatõhususele ja sisekliimale ning andmete

ehitisregistrisse kandmise ja säilitamise kord.

10. Taristuministri uus määrus „Hoone sisekliima nõuded“

Määruse kavandatakse kehtestada eelnõu § 1 punkti 10 alusel. Määruse eesmärgiks on hoone

sisekliima nõuete täpsustamine. Kavandis sätestatakse nõuded sisekliima kvaliteedile,

sealhulgas ruumiõhu kvaliteedile, ventilatsioonile, temperatuurile, niiskusele, ülekuumenemise

vältimisele, valgustusele ja müra mõjule ulatuses, mis on vajalik hoone tervisliku, ohutu ja

energiatõhusa kasutamise tagamiseks.

Sisekliima nõuete määruses täpsustatakse ka nõuete kohaldamist eri hooneliikidele, sisekliima

hindamise ja tõendamise põhimõtteid, projekteerimisel ja rekonstrueerimisel arvestatavaid

lähteandmeid ning seoseid energiatõhususe miinimumnõuete, renoveerimispassi ja

tehnosüsteemide toimivuse hindamisega.

11. Taristuministri uus määrus „Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise

metoodika, nõuded arvutamise lähteandmete ja tulemuste esitamiseks“

Määruse kavandatakse kehtestada eelnõu § 1 punkti 26 alusel ning sellega sätestatakse hoone

olelusringi süsinikujalajälje hindamise ehk arvutamise nõuded. Kavandis sätestatakse

hindamise eesmärk, kohaldamisala, arvutuse tegemise kord, kasutatavad andmeallikad,

ehitustoodete ja -materjalide keskkonnaandmete kasutamise põhimõtted ning arvutustulemuse

esitamise nõuded, samuti tingimused kvalifikatsiooni tõendamiseks ning arvutustulemuse

esitamiseks energiamärgisel.

Olelusringi süsinikujalajälje hindamisel võetakse arvesse hoone elukaare ehk olelusringi

etappe, sealhulgas ehitustoodete ja -materjalide tootmist, transporti, ehitamist, kasutusetappi,

hooldust, asendamist, lammutamist, jäätmekäitlust ning väljaspool süsteemipiire tekkivat

võimalikku kasu. Arvutuse tulemus esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina hoone suletud

netopinna ruutmeetri kohta aastas ning see väljendatakse globaalse soojenemise potentsiaalina.

12. Taristuministri uus määrus „Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtused“

Määruse kavandatakse kehtestada eelnõu § 1 punkti 26 alusel ning sellega sätestatakse hoone

olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtused ning nende kohaldamise tingimused, mis

rakenduvad alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Kavandis sätestatakse hooneliigid, millele

piirväärtusi kohaldatakse, piirväärtuste arvutamise ja esitamise põhimõtted, seos

olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise metoodikaga ning nõuded andmete esitamiseks

ehitisregistrisse.

Seletuskirja lisa 4_arvamuste tabel.pdf

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 4 Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel

Justiits- ja Digiministeerium

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõu § 1 punkti 2 (kavandatav EhS § 60 lõige 1 punkt 121)

kohaselt kantakse ehitusregistrisse ka renoveerimispassi andmed. Eelnõu § 1 punkti 26 (kavandatav EhS § 698 lõige 5) kohaselt kehtestab nõuded renoveerimispassi sisule, vormile,

väljastamisele ja säilitamisele valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seletuskirja lisas on rakendusakti kavandi kohta

selgitatud, et määrusega sätestatakse muu hulgas kavandatult nõuded renoveerimispassi säilitamiseks, selle sisu, vorm, koostamise kord, pädeva isiku nõuded, hoone olemasoleva

seisukorra kirjeldamise põhimõtted, andmete ehitisregistrisse kandmise ja säilitamise kord jne. Kirjeldatu põhjal ei ole

võimalik tuvastada, kas renoveerimispassi andmed sisaldavad ka isikuandmeid. Kui jah, siis tuleb isikuandmeid puudutav regulatsioon näha ette seaduse tasandil. Juhime tähelepanu, et

ehitisregistri kehtiv regulatsioon ei vasta selles osas andmekaitsenõuetele, näiteks puuduvad seaduse tasandil

töödeldavate isikuandmete kategooriad1. Palume eelnõu ja

seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud.

Renoveerimispassi andmed on eelkõige hoone tehnilised, energia- ja renoveerimisandmed. Kuna renoveerimispass

esitatakse elektroonselt ehitusregistris, siis andmed, mis renoveerimispassil sisalduvad on tellija kontaktandmed ja

renoveerimispassi koostaja kontaktandmed. Mõlemal juhul on selleks nimi, telefon ja e-maili aadress. Andmeid töödeldakse ehitisregistris (EHR), mille vastutav töötleja

on Kliimaministeerium ja volitatud töötleja on Maa- ja Ruumiamet. Tulenevalt kehtivast EHRi põhimääruse § 4 lg

3 p 10-1 on vastutab volitatud töötleja registris isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest, sealhulgas on andmesubjekti jaoks isikuandmete töötlemisel

kontaktpunktiks. Muudatused andmekaitsenõuete osas viiakse sisse

ehitisregistri põhimääruse uuendamise käigus, millega on paralleelselt algust tehtud. Lähtuvalt andmekaitseõiguse ja

avaliku teabe juhisest leiame, et praegusel juhul on EPBD eelnõu menetlemine kiireloomuline ning isikuandmete kasutust tuleks lahendada terviklikult koos ehitisregistri

muude andmekoosseisudega.

1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised.pdf

2. Eelnõu punktis 6 (kavandatav EhS § 62 lõige 2 punkt 6) kasutatakse lisaks EhS § 115 lõikes 1 nimetatud riigikaitselistele hoonetele terminit „muud keskvalitsuse valduses olevad

riigikaitselised hooned“. Ei ole üheselt selge, kuidas ehitusloa menetluses tuvastatakse, et konkreetne ehitis kuulub selle erandi

alla. Arvestades, et erandi tagajärjeks on terve energiatõhususe regulatsiooni mittekohaldamine, peab erandi kohaldamisala olema seaduses selgelt ja üheselt piiritletud. Palume eelnõu

täiendada. Lisaks ei ole „keskvalitsus“ Eestis üldiselt kasutatav termin. Palume kaaluda, kas nimetatud terminit on võimalik

täpsustada ja asendada Vabariigi Valitsusega.

Arvestatud osaliselt.

Riigikaitseline ehitise on kavandatud sättes määratletud

kehtiva EhS § 115 alusel, mille kohaselt riigikaitseline

ehitis EhS tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisala

või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis,

sealhulgas riigikaitseline tee.

Termin „keskvalitsus“ on defineeritud ning kasutusel energiamajanduse korralduse seaduses. Kuivõrd direktiiv

laiendab erandi andmist samas sõnastuses ka keskvalitsuse omandis olevatele riigikaitselistele hoonetele ning kuna see termin on juba ka energiatõhususe regulatsioonidega

energiamajanduse korralduse seaduses kaetud, siis jääme

selle kasutuse juurde.3. Eelnõu § 1 punktiga 7 (kavandatavad EhS § 62 lõiked 3 ja 4)

nähakse ette, et kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamisel tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldavad

säilitada hoone kultuuriväärtuse ning on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult põhjendatud. Tegemist on mitme määratlemata õigusmõistega, mille sisustamine jääb praktikas projekteerijale,

eksperdile ja ehitusloa menetlejale. Eelnõust ei selgu piisavalt, milline tõendamisstandard või dokumentatsioon peab selliseid

hinnanguid toetama. See võib kaasa tuua erineva halduspraktika omavalitsuste lõikes. Palume eelnõu või seletuskirja selles osas

täiendada.

Arvestatud.

Kultuuriväärtuslik kriteerium on sisustatud ning selle puhul

on lõikes 3 täpsustatud millised konkreetsed kaitse all olevad hooned erandi alla kuuluvad. Küll aga on kavandatud tehnilise teostatavuse ja majandusliku

põhjendatusega seotud kriteeriumid sisustada täpsemalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a

määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud sidusrühmi. Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et

täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse

käigus.

4. Eelnõu § 1 punktiga 9 (kavandatav EhS § 63 lõige 6)

määratletakse avaliku sektori asutuse mõiste viitega energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 2 punktile 1. Viidatud EnKS-i sätte muutmine on aga ette nähtud eraldi

menetletava energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõuga. Seetõttu sõltub EhS-is sätestatava mõiste sisu teise

eelnõu menetlemisest, vastuvõtmisest ja jõustumisest.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud järgmiselt: eelnõus kavandatud avaliku sektori asutuse mõistes toodud viide EnKS § 2

punktile 1 lähtub menetluses oleva EnKSi muudatuse kavandatavast sõnastusest.

Avaliku sektori asutusena ei käsitata üksusi, mis ei kuulu

valitsussektorisse ega ole avaliku võimu kontrolli all,

Eelkõige palume üheselt avada, millised riigi ja kohaliku

omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, äriühingud ning muud avaliku võimu kontrolli all olevad üksused kuuluvad kavandatava mõiste alla ja millised

jäävad sellest välja. See on vajalik kavandatava EhS § 69² lõike 13 kohaldamiseks, mille kohaselt käsitatakse avaliku sektori

hoonena mitteelamut, mille suletud netopinnast kuulub vähemalt

50 protsenti EhS § 63 lõikes 6 nimetatud asutuse omandisse.

sealhulgas: eraõiguslikke äriühinguid, sh riigi või kohaliku

omavalitsuse osalusega turutingimustel tegutsevad ettevõtjad

(nt energia- ja sadamaettevõtjad); erasektori teenuseosutajaid

(nt eraõiguslikud haiglad või haridusasutused); eraõiguslikke

mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mille üle avalik sektor

ei oma valitsevat mõju. Täpsem nimekiri on toodud

Rahandusministeeriumi avaliku sektori kodulehel.2 Avaliku

sektori alla kuuluvad keskvalitsuse, KOVi ja

sotsiaalkindlustusfondide omandis olevad hooned.

5. Eelnõu § 1 punkti 16 (kavandatav EhS § 692 lõige 13 )

kohaselt käsitletakse EhS §-s 692 avaliku sektori hoonena sellist ehitist, mis on mitteelamu ning mille suletud netopinnast kuulub

vähemalt 50 protsenti EhS § 63 lõikes 6 nimetatud asutuse omandisse. Palume seletuskirjas üheselt selgitada, kas EhS § 692

lõike 13 ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 304 lõike 5 tähenduses käsitatakse avaliku sektori hoonena Riigi Kinnisvara AS-i omandis olevaid

prokuratuuri hooneid ja kohtumaja ning riigi omandis olevaid prokuratuuri hooneid ja kohtumaja, mida Riigi Kinnisvara AS

valitseb, haldab või mille kasutamist korraldab. EhS § 692 lõikes 13 sätestatud omandikriteeriumi kohaldamisel ei ole hoone haldamine või selle kasutamise korraldamine samastatav hoone

omandiga. Samas tuleb erandikriteeriumide kohaldamisel arvestada hoone tegelikku kasutust õigusemõistmiseks ja

kriminaalmenetluse tagamiseks ning selle tähtsust kohtuasutuse ja prokuratuuri järjepideva toimimise ning toimepidevuse

tagamisel. Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud.

EhS § 692 lõige 13 on eelnõust välja jäetud ehk eelnõu on

kooskõlla viidud kavandamisel oleva energiamajanduse

korralduse seaduse muutmise eelnõuga, mille järgi loetakse

avaliku sektori hooneks sellist hoonet, mis kuulub täielikult

avaliku sektori asutusele.

Seletuskirja on täpsustatud, et avaliku sekotri alla kuuluvad keskvalitsuse, KOVi ja sotsiaalkindlustusfondide omandis

olevad hooned. Riigi Kinnisvara AS on institutsionaalsete sektorite (S) klassifikaatori järgi liigitatud kui S.1311 ehk keskvalitsus (v.a. riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) hulka

kuuluv asutus.

6. Eelnõu § 1 punktis 16 (kavandatav EhS § 69² lõige 1¹) seotakse päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku

Arvestatud. Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega

2 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika

põhjendatusega. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu piisavalt, kuidas arvestatakse nende tingimuste hindamisel kohtuasutuse toimepidevuse tagamise kohustust, toimepidevuse tagamiseks

vajaliku objekti kaitset ning hoone kasutusotstarbest tulenevaid

turvanõudeid. Kohtuasutuse toimepidevuse tagamisel tuleb arvestada 1.

oktoobril 2026 jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) nõuetega. KORKS § 23 lõigete 3 ja 10 kohaselt

lähtub kohtuasutus toimepidevuse tagamisel KORKS-ist ning peab muu hulgas määrama kriitilised tegevused ja toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, maandama riske

ning korraldama nende objektide kaitse.

Kohtumajade toimepidevuse kaardistuse kohaselt tuleb elektrivarustuse häirete korral tagada muu hulgas läbipääsu- ja

videovalvesüsteemide, avariivalgustuse, kohtusaalitehnika, nõrkvoolusüsteemide ning kinnipeetavate kambrite ja

liikumisteedega seotud tehniliste lahenduste toimimine. Mitme kohtumaja puhul on selleks vajalik UPS-i ehk katkematu toite allika ja generaatoritoite olemasolu. Päikeseenergiaseadme

kavandamisel tuleb seetõttu hinnata ka selle koostoimet kohtumaja toimepidevuse tagamiseks vajalike elektri-, turva- ja

muude tehnosüsteemidega.

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise, kui

see on tehniliselt sobiv ning majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav. Direktiivi põhjenduspunkti punkti 11 kohaselt tuleks hoonete energiatõhususe edasise parandamise meetmetes

arvesse võtta muu hulgas kohalikke tingimusi, ruumide sisekliimat ja kulutõhusust. Need meetmed ei tohiks mõjutada

seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise

raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi. Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et

täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus, võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus

esitatud arvamusi ja ettepanekuid.

hoonetele esitatavaid muid nõudeid, nagu juurdepääsuvõimalus,

tuleohutus ja seismiline ohutus, ega hoone kavandatud kasutust. Kohtumajade turva- ja toimepidevusnõuete arvestamine ei

tohiks sõltuda üksnes hoone omandilisest kuuluvusest, vaid erandikriteeriumide kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka hoone tegelikku kasutust õigusemõistmiseks ning selle vajalikkust

kohtuasutuse järjepidevaks toimimiseks ja toimepidevuse tagamiseks. Kohtu põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine

ning kohtumaja kasutatakse selle ülesande täitmiseks. Seetõttu tuleb kohtumajale energiatõhususe nõuete kohaldamisel tagada, et nõude täitmine ei kahjustaks õigusemõistmise korrakohast ja

häireteta toimimist, kohtumaja kasutusotstarbest tulenevate turvanõuete täitmist ega kohtuasutuse toimepidevust. Käesolev

märkus puudutab ka prokuratuurihooneid. Palume eeltoodust

tulenevalt eelnõu ja seletuskirja täiendada. 7. Eelnõu § 1 punkti 16 (kavandatava EhS § 692 lõike 11)

kohaselt paigaldatakse päikeseenergiaseade muu hulgas püstitatavale uuele ja olemasolevale avaliku sektori hoonele, kui

see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja üldsusele

kättesaadavaks tegema päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustuse praktilise kohaldamise ning sellest võimalike erandite tegemise kriteeriumid. Palume näha sellised kriteeriumid ette

eelnõus või selle alusel antavas õigusaktis.

Teeme ettepaneku sätestada, et päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustuse kohaldamisel võetakse arvesse hoone

kavandatud kasutust ja kasutusotstarbest tulenevaid turvanõudeid, hoones täidetavate ülesannete järjepidevat

täitmist, toimepidevuse tagamise nõudeid ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitset. Kui päikeseenergiaseadme

Arvestatud osaliselt.

Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi.

Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus, võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus

esitatud arvamusi ja ettepanekuid.

Juhime tähelepanu, et juba praegu on reguleeritud eelnevalt viidatud määrusega päikeseenergiaseadmete

paigaldamisega seotud erisused määruse nr 63 §-s 8. Ka kehtivas õiguses on toodud erisusena majanduslik

põhjendatus ja tehniline teostatavus. Nõustume, nagu ka

paigaldamine ei ole nimetatud asjaolude tõttu tehniliselt sobiv või funktsionaalselt teostatav või kui kavandatud tehniline lahendus kahjustaks toimepidevuslahenduse toimimist, jäetakse

paigaldamiskohustus põhjendatud ulatuses kohaldamata. Otsus peab põhinema konkreetse hoone omaduste,

toimepidevusvajaduste ja kavandatud tehnilise lahenduse

hinnangul. Kui täpsemad kriteeriumid kehtestatakse määrusega, tuleb

eelnõus sätestada selleks volitusnorm, milles on määratud volituse eesmärk, sisu ja ulatus. Palume eelnõu ja seletuskirja

vastavalt täiendada.

direktiiv viitab, et vaja on riigi tasandil kriteeriumid kehtestada ja üldsusele teha kättesaadavaks. Seepärast vaadataksegi kehtivad normid üle ning ajakohastatakse

neid erinevatest kaalutlustest lähtuvalt. Leiame, et senine käesoleva eelnõu punktiga 10 täiendatud volitusnorm § 65

lg 3 alusel katab ära nimetatud kriteeriumide määratlemise

(taastuvenergia kasutuselevõtu tingimused).

8. Eelnõu § 1 punktidega 16, 18, 19, 23, 25 ja 26 (kavandatavad

EhS § 692 lõiked 11, 6 ja 7, § 694 lõiked 1, 3 ja 4 ning § 695)

kehtestatakse uued nõuded (päikeseenergiaseadmete, automaatika, siseõhu seiresüsteemide jne kohta), mille kohaldamine sõltub sättest olenevalt tehnilisest teostatavusest,

funktsionaalsest sobivusest ja majanduslikust põhjendatusest. Eelnõust ei selgu, kas kohalik omavalitsus peab neid hinnanguid

üksnes formaalselt kontrollima või tuleb kohalikel omavalitsustel neid ka sisuliselt hinnata. Oleme seisukohal, et tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamise

roll ehitusloa menetluses on ebaselge. Palume täiendada eelnõu

või seletuskirja vastavate selgitustega.

Arvestatud.

Kehtivas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.

detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ on juba näiteks § 8 toodud nõuded, mis

juba sisaldavad tehnilisi ja majanduslike kriteeriumide

kaalumist. Seega ei ole tegemist uue nõudega ning

kohaliku omavalitsuse menetlejal on juba olemas teatav

praktika. Eelnõu annab suurema paindlikkuse lisaks

funktsionaalse sobivuse hindamiseks.

Tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja

majandusliku põhjendatuse sisulise hinnangu koostab

nõutava pädevusega projekteerija või muu pädev spetsialist

ning see esitatakse ehitusprojekti koosseisus. Kohalik

omavalitsus kontrollib EhS §-des 42 ja 54 sätestatud loa

andmise eelduste raames, kas nõutav hinnang on olemas,

koostatud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kooskõlas

avalike kriteeriumidega. Menetleja ei pea asendama

erialaspetsialisti arvutusi, kuid ilmse vastuolu, puuduliku

põhjenduse või põhjendatud kahtluse korral peab ta

nõudma täiendamist.

Seletuskirja täpsustatud KOVi rolli osas.

9. Eelnõu § 1 punkti 26 (kavandatav EhS § 697 lõige 2) kohaselt

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega püstitava uue hoone süsinikujalajälje piirväärtused. Seletuskirjas (lk 27)

on märgitud, et nende piirväärtuste täitmisest hakkab sõltuma ehitusloa andmine või andmisest keeldumine. Juhime tähelepanu, et eelnõust ei nähtu piisavalt selgelt piirväärtuste

kehtestamise sisulised alused, kriteeriumid ega piirid. Seetõttu tõusetub küsimus, kas seadus annab piisavad sisulised suunised

piirväärtuste kehtestamiseks või delegeeritakse ehitusõiguse ulatus sisuliselt täitevvõimule. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et tegemist ei ole üksnes tehnilise nõudega, vaid

isiku ehitusõigust otseselt piirava regulatsiooniga. Põhiõiguste piirangu alused ja tingimused tuleb sätestada seaduses ning

volitusnormis peab olema selgelt määratud volituse sisu ja ulatus. Palume täiendada eelnõu vähemalt piirväärtuste kehtestamise põhialuste ja kriteeriumidega ning seletuskirjas

põhjendada kavandatud regulatsioonitasandi valikut ja selle

põhiseaduspärasust.

Arvestatud.

Nõustume, et piirväärtuste kehtestamiseks peab olema

volitusnormis selgelt määratud volituse sisu ja ulatus.

Samas selgitame, et juba käesoleval hetkel kehtivad

energiatõhususe miinimumnõuded, mis samuti sisaldavad

piirväärtused (nt energiatõhususarvu piirväärtused), mis on

seotud ehitusloa saamise tingimusega ning millest sõltuvad

nii energiatarbe kui ka kinnisasja väärtus turul. Need

piirväärtused on kehtestatud samuti määruse tasandil.

Hoonete süsinikujalajälje piirväärtused kehtestatakse

vastava valdkonna ministri määruse alusel. Kuivõrd hetkel

pole veel kohustuslikku süsinikujalajälje hindamist ja pole

piisavalt andmeid, et teada mis on saavutatav tase, siis ei

ole võimalik neid määrata enne kui on tekkinud hindamise

praktika ja läbi viidud asjakohased uuringud.

Piirväärtused peavad olema proportsionaalsed, ette teada

ning võimaldama etapiviisilist rakendamist. Selleks on

Kliimaministeerium koostamas ka direktiivi artiklist 7

lõikest 5 peavad liikmesriigid avaldama ja esitama

komisjonile 1. jaanuariks 2027 tegevuskava, milles

kirjeldatakse üksikasjalikult olelusringi kumulatiivse

soojenemise kogupotentsiaali piirväärtuste kehtestamist

kõikidele uutele hoonetele, ning seavad uutele hoonetele

eesmärgid alates 2030. aastast, võttes arvesse progressiivset

langussuundumust, ning maksimaalsed piirväärtused, mis

on üksikasjalikult kindlaks määratud eri kliimatsoonide ja

hooneliikide jaoks. Need maksimaalsed piirväärtused

peavad olema kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse

saavutamise eesmärkidega.

Sellest johtuvalt on lisatud eelnõusse uus § 697 lõige 2

järgmises sõnastuses: Piirväärtuste kehtestamisel

arvestatakse varasemaid süsikujalajälje hindamise

tulemusi, tehnilist ja metoodilist arengut ning hoone

kasutamise otstarvet. Piirväärtuseid uuendatakse vähemalt

üks kord viie aasta jooksul, eesmärgiga vähendada

etapiviisiliselt piirväärtuseid süsinikujalajälje

vähendamiseks.

Ühtlasi on täiendatud volitusnormi § 697 lõige 3 (eelnevalt

lõige 2) ning lisatud piirväärtuste ette täpsustus

„maksimaalsed piirväärtused“.

Seletuskirja on täiendatud vastavate muudatustega.10. Eelnõu § 1 punktiga 26 (kavandatavad EhS § 696 lõiked 2 ja

4, § 697 lõige 1) nähakse ette, et süsinikujalajälje piirväärtuse täitmine muutub ehitusloa ja ehitusteatise menetluses sisuliselt ehitusõiguse eelduseks. Samas toimub kontroll kahes eri etapis:

esmalt ehitusloa menetluses prognoositavate andmete alusel ning hiljem kasutusloa menetluses tegelike andmete alusel.

Eelnõust ei selgu, kuidas lahendatakse olukord, kus ehitusloa menetluses vastab projekt piirväärtusele, kuid ehituse valmimisel tegelikud andmed enam mitte. Eelkõige vajab

täpsustamist, millised on sellisel juhul õigustagajärjed ja kuidas on tasakaalustatud ehitaja õiguspärane ootus pärast ehitusloa

saamist. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada.

Lisaks eeldab eelnõu, et kohalik omavalitsus hakkab kontrollima süsinikujalajälje arvutusi, heitevaba hoone nõuete täitmist,

päikeseenergia nõuetest erandite põhjendatust ning mitmeid uusi energiatõhususe näitajaid. Samas ei ole selge, millisest ulatusest alates on tegemist tehnilise eksperdihinnangu kontrollimisega

ning millisest ulatusest alates üksnes dokumentide olemasolu kontrollimisega. Praktikas võib see tekitada olukorra, kus sama

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud ehitus- ja kasutusloa etappide

õigustagajärgede osas. Ehitusloa menetluses hinnatakse

projekti kavandatud lahenduse vastavust piirväärtusele

selle etapi andmete põhjal. Kasutusloa menetluses

kontrollitakse lõplikku arvutust tegelikult kasutatud toodete

ja lahenduste alusel. Arvutuslik erinevus ei too

automaatselt kaasa kasutusloa andmisest keeldumist:

hinnatakse muudatuse põhjust, olulisust, ehitusprojekti

muudatuste nõuetekohasust ja võimalikke

parandusmeetmeid. Kui ehitamine toimus ehitusloa ja

heakskiidetud projekti kohaselt, siis kohaldatakse EhS-i

tavapäraseid loa- ja järelevalvemeetmeid.

Kohaliku omavalitsuse kontrolli ulatus eristatakse pädeva

spetsialisti tehnilisest vastutusest. Menetleja kontrollib

arvutuse olemasolu, hilisemalt koostaja pädevust,

lähteandmete ja tulemuse jälgitavust ning kooskõla avaliku

metoodikaga. Menetleja ei pea arvutust ise uuesti

koostama. Põhjendatud kahtluse korral saab nõuda

projekti hinnatakse erinevates omavalitsustes erinevalt. Palume

eelnõu või seletuskirja selles osas täiendada. täiendavaid selgitusi. Ühetaolist rakendamist toetavad

riiklik metoodika ning juhendid.

11. Eelnõu § 1 punktide 1 ja 26, § 2 punktide 1 ja 7

(kavandatavad EhS § 24 lõike 2 punkt 4² ja § 69⁶ lõiked 3–4

ning EhSRS § 21¹ lõige 3 ja § 30¹⁷ lõige 1) kohaselt muutub hoone süsinikujalajälje arvutus sisuliselt uueks ehitusloa eeltingimuseks, kuid arvutuse usaldusväärsuse tagatised on alles

kujunemas. Aastatel 2028 ja 2029 tuleb süsinikujalajälge juba arvutada, kuid kvalifikatsiooninõuded arvutajatele hakkavad

kehtima alles alates 2030. aastast. Seega rajatakse oluline haldusotsus ajutiselt arvutustele, mille tegijatele ei kohaldu veel seadusest tulenev pädevusnõue. See võib tekitada küsimusi

arvutuste kvaliteedi, võrreldavuse ja kontrollitavuse kohta. Palume seletuskirjas selgitada, milliste meetmetega tagatakse

üleminekuperioodil arvutuste piisav usaldusväärsus ja

ühetaoline kontrollitavus.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Süsinikujalajälje arvutamise

kohustus perioodil 2028-2029 ei takista saavutatava tulemuse osas ehitusloa või kasutusloa väljastamist. See

saab olema kontrollitavaks tingimuseks tulemuse osas siis, kui alates 2030. aastast hakkavad kehtima piirväärtused. Ehitusluba ja kasutusluba ei ole võimalik anda, kui hoone

ei vasta määratud piirväärtustele. Põhjamaade praktika kohaselt, kes on seni olnud

eesrindlikumad rakendajad, ei ole samuti reguleeritud esialgu pädevusnõudeid, kuivõrd see kitsendaks esmast

ligipääsu teenustele, samas nõustume, et vajalik on piirväärtuste kohaldamisel tagada arvutuste kvaliteet,

võrreldavus ja kontrollitavus. Üleminekuperioodi kasutatakse arvutuspraktika, võrdlusandmete ja koolituste läbi viimiseks. Alates 2030.

aastast seotakse piirväärtuse kohaldamine eraldi tõendatud

pädevusnõudega.12. Eelnõu § 3 punktiga 6 (kavandatav EhSRS § 30 lõige 6)

nähakse ette ühtsete kontaktpunktide loomise kohustus. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu täpselt, kuidas ühtne kontaktpunkt

toimib ja kes sellist ülesannet täidab. Muu hulgas ei selgu, kas tegemist on teavet avaldava veebilehega või hõlmab kontaktpunkt ka nõustamisteenust, mille osutamisel saavad

nõustajale teatavaks nõustatava isikuandmed. Samuti ei selgu, kuidas tuvastatakse vähekaitstud leibkonnad, milliseid andmeid

selleks töödeldakse ning millistest allikatest need andmed saadakse. Palume seletuskirjas avada, kuidas ühtne kontaktpunkt praktikas toimib, milliseid andmeid töödeldakse ja kust neid

saadakse. Juhime tähelepanu, kui töödeldakse isikuandmeid, tuleb seaduse tasandil reguleerida vähemalt nende isikuandmete

Arvestatud.

Renoveerimistoetuste rakendamisel on siiani olnud

võimalik nõustamisteenust saada rakendusüksuselt ja piirkondlikest arenduskeskustest. Sarnase mudeliga

plaanitakse jätkata ka tulevikus.

Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud ühtsete kontaktpunktide osas ning lisatud andmekaitseganõuded

eelnõu § 3 punktis 6.

kategooriad ja säilitamine, mida kontaktpunkti kaudu osutatavate teenuste puhul tuleb töödelda. Palume eelnõu ja

seletuskirja vastavalt täiendada.

13. Seletuskirja osas 8 “Seaduse rakendamisega seotud riigi ja

kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud”

(lk 50) on välja toodud, et hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamine ja uutest energiatõhususe nõuetest tulenevate andmete esitamine ning kontroll ehitisregistris eeldab

IT-arendusi ja tööjõukulu kokku hinnanguliselt 0,2 miljonit eurot aastas (0,1 miljonit IT-arendusteks ja 0,1 miljonit

tööjõukuludeks). Saame aru, et sellekohased IT-arendused tehakse ehitusregistrisse seoses renoveerimispassidega, hoone süsinikujalajälgede arvutamisega ja energiamärgistega. Palume

selgitada seletuskirjas, millisest rahastusallikast kaetakse sellised kulud. Lisaks tuleks selles osas hinnata ja seletuskirjas

välja tuua, milline on ehitisregistris kavandatavate muudatuste ja

arenduste mõju e-riigile ning infoühiskonnale.

Arvestatud.

Täiendavaid kulusid menetletakse riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis; kui täiendavaid vahendeid ei

eraldata, kaetakse kulud valitsemisala olemasoleva eelarve

piires. Direktiivi ülevõtmisega kaasnevate

menetlustoimingute arendusvajaduse kulud ehitisregistris

kaetakse selle valitsemisalas olemasoleva eelarve piires.

Haridus- ja Teadusministeerium

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõu mõju haridus- ja teadusvaldkonna taristule ja

rahastamisele ei ole piisavalt hinnatud. Esitatud eelnõus ja seletuskirjas toodud info alusel pole võimalik hinnata HTM-i

riigikoolide taristu või munitsipaalkoolide taristu osas rakenduvaid kohustusi ning nende katteallikaid. Riigiasutuste kasutuses olevate hoonete osas ei selgu eelnõust ega

seletuskirjast täpsemalt, mis on hoonete kasutajate, erinevate riigiasutuste või riigile kinnisvarateenuseid pakkuva äriühingu

kohustused.

Arvestatud.

Tulenevalt haridusvaldkonna arengukava 2025

strateegilisest eesmärgist 1.1 „Tagatakse kvaliteetset

haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste võrk ja

taristu, et haridus oleks kättesaadav ja ligipääsetav eri

sihtrühmadele ning õppekeskkond toetaks nüüdisaegset

õpikäsitust“. Selleks tuleb viia taristu kooskõlla

nüüdisaegse õpikäsitusega, arvestades ruumikvaliteedi

Rahalise mõju analüüs on seletuskirjas tehtud üksnes üldisel tasemel. Haridus- või teadusasutuste kulusid ei ole eraldi välja toodud ning puudub ülevaade sellest, millistest allikatest

nähakse ette täiendavate kohustuste rahastamine. Avalik- õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele kohalduvad

nõuded võivad kaasa tuua täiendava investeerimisvajaduse nii olemasoleva hoonefondi kaasajastamisel kui ka uute õppe- ja teadushoonete rajamisel, kuid seletuskirjast ei nähtu selle mõju

hinnang ega võimalikud rahastamispõhimõtted. Lisaks peaks seletuskirjas olema selgemalt avatud käesoleva

eelnõu ja energiatõhususe direktiivi ülevõtva eraldi eelnõu koosmõju avaliku sektori hoonetele, sealhulgas haridus- ja

teadushoonetele. Eelkõige peaks olema esitatud selgitus, millised kohustused ja kulud käesoleva eelnõuga lisanduvad, millises ulatuses need kattuvad juba kavandatud

rekonstrueerimiskohustustega ning millistel põhimõtetel nähakse ette avaliku sektori, sh avalik õiguslike ülikoolide)

täiendavate investeeringute või ülalpidamiskohustuste

rahastamine.

põhimõtetega, sh aja- ja asjakohasus, ligipääsetavus,

kohandatavus, säästlikkus ja tõhusus,

keskkonnasõbralikkus, ohutus, tervislikkus jm.

Seega on hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmine

tegevus, mis otseselt panustab kaasaegse sisekliima,

keskkonnasäästlikkuse ja – tõhususe eesmärki.

Direktiivi ülevõtmisest tulenevate investeeringute täpne

maksumus sõltub hoone seisukorrast, energiaklassist,

kasutusprofiilist, tehnilisest teostatavusest ja valitavatest

meetmetest. Seetõttu ei ole võimalik käesolevas eelnõus

määrata eristada täpsemalt erinevate õppeasutuste lõikes

kaasnevaid mõjusid, vaid võimalik on hinnata haridus- ja

teadusasutuste ülest mõju.

Täiendavaid kulusid menetletakse riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis, samuti Euroopa Liidu

käimasoleva 2021–2027 rahastamisperioodi ning uue

kavandatava rahastamisperioodi tõukefondide vahenditest..

Toetus- ja rahastamismeetmete kujundamisel arvestatakse

avaliku sektori, sealhulgas haridus- ja teadusasutuste

investeerimisvajaduse ning projektide pika

ettevalmistusajaga.

Seletuskirja mõjude osa on täiendatakse haridus- ja

teadusvaldkonna hoonete ning avaliku sektori asutuste

lõikes rahastamise selgitustega.

2. Koolihoonete energiatõhususe arvestamise metoodika vajab

ülevaatamist. HTM peab sarnaselt energiamajanduse

korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine)

Arvestatud osaliselt.

Koolihoonete tüüpilise kasutuse parameetrid ja

hooneliikide energiatõhususe piirväärtused vaadatakse üle

kooskõlastamise kirjale oluliseks välja tuua, et riigikoolide kasutuses olevate hoonete näitel tuleb üle vaadata hoone energiatõhususe arvutamise metoodikat või korraldust, eelkõige

koolihoonete tüüpilise kasutuse parameetrite osas ja/või täiendavate hoone kasutamise otstarvete lisamise osas.

Keskharidust andvate õppeasutuste (gümnaasiumid, kutseõppeasutused) hoonete kasutamise profiil erineb oluliselt põhiharidust andvate koolide hoonete kasutamisest, sarnanedes

avalike hoonete kasutusprofiilile. Kasutusaeg ööpäevas on oluliselt pikem ja energiakulu seega suurem. Seetõttu on suured

lahknevused ETA ja KEK arvestuste vahel. RKAS-i kogemuse põhjal moodustab tööajaväliste elektrienergia tarbimiste osakaal kokku liidetud energiatarbest 38-60%. Ettepanek: peame

vajalikuks üle vaadata keskharidustaseme koolide hoonete

energiaklasside piirväärtused.

ja analüüsitakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.

detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ ajakohastamise käigus.

Kliimaministeerium on osalemas Life IP BuildEST

projektis, mille raames on lähiajal valmimas aruanne

„Koolihoonete sisekliima ja energiakasutus“. Kuivõrd

uuringu aruanne on lõpufaasis, siis ei ole seda võimalik

veel jagada, kuid mõned peamised järeldused saab välja

tuua. Kliimaministeerium on ka alustamas

kuluoptimaalsete tasemete uuringut, mille raames saaks

käsitleda ka kasutusajal tarbitud ja kasutusajavälist tarvet,

uurida tarbimis profiile ning analüüsida ka kasutusotstarbe

lahutamist erinevates kooliastmetes.

Praeguses etapis ootab Kliimaministeerium ära uuringu

lõpparuande valmimise, et kavandada edasi muudatusi.

Selgituseks saame lisada, et hoone energiatõhususe

hindamisel kasutatakse nii arvutuslikku energiatõhususarvu

(ETA) kui ka tegelikul energiakasutusel põhinevat kaalutud

energiaerikasutust (KEK). Kuigi mõlemad näitajad

väljendavad hoone energiakasutust köetava pinna kohta ja

võimaldavad määrata energiatõhususklassi, ei kirjelda ETA

ja KEK sama olukorda ning nende arvulist võrdsust ei ole

põhjust eeldada. KEKi mõjutavad konkreetse aasta

ilmastik, hoone tegelik kasutus, kasutajate arv ja käitumine,

siseõhu temperatuurid, tehnosüsteemide tööajad ja

seadistused ning süsteemide tegelik efektiivsus. Seetõttu

võib tegelik energiakasutus erineda ETA arvutuse aluseks

olevast standardkasutusest ka juhul, kui hoone on ehitatud

vastavalt projektile ja tehnosüsteemid on töökorras.

ETA arvutus vastab eeskätt küsimusele, kas kavandatud

renoveerimislahendus vastab energiatõhususe nõuetele;

tegeliku energiakasutuse prognoosimine vastab küsimusele,

kuidas konkreetne hoone kavandatud kasutuse ja

tehnosüsteemide töö korral tõenäoliselt toimima hakkab.

Neid kahte ülesannet ei tohiks omavahel samastada.

Seetõttu ei tähenda ETA ja KEK erinevused iseenesest, et

ETA arvutused olid vale või hoone toimib halvasti.

Kõrvalekalde põhjuse hindamiseks tuleb võimaluse korral

võrrelda arvutusmudeli eeldusi hoone tegeliku kasutuse,

väliskliima, sisetemperatuuride ja tehnosüsteemide tööga

ning kasutada selleks piisava detailsusega mõõte- ja

allarvestusandmeid. Alles see võimaldab eristada

standardkasutusest tulenevat loomulikku erinevust

tegelikust hoone või tehnosüsteemide toimivusprobleemist.

3. EhS § 65 lõike 3 muudatuse rakendamine vajab täpsustamist.

Punktiga 10 muudetakse EhS § 65 lõike 3 esimest lauset, laiendades ministri määrusandlikku volitust muu hulgas

nõuetele hoone sisekliima kvaliteedile. Palume täpsustada seost ja rakendumist eriseadustes nimetatud nõuetele, näiteks PGS-i § 19 lg 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus

„Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite

vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse

korraldamisele“.

Arvestatud ja selgitatud.

EhS § 65 lõike 3 muudatus ei asenda ega tunnista kehtetuks

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 19 lõike 4 alusel

kehtestatud õppekeskkonna tervisekaitsenõudeid. EhS-i

alusel kehtestatavad sisekliima kvaliteedi nõuded on hoone

energiatõhususe ja tehnosüsteemide projekteerimise

üldnõuded, mis käsitlevad muu hulgas temperatuuri,

ventilatsiooni ja siseõhu kvaliteedi tagamist.

Haridusasutuse õppekeskkonnale kohaldatakse samal ajal

eriseaduse alusel kehtestatud nõudeid.

Rakendusakti ettevalmistamisel kontrollitakse nõuete

kooskõla ning kaasatakse Haridus- ja Teadusministeerium,

Sotsiaalministeerium ja Terviseamet, et vältida

dubleerimist ja vastuolusid.

4. EhS § 69² lõigete 11–14 rakendamine vajab täiendavat

selgitamist. Punktiga 16 lisatakse EhS § 69² lõiked 11–14,

millega sätestatakse nõuded päikeseenergiaseadmete

paigaldamiseks. Palume seletuskirjas täpsustada, kas

majanduslik põhjendatavus kehtib ka olukorras, kus hooned

(kasutajad) ei tarbi toodetavat energiat selle tootmise ajal.

Näiteks koolid on suvevaheajal, kuid sel ajal on tootmisvõimsus

kõige suurem. Üleliigselt toodetud energia koormab juba niigi

küllastunud võrku.

Lisaks palume täpsustada:

1) mis mahus päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada;

2) milliste põhimõtete alusel hinnatakse tehnilist

teostatavust ja majanduslikku põhjendatust;

3) kuidas käsitleda RKAS-ilt renditavaid hooneid (EhS §

69² lg 13);

4) millised kohustused lasuvad hoone kasutajal ja millised

hoone omanikul.

Arvestada tuleks ka HTM-i riikliku hoonete renoveerimiskava

ning rakendusaktide koostamisel investeeringute pika

ettevalmistusperioodiga ning tagada nõuete rakendamisel piisav

paindlikkus juhtudel, kus nende täitmine eeldab eelnevaid

rekonstrueerimis- või taristuinvesteeringuid. Samuti tuleks

täpsustada tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse

hindamise põhimõtteid, et tagada nõuete ühtne rakendamine

avalikus sektoris.

Arvestatud.

Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi. Seega on

täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad

kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus.

Selgituseks küsimustele:

1) täpne maht sõltub projektist ning see samuti seotud

kaalutavate kriteeriumidega, nagu tehniline sobivus,

funktsionaalne teostatavus ja majanduslik

põhjendatus;

2) põhimõtted kaalumiskriteeriumide osas töötatakse

välja määruse tasandil;

3) RKASi omandis ja nö välja renditud hoonete puhul

on tegemist avaliku sektori asutusega, seega

kohaldatakse päikeseenergiaseadmete kontekstis

kohustusi, mis on suunatud avaliku sektori

hoonetele;

4) Üldjoontes kohustus päikeseenergiaseadmete

paigaldamiseks on hoone omanikul ning kasutaja on

kohustatud tagama süsteemi toimivuse. Kohustused

on sõltuvad sõlmitud lepingu tingimustest.

Kohustuse rakendamise tähtaegade puhul peame arvestama

nende tähtaegadega, mis on toodud direktiivis.

5. EhS § 69⁴ lõike 3 rakendamisel tuleb arvestada koolide eripäraga. Paragrahvi 69⁴ täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt

Arvestatud osaliselt.

mitteelamu varustatakse valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega. Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt jaotatud ja nendega peab olema võimalik

tuvastada ruumis viibimist. Palume kaaluda erandite kehtestamisel eesmärgipärasuse (funktsionaalsuse) lisandumist,

sest näiteks kooliruumide valgustuse puhul üksnes automaatikale tuginemine ei pruugi tagada soovitavat

nõuetekohast ning tervisekaitsenõuetega arvestavat tulemust.

Valgustussüsteem peaks olema reguleeritud töötama

vastavalt sellele, milliseid toiminguid hoone eri osades

teostatakse ja kui palju inimesi seal viibib. Valgustuse

automaatsete juhtimisseadmete teostuslahendus peab

tagama, et elektritarbimise vähendamiseks avastavad

andurid nõuetekohaselt inimeste viibimise eri alades,

rikkumata ala funktsionaalsust. Automaatse valgustuse

juhtimisseadmete paigaldamisel tuleks arvestada, et

üksikute alade viivitusaegu oleks lihtne seada ja kohandada

vastavalt ala funktsioonidele ja igapäevasele kasutusviisile.

Automaatne juhtimislahendus peab olema ruumi

kasutusotstarbele sobiv, sobivalt jaotatud ning võimaldama

käsitsi sekkumist või muud juhtimisviisi, kui see on vajalik

õppekorralduse, nägemismugavuse või tervisekaitsenõuete

täitmiseks.

Praegusel kujul ei näe direktiiv ette otsest alust

funktsionaalsusest lähtuva erandi kehtestamiseks, pigem

peaks funktsionaalsusega arvestama seadme majandusliku

tasuvuse ja tehnilise teostatavuse hindamise raames, kui

ruumide kasutamine on selline, kus saavutatav kokkuhoid

valgustuse välja lülitumisest oleks väga väike.

Funktsionaalsus tuleks ära lahendada pigem valgustuse

automaatse juhtimissüsteemi kavandamise ja süsteemi

seadistamise tasandil.

Täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse

käigus ning selleks kaasatakse ka huvirühmasid. 6. Nõuete rakendamisel tuleb arvestada koolivõrgu

korrastamise ja avalike vahendite säästliku kasutamise

põhimõttega. Seletuskirjas ja rakendamise juhistes tuleks

käsitleda nõuete seost riigi ja kohalike omavalitsuste koolivõrgu korrastamise ning kinnisvaraportfelli kavadega. Tuleb vältida

Arvestatud.

Hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmine on tegevus,

mis otseselt panustab kaasaegse sisekliima,

keskkonnasäästlikkuse ja – tõhususe eesmärki. Lähtuvalt

üksikmeetmetesse investeerimise nõuet hoonete osas, mille kasutamise lõpetamine, võõrandamine või tervikrekonstrueerimine on kavandatud. Arvestades Eesti

demograafilist arengut, koolivõrgu ümberkorraldamist ning piiratud investeerimisvõimekust, tuleb haridushoonete

energiatõhususe nõuete rakendamisel võimaldada paindlikku ja kulutõhusat lähenemist. Võimaldada tuleb energiasäästu eesmärkide saavutamist hooneportfelli tervikvaates ning vältida

ebaproportsionaalseid investeeringuid hoonetesse, mille kasutus on lähiaastatel lõppemas. Samuti tuleks võimaldada direktiivis

ette nähtud erandite kohaldamist juhtudel, kus investeering ei

ole objekti kasutusperspektiivi arvestades põhjendatud.

haridusvaldkonna arengukavast toetab direktiivi

ülevõtmine otseselt koolivõrgu korrastamise eesmärki ning

seaduse muudatustest tingituna tuleks viia ka kavad

kooskõlla uute nõuetega.

Direktiivi artikli 9 lõige 1 võimaldab üksikhoone erandit,

mille tingimused peavad olema ranged ning piiritletud,

kuna see peakski kohalduma üksikutele hoonetele

põhjendatud juhtudele. Selleks tuleb sisustada täpsemad

kriteeriumid, mida kavandatakse lisaks käesolevale

eelnõule täpsustada energiatõhususe miinimumnõuete

määruse tasandil.

Eelnõu sõnastust on täpsustatud järgmiselt:

§ 699 lõige 2: käesoleva paragrahvi nõudeid kohaldatakse madalama kui E-klassi kuuluva sisekliima tagamisega planeeritud kasutuses oleva mitteelamu suhtes, mille

energiatõhusust hinnatakse kehtiva energiamärgise alusel.

See tähendab, et lähtuvalt valdkondlikest kavadest või

kinnitatud otsustest tuleb tõendada erandi rakendamiseks,

et hoone on planeeritud võõrandada, kasutuselt kõrvaldada

ehk lammutada või hoone kasutusotstarvet on kavas muuta,

mis viiks hoone nõuete kohaldamisalast välja (nt

mitteelamu muutmine elamuks).

7. Rakendustähtajad vajavad täiendavat analüüsi. Kui osa kohustusi hakkab kohalduma hoonetele, mille ehitusloa

menetlus algab 2028. aastal, siis tuleb arvestada, et nende objektide projekteerimine või hankemenetlused on sageli juba täna käimas. Sellest tulenevalt palume hinnata, kas kavandatud

rakendusajad on realistlikud ning kuidas on nõuete rakendamisel arvestatud avaliku sektori investeeringute pika

ettevalmistusperioodiga. Vastasel juhul võib tekkida vajadus

Arvestatud osaliselt.

Rakendustähtajad tulenevad direktiivist (EL) 2024/1275

ning neid ei ole võimalik üldiselt edasi lükata.

Õiguskindluse tagamiseks tuleb nõuete kohaldamine siduda

objektiivselt tuvastatava menetlushetkega. Analüüsime

siiski täiendavalt aluseid nõuete rakendustähtaegade osas,

et vältida liigset halduskoormust ning selgelt sõnastada

juba käimasolevad projektid ümber projekteerida, mis toob

kaasa täiendavat halduskoormust ja kulusid. millise toiminguga ja millisel hetkel rakenduvad direktiivis

toodud tähtajad.

8. Normitehniline märkus. EhS punkt 16 kohaselt täiendatakse 692 lõigetega 11–14, kuid lõiked on ekslikult ilmselt muutunud

11, 12, 13 ja 14. Palume üle vaadata antud täpsed lõike numbrid. EhSRS-i kavandatava § 30¹⁸ pealkiri ja tekst viitavad EhS § 69⁹ lõikele 4, kuid kavandatavas § s 69⁹ on ainult kolm lõiget. Viide

peaks tõenäoliselt olema EhS § 69⁹ lõikele 3.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja numeratsioon ning ristviited on üle

kontrollitud. Eelnõu § 1 punktis 16 kasutatakse EhS § 69²

lõigete 1¹–1⁴ korrektset numeratsiooni. EhSRS § 30¹⁸

pealkirjas ja tekstis on viide EhS § 69⁹ lõikele 4 parandatud

viiteks EhS § 69⁹ lõikele 3.

Kaitseministeerium

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõu punktiga 6 lisatav EhS § 62 lg 2 p 6 sätestab erandid

riigikaitseliste hoonete energiatõhususe nõuete täitmisele. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõus või seletuskirjas nimetatud sätte kohaldamist mitme kasutusfunktsiooniga riigikaitseliste hoonete

osas. Eelnõus sätestatud piirang, mille kohaselt ei kohaldata riigikaitseliste hoonete erandit kontorihoonetele ja personali

individuaalses kasutuses olevatele eluruumidele, tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 5 lõike 3 punktist a. Direktiiv võimaldab jätta energiatõhususe miinimumnõuded kohaldamata

riigikaitselistele hoonetele, kuid välistab nimetatud kontorihooned ja individuaalsed eluruumid selle erandi

kohaldamisalast. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on aga EhS § 115 lg 1 tähenduses riigikaitselisi ehitisi, millel on samaaegselt mitu kasutusfunktsiooni ning mis võivad muu

hulgas sisaldada bürooruume. Selliste hoonete puhul ei ole selge, millal tuleb hoonet käsitada EhS § 62 lg 2 p 6 tähenduses kontorihoonena ning millal säilib hoone suhtes riigikaitselise

Arvestatud. Vastavas osas on seletuskirja täiendatud.Mitme kasutusotstarbega hoone puhul, millest vähemalt üks

kasutusotstarve on riigikaitseline, saab kohaldada erandeid energiatõhususe miinimumnõuetest. Riigikaitseline ehitis võib olla projekteeritud ja ehitatud selliselt, et osa hoonest

on näiteks büroohoone. Samas ei pruugi lähtuvalt ehitise täiendavast riigikaitselisest kasutusotstarbest ning

kasutatud materjalidest ja lahendustest lähtuvalt olla võimalik hoonet võrrelda teiste sarnaste büroohoonetega. Seda näiteks süsiniku jalajälje hindamisel, mistõttu on

otstarbeks hõlmata erandiga hoone tervikuna, kui vähemalt

üks kasutusotstarve on riigikaitseline.

hoone erand. Seetõttu teeme ettepaneku selgitada, kuidas toimub mitme kasutusfunktsiooniga riigikaitselise hoone liigitamine ning eelkõige, kas ja millistel tingimustel toob bürooruumide

paiknemine riigikaitselises hoones kaasa kogu hoone käsitamise kontorihoonena. Kaitseministeeriumi arvamusel ei pruugi

hooneosade eristamine riigikaitseliste ja administratiivsete funktsioonide alusel olla praktikas võimalik ega otstarbekas, et

kohaldada neile energiatõhususe ning süsinikujalajälje nõudeid.

2. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirjas eelnõu punkti 16

tekstiga, et päikeseenergiaseadme paigaldamise funktsionaalse

sobivuse hindamisel tuleb riigikaitseliste ehitiste puhul arvestada piiranguid, mis tulenevad ehitise riigikaitselisest funktsioonist, objekti julgeolekust ja toimepidevuse tagamisest.

Direktiivi artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleb päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustust kohaldada

juhul, kui paigaldamine on tehniliselt sobiv ning majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav. Artikli 10 lõige 4 näeb lisaks ette võimaluse kehtestada kriteeriumid erandite tegemiseks teatavat

liiki hoonetele, arvestades muu hulgas asjaomaste hoonete omadusi. Riigikaitseliste ehitiste puhul võivad ehitise

kasutusotstarbest või toimepidevuse tagamise vajadusest tuleneda asjaolud, mille tõttu päikeseenergiaseadme paigaldamine ei ole konkreetsel objektil funktsionaalselt

teostatav või on põhjendatud erandi kohaldamine.

Arvestatud osaliselt.

Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega

seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ raames, millesse kaasame ka seotud sidusrühmi. Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad

kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus. Riigikaitseliste ehitiste puhul saaks rakendada

funktsionaalse sobivuse kriteeriumit, kuid Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt on erandi kehtestamiseks

järgmised alused: käimasolev ehitus, ohutuskaalutlused, hoone kandevõime, katuse renoveerimine, muu

taastuvenergia tootmise võimaluse rakendamine.

Kultuuriministeerium

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Leiame, et eelnõus ei ole piisavalt arvestatud erinevate hoonete kasutusotstarbe ja energiakasutusega. Leiame, et kultuurihoonete

energiatõhususe miinimumstandardite kohaldamisel tuleks lähtuda paindlikkusest. Hoone madalam energiaklass ei tohiks

automaatselt kaasa tuua kohustust saavutada kindel energiatõhususe tase, kui see ei ole tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv või majanduslikult põhjendatud. Palume

selgitada, kas ja kuidas arvestatakse energiatõhususe nõuete ja energiamärgise metoodika rakendamisel kultuuri- ja

etendusasutuste hoonete eripärase kasutusprofiiliga.

Selgitatud.

Kultuuri- ja etendusasutuste hoonetele eraldi kasutamise otstarvet energiatõhususe nõuetes ei ole. Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 1 lõike 3 punkti 4 kohaselt kuuluvad meelelahutushoone, muuseum,

kunstigalerii ja arhiiv avaliku hoone kategooriasse; raamatukogu kuulub kontorihoone kategooriasse (punkt 1).

Teatrid, kontserdisaalid ja kinod liigituvad meelelahutushoonena avaliku hoone kategooriasse (määruse nr 63 seletuskirja lisa 2). Avalikule hoonele on

energiaarvutuses ette nähtud oma tüüpilise kasutuse profiil (majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58

„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ § 6 lõike 1 tabel 1) ja energiaklasside skaala.

Olemasoleva hoone energiamärgis põhineb mõõdetud energiakasutusel. 24. juulist 2026 võib mitteeluhoone

kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel tüüpilisest erineva kasutusaja puhul elektritarbimise taandada tüüpilisele kasutusele ning mitme kasutamise otstarbega hoones

kasutada kalibreeritud energiasimulatsiooni mudelit (majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr

36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ § 11 lõiked 3⁴ ja 3⁵).

Kasutusprofiilid ja piirväärtused vaadatakse üle 2027. aasta kuluoptimaalsuse uuringu ning majandus- ja taristuministri

5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise

käigus.

2. Oleme seisukohal, et ka hoonete süsinikujalajälje piirväärtuste väljatöötamisel on vajalik arvestada kultuurihoonete erinevat

kasutusprofiili. Erineva kasutusotstarbega hoonetele tuleks kehtestada näiteks sihipärased piirväärtused, mis põhinevad

hoone tegelikul funktsioonil ja sellest tuleneval energiakasutusel. Spordikeskuste energiakasutus erineb oluliselt tavapäraste mitteeluhoonete energiakasutusest, kuna seda mõjutavad

hooajalisus, suurte spordirajatiste ja välialade kasutamine, kunstlume tootmine, spordivalgustus, ventilatsioon, soojavee- ja

pesemisruumide kasutus ning võistluste ja treeningute ajast ning mahust sõltuv koormus.

Arvestatud.

Hoonete süsinikujalajälje piirväärtuste väljatöötamiseks viib Kliimaministeerium läbi uuringu, mis analüüsib erinevate

hooneliikide lõikes võimalikke piirväärtuseid. Sellest lähtuvalt kehtestatakse hiljem ka määruse tasandil erinevate hoonegruppide lõikes piirväärtused. Oluline on rõhutada, et

kohustused kehtivad uutele püstitatavatele ehitistele, mitte olemasolevatele ehitistele ega ka rajatistele.

3. Seoses eelnõu § 1 lõikega 7, millega täiendatakse ehitusseadustiku § 62 lõigetega 3 ja 4, juhime tähelepanu

regulatsiooni lüngale, millest tulenevalt saab miinimumnõudeid ja leevendusi kohaldada üksnes hoonetele, mis on kaitse all.

Selline lähenemine jätab tähelepanuta arhitektuurselt väärtuslikud hooned, mis ei ole kaitse all, kuid mille puhul on samuti oluline tagada nende arhitektuurse väärtuse säilimine.

Regulatsioonist tulenevalt võidakse hakata ellu viima rekonstrueerimistöid, mis kahjustavad pöördumatult linnaruumi

ja selliste hoonete arhitektuurset kvaliteeti, millest võiksid tulevikus saada potentsiaalselt ehitismälestised või mis on miljöö, arhitektuurse eripära või muude kaalutluste poolest

olulised. Eelkõige võib renoveerimislaine käigus ohtu sattuda noorem arhitektuuripärand, mille kaitsmisele hakatakse mõtlema

alles tulevikus. Ka varasema hoonestuse seas on aga arhitektuuriobjekte, mis pole küll kaitse all, kuid mille puhul on oluline tagada nende väärtuse säilimine. Mõistame, et siin tekib

küsimus, kes määratleb arhitektuuriväärtuse hoonete puhul, mis

Arvestatud osaliselt.

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 5 lõike 3 kohaselt võib

energiatõhususe miinimumnõuetest erandi teha hoonetele,

mis on riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil

ametlikult kaitse all kui osana määratletud keskkonnast või

oma erilise arhitektuurse või ajaloolise väärtuse tõttu, kus

teatud energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks

vastuvõetamatult nende eripära või välimust.

Euroopa Komisjoni juhiste järgi peab olema selge määratlus

selle kohta, mida peetakse ajalooliseks hooneks ja millistele

ajalooliste hoonete tüüpidele tehakse erand. Liikmesriigid

peavad välja töötama selged ja avalikud või läbipaistvad

kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, millistele hoonetele

tehakse erand. Juhistest nähtub ka see, et otseselt erandid ja

välistused saavad olla hoonetele, mis on ametlikult võetud

ei ole ametlikult kaitse all. Teeme ettepaneku, et omanikud peaksid saama võimaluse taotleda leevenduste kohaldamist hoonetele, mille kaitse ei ole formaalselt fikseeritud, kui nad

tõendavad, et tavapäraste energiatõhususnõuete täitmine kahjustaks oluliselt hoonel tuvastatud arhitektuuriväärtust.

Peame oluliseks kitsaskohale tähelepaneku juhtida, et arhitektuurselt väärtuslikud hooned ei satuks renoveerimislaine käigus ohtu.

kaitse alla. Sellest lähtuvalt on praegu ka eelnõu § 1 lg 7

loetelu hoonete osas täiendatud.

Ettepanekut ei saa täielikult arvestada osas, milles

leevendust soovitakse kohaldada üksnes omaniku taotluse ja

tema esitatud tõendite alusel hoonele, mille

arhitektuuriväärtus ei ole ametlikult kindlaks määratud.

Selline lahendus ei tagaks direktiivis nõutud ametliku kaitse

või tunnustatud erilise väärtuse kriteeriumi täitmist ega

ühetaolist ja kontrollitavat kohaldamist.

Arhitektuuriväärtuse tuvastamine peab toimuma pädeva

asutuse otsuse, planeeringu või muu õiguslikult määratletud

menetluse kaudu.

4. Seoses eelnõu § 2 punktiga 6, millega täiendatakse

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 30-1 lõigetega 4-9, palume selgitada, milliseks tähtajaks rakendub päikeseenergiaseade paigaldamise nõue uuele avaliku

sektori hoonele, mille ehitusloa taotlus on esitatud enne uute nõuete jõustumist, kuid mis ehituslikult valmib 2027. aastal või

hiljem. Viidatud paragrahvi lõike 4 kohaselt rakendub nõue paigaldada päikeseenergiaseade uuele avaliku sektorile kuuluvale hoonele, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus pärast

muudatuse jõustumist ehitusseadustikus. Kavandatav lõige 5 seab tähtajad päikeseenergiaseade paigaldamise nõude täitmiseks

avaliku sektori asutuse omandis olevale olemasolevatele hoonetele sõltuvalt hoone suletud netopinna suurusest. Selgusetuks jääb, millal rakendub päikeseenergiaseadme

paigaldamise nõue avaliku sektori hoonele, mille ehitusloa taotlus on esitatud enne uute nõuete jõustumist, kuid mis valmib

2027. aastal või hiljem.

Selgitus.

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10 lõike 3 kohane päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus seotakse

siseriiklikus õiguses § 692 lõike 11 nõude jõustumise järel esitatava ehitusloa taotluse või ehitusteatisega. Enne uute

nõuete jõustumist esitatud ja menetlusse võetud ehitusloa taotlusele ei kohaldata uut nõuet tagasiulatuvalt üksnes põhjusel, et ehitis valmib 2027. aastal või hiljem. Seega

uuele avaliku sektori hoonele, mille ehitusloa taotlus on esitatud enne uute nõuete jõustumist ning mis valmib 2027.

aastal või hiljem, ei kohaldata päikeseenergiaseadmetega seotud nõudeid vastavalt § 692 lõikele 11. Uued nõuded jõustuvad nendele hoonetele, mille ehitusloa taotlus või

ehitusteatis on esitatud pärast käesoleva eelnõu jõustumist.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõu näeb ette, et kõik avalikud mitteeluhooned peavad jõudma 2030. a vähemalt F-klassi ja 2033. a vähemalt E-klassi.

Lisaks täpsustatakse ja laiendatakse tehnosüsteemide, päikeseenergia kasutamise ja süsinikujalajälje hindamise

nõudeid. Eelnõu kohaselt tuleb olemasolevatele avaliku sektori hoonetele paigaldada päikeseenergiaseade, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.

Need puudutavad ka kohaliku omavalitsuse üksuste omandis olevaid hooneid. Nõudeid tuleb täita koos energiatõhususe

direktiivi (EED) ülevõtmise eelnõust (energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu) tulenevate energiasäästu- ja

rekonstrueerimiskohustustega. Antud eelnõu seletuskirja lk 49– 50 viidatakse KOVide rahaliste mõjude selgitamisel omakorda

EED eelnõu seletuskirjale, mille lk 68 nimetatakse KOVide hoonete toetuseks ligikaudu 137 miljonit eurot aastatel 2026– 2029. Sama seletuskirja lk 69 hinnatakse kogu avaliku sektori

3% rekonstrueerimiskohustuse täitmise maksumuseks aastatel 2027–2030 ligikaudu 1,14 miljardit eurot, millest täiendav

rahastusvajadus koos omaosalusega on seletuskirja hinnangul

ligikaudu 860 miljonit eurot. 1) Samas ei too kumbki eelnõu (antud EPBD ega viidatav

EED) seletuskiri piisavalt välja mõju eraldiseisvalt KOV eelarvele. Seletuskirjas tuleb arusaadavalt välja tuua, kui

suur saab olema KOVidele kulu hoonete renoveerimiseks F-ja E-klassi ja kas koostoimes EED

eelnõuga on KOVidel piisav võimekus renoveerimise kulude katmiseks, arvestades 137 miljoni euro suuruse kvoodiraha toetusega. Piisava võimekuse puudumisel

tuleb kavandada riigieelarvestrateegias toetusummad

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud kohalike omavalitsuste ja teiste

avaliku sektori asutuste eelarvemõju selgitustega

seletuskirja 7.peatükis (kulude ja tulude analüüs).

Punktis 2 toodud päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja

majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud sidusrühmi. Seega on

täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad

kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus.

KOVidele pandud kohustuste täitmiseks, sealhulgas arvestusega, et KOVid suudaksid kohustusi täita 2030. ja 2033. aastaks.

2) Ühtlasi palume täpsustada, mida tähendab päikesepaneelide majanduslik tasuvus. Seletuskirjas

tuleks täpsustada, missugustel asjaoludel oleks päikesepaneeli paigaldamine mitteotstarbekas, eriti suvekuudel madalaid elektrihindu silmas pidades, mis

suuresti muudavad majandusliku tasuvuse saavutamatuks. Samuti palume seletuskirjas täpsustada,

kes hakkab hindama, kas hoone omanik on näiteks

majanduslikku mitteotstarbekust õigesti hinnanud. 2. Punktis 1.2. mainitud hindamine seondub ka KOV üle teostatava

järelevalvega. Kehtiva EhS § 130 kaudu saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) seadusega lisanduvate

nõuete täitmist teoreetiliselt nõuda KOVilt, kui hoone omanikult ettekirjutusega ning selle täitmata jätmisel rakendada sunniraha. Eelnõu § 1 punkt 27 muudab EhS § 130 lõike 3 punkti 5 senisest

laiemaks ja hõlmab „hoone energiatõhususe, energiamärgise, energiaauditi, renoveerimispassi, süsinikujalajälje,

nutivalmiduse näitajate, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe ning käesoleva seadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte-, ventilatsiooni- või

jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimise.“ Kui nõuete täitmine sunnib ebapiisava rahastuse

tõttu vähendama teiste kohalike ülesannete täitmist alla vajaliku taseme, võib olla rikutud PS § 154 lõikest 1 tulenev piisava

rahastamise tagatis. Seetõttu peab olema enne nõuete rakendumist võimalik hinnata KOVide kulude mahtu ja võimalikku mõju tulubaasile. Sama peab arvestama ka TTJA

ettekirjutuse tegemisel. KOV rahapuudus ei muuda ettekirjutust automaatselt õigusvastaseks, kuid võib anda KOVile aluse

Selgitus.

KOVidele kuuluvate hoonete suhtes kohaldatakse samu

nõudeid nagu teistele avaliku sektori hoonetele, kui hoone

kuulub eelnõu kohaldamisalasse. Eelnõuga täiendavalt

kehtiva EhS peatükis 16 toodud vastutusesätteid ei

muudeta ega suurendata ka trahvimäärasid. Mitme

kohustuse puhul, sh päikeseenergiaseadmete, automaatika-

ja juhtimissüsteemide ning tehnosüsteemide nõuete puhul,

on nõude rakendumine seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega.

TTJA riikliku järelevalve teostamisel tuleb järgida

haldusmenetluse üldpõhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsust, kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist ja mõistliku tähtaja andmist puuduste

kõrvaldamiseks. Järelevalvemenetluses tuleb arvestada konkreetse hoone asjaolusid, nõude olemust, hoone

omaniku esitatud hinnanguid ning seda, kas kohustuse täitmiseks on olemas tehniline ja majanduslik eeldus. KOVi rahastamisvõime ei kõrvalda iseenesest seadusest

tulenevat kohustust, kuid võib olla asjakohane asjaolu

nõuda kohtus puuduvat rahastust omakorda riigilt läbi PS § 154 lõikest 1 tuleneva piisava rahastamise tagatise. Seadusega jäetud kaalutlusruumi piires tuleb arvestada investeeringu mahtu,

tegelikke rahastamisvõimalusi ning mõju teiste kohalike ülesannete täitmisele, mistõttu ei tohiks uusi lisanduvaid

energiatõhususe nõudeid kehtiva järelevalve loogikale allutada. Palume selgitada, kas KOVide suhtes kavandatakse uute nõuete rakendamisel ka järelevalvemeetmete rakendamist. Kui jah, siis

palume selgitada, kuidas tagatakse tehtavate ettekirjutuste ja

sunnimeetmete proportsionaalsus.

tähtaegade, ettekirjutuse sisu ja sunnimeetme proportsionaalsuse hindamisel. Eelnõu seletuskirjas on mõjude peatükis selgitatud, et järelevalvet tuleb teha

riskipõhiselt, arvestades lisanduvaid kohustusi.

3. Eelnõu kohaselt peab uus avaliku sektori asutusele kuuluv hoone alates 1. jaanuarist 2028 vastama heitevaba hoone nõuetele. EhS § 65 lõike 3 kavandatava muudatuse kohaselt

kehtestatakse heitevabale hoonele esitatavad nõuded ministri määrusega. Sellest tulenevalt sõltub KOVide tekkiv tegelik

koormus olulisel määral rakendusmääruses kehtestatavate energiatarbe piirväärtuste ja tehniliste tingimuste sisust. Samas ei sisalda volitusnorm sõnaselget nõuet, et heitevaba hoone

nõuete ja piirväärtuste kehtestamisel tuleb lähtuda kuluoptimaalsusest. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et

„jätkuvalt jääb kehtima kulutõhususe põhimõte nõuete rakendamisel“, ei ole selgitatud, millise kuluoptimaalsuse analüüsi alusel heitevaba hoone nõuded määruses kehtestatakse,

milline saab olema nende täiendav maksumus võrreldes kehtiva liginullenergiahoone tasemega ega seda, kas saavutatav energiasääst ja heitkoguste vähenemine on proportsionaalsed

nõuetest tulenevate lisakuludega ehituslahenduse ja hoolduse maksumuse osas. Seetõttu peame oluliseks, et enne

rakendusmääruse kehtestamist analüüsitaks erinevaid stsenaariume eri hoonetüüpide ja kasutusotstarvete ja nende kombinatsioonide osas, sealhulgas haridus-, kultuuri-, spordi-,

sotsiaal- ja büroohoonete, ujulate, jäähallide jms. funktsioonide puhul. Analüüsis tuleks arvestada nõuete täitmise investeerimis-,

Arvestatud ja selgitatud. Seletuskirja on täiendatud.

Heitevaba hoone energiatarbe maksimaalsele piirmäärale

seavad direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 11 lõiked 2 ja 3

kaks tingimust: piirmäär peab olema vähemalt 10%

madalam summaarse primaarenergia kasutuse piirmäärast,

mis kehtis liginullenergiahoonetele 28. mail 2024, ning

saavutama vähemalt kuluoptimaalse taseme. Piirmäärad

kehtestatakse kahes etapis. Esmalt tuletatakse hooneliikide

kaupa piirmäärad direktiivi artikli 11 lõikes 3 sätestatud

tasemest, lähtudes heitevaba hoone nõuete analüüsist;

lähtetaseme aluseks olevad liginullenergiahoone

piirväärtused on kehtestatud kuluoptimaalsuse arvutuste

alusel. Need piirmäärad kehtestatakse ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Seejärel

kontrollitakse ja vajadusel täpsustatakse piirmäärasid

kuluoptimaalsuse uuringu alusel, mis arvestab

investeerimis-, hooldus-, käitus-, energia- ja

asenduskulusid hoone majandusliku olelusringi jooksul

ning hindab heitevaba hoone lisakulu võrreldes

liginullenergiahoone tasemega. Mõlema etapi tulemused ja

käitus-, hooldus- ja vajaduse korral asenduskulusid kogu hoone majandusliku olelusringi jooksul ning hinnata nende suhet saavutatavasse energiasäästu ja heitkoguste vähenemisse. Teeme

ettepaneku täiendada seletuskirja või rakendusmääruse ettevalmistamise materjale selgitusega, kuidas direktiivis nõutud

kuluoptimaalsuse põhimõtet heitevaba hoone energiatarbe piirväärtuste kehtestamisel rakendatakse ning kuidas tagatakse, et nõuete täitmine ei tooks avaliku sektori hoonete rajamisel

kaasa ebaproportsionaalset või põhjendamatult suurt lisakulu.

mõjuanalüüs esitatakse määruse nr 63 muutmise eelnõude

seletuskirjas, mis esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

4. Eelnõuga viiakse ehitusse sisse olelusringipõhine lähenemisviis:

uute hoonete puhul tuleb hinnata süsinikujalajälge ning alates 2030. aastast järgida hoone olelusringipõhiseid süsinikujalajälje piirväärtusi. Meie kogemus energiaaudititega näitab

energiaaudiitorite väga ebaühtlast taset ning erinevaid lähenemisi. Soovitame ette näha kesksed tööriistad selliste

hinnangute ühetaoliseks andmiseks ning tegevused, et tagada piisava hulga ettevalmistatud spetsialistide olemasolu ja kättesaadavus. Juhime tähelepanu, et suurte ehitusprojektide

ettevalmistamine ja projekteerimine algab pikalt enne ehitusloa

taotluse esitamist.

Arvestatud.

Seletuskirjas on selgitatud, et hoone olelusringipõhise

süsinikujalajälje hindamise nõue rakendub etapiviisiliselt:

aastatel 2028–2029 üksnes üle 1000 m² suletud

netopinnaga uutele hoonetele ning alates 2030. aastast

kõigile energiamärgise kohustusega uutele hoonetele.

Pädevusnõudeid ei rakendata enne 2030. aastat, et turul

tekiks arvutuspraktika ja piisav ettevalmistusaeg. Alates

2030. aastast seotakse pädevus kvalifikatsiooni

tõendamisega, et tagada arvutuste ühetaoline ja

usaldusväärne kvaliteet.

Riigi poolt töötatakse välja arvutamise metoodika, juhendid ja ehitisregistri arendused ning kasutab olemasolevaid andmebaase ja tööriistu, et vähendada arvutajate ja tellijate

koormust. Selleks on kavandatud uuringu läbiviimine, mille tulemuseks saab olema nii ühtse metoodilise baasi

kui ka juhendite loomine.

5. Juhime tähelepanu, et eelnõu mõjuhinnangus esitatud positiivne mõju avaldub vaid juhul kui eelnõuga kaasnevat täiendavat

investeeringuvajadust on võimalik rahastada. Seega positiivne mõju on tingimuslik ja võib tulenevalt erinevast

investeerimisvõimekusest realiseeruda regionaalselt väga

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirjast kohaselt tuleb rakendamisel lähtuda

renoveerimiskavast ja toetusmeetmetes rakendada selliseid

lahendusi, mis arvestavad näiteks piirkondlike erinevuste

erinevalt. Seletuskirjas viidatud renoveerimiskava direktiivi ülevõtmisega kaasnevat täiendavat kulu tavapärasest renoveerimisvajadusest ei erista, kuid arvestades viidatud kavas

esitatud hoonefondi renoveerimisvajadust ja selle prognoositud kulu, on selge, et see eeldab väga suures mahus vahendite

lukustamist hoonetaristu investeeringuteks muude valdkondade arvelt, mille mõju ei ole teada. Seletuskirja põhjal saab järeldada, et energiatõhususnõuete ja renoveerimiskohustuste

täitmisega seotud kulud mõjuvad majanduslikult nõrgemates ja kahanevates piirkondades proportsionaalselt koormavamalt kui

tugevama kinnisvaraturu ja kõrgema investeerimisvõimekusega piirkondades, kus täiendavad investeeringud kinnisvarasse tõstavad selle väärtust proportsionaalselt rohkem ja loovad

sellega erinevalt nõrgema konjunktuuriga piirkondadest suurema loomuliku motivatsiooni ja majandusliku mõistlikkuse.

Seletuskiri tunnistab seda riski ja viitab renoveerimiskavas toodud võimalikele leevendusmeetmetele, kuid ei analüüsi piisavalt, kas kavandatud toetus- ja nõustamismeetmed ning

eelkõige neile tegelikkuses kavandatav eelarve suudavad ebaproportsionaalse mõju piisavalt tasandada. Palume

Kliimaministeeriumi haldusalas olevate ja teiste renoveerimiskavas sisalduvate hoonete renoveerimist ja energiatõhusaks muutmist puudutavates toetavate tegevuste ja

meetmete disainis kasutada lahendusi, mis arvestavad kinnisvara väärtuse ja sissetulekute piirkondlikke erinevusi ja tagada

hoonefondi renoveerimise ja kaasajastamise regionaalselt

ühtlane tempo.

ning kinnisvara väärtusega, mõjutades kas otseselt

toetusmäärasid või siis sihitud taotlusvoorusid. Praegused

renoveerimistoetused on suunatud ka

turutõrkepiirkondadele ning et piirkondlikult õigesti sihitud

toetusmeetmed on vajalikud, et vältida regionaalsete

erinevuste suurenemist.

Eelnõu eesmärk on võtta üle direktiivist tulenevad nõuded ning toetusmeetmete täpne kujundamine toimub riigieelarve strateegia, renoveerimiskava ja eraldi meetmete

tingimuste kaudu. Samas arvestatakse ettepaneku põhimõttega: toetus- ja nõustamismeetmete kujundamisel

tuleb arvestada, et positiivne mõju realiseerub vaid juhul, kui kohustatud isikutel on olemas rahastamis- ja nõustamisvõimalused ning nõuete täitmine ei suurenda

piirkondlikku ebavõrdsust.

6. Eelnõu kohaselt ehitusseadustiku § 69-9 lõikes 4 nimetatud

olemasolev mitteelamu peab kuuluma oma energiatõhususe poolest vähemalt F-klassi 2030. aasta 1. jaanuariks ja vähemalt E-klassi 2033. aasta 1. jaanuariks. Märgime, et erinevalt

päikesepaneelide paigaldamise kohustusest ei ole siinkohal tehtud ühtki erandit, nt majanduslik mittetasuvus vms. Hetkel on

Arvestatud.

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 9 kohaselt tuleb

olemasolevate mitteelamute puhul tagada kõige kehvema

energiatõhususega hoonete järkjärguline energiatõhususe

parandamine. Eelnõus on nõue seotud kehtiva

Minuomavalitsus.ee kinnisvara 2025. a andmekorje tulemusena G või H energiaklassis 162 täielikult KOVile kuuluvat hoonet ning F-klassis 190 sellist hoonet. Varasemalt välja toodud

hooned kokku moodustavad ~4% KOVide kõikidest hoonetest. Nendele lisanduvad hooned, millel energiamärgis puudub, või

millele ei rakendu energiatõhususe miinimumnõuded. Viimaste hulgas on pigem vanemad ning samuti suurema energiakuluga hooned. Nõustume, et energiasäästu saavutamine on kasulik nii

keskkonnale kui ka elanikele läbi elukeskkonna paranemise. Siiski tuleb märkida, et kinnisvaraotsused on pikaajalise

mõjuga. Tihti esineb olukordi, kus KOV näeb ette, et lähitulevikus läheb mõni hoone kasutusest välja või lammutatakse. Selliseid hooneid üldjuhul ei renoveerita, kuna

see ei ole majanduslikult mõistlik. Näiteks ei ole mõistlik hakata renoveerima G energiaklassiga hoonet, mille kasutusest

väljaminek on prognoositud 2031. aastal. Samas eelnõu praeguse versiooni kohaselt oleks selle hoone renoveerimine kohustuslik. Lisaks majanduslikule ebamõistlikkusele ei ole

selliste hoonete renoveerimiseks ehitusmaterjalide kasutamine keskkonnasäästlik lähenemine. Palume sarnaselt

päikesepaneelide paigaldamise erandiga kaaluda ka siinkohal erandi sätestamist. Näiteks võiks antud tingimus mitte kohalduda hoonetele, mille osas on näha, et lähiaastatel hoone

läheb kasutusest välja või lammutatakse ja näha selleks ette

sobiv vähekoormav tõendamismeetod.

energiamärgisega ning rakendub madalamatesse

energiaklassidesse kuuluvatele olemasolevatele

mitteelamutele. Eesmärk ei ole nõuda investeeringuid

hoonetesse, mille jätkuv kasutamine ei ole põhjendatud,

kuid direktiiv nõuab, et võimalikud erandid oleksid selgelt

põhjendatud ning et nende kasutamisel tagataks

samaväärne energiatõhususe paranemine hoonefondis

tervikuna.

Eelnõud on täiendanud § 65 lg 3 volitusnormi sõnastuses

selliselt, et määruses oleks võimalik seada täpsemad

erisuste tegemise alused.

Rahandusministeerium

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõuga ehitusseadustikku (edaspidi EhS) lisatav § 62 lõige 11 sätestab, et hoonega külgnevale uuele katusega parklale

Mittearvestatud.

kohaldatakse § 69² lõike 1¹ punktis 5 sätestatud nõuet. Mõlemad

sätted sisuliselt kordavad üksteist.

Sätted ei ole dubleerivad. EhS § 62 lõige 1¹ laiendab hoonete energiatõhususe peatüki kohaldamisala rajatisele, kuna peatükk reguleerib muidu hooneid. EhS § 69² lõike 1¹

punkt 5 sätestab sellele rajatisele konkreetse päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustuse ja selle

rakendumise tingimused. Mõlemad sätted on vajalikud, et nõue kohalduks ka hoonega külgnevale uuele katusega

parklale.

2. EhS § 62 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks, samas viidatakse sellele sättele mitmes teises paragrahvis, näiteks § 82-

1 lõike 2 punkt 1, § 82-1 lõike 3 punkt 1 ja § 82-2 lõike 5 punkt

3. Palume eelnõu täiendada vajalike muudatustega.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja viited on üle kontrollitud ning EhS § 62 lõike 2 punkti 1 kehtetuks tunnistamisest mõjutatud ristviited on asendatud eelnõu punktidega 27 ja 28 uuesti

sõnastatud sätte viitega (EhS § 62 lg 3) .

3. Lisatav EhS § 62 lõige 3 sätestab, et peatüki nõudeid kohaldatakse lõike alapunktides loetletud kultuuriväärtusega

hoonetele, arvestades paragrahvi lõikes 4 toodud leevendustega. Lõike 4 sõnastus on omane piirangule. Palume leevenduste

sätestamiseks sõnastada lõige 4 meetmete loeteluna, mida

rakendama ei pea.

Mittearvestatud.

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 5 lõige 2 ei näe ette

ammendavat loetelu meetmetest, mida kultuuriväärtusega hoone puhul rakendama ei pea. Direktiiv võimaldab energiatõhususe miinimumnõudeid kohandada ulatuses,

milles nende täielik täitmine muudaks vastuvõetamatult hoone eripära või välisilmet. Seetõttu sõltub sobivate

meetmete valik konkreetsest hoonest ning eelnõu lähenemine rakendada tehniliselt teostatavaid ja majanduslikult põhjendatud meetmeid, mis säilitavad

kultuuriväärtuse, võimaldab direktiivi nõuet juhtumipõhiselt ja proportsionaalselt kohaldada.

Ammendav välistatud meetmete loetelu võiks takistada

hoonele sobivate lahenduste kasutamist.4. EhS lisatav § 63 lõige 6 sätestab, et avaliku sektori asutus on

energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Sätte selgituses on märgitud, et energiamajaduse korralduse seaduse (EnKS) § 2 punkti 1 kohaselt on avaliku

sektori asutus valitsussektori ja keskvalitsuse allsektori üksus

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et viide EnKS § 2 punktile 1 lähtub menetluses oleva EnKSi muudatuse kavandatavast

sõnastusest. Eelnõu § 1 punkti 9 muutmiskäsus ja

riigieelarve seaduse § 2 tähenduses. Kehtiva EnKS § 2 punktis 1 on avaliku sektori asutus määratletud kui hankija RHS-i tähenduses („avaliku sektori asutus – hankija riigihangete

seaduse tähenduses“). Kuigi seletuskirja edasises osas (nt § 1 punkti 16 selgituses, lk 18) on viidatud, et eelnõus kasutatakse

EnKS § 2 punkti 1 juures uuendatud sõnastust ehk siis menetluses oleva EnKS eelnõu sõnastust, võiks selguse huvides ka § 1 punkti 9 selgituses täpsustada, et lähtutakse EnKS-i

kavandatavast sõnastusest. Palume ära parandada ka eelnõu § 1 punkti 9 muutmiskäsk, kuivõrd eelnõu kohaselt täiendatakse §

63 lõigetega 6–12, mitte lõigetega 6–13. Sama parandus on vaja

teha ka seletuskirjas.

seletuskirjas on asendatud viide lõigetele 6-13 viitega

lõigetele 6-12.

5. Lisatav EhS § 63 lõige 9 defineerib hoonega külgneva parkla

läbi selle asumise hoone krundil. Planeerimisseaduse kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud

ehitusõigus. Soovitav on viidata krundi asemel katastriüksusele, kinnisasjale vmt ning asendada lauseosa „või hoone vahetus läheduses“ lauseosaga „ja hoone vahetus läheduses“, kuna

hoone vahetus läheduses võib olla ka kõrvalkinnistul asuv parkla (mis sellegipoolest võib olla mõeldud hoone elanikele,

külastajatele või töötajatele).

Arvestatud osaliselt.

Mõiste sõnastust on täpsustatud ning asendatud sõnaga

„hoonega samal kinnisasjal“, et vältida planeerimisseaduse „krundi“ mõistega seotud ebaselgust. Direktiivi artikli 2

punkti 65 kohaselt on hoonega külgnev parkla hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone kinnisasjal või hoone vahetus läheduses.

Ettepanekut asendada sidesõna „või“ sõnaga „ja“ ei arvestata, sest direktiiv sätestab alternatiivsed asukohad:

parkla võib asuda kas hoone kinnisasjal või selle vahetus läheduses. „Ja“ kitsendaks direktiivi kohaldamisala põhjendamatult. Praktikas võib esineda olukordi, kus

parkla ei asu rangelt võttes hoone kõrval (näiteks paikneb teisel pool tänavat või on hoonest eraldatud haljasalaga),

kuid on sellest hoolimata elanike, külastajate või töötajate tavapärase kasutamise tõttu sellega selgelt seotud. See muudaks kohustuste kohaldamise asjakohaseks ja

sobilikuks. Üks selline näide on parkimiskohad, mida

kasutavad mitmepereelamu elanikud.

6. Lisatav EhS § 63 lõige 10 sätestab heitevaba hoone mõiste, mille kohaselt selline hoone ei vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat. Eelnõus on kasutatud

otsetsitaati hoonete energiatõhususe direktiivist. Samas ei saa üldse energiat mittevajavat hoonet olla. Sellest tulenevalt teeme

ettepaneku siseriiklikult terminit täpsustada „ei vaja tarnitavat energiat“ vmt täiendusega. Analoogiliselt peaks täpsustama ka §

63 lõikes 11 liginullenergiahoone terminit.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõus kasutatakse direktiivi artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud heitevaba hoone ja liginullenergiahoone

mõisteid. Mõiste „energiavajadus“ ei tähenda hoone tavapärase kasutamise absoluutset energiatarbe puudumist, vaid hoone arvutuslikku vajadust, mida hinnatakse

direktiivi I lisa ja riikliku energiatõhususe arvutusmetoodika kohaselt. Direktiivi artikli 2 punkti 2

kohaselt on heitevaba hoone selline, mis ei vaja üldse energiat või vajab väga väikest energiakogust. Täiendus „tarnitav energia“ muudaks direktiivi mõiste sisu, sest

heitevaba hoone võib katta energiavajadust eri artikli 11 lõikes 7 lubatud allikatest. Praktilist tähendust ja hindamise

metoodikat täpsustatakse rakendusaktis. Seletuskirja on mõiste osas siiski täpsustatud järgmiselt: artiklis 2 punktis 2 määratud mõiste kohaselt ei vaja heitevaba hoone üldse

energiat või vajab seda väga väikeses koguses. Selle all mõistetakse seda, et heitevaba hoone energiavajadus peab

vastama kehtestatavale energiatarbe maksimaalsele piirmäärale. Vastavad piirmäärad töötatakse välja rakendusakti ajakohastamise käigus ning peavad saavutama

vähemalt kuluoptimaalse taseme ja olema vähemalt 10% madalamad liginullenergiahoonetele 28. mail 2024

kehtinud piirmäärast (direktiivi artikli 11 lõiked 2 ja 3).

7. Muudetav EhS § 68 lõige 1 sätestab energiamärgise paigaldamise nõude avaliku sektori hoones, mida isikud sageli

külastavad. Sõna „isikud“ katab ka hoones töötavaid isikuid ning mõiste „sageli“ on erinevalt mõistetav. Olemasolev § 68 lõige 3 juba sätestab, et „Energiamärgis tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud loetelus olevate hooneliikidega hõlmatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks

kergesti märgatavale ja nähtavale kohale“. Seega on tegemist

Arvestatud osaliselt.

Energiamärgis koostatakse erinevat liiki hoonetele ning

eelnõuga luuakse õigusselgus, lisades EhS § 66 lõikega 1-1

nimekirja hoonetes, millel ei pea olema energiamärgist.

Tegemist on direktiivi artikkel 20 lg 6 sättega, mille

ülevõtmine on samuti vajalik. Energiamärgise esitlemine

kõigis energiamärgise kohustusega hoonetes laiendaks

dubleerivate sätetega. Lisatav EhS § 66 lõige 1-1 toob omakorda sisse loetelu hoonetest, millel energiamärgis ei olegi kohustuslik. Seega ei ole ka midagi eksponeerida ja paigaldada.

Selgem oleks energiamärgise paigaldamise nõue sätestada avaliku sektori hoonetele üldkehtivana, mittesõltuvana

külastajate hulgast, vaid seonduvalt energiamärgise olemasolu

kohustuslikkusega.

direktiivis toodud reguleerimisala. Kohustus on siiski

mitteelamutel ning avaliku sektori hoonetel, mida sageli

külastatakse. Nõustume, et täiendavate laienduste ja

erisuste tekitamine tähendab ka praktilise rakendamise

lahendamist ning seetõttu on täiendatud ka seletuskirja

järgmiselt, et mõista selgemalt külastatavuse sagedust:

sageli külastatavuse hindamiseks ei määratle direktiiv

inimeste hulka, kuid silmas pidades direktiivi eesmärki

jagada teavet energiatõhususe ning energiamärgiste kohta,

siis tuleks lähtuda eeldusest, et energiamärgist tuleb

nähtavas kohas esitada nendes hoonetes, kuhu pääsevad

külastajad. Arvestatakse ettepanekuga ning täpsustatakse §

68 lõige 1 sõnastust.

Kehtiv § 68 lg 3 säte tunnistatakse ettepaneku kohaselt

kehtetuks, et vältida dubleerivat kohustust.

8. Lisatav EhS § 69-2 lõige 1-1 sätestab päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustuse, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud, kuid

jätab sätestamata, millise võimsusega seadme paigaldamisega selline nõue täidetaks. Kui paigaldatav seade on väiksema

võimsusega, kui suurim võimalik tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, siis kas nõue on täidetud? Samuti lisatakse lõige 13, mis toob sisse avaliku sektori hoone mõiste,

mis kehtib ainult §-s 692. Teistes EhS sätetes ei ole avaliku sektori hoonet käsitledes omandi alampiiri kehtestatud, mistõttu

tekib küsimus, kas teised nõuded kehtivad ainult 100%-lises omanduses olevatele hoonetele või kuitahes väikese omandi ulatuse puhul? Omandi ulatuse piirang peaks olema sisse toodud

juba terminis ning seega kehtiks see läbivalt. Ka ei ole vaja defineerida avaliku sektori hoonet hoonena, mis on mitteelamu,

vaid piisab, kui kohastes sätetes viidata vastavalt vajadusele hoonele, mitteelamule või elamule. Eelnevat arvestades ei ole

Arvestatud osaliselt.

Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega

seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ raames.

Direktiiv ei sätesta ühtset minimaalset võimsust.

Käesoleva sätte puhul on oluline rõhutada siiski

mitteelamuid, kuivõrd avaliku sektori asutustele võib

kuuluda ka elamuna liigitatavaid hooneid ning neid

käsitletakse kui elamuid kohustuste eristamisel.

vaja lisatavas EhS § 692 lõike 11 punktis 1 vaja viidata loetelus avaliku sektori hoonele, kuivõrd samas loetelus olev „püstitatavale uuele mitteelamule“ katab ära ka avaliku sektori

mitteelamud.

9. Muudetava EhS § 69-3 lõikega 2-1 sätestatakse tehnosüsteemide

ülevaatuse kohustus sõltuvalt süsteemi võimsusest. Soovitud on ilmselt kehtestada võimsuse vahemikku, kuid eelnõu sõnastus („ja kuni“) viitab loetelule. Teeme ettepaneku sõnastada säte

selge vahemikuna „70-290-kilovatise“. Ka võiks vahetada eelnõuga lisatavate lõike 21 punktide 1) ja 2) järjekorra, et

väiksema võimsusega tehnosüsteemile kehtiv nõue oleks esimesena ja suurema võimsusega tehnosüsteemi nõue teisena. Nii kehtivas seaduses kui ka eelnõus on paralleelselt kasutatud

mõisteid „tehnosüsteem“ ja „kütte- või jahutussüsteem“. Palume kontrollida läbivalt, et muudatuste järgses terviktekstis oleksid

mõisted „tehnosüsteem“ ja „kütte- või jahutussüsteem“ ning nendele kehtestatavad nõuded kasutusel neis sätetes ja

tähenduses, mida tegelikult on soovitud silmas pidada.

Arvestatud.

Võimsusvahemiku sõnastus ja punktide järjekord on

korrigeeritud.

Eesmärk on, et ülevaatuse kohustus kohalduks direktiivi

artikli 23 kohaselt kütte-, jahutus- ja nendega ühendatud

ventilatsioonisüsteemidele vastava efektiivse nimivõimsuse

alusel. Täpsustatud on § 693 lõiget 21 selliselt, et oleks

mõistetav, et kohustus rakendub kütte-, ventilatsiooni- ja

jahutussüsteemide juurdepääsetavatele osadele.

10. Lisatava EhS § 69-9 lõikega 1 sätestatakse energiatõhususe miinimumstandardid energiatõhususe piirväärtusena. Juhime tähelepanu, et „miinimumstandard“ peaks antud sättes olema

ainsuses. Samuti peaks korrigeerima kõrvallauses sõna „ühe“ asukohta: „mida väljendatakse kilovatt-tundides

toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta aastas“.

Arvestatud. Sõnastust parandatud ning kasutatud ainsust

„energiatõhususe miinimumstandard“ ning lause sõnastatud „mida väljendatakse kilovatt-tundides toatemperatuuriga

pinna ühe ruutmeetri kohta aastas“.

11. Lisatava EhS § 69-9 lõike 2 esimeses lauses räägitakse hoonest ja teises lauses mitteelamust. Paragrahvi pealkiri viitab

mitteelamutele. Seetõttu jääb selgusetuks, kas soovitud ongi antud sättes laiendada mitteelamute nõudeid kõigile hoonetele, kui need on madalamas klassis, kui E. Teisest lausest jääb

arusaam, et elamute energiatõhusust hinnatakse muudel alustel, kui energiamärgise alusel (välja arvatud, kui elamu on

madalamas klassis, kui E?).

Arvestatud.

Sätte sõnastus muudetud, et energiatõhususe miinimumstandardite kohaldamisala hõlmaks üksnes olemasolevaid mitteelamuid. Nõude kohaldamine ja

energiaklass määratakse kehtiva energiamärgise alusel.

12. Lisatava EhS § 69-9 lõike 3 esimeses lauses on G-klassis oleva mitteelamu puhul täpsustavalt/piiravalt viidatud sama paragrahvi lõikele 2. F klassis oleva mitteelamu puhul sellist

piiravat viidet ei ole. Ehitusseadustiku rakendamise seadusesse lisanduva rakendussätte (§ 30-18. Ehitusseadustiku § 69-9 lõike

4 rakendamine) selguse mõttes on soovitav kaaluda G ja F klassis olevate hoonete kohta tingimuse seadmist paragrahvi

erinevates lõigetes.

Arvestatud. Sõnastusest on välja jäetud viide, mis algselt siiski oli

mõeldud katma kõiki mitteelamuid, mille energiaklass on

vastavalt kas G või madalam või siis F klass.

13. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusesse lisatakse § 30-18 EhS § 69-9 lõike 4 rakendamine. EhS § 69-9

lõige 4 puudub ja seda antud eelnõuga ka ei lisata. Eeldades, et mõeldud on EhS § 69-9 lõikes 3 nimetatud mitteelamuid, siis antud sõnastus tekitab arusaama, et üks ja sama hoone tuleb

alguses viia F klassi ja hiljem veel E klassi. Selgem oleks ka rakendussättes sõnastada analoogiliselt ehitusseadustikus

olevale sättele, viidates tähtaja seadmisel eraldi ja konkreetselt G klassis olevatele mitteelamutele ning eraldi ja konkreetselt F

klassis olevatele mitteelamutele.

Arvestatud.

EhSRS § 30¹⁸ pealkirjas ja tekstis on parandatud viide EhS § 69⁹ lõikele 3. Rakendussättes nimetatakse eraldi G-klassi või madalama energiatõhususega mitteelamute 2030. aasta

nõue ning eelnõu jõustumise ajal F-klassi kuuluvate mitteelamute 2033. aasta nõue. Seletuskirjas on

täpsustatud, et algselt G-klassi hoone peab jõudma 2033.

aastaks E-klassini.

14. Seletuskirjas on välja toodud, et avaliku sektori asutuste, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuse hoonete renoveerimisega kaasnevad kulud on hinnatud energiamajanduse korralduse

seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõus. Tõime

nimetatud eelnõu kooskõlastuskirjas 16.09.2026 nr 1.1 11/3204- 3 välja, et kulude osa on vaja oluliselt täiendada. Lisaks on praeguses eelnõus kirjeldatud vajadusi täiendavate ametikohtade

ja sellega tekkivate kulude järele. Palume seletuskirja täiendada ja tuua välja, kuidas on kavandatud tekkivad kulud katta. Juhul

kui on vajalik leida täiendavaid vahendeid siis lisada seletuskirja järgmine lõik: „Täiendavaid kulusid menetletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui täiendavaid

vahendeid ei eraldata, kaetakse kulud valitsemisala olemasoleva

eelarve piires.“

Arvestatud. Seletuskirja kulude osa on täiendatud ning lisatud ka

täiendav selgitus: „Täiendavaid kulusid menetletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui

täiendavaid vahendeid ei eraldata, kaetakse kulud

valitsemisala olemasoleva eelarve piires.“

Sotsiaalministeerium

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Hinnata seletuskirjas, kui paljusid hoolekandeteenuste osutamiseks kasutatavaid hooneid kavandatavad nõuded võivad

puudutada ning milline võib olla nende rahaline mõju teenuseosutajatele, kohalikele omavalitsustele ja riigile.

Sealjuures palume käsitleda ka võimalikku mõju teenuste maksumusele, kättesaadavusele ning täiendava rahastamise

vajadusele.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu peatükki 7 on täpsustatud täpsemate kulu ja tulude analüüsiga selliselt, et on toodud välja KOV-ide kulud, keskvalitsuse kulud ning eraldi ka haiglate kulud. Samuti

on toodud ülevaade erinevates energiatõhususe meetmete

keskmise rakendamise kuludest. Hoolekandeteenuste hooned kuuluvad majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt elamute alla 11310 kategoorias, mis tähendab et nendele ei kohaldata mitteelamute miinimumstandardeid. Seega kohaldatakse

hoolekandeasutuste puhul elamutele mõeldud nõudeid. Täpsemaks hindamiseks on vaja teada kavandatud

püstitatavate uute või oluliselt rekonstrueeritavate hoonete hulka. Päikeseenergiaseadmete paigaldamise ja muude tehnosüsteemide osas teame öelda ruutmeetri põhist

keskmist investeeringu maksumust (9,9 eur/m2), kuid investeeringu välja arvutamiseks on vajalik teada katuste

pindasid. Samas sõltub päikeseenergiaseadmete ja ka mitmete muude tehnosüsteemide paigaldamine projektipõhisest kaalutlusotsusest, seega ei saaks piisava

täpsusega hinnata mõju teenuse maksumusele. Täiendavad investeeringud võivad olla vajalikud, kui kavandatakse

olulist rekonstrueerimist (vähemalt 25% kinnisvara

väärtusest) ning kui uuendatakse tehnosüsteeme.

2. Kasutada näidetes kehtivaid nimetusi „perekodu“ ja „asenduskodu“ või üldnimetust „asendushooldusteenuse osutamiseks kasutatav hoone“ nimetuse „lastekodu“ asemel.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁵ lõike 2 kohaselt on asendushooldusteenuse osutajad hoolduspere, perekodu ja

asenduskodu. Nimetust „lastekodu“ oleks põhjendatud kasutada üksnes juhul, kui viidatakse ehitisregistri kasutusotstarbe koodi

11314 ametlikule nimetusele.

Arvestatud.

Sõnastust korrigeeritud lähtuvalt ettepanekust.

3. Toetame eelnõus sisekliima ja siseõhu kvaliteedile suurema tähelepanu pööramist. Palume sisekliima kvaliteedi täpsemate

nõuete väljatöötamisel tagada, et nõuded käsitleksid piisavalt inimese tervise seisukohalt olulisi sisekeskkonna tegureid, sh temperatuuri, niiskust, ventilatsiooni ja siseõhu saasteaineid, ning

kaasata nõuete väljatöötamisse meie ja Terviseameti eksperdid.

Arvestatud. Kaasame määruste väljatöötamisse nii

Sotsiaalministeeriumi kui ka Terviseameti eksperte.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 63 lõigete numeratsioon

Eelnõu § 1 punkt 9 ütleb, et § 63 täiendatakse lõigetega 6–13, kuid lisatav tekst sisaldab lõikeid 6–12. Palume asendada sõnad

„lõigetega 6–13“ sõnadega „lõigetega 6–12“ ning kontrollida kõiki sellest muudatusest sõltuvaid viiteid eelnõus ja

seletuskirjas.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja sõnastus parandatud.

2. Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatava EhS § 69² lõike 1¹ punktis 3 kasutatud väljend „hoone renoveerimisel“ on õiguslikult ebaselge ning võib hõlmata ka selliseid töid, mille tegemiseks ei ole vajalik

ehitusloa taotlemine ega ehitusteatise esitamine. Samas tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1275

hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud, edaspidi direktiiv (EL) 2024/1275 või direktiiv) artikli 10 lõike 3 punktist c, et päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus tuleb siduda

Arvestatud.

EhS § 69² lõike 1¹ punkti 3 sõnastust on täpsustatud esitatud ettepaneku kohaselt nii, et üle 500 m² suletud netopinnaga olemasoleva mitteelamu puhul seotakse

päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus olulise rekonstrueerimise või selliste renoveerimis-, katuse- või

tehnosüsteemitöödega, milleks tuleb EhS kohaselt esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis. See viib põhinormi

üle 500 m² suuruse olemasoleva mitteelamu olulise rekonstrueerimisega või selliste renoveerimistööde, katusel tehtavate tööde ja tehnosüsteemi paigaldamisega, mille puhul

toimub pädeva asutuse menetlus. Eelnõu § 2 punktiga 6 lisatav ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

(edaspidi EhSRS) § 30⁴ lõige 6 lähtub samuti ehitusloa või ehitusteatise esitamise kohustusest. Õigusselguse tagamiseks ning põhinormi ja rakendussätte kooskõla tagamiseks teeme

ettepaneku EhS § 69² lõike 1¹ punkti 3 sõnastada järgmiselt: „üle 500 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga olemasoleva

mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel või olemasoleva mitteelamu renoveerimise, katusel tehtavate tööde või tehnosüsteemi paigaldamise korral, milleks ehitusseadustiku

kohaselt tuleb esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis;“ Leiame, et selline sõnastus viib seaduse põhinormi kooskõlla EhSRS § 30⁴

lõikega 6, välistab tõlgenduse, mille kohaselt võiks päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus laieneda ka ehitusõigusliku menetluseta tehtavatele töödele ning tagab nõude

ühetaolise kohaldamise nii hoone omanike, projekteerijate kui ka

kohalike omavalitsuste jaoks.

kooskõlla EhSRS § 30⁴ lõikega 6 ja direktiivi artikli 10 lõike 3 punktiga c ning välistab kohustuse rakendumise

töödele, mille suhtes pädeva asutuse menetlust ei toimu.

3. EhS § 69² lõike 1³ kohaselt käsitatakse avaliku sektori hoonena mitteelamut, mille suletud netopinnast kuulub vähemalt 50 protsenti EhS § 63 lõikes 6 nimetatud avaliku sektori asutuse

omandisse. Samas kasutab EhSRS § 30⁴ lisatav lõige 5 väljendit „avaliku sektori asutuse omandis olev olemasolev hoone“, mis võib jätta mulje, et rakendussäte hõlmab üksnes täielikult avaliku

sektori omandis olevaid hooneid. Palume viia EhSRS § 30⁴ lõike 5 sõnastus kooskõlla EhS § 69² lõike 1³ määratlusega ning viidata

rakendussättes sõnaselgelt avaliku sektori hoone mõistele EhS § 69² lõike 1³ tähenduses. See tagaks õigusselguse ning väldiks erinevat tõlgendamist rakendamisel. Samuti palume seletuskirjas

täpsustada:

Arvestatud. EhSRS § 30⁴ lõike 5 sõnastus viiakse kooskõlla EhS § 69²

lõikes 1³ sätestatud avaliku sektori hoone mõistega. See tähendab, et pakutud 50%-line lähenemine jäetakse

eelnõust rakendamise keerukuse tõttu välja ning kõiki avaliku sektori hoonetele kohaldatavaid nõudeid käsitletakse ühtsetel alustel ehk hoone peab olema täielikult

avaliku sektori omandis.

• kuidas arvutatakse 50% omandikriteeriumi kaasomandi ja

korteriomandite korral; • kas arvestus toimub suletud netopinna või omandiosade alusel; • kuidas käsitletakse olukorda, kus hoone on eraomandis, kuid vähemalt 50% selle pinnast on avaliku sektori asutuse kasutuses;

• kas ja millistel alustel loetakse selline hoone direktiivi ja eelnõu

tähenduses avaliku sektori hooneks.

4. EhSRS § 30⁴ lisatava lõike 6 järgi kohaldub päikeseenergiaseadme nõue töödele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Direktiivi

artikli 10 lõike 3 punkt c nimetab 31. detsembrit 2027. Palume seletuskirjas põhjendada taotluse või teatise esitamise kuupäeva

valikut ning selgitada 2027. aastal esitatud taotluse alusel 2028. aastal alustatavate tööde käsitlust. Üksnes direktiivis nimetatud kuupäevast ei järeldu, et nõue tuleks panna kehtima 2028. aasta

1. jaanuarist.

Arvestatud ja selgitatud. Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti c kohaselt tuleb nõue

tagada hiljemalt 31. detsembriks 2027. Siseriiklik kohaldamistähtaeg 1. jaanuar 2028 väljendab sama ajalist

piiri: nõuet kohaldatakse sellest kuupäevast ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel. Enne 1. jaanuari 2028 esitatud taotlusele või teatisele uut nõuet tagasiulatuvalt ei

kohaldata ka juhul, kui töid alustatakse või need lõpetatakse 2028. aastal. Selline lahendus tagab

õiguskindluse ja seob nõude EhS menetluse algatamise objektiivselt tuvastatava hetkega. Seletuskirja on lisatud

vastav täpsustus.

5. EhS § 69² lõike 1¹ kohaselt sõltub päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus selle tehnilisest teostatavusest, funktsionaalsest sobivusest ja majanduslikust põhjendatusest.

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10 lõikest 4 tuleneb liikmesriigile kohustus kehtestada ja avaldada

päikeseenergiaseadmete rakendamise ning erandite kohaldamise kriteeriumid. Seletuskiri kirjeldab nende kriteeriumide võimalikke aluseid, kuid eelnõus puudub selge õiguslik

raamistik hinnangu koostamiseks, esitamiseks ja kontrollimiseks. Palume täiendada eelnõu või selle alusel

kehtestatavat rakendusakti selliselt, et oleks üheselt määratletud:

• hinnangu koostamise kohustus ja pädev koostaja;

Arvestatud. Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi.

Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse

käigus, võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus

esitatud arvamusi ja ettepanekuid.

• hinnangu minimaalne sisu ning dokumenteerimise nõuded; • hinnangu esitamise aeg ehitusloa, ehitusteatise või kasutusloa

menetluses;

• hinnangu kontrollimise ja järelevalve kord. Kriteeriumide kehtestamisel tuleks vähemalt arvesse võtta hoone ja katuse tehnilist seisukorda ning kandevõimet, olemasoleva konstruktsiooni kasutusiga, võrguühenduse ja

liitumise võimalusi, tuleohutusnõudeid, varjestust, olemasolevaid tehnilisi piiranguid ning päikeseenergiaseadme

kogu elukaare kulude ja eeldatava energiatoodangu vahekorda. Selline regulatsioon suurendaks õigusselgust, tagaks nõude ühetaolise kohaldamise ning väldiks olukordi, kus tehnilise

teostatavuse või majandusliku põhjendatuse hinnangud

kujunevad erinevates menetlustes sisult erinevaks.

6. Eelnõu § 1 punktiga 26 lisatav EhS § 69⁹ sisaldab lõikeid 1-3, kuid eelnõu § 2 punktiga 7 lisatav EhSRS § 30¹⁸ viitab ekslikult

EhS § 69⁹ lõikele 4. Palume viide parandada.

Samuti palume sõnastada rakendussäte üheselt järgmiselt: • olemasolev G-klassi või madalama energiatõhususega mitteelamu peab saavutama vähemalt F-klassi energiatõhususe

hiljemalt 1. jaanuariks 2030; • olemasolev F-klassi mitteelamu peab saavutama vähemalt E-

klassi energiatõhususe hiljemalt 1. jaanuariks 2033. Ettepanek täiendada seletuskirja selgitustega F-klassi hoonetele kohalduva kohustuse kohta ning esitada andmed ja arvutuskäik,

mille alusel loetakse Eesti mitteelamute hoonefondis direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 9 lõikes 1 sätestatud 16% ja 26% lävendi täitmiseks vastavalt G- ja F klassi hooned. Kui energiamärgiste

tegelik jaotus ei vasta nimetatud protsentlävenditele, palume

hinnata eelnõu ja rakendussätete muutmise vajadust.

Arvestatud.

EhSRS § 30¹⁸ viide on parandatud nii eelnõus kui

seletuskirjas. Rakendussätte sõnastus on muudetud vastavalt

esitatud ettepanekule, tuues kohustused välja eraldi

lõigetena:

(1) Olemasolev G-klassi või madalama energiatõhususega

mitteelamu peab saavutama vähemalt F-klassi

energiatõhususe hiljemalt 1. jaanuariks 2030;

(2) Olemasolev F-klassi mitteelamu peab saavutama

vähemalt E-klassi energiatõhususe hiljemalt 1.

jaanuariks 2033.

Seletuskirja on täiendatud energiamärgiste registriandmetel

põhineva hoonefondi jaotuse ning arvutuskäiguga, millega kontrollitakse direktiivi artikli 9 lõikes 1 sätestatud 16% ja 26% lävendite vastavust valitud energiaklassidele. Andmed

põhinevad käesoleval aastal valminud TalTechi uuringul „Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete

piirmäärade väljatöötamine“ (https://ener.ee/heitevabad-

hooned/)7. Palume kaaluda direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 9 lõikes 1 ette

nähtud üksikhoone erandi võimaluse ülevõtmist ning sätestada selle rakendamise õiguslik alus, tingimused ja menetluskord

seoses EhS §-s 69⁹ kehtestatud mitteelamute energiatõhususe miinimumstandarditega. Juhul kui erandi rakendamine on

kavandatud, palume määrata:

• erandi andmise pädev otsustaja; • erandi taotlemise kord ja esitatavad tõendid;

• erandi kohaldamise alused; • erandi seos EhSRS § 3018 kohaste 2030. ja 2033. aasta

tähtaegadega; • direktiivi kohase samaväärse energiatõhususe paranemise

tagamise mehhanism teiste mitteelamute arvelt. Erandi kohaldamise võimalike alustena võiks kaaluda muu

hulgas: • dokumenteeritult kavandatud hoone kasutusest väljaviimist või

lammutamist; • hoone tõendatud lähiaastate kasutusotstarbe muutust; • erandlikult ebasoodsat kulude ja tulude suhet, mis on

tõendatud objektiivse majandusanalüüsiga; • muid direktiivis lubatud ja avalikult avaldatud kriteeriume.

Sellisel juhul tuleks eelnõus või seletuskirjas täpsustada, milliste tunnuste alusel hinnatakse ebasoodsat kulude ja tulude suhet ning kuidas käsitletakse olukordi, kus vähemalt osa

energiatõhususe meetmetest on majanduslikult tasuvad. Samuti tuleks selgitada, kuidas tagatakse direktiivis nõutud samaväärne

energiatõhususe paranemine teistes mitteelamutes. Dokumenteeritud kinnisvarastrateegia, investeerimiskava, hoone kasutusest väljaviimise otsus või muu võrreldav tõend võib

sellisel juhul olla asjakohane alus erandi kaalumiseks, kuid

Arvestatud.

Direktiivi artikli 9 lõige 1 võimaldab teha üksikhoonetele

erandi. Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et dokumenteeritud kasutusest väljaviimine, lammutamine, kasutusotstarbe oluline muutus või objektiivse

majandusanalüüsiga tõendatud erandlikult ebasoodne kulude ja tulude suhe võivad olla erandi kaalumise aluseks.

Täpsemad tingimused ja tõendamise alused kehtestatakse hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruses.

pelgalt tulevase kasutuse oletusest ei peaks erandi andmiseks

piisama. 8. Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetavas EhS § 130 lõike 3 punktis

5 palume sõnaselgelt näidata, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) riiklik järelevalve hõlmab

EhS § 69² lõike 1¹ päikeseenergiaseadme paigaldamise

kohustust ja § 69⁹ miinimumstandardeid. TTJA pädevus tuleb eristada kohaliku omavalitsuse ehitusloa ja kasutusloa menetluses tehtavast kontrollist. Palume seletuskirjas

iga uue kohustuse kohta nimetada kohustatud isik, vajalik tõend, kontrollija, ettekirjutuse alus ning võimalik mõju loa

menetlusele. Tähtaja ületamise eest ei ole eelnõus ette nähtud automaatset rahatrahvi. Palume selgitada tõendatud tehniliste ja majanduslike takistuste ning toetuse või

võrguühenduse puudumise mõju kohustuse täitmisele ja järelevalves antavale mõistlikule tähtajale. Toetusmeetme

puudumine ei ole iseenesest automaatne vabastus seadusest

tulenevast kohustusest.

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja on täiendatud järelevalve osas. Kohalik

omavalitsus kontrollib ehitus- ja kasutusloa või teatise menetluses konkreetse projekti ja esitatud tõendite vastavust, TTJA aga teeb nõuete täitmise üle riiklikku

järelevalvet. Järelevalves lähtutakse korrakaitseseadusest, asendustäitmise ja sunniraha seadusest ning

haldusmenetluse proportsionaalsuse põhimõttest. Seletuskirja tasemel ei ole võimalik kirjeldada kõiki vajalikke tõendeid, kuna neid hinnatakse kogumis ja

tõendid võivad olla väga erineva ulatusega, alustades dokumentaalsetest tõenditest, sündmuskoha vaatlusest või

paikvaatlusest ning lõpetades ülekuulamisega. Ettekirjutuse või väärteomenetluse aluseks saabki olla ehitusseadustiku vastav säte ning käesoleva eelnõuga ei muudeta

vastutussätteid ehk rikkumiste menetlemist on võimalik

läbi viia seni kehtivate sätete põhjal.9. Muud rakendussätted ja seletuskirja viited:

1. Palume korrigeerida seletuskirjas esinevad viited EhSRS §

30¹⁸ rakendussättele, kuna mitmes kohas viidatakse ekslikult §-

le 30¹⁷. 2. Palume viia EhSRS § 30⁴ lõike 3¹ seletuskiri kooskõlla

eelnõu normtekstiga. Seletuskirjas kasutatakse sama nõude puhul nii 2028. aasta kui ka 2030. aasta tähtaega, samas kui

eelnõu kohaselt tuleb automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamise kohustus või vastava hinnangu esitamine täita

hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks. 3. Palume selgitada, kuidas tagab EhSRS § 30⁴ lõikes 4 kavandatud regulatsioon direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10

lõike 3 punktis c sätestatud eesmärgi täitmise olukorras, kus uue

Arvestatud.

1. Seletuskirjas on parandatud ekslikud viited EhSRS

§-le 30¹⁷ viidetega §-le 30¹⁸.

2. EhSRS § 30⁴ lõike 3¹ selgitust on korrigeeritud ning

kasutatud läbivalt automaatika- ja juhtimissüsteemi

paigaldamise või põhjendatud hinnangu esitamise

tähtajana 1. jaanuari 2030.

3. EhSRS § 30⁴ lõike 4 puhul on täpsustatud, et uue

avaliku sektori hoone päikeseenergiaseadme nõue

seotakse pärast muudatuse jõustumist esitatud

ehitusloa taotluse või ehitusteatisega. Enne

jõustumist esitatud taotlusele ei kohaldata nõuet

tagasiulatuvalt üksnes seetõttu, et hoone valmib

avaliku sektori hoone ehitusloa taotlus on esitatud enne seaduse

jõustumist, kuid hoone valmib pärast 2026. aasta 31. detsembrit. pärast 31. detsembrit 2026. Selline üleminekureegel

arvestab õiguspärast ootust ja ehitusprojekti

menetlusse võtmise aega.

10. Peame oluliseks märkida, et eelnõuga kavandatav Euroopa

Parlamendi ja nõukogu hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmine toetab küll pikaajalist eesmärki

parandada hoonete energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuid praegusel kujul kaasnevad sellega kohalikele omavalitsustele ulatuslikud täiendavad

kohustused, mille rahaline, halduslik ja organisatsiooniline mõju

ei ole eelnõu seletuskirjas piisavalt hinnatud ega põhjendatud. Omavalitsused täidavad eelnõu rakendamisel samaaegselt kahte

rolli: avalike hoonete omanikuna tuleb märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe parandamisse,

päikeseenergiaseadmete paigaldamisse ning hoonete rekonstrueerimisse, menetleja ja järelevalve teostajana aga tagada uute nõuete rakendamine ja kontrollimine. Samas

eelnõust ei selgu vastutuse jaotus omavalitsuste, pädevate ekspertide ning riiklike järelevalveasutuste vahel samuti puudub

hinnang täiendava töökoormuse tegelikule mahule. Kõige olulisemaks probleemkohaks on kohustuste ja rahastuse

ebapiisav seos. Eelnõu seab omavalitsustele siduvad tähtajad energiatõhususe nõuete täitmiseks ja taastuvenergia seadmete paigaldamiseks, kuid puudub veenev analüüs selle kohta,

milline on nende nõuete maksumus omavalitsuste hoonetele, milline on investeeringute ajakava ning kuidas tagatakse nende

rahastamine. Samuti ei ole hinnatud mõju omavalitsuste eelarvestrateegiatele, investeerimisvõimekusele ega netovõlakoormusele. Arvestades, et kohalikel omavalitsustel

tuleb samaaegselt tagada haridus-, sotsiaal- ja muude avalike teenuste osutamine, võib täiendavate investeerimiskohustuste

täitmine ilma piisava riikliku toetuseta kaasa tuua teiste oluliste

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud kohalike omavalitsuste ja teiste

avaliku sektori asutuste eelarvemõju selgitustega

seletuskirja 7.peatükis (kulude ja tulude analüüs).

Menetluskoormuse võimaliku tõusu leevendamiseks on ette

nähtud nõuete kontrolli suurem automatiseerimine

ehitisregistris.

investeeringute edasilükkamise, laenukoormuse kasvu ning kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike ülesannete täitmise võime vähenemise. Seetõttu tuleb eelnõud enne selle vastuvõtmist

oluliselt põhjalikumat mõjuanalüüsida, võttes aluseks omavalitsuste hoonefondi tegelikul seisul põhinevat kulude

hinnangut, selget rakendamiskava, põhjendatud erandite süsteemi ning kohustuste täitmiseks vajaliku riikliku rahastuse ajakava ja mahu kirjeldust. Vastasel juhul tekib märkimisväärne

risk, et direktiivist tulenevad eesmärgid muutuvad kohalike

omavalitsuste jaoks tähtaegselt täitmatuks.

Eesti Arhitektide Liit

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eesti Arhitektide Liit ei toeta praegusel kujul sõnastatud

renoveerimispassi mõiste seadusesse sisse kirjutamist. Idee renoveerimispassist kui sellisest on teretulnud, aga hetkel on see

veel liiga “toores” ja aitab juurutada senist praktikat, kus mistahes spetsialist, kes ei ole arhitekt, otsustab hoone arhitektuuri üle mingi tasuvusarvutuse baasil. EALi hinnnagul

tuleb selle passi olemus ja passi koostaja pädevus eelnevalt läbi analüüsida ja ühine seisukoht kujundada, misjärel saab selle

seadusesse sisse kirjutada. Hoone renoveerimise kalkulatsioonide aluseks peab olema hoone arhitektuuri projekt. Ei audit ega pass ei tohiks pakkuda

visuaalseid ja ruumilisi lahendusi, arhitekti eskiis peaks olema

nii energiaauditi kui renoveerimispassi kohustuslik osa.

Arvestatud osaliselt. Käesolevas eelnõus lähtutakse renoveerimispassi mõiste sisustamisel direktiivi artiklist 2 punktist 19: konkreetsele

hoonele kohandatud tegevuskava hoone tervikrekonstrueerimiseks maksimaalse arvu etappidega,

millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust. Direktiivi lisa VIII punktis 1 on toodud renoveerimispassi

kohustuslike osade loetelu, milles ei ole nimetatud visuaalseid ega ruumilisi lahendusi. Punkti 2 loetelu kohaselt on võimalik täiendavaid osasid kehtestada, milles

on viidatud ka arhitektide kaasamise vajadusele. Kokkuvõttes on renoveerimispass teekonna kirjeldus, kuid

see ei asenda arhitektuurset projekti, mis on eraldiseisev ja järgnev samm. Renoveerimispassi nõudeid täpsustatakse määrusega, mis on välja töötamisel ning millesse

kaasatakse ka huvirühmad.

Eesti Energia AS

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Ettepanek: Palume eelnõus või seletuskirjas täpsustada avaliku sektori asutuse mõiste kohaldamist riigi osalusega

turutingimustel tööstus- või äritegevusega tegelevatele äriühingutele ning selgitada üheselt, kas sellistele äriühingutele

kuuluvatele uutele hoonetele rakendub heitevaba hoone nõue alates 1. jaanuarist 2028 või 1. jaanuarist 2030. Direktiivi (EL) 2024/1275 kohaselt peavad avaliku sektori

asutustele kuuluvad uued hooned vastama heitevaba hoone nõuetele alates 1. jaanuarist 2028, samas kui teistele uutele

hoonetele rakendub nõue alates 1. jaanuarist 2030. Direktiivis kasutatakse avaliku sektori asutuse mõistet direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mille kohaselt hõlmab

mõiste lisaks riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele nende poolt otse rahastatavaid ja hallatavaid üksusi, millel ei ole

tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Riigi osalusega turutingimustel tegutsevate äriühingute puhul ei ole eelnõu põhjal üheselt selge, kuidas nimetatud kriteeriume

kohaldatakse ning kas sellistele äriühingutele kuuluvatele uutele hoonetele rakendub heitevaba hoone nõue alates 2028. või 2030.

aastast.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud eelnõu punktis 9 avaliku sektori

asutuse mõiste kohaldamise osas. Avaliku sektori asutus

määratakse kavandatava energiamajanduse korralduse

seaduse § 2 punktis 1 sätestatud mõiste kaudu, millega

võetakse üle direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punkt 12.

Riigi osalusega äriühing ei ole üksnes riigi osaluse tõttu

avaliku sektori asutus. Kui äriühing tegutseb turutingimustel

ning selle tegevus on tööstusliku või ärilise iseloomuga, ei

kuulu ta selle mõiste alla. Avaliku sektori asutusena ei

käsitata üksusi, mis ei kuulu valitsussektorisse ega ole

avaliku võimu kontrolli all, sealhulgas: eraõiguslikke

äriühinguid, sh riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega

turutingimustel tegutsevad ettevõtjad (nt energia- ja

sadamaettevõtjad); erasektori teenuseosutajaid (nt

eraõiguslikud haiglad või haridusasutused); eraõiguslikke

mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mille üle avalik sektor

ei oma valitsevat mõju. Täpsem nimekiri on toodud

Rahandusministeeriumi avaliku sektori kodulehel:

https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-

kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika

Avaliku sektori alla kuuluvad heitevabade hoonete

kontekstis keskvalitsuse, KOV-i ja sotsiaalkindlustusfondide

omandis olevad hooned.

Eesti Energia hoonetele kohaldub heitevaba hoone nõue üldjuhul alates 1. jaanuarist 2030. Alates 1. jaanuarist 2028

kohaldub nõue üksnes sellise üksuse uuele hoonele, mis vastab avaliku sektori asutuse tunnustele.

2. Ettepanek: Palume täpsustada päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustuse rakendumise tingimusi ja proportsionaalsuse hindamist selliselt, et piiratud ulatusega

rekonstrueerimine, katusetöö või tehnosüsteemi muudatus ei tooks kaasa tehtava töö ulatusega võrreldes ebaproportsionaalset

päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustust. Üle 500 m² olemasoleva mitteelamu puhul võib

päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus rakenduda ka juhul, kui ehitusluba või ehitusteatist nõudev töö puudutab

üksnes piiratud osa hoonest. EhS § 62 lg 2 erandite alla kuuluvatele hoonetele, sh tööstusaladele ja töökodadele, energiatõhususe peatüki nõudeid ei kohaldata. Nõuete

kohaldamisalasse jäävate hoonete puhul võib piiratud töö siiski kaasa tuua tehtava töö ulatusega võrreldes ebaproportsionaalse

investeerimisvajaduse.

Arvestatud osaliselt.

Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ raames, millesse kaasame ka seotud sidusrühmi. Seega on

täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad

kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus.

Ettepanekut ei saa täielikult arvestada üldise välistusena üksnes töö piiratud ulatuse tõttu, sest direktiiv seob

kohustuse loa- või teatamismenetlusega ning eeldab päikeseenergia kasutuselevõttu nõude kohaldamisalasse jäävates hoonetes. Tingimused määratakse ja selgitatakse

määruse nr 63 muutmise käigus.

3. Ettepanek: Palume täpsustada hindamiskriteeriume, mille alusel hinnatakse päikeseenergiaseadme paigaldamise tehnilist

teostatavust, funktsionaalset sobivust ja majanduslikku põhjendatust. Kriteeriumid peaksid olema piisavalt selged ja

objektiivsed, et hoone omanikul oleks võimalik juba enne projekteerimis- või rekonstrueerimisotsuse tegemist hinnata, kas päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus konkreetsel juhul

rakendub. Päikeseenergia kohustus sõltub tehnilisest teostatavusest,

funktsionaalsest sobivusest ja majanduslikust põhjendatusest ning hinnang tuleb kajastada ehitusprojektis. Seletuskiri annab näiteid tehnilise sobivuse kohta, kuid eelkõige majandusliku

põhjendatuse hindamise alused vajavad selgemat määratlemist. Selgus on vajalik nõuete kohaldamisalasse jäävate hoonete

investeeringute etteplaneerimiseks.

Arvestatud.

Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ raames,

millesse kaasame ka seotud sidusrühmi. Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad

kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus.

4. Normitehnilised tähelepanekud: Palume parandada EhSRS § 30¹⁸ viide selliselt, et see viitaks EhS § 69⁹ õigele sättele. Palume asendada seletuskirjas viite EhSRS §-le 30¹⁷ viitega §-le

30¹⁸. Eelnõu järgi tuleb >70 kW kuni 290 kW mitteelamu

tehnosüsteemile paigaldada automaatika- ja juhtimissüsteem või esitada põhjendatud hinnang hiljemalt 1.01.2030. Seletuskiri ütleb sama sätte selgitamisel esmalt, et hinnang tuleb esitada

1.01.2028, kuid mõni rida hiljem ütleb 1.01.2030. Palume viia seletuskirjas nimetatud tähtaeg eelnõuga kooskõlla.

Arvestatud.

EhSRS § 30¹⁸ viide on parandatud selliselt, et see viitab EhS

§ 69⁹ lõikele 3. Seletuskirjas on asendatud ekslikud viited

EhSRS §-le 30¹⁷ viidetega §-le 30¹⁸. Automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamise või

põhjendatud hinnangu esitamise tähtajana kasutatakse eelnõu ja seletuskirja läbivalt 1. jaanuari 2030.

Eesti Gaasiliit

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõu loob olukorra, kus uutes hoonetes ei ole lubatud maagaasi kasutamine. Direktiivi kohaselt peab uus hoone olema heitevaba, mis tähendab, et kohapeal ei tohi tekkida fossiilkütustest

pärinevat CO₂ heidet. Eelnõu defineerib heitevaba hoone järgmiselt: „ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat

süsinikdioksiidi (CO₂) heidet“ (EhS § 63 lg 10). Liit toetab kliimaneutraalsuse eesmärke, kuid maagaasi täielik välistamine uutes hoonetes ei arvesta üleminekuvajadust ega

tarbijate reaalseid võimalusi; Eelnõu ei käsitle üleminekuperioodi ega

kompensatsioonimehhanisme, mis mõjutab negatiivselt gaasitaristut ja gaasimüüjaid. Vastav analüüs on vaja läbi viia, sest vastasel juhul ei ole seaduse

mõju õigesti hinnatud.

Arvestatud osaliselt. Nõue, et heitevabas hoones ei teki kohapeal fossiilkütustest pärinevat CO₂-heidet, tuleneb otse direktiivi artikli 2 punktist

2 ning artiklitest 7 ja 11. Nõue rakendub uutele avaliku sektori hoonetele alates 1. jaanuarist 2028 ja kõigile uutele

hoonetele alates 1. jaanuarist 2030, mistõttu sisaldab direktiiv ise üleminekuaega. Samuti kohaldatakse heitevaba hoone tingimusi tervikrekonstrueerimise korral alates 1. jaanuarist

2030. Heitevaba hoone definitsioon ei luba kohapealset heidet, kuid

samas on lubatud tõhus kaugküte, mis vastab oma heitetrajektoorilt EED direktiivi artiklile 26. Selle kohaselt on nähtud ette järk-järguline üleminek taastuvallikatele, seega ei

ole koheselt ja täies ulatuses välistatud fossiilkütuste kasutus.

Liikmesriigil ei ole võimalik lubada pärast direktiivis sätestatud tähtaegu uutes heitevabades hoonetes maagaasi

kohapeal põletavat küttelahendust. Eelnõu ei kehtesta olemasolevatele hoonetele üldist maagaasi kasutamise keeldu ega suuna kõrvaldama kasutusel olevat gaasitaristut.

Direktiivist ei tulene kohustust kehtestada gaasiettevõtjatele

kompensatsioonimehhanismi ning eelnõuga sellist meedet ei kavandata. Vastupidiselt ei saa riik toetada jätkuvat fossiilkütuste kasutust kateldes alates 1. jaanuarist 2025

tulenevalt direktiivi artiklist 17 punktist 15. Igasugused kompensatsioonimehhanismid riigi poolt on käsitletavad kui

riigiabi ning ka vastav regulatsioon grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 näol piirab mitmel juhul sellist riigiabi ilma teavituseta andmast.

Seletuskirja mõjude peatükki 6 on täiendatud majanduslike

mõjude osas heitevabade hoonete kontekstis.

2. Seletuskiri ei käsitle biometaani eraldi, kuigi biometaan on taastuvkütus ja kuulub EL taastuvenergia

direktiivi alla. Eelnõu tekstis ei ole ühtegi sätet, mis eristaks biometaani fossiilgaasist. Samal ajal sätestab heitevaba hoone definitsioon: „ei tekita kohapeal fossiilkütustest

pärinevat CO₂ heidet“ (EhS § 63 lg 10). Täiendavalt toome välja, kuigi oleme seda ka varasemalt adresseerinud, et siseriiklikult on vaja defineerida gaasiboiler, sest gaasiboileris on võimalik

kasutada nii biometaani kui ka maagaasi. Sellest tulenevalt on vaja defineerida taastuvgaaside kasutamise nõue, vastasel juhul

on välistatud biometaani kasutamise. Eesti Gaasiliit on sellele õiguslikule aspektile tähelepanud juhtinud, lisaks on see olnud väga keskseks teemaks Euroopa tasandil, sest väga paljudes

riikides on maagaas põhiline energiaallikas elamumajanduses. Kuna direktiivi ülevõtmine toimub ka paralleelselt teistes

liikmesriikides, siis on täpsem praktika fossiilse või taastuvboileri defineerimisel või käsitluses kujunemas. Oleme

Arvestatud osaliselt. Heitevaba hoone määratluses on välistatud kohapealne

fossiilkütuse kasutamisest tulenev CO₂-heide ning heitevaba hoone mõiste tuleb sisuliselt samas sõnastuses ka üle võtta. Käesolev eelnõuga võetakse üle direktiivi nõuded. Seaduses

sisustatakse seal kasutusel olevad mõisted ning ülejäänud mõisted määratletakse rakendusaktide tasandil. Hoonete energiatõhususe direktiiv ei defineeri gaasiboilerit, kuid

sisustab mõiste „katel“. Seega võetakse rakendusakti tasandil üle katla mõiste. Euroopa Komisjon on andnud direktiivi

volituse alusel välja suunised, mida nimetatakse fossiilkütustega seotud katlaks: EUR-Lex - 52025XC06438 - EN - EUR-Lex

Mõistet „fossiilkütused“ ei ole hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versioonis määratletud, kuid seda

mõistetakse samamoodi nagu energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses (EL) 2018/1999, mille artikli 2

teadlikud, et ainult kütusesegule tuginedes ei saa vastavat määratulust teha, samas on direktiivi võimalus kasutada biometaani kohtküttena, sellest tulenevalt on riigil kohustus

täpsemalt tagada biometaani õigused antud direktiivi kontekstis. Seega paralleelselt fossiilse kütuse keelustamisel tuleb ka

täpsemalt kirjeldada, et kuidas tehakse vahet taastuvat kütust kasutaval biometaani boileril ja maagaasi kasutaval boileril, ennem ei ole võimalik õigusselguse tagamisel vastavaid sätteid

vastu võtta.

punktis 62 on „fossiilkütus“ määratletud kui „süsinikul põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahke kütus, maagaas ja nafta“.

Seega ei saa siit järeldada, et biometaani kasutamine oleks katlas välistatud, kuna lubatud ei ole kohapealne

fossiilkütuste heide. Biometaani kasutamine katlas on lubatud. Selgitused ja tingimused selleks lisatakse rakendusakti tasandil.

Täiendavalt näeb ka Euroopa Komisjoni juhis ette, et fossiilkütuste kasutamist kateldes tuleb pigem lahendada

riiklike renoveerimiskavade ja tegevuskavade kaudu.

3. Seletuskiri keskendub elektrifitseerimisele ja soojuspumpadele, kuid ei käsitle gaasivõrgu rolli energiajulgeolekus. Seletuskirjas

rõhutatakse: „Eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest“ (seletuskiri lk 1). Kuid ei käsitleta: olemasoleva gaasitaristu amortisatsiooni; tarbijate kulusid üleminekul; gaasivõrgu rolli

biometaani transportimisel. Seisukoht: Gaasitaristu järsk väljasuretamine suurendab kulusid

nii allesjäävatele tarbijatele kui riigile, eelnõus ei nähtu selle mõju; Biometaan võimaldab gaasitaristut kasutada jätkusuutlikult ja vähendada CO₂ heidet ilma elektrisüsteemi ülekoormamata,

vastav võimalus on analüüsist kõrvale jäetud.

Arvestatud. Nõustume, et gaasitaristut saab kasutada muu hulgas

säästlikkuse nõuetele vastavate taastuvgaaside transpordiks. Kateldes põletatavaid fossiilkütuseid on võimalik asendada taastuvkütustega, nagu biokütused, vedelad biokütused,

biomasskütused ja muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused. Eelkõige võib biometaani kasutada ilma, et

oleks vaja muuta lõppkasutaja seadmeid, kuna selleks sobib sama torustiku- ja hoidlataristu. Samas peab olema biometaani kasutus tõendatud ja kontrollitav.

Seletuskirja mõjude peatükki 6 on täiendatud majanduslike mõjude osas heitevabade hoonete kontekstis, kus on selgitatud ka gaasitaristu jätkuvat kasutust taastuvallikate

kontekstis.

4. Seletuskiri märgib: „Halduskoormus on tingitud energiatõhususe

suurendamisest…“ (seletuskiri lk 2). Gaasiettevõtetele tekivad lisakoormused:vtehnosüsteemide uuendamise nõuded;

automaatika- ja seirekohustused; dokumenteerimise ja energiamärgise nõuded. Seisukoht: Toetame energiatõhusust, kuid soovime, et

gaasisüsteemide uuendamise nõuded oleksid proportsionaalsed;

Arvestatud osaliselt.

Tehnosüsteemide paigaldamise, asendamise ja olulise uuendamise nõuded peavad direktiivi artikli 13 kohaselt

olema süsteemi energiatõhususe optimeerimiseks tehniliselt, majanduslikult ja funktsionaalselt teostatavad, sõltudes hoone kategooriast ning projektiga seotud asjaoludest. Seega

mitmete nõuete kohaldamine on paindlik.

gaasisüsteemide moderniseerimine (nt kondensatsioonikatlad, biometaani ühilduvus) peab jääma lubatud lahenduseks.

Eelnevas punktis selgitatu kohaselt on võimalik kateldes põletatavaid fossiilkütuseid asendada taastuvkütustega, nagu biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui

bioloogilise päritoluga taastuvkütused.

5. Seletuskiri viitab: „Eesmärk on vähendada energiakulusid ja sõltuvust fossiilkütustest“ (seletuskiri lk 1). Palume

ministeeriumil analüüsida, kas vastavad lähtekohad on energiavaesuse riskist lähtuvalt adekvaatsed ja annavad

tarbijatele piisavalt võimalust valida erinevate lahenduste vahel. Rõhutame, et biometaan ja maagaas pakuvad tarbijatele taskukohast üleminekulahendust, mis vähendab energiavaesuse

riski. Riik peab tagama tehnoloogianeutraalsuse, mitte eelistama ühte lahendust.

Arvestatud osaliselt. Direktiiv eeldab, et energiatõhususe nõuete ja

renoveerimismeetmete kavandamisel arvestatakse kulutõhusust, taskukohasust ning energiavaesuse

vähendamist. Püstitatud energiavaesuse riski käsitleb pigem riiklik renoveerimiskava, mis on kooskõlastamisel ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitamiseks. Samuti on läbi viimisel

Kliimaministeeriumi poolt uuring, mis käsitleb just energiavaesust ja otsib sobivaid meetmeid selle

leevendamiseks.

6. Direktiiv lubab hübriidsüsteeme, kuid Eesti eelnõu ei käsitle neid. Sellest tulenevalt on meil tunnetus, et riik ei taga siin

tehnoloogianeutraalsust vaid kujundab õigusloomet ainult soojuspumpade ja kaugkütte jaoks, jättes teised tehnoloogilised

lahenduse kõrvale. Ettepanek: Palume täiendavalt analüüsida, et kuidas hübriidlahendused vähendavad CO₂ heidet ja tagavad

energiajulgeolekut ning pakuvad täiendavaid võimalusi, kus näiteks üks tehnoloogia ei suuda kõike tagada.

Arvestatud osaliselt. Direktiiv käsitleb tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet

peamiselt seoses tehnoloogiaga, mis ei tekita kohapeal fossiilseid CO2 heitkoguseid. Seega kui hübriidsüsteemi all

peetakse silmas lahendust, kus hübriidsüsteem kasutab ka fossiilkütuseid, siis see ei ole lubatud heitevabade hoonete ja tervikrekonstrueerimise puhul. Muudel juhtudel on

hübriidsüsteemidel olemas koht, kuid direktiivist tulenevalt on riigi eesmärgiks riiklikus renoveerimiskavas aastaks 2040

loobuda fossiilkütuste kasutamisest kateldes.

7. Soovime tähelepanu juhtida, et elamumajanduse elektrifitseerimise mõju ei ole tootmise ja jaotamise suunal

analüüsitud. Kui palju on vaja Eestis täiendavalt juhitavaid võimsuseid või taastuvenergiat, milline mõju saab olema hinnal

ja kuidas on vajalik muuta elektrivõrke, et vastav vajadus hoonete suunal ära katta. Lisaks puuduvad sätted, mis välistavad fossiilsetest allikatest elektrienergia kasutamise

Arvestatud. Seletuskirja täiendatakse mõjuga elektrivõrgule. 12.10.2026

avalikustati Kliimaministeeriumi tellimusel uuring Elektrilevi AS arengukava kohta, mis kaardistab lähikümnendi

investeeringute vajaduse ja soovitused nende elluviimiseks jaotusvõrgus. Analüüs järelda, et uue investeeringuajendina on lisandunud läbilaskevõime kasv. Jaotusvõrku ühendatud

elamumajanduses. Riik ei saa poliitika kujundamisel tekitada heitmeid teistesse sektoritesse, mis sest, et kõnealune direktiiv käistleb kasvuhoonegaaside tekkimist konkreetselt hoone

põhiselt. See on väga lühinägelik poliitika kujundamine, mis on vastuolus kliima- ja energiapoliitika põhimõtetega. Käesoleva

eelnõu kontekstis on elektri kaalumistegur, mis saab olema kehtestatud ministri määrusega, puhtalt poliitiline meede, mitte teadusel põhinev argument. Kui võtta üks hoone, mis on

soojustamata ning kasutada seal kas õhk-vesi soojuspumpa või gaasiboilerit, siis hoone soojapidavus ei muutu, see jääb endiselt

sama, aga kui vähendada elektrienergia kaalumistegurit, siis äkitselt sama hoone jõuab nõutud energiaklassi.

hajatootmise installeeritud võimsus ulatus 2025. aasta lõpuks 1 021,5 MW-ni (23 925 tootmiskohta), millest ligikaudu 91% on päikeseelekter; hajatootmisest eraldi on tekkimas

salvestusturg (2025. aasta lõpuks 74 MW). Tootmise kiire kasvu tõttu on tootmissuunaline läbilaskevõime mitmes

piirkonnas ammendunud, mis suurendab nõudeid võrgu läbilaskevõimele, pingekvaliteedile ja kahesuunalise võimsusvoo juhtimisele. Osa sellest vajadusest ei eelda

tingimata füüsilist võrgu tugevdamist, vaid on lahendatav paindliku liitumise ning tarbimise ja tootmise juhtimisega.

Nendest ajenditest tuleneb arengukava investeeringumahu kasvu vajadus. Fossiilkütustest toodetud elektrit ei ole keelatud, nagu pole

keelatud ka otseselt kõigil juhtudel fossiilkütuste kasutamine kateldes kuni 2040. aastani. Küll aga tuleb võtta arvesse

heitevabade hoonete puhul elektrienergia segu kehtestatavate piirmäärade kontekstis, kuna just see suunab vähendama fossiilse sisaldusega elektri kasutamist.

8. Eesti Gaasiliit ei pannud tähele, et eelnõu kontekstis oleksid välja toodud erisused, millistel puhkudel on võimalus kasutada maagaasi ja millistes hoonetes. Palume vastav analüüs direktiivi

kontekstis välja tuua.

Arvestatud. Maagaasi võib jätkuvalt kasutada olemasolevas hoones, kui konkreetset hoonet ei asuta terviklikult renoveerima.

Maagaasi kohapealne põletamine ei ole lubatud uues hoones, millele rakendub heitevaba hoone nõue: avaliku sektori uutes hoonetes alates 1. jaanuarist 2028 ja kõigis uutes hoonetes

alates 1. jaanuarist 2030. Lisaks piirab direktiivi artikli 17 lõige 15 alates 1. jaanuarist 2025 eraldiseisvate

fossiilkütusekatelde avalikku rahastamist.

9. Ettepanek: täiendada energiamajanduse korralduse seadust, selleks et tõhus gaasküte defineerida kõigepealt EnkSis ja siis on

võimalik sellele juba kaalumistegur määruse tasandil kehtestada. § 2 lg täiendatakse lõikega 27-4) järgmises sõnastuses: „27-4) Tõhus gaasküte on tarnitud gaasisegu (või süsteem), mis sisaldab

vähemalt 50% biometaani (või taastuvenergiat).

Arvestatud osaliselt. Ettepanekut analüüsitakse ja kaalutakse rakendusaktide

muutmise raames.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. EPBD ülevõtmisega kaasneb hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika ja kuluoptimaalsete tasemete edasine

ajakohastamine. Peame oluliseks, et selle käigus hinnataks erinevaid kütte- ja jahutuslahendusi tehnoloogianeutraalselt, võrreldavatel süsteemipiiridel ja võrreldava ajaperspektiiviga,

arvestades muu hulgas primaarenergia kasutust, energia tootmist ja muundamist, transporti ja jaotust, hooajalist dünaamikat,

elektrisüsteemi tipukoormust ning olemasoleva taristu kasutamist. Praeguses metoodikas ei ole eri energiakandjate süsteemipiirid alati võrreldavad (nn kaugkütte kasuteguri

korrigeerimise ettepanekuid oleme varasemalt korduvalt esitanud ning esitame uuesti käimasolevas rakendusmääruste

konsultatsioonis). Sama eesmärki toetab EJKÜ poolt energiatõhususe direktiivi ülevõtmise eelnõu kohta juba esitatud ettepanek võtta EnKS-i üle „tõhusa individuaalse kütte ja

jahutuse“ mõiste, mille kohaselt hinnatakse individuaalse lahenduse tõhusust võrdluses tõhusa kaugkütte või jahutusega

ning asjaomast süsteemipiiri arvestades. Ettepanek: EPBD ülevõtmise seletuskirjas ning järgnevate rakendusaktide ja kuluoptimaalsuse metoodika väljatöötamisel

fikseeritaks põhimõte, et individuaalseid ning kaugkütte ja - jahutuse lahendusi hinnatakse võrreldavatel süsteemipiiridel ning

primaarenergiategurite, kaalumistegurite ja muude energiatõhususe näitajate määramisel kasutatakse eri energiakandjate suhtes võrreldavaid lähtekohti.

Arvestatud osaliselt.

Konkreetsed tegurid ja arvutusreeglid kehtestatakse

rakendusakti tasandil, sest need põhinevad

ajakohastatavatel tehnilistel andmetel ja kuluoptimaalsuse

arvutustel. Võtame arvesse esitatud ettepanekuid ja

analüüsime neid rakendusaktide muudatuste raames.

Lisame, et tehnoloogianeutraalsust rõhutab direktiiv

seoses tehnoloogiaga, mis ei tekita kohapeal fossiilseid

CO2 heitkoguseid, kuivõrd tehnoloogia arengut ja

kliimaeesmärke silmas pidades on oluline järkjärguline

fossiilkütuste kasutamise lõpetamine kütte- ja

jahutussektoris. Riiklikus renoveerimiskavas on toodud

eesmärgiks fossiilkütuste kasutamise lõpetamine kateldes

alates 2040. aastast.

Rakendusakti ettevalmistamisse kaasatakse asjaomased

huvirühmad.

2. EPBD artikli 11 lõike 7 kohaselt võib heitevaba hoone

energiavajadus olla kaetud muu hulgas tõhusa kaugkütte või - jahutusega. Vastavustabeli kohaselt kavandatakse see nõue üle

Arvestatud.

Tulenevalt EPBD artiklist 11 lõige 7 on heitevaba hoonet lubatud varustada tõhusa kaugkütte või -jahutusega, kui

võtta energiatõhususe miinimumnõudeid käsitleva määrusega.

Sellest lähtudes palume energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestada üheselt, et tõhus kaugküte või -jahutus on

EPBD artikli 11 lõike 7 tähenduses iseseisvalt nõuetele vastav heitevaba hoone energiavarustusviis.

see vastab direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõikes 1

toodud kütusesegudele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames võetakse üle EPBD artikli 11 lõige 7 toodud tingimused.

3. Eelnõuga lisatav EnKS § 4³ näeb ette riikliku hoonete renoveerimiskava, mis sisaldab muu hulgas tegevuskava,

poliitikaid ja meetmeid, investeeringuid ning hoonete energiatõhususe trajektoore. EPBD II lisa näeb renoveerimiskava

osana ette ka kütte ja jahutuse dekarboniseerimise, sh kaugkütte ja -jahutuse võrkude kaudu, ning fossiilkütuste kasutamise järkjärgulise lõpetamise kütte ja jahutuse valdkonnas.

Vastavustabelis on II lisa nõuded loetud üldiselt EnKS § 4³ kaudu kaetuks, kuid see oluline kütte- ja jahutussektori element ei ole

seaduse tekstis eraldi nähtav. Ettepanek: täiendada EnKS § 4³ selliselt, et riiklikus hoonete renoveerimiskavas käsitletakse eraldi kütte ja jahutuse CO₂-heite

vähendamise poliitikaid ja meetmeid, sh tõhusa kaugkütte ja - jahutuse arendamist ning fossiilkütustel põhinevate

individuaalsete kütte- ja jahutuslahenduste järkjärgulist asendamist. Renoveerimiskava tuleks selles osas siduda energiatõhususe direktiivi ülevõtmise eelnõus ette nähtud EnKS

§ 3 lg 9¹ alusel koostatavate kohalike kütte- ja jahutuskavadega.

Arvestatud osaliselt.

Riikliku hoonete renoveerimiskava sisu käsitleb direktiivi

II lisa, mille kohaselt tuleb kavas välja tuua „ülevaade

rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja

meetmetest“. Selle jaotise alla kuulub ka muuhulgas kütte

ja jahutuse CO₂-heite vähendamise poliitikad ja meetmed,

sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse arendamine ning

fossiilkütustel põhinevate lahenduste järkjärgulist

asendamine. Praegune eelnõu sõnastus võtabki kokku

ülevaate rakendatavatest poliitikameetmetest ja -

suundadest, mille hulka kuulub ka kütte ja jahutuse

dekarboniseerimine. Seletuskirja täiendatakse selle

kohustusliku sisu ja kohalike kütte- ja jahutuskavadega

koordineerimise selgitusega.

Ettepanekut ei arvestata osas, milles soovitakse kõik üksikasjalikud meetmed loetleda EnKS §-s 4³. Seadus

sätestab renoveerimiskava eesmärgi ja põhisisu, kuid konkreetsete poliitikate, investeeringute ja sektoritevaheliste seoste kirjeldamine kuulub

ajakohastatava riikliku kava tasandile.

4. EPBD artikli 13 lõige 7 näeb ette, et liikmesriigid püüavad olemasolevates hoonetes fossiilkütustel töötavad eraldiseisvad katlad järk-järgult asendada. Vastavustabelis on selle nõude

rakendamine jäetud riikliku hoonete renoveerimiskava tasandile. Leiame, et selline lahendus on liiga kaudne. Teeme ettepaneku

võtta artikli 13 lõige 7 üle seadusesse, sätestades selge põhimõtte

Mittearvestatud.

Direktiivi artikli 13 lõikes 7 kasutatakse sõnastust

„püüavad asendada“, mistõttu ei tulene sellest

liikmesriigile kohustust sätestada olemasolevate hoonete

fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde kasutuselt

kõrvaldamiseks vahetult kohaldatav keeld või tähtaeg.

fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde järkjärguliseks

kasutuselt kõrvaldamiseks. Ettepanek: võtta üle EPBD artikli 13 lõikes 1 ette nähtud

võimalus ja sätestada seaduses õiguslik alus kehtestada hoone tehnosüsteemidele nõudeid nende kasvuhoonegaaside heite, kasutatava kütuse liigi või taastuvenergia minimaalse osakaalu

alusel. Praeguse vastavustabeli kohaselt on see võimalus jäetud kasutamata.

Eesti rakendab seda eesmärki riikliku hoonete

renoveerimiskava, toetusmeetmete, nõustamise ja kütte-

ning jahutussektori dekarboniseerimise poliitikate kaudu. Käesoleva eelnõu eesmärk on üle võtta direktiivi

kohustuslikud nõuded; valikulise regulatsiooni vajadust saab hinnata renoveerimiskava ja kütte- ning jahutuskavade rakendamisel.

5. Eelnõuga muudetava EhS § 69² lõike 6 kohaselt tuleb olemasoleva hoone soojus- või jahutusallika asendamisel

paigaldada ruumipõhised isereguleerivad seadmed ning asjakohasel juhul hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavad süsteemid. EKJÜ toetab ruumipõhist temperatuuri reguleerimist

ja tasakaalustatud küttesüsteeme, kuid sellise kohustuse sidumine vahetult soojusallika vahetamisega võib kujuneda täiendavaks

rahaliseks ja ajaliseks barjääriks näiteks lokaalselt gaasiküttelt madalama heitega kaugküttele üleminekul ning seeläbi hoopis aeglustada kütte dekarboniseerimist.

Ettepanek: mitte siduda ruumipõhise reguleerimise ja hüdraulilise tasakaalustamise kohustust vahetult soojus- või

jahutusallika asendamisega. Kui sellise seose säilitamist peetakse vajalikuks, tuleks võimaldada nõude täitmine mõistliku üleminekuaja jooksul, näiteks viie aasta jooksul pärast soojus-

või jahutusallika vahetamist. Samuti palume sõnaselgelt täpsustada, et kaugkütte soojussõlme vahetamine ei ole käesoleva

sätte tähenduses soojusallika asendamine. Süsteemide uuendamisel võiks seejuures eelistada dünaamilist hüdraulilist tasakaalustamist ning automaatikasüsteemiga liidestatavat

ruumipõhist temperatuurireguleerimist.

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirjas ja rakendusaktis täpsustatakse, et EhS § 69²

lõike 6 kohaldamisel on ruumipõhiste isereguleerivate

seadmete ja hüdraulilise tasakaalustamise lahenduste

paigaldamise eelduseks tehniline teostatavus ja

majanduslik põhjendatus ning olemasolevat nõuetekohast

lahendust ei pea dubleerima. Kaugkütte soojussõlme

vahetamine samaväärse vastu ei ole iseenesest hoone

soojusallika asendamine, sest soojusallikaks on

kaugküttesüsteem; nõue võib rakenduda, kui muudetakse

hoone küttesüsteemi viisil, mis vastab sätte eeldustele.

Ettepanekut ei arvestata osas, milles soovitakse üldist viieaastast üleminekuaega pärast soojus- või jahutusallika

asendamist. Direktiivi artikli 13 lõige 4 seob nõude tehnosüsteemi paigaldamise või asendamisega just selleks, et vajalikud juhtimis- ja

tasakaalustamislahendused rakendataks töödega koos. Hilisem eraldiseisev paigaldamine suurendaks kulusid ja

võiks vähendada süsteemi tõhusust. Tehniliselt sobivate lahenduste täpsem valik, sealhulgas dünaamiline tasakaalustamine ja automaatikaga liidestamine, jääb

projekteerimise ning rakendusakti tasandile.

6. Eelnõu § 69⁴ kohaselt sõltub mitme automaatika- ja

juhtimislahenduse paigaldamise kohustus sellest, kas lahendus on Arvestatud.

tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Seletuskirjast

nähtub küll, et olemasolevate hoonete puhul tuleb hinnang esitada ehitisregistrisse ning hinnangu puudumisel eeldatakse

paigaldamiskohustuse olemasolu, kuid majandusliku põhjendatuse sisulised kriteeriumid jäävad ebaselgeks. Ettepanek: täpsustada seaduses või rakendusaktis majandusliku

põhjendatuse hindamise alused, sh vähemalt arvestatav hindamisperiood, investeeringu- ja käidukulud ning

energiasäästust ja süsteemi juhtimisest saadav kasu. See aitaks vältida olukorda, kus sama kohustuse rakendamine sõltub liiga suurel määral üksikjuhtumi subjektiivsest hinnangust.

Automaatika- ja juhtimissüsteemi tehnilise teostatavuse

ning majandusliku põhjendatuse hindamise ühtsed alused täpsustatakse rakendusaktis ja juhendmaterjalis.

Hinnangus arvestatakse vähemalt investeeringu- ja käidukulusid, süsteemi eeldatavat kasutusiga, energiasäästu ja juhtimisest saadavat muud mõõdetavat

kasu, hoone kasutusprofiili, olemasoleva süsteemi seisukorda ning lahenduse hooldus- ja

uuendamisvajadust. Hindamisperiood seotakse lahenduse majandusliku kasutuseaga ning väärtused dokumenteeritakse ehitisregistrisse esitatavas hinnangus.

See võimaldab kohustust ühetaoliselt kohaldada ja vähendab üksikjuhtumi subjektiivsust.

7. Eelnõu § 69⁵ kohaselt tuleb uued ja oluliselt rekonstrueeritavad elamud teatud tingimustel varustada elektroonilise seire, tõhusa

juhtimislahenduse ning energiahinnale reageeriva lahendusega. EPBD artikkel 13 lõige 11 räägib seejuures laiemalt välistele signaalidele reageerimisest ja energiatarbimise kohandamisest,

mitte üksnes hinnasignaalist. EJKÜ hinnangul peaks nõue selgelt hõlmama nii elektri- kui ka soojussüsteemi. Juhtimise eesmärk ei

peaks olema üksnes üksikhoone energiakulu optimeerimine, vaid ka elektri- ja soojussüsteemi tipukoormuste vähendamine ja olemasoleva taristu tõhusam kasutamine.

Ettepanek: täiendada § 69⁵ selliselt, et seire ja juhtimine hõlmaks asjakohasel juhul ka soojusenergiat ning

juhtimislahendus suudaks reageerida energiahinnale ja energiasüsteemi koormust kajastavatele välistele signaalidele, sh elektri- ja soojussüsteemi vajadustele.

Sobiv sõnastus § 69⁵ lg 1jaoks võiks olla: „(1) Kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult

põhjendatud, varustatakse uus püstitatav elamu ja olemasolev oluliselt rekonstrueeritav elamu: 1) pideva elektri ja soojuse tarbimise elektroonilise seire lahendusega, mis mõõdab hoone

Arvestatud osaliselt.

EhS § 69⁵ sõnastust ja seletuskirja täpsustatakse

kooskõlas direktiivi artikli 13 lõikega 11 nii, et

juhtimislahendus peab suutma reageerida asjakohastele

välistele signaalidele, sealhulgas energiahinnale ja

energiasüsteemi koormust kajastavale signaalile, ning

kohandada energiatarbimist viisil, mis toetab hoone

tõhusat toimimist ja tipukoormuse vähendamist. Kui

hoone soojusenergia kasutust on tehniliselt võimalik

mõõta ja juhtida, võib seire ja juhtimine hõlmata ka

soojusenergiat.

Ettepanekut ei arvestata esitatud detailses sõnastuses. Direktiiv ei nõua, et iga elamu juhtimislahendus oleks

ühendatud kaugküttesüsteemi koormussignaalidega või juhiks kõiki soojuse tootmise, jaotamise ja salvestamise komponente. Sellise üldise kohustuse tehniline

teostatavus sõltub hoone ja võrgu mõõte-, side- ja juhtimisvõimekusest ning selle andmevahetus- ja

koostalitlusnõuded tuleb enne kohustuslikuks muutmist

energiasüsteemide töö optimaalsust ja teavitab hoone omanikku

või omaniku poolt määratud isikut süsteemi tööparameetrite märkimisväärsest muutusest või hoolduse vajadusest;

2) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab elektri ja soojusenergia optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja kasutamise ning süsteemi hüdraulilist tasakaalustamist võimaldava seadmega, kui

see on asjakohane; 3) lahendusega, mis suudab reageerida energiahinnale ja energiasüsteemi koormust kajastavatele

välistele signaalidele ning kohandada energiatarbimist viisil, mis aitab vähendada elektri- ja soojussüsteemi tipukoormust.“.

välja töötada rakendusakti ja tehniliste standardite

tasandil.

8. EPBD artikli 13 lõige 2 võimaldab liikmesriikidel kehtestada hoone tehnosüsteemidele nõudeid, mis hõlbustavad madalatemperatuuriliste küttesüsteemide tõhusat paigaldamist ja

käitamist, kuid vastavustabeli järgi Eesti seda võimalust praegu kasutada ei kavanda. Madalatemperatuuriline küttesüsteem

parandab nii soojuspumpade kui ka kaugkütte efektiivsust ning loob hoonele suurema paindlikkuse tulevaste vähese heitega soojusallikate kasutamiseks.

Ettepanek: võtta EPBD artikli 13 lõikes 2 ette nähtud võimalus üle ning sätestada, et uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete

küttesüsteemid projekteeritakse ja ehitatakse selliselt, et need võimaldavad tõhusat toimimist madalatemperatuurilises kaugküttesüsteemis. Küttesüsteemile kohaldatavad asjakohased

peale- ja tagastustemperatuuri ning muud tehnilised parameetrid tuleks kehtestada rakendusaktis või määrata võrguettevõtja

tehniliste tingimustega, arvestades võrgu tehnilist arengut ja dekarboniseerimise vajadust. Seejuures tuleks selgelt ette näha, et nimetatud tehnilised parameetrid võivad ajas muutuda ning

hoone küttesüsteemi projekteerimisel tuleb arvestada mõistliku kohanemisvajadusega tulevaste madalamate

temperatuuritasemetega. Regulatsioon ei peaks looma eeldust, et kaugküttesüsteemi tehniliste parameetrite muutmine võrgu tõhustamise või dekarboniseerimise eesmärgil kujutab endast

Mittearvestatud. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded arvestavad

soojusallika ja küttesüsteemi tõhusust ning suunavad seetõttu juba praegu kaudselt tõhusamate, sealhulgas

madalama temperatuuriga küttesüsteemide kasutamisele, sest ebatõhusama süsteemiga on nõudeid raskem täita. Kaugküttevõrguga liitumise tehnilised tingimused määrab

võrguettevõtja liitumistingimustes (kaugkütteseaduse § 10 lõige 5). Madalatemperatuurilise kaugküttevõrgu korral

seavad võrgupoolsed tehnilised tingimused hoone küttesüsteemile vastavad nõuded ka ilma eraldi seadusesätteta.

soojusettevõtja lepingurikkumist või toob automaatselt kaasa

kohustuse hüvitada tarbijale tema hoonesisese küttesüsteemi ajakohastamise kulud.

9. Eelnõu näeb ette hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise ning annab ministrile volituse kehtestada selle

arvutamise metoodika ja piirväärtused. Kuna hoone kasutusaegse soojusvarustuse kliimamõju sõltub otseselt kasutatavast soojusallikast ja selle arvutuslikust käsitlusest, on oluline, et

kaugkütte ja -jahutuse tegelik energiaallikate struktuur ning dekarboniseerimise trajektoor kajastuks metoodikas korrektselt.

Palume kaasata EJKÜ ja kaugküttesektori esindajad hoone süsinikujalajälje arvutamise metoodika ning piirväärtuste

väljatöötamisse, et kaugkütte ja -jahutuse kliimamõju oleks arvutustes kajastatud võrreldavatel ja tehniliselt põhjendatud

alustel.

Arvestatud. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ning teised

asjaomased kaugkütte- ja jahutussektori esindajad kaasatakse hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje

arvutusmetoodika ja piirväärtuste väljatöötamisse. Metoodikas määratakse kasutusaegse energia heitetegurite allikad ja ajakohastamise kord nii, et

kaugkütte ja -jahutuse energiaallikate struktuur ja tõhusus kajastuksid läbipaistvalt ning teiste energiakandjatega

võrreldavatel süsteemipiiridel. Tulevikuprognoose kasutatakse üksnes juhul, kui nende metoodiline alus, ajavahemik ja ajakohastamise kord on üheselt määratud;

piirväärtuste kehtestamisel lähtutakse direktiivi III lisast, riiklikust metoodikast ja kontrollitavatest andmetest.

10. Eelnõu kohaselt tuleb 70–290 kW tehnosüsteemiga mitteelamule automaatika- ja juhtimissüsteem paigaldada või esitada hinnang,

et selle paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud. Selline „paigalda või põhjenda,

miks ei saa“ konstruktsioon erineb sisuliselt EPBD ja EhS § 69⁴ loogikast, mille kohaselt kehtib paigaldamiskohustus juhul, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.

Ettepanek: sõnastada EhSRS § 30⁴ lg 3¹ samal põhimõttel kui EhS § 69⁴, st sätestada, et automaatika- ja juhtimissüsteem

paigaldatakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, ning näha eraldi ette vastava hinnangu dokumenteerimise kohustus. Nii jäävad tehniline

teostatavus ja majanduslik põhjendatus nõude kohaldamise materiaalseteks tingimusteks, mitte eranditeks, mille puudumist

peab hoone omanik tõendama. Majandusliku põhjendatuse hindamise ühtsed alused tuleks kehtestada rakendusaktis.

Arvestatud.

EhSRS § 30⁴ lõike 3¹ sõnastus viiakse kooskõlla EhS § 69⁴ ja direktiivi artikli 13 loogikaga: automaatika- ja juhtimissüsteem paigaldatakse, kui see on tehniliselt

teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Kui süsteemi ei paigaldata, peab hoone omanik esitama tähtajaks pädeva

isiku koostatud ja ehitisregistris dokumenteeritud hinnangu, millest nähtub vähemalt kohaldatav süsteemivõimsus, tehnilised piirangud, investeeringu- ja

käidukulud, hindamisperiood ning eeldatav energiasääst ja muu juhtimisest saadav kasu.

Dokumenteerimiskohustus ei muuda teostatavust ja põhjendatust erandiks, vaid võimaldab kontrollida materiaalsete kohaldamistingimuste täitmist. Ühtsed

hindamisalused täpsustatakse rakendusaktis.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 ja punktiga 26 kehtestatakse uue hoone püstitamisel kohustus arvutada hoone olelusringipõhine

süsinikujalajälg. Ettepanek: selgitada seletuskirjas täiendavalt 2000-eurose lisakulu komponentide reaalset kujunemist. Hinnata pädevate ekspertide tegelikku võimekust teenust

pakkuda aastatel 2028 – 2030 ning analüüsida selle suhet oodatava nõudlusega (kohustuslike arvutustega ehitusprojektide

mahuga) ning mõju teenuse kättesaadavusele ja hinnale.

Arvestatud ja selgitatud. Seletuskirja täiendatud. Andmed maksumuse kohta pärinevad

Riigi Kinnisvara AS-ilt, kellel on praktilisi kogemusi olelusringi hindamisega. Perioodil 2028-2030 ei piirata seda kes võib hindamisi läbi viia, seega ei tohiks tekkida puudujääki vajalike

ekspertide osas. Teenuse hind sõltub suuresti kättesaadavate andmete kvaliteedist ja tarkvarast mida kasutatakse. Suuremad

mahud toovad alla ka teenuste hinnad.

2. Eelnõu § 1 punktiga 16 ning § 2 punktiga 6 sätestatakse päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustus püstitatavale

uuele avaliku sektori hoonele ja püstitatavale uuele mitteelamule. Ettepanek: sätestada seaduses või selle alusel

kehtestatavas eraldi määruses selged ja üheselt mõistetavad hindamiskriteeriumid (nt konkreetne tasuvusaja piirmäär võrreldes seadme eeldatava elueaga, elektrivõrgu

liitumisvõimaluste puudumine või katuse konstruktsioonilised piirangud).

Arvestatud. Täpsemad hindamiskriteeriumid ja selgitused sätestatakse

energiatõhususe miinimumnõuete määruses.

3. Eelnõu § 1 punktiga 26 ja § 2 punktiga 7 kehtestatakse

olemasolevatele mitteelamutele energiatõhususe miinimumstandardid. Tekib praktiline segadus seoses

hoonetega, millel puudub kehtiv energiamärgis, mis on segakasutuses, ajutiselt kasutusest väljas või mida on kavas lähitulevikus lammutada. Eelnõust ei selgu, kuidas nende puhul

nõudeid kohaldatakse või milline on erandi taotlemise menetlus. Ettepanek: kaaluda laenu- ja käendusmeetmete loomist (nt

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu pakutavad

Arvestatud.

Tehakse ettepanekud finantsteenuste loomiseks sobilikele asutustele (sh EIS).

pikema tähtajaga renoveerimislaenud või portfellikäendused), et mitteelamutega seotud energiatõhususe muudatusi ellu viia. Selgitada eelnõu seletuskirjas, mis saab hoonetest, mida

plaanitakse lammutada, mille kasutusotstarve on muutumisel või mille rekonstrueerimine on majanduslik ebamõistlik arvestades

kulude-tulude suhet.

4. Eelnõu § 1 punktiga 1 ja punktiga 26 kehtestatakse uue hoone püstitamisel kohustus arvutada hoone olelusringipõhine

süsinikujalajälg. Muuhulgas kavandatakse eelnõuga selle piirväärtuste rakendamist, renoveerimispassi ning täiendavaid energiatõhususe ja sisekliima nõudeid. Ettepanek: saata

rakendusaktide kavandid mõjutatud osapooltele kooskõlastamiseks võimalikult vara ning tagada, et kehtestatud

rakendusaktid oleksid Riigi Teatajas avaldatud vähemalt 12 kuud enne vastavate kohustuste jõustumist.

Arvestatud. Kaasame seotud huvirühmasid võimalikult varakult.

5. Ettepanek eelnõud täiendada muudatusega, et väikese mõjuga tehnosüsteemide (nt õhksoojuspumbad,

mugavusjahutuse seadmed, elektriauto laadijad, väikesed ventilatsiooni- või kütteseadmed) paigaldamine oleks lihtsam

ning vähem bürokraatlikum. Kaubanduskoda leiab, et kehtiv nõue käsitleda iga tehnosüsteemi muutmist või lisamist kui ehitise ümberehitamist, mille puhul tuleb koostada ehitusprojekt

ja esitada ehitusteatis (ning teatud juhtudel ka kasutusteatis), on liigselt koormav ja ebaproportsionaalne.

Muuta ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punkti 3 sõnastust

järgnevalt:

„Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine,

mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute

osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi,

sealhulgas välisilmet, välja arvatud väikese mõjuga

Mittearvestatud. Käesolev eelnõu on koostatud direktiivi ülevõtmiseks.

Selgitame, et 2026. aasta kevadel muudeti ehitusseadustiku lisasid selliselt, et ainult hoone tehnosüsteemide

ümberehitamisele (sõltumata nende suurusest) kohaldub leebem menetlus ehk ehitusteatise koos ehitusprojektiga esitamise kohustus. Ehitusteatise menetluses ei tule tasuda riigilõivu ning

projekti koostanud isik ei pea tõendama oma pädevust kutse- või muu pädevustunnistusega. Juhime tähelepanu, et ka juhul, kui

ehitustegevuseks ei ole vaja esitada ehitusteatist koos ehitusprojektiga ega taotleda ehitusluba, tuleb ehitamiseks koostada ehitusprojekt. Selline projekt ei pea siiski vastama

määruses „Nõuded ehitusprojektile“ sätestatud nõuetele.

Selgitame lisaks, et tehnosüsteemid võivad sõltumata nende suurusest kujutada endast ohtu ning peavad vastama kõigile asjakohastele nõuetele, sealhulgas planeeringutest ja välisõhus

tehnosüsteemi paigaldamine või muutmine, nagu õhksoojuspump, mugavusjahutuse seade, elektriauto laadija, või väiksemõõtmelised ventilatsiooni- või kütteseadmed;”.

Lisaks ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punkti 3 muutmisele palume kaaluda seadustikku volitusnormi lisamist, mis võimaldaks

täpsustada need tehnilised kriteeriumid ja loetelu, mida loetakse väikese mõjuga tehnosüsteemideks, vältides seeläbi vajadust seadust korduvalt muuta. See volitusnorm on hädavajalik, et

tagada regulatsiooni paindlikkus uute tehnoloogiate ja lahenduste suhtes.

leviva müra piirnormidest tulenevatele nõuetele. Samuti on tehnosüsteemid olulised hoonete energiatõhususe hindamisel.

Eesti Kaupmeeste Liit

Elektrilevi AS

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. 2 4

2 .

Eelnõu laiendab päikeseenergiaseadmete paigaldamist

uutele ja teatavatele olemasolevatele hoonetele ning hoonega

külgnevatele katusega parklatele. Seletuskiri käsitleb tehnilist teostatavust peamiselt hoone konstruktsiooni, paigutuse, varjutuse ja tuleohutuse kaudu. Elektrilevi hinnangul peaks

sobivuse ja majandusliku põhjendatuse hindamine hõlmama vajaduse korral ka elektrivõrgu tingimusi. Ettepanek:

päikeseenergiaseadme tehnilise teostatavuse, funktsionaalse

Arvestatud. Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi.

Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Tagasiside: senised kommentaarid on olnud ainult liikuvustaristu

kohta ja kuna seda eelnõus ei käsitleta, siis muudes teemades kommentaarid puuduvad.

Arvestatud.

sobivuse ja majandusliku põhjendatuse hindamisel palume arvestada vajaduse korral ka liitumispunkti tehnilist võimekust, elektrivõrgu vastuvõtuvõimet, liitumise või võrgu tugevdamise

vajadust ja kulu ning kohapealse tarbimise, tootmise juhtimise, salvestamise ja võrku antava võimsuse piiramise võimalusi.

Samuti palume seletuskirjas täpsustada, millistel eeldustel on arvestatud hoone tarbimist ületava toodangu kasutamise või võrku andmisega.

täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus, võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus

esitatud arvamusi ja ettepanekuid.

2. 2 4 3

Eelnõuga soodustatakse hoonete elektrifitseerimist ja

päikeseenergia kasutamist ning nähakse ette energia

tootmist, kasutamist ja salvestamist hõlmavaid

juhtimislahendusi. Nende lahenduste mõju jaotusvõrgule sõltub tarbimise ja tootmise mahust, ajalisest profiilist,

asukohast ja juhtimisviisist. Võrguettevõtja seisukohalt on oluline nii maksimaalne tarbimisvõimsus kui ka maksimaalne võrku antav tootmisvõimsus. Ettepanek: palume täiendada

eelnõu mõjuanalüüsi ja hinnata kavandatavate nõuete ning nendega kaasnevate muutuste mõju jaotusvõrgule. Hinnata

tuleks vähemalt täiendavat tarbimis- ja tootmisvõimsust, hinnapõhise juhtimise võimalikku mõju kohalikele koormustippudele, võrku antava toodangu mahtu ning sellest

tulenevat liitumis- ja võrgu arendamise vajadust.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, võttes aluseks hiljutise uuringu. 12.10.2026 avalikustati Kliimaministeeriumi tellimusel uuring

Elektrilevi AS arengukava kohta, mis kaardistab lähikümnendi investeeringute vajaduse ja soovitused nende elluviimiseks

jaotusvõrgus. Analüüs järelda, et uue investeeringuajendina on lisandunud läbilaskevõime kasv. Jaotusvõrku ühendatud hajatootmise installeeritud võimsus ulatus 2025. aasta lõpuks

1 021,5 MW-ni (23 925 tootmiskohta), millest ligikaudu 91% on päikeseelekter; hajatootmisest eraldi on tekkimas

salvestusturg (2025. aasta lõpuks 74 MW). Tootmise kiire kasvu tõttu on tootmissuunaline läbilaskevõime mitmes piirkonnas ammendunud, mis suurendab nõudeid võrgu

läbilaskevõimele, pingekvaliteedile ja kahesuunalise võimsusvoo juhtimisele. Osa sellest vajadusest ei eelda tingimata füüsilist võrgu tugevdamist, vaid on lahendatav

paindliku liitumise ning tarbimise ja tootmise juhtimisega. Nendest ajenditest tuleneb arengukava investeeringumahu

kasvu vajadus. Elektrilevi hinnangul on aastatel 2026–2035 elluviidav baas+liitumised stsenaarium kogumahus ligikaudu 172 mln eurot aastas, mis on oluliselt üle praeguse taseme

(ligikaudu 72 mln eurot aastas), mille juures saaks rahastada peamiselt kohustuslikke investeeringuid. 2026. aasta eelarve

on ligikaudu 145 mln eurot.

3. 2 4 4

Selgitame, et salvesti võib vähendada võrgu koormust, kui

seda kasutatakse kohapealse toodangu omatarbe

suurendamiseks, tipukoormuse vähendamiseks või

võrgupiiranguid arvestavalt. Samas ei ole salvesti mõju võrgule alati vähendav. Kui salvestit laetakse võrgust suure

võimsusega või kui salvestatud energia antakse hiljem võrku, on salvesti võrgu seisukohalt vastavalt täiendav tarbimis- või tootmiskoormus. Mõju sõltub laadimis- ja tühjendusvõimsusest,

juhtimisloogikast, ajast ja asukohast. Ettepanek: salvestuslahenduste käsitlemisel arvestada nende kahesuunalise

mõjuga elektrivõrgule. Salvesti juhtimisel tuleks võimaluse korral vältida olemasolevate kohalike tipukoormuste süvendamist ning võimaldada võrguolukorda arvestavat

laadimist ja tühjendamist.

Arvestatud osaliselt. Direktiivi artikkel 2 lõige 6 täpsustab mõistet „tehnosüsteem, mis hakkab hõlmama ka energia salvestamist. Samuti seab

direktiivi artikkel 13 lõige 6 kohustuseks liikmesriikidele edendada taastuvenergia salvestamist hoonetes. Nimetatud

termin võetakse üle määruse tasandil ning seoses sellega vaadatakse üle ja täiendatakse ka salvestamisega seotud tehnosüsteemide nõudeid. Kaasame sellesse ka seotud asutusi,

et sisustada nõuded. Seega täiendused eelnõusse ja seletuskirja viime sisse määruse tasandil.

4. 2 4

5 .

Eelnõu sõnastuse järgi sõltub päikeseenergiaseadme

kohustus ehitise liigitusest hooneks või rajatiseks, hoone

kasutusotstarbest, suletud netopinnast ning sellest, kas

tegemist on uue või rekonstrueeritava objektiga. Seletuskirja

järgi on mitteelamu hoone, mida kasutatakse muul kui elamise eesmärgil. Seega võib päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustus põhimõtteliselt laieneda ka jaotusvõrgu omandis

olevatele hoonetele, kui konkreetne hoone vastab eelnõus sätestatud kohaldamise tingimustele. Ettepanek: täpsustada seletuskirjas, et elektrivõrgu toimimiseks

kasutatava hoone puhul hõlmab funktsionaalse sobivuse ja tehnilise teostatavuse hindamine elektriohutust,

varustuskindlust, käidu- ja hooldusvajadust, juurdepääsu elektriseadmetele ning elektritaristu eripärast tulenevaid nõudeid.

Arvestatud. Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi.

Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus, võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus esitatud

arvamusi ja ettepanekuid. Nimetatud mitteelamute või rajatiste puhul sätestame täpsemad kriteeriumid määruse

tasandil, võttes arvesse ka elektrivõrgu toimimiseks vajalike ehitiste tingimusi. Kaasame sellesse ka seotud asutusi, et sisustada nõuded.

Riigi Kinnisvara AS

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Palume täpsustada süsinikujalajälje arvutaja ja

renoveerimispassi koostaja pädevusnõuete sisu, kehtestamise ajakava ning pädevuse tõendamise korda. Süsinikujalajälje

arvutamise puhul palume põhjendada eraldiseisva kvalifikatsiooninõude vajalikkust ja proportsionaalsust ning vältida nõudeid, mis põhjendamatult piiravad pädevate

spetsialistide ringi. Võimalusel tuleks tugineda olemasolevatele ehitusvaldkonna kutsetele ja pädevustele.

Renoveerimispassi puhul palume täpsustada, kas selle koostamise pädevus seotakse olemasoleva hoonete energiatõhususe spetsialisti kutsega, vältides põhjendamatult

uue paralleelse kvalifikatsioonisüsteemi loomist.

Arvestatud ja selgitatud.

Süsinikujalajälje arvutamine ja renoveerimispassi koostamine on eelnõus nimetatud tegevusaladena, mille puhul peab

teenuse osutajal olema tõendatud pädevus. Täpsem tegevusalade jaotus ning kvalifikatsiooninõuded töötatakse välja rakendusaktides koostöös seotud huvirühmade ja

asutustega. Süsinikujalajälje puhul rakendub kvalifikatsiooninõue koos piirväärtustega alates 1. jaanuarist

2030; enne seda kogutakse arvutuspraktikat ja arendatakse metoodikat. Süsinikujalajälje hindamise puhul on uue kohustusena vajalik

tagada arvutuste kvaliteet, kuna see saab olema seotud ehitusloa ja kasutusloa väljastamisega. Pädevusnõuete kaudu

saab seda ühtlustada. Süsinikujalajälje puhul kaalutakse rakendusakti koostamisel võimalust siduda see olemasolevate pädevustega, kuid selleks et vältida piiratud pädevate

spetsialistide ringi, tuleks seda laiendada siiski ka teiste oskustega spetsialistidele, nagu keskkonnaspetsialistid, kes ei

oma praegu põhitegevusalast kutset või osakutset, kuid kes omavad oskuseid ja praktikat ka süsiniku jalajälje hindamisest väljaspool ehitussektorit, mis võiks leevendada

spetsialistide puudust. Renoveerimispassi koostamise pädevusnõuded kehtestatakse alamaktis. Seejuures ei plaanita luua eraldi

kvalifikatsioonisüsteemi, vaid täiendada sobivate kutsete kohaldamisala.

2. Punktiga 9 lisatakse EhS-i § 63 lõiked 6–13. Vajab rõhutamist,

et kirjeldatavad liginullenergia ja heitevabad hooned on vastavad terminid renoveeritavate hoonete korral (mitte segi ajada

uusehituste vastavate terminite ja energiatõhususe klassi/tarbimise lävenditega).

Arvestatud.

EhSis on defineeritud need terminid, mida kasutatakse seaduses, et mõista nõuete sisu. Energiatõhususe tasemed ja

lävendid kehtestatakse rakendusaktis ning seal sätestatakse ka täiendavad terminid või täpsustatakse määruse kontekstis terminite sisu.

„Liginullenergiahoone“ mõiste definitsiooni lisamine EhSi on vajalik, et sisustada termin „tervikrekonstrueerimine“. „Heitevaba hoone“ termin on seotud lisaks

„tervikrekonstrueerimisele“ ka § 694 lõikes 3 toodud kohustusega (mõõte- ja juhtimisseadmed siseõhu kvaliteedi

seiramiseks), mis kehtib nii uutele püstitatavatele heitevabadele mitteelamutele kui ka oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele.

3. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10 lõige 3 seab päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustuse eelduseks, et paigaldamine on tehniliselt sobiv ning majanduslikult ja

funktsionaalselt teostatav. Artikli 10 lõige 4 näeb lisaks ette riiklike rakenduskriteeriumide kehtestamise ja võimaluse teha

erandeid konkreetsetele hooneliikidele, lähtudes muu hulgas hoone omadustest ning päikeseenergia tehnilisest ja majanduslikust potentsiaalist. Ettepanek: direktiivi ülevõtmisel

tuleks ette näha piisavalt paindlikud kriteeriumid, mis võimaldavad hinnata päikeseenergiaseadme põhjendatust ja

optimaalset mahtu konkreetse hoone kaupa. Arvesse tuleks võtta muu hulgas hoone tegelikku energiatarbimist ja selle ajalist profiili, toodetud energia kohapealse kasutamise või jagamise

võimalusi, võrguühenduse tingimusi ning investeeringu tasuvust. Näiteks võib haridushoonete energiatarbimine olla suvekuudel, mil päikeseenergia tootmine on suurim, tavapärasest

oluliselt väiksem. Selline kasutusprofiil peaks olema üks asjaoludest, mida arvestatakse seadme optimaalse võimsuse ja

investeeringu majandusliku põhjendatuse hindamisel, mitte lähtuda automaatsest ühetaolisest paigalduskohustusest.

Arvestatud. Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega

seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi. Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad

kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus, võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus esitatud

arvamusi ja ettepanekuid.

4. Ettepanek: täpsustada katusega parkla mõistet ja

päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustuse kohaldamisala ning sätestada selged kriteeriumid, mille alusel hinnatakse konkreetse parkla puhul lahenduse tehnilist sobivust ning

majanduslikku ja funktsionaalset teostatavust.

Arvestatud.

Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi. Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad

kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus, võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus esitatud

arvamusi ja ettepanekuid.

5. Lõikes 10 sätestatakse heitevaba hoone mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 2. Seletuskirjas täpsustada,

kuidas sisustatakse mõistet „ei vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat“ ning milliste näitajate ja metoodika alusel hinnatakse hoone vastavust heitevaba hoone nõuetele.

Sõnastusest peab üheselt nähtuma, et tegemist ei ole tavapärases kasutuses hoone absoluutse energiatarbe puudumise nõudega.

Seletuskirja tuleks täiendada heitevaba hoone mõiste praktilise rakendamise ja vastavuse hindamise metoodika selgitusega.

Arvestatud. Eelnõus kasutatakse direktiivi artikli 2 punktides 2 ja 3

sätestatud heitevaba hoone ja liginullenergiahoone mõisteid. Mõiste „energiavajadus“ ei tähenda hoone tavapärase kasutamise absoluutset energiatarbe puudumist, vaid hoone

arvutuslikku vajadust, mida hinnatakse direktiivi I lisa ja riikliku energiatõhususe arvutusmetoodika kohaselt. Euroopa

Komisjoni suuniste kohaselt on heitevaba hoone selline, mis ei vaja üldse energiat või vajab väga väikest energiakogust. Praktilist tähendust ja hindamise metoodikat täpsustatakse

rakendusaktis. Seletuskirja on mõiste osas täpsustatud järgmiselt: artiklis 2 punktis 2 määratud mõiste kohaselt ei vaja

heitevaba hoone üldse energiat või vajab seda väga väikeses koguses. Selle all mõistetakse seda, et heitevaba hoone energiavajadus peab vastama kehtestatavale energianõudluse

maksimumpiirmäärale. Vastavad piirmäärad töötatakse välja rakendusakti ajakohastamise käigus ning lähtuvad kuluoptimaalsest tasemest.

6. Ettepanek: täpsustada, et päikeseenergia tootmise potentsiaali hindamisel lähtutakse tehniliselt sobivatest ja majanduslikult põhjendatud lahendustest. Kohustus ei peaks hõlmama

lahenduste kavandamist pindadele, mille kasutamine ei ole näiteks tootlikkuse või eeldatava tasuvuse tõttu põhjendatud.

Eelnõu tuleks täiendada põhimõttega, et päikeseenergia potentsiaali hindamisel arvestatakse lahenduse tehnilist sobivust ja kulutõhusust ning hinnatakse omatarbe vaates.

Arvestatud. Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega

seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi. Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad

kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus,

võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus esitatud arvamusi ja ettepanekuid.

7. Ettepanek: soojus- või jahutusallika vahetamine olemasolevas

hoones ei peaks automaatselt kaasa tooma süsteemi selliste osade ümberehitamist, mida allika vahetamine otseselt ei puuduta. Samuti ei peaks tekkima täiendavate

tasakaalustamisseadmete paigaldamise kohustust juhul, kui olemasolev süsteem võimaldab nõuetekohast hüdraulilist

tasakaalustamist. Teeme ettepaneku sätestada üheselt, et nõudeid kohaldatakse direktiivis ette nähtud ulatuses üksnes juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

Arvestatud.

Eeldame, et ettepanekuga on silmas peetud paragrahvi 692 lõiget 6 (direktiivi artikkel 13 lg 3 teine lause), mille puhul muudetakse kehtivat sätet. Praeguses eelnõu sõnastuses on

olemas tingimus, et isereguleerivate seadmete paigaldamine on kohustuslik siis, kui see on tehniliselt teostatav ja

majanduslikult põhjendatud. Nõue ei tähenda automaatselt kogu süsteemi ümberehitamist ega uute tasakaalustamisseadmete paigaldamist, kui

olemasolev süsteem võimaldab nõuetekohast hüdraulilist tasakaalustamist. Selle selgituse osas on ka seletuskirja

täpsustatud. Tingimused sisustatakse täpsemalt ka rakendusakti tasemel.

8. Ettepanek: täpsustada, et eluhoonete elektroonilise seire ja juhtimise nõudeid kohaldatakse üksnes juhul, kui see on

tehniliselt, majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav. Nõude rakendamisel tuleb arvestada süsteemi suurust, eeldatavat

energiasäästu ning vajaliku investeeringu proportsionaalsust.

Arvestatud. Eeldamine, et ettepanekuga on silmas peetud paragrahvi 695

lõiget 1 (direktiivi artikkel 13 lg 11). Uute püstitavate elamute elektroonilise seire ja juhtimise

nõude rakendamisel lähtutakse direktiivi artiklis 13 sätestatud tehnilise, majandusliku ja funktsionaalse teostatavuse põhimõttest ning need tingimused sisalduvad juba ka eelnõus.

Rakendusakti tasandil täpsustatakse nõude kohaldamise tingimusi.

9. Ettepanek: renoveerimispassi koostaja kvalifikatsiooninõuete

kehtestamisel tugineda võimalikult suures ulatuses olemasolevale hoonete energiatõhususe spetsialistide pädevus- ja kutsesüsteemile. Vältida tuleks uue paralleelse

kvalifikatsiooni- või sertifitseerimissüsteemi loomist, kui renoveerimispassi koostamiseks vajalik pädevus on võimalik

tagada olemasoleva kutse- ja pädevussüsteemi kaudu.

Arvestatud.

Renoveerimispassi koostamise pädevusnõuded kehtestatakse alamaktis. Seejuures ei plaanita luua eraldi kvalifikatsioonisüsteemi, vaid täiendada sobivate kutsete

kohaldamisala.

10. Ettepanek: hinnata, kas kõik renoveerimiskava nõuded on vajalik sätestada seaduse tasandil. Seaduses võiks piirduda kava

Arvestatud.

koostamise kohustuse, vastutava asutuse, põhieesmärkide ja peamiste sisunõuetega. Teeme ettepaneku jätta detailsemad metoodilised, tehnilised ja aruandluslikud nõuded võimaluse

korral rakendustasandile, vältides seaduse liigset detailsust ja direktiivi teksti põhjendamatut dubleerimist.

Seaduse tasandil sätestatakse riikliku hoonete renoveerimiskava koostamise kohustus, vastutav asutus, eesmärk ja direktiivi artiklist 3 tulenevad peamised

sisunõuded, mis põhinevad direktiivi II lisal.

11. Ettepanek: täpsustada, kuidas arvestatakse heitevaba ja vähese

CO₂-heitega hoonefondi eesmärkide täitmisel väljastpoolt hoonet tarnitud energia, sealhulgas gaasil põhineva kaugkütte

või muu gaasist toodetud energia kasutusaegset kasvuhoonegaaside heidet. Seletuskirjas ei ole selgitatud, milliseid heitetegureid vastavas arvestuses kasutatakse ega

hinnatud fossiilse gaasi osakaalu mõju hoone kasutusaegse KHG-heite piirväärtuse täitmisele. Palume mõjuanalüüsi ja

arvutusmetoodikat selles osas täpsustada.

Arvestatud osaliselt.

Seaduse tasandil sisustatakse üldised kohustused hoonete süsinikujalajälje ja globaalse soojenemise potentsiaali

hindamiseks, kuid täpsemad metoodilised tingimused lahendatakse uue hoonete süsinikujalajälje rakendusakti tasandil. Sealhulgas hinnatakse ka mõju ning selgitatakse

heitetegurite kasutamist. Eesmärkide täitmise osas on tulenevalt direktiivi artiklist 7 lõikest 5 koostamisel

tegevuskava (teekaart) globaalse soojenemise piirväärtuste kehtestamiseks, mis peab järgmina kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja trajektoori, mille käigus saab

täpsemalt hinnata ka kasutatava energia mõju piirväärtustele.

12. Ettepanekud:

Lk 12 viimane kõik – elukaar – sinna tuleks lisada materjalide

ringlus vms, et ringne ehitus teemast välja ei kukuks Lk 20 BIPV tõlgitud paneelarhitektuur, otsetõlge oleks hoonesse

integreeritud päikesepaneelid. (Küsimus sest, järgnev BIST on otsetõlge). Ning tehnilises töös ja teaduskeeles

ei ole kasutusel paneelarhitektuur vaid otsetõlge Lk 25 p 5. Väiksem kui 50 m2 mitte 60m2 – ehitusluba tuleb

kohustuslikuks alates 60 m2 Lk 26 arvutuspraktika – Kas on mõeldud kuidas arvutuspraktikat

koguda/suurendada enne kui aastal 2030 rakendub kohustus? Lk 37 Eelnõu terminoloogia - BIPV ja BIST pole seal. Kas need

on kuskil mujal?

Arvestatud osaliselt. 1) Seletuskirja lisatud elukaare näitlikustamise loetellu

ka materjalide ringlus; 2) seletuskirjas on täpsustatud BIPVid kui „hoonesse

integreeritud päikesepaneelid“;

3) seletuskirjas toodud piirväärtus 50 m2 tuleneb otseselt direktiivist (viide artikkel 5 lõikele 3) ja on seotud

süsinikujalajälje hindamise erandiga, mitte ehitusloa taotlemise kohustusega, seega ei saa ettepanekut arvestada;

4) jah, arvutuspraktika all on mõeldud perioodi 2028- 2030 kui veel ei kehti piirväärtused. Süsinikujalajälje

arvutuspraktika suurendamiseks rakendub alates 1. jaanuarist 2028 üle 1000 m² uute hoonete arvutuskohustus ilma piirväärtuseta, mis võimaldab

enne 2030. aastat koguda tulemusi, arendada

Lk 45 „Eeldus on, et 2030. aastaks, kui vastavaid eksperte on enam ning BIMi kasutus on laialdasem, siis mõjutab see hinda soodsamas suunas “ BIM laialdane

kasutamine ei ole otseses seoses LCA hinnale. Selleks olulisem kvaliteetsem BIM.

Lk 49 Renoveerimispass – kui on soovitus/võimalus siis kuidas nende olemasolu suurendatakse/luuakse ning kes hindab kvaliteeti.

metoodikat ja pädevust ning hinnata kavandatavaid piirväärtusi.

5) terminid „BIPV“ ja „BIST“ on defineeritud

seletuskirja tasandil (eelnõu punkt 16), tegemist ei ole direktiivi artikkel 2 terminitega, mis vajaksid

ülevõtmist; 6) BIMi mõju käsitlevat selgitust on seletuskirjas

täpsustatud: kulusid võib vähendada eelkõige

kvaliteetsete, piisava detailsuse ja ühtse struktuuriga lähteandmete kasutamine, mitte BIMi kasutamine

iseenesest. 7) renoveerimispass on vabatahtlik, mille

kasutuselevõttu toetatakse teavitamise, ühtsete

kontaktpunktide ja võimalike toetusmeetmetega. Passi koostab pädev isik, andmed kantakse ehitisregistrisse

ning kvaliteeti kontrollitakse pädevusnõuete ja sisunõuete kaudu. Vastutav koostaja peab tagama kavandatavas rakendusaktis sätestatavate nõuete

järgmise. Renoveerimispass on abivahend läbimõeldud tervikrekonstrueerimiseks ning

täiendavat kolmanda osapoole sisulist kvaliteeti seaduse tasandil ei sätestata.

Maa- ja Ruumiamet

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõu EhS § 63 (9): Katusega parkla on katusega ehitis, milles on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima kvaliteedi

reguleerimiseks ei tarbita energiat. Hoonega külgnev parkla on hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla,

mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses

Arvestatud. Vaatame hoonete kasutusotstarbed üle majandus- ja

taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ajakohastamise raames.

Ehitise KAOL „parkla“ ei eksisteeri, mistõttu ei saa EHR-is

näiteks seda eraldi välja tuua. Varasemas KAOL määruses oli „parkla, väljak“ ja selle võiks taastada (21126). Täna on olemas

sellise ehitise jaoks KAOL „parkimismaja“ (12432). 2. Eelnõu EhS § 66 (1) ja(3) asendatakse sõna „tegeliku“ sõnaga

„tüüpilise“ Kas see tähendab, et ei pea enam päris tarbimiskoguseid arvestama, vaid võib ka hüpoteetiliste andmetega KEK märgise

välja anda analoogia põhjal? Kas selle alusel saaks iKEK-i päris KEK-ina käsitleda?

Selgitatud.

Muudatus ei luba anda olemasoleva hoone energiamärgist hüpoteetiliste või analoogial põhinevate andmetega. Olemasolevale hoonele antakse jätkuvalt mõõdetud

energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis (majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded

energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ § 3 lõige 3). Sõna „tüüpiline“ tähendab, et mõõdetud energiakasutus taandatakse tüüpilisele kasutusele, et märgised oleksid

võrreldavad: küttesoojus taandatakse normaalaasta kraadpäevadele (sama määruse § 11 lõike 3 punktid 1-2),

energiaarvutuses arvesse mittevõetav eraldi mõõdetud energiakasutus lahutatakse (§ 11 lõiked 3¹-3³), mitteeluhoone elektritarbimise võib taandada tüüpilisele kasutusajale (§ 11

lõige 3⁴) ning mitme kasutamise otstarbega hoones võib kasutada kalibreeritud energiasimulatsiooni mudelit (§ 11

lõige 3⁵). Lõigete 3¹-3⁵ kasutamisel laaditakse arvutuskäigud ja lähteandmed ehitisregistrisse kontrollitaval ja taastoodetaval kujul (§ 11 lõige 7).

iKEK on katseprojektina arendatav indikatiivne hinnang. See ei ole ehitusseadustiku § 66 lõike 5 tähenduses vastavat kutset

omava pädeva isiku antud energiamärgis ning käesolev muudatus seda ei muuda. Kas ja millistel tingimustel automaatselt arvutatud tulemusi saaks tulevikus

energiamärgise koostamisel kasutada, on välja töötamisel.

3. EhS § 69^2 (1^2)

Mitme kasutusotstarbega hoone puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõudeid hoone ehitisregistrisse

kantud peamise kasutusotstarbe järgi.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust on korrigeeritud ja sõna „peamise kasutusotstarbe“ asendatud sõnaga „suurima suletud

netopinna“.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. 2 4 2

Ettepanek: mõiste „olelusring“ tuleks eraldi defineerida. Eelnõu

§ 1 punkt 9. EhS §-i 63 lisatavas lõikes 12 sätestatakse hoone süsinikujalajälje definitsioon läbi olelusringi mõiste, mida ei ole

eelnõus ega EhS-is defineeritud. TTJA hinnangul tuleks mõiste

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu terminoloogia on ühtlustatud selliselt, et

süsinikujalajälge on täiendatud sõnaga „olelusringipõhine

süsinikujalajälg“.

Täna on ettepanek kaotada peamise kasutamise otstarbe mõiste

EHR-i PM-st. Miks see siin muudatuses sees on? Pigem näha ette ka täna §65^1 (5) juures olev sama mõiste eemaldada ja märkida,

et arvestatakse seda kasutamise otstarvet, millele on hoones kõige suurem netopindala.

4. Eelnõu EhS § 69^6 (4):Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus lisatakse energiamärgisele energiatõhususe arvutusest eraldi osana. Projekteeritud hoone puhul esitatakse

arvutuse tulemus ehitisregistrisse ehitise ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel. Hoone valmimise järgselt tuleb

asjakohasel juhul teha uus süsinikujalajälje arvutus, mis lisatakse energiamärgisele hiljemalt kasutusloa või kasutusteatise esitamise ajaks.

Kas ETA ja KEK arendustes on see ette nähtud lisada juba? (2008 1. jaanuar). Seotud nii ehitise tehniliste andmete kui märgise

muudatustega.

Selgitatud. Kohustus kajastada hoone süsinikujalajälje hindamise tulemusi energiamärgisel rakendub alates 1. jaanuarist 2028.

Vajalik on esialgu tulemuse lisamine ehitisregistrisse ehk sarnaselt hetkel olemasoleva ETA väärtusega. Seega on

eeldatud arendusvajadus energiamärgise vormile uue välja lisamisega. Arvutus ise teostatakse ehitisregistri väliselt.

5. Kas lisas 2 toodud uued määrused ja muudatused määrustes on

eraldi paketina? Millal nende muutmiste koostöö algab? Lisas 2 on puudu ehitise tehniliste andmete määruse uuendamise

vajadus, mis on vältimatu juba renoveerimispassi juures, aga ka süsinikujalajälje arvutamise jaoks. Samuti on oluline silmas pidada, et iga muudatus, mis on seotud energiamärgisega seotud

määrustes ehitise tehnosüsteemida vm osas, peab ka kajastuma tehniliste andmete määruses.

Arvestatud ja selgitatud.

Rakendusaktide koostamine käib paralleelselt seaduseelnõu menetlusega ning nende esmaste versioonide valmimisel

kaasatakse edasisse koostöösse ka huvirühmad ja seotud asutused. Määruste kirjeldust on täiendatud ja lisatud ka majandus- ja

taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.

„olelusring“ eraldi defineerida, kui seda soovitakse EhS-i sätetes kasutada. Alternatiivne võimalus on hoone süsinikujalajälje mõiste defineerida lihtsamalt ja kasutada seda mõistet eelnõus

läbivalt ühte moodi.

TTJA juhib tähelepanu, et eelnõus kasutatakse hoone süsinikujalajälje mõistet järgmistes sõnastustes: 1) hoone/hoonete süsinikujalajälg (vt eelnõu § 1 p 1 EhS § 24 lg

2 lg 42, eelnõu § 1 p 9 EhS § 63 lg 12, eelnõu § 1 p 27 EhS § 130 lg 3 p 5 ja eelnõu § 2 p 1 EhSRS § 211 lg 3);

2) olelusringipõhine süsinikujalajälg (vt eelnõu § 1 p 26 EhS § 696 ja § 697 läbivalt); 3) olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaal (vt eelnõu

§ 2 p 7 EhSRS § 3017 lg 2).

Direktiivi artikli 2 punkti 24 ja III lisa kohaselt kasutatakse

hoone kogu olelusringi kliimamõju näitajana ehk

süsinikujalajäljena olelusringipõhist globaalse soojenemise

potentsiaali. Termin „hoone süsinikujalajälg“ on eesti keeles ja

praktikas enim kasutatud väljend kui seda on globaalse

soojenemise potentsiaal, mis on üheks süsinikujalajälje

väljenduse mõju kategooriast.

Mõistet „olelusring“ eraldi eelnõus ei määratleta, kuna selle etapid ja arvutusulatus tulenevad direktiivi III lisast ning

täpsustatakse arvutusmetoodikat käsitlevas rakendusaktis. Küll aega on täiendatud seletuskirja olelusringi sisu osas järgmiselt

(7.peatüki muudatuse juures): olelusring on defineeritud standardis EVS-EN 15978:2026 kui elutsükkel (inglise keeles life cycle), mis on vaadeldava objekti eluea järjestikused ja

omavahel seotud etapid, sealhulgas algus- ja lõpp-punkt. Standardis ISO 14040 on „elutsükli“ määratlus tootesüsteemi

järjestikused ja omavahel seotud etapid alates tooraine hankimisest või loodusvaradest kuni lõpliku kõrvaldamiseni.

2. 2 4

3 .

Ettepanek: kasutada läbivalt päikeseenergiaseadmete jaoks sama mõistet. Eelnõu § 1 punkt 16. EhS §-i 692 lisatavas lõikes

14 kasutatakse mõistet päikeseenergiatehnoloogia, mida eelnõus ega EhS-is ei kasutata. Eelnõus (vt § 1 p 16 EhS § 69-2 lg 11 ja §

2 p 6 EhSRS § 304 lg 4) ja EhS-is (§ 80 lg 6 ja § 842) on kasutusel päikeseenergiaseadme mõiste. TTJA hinnangul tuleks eelnõus läbivalt kasutada ühte mõistet, mis on kooskõlas EhS-is kasutusel

oleva mõistega.

Arvestatud. Eelnõus kasutatakse läbivalt EhS-is juba kasutusel olevat

mõistet „päikeseenergiaseade“. EhS § 69² lõikes 1-3 asendatakse mõiste „päikeseenergiatehnoloogia“ mõistega

„päikeseenergiaseade“.

3. 2 4

4 .

Ettepanek: jätta välja renoveerimispassi kutse alasest regulatsioonist liigne osa. Eelnõu § 1 punkt 26. EhS-i lisatava §

69-8 lõike 2 sõnastusest tuleks välja jätta lauseosa „kelle kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev

kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus“ ning sõna „välja“ järele tuleks lisada sõnad „selleks vastavat kutset omav“.

Arvestatud. Nõustume, et EhS § 69⁸ lõikes 2 ei ole vaja korrata EhS §-s 24

sätestatud kvalifikatsiooni tõendamise aluseid. Kordav lauseosa jäetakse sättest välja. Sätte sõnastust täpsustatakse nii,

et renoveerimispassi annab välja selleks nõutavat kvalifikatsiooni omav pädev isik.

TTJA leiab, et väljajäetav lauseosa ei ole vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse EhS § 24 lõikesse 2 punkt 41, mille kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud

renoveerimispassi koostamise tegevusalal ja kuna EhS § 24 lõige 1 juba loetleb pädeva isiku kutsekvalifikatsiooni tõendamise

alusdokumente, siis puudub vajadus seda lisatava § 69-8 lõikes 2 korrata. Sõnade „selleks vastavat kutset omav“ lisamine on vajalik, et viia sätte sõnastus kooskõlla EhS § 66 lõike 5 esimese

lausega, mis ütleb, et energiamärgise annab selleks vastavat kutset omav pädev isik.

4. 2

4 5

Eelnõu seletuskirja punkt 7.6. TTJA ei nõustu seletuskirjas (lk

49) toodud eeldusega, mille kohaselt on TTJA-l lisanduvate kohustusega seoses võimalik riiklikku järelevalve jaoks rahalisi

vahendeid vähemalt osaliselt leida ka sisemiste ressursside arvelt. Energiatõhususe valdkonnas töötab TTJA-s üks vastava erialase pädevusega ametnik, kellel puudub vaba ressurss täiendavate

ülesannete täitmiseks. Lisanduvate kohustuste täitmiseks ei ole võimalik rakendada ka teiste valdkondade ametnikke. Eelnõuga

lisanduvad uued ja sisuliselt mahukad kontrolli- ja järelevalvekohustused eeldavad spetsiifilisi tehnilisi teadmisi ning täiendavat menetlusvõimekust. Nende ülesannete täitmine

olemasoleva rahalise ressursi arvelt vähendaks TTJA võimekust täita teistest seadustest tulenevaid ülesandeid. Seetõttu peab TTJA vajalikuks, et eelnõukohase seaduse rakendamisega

kaasnev täiendav töökoormus oleks kaetud lisarahastuse ja vähemalt ühe täiendava täistööajale vastava ametikohaga.

Eeltoodust tulenevalt leiab TTJA, et eelnõu seletuskirja tuleb selles osas täpsustada ning lisada, et eelnõuga lisanduvate ülesannete täitmiseks on vajalik TTJA-s luua täiendav ametikoht,

mille eelarvekulu tänases arvestuses on 59000 eurot aastas.

Arvestatud.

Seletuskirja mõjuanalüüsi on täpsustatud, arvestades TTJA esitatud teavet täiendava töökoormuse osas. Seletuskirjast on

jäetud välja eeldus, et lisanduvaid ülesandeid saab vähemalt osaliselt täita sisemiste ressursside arvelt, ning kajastatakse TTJA hinnangut, et nõuetekohase järelevalve tagamiseks on

vaja ühte täiendavat täistööajale vastavat ametikohta hinnangulise kuluga 59 000 eurot aastas. Täiendava rahastuse

ja ametikoha loomine otsustatakse riigieelarve menetluses.

MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. 3 4 0

Ettepanek. Palume enne eelnõu vastuvõtmist esitada huvirühmadele kõigi rakendusaktide kavandid ning anda nende kohta arvamuse esitamiseks vähemalt 30 päeva. Uuele

arvamusringile tuleb esitada renoveerimispassi, sisekliima, süsinikujalajälje, tehnosüsteemide seire ja automaatika ning

pädevusnõuete regulatsiooni kavandid.

Arvestatud.

Kaasame rakendusaktide eelnõu menetluse käigus edaspidi samuti huvirühmasid. Praeguses etapis on mitmed tehnilised

tingimused vaja lahendada määruste tasandil, seega oleks saadav tagasiside vajalik ka hilisemas etapis. Sõltuvalt ajakavast ja menetluskorrast proovime arvestada ka pikema

ajaga arvamuse avaldamiseks.

2. 3 4

1 .

Ettepanek. Palume täiendada seletuskirja mõjuanalüüsiga, mis käsitleb kinnisvara haldajatele, majahalduritele,

tehnohooldusettevõtjatele ja korteriühistutele tekkivat töökoormust ja kulusid. Analüüs peab hõlmama nii ühekordseid

investeeringuid kui ka hoone kasutamise ajal tekkivaid püsikulusid, sealhulgas järgmisi tegevusi ja kululiike: a)

tehnosüsteemide pideva seire ja häirete menetlemise töömaht; b) seiretarkvara, andmeside, litsentside ja andmete säilitamise

kulu; c) seadmete kalibreerimine, perioodilised kontrollid ja

hooajaline järelhäälestus; d) töötajate koolitus, küberturvalisus ja vastutuskindlustuse

muutmise vajadus; e) teenuslepingute, korrashoiukavade ja hooldusraamatute

ajakohastamine; f) korteriühistu otsustusprotsessi, hangete, finantseerimise ja elanike teavitamisega seotud töö ning mõju korteriomanike

igakuistele kuludele.

Arvestatud osaliselt. Tehnosüsteemide ajakohastamine või uuendamine sõltub sellest kas tegemist on elamuga või mitteelamuga ning kas on olemasolev hoone või uus püstitatav hoone. Mitmed

tehnosüsteemid on juba kasutusel ja nende hoolduspraktika ja tekkivad lisakulud on teada (nt päikeseenergiaseadmed,

automaatika ja – juhtimissüsteemid). Käesoleva seaduseelnõuga muudetakse tehnosüsteemidele kohalduvate piirväärtusete ulatust (nt kütte- ja jahutussüsteemid, mille

võimsus on alates 70 kW-st, mitte 290 kW-st), lisandub elektroonilise seire ja nutika tarbimise süsteemide

paigaldamise kohustus, laieneb päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustus. See toob kaasa ka täienda kulu hoone omanikule nii paigaldamise kui ka hooldamise osas,

samuti halduritele seoses süsteemi teadete lahendamise ja

hoolduse või paranduse korraldamisega. Täpsem mõjuhinnang koostatakse rakendusaktide menetluses vastavalt nende kohaldamisalale ja tehnilistele

lahendustele, kuid sellise detailsusega mõjuhinnang peab

põhinema ka kättesaadavatele lähteandmetele. 3. 3

Ettepanek. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 26

kavandatavat EhS § 69⁵ lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Korteriomanditeks jagatud elamus korraldab käesoleva

Arvestatud osaliselt. Kuivõrd seaduseelnõuga võetakse üle vaid direktiivis sätestatud kohustused, siis täiendavaid sätteid vastutuse osas

2 . paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmise kaasomandi eseme ja ühiste tehnosüsteemide osas korteriühistu. Korteriühistu võib määrata teadete saajaks halduri, valitseja või

muu pädeva isiku kirjaliku volituse või lepingu alusel. Määratud isiku ülesanded, teadete menetlemise kord ja vastutuse ulatus

määratakse kindlaks volituses või lepingus. Isiku määramine ei

vabasta korteriühistut kohustuse täitmise korraldamisest.“ Põhjendus. Korteriomanditeks jagatud elamu ühised tehnosüsteemid kuuluvad kaasomandi eseme koosseisu ja nende valitsemine toimub korteriühistu kaudu. Eelnõu seletuskirja

kohaselt võib süsteemi teate saaja olla korteriühistu haldur, valitseja või juhatuse liige, kuid eelnõus ei ole määratud, mida

teate saaja peab tegema, kui kiiresti tuleb reageerida ega millal tekib vastutus. Selge vastutuse jaotus aitab vältida vaidlusi ning võimaldab ülesanded ja reageerimisajad teenuslepingus kokku

leppida.

ei lisata. Küll aga lisatakse info vastutuse jagunemise osas

seletuskirja EhS § 69⁵ lõikesse 1. Seletuskirjas täpsustatakse, et korteriomanditeks jagatud elamus korraldatakse ühiste tehnosüsteemide nõuetekohane toimimine korteriühistu kaudu kooskõlas korteriomandi- ja

korteriühistuseadusega. Teadete saajaks võib määrata halduri, valitseja või muu sobiva isiku. Tema ülesanded,

häirete olulisusest lähtuv reageerimiskord ja vastutus täpsustatakse lepingus või volituses. Direktiivi artikli 13 elamute seirelahenduste nõuded ei eelda ühtset

reageerimistähtaega kõigile teadetele. Ühise omandi valitsemise ja lepingulise vastutuse üldreegleid EhS-is ei

dubleerita ning pakutud lõiget esitatud sõnastuses ei lisata.

4. 3

4 3 .

Ettepanek. Palume täiendada EhS § 69² lõigete 6 ja 7 ning §

69⁵ rakendusnõudeid nii, et korteriomanditeks jagatud elamus oleks üheselt eristatud kaasomandi esemesse kuuluv ühine tehnosüsteem ning korteriomaniku vastutusalas olev või tema

ainukasutuseks mõeldud seade. Rakendusmääruses tuleb sätestada, millised mõõte-, juhtimis- ja seireseadmed kuuluvad ühisesse süsteemi, kes korraldab nende paigaldamise, hoolduse

ja andmete säilitamise ning millal peab korteriomanik võimaldama töö tegemiseks juurdepääsu oma korterile.

Korteriühistule tuleb tagada võimalus hallata ühist süsteemi keskselt ning korteriomanikule tuleb anda tema korterit puudutav teave ja kasutusjuhend. Põhjendus. Soojusallika

asendamisel või elamu olulisel rekonstrueerimisel võib olla vaja paigaldada isereguleerivaid seadmeid korteritesse,

tasakaalustada küttesüsteemi ja ühendada korteripõhised seadmed keskse juhtimisega. Kui ühise ja korteripõhise süsteemi piir, hoolduskohustus ning juurdepääsu kord jäävad ebaselgeks,

Arvestatud osaliselt. Korteriühistu tehnosüsteemide kuuluvuse ja nende toimimise korraldamisel tuleb lähtuda korteriomandi- ja

korteriühistuseadusest. Ühise süsteemi paigaldamise ja hoolduse korraldab korteriühistu. Korteriomaniku kohustus võimaldada eriomandi kasutamist kaasomandi korrashoiuks

tuleneb sama seaduse §-st 31. Neid omandi- ja

juurdepääsureegleid ei muudeta tehnilise rakendusaktiga. Seletuskirja on lisatud selgitus, et tehnosüsteemide omanikule tuleb anda edasi süsteemi puudutav teave ja

kasutusjuhend.

tekivad vaidlused korteriühistu, korteriomaniku ja teenuseosutaja vahel ning kogu süsteemi nõuetekohane

toimimine võib olla häiritud.

5. 3 4

4 .

Ettepanek. Palume lisada EhS §-le 63 lõike 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesolevas peatükis nimetatud tehnilise

teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse hindamise metoodika, hinnangu koostamiseks vajalikud lähteandmed, hinnangu vorm ja kehtivusaeg ning

hinnangut koostava isiku pädevusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Määruses tuleb sätestada ka

hinnangu ehitisregistrisse kandmise kord. Põhjendus. Need kolm tingimust määravad, kas hoonesse tuleb

paigaldada päikeseenergiaseade, automaatikasüsteem, valgustuse juhtimisseade, sisekliima mõõteseade või elamu seirelahendus. Ühtse metoodika puudumine tekitab erinevaid

tõlgendusi ja vaidlusi omanike, projekteerijate, kohalike omavalitsuste ning korrashoiuteenuse osutajate vahel.

Majandusliku põhjendatuse hindamisel tuleb lisaks investeeringule arvestada projekteerimise, rahastamise, hoolduse, seire, kindlustuse, asendamise ja kasutusest

kõrvaldamise kulusid ning süsteemi eeldatavat kasutusiga. Korterelamu puhul tuleb hinnangus eraldi näidata investeeringu mõju korteriühistu majandamiskuludele ja korteriomaniku

eeldatavale kuumaksele.

Arvestatud osaliselt. Tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja

majandusliku põhjendatuse hindamiskriteeriume täpsustatakse asjakohastes rakendusaktides olemasolevate

volitusnormide alusel. Nõustume, et ühtne metoodika on vajalik, kuid seda täpsustatakse tingimuste ja selgitustega määruste tasandil. Kaasame selleks ka huvirühmasid ning

arvestame juba ka seaduseelnõu raames esitatud

ettepanekutega.

6. 3

4 5 .

Ettepanek. Palume täiendada EhS § 65 lõikes 3 sätestatud

volitusnormi, lisades sellesse järgmise sõnastuse: „nõuded tehnosüsteemi funktsionaalsele katsetamisele ja seadistamisele, mõõtepunktide ja häiretasemete dokumenteerimisele, kasutus- ja

hooldusjuhenditele, andmete ekspordile ning administraatori- ja juurdepääsuõiguste turvalisele üleandmisele“. Nõuete täitmist

tuleb tõendada hiljemalt kasutusloa või kasutusteatise

esitamisel.

Mittearvestatud. Nõustume, et tehnosüsteemi energiatõhus toimimine eeldab katsetamist, nõuetekohast seadistamist ning omanikule

vajalike kasutus- ja hooldusandmete üleandmist. Volitusnormi sõnastamisele ja selle detailsusele kehtivad õigusaktide koostamisel normitehnika nõuded ning

volitusnorm peab nendele vastama. Praegusel juhul annab eelnõus toodud volitusnorm aluse nimetatud nõuete

Põhjendus. Süsteemi saab nõuetekohaselt kasutada ja hooldada siis, kui omanikule, korteriühistule ning korrashoiu korraldajale antakse üle toimiv süsteem, vajalik väljaõpe, seadistused,

garantiitingimused ja hooldusandmed. Korterelamu puhul tuleb korteriomanikele anda ka selged juhised nende korteris asuvate

reguleerimis- ja seireseadmete kasutamiseks. EVS 807:2024 kohaselt peab korrashoiu korraldamine tuginema ajakohastele korrashoiudokumentidele, hooldusjuhenditele ja seireandmetele.

Puudulik dokumentatsioon vähendab tehtud investeeringu

tulemuslikkust ning suurendab rikete ja vastutusvaidluste ohtu.

kehtestamiseks ning kõiki reguleeritavaid küsimusi

volitusnormis ei saa nimetada.

7. 3 4 6

Ettepanek. Palume lisada EhS 7. peatükki järgmine säte: „Hoone omanikul ning korteriomanditeks jagatud hoones korteriühistul ja tema volitatud haldajal või korrashoiuteenuse

osutajal on tasuta juurdepääs hoone ühiste tehnosüsteemide energiatõhususe, automaatika, mõõteseadmete, seire ja

sisekliima andmetele. Andmed peavad olema eksporditavad levinud masinloetavas vormingus.Teenuseosutaja vahetumisel antakse hoone omanikule või korteriühistule üle andmeajalugu,

süsteemi seadistused ja juurdepääsuõigused. Korteripõhiste isikustatud andmete kasutamisel peab juurdepääs piirduma

konkreetse ülesande täitmiseks vajalike andmetega.“ Põhjendus. Direktiivi artikli 16 eesmärk on anda omanikele, üürnikele ja haldajatele otsene juurdepääs hoonesüsteemide

andmetele ning tagada andmevahetuse koostalitlusvõime. Ehitisregister ei sisalda üldjuhul automaatika, mõõteseadmete

ega sisekliima reaalajas tööandmeid. Korterelamus võivad süsteemiandmed sisaldada ka teavet konkreetse korteri tarbimise või kasutusharjumuste kohta. Seetõttu tuleb üheaegselt tagada

korteriühistule süsteemi korrashoiuks vajalikud andmed ja

kaitsta korteriomanike isikustatud andmeid.

Arvestatud osaliselt. Direktiivi artikli 16 kohaselt tuleb tagada omanikule,

üürnikule ja haldajale otsene juurdepääs hoonesüsteemide olemasolevatele andmetele ning võimalus anda andmed enda nõusolekul kolmandale isikule. Omanikult, üürnikult

ega haldajalt ei võeta lisatasu oma andmetele juurdepääsu ega nende kolmanda isikuga jagamise eest. See ei tähenda

kõigi seire-, tarkvara- või analüüsiteenuste tasuta osutamist. Tehnosüsteemide andmete seiramise, kogumise ja

kättesaadavaks tegemist kavandatakse reguleerida määruse tasandil, millesse kaasatakse ka huvirühmasid ning arvestatakse ka seaduseelnõu raames tehtud ettepanekutega.

Käesoleval juhul seaduseelnõud ei täiendata, kuna tegemist on tehnilist laadi küsimusega, mida lahendatakse määruse

kaudu.

8. 3 4 Ettepanek. Palume muuta EhS § 69⁸ lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Renoveerimispassi koostab üks või mitu pädevat isikut. Iga koostaja ülesanded ja vastutus määratakse

Arvestatud osaliselt. Direktiivi artiklite 12 ja 25 kohaselt peab renoveerimispassi

väljastama kvalifitseeritud või sertifitseeritud ekspert. Passi

7 . dokumendis eraldi. Koostaja kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.“ EhS § 69⁸ lõike 5 alusel

kehtestatavas määruses tuleb tunnustada olemasolevaid kutseid, sealhulgas sobiva taseme kinnisvara haldamise ja korrashoiu

valdkonna kutseid. Renoveerimispass tuleb siduda energiaauditi, ehitise tehnilise seisundi hindamise, korrashoiukava ja elueakulude analüüsiga ning seda peab saama pärast iga

renoveerimisetapi lõppu ajakohastada. Korterelamu renoveerimispassis tuleb iga etapi kohta näidata eeldatav

maksumus, mõju majandamis- ja energiakuludele, rahastamisvõimalused, tulevased hoolduskulud ning tööde mõju

elanikele. Põhjendus. Renoveerimispass hõlmab lisaks energiaarvutusele hoone tehnilise seisundi ja dokumentatsiooni kontrolli, tööde

järjekorda ning tulevasi hooldusvajadusi. Korteriühistu saab passi alusel otsuse teha üksnes siis, kui korteriomanikele on

arusaadav iga etapi maksumus, mõju kuumaksele ja elukeskkonnale ning seos järgmiste töödega. Pass on praktiliselt kasutatav, kui sama hoone kohta ei ole vaja tellida kattuva

sisuga auditeid ja kavasid ning tehtud tööd kajastuvad ka korrashoiu alusdokumentides. Olemasolevate kutsete

tunnustamine aitab vältida uue ja dubleeriva pädevussüsteemi

loomist.

koostamisse võib kaasata eri valdkondade spetsialiste, kuid väljastaja pädevus ja vastutus passi terviklikkuse eest peavad olema üheselt tuvastatavad. Pädevusnõuete

väljatöötamisel lähtutakse olemasolevatest kutsetest ja nende tegelikust pädevusulatusest. Kinnisvara haldamise

või korrashoiu kutse ei anna üksnes nimetuse alusel automaatselt renoveerimispassi väljastamise õigust. Renoveerimispassi sisunõuded reguleeritakse määruse

tasandil, millesse kaasatakse ka huvirühmasid ning

arvestatakse ka seaduseelnõu raames tehtud ettepanekutega. Käesoleval juhul seaduseelnõu sõnastust ei muudeta.

9. 3

4 8 .

Ettepanek. Palume sätestada seletuskirjas ja kavandatavate

toetusmeetmete tingimustes, et renoveerimispassi koostamise kulu on toetatav ettevalmistav kulu. Rahastamislahendused, sealhulgas toetused, laenud ja vajaduse korral käendused,

peavad olema kättesaadavad eelkõige väikestele korteriühistutele ning väiksema kinnisvaraväärtuse ja piiratud

laenuvõimega piirkondade elamutele. Toetusmeetmete tingimused tuleb avaldada piisava ajavaruga, et korteriühistu saaks tellida uuringud, korraldada hanke, kutsuda kokku

Arvestatud osaliselt. Toetusmeetmete abikõlblikke kulusid ei ole võimalik etteulatuvalt määrata kui pole teada täpne rahastusallikas

ning sellega seotud tingimused. Toetusmeetmete kujundamisel proovime arvestada kõigi kuludega, mille toetamine on lähtuvalt rahastustingimustest ja

abikõlblikkuse perioodist lubatud. Seetõttu seletuskirja selle

võrra ei täiendata.

üldkoosoleku ja teha rahastamisotsuse. Samuti palume täiendada EnKS § 30 lõikes 8 sätestatud ühtsete kontaktpunktide ülesandeid kinnisvara korrashoiu korraldamist käsitleva

nõustamisega ning kaasata teenuste kujundamisse kinnisvara

korrashoiu erialaliidud. Põhjendus. Direktiivi vastavustabelis on märgitud, et renoveerimispass peab olema taskukohane ning vähekaitstud

leibkondade toetamist tuleb kaaluda. Seletuskirjas on korterelamute renoveerimise avaliku sektori panuseks hinnatud ligikaudu 1,2-1,6 miljardit eurot, kuid eelnõus ei ole toetuse või

käenduse tingimusi sätestatud. Korteriühistu otsustusprotsess võtab aega ja sõltub sellest, kas elanikele on teada investeeringu

kogukulu, toetus, laenutingimused ning tulevane kuumakse. Varajane tehniline ja korrashoiualane nõustamine aitab vältida lahendusi, mille hilisem kasutus- või hoolduskulu ei ole

korteriomanikele jõukohane.

Ühtsete kontaktpunktide nõustamisteenuse põhimõtted ja nende rahastamine on praeguses etapis välja töötamisel.

Kaasame vajadusel seotud huvirühmasid.

10. 3

4 9 .

Ettepanek. Palume muuta EhS § 69⁹ lõiget 3 ja sõnastada see

järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mitteelamu peab saavutama vähemalt F-klassi energiatõhususe 2030. aasta 1. jaanuariks ja vähemalt E-klassi energiatõhususe

2033. aasta 1. jaanuariks, kui seaduses sätestatud erandist ei tulene teisiti.“ EhS § 69⁹ lõikes 2 ja EhSRS §-s 30¹⁸ tuleb selgelt määrata kohaldamisala. Samuti tuleb sätestada, kuidas

kohaldatakse nõudeid hoonele, millel puudub kehtiv energiamärgis, mis on segakasutuses või ajutiselt kasutusest

väljas või mis on kavas lammutada. Põhjendus. Praeguse EhS § 69⁹ lõike 3 järgi peab algselt G- või sellest madalamas energiaklassis olev hoone saavutama F-klassi, kuid E-klassi

saavutamise kohustus on seotud üksnes algselt F-klassi kuuluva hoonega. Rakendussäte viitab samal ajal puuduvale lõikele 4 ja

nimetab mõlemat tähtaega. Seetõttu ei ole eelnõust üheselt arusaadav, kas algselt G- või madalamasse klassi kuuluv hoone

peab 2033. aastaks saavutama ka E-klassi.

Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud, et ka algselt G (või H) klassi kuuluv hoone peab 2033. aastaks saavutama ka E-

klassi. Volitusnormi täpsemate nõuete kohaldamiseks on täiendatud selliselt, et on lisatud viide ka „erisustele“. Seda põhjusel, et üksikobjektide puhul ja erandina on võimalik

anda vabastusi nimetatud kohustusest. Vastavad tingimused

sätestatakse määruses.

11. 3 5 0

Ettepanek. Palume siduda üle 70 kW kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide korrapärane ülevaatus hoone tehnohoolduse ja hooldusraamatuga. Korterelamus korraldab

ühise tehnosüsteemi ülevaatuse korteriühistu ning ülevaatuse aruanne lisatakse hoone korrashoiudokumentidele. Ülevaatuse

kohta tuleb kehtestada ühtne aruandevorm ning lubada kasutada nõuetekohase automaatikasüsteemi ja tavapärase hoolduse

käigus kogutud kontrollitavaid andmeid. Põhjendus. Paljude korterelamute ühise küttesüsteemi nimivõimsus ületab 70 kW ning ülevaatuse kohustus puudutab

seetõttu ka korteriühistuid. Seletuskirja kohaselt ei pea nõuetele vastava automaatikasüsteemiga hoones kütte- või

jahutussüsteemi energiatõhusust eraldi hindama. See erand peab olema selgelt kirjas ka rakendusjuhistes. Ülevaatuse sidumine hooldusraamatuga aitab vältida sama süsteemi korduvat

kontrollimist ning tagab, et tulemused säilivad hoone korrashoiu

ajaloos.

Arvestatud osaliselt. Nõustume, et korrapärane ülevaatus võiks kajastuda ka

andmete säilitavuse ja kontrollitavuse osas ka hoone tehnohoolduse ja hooldusraamatuga seotud andmetes.

Täiendame selle võrra seletuskirja. Tavapärane hooldus ei asenda automaatselt nõutava ulatuse ja pädeva sõltumatu eksperdi tehtavat energiatõhususe

ülevaatust.

12. 3 5 1

Ettepanek. Palume lisada eelnõusse jõustumissäte ning rakendada uusi kohustusi alles siis, kui vajalikud rakendusaktid, juhendid, toetusmeetmed ja ehitisregistri lahendused on valmis.

Kui direktiivist tulenevad tähtajad seda võimaldavad, tuleb pärast kõigi rakendusvahendite avaldamist anda omanikele, korteriühistutele ja teenuseosutajatele vähemalt 6- kuni 12-

kuuline kohanemisaeg. Põhjendus. Korteriühistu peab enne suurema investeeringu

tegemist tellima vajalikud uuringud ja projekti, selgitama välja toetus- ja laenuvõimalused, küsima pakkumused ning saama

korteriomanikelt nõutava otsuse. Omanikud ja teenuseosutajad saavad oma töökorraldust, lepinguid, infosüsteeme ja töötajate pädevust nõuetega kohandada alles siis, kui nõuete täpne sisu ja

nende täitmise tõendamise kord on teada. Eelnõus puudub praegu jõustumissäte, kuigi seletuskirjas on märgitud, et

jõustumist reguleerib § 5.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu jõustub üldises korras, välja arvatud kui eelnõus ei

ole toodud välja eraldi tulevikus jõustuvaid tähtaegasid. Seetõttu jõustumissätet eraldi ei lisata, kuna vastavad rakendamise tähtajad on toodud juba eelnõu §-ides 1 ja 2.

Rakendusaktide, juhendite ja registrilahenduste ettevalmistus kavandatakse koos vastavate kohustuste rakendamisega ning võimaluse korral jäetakse omanikele ja

teenuseosutajatele mõistlik kohanemisaeg.

13. 3 5 2

Eelnõu § 1 punktis 9 on märgitud, et EhS §-le 63 lisatakse lõiked 6-13, kuid eelnõu tekst sisaldab ainult lõikeid 6-12. Tuleb

lisada puuduv lõige või parandada vahemik.

Arvestatud.

Numeratsioon on parandatud.

14. 3 5

3 .

EhSRS § 30¹⁸ pealkiri ja tekst viitavad EhS § 69⁹ lõikele 4, kuid kavandatav EhS § 69⁹ sisaldab ainult kolme lõiget. Viide tuleb

parandada ja kohaldamisala üheselt sõnastada.

Arvestatud. Viide on parandatud.

15. 3

5 4 .

EhS § 69⁹ lõike 3 ja EhSRS § 30¹⁸ omavaheline seos tuleb

täpsustada. Üheselt peab olema arusaadav, kas algselt G- või sellest madalamas energiaklassis olnud hoone peab pärast F-

klassi saavutamist jõudma 2033. aastaks ka E-klassi.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täpsustatud, et ka algselt G (või H) klassi kuuluv hoone peab 2033. aastaks saavutama ka E-

klassi.

16. 3 5

5 .

Seletuskirjas kasutatakse elamute seirelahenduste puhul ühes kohas tingimusi ühendavat sõna „või“, kuigi eelnõu ja direktiiv

kasutavad sõna „ning“. Seletuskiri tuleb eelnõuga kooskõlla

viia.

Arvestatud. Seletuskirjas asendatud esimeses lauses sõna „või“ sõnaga

„ning“.

17. 3

5 6

Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu koosneb viiest paragrahvist

ja § 5 reguleerib jõustumist, kuid esitatud eelnõu lõpeb §-ga 4. Eelnõule tuleb lisada jõustumissäte või seletuskirja kirjeldus

parandada.

Arvestatud. Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõule ei ole vaja lisada jõustumissätet, kuna rakendamise tähtajad on

reguleeritud juba eelnõu § 2-ga.

18. 3 5

7 .

Seletuskirjas toodud viited päikeseenergiaseadmete rakendussätete punktidele ja lõigetele ei lange mitmes kohas

kokku eelnõu numeratsiooniga. Viited tuleb tervikuna üle

kontrollida.

Arvestatud. Viited kontrollitud.

19. 3

5 8

EnKS § 4³ lõike 4 punkti 1 sõnastusest võib jääda mulje, et igal

aastal tuleb rekonstrueerida 43 protsenti halvima energiatõhususega elamufondist. Säte tuleb viia kooskõlla

direktiivi eesmärgiga, mille kohaselt peab vähemalt 55 protsenti kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisest tulenema 43 protsendi halvima energiatõhususega

elamufondi renoveerimisest.

Arvestatud. EnKS § 4³ lõike 4 punkti 1 ja seletuskirja sõnastust täpsustatakse kooskõlas direktiivi artikli 9 lõikega 2:

vähemalt 55% elamufondi keskmise primaarenergiakasutuse nõutavast vähenemisest tuleb saavutada 43% halvima

energiatõhususega elamufondi renoveerimise kaudu. Tegemist ei ole kohustusega renoveerida igal aastal 43% elamutest, vaid riikliku energiasäästueesmärgi saavutamise

allika määramisega. Renoveerimiskavas täpsustatakse

halvima energiatõhususega elamufondi määratlemine,

lähteandmed ja säästu arvestamine. 20. 3

5 9

Kavandatava EhS § 69⁵ pealkirjas kasutatakse terminit

„eluhoone“, kuid sätte tekstis terminit „elamu“. Terminid tuleb eelnõus ja seletuskirjas ühtlustada ning selgitada, kuidas

kohaldatakse sätet korteriomanditeks jagatud elamule.

Arvestatud.

Terminid kontrollitud ja ühtlustatud.

Muinsuskaitseamet

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Eelnõu seletuskirjas (lk 2) on hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia asemel kasutatud mõistet hoonete

pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia. Palume mõiste parandada. Samuti osutame, et seletuskirjas on eelnõu § 1 punkti 5 lõpus

ekslikult viide seletuskirja punktile 6, kuid korrektne on viidata punktile 7.

Arvestatud. Sõnastus hoonete rekonstrueerimise pikajalise strateegia

osas parandatud. Viide eelnõu § 1 punktis 5 on asendatud punktiga 7.

6. Seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 7 lõike 3 selgituse teine lõik algab sõnadega “Hoonete kultuuripärand”, mida ei saa pidada korrektseks ja kohasem oleks kasutada “Kultuuriväärtuslikud

hooned”. Kuna mõistekasutus erinevates õigusaktides on erinev, siis teeme ettepaneku sõnastada kõnealune lõik järgnevalt:

Kultuuriväärtuslikke hooneid on käsitletud kolmes seaduses: muinsuskaitseseaduses (edaspidi MuKS), looduskaitseseaduses ja planeerimisseaduses. Renoveerimise ja energiatõhususe

kontekstis on oluline, et igal juhul peetaks hoone kultuuriväärtuse all silmas selle vanuselist, arhitektuurset, ajaloolist,

kultuuriloolist, linnaruumilist olemust (eeskätt arhitektuurne välisilme, tarindid ja detailid, sh materjal ja geomeetria, teatud juhtudel ka interjöörid), mida tuleb säilitada.

Arvestatud. Seletuskirjas on eelnõu § 1 punkti 7 lõike 3 teine lõik asendatud ettepaneku kohase sõnastusega.

3. Seotult eelnevaga ettepanek sõnastada eelnõu § 1 punktis 7

pakutud § 62 lõige 3 punktid 3, 4 ja 5 järgnevalt: 3) muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone;

Arvestatud.

Eelnõu § 1 punktis 7 on § 62 lõike 3 punktid 3, 4 ja 5 asendatud ettepaneku kohase sõnastusega.

4) rahvuspargis asuv kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone;

5) üld- või detailplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks määratud hoone või miljööväärtuslikul alal asuv

kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone.

4. Seletuskirja lk 9 eelviimases lõigus on kirjeldatud muinsuskaitse

eritingimuste sisu, mis seab nimetatud dokumendile ja seeläbi selle koostajale senisest erinevad ootused. Selgitame, et muinsuskaitse eritingimustega piiritletakse

säilitatavad fassaadiosad ja detailid ning selgitatakse võimalusi nende muutmiseks, kuid kaalutletud lahenduse koos materjalidega

peab koostama projekteerimismeeskond. Kuna muinsuskaitse eritingimuste koostajal puudub pädevus ehituskonstruktori või energiatõhususe otsuste tegemiseks ja see kuulub järgnevasse

projekteerimise etappi või tellitakse energiaauditina lähteandmeteks, palume eemaldada järgmise tekstiosa: “Näiteks

on selgitatud kus ja milliseid materjale kasutada soojustamiseks ning põhjendatud milline on lubatud soojustuskihi paksus ja paigaldamise asukoht, et tagatud oleks kultuuriväärtuslike

detailide säilimine ning saavutatud maksimaalne võimalik energiatõhusus.”

Arvestatud.

Viidatud lõik on seletuskirjast eemaldatud ning lisatud on täpsustus muinsuskaitse eritingimuste osas.

5. Seletuskirja lk 10 tuleks täpsustada arvutusmetoodika selgitust

“...hoone olulist rekonstrueerimist selle kaalutud energiaerikasutus (nn KEK-märgis)...”, kuna juhul kui hoone ei

ole enam (osaliselt) kasutuses või selle kasutamine erineb standardkasutusest märkimisväärselt, siis on tervikrekonstrueerimiseelse KEK märgise asemel korrektsem

rakendada ETA-märgise arvutusmetoodikat renoveerimisjärgse ETA-tasemega võrdlemiseks. Seejuures renoveerimiseelsel ETA

märgisel ei rakendata renoveerimismeetmeid, kuid arvestatakse energiakulu nõuetele vastava sisekliima tagamiseks. Vastasel juhul ei ole alakasutatud hooneid justkui otstarbekas renoveerida ja

kasutusele võtta (samuti toetuseid taotleda), kuna energiakulu ja

Arvestatud osaliselt.

Kultuuriväärtusega hoone olulise rekonstrueerimise korral

on energiaarvutuse eesmärk näidata, kuidas hoone energiatõhusus rekonstrueerimise tulemusel muutub. Üldjuhul kirjeldab hoone renoveerimiseelset seisu

mõõdetud energiakasutusel põhinev kaalutud energiaerikasutus (KEK-märgis). Nõustume, et kui hoone

ei ole kasutuses või selle kasutus erineb tüüpilisest oluliselt, ei kirjelda mõõdetud energiakasutus renoveerimiseelset seisu adekvaatselt ning asjakohasem on

võrrelda renoveerimiseelset ja -järgset seisu tüüpilisel

energiatõhususarv sageli tõuseb (ei saa muuta veelgi

energiatõhusamaks 0-energiakuluga või siis juba A-energiaklassi hooneid).

kasutusel arvutatud energiatõhususarvuga. Selleks ei ole

vaja seadust muuta: renoveerimiseelse seisu määramise viisi saab sätestada toetusmeetme tingimustes, nagu seda

on tehtud kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe toetuse puhul, kus energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone praegusele olukorrale vastav

energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel (rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ lisa 2 punkt 2). Seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

6. Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatakse seadusesse nõue

päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks sisekliima tagamisega hoonetele, kui nende seadmete paigaldamine on tehniliselt

teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Nõue puudutab muu hulgas olemasolevaid avaliku sektori hooneid, mille suletud netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit (p

2) ning üle 500 ruutmeetri suuruseid suletud netopinnaga olemasolevaid mitteelamuid nende olulisel rekonstrueerimisel või

hoone renoveerimisel, sealhulgas katuse või asjakohase tehnosüsteemi ümberehitamisel (p 3). Selgitame, et nende olemasolevate hoonete seas on ka

kultuuriväärtuslikud hooned, mille välisilmes muudatuste tegemine tuleb, vastavalt muinsuskaitseseadusele, kooskõlastada

Muinsuskaitseametiga ning on igakordne kaalutlusotsus, mille eesmärk on tagada kultuuriväärtuse säilimine. Üldjuhul ei ole päikeseenergiaseadmete paigaldamine sobiv kultuuriväärtusliku

hoone peamiselt vaadeldavatele külgedele, sh katusele (arvestades tänava- ja kaugvaateid, vaatesektoreid, vaateplatvorme jms).

Ettepanek kavandatud muudatust täiendada viisil, mis võimaldaks seda kitsendust arvesse võtta.

Arvestatud.

Seletuskirjas lisatud viide kultuuriväärtuslikele hoonetele ja nendega seotud tingimustele.

Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi. Seega on täiendatud praegust seletuskirja selliselt, et täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse

muudatuse käigus, võttes siis juba arvesse ka seaduseelnõu käigus esitatud arvamusi ja ettepanekuid.

Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit (VIMPTEL)

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Ettepanek: Tagada rakendusaktide piisavalt varane

valmimine. Eelnõuga kavandatakse muu hulgas hoonete

olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamist, selle piirväärtuste rakendamist, renoveerimispassi ning täiendavaid energiatõhususe

Arvestatud.

7. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse EHS § 69-8 nõuetega

renoveerimispassile ja selle väljaandmisele. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 soovitakse sätestada, et passi annab välja pädev isik, kelle

kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.

Kuna renoveerimispassi võib koostada ka kultuuriväärtuslikule

hoonele, mille väärtust säilitava rekonstrueerimise kavandamisel tuleb osata arvesse võtta täiendavaid asjaolusid, siis on oluline, et kultuuriväärtusliku hoone renoveerimispassi koostaks või

kooskõlastaks muinsuskaitse pädevusega isik/asutus. Seepärast teeme ettepaneku täiendada eelnõud ja lisada paragrahvi nõue,

mille kohaselt tuleb renoveerimispass kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (lõige 3 p 3).

Arvestatud osaliselt.

Analüüsime kooskõlastamise vajadust määruse tasandil. Praegusel kujul peaks renoveerimispassi koostamise

eelselt arvestama juba muinsuskaitse eritingimustega. Kuna renoveerimispassi koostamine on vabatahtlik, siis eraldiseisvalt see õiguslikku alust ja luba ehitamiseks ei

anna. Renoveerimispassi koostamise järgselt tuleb ikkagi koostada ehitusprojekt ja esitada näiteks ehitusloa taotlus,

mille raames toimub juba konkreetsete tööde ulatuses ka kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga.

8. Soovitame mõiste "renoveerimispass" asemel võtta kasutusele teadusarendusprojektis HeritageHOME kasutusele võetud "renoveerimiskava", mis eesti keele kontekstis väljendab paremini

pikema aja jooksul asetleidva protsessi töökäiku kirjeldavat dokumenti.

Mittearvestatud. Direktiivis toodud termin „renoveerimispass“ on tõlgitud eesti keelde inglisekeelsest väljendist „renovation

passport“. Kuigi nõustume sisulise selgitusega, siis tekib termini „renoveerimiskava“ kasutusel kattuvus riikliku

renoveerimiskavaga, mis võib praktikas rakendamisel tekitada segadust.

ja sisekliima nõudeid. Nende nõuete oluline tehniline sisu jääb aga ministri määrustega täpsustamiseks. Peame oluliseks, et nõude tegelikku ulatust ja täitmise viisi määravad rakendusaktid

esitataks sisuliseks kooskõlastamiseks piisavalt vara enne vastava kohustuse rakendumist. Oluliste uute nõuete puhul, eelkõige

süsinikujalajälje arvutamise ja piirväärtuste osas, peaks võimalusel jääma vähemalt 12-kuuline ettevalmistusperiood.

Huvirühmasid kaasatakse määruste väljatöötamisse. Võimalusel tagame, et võimalik oleks jätta 12-kuuline ettevalmistusperiood.

2. Ettepanek: Täpsustada tehnilise teostatavuse ja majandusliku

põhjendatuse hindamise põhimõtteid. Eelnõus kasutatakse muu hulgas tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse

kriteeriume. Nende rakendamine peab olema võimalikult ühetaoline, et sama objekti puhul ei tekiks erinevusi sõltuvalt

projekteerija, omaniku, kohaliku omavalitsuse või eksperdi kasutatud eeldustest. Palume täpsustada vähemalt arvutusperioodi, energiakulu, hooldus- ja asenduskulude ning

muude põhiliste hindamisparameetrite kasutamise põhimõtteid.

Arvestatud.

Tehnosüsteemidega seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja määruste

muutmise raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi ja asutusi. Määruste eelnõude koostamisel arvestatakse juba ka

käesoleva seaduse eelnõu raames tehtud ettepanekuid ja arvamusi.

3. Ettepanek: Täpsustada päikeseenergiaseadme paigaldamise

kohustuse käivitavaid ehitustöid.

Peame vajalikuks täpsustada, millised olemasoleva mitteelamu ehitustööd käivitavad päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustuse. Eriti oluline on see fassaadi rekonstrueerimise, katuse

renoveerimise ja tehnosüsteemide osalise ümberehitamisepuhul. Vajalik oleks praktiline juhend või näidete loetelu, et kohustuse

rakendumine ei sõltuks erinevast menetluspraktikast kohalikes omavalitsustes.

Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud sõnastust ehitustööde

läbiviimise osas eelnõu punktis 16: paragrahvi 692täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

/…/üle 500 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga olemasoleva

mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel või olemasoleva mitteelamu renoveerimise, katusel tehtavate tööde või tehnosüsteemi paigaldamise korral, milleks ehitusseadustiku

kohaselt tuleb esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis, mis tooks kaasa ka päikeseenergiaseadmete paigaldamise

vajalikkuse ning selle võimalikkuse kaalumise.

4. Ettepanek: Määratleda selgelt süsinikujalajälje arvutamiseks

vajalike andmete vastutusahel.

Arvestatud. Täpsemad kohustused ja vastutused töötatakse välja rakendusakti tasandil, mille koostamisse kaasatakse ka

Süsinikujalajälje arvutamine eeldab suure hulga toodete, koguste ja keskkonnaandmete kogumist. Seetõttu peab olema selgelt määratletud, milliste andmete esitamise eest vastutavad

projekteerija, peatöövõtja, alltöövõtja, materjali tarnija ja arvutuse koostaja. Vastasel juhul võib uus administratiivne kohustus

kanduda määratlemata kujul lepinguahelas alltöövõtjatele ja materjalitarnijatele ning põhjustada vaidlusi.

huvirühmasid. Ehitusmaterjalide tootjate kohustused lähtuvad peamiselt ehitusmaterjalide määrusest (CPR) (EL) 2024/3110, kuid rakendusaktis kirjeldatakse ka teiste

osapoolte vastutused.

5. Ettepanek: Võimaldada tootepõhiste andmete kõrval

usaldusväärsete vaikeandmete kasutamist.

Kõigil ehitustoodetel ei ole ega ole lähiajal realistlikult võimalik omada tootepõhist keskkonnadeklaratsiooni (EPD). Seetõttu

peaks metoodika võimaldama kasutada usaldusväärseid riiklikke või Euroopa vaikeandmeid. Peame vajalikuks selge andmeallikate

hierarhia loomist, mille puhul eelistatakse tootepõhist tõendatud infot, kuid selle puudumisel on võimalik kasutada standardiseeritud vaikeandmeid. See aitab vältida olukorda, kus

keskkonnaandmete puudumine seab väiksemad ja keskmise suurusega tootjad põhjendamatult ebasoodsasse olukorda.

Arvestatud.

Täpsemad andmeallikad ja andmete kasutamise põhimõtted sätestatakse rakendusakti tasandil, mille koostamisse kaasatakse ka huvirühmasid. Saame selgituseks lisada, et

ehitusmaterjalide tootjatele rakendatakse nõudeid lähtuvalt ehitustoodete määrusest (CPR) (EL) 2024/3110, mille

kliimamõju andmed ongi vajalikud hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamiseks. Samas ei ole selleks vajalik koostada EPD-sid ehk

keskkonnadeklaratsioone. CPRi alusel on praegusel hetkel Euroopa Komisjoni ja seotud asutuste poolt välja töötamisel

standardid, mis seavad täpsema metoodika ehitustoodete kliimamõju arvutamiseks. Seni kuni vastavad standardid puuduvad ning kestab määratud üleminekuaeg, siis

kasutatakse alguses arvutustes vaikeväärtuseid, mida hakkab andmeallikatena riik koondama.

6. Ettepanek: Arvestada konstruktsioonide tegeliku kasutusea ja

hooldusvajadusega.

Olelusringipõhine süsinikujalajälje metoodika peab arvestama lisaks toote valmistamisega seotud mõjule ka selle tegelikku

kasutusiga, hooldusvajadust, parandatavust ja asendamise sagedust. Vältida tuleks olukorda, kus pika kasutuseaga ja vähest

hooldust vajav lahendus muutub arvutuses ebasoodsamaks üksnes suurema algse tootmisjalajälje tõttu võrreldes lahendusega, mida tuleb hoone kasutusea jooksul korduvalt remontida või asendada.

Arvestatud.

Täpsemad andmeallikad ja andmete kasutamise põhimõtted sätestatakse rakendusakti tasandil, mille koostamisse kaasatakse ka huvirühmasid. Olelusringipõhisel hindamisel

tuleb arvestada lähtuvalt direktiivi lisast III ka kasutusetappidega (B moodul), mis hõlmab kasutamist,

hooldamist, remontimist, asendamist ning kasutusaegset energiat. Tegemist on direktiivi kohaselt kohustuslike etappidega, mille mõju tuleb jalajäljele arvestada.

7. Ettepanek: Siduda olulise rekonstrueerimise kavandamine

senisest enam hoone tehnilise seisundi hindamisega.

Renoveerimispassi koostamisel nähakse ette hoone tehnilise

seisukorra hindamist. Kuna renoveerimispass on vabatahtlik, võib oluline rekonstrueerimine toimuda ka ilma sellise tervikliku

hindamiseta. Peame vajalikuks kaaluda, kas olulise rekonstrueerimise projekteerimise lähteandmetes peaks olema selgemalt määratletud olemasolevate konstruktsioonide ja

välispiirete tehnilise seisundi hindamine, sealhulgas vajadusel niiskustehniline toimivus, kandevõime, tuleohutus ja

konstruktsioonide sobivus kavandatava lahendusega.

Arvestatud. Kaalume hoone tehnilise seisundi hindamise vajadust määruse muutmise käigus.

8. Ettepanek: Tagada digitaalsete töövahendite valmidus enne

nõuete rakendumist.

Uute nõuete täitmiseks nähakse ette täiendavate andmete esitamine ehitisregistri kaudu. Peame oluliseks, et vajalikud EHR- i funktsioonid ja standardiseeritud andmevahetus oleksid enne

kohustuste rakendumist reaalselt kasutatavad. Turuosalistele ei tohiks tekkida olukorda, kus sama infot tuleb paralleelselt esitada

eri tabelites, failides ja registrikannetes.

Arvestatud. Vajalikud EHR arendused on juba kavandatud ja töös või

kavandamisel. Lahenduste valmimise aeg ja ulatus sõltub eraldatavatest vahenditest.

9. Ettepanek: Täpsustada energiamärgiste süsteemi

üleminekureegleid.

Olemasolevate mitteelamute energiatõhususe

miinimumstandardid seotakse energiamärgise klassiga. Kuna energiamärgiste klassifikatsioon muutub direktiivi ülevõtmisega,

peab olema üheselt arusaadav, kuidas käsitletakse enne uue klassifikatsiooni jõustumist väljastatud ja endiselt kehtivaid energiamärgiseid.

Eelkõige vajavad täpsustamist olemasolevate energiamärgiste ümberarvestamise põhimõtted ning see, millise klassifikatsiooni

alusel hinnatakse hoonete vastavust 2030. ja 2033. aasta miinimumstandarditele.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud mitteelamute miinimumstandarditega (MEPS) seoses selliselt, et MEPSide

kohustuse hindamiseks tuleb lähtuda kehtivast energiamärgisest, mis on väljastatud energiamärgise

koostamise ajal kehtinud õigusakti alusel. Ümberarvutamisi ette ei nähta, kuid võimalik on uuendada kehtivat energiamärgist.

10. Ettepanek: Kontrollida eelnõu normitehnilist kooskõla.

Eelnõu praeguses versioonis esineb viiteid ja numeratsiooni, mis Arvestatud. Viited on kontrollitud ja parandatud.

vajavad üle kontrollimist. Näiteks on § 63 puhul viidatud lõigete 6–13 lisamisele, kuid eelnõu tekstis on esitatud lõiked 6–12. Samuti vajavad kontrollimist viited § 63 lõigetele 10 ja 11 ning

rakendussätetes toodud viited § 69⁹ lõikele 4. Palume enne eelnõu edasist menetlemist teha eelnõule süsteemne ristviidete ja

normitehnilise kooskõla kontroll.

Eraisik K.N.

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Direktiivist võetakse üle tervikrekonstrueerimise osa selliselt:

”(7) Tervikrekonstrueerimine on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega kooskõlas olev hoone või hoone osa

oluliste komponentide renoveerimine, millega muudetakse hoone või hoone osa enne 2030. aastat liginullenergiahooneks ja alates 2030. aastast heitevabaks hooneks.”

Juhin tähelepanu, et antud sõnastus on tõlgendatav, et tervikrekonstrueerimisel võib ehitis minna vastuollu teiste

ehitusseadustikuga ehitisele esitatavate nõuetega nt ohutus.

Selgitatud.

Käesoleva eelnõu väljatöötamise raames vaadatakse üle ka kõik rakendusaktid, mille tulemusel peab tagama, et

nõuded oleksid kooskõlas ka teiste ehitusseadustiku nõuetega. Tervikrekonstrueerimine energiatõhususe eesmärgil käsitleb ka muid aspekte, nagu sisekliima

kvaliteet, vähekaitstud leibkondade elamistingimused, kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine,

vastupanuvõime katastroofiohtudele, tuleohutus, ohtlike ainete eemaldamine ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi.

Kui silmas on peetud tähtaegade rakendamist, siis selgitusena saame lisada, et kohustused uutele

rekonstrueeritavale hoonetele kehtivad alates sellest ajast, millal esitatakse ehitusloa taotlus. Juba olemasolevaid hooneid, mis on varasemate nõuete järgi rekonstrueeritud

ümber ehitama ei pea, välja arvatud kui soovitakse juba osaliselt renoveeritud hoonet terviklikult rekonstrueerida

või amortiseerunud olukorda uuendada.

Eraisik T. K.

Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine

Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

1. Ettepanek: täpsustada seletuskirjas, kas olemasoleva avatud parkla kohale uue varikatuse ehitamist käsitatakse EhS § 69²

lõike 1¹ punkti 5 tähenduses uue katusega parkla rajamisena. Palun lisada näited kogu parkla ja ainult osa parkimiskohtade katmise kohta. Samuti palun selgitada, millal ja millise

menetluse käigus kontrollitakse nõude täitmist, arvestades, et rakendussäte seob selle ehitusloa taotluse või ehitusteatise

esitamisega alates 01.01.2030. Eelnõu selgitav kokkuvõte ütleb juba sõnaselgelt, et katusega parkla nõue hõlmab ka rajatisi. Ma ei pea rajatisena liigitamist iseenesest nõude kohaldamise

takistuseks.

Arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud nii, et olemasoleva avatud

parkla kohale uue varikatuse rajamist käsitatakse uue

katusega parkla ehitamisena, kui rajatav konstruktsioon

vastab katusega parkla tunnustele: sellel on vähemalt kolm

parkimiskohta, selle sisekliima tagamiseks ei tarbita

energiat ning see on osa hoonest või külgneb sellega.

Nõue võib kohalduda nii kogu parkla kui ka üksnes osa

parkimiskohtade katmisel, kui rajatav katusega osa hõlmab

vähemalt kolme parkimiskohta.

Päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustust

hinnatakse rajatise ehitusloa või ehitusteatise menetluses;

nõue kohaldub juhul, kui vastav taotlus või teatis esitatakse

alates 1. jaanuarist 2030. Päikeseenergiaseadmete

paigaldamine peab olema tehniliselt teostatav,

funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.

2. Ettepanek: lisada rakendusjuhisesse „hoone vahetu läheduse”

ning parkla hoonet teenindava funktsiooni hindamise näited. Selgitada tuleks ka juhtumit, kus parkla asub kõrvalkinnistul või teenindab mitut hoonet.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud § 692 lõike 11 punktis 5 näidetega,

mis aitavad hinnata, kas parkla asub hoone krundil või

hoone vahetus läheduses ning on mõeldud selle hoone elanikele, külastajatele või töötajatele. Kõrvalkinnistul

paiknemine ei välista seost hoonega, kui parkla teenindab tõendatavalt asjaomast hoonet. Mitut hoonet teenindava parkla puhul hinnatakse seost kõigi teenindatavate

hoonetega ning nõude kohaldamisel lähtutakse konkreetse

parkla kavandatud kasutusest. Täpsemad praktilised näited

nähakse ette ka energiatõhususe miinimumnõuete määruses selle täiendamisel.

3. Ettepanek: töötada välja avalik, proportsionaalne majandusliku põhjendatuse hindamise kord. See peaks määrama vähemalt

võrreldavad investeerimisalternatiivid, seadmete kasutuskestuse, hooldus- ja asenduskulude käsitluse, elektri kasutamise eeldused, võimaliku liitumispiirangu arvestuse ning

andmed, millega erandit tõendatakse. Kui projektis on võimalik kasutada vaid osa parkla pinnast, tuleks enne täieliku erandi

andmist hinnata ka seda lahendust.

Arvestatud. Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi. Seletuskirja on

täiendatud selliselt, et täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus.

4. Ettepanek: täpsustada, kas ja kuidas arvestatakse majandusliku põhjendatuse hindamisel rendi-, elektriostulepingu või muud

mudelit, kus päikesevarikatuse rajab ja seda käitab kolmas osapool. Sellise mudeli arvestamine ei tohiks tähendada, et parklaomanikku kohustatakse sõlmima talle ebasoodsat

lepingut.

Arvestatud. Päikeseenergiaseadmetega seotud tehnilise teostatavuse,

funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega seotud kriteeriumid töötatakse täpsemalt välja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ raames, millesse kaasame ka seotud huvirühmi. Seletuskirja on

täiendatud selliselt, et täpsemad kriteeriumid töötatakse välja määruse muudatuse käigus.

5. Ettepanek: nimetada ehitisse integreeritud päikeseenergia ehk BIPV selgelt ühe võimalusena päikeseenergia nõuet täita. Majandusliku põhjendatuse ja olelusringi mõju hindamise juhis

peaks võrdlema terviklikke ehituslikke alternatiive: tavapärane katuse- või fassaadimaterjal koos eraldi paneelidega ning sama

ehituslikku funktsiooni täitev integreeritud päikeselahendus. Sama põhimõte peaks kehtima päikesevarikatuse katuse puhul.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud § 692 lõike 11 ulatuses, kus on lisatud, et Uute hoonete projekteerimisel tuleks arvesse

võtta päikeseenergiatehnoloogia kasutamist kogu konstruktsiooni ulatuses, mitte ainult katusel, vaid ka

seintel, rõdudel ja terrassidel ning katusega parklatel ja sarnastel rajatistel. Eelkõige on kasulikud lääne- idasuunalised päikeseenergiaseadmed. Samuti saab

rõdusid ja terrasse saab projekteerida päikeseenergia tootmiseks. Projekteerimisetapis tuleks arvesse võtta

hoonetesse integreeritud tehnoloogiaid, nagu

päikesepaneelarhitektuur (BIPV) ja hoonesse

integreeritud päikese soojusenergia kollektorid (BIST). Materjalide valimisel projekteerimisetapis peaks

päikeseenergiaseadmeid arvesse võtma, näiteks tuleohutuse seisukohast. Ühtlasi võiks uute hoonete projekteerimisel arvesse võtta salvestussüsteemide

(näiteks akud või kuuma vee salvestamine) jaoks vajalikku ruumi.

6. Ettepanek: algatada eraldi analüüs suuremate uute avatud parklate ning olemasolevate parklate põhjaliku

ümberkujundamise kohta. Analüüs peaks võrdlema pindalal ja kohtade arvul põhinevaid lävendeid, osalise varikatuse võimalust, haljastuse säilitamist, liitumispiiranguid,

rahastusmudeleid ning selgeid erandeid. Palun avaldada ka põhjendatud otsus selle kohta, kas Eesti peab täiendavat meedet

vajalikuks.

Mittearvestatud. Käesoleva seaduseelnõu kohaselt on muudatused

piiritletud vaid hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmisega seotud sätete osas ning muudatuste ulatust uute tingimuste või regulatsioonide osas ei laiendata.

Täname ettepaneku eest ning võtame selle arvesse edasiste tegevuste kavandamisel.

7. Ettepanek: käsitleda suuremate parklate kavandamise ja

ümberkujundamise juhistes kuumasaare vähendamist eraldi eesmärgina. Sobivad mõõdikud oleksid näiteks suvisel ajal

varjus olevate parkimiskohtade, jalakäijate liikumisteede ja kõvakatte osakaal. Hinnata tuleks varikatuste, puude ja sobivates kohtades vertikaalhaljastuse koosmõju.

Mittearvestatud.

Käesoleva seaduseelnõu kohaselt on muudatused piiritletud vaid hoonete energiatõhususe direktiivi

ülevõtmisega seotud sätete osas ning muudatuste ulatust uute tingimuste või regulatsioonide osas ei laiendata. Täname ettepaneku eest ning võtame selle arvesse edasiste

tegevuste kavandamisel. Kuumasaarte vähendamine on kindlasti oluline ja seda saab kõige paremini rakendada ka

läbi kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade ning rohestamiskavade.

8. Ettepanek: lisada suuremate päikesevarikatuste projekteerimise soovitustesse varikatuse katuselt tuleva sademevee kogumise ja kohaliku kasutamise hindamine. Juhis

peaks eristama katusevett parkla sõidupinnalt tulevast äravoolust ning arvestama vee kavandatud kasutusotstarvet,

vajalikku töötlemist, mahuti suurust ja ülevoolu.

Mittearvestatud. Käesoleva seaduseelnõu kohaselt on muudatused piiritletud vaid hoonete energiatõhususe direktiivi

ülevõtmisega seotud sätete osas ning muudatuste ulatust uute tingimuste või regulatsioonide osas ei laiendata.

Täname ettepaneku eest ning võtame selle arvesse edasiste tegevuste kavandamisel.

9. Ettepanek: koostada suuremate parklate jaoks näitlik

projekteerimisraamistik, milles käsitletakse koos varikatuse asukohta, päikeseenergia tootmist, puude kasvuruumi,

jalakäijate liikumist, sademevett ning tulevase laadimise ja salvestuse võimalust. Raamistik võiks toetada ka omavalitsusi projektide hindamisel. Ettepanek ei eelda kõigi tehnoloogiate

kohustuslikku paigaldamist igasse parklasse.

Mittearvestatud.

Käesoleva seaduseelnõu kohaselt on muudatused piiritletud vaid hoonete energiatõhususe direktiivi

ülevõtmisega seotud sätete osas ning muudatuste ulatust uute tingimuste või regulatsioonide osas ei laiendata. Täname ettepaneku eest ning võtame selle arvesse edasiste

tegevuste kavandamisel. Sobiv meede selliseks planeerimiseks on läbi kohalike omavalitsuste

rohestamiskavade, mille eesmärgiks on linnaruumi terviklik planeerimine ja projekteerimiseks läbitöötatud lahenduste ja vaadete kaardistamine. Praegusel hetkel on

KOVid alustanud nende koostamisega.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad

Seosed