EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

Päevakorrapunkt nr oktoober 2026

Eesti seisukohad 09.–27.11.2026 Kataris Dohas toimuva Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu täievolilisel konverentsil käsitlevate olulisemate teemade

kohta

Kiita heaks järgmised Eesti seisukohad Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu

täievolilisel konverentsil arutusele tulevate Eesti jaoks olulisemate teemade osas:

1. Eesti toetab uut resolutsiooni, mis käsitleb raadiohäirete ennetamist ja kõrvaldamist.

Resolutsiooni eesmärk on hinnata olemasoleva regulatiivse raamistiku tõhusust ning

töötada välja täiendavad meetmed kahjulike raadiohäirete probleemiga tegelemiseks.

2. Eesti leiab, et ITU peab tõhustama koostööd teiste Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

(ÜRO) allorganisatsioonidega kriitilise taristu, sealhulgas merekaablite kaitseks.

3. Eesti leiab, et ITU peab panustama küberturvalisuse ja privaatsuse teemadesse ainult

sellises ulatuses, mis puudutab koostööd, oskuste ja teadmiste arendamist ja

standardimist.

4. Eesti on seisukohal, et interneti valitsemisega seotud küsimused ei peaks sisalduma ITU

põhikirjas ja konventsioonis ning ITU peaks olema partneriks teistele

sidusorganisatsioonidele vastavalt oma pädevusele. Interneti valitsemine peaks olema

avatud ja tagama teabe vaba liikumise. Eesti eelistab interneti valitsemise

ümberkorralduse aruteludes lahendusvariante, mis tagavad optimaalse tööjaotuse

üleilmse kogukonna eri sidusrühmade vahel, aitavad kaasa interneti kui avatud ja

piirideta keskkonna stabiilsele toimimisele ning väldivad valitsuste või muu isiku või

üksuse ühepoolse sekkumise võimaluse suurenemist tervikliku üleilmse interneti

toimimisse.

5. Eesti toetab resolutsiooni, mis edendab satelliitside süsteemide arengut ja Space2030

tegevuskava elluviimist ning rõhutab ITU raadioside sektori keskset rolli satelliitside

regulatiivsete ja tehniliste küsimuste käsitlemisel.

6. Eesti toetab ITU toimimise efektiivsuse suurendamist ja koostöö tõhustamist teiste

valdkonna organisatsioonidega, et tagada infoühiskonna jätkuv areng ning vastava teabe

tõhusam liikumine liikmesriikide, ITU ja sidusorganisatsioonide vahel.

7. Eesti leiab, et liikmemaksude alusühik peab jääma samaks, ning ITU eelarve peab olema

tasakaalus ja vastama täievolilise konverentsi heakskiidetud finantsplaanile.

8. Eesti on seisukohal, et Venemaa Föderatsiooni esitatud kandidatuurid ei tohiks saada

valituks ITUsse ning hääletab Venemaa kandidaatide vastu.

9. Eesti on esmakordselt esitanud ITU juhtkonna kohale kandidaadi – Nele Leosk, kes

kandideerib ITU Telekommunikatsiooni Arengubüroo (BDT) direktori ametikohale

perioodiks 2027–2030, ja kelle valituks saamise toetamine on käesoleva konverentsi üks

prioriteetidest.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 22.10.2026 nr 8-1/7705-1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valituse korralduse „Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu täievolilisel konverentsil osalemiseks ja volituste andmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;

2. Eesti seisukohad; 3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri; 4. Seletuskirja lisa 1 Kutse; 5. Seletuskirja lisa 2 Ajakava; 6. Seletuskirja lisa 3 Volikirja näidis; 7. Seletuskirja lisa 4 Välisministeeriumi nõusolek.

Liisi Moks [email protected]

International Telecommunication Union • Place des Nations, CH-1211 Geneva 20, Switzerland Tel.: +41 22 730 5111 • E-mail: [email protected] • www.itu.int

General Secretariat (SG)

Geneva, 7 November 2025

Ref.: CL-25/47 To Member States of ITU

Contact: Ms Béatrice Pluchon

E-mail: [email protected]

Subject: Plenipotentiary Conference (PP-26)

Letter sent on behalf of the Government of Qatar

Dear Madam/Sir,

I have the honour to inform you that, following the kind invitation by the Government of Qatar, the

Council, at its 2023 additional session, in concurrence with the majority of the Member States of the

Union, has decided (Decision 636) that the forthcoming Plenipotentiary Conference of ITU (PP-26)

will take place in Doha, Qatar for a period of three weeks from Monday, 9 November to Friday,

27 November 2026.

In accordance with the provisions of Chapter I, Section 1 of the General Rules of Conferences,

Assemblies and Meetings of the Union, the Government of Qatar has the honour to invite your

Government to participate in this Conference and requests the latter to communicate to the Secretary-

General of the ITU at [email protected], at your earliest convenience, whether your Government

accepts the invitation.

Looking forward to welcoming you in Doha, I remain,

Yours faithfully,

(signed)

Doreen Bogdan-Martin Secretary-General

council.itu.int/2026 C26/INF/21 1

PP-26 DRAFT TIME MANAGEMENT PLAN (9-27 NOVEMBER 2026)

WEEK 1 WEEK 2 WEEK 3

9 November 16 November 23 November

M O N D A Y

09.45

11.15

Heads of Delegation Meeting Opening Ceremony

09.30 –

12.30

Plenary (1.5h): - Elections: RRB & Council followed by Committee 6 (1.5h)

09.30 –

12.30

Committee 6 (3h) Committee 5 (1.5h)followed by WG-PL (1.5h)

14.30 –

17.30

First Plenary (3h): - Conference structure, committee

set-up, chairmanship, allocation of documents, org. of work

- Other organizational matters - Set definitive upper limit of

contributory unit - Set deadline for definitive choice

of class of contribution - Policy statements

12.30 Steering Committee

14.30 –

17.30

Plenary (1.5h)followed by Committee 5 (1.5h) Committee 3 (end) (1.5h)

14.30 –

17.30

WG-PL (1.5h) Committee 6 (1.5h)followed by Committee 5 (1.5h) Committee 4 at 18.00

17.30 Steering Committee

10 November 17 November 24 November

T U E S D A Y

09.30 –

12.30

Plenary (3h): - Policy statements WG-PL (1.5h) followed by Committee 6 (1.5h)

09.30 –

12.30

Plenary (1.5h) followed by Committee 6 (1.5h) WG-PL (1.5h)

09.30 –

12.30

Plenary (1.5h)- Committee 3 report to PL followed by Committee 6(1.5h) WG-PL (1.5h)

14.30 –

17.30

Plenary (3h): -Policy statements High-level Roundtable (3h) Committee 2 (3h) Committee 5 (3h)

14.30 –

17.30

14.30 –

17.30

WG-PL (1.5h) followed by Committee 5 (end) (1.5h) Committee 6 (1.5h)

17.30 Steering Committee

11 November 18 November 25 November

W E D N E S D A Y

09.30 –

12.30

Plenary (3h): - Policy statements High-level Roundtable (3h) Committee 6 (1.5h) followed by WG-PL (1.5h)

09.30 –

12.30

Committee 2 (end) (3h)Committee 6 (1.5h)

09.30 –

12.30

Plenary (1.5h)followed by WG-PL (1.5h)

14.30 –

17.30

Plenary(3h): - Policy statements Committee 5 (3h)Committee 3 (1.5h, start at 16.00)

14.30 –

17.30

Committee 5 (1.5h) followed byWG-PL (1.5h)

14.30 –

17.30

Committee 6 (end) (1.5h) WG-PL (end) (1.5h)

23.59 GVA time

Proposed deadline for definitive choice of class of contribution

12 November 19 November 26 November

T H U R S D A Y

09.30 –

12.30

Plenary (3h): - Elections: SG - Policy statements

09.30 –

12.30 Committee 6 (1.5h)

09.30 –

12.30 Plenary (3h)

14.30 –

17.30

Plenary (3h): - Elections: DSG - Policy statements

14.30 –

17.30

16.00 Plenary (1.5h): - Committee 2 report to PL

14.30 –

17.30 Plenary (3h)

17.30 Steering Committee 17.30 Steering Committee

13 November 20 November 27 November

F R I D A Y

09.00 –

12.00

Plenary (3h): - Elections: Directors - Policy statements

09.00 –

12.00

Committee 6 (1.5h) followed byCommittee 5 (1.5h)

08.30 Plenary (1h)

09.30 –

12.00

Extraordinary session of the 2027 Council (2.5h)

14.30 –

17.30

Plenary (3h) - Policy statements Committee 6 (1.5h) followed by WG-PL (1.5h)

14.30 –

17.30

WG-PL (1.5h) Committee 6 (1.5h) followed byCommittee 5 (1.5h)

14.30 –

17.30

Plenary (3h): - Signing and closing ceremonies

______________

1

Vabariigi Valitsuse korralduse

“Valitsusdelegatsiooni moodustamine

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu

täievolilisel konverentsil osalemiseks

ja volituste andmine”

eelnõu seletuskirja

lisa

Väljavõte Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu 1992. aasta Genfi erakorralise

täievolilise konverentsi ja 1994. aasta Kyoto täievolilise konverentsi lõppaktide

ratifitseerimise seadusele (RT II 1995, 32/36, 157; RT II 2000, 12, 72) lisatud

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni mitteametlikust tõlkest ja

volikirja näidis

Artikkel 31. Konverentside volikirjad

324 1. Liidu liikme poolt täievolilisele konverentsile, raadioside konverentsile või

ülemaailmsele rahvusvahelise elekterside konverentsile saadetud delegatsioon peab olema

nõuetekohaselt akrediteeritud vastavalt alljärgnevatele lõikudele 325 kuni 331.

325 2. (1) Delegatsioonide akrediteerimine täievolilistele konverentsidele toimub riigipea,

valitsusjuhi või välisministri poolt allakirjutatud juriidiliste dokumentide abil.

326 (2) Vastavalt lõigus 324 viidatule, toimub delegatsioonide akrediteerimine teistele

konverentsidele riigipea, valitsusjuhi, välisministri või konverentsil käsitletavate küsimuste

eest vastutava ministri poolt allakirjutatud juriidiliste dokumentide abil.

327 (3) Tingituna lõppaktide allakirjutamisele eelnevast kinnitamisest lõikudes 325 või 326

mainitud ametiisiku poolt, võib delegatsioon olla ajutiselt akrediteeritud liikme

võõrustajavalitsusega seotud diplomaatilise saatkonna juhi poolt. Ðveitsi Konföderatsioonis

peetava konverentsi korral võib delegatsioon olla ka ajutiselt akrediteeritud Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni Genfi esindusega seotud liikme püsidelegatsiooni juhi poolt.

328 3. Volikirju aktsepteeritakse siis, kui neile on alla kirjutanud üks lõikudes 325 kuni 327

mainitud õiguspädevatest ametiisikutest ning need vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:

329 - nad annavad delegatsioonile kõik volitused;

330 - nad volitavad delegatsiooni esindama oma valitsust ilmapiiranguteta;

331 - nad annavad delegatsioonile või mõnele selle teatud liikmele õiguse alla kirjutada

lõppaktidele.

332 4. (1) Delegatsioon, mille volikirjad plenaaristung tunnistab õigeks, omab õigust kasutada

asjaosalise liikme hääletamisõigust vastavalt põhikirja lõikude 169 ja 210 sätetele ja kirjutada

alla lõppaktidele.

2

333 (2) Delegatsioon, mille volikirju plenaaristung õigeks ei tunnista, ei oma hääletamisõigust

ega õigust alla kirjutada lõppaktidele, kuni olukord on õiendatud.

334 5. Volikirjad antakse viivitamata konverentsi sekretariaati hoiule. Vastavalt käesoleva

konventsiooni lõigule 361, saab komitee sellekohase tõendi ja kannab lõpparvamusest ette

plenaaristungile viimase poolt täpsustatud ajaks. Lähtuvalt plenaaristungi sellekohasest

otsusest saavad delegatsioonid õiguse osaleda konverentsidel ja kasutada asjaosalise liikme

hääletamisõigust.

335 6. Üldreeglina püüavad liidu liikmed saata oma delegatsioone liidu konverentsidele. Kui

aga liige ei saa erandkorras saata oma delegatsiooni, siis võib ta anda mõne teise liikme

delegatsioonile volitused tema nimel hääletada ja alla kirjutada. Need volitused antakse üle

antud lõikudes 325 või 326 mainitud ühe ametiisiku poolt allkirjastatud juriidilise

dokumendiga.

336 7. Hääletamisõigusega delegatsioon võib anda teisele hääletamisõigusega delegatsioonile

mandaadi kasutada tema häält ühel või enamal koosolekul, millel ta ei saa viibida. Sellisel juhul

teatab ta sellest õigeaegselt ja kirjalikult konverentsi juhatajale.

337 8. Delegatsioon ei või kasutada rohkem kui ühte esindushäält.

338 9. Telegrammiga saadetud volikirju ja volituste üleandmisi ei aktsepteerita. Siiski

aktsepteeritakse telegrammiga saadetud vastuseid konverentsi juhataja või sekretariaadi

palvetele anda selgitusi volikirjade kohta.

339 10. Delegatsiooni või esindajaid elekterside standardiseerimise konverentsile, elekterside

arengukonverentsile või raadioside assambleele saata kavatsev liige, volitatud iseseisev üksus

või organisatsioon informeerib sellest vastava sektori büroo direktorit, tuues ära delegatsiooni

liikmete või esindajate nimed ja ametid.

3

Annex 2

MODEL CREDENTIALS

FOR DELEGATIONS PARTICIPATING IN THE PLENIPOTENTIARY

CONFERENCE (PP-26), DOHA, QATAR, FROM 09 TO 27 NOVEMBER

2026

CREDENTIALS

(NAME OF MEMBER STATE)

We, (Head of State / Head of Government / Minister for Foreign Affairs)1, hereby certify that the delegation of (Member State) to the Plenipotentiary Conference (PP-26) to be held in Doha, Qatar, from 09 to 27 November 2026:

• has full powers; 2

• is authorized to represent its government, without restrictions; 2

• has the right to sign the Final Acts. 2

The delegation comprises:

1. , Head of delegation,

2. , Deputy head of delegation,

3. , Delegate, etc.

etc.

Done at , on 2026, by:

(Signature)

Official seal

(Head of State/ Head of Government/

Minister for Foreign Affairs) 1

1. Delete as necessary

2. In accordance with Nos. 328 to 331 of the ITU Convention, credentials shall fulfil at least one of these criteria.

EELNÕU

21.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn oktoober 2026 nr

Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu

täievolilisel konverentsil osalemiseks ja volituste andmine

Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 8 ja § 18 lõike 1 alusel:

1. Moodustada 09. kuni 27. novembrini 2026. a Kataris Dohas toimuval Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu täievolilisel konverentsil osalemiseks valitsusdelegatsioon

järgmises koosseisus:

Delegatsiooni juht:

Justiits- ja digiminister;

Delegatsiooni juhi asetäitjad:

Välisministeeriumi globaalküsimuste asekantsler;

Erakorraline ja täievoliline suursaadik alalises esinduses Genfis;

Erakorraline ja täievoliline suursaadik Abu Dhabis;

Välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna peadirektor;

Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja asetäitja;

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse büroo juhataja;

2. Volitada delegatsiooni juhti, tema äraolekul delegatsiooni juhi asetäitjat, esindama Eesti

Vabariiki punktis 1 nimetatud konverentsi lõppdokumentide vastuvõtmisel ja alla kirjutamisel.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

21.10.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse

“Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu

täievolilisel konverentsil osalemiseks ja volituste andmine” eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ingl International Telecommunication Union,

edaspidi ITU) kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) eriorganisatsioon

tegeleb elektroonilise side valdkonna reguleerimise ja standardimisega, raadiosageduste

kasutuse korraldamisega ning elektroonilise side taristu arengu koordineerimisega maailma

mastaabis. Eesti Vabariik on ITU liige alates 19. maist 1922, liikmelisus taastati 22. aprillist

1992. a (RT 1992, 9, 120)1.

ITUsse kuulub 194 liikmesriiki, kes on jaotatud regioonipõhiselt nelja regiooni (A – Ameerika,

B – Lääne-Euroopa, C – Ida-Euroopa ja D – Aafrika) vahel. Eesti kuulub ITU B ehk Lääne-

Euroopa regiooni koosseisu.

ITU konventsioon ja põhikiri võeti vastu Rahvusvahelise Elektersideliidu erakorralisel ja

täievolilisel konverentsil 1992. aastal Genfis ja Riigikogu ratifitseeris selle 1995. aastal. 2

Põhikirja ja konventsiooni on muudetud 1994. aastal Kyotos, 1998. aastal Minneapolises, 2006.

aastal Antalyas ja 2010. aastal Guadalajaras toimunud täievolilistel konverentsidel.

2014. aastal toimus ITU täievoliline konverents Korea Vabariigis Busanis, 2018. aastal Araabia

Ühendemiraatides Dubais ja 2022. aastal Rumeenias Bukarestis, nendel konverentside ITU

konventsiooni ja põhikirja ei muutetud.

Vastavalt konventsioonile toimub ITU täievoliline konverents iga nelja aasta tagant.

Eelnimetatud konverents on ITU otsustusprotsessi kõrgeim organ, mis määratleb ITU peamised

poliitikad, võtab vastu ITU nelja aasta strateegilise ja finantskava, valib ITU kõrgemad

ametiisikud ning ITU nõukogu ja raadioregulatsiooni nõukogu liikmed. Eelmine ITU

täievoliline konverents toimus 26. septembrist kuni 14. oktoobrini 2022 Rumeenias Bukarestis.

Järgmine täievoliline konverents toimub 9.–27. novembril 2026 Kataris Dohas (edaspidi

konverents).

Euroopa riikide koostööd konverentsi ettevalmistamise ja sellel osalemise protsessis

koordineerib Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverents (pr

Conférence européenne des administrations des postes et des télécommunications, edaspidi

CEPT), kuhu kuulub 48 Euroopa riiki (v.a Armeenia ja Kasahstan). Venemaa ja Valgevene

CEPTi liikmelisus peatati määramata ajaks 17.03.2022.

1 Eesti Vabariigi ühinemisest Rahvusvahelise Elektersideliidu 1982. aasta Nairobi konventsiooniga ja

Ülemaailmse Postiliidu põhidokumentidega. 2 RT II 1995, 32, 157.

2

CEPTi töös osalevad Eesti esindajatena Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. CEPT on konverentsi ettevalmistamise koordineerimiseks loonud

eraldi komitee (edaspidi COM-ITU), mis koondab ja menetleb kõikide CEPTi liikmesriikide

ettepanekuid, mis esitatakse heakskiitmiseks CEPTi liikmesriikidele ja seejärel edastatakse

konverentsile Euroopa ühisettepanekutena (European Common Proposal, edaspidi ECP). ECP

esitamine eeldab vähemalt kümne CEPTi liikmesriigi toetuse olemasolu. COM-ITU annab oma

tegevusest aru CEPTi kõrgeimale organile, milleks on CEPTi assamblee. Konverentsi

ettevalmistamisel teeb CEPTi COM-ITU koostööd ka mitmete teiste analoogsete regionaalsete

organisatsioonidega nagu näiteks Ameerika regiooni telekommunikatsiooni liit, Aasia ja Vaikse

ookeani regiooni telekommunikatsiooni liit, Aafrika regiooni telekommunikatsiooni liit ja SRÜ

riikide telekommunikatsiooni valdkonna ühendus. Kokku on heaks kiidetud 50 ECP-d.

Konverentsi töö toimub plenaaristungite ning komiteede ja töögruppide vormis. Konverentsil

on kavas lisaks organisatoorsetele juhtimise-, mandaadi-, eelarve- ja redaktsioonikomiteedele

moodustada kaks valdkonnapõhist komiteed. Nendeks on poliitika ja õigusküsimuste komitee,

mis tegeleb ITU põhikirja ja konventsiooni muudatusettepanekute arutamisega, sealhulgas

õiguslike küsimustega, ning haldus- ja korralduskomitee, mis valmistab ette ITU järgneva 4

aasta strateegilise plaani ja finantsplaani ning tegeleb ITU dokumentide haldusega konverentsi

ajal.

Tavapärane praktika näitab, et lisaks eelnimetatud komiteedele moodustatakse teemade

aruteluks täiendavad ad hoc töö- ja alamtöögrupid.

2026. a konverentsil on esialgse info kohaselt plaanis läbi rääkida ITU alusdokumendid

(resolutsioonide muutmine ja uute resolutsioonide kehtestamine) ning valida uued juhtorganid.

Eesti on esitanud esimest korda ITU juhtorganisse oma kandidaadi, ITU

Telekommunikatsiooni Arengubüroo (BDT) direktori ametikohale Dr Nele Leoski.

Eesti huvide kaitseks ja hädavajaliku toetuse tagamiseks ECP-le, arvestades eelmiste ITU

täievoliliste konverentside kogemust, on vajalik vähemalt kahe inimese pidev kohaolek. Lisaks

sellele on vaja konverentsi esimeses pooles tagada piisav toetus Nele Leoskile, ITU

arengusektori direktori kandidaadile valimistel, mis suurendab delegatsiooni tavapärasega

võrreldes.

Konverentsil tuleb kaitsta Eesti huve konverentsi lõppdokumentide väljatöötamisel, eesmärgiga

tagada nende sisu vastavus Eesti kui Euroopa Liidu ja CEPTi liikmesriigi seisukohtadega

elektroonilise side valdkonnas. Samuti on vaja toetada ECP-de maksimaalset arvestamist

konverentsi lõppdokumentides. Selleks on vaja olla pidevalt informeeritud olukorrast

komiteedes ja töögruppides ning vajaduse korral ette valmistada ja kaitsta oma seisukohti.

Arvestades eeltoodut, teeb Justiits- ja Digiministeerium ettepaneku anda valitsusdelegatsioonile

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu 1992. aasta Genfi konventsiooni lõikudega 325–

331 ettenähtud volitused ja kinnitada valitsusdelegatsioon järgmises koosseisus:

 Justiits- ja digiminister, delegatsiooni juht;

 Välisministeeriumi globaalküsimuste asekantsler, delegatsiooni juhi asetäitja;

 Erakorraline ja täievoliline suursaadik alalises esinduses Genfis, delegatsiooni juhi

asetäitja;

 Erakorraline ja täievoliline suursaadik Abu Dhabis, delegatsiooni juhi asetäitja;

3

 Välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna peadirektor, delegatsiooni juhi

asetäitja;

 Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja asetäitja, delegatsiooni juhi

asetäitja;

 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse büroo juhataja,

delegatsiooni juhi asetäitja.

Korralduse eesmärk on moodustada valitsusdelegatsioon konverentsil osalemiseks ja anda

volitused Eesti esindamiseks konverentsil väljatöötatud lõppdokumentide vastuvõtmisel neile

alla kirjutades. Konverentsil väljatöötatud ja vastuvõetud ITU põhikirja ja konventsiooni

muudatused esitatakse Riigikogule ratifitseerimiseks.

ITU juhtorganite valimised

Konverentsil valitakse ITU peasekretär, peasekretäri asetäitja, raadioside büroo (edaspidi BR),

telekommunikatsiooni standardimise büroo (edaspidi TSB) ja telekommunikatsiooni arengu

büroo (edaspidi BDT) direktorid ning raadioregulatsiooni nõukogu liikmed. Samuti valitakse

konverentsil liikmesriigid, mis moodustavad ITU nõukogu järgmiseks neljaks aastaks. Praegu

kuulub ITU nõukokku 48 liikmesriiki.

BR haldab rahvusvahelisi sagedusregistreid, koordineerib raadiosageduste ja satelliitorbiitide

kasutamist ning aitab vältida kahjulikke häiringuid riikide vahel.

TSB koordineerib rahvusvaheliste telekommunikatsiooni- ja IKT-standardite väljatöötamist.

BDT eesmärk on toetada side- ja digitaristu arendamist, eriti arenguriikides, aidates kaasa

regulatsioonide, investeeringute, oskuste ja digitaalsete teenuste arengule.

ITU juhtkonda on esitatud kolm Euroopa kandidaati: raadiosidebüroo direktoriks Eric Fournier

Prantsusmaalt ja Alexander Kühn Saksmaalt ning arengubüroo direktoriks dr Nele Leosk

Eestist.

Eesti esitas Dr Nele Leoski kandidaadiks ITU Telekommunikatsiooni Arengubüroo (BDT)

direktori ametikohale perioodiks 2027–2030. Nele Leosk on rahvusvaheliselt tunnustatud

digiühiskonna ja digiarengu ekspert, kellel on üle 25 aasta juhtimiskogemust tehnoloogia,

avaliku halduse ja rahvusvahelise arengu valdkondades.

Ta on töötanud Eesti digisaadikuna, juhtinud Eesti digidiplomaatia ülesehitamist ning esindanud

Eestit mitmetes rahvusvahelistes tehnoloogia- ja digikoostöö algatustes. Praegu juhib ta

Euroopa Komisjoni programmi Knowledge Hub Digital, mis toetab digiarengut enam kui 110

riigis.

Nele Leosk on olnud üks GovStacki algatuse eestvedajatest koostöös ITU, Saksamaa ja

DIALiga, aidates luua avatud digitaalse avaliku taristu mudelit, mida kasutatakse enam kui 20

riigis. Samuti on ta panustanud e-Governance Academy rahvusvahelisse arengusse ning

juhtinud digireforme enam kui 40 riigis Euroopas, Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Lähis-

Idas.

4

Tema kandidatuuri tugevuseks on ulatuslik kogemus digiarengu poliitikate kujundamisel,

rahvusvaheliste partnerluste juhtimisel, arengukoostöös ning võime siduda ühenduvuse,

digioskused, digitaalse avaliku taristu ja uued tehnoloogiad laiemaks majanduslikuks ja

ühiskondlikuks arenguks.

ITU BDT direktorina soovib Nele Leosk keskenduda riikide digivõimekuse suurendamisele,

kohalike digitaalsete ökosüsteemide tugevdamisele, tehisintellekti ja teiste uute tehnoloogiate

kasutuselevõtu toetamisele ning ITU teadmiste ja ekspertiisi tõhusamale rakendamisele üle

maailma.

Eesti hinnangul on Nele Leosk oma rahvusvahelise kogemuse, strateegilise juhtimisvõime ja

tugeva digiarengu tausta tõttu väga tugev kandidaat ITU Telekommunikatsiooni Arengubüroo

direktori ametikohale.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirjaon koostanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti raadioside

büroo nõunik Arvo Rammus ([email protected]) ning Justiits- ja Digiministeeriumi

sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja sama talituse

peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]). Välisministeeriumi juriidilises osakonnas on

eelnõu ja selle juurde lisatud materjalid läbi vaadanud rahvusvahelise õiguse büroo jurist Päivi

Margna (tel: 637 7434; e-post: [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist. Esimese punktiga moodustatakse valitsusdelegatsioon

konverentsil osalemiseks. Eelnõu teises punktis antakse delegatsiooni juhile või tema asetäitjale

volitused võtta vastu konverentsil väljatöötatavad lõppdokumendid.

Kuna lõppdokumendid töötatakse välja alles konverentsi raames, siis ei ole lisatud dokumentide

eelnõusid. Seletuskiri tutvustab olulisemate konverentsi lõppdokumentide sisu CEPTi

liikmesriikide poolt heakskiidetud ECP-de põhjal. Nende ettepanekute esitamisele on oma

nõusoleku andnud ka Justiits- ja Digiministeerium.

Eesti seisukohad põhilistes küsimustes:

 Eesti toetab uut resolutsiooni, mis käsitleb raadiohäirete ennetamist ja kõrvaldamist ning

juhib tähelepanu ITU raadioside sektori kehtiva regulatsiooni nõudele, mille kohaselt ei

tohi liikmesriigid üksteisele raadiohäireid tekitada. Resolutsiooni eesmärk on hinnata

olemasoleva regulatiivse raamistiku tõhusust ning töötada välja täiendavad meetmed

raadiohäirete probleemiga tegelemiseks.

5

Balti riikidel on mure Venemaalt tulenevate raadiohäirete pärast. Leedu algatas uue

resolutsiooni, mis lähtuvalt Venemaa poolt tekitatavatest pidevatest raadiohäiretest

käsitleb laiemalt raadiohäirete vältimist ja raskusi ITU Raadioside sektoris kehtiva

tehnilise regulatsiooni raames tagada liikmesriikidele raadiohäiretevaba side.

Resolutsioonis tehakse ITU raadiobüroo direktorile ülesandeks koostada olukorra

ülevaade ning välja pakkuda võimalikud lahendused ning ITU nõukogule ülesandeks

analüüsida olukorda ja pakkuda välja täiendavad meetmed probleemi lahendamiseks.

Seda ettepanekut toetasid algselt 9 riiki (Leedu, Eesti, Soome, Saksamaa, Norra, Poola

ja Suurbritannia), seega ei saanud see ettepanek ECP-de nimekirja. Käesoleval hetkel

toetab sead ettepanekut juba 29 riiki, lõplik toetajate number selgub 19. oktoobriks, kui

on dokumentide esitamise lõppkuupäev.

 Eesti toetab ITU töö tõhustamist merekaablite kaitse valdkonnas koostöös teiste

asjaomaste organisatsioonidega (Resolutsioon 135, ECP 24). Lisaks rõhutatakse

resolutsiooni muudatusega tugevamalt riikide kohustust hoiduda rahvusvaheliste

sideühenduste kahjustamisest.

 Interneti ja selle haldamise juures ei toeta Eesti resolutsiooniprojekte, mis käsitlevad

Interneti piiramist ja reguleerimist riikide poolt. Seega leiame, et Interneti juhtimise

mudel peab jääma selliseks, kuhu on kaasatud erasektor ja mis toimib koostöös ITU ja

liikmesriikidega. Praeguse mudeli riikidekeskseks kallutamist soovivad eelkõige

arengumaad, aga ka Venemaa ja Hiina. Euroopa Liit, sealhulgas Eesti ja USA näevad

selles ohtu, sest taoline mudel võimaldaks teatavatel riikidel asuda legaalselt Internetti

tsenseerima ja piirama sellega sõnavabadust. Samas küberturvalisuse probleemid ja

küsimused, sealhulgas libauudised ning küberrünnakud, on siseriikliku julgeoleku

küsimused ning kuuluvad iga riigi enda pädevusse. ITU tasemel seda reguleerima ei

pea. ITU peab panustama küberturvalisuse ja privaatsuse teemadesse ainult sellises

ulatuses, mis puudutab koostööd ja standardimist. Endiselt on teemaks ka

võrguneutraalsus ja sellega seotud teenuste osutamine.

Eesti vaatab internetivabadusele läbi üldiste vabaduste ja inimõiguste prisma ja

internetivabadus on üks Eesti põhiõigustealaseid prioriteete. Eesti arvates on

väljendusvabaduse toetamine Internetis sama oluline, kui kõik teised põhiõiguste ja

vabaduste kaitsega seotud tegevused. Eesti liitus 2011. aastal Haagis Internetivabaduse

koalitsiooniga, mille eesmärgiks on internetivabaduse toetamisel üleilmselt rohkem

koostööd teha. Uue teemana on sellega seotud ka libauudiste ja muu eksitava teabe levik

ja tõkestamine.

Eesti jaoks on oluline järgida võrguneutraalsuse põhimõtet, kus sideettevõtjate poolt ei

piirata lõppkasutajate juurdepääsu sisuteenustele, Interneti kodulehekülgedele ega

kasutatavatele rakendustele (Resolutsioon 101, ECP 10; Resolutsioon 102, ECP 11;

Resolutsioon 130, ECP 49; Resolutsioon 184, ECP 35; Resolutsioon 197, ECP 38;

Resolutsioon 206, ECP 2).

 Eesti toetab ITU toimimise efektiivsuse suurendamist ja koostöö tõhustamist teiste

valdkonna organisatsioonidega, et tagada infoühiskonna jätkuv areng ning vastava teabe

tõhusam liikumine liikmesriikide, ITU ja sidusorganisatsioonide vahel (uus

resolutsioon, ECP 43).

6

Resolutsiooni eesmärk on toetada satelliitside süsteemide arengut ja ÜRO Space2030

tegevuskava elluviimist, rõhutades satelliitide olulist rolli üleilmse ühenduvuse, kestliku

arengu ja digilõhe vähendamise saavutamisel. Samal ajal kinnitatakse, et satelliitside

spektri, orbiidiressursside ja regulatiivsete küsimuste käsitlemine peab jääma ITU

raadioside sektori (BR) pädevusse ning edendatakse liikmesriikide koostööd,

suutlikkuse suurendamist ja õiglast juurdepääsu satelliitressurssidele.

 Eesti toetab ITU efektiivsuse suurendamist, kuna liikmemaksude taseme tõstmist

üldjuhul keegi ei poolda, kuid tehtava töö maht kasvab pidevalt. Seetõttu ongi Eesti

arvates ITU töövõime säilitamiseks ainuvõimalik tee tema toimimise paindlikkuse ja

efektiivsuse kasvatamine ning keskendumine oma põhiteemadele, ehk tegeleda

telekommunikatsiooni reguleerimise ja standardimise, raadiosageduste kasutuse

korraldamise ning telekommunikatsiooni infrastruktuuride arengu koordineerimisega

maailma mastaabis. (Resolutsioon 25, ECP 19; Resolutsioon 48, ECP 20; Resolutsioon

151, ECP 27; Resolutsioon 157, ECP 29; Resolutsioon 191, ECP 36 Resolutsioon 162,

ECP 30; Resolutsioon 167, ECP 31).

 1988. aastal vastu võetud rahvusvaheline telekommunikatsiooni regulatsioon

(International Telecommunication Regulations, edaspidi ITR): on vananenud, kuna

reguleeris üldkasutatavaid telefonivõrke (Public Switched Telephone Network, PSTN)

ajal, mil teenust osutasid riigiettevõtted. 2014. aastal vastu võetud uus ITR käsitleb

konkurentsipõhist olukorda ja ka Internetti, kuid enamus arenenud riikidest ei ole

sellega ühinenud, kuna ITRi sellises vormis vaja ei ole, sest tänapäeva

telekommunikatsioon käib eraettevõtete vaheliste lepingutega ja riikide sekkumine ei

ole reeglina vajalik.

CEPTi ja Eesti seisukoht on, et olukord kahe kehtiva regulatsiooniga võib nii jääda,

kuna sisulist vajadust arenenud riikidel kummagi lepingu järele ei ole (Resolutsioon

146, ECP 4). ECP 4 kohaselt võiks loobuda ITR regulaarsest läbivaatamisest. See

vähendaks ka ITU üldist töökoormust (vt ka eelmine punkt).

Muud tähelepanu vajavad teemad:

 Jätkub üleminek IPv41-lt IPv62-le ja mitmekeelsete domeeninimede arendamine. Siin

on oluline Multi-stakeholder lähenemise jätkumine (Resolutsioon 133, ECP 12 ja

Resolutsioon 180, ECP 13).

 Olulised on arengumaadega seotud teemad, kus tegevused peavad jääma ITU ülesannete

eelarve raamidesse: digilõhe probleemid (Resolutsioon 139, ECP 25); lairibavõrkude

arendamine (Resolutsioon 203, ECP 40).

 Ülemaailmse Infoühiskonna tippkohtumise (edaspidi WSIS) protsessi jätkumine

(Resolutsioon 140, ECP 14).

 Infotehnoloogia roll kliimamuutuste vastu võitlemisel (Resolutsioon 182, ECP 34), ja

looduskatastroofide tulemuste likvideerimisel, sealhulgas raadiohäirete mõju

(Resolutsioon 136, ECP 9).

 Tehisintellekt ja sidetehnoloogia: turuosaliste kaasamine ja ITU tegevusvaldkonna

määratlemine ja ITU tegevuste aruandlus (Resolutsioon 214, ECP 42).

1 IPv4 – internetiaadressi esitamise protokolli viis, mis koosneb neljast 8-bitisest osas, mis kirjutatakse nelja

omavahel punktidega eraldatud arvuna 2 IPv6 – uue põlvkonna internetiaadressi protokoll, mis võimaldab suuremat arvu IP-aadresse.

7

 ITU eelarve osas on Eesti CEPTiga samal seisukohal, et eelarve peab olema tasakaalus

ja vastama konverentsi poolt heakskiidetud finantsplaanile. Liikmemaksude alusühik

peab jääma samaks.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja välissuhtlemisseadusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Otsest puutumust Euroopa Liidu õiguse normidega ei ole.

4. Korralduse mõjud

Korralduse eelnõuga ei kaasne otsest sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi

julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale.

Konverentsi olulisus seisneb eelkõige asjaolus, et selle näol on tegemist ÜRO juures tegutseva

kõrgeima ja laiaulatuslikuma elektroonilise side rahvusvahelise foorumiga maailmas, millest

võtab osa valdav enamus ÜRO liikmesriikidest.

Konverentsil toimuvate arutelude käigus kujundatakse elektroonilise side valdkonna peamised

arengusuunad ja rõhuasetused maailmas järgmiseks konverentside vaheliseks perioodiks ehk

neljaks aastaks.

Kuna konverentsil vastuvõetavate lõppdokumentide, sealhulgas uute ja muudetud

resolutsioonide näol on eelkõige tegemist elektroonilise side valdkonna raamdokumentidega,

siis Eesti riigisisesele seadusandlusele need vahetut mõju ei avalda. Samas juhinduvad nii

CEPT, Euroopa Liit kui ka mitmed sidevaldkonna rahvusvahelised organisatsioonid oma

tegevuses konverentsil heakskiidetavatest elektroonilise side valdkonna arengute

üldpõhimõtetest, mille rakendamise tulemusel võidakse välja töötada juba konkreetsed

õigusaktid, mis tuleb tulevikus Eesti õigusruumi üle võtta.

Korralduse mõju on ka see, et delegatsioonile antakse volitus Eesti Vabariigi nimel läbi rääkida

konverentsil vastuvõetavate lõppdokumentide osas, ning esindada Eestit nende vastuvõtmisel.

Vastuvõetavad dokumendid saavad ITU järgnevate aastate tegevuse aluseks.

5. Korralduse rakendamisega seotud kulud, vajalikud kulutused ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud

Konverentsil osalemisega seotud kulud katab osalejat üritusele lähetav asutus oma eelarvest.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

8

Konverentsil vastu võetud ITU põhikirja ja konventsiooni muudatused jõustuvad ITU põhikirja

artikli 55 ja konventsiooni artikli 42 kohaselt konverentsil määratud tähtajal kõigi liikmesriikide

suhtes, kes on enne määratud tähtaega hoiulevõtjale hoiule andnud oma heakskiitmis- või

ratifitseerimiskirja.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Korralduse eelnõu näol on tegemist ITU konverentsil osalemiseks valitsusdelegatsiooni

koosseisu kinnitamise ja volituste andmisega konverentsil väljatöötatud lõppdokumentide

vastuvõtmiseks.

Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS, 26-1143) kaudu kooskõlastamiseks

Välisministeeriumile.

Välisministeerium kooskõlastas korralduse eelnõu esitades e-maili teel märkused ja andis

nõusoleku korralduse eelnõu esitamiseks Vabariigi Valitusele