Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 305 „Allkirja ning ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite määramine“ muutmise määruse eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase määrusega (edaspidi eelnõu) viiakse Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määrus nr 305 „Allkirja ning ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite määramine“1 (edaspidi määrus) kooskõlla konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga2 (edaspidi ka KonS-i eelnõu). KonS-i eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt tunnistatakse kehtiva konsulaarseaduse (edaspidi KonS) § 40 kehtetuks 1. jaanuaril 2027. a, mistõttu lõpeb Eesti välisesindustes ametliku kinnitamise teenuse osutamise seaduslik alus.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi konsulaarosakonna 1. büroo (konsulaarteenuste büroo) direktor Monika Metspalu (637 7447,
[email protected]), lauaülem Erle Ignatjev (637 7450,
[email protected]) ja juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Reili Aus (637 7438,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse pärast kooskõlastusringi ning enne eelnõu määruse andmiseks esitamist.
Eelnõu on seotud KonS-i eelnõuga ning on kavandatud jõustuma samal ajal KonS-i eelnõus ette nähtud seadusemuudatustega, et tagada nende rakendamiseks vajaliku määruse õigeaegne jõustumine.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärk on viia määruses sätestatud ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite loetelu kooskõlla KonS-i eelnõuga. KonS-i eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtiva KonS-i § 40 kehtetuks, mistõttu kaob Eesti välisesindustel ametliku kinnitamise teenuse osutamise seaduslik alus. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetakse üksnes neid määruse sätteid, mida on seadusemuudatuse tõttu vaja kohandada.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 sisaldab üht kehtiva määruse muudatust. Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumisaja. Määruse andmise õiguslik alus on haldusmenetluse seaduse § 23 lõige 1 ja § 24 lõige 4.
Eelnõu § 1
Eelnõuga tunnistatakse määruse §-d 2 ja 4 kehtetuks. Määruse § 2 kohaselt võivad Eesti välisesindused Välisministeeriumi struktuuriüksustena ametlikult kinnitada allkirja õigsust dokumendil sõltumata sellest, millisele haldusorganile dokument esitatakse. Määruse § 4 kohaselt võivad Eesti välisesindused samuti ametlikult kinnitada teise haldusorgani väljastatud dokumendi ärakirja või väljavõtte ning teise haldusorgani peetava automatiseeritud andmekogu väljatrüki õigsust. Määruse §-de 2 ja 4 kehtetuks tunnistamise muudatuse eesmärk on viia ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite loetelu kooskõlla KonS-i eelnõu kohase regulatsiooniga. Muudatus tuleneb KonS-i eelnõu § 1 punktist 23, millega tunnistatakse kehtiva KonS-i § 40 kehtetuks. Seadusemuudatuse jõustumisel puudub Eesti välisesindustel ametlikult kinnitamiseks seaduslik alus, mistõttu kaotavad määruse §-d 2 ja 4 oma regulatiivse eseme. Seetõttu ei ole pädevuse säilitamine määruses põhjendatud ega kooskõlas kõrgema astme õigusaktiga.
2024. aastal kasutati ametlikku kinnitamist 255 korral. Teenust on kasutatud eelkõige nime muutmise avalduse ja välisriigis elava isiku isikukoodi saamise taotluse esitamisel. Ametliku kinnitamise teenuse lõpetamine ei välista nime muutmise avalduste ja välisriigis elava isiku isikukoodi saamise taotluste esitamist Eesti välisesinduse vahendusel, kui õigusaktides sätestatud eeldused on täidetud. Seega säilib ka pärast ametliku kinnitamise teenuse lõpetamist õigusaktides sätestatud eeldustel võimalus esitada nime muutmise avaldus ning välisriigis elava isiku isikukoodi saamise taotlus Eesti välisesinduse vahendusel.
Nime muutmise avalduse võib siseministri 12. detsembri 2017. a määruse nr 453 § 3 lõike 1 kohaselt esitada välisriigis viibides Eesti välisesindusele.
Isikukoodi saamise taotluse edastamist võib välisriigis elav isik taotleda siseministri 3. jaanuari 2019. a määruse nr 14 § 9 lõike 3 kohaselt Eesti välisesinduse vahendusel KonS-i § 44 lõike 1 alusel. KonS-i eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse KonS-i § 44 lõiget 1, nähes ette, et dokument edastatakse välisesinduse vahendusel põhjendatud juhul. KonS-i eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 3 punkti 4, asendades konsulaarametniku allkirjaga kinnitatud taotluse nõude konsulaarametniku või välisriigi notari notariaalselt kinnitatud taotlusega. KonS-i eelnõu § 4 punktiga 2 lisatava rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 3¹ kohaselt peab välisriigi notari kinnitatud taotlus vastama selles lõikes sätestatud nõuetele.
Eelnõu § 2
Määruse jõustumisaeg on kavandatud KonS-i eelnõus ette nähtud konsulaarseaduse muudatuste jõustumisega samaks ajaks, s.o 1. jaanuariks 2027. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Ametliku kinnitamise õigust omavate Eesti haldusorganite loetelu on riigisisese pädevuse korralduse küsimus.
Muudatus ei piira Euroopa Liidu õiguse alusel liikmesriikides kasutatavate avalike dokumentide tunnustamist ega isikute võimalust kasutada muid seaduses ette nähtud dokumentide kinnitamise viise.
4. Määruse mõjud
Muudatus mõjutab vähesel määral riigiasutuste töökorraldust. Ametlikku kinnitamist tehti 2024. aastal 255 korda, samal ajal osutati kokku ligikaudu 62 000 konsulaartoimingut. Pädevuse lõppemine vähendab vähesel määral välisesinduste töökoormust ja kõrvaldab dubleeriva toimingu. Teiste asutuste töökoormus ei suurene oluliselt, sest nad menetlevad asjaomaseid taotlusi ka kehtiva korra järgi.
Muudatuse sotsiaalne ja regionaalne mõju on väheoluline. Ametliku kinnitamise teenuse lõpetamisest hoolimata säilib õigusaktides sätestatud eeldustel võimalus esitada välisriigis viibiva isiku nime muutmise avaldus ja välisriigis elava isiku isikukoodi saamise taotlus Eesti välisesinduse vahendusel.
Olulist majandus-, keskkonna-, julgeoleku- ega välissuhete mõju muudatusega ei kaasne. Eelnõuga ei kehtestata ettevõtjatele, inimestele ega vabaühendustele uusi kohustusi ega suurendata nende halduskoormust. Seetõttu ei kohaldata eelnõule hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikes 41 sätestatud halduskoormuse tasakaalustamise reeglit.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Välisministeerium ajakohastab ametlikku kinnitamist käsitlevad juhised ja teenusekirjeldused ning teavitab välisesindusi nende pädevuse lõppemisest. Taotlejaid teavitatakse seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud võimalustest, sealhulgas nime muutmise avalduse esitamisest rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas ning välisriigis elava isiku isikukoodi saamise taotluse notariaalse kinnitamise võimalusest.
Määruse ülejäänud sätetes nimetatud ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite pädevus ei muutu. Seetõttu ei ole neil vaja oma menetlusi ega töökorraldust käesoleva määrusemuudatuse tõttu muuta.
Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavalt täiendavaid kulusid ega tulusid. Vajalik teavitamine ja teenuseinfo muutmine tehakse Välisministeeriumi olemasolevate vahendite arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a. Jõustumisaeg on kavandatud KonS-i eelnõus ette nähtud seadusemuudatuste jõustumisega samaks ajaks. Samal ajal jõustumine tagab määruse ja seadusemuudatuste kooskõlalise kohaldamise.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile (edaspidi JDM) ning Siseministeeriumile (edaspidi SIM). Eelnõu kooskõlastatakse JDM-iga, sest määrus on antud haldusmenetluse seaduse alusel ning muudatus puudutab ametliku kinnitamise kui haldusmenetluse toimingu korraldust, mis kuulub JDM-i valitsemisalasse. Eelnõu kooskõlastatakse SIM-iga, sest ametliku kinnitamise teenuse lõpetamine mõjutab välisriigis elava isiku isikukoodi saamise taotluse ning välisriigis nime muutmise avalduse esitamise korda ning on seotud rahvastikuregistri valdkonna regulatsiooniga, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse.
Eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele, sest sellega ei kehtestata neile uusi ülesandeid ega muudeta nende valitsemisala korraldust.